Foto: www.kivilinn.tartu.ee

Täna astub jõusse uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, milles on seni kehtinud seadusest enam tähelepanu pööratud koolikohustuse täitmisele ning õpetamise ja õppimise kvaliteedile.

“Uue seaduse uus lähenemine koolikorraldusse seisneb selles, et kooli ja õpetajat usaldatakse senisest rohkem ning õpetaja staatus tõuseb,” ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. “Kohapealsete valikutega saab kujundada kooli nägu ja läheneda õpilastele senisest palju individuaalsemalt. Iga laps on väärtus – kõigile andeile tuleb anda võimalus avaneda.”

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus rõhutab põhikooli kui eraldiseisvat haridusastet, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus, sel eesmärgil on nüüdsest põhikoolil ja gümnaasiumil eraldi riiklikud õppekavad. Sätestatakse võimalus arvestada õppe osana õppekavavälist õppimist ning kasutada rahvusvahelist IB õppekava.

Koolikohustuse paremaks täitmiseks tuleb koolil võtta ühendust lapsevanemaga kui puudumise teiseks päevaks ei ole kooli teavitatud puudumise põhjusest. Kui koolil ei õnnestu nädala jooksul õpilase puudumise põhjust välja selgitada, tuleb koolil sellest teavitada õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Lisaks täpsustab seadus nii õpilase, lapsevanema, kooli kui ka kohaliku omavalitsuse kohustusi ja vastutust koolikohustuse mittetäitmisel.

Õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise säilimise huvides on seaduses pühe ndatud omaette peatükk. Lisaks kõikide koolis viibijate viisakale ja lugupidavale käitumisele tuleb kooli pidajal koos kooli direktoriga luua eeldused koolis tekkida võivate erinevate ohuolukordade ennetamiseks; õpilaste koolis viibimise ajal peavad nad olema järelevalve all ning selleks võib kool vajadusel rakendada elektroonilisi vaatlusseadmeid (millest tuleb kooli hoones viibijaid eelnevalt teavitada), kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse-välja liikumist. Kuna seni kehtinud seadus näeb ette ainult õpilase tunnustamise, siis viimaste aastate tõsised vahejuhtumid ajendasid seadustama mõjutusmeetmeid õpilaste suhtes, kes ei täida neile pandud kohustusi.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tuleb kooli pidajal kindlustada hariduslike erivajadustega õpilastele eripedagoogiline, psühholoogiline ning sotsiaalpedagoogiline teenus, teha vajalikud muudatused õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas, et tagada hariduslike erivajadu stega õpilaste arenemine, toetamine ja võimetekohane õppimine. Samal eesmärgil näeb seadus ette paindlikumad õpivõimalused: õpiabi, õpe väikeklassides või väikerühmades, individuaalõpe jne. Samuti tuleb koolil igakülgselt toetada haridusliku erivajadusega õpilasega töötavat õpetajat.

Nüüdsest on loodud võimalus tegutseda ühe asutusena üldhariduskoolil ja kutseõppeasutusel ning üldhariduskoolil ja huvikoolil. Sellega tagatakse paindlikumad võimalused hariduse omandamiseks.

Allikas: HTMi 01.09.2010 pressiteade