Juhataja Liina Kersna

Valitsuse istung on lõppenud ja alustati ka kabineti nõupidamisega. Algatuseks siis sõna peaministrile.

Andrus Ansip

Ei julgegi kohe rääkima hakata, sest ükskord, see oli juba ammu-ammu, me Urmas Paetiga rääkisime siin Lottest ja pärast ma sain ühe Eesti ajalehe juhtkirja kaudu hurjutada, et millega nad valitsuses tegelevad, räägivad Lottest. Mis Lottest saanud vahepeal on? Tõeline hitt kinolinal, teatris, igal pool. Eesti laste vaieldamatu lemmik. Ja pärast selgus, et see sama Lotte pärjati veel kõikvõimalike preemiatega, et ei ajanud tol korral peaminister ja välisminister lihtsalt tühja lora valitsuse pressikonverentsil, rääkisid asjast. Nii et täna meil oli ka asi otsustada.

Otsustasime nimelt valitsuses anda Kaitseliidule loa koormata hoonestusõigusega 35 aastaks Pärnus, Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas, Reiu külas asuv Uulu linnaku kinnistu, et sinna ehitada Lottemaa teemapark. Tegemist on nõukogude armee raketibaasi alaga, kus hetkel asuvad amortiseerunud ja kohati varisemisohtlikud hooned, mis lammutatakse. Sinna 12,4 hektari suurusele kinnistule on plaanis ehitada Leiutajateküla ja sinna tulevad Lotte, Bruno ja Giovanni majad, ühekorruselised jäneste majad, Oskari kuur, mäletate Oskarit? Sigade majad, veski, administratiivhoone ja söökla, vaatetorn, matkarada, onnid, maisipulkade masin, muide, purskkaev, laadaplats, skulptuuripark, lennumasin ja nii edasi.

See hoonestusõiguse tasu on aastas või kuni 31. detsembrini 2014 aastas 120 tuhat krooni. Ja 1. jaanuarist 2015, 350 tuhat krooni aastas, nii et päris tasuta kingitust Kaitseliit ei tee. Loodetakse avada see suurepärane Leiutajate küla Lotte 2012. aasta maikuus. See oli peateema. Selles küsimuses küll arutelu ei avanud. Kui me oleks avanud, siis Hannol oleks veel rohkem küsimusi olnud.

Valitsus kiitis heaks notariaadi seaduse, päästeseaduse, riigilõivuseaduse, tuleohutuse seaduse, äriseadustiku ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu, et viia veel kuude seadusse sisse muudatused seoses eurole üleminekuga. Ei olnud raske, kroonid eurodeks, ega seal sisulisi muutusi ülearu palju ei olnud.

Lääne-Viru maavalitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele üle Põdruse-Kunda- Pada tee kinnistu pindalaga 740 ruutmeetrit, et saab siis riigimaantee ära remontida. Minu poolt kõik.

Juhataja

Aitäh! Lähme nüüd asisemate teemade juurde ja sõna rahandusministrile.

Andrus Ansip

See Lotte oli ju tõsine küll.

Jürgen Ligi

Minul enam tõsisemaid ei ole. Aga oli valitsuses, leidis heakskiidu üks kaua tehtud, aga minu arust kaunikene, seadus: 2007-2013. aasta struktuuritoetuste seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus.

Seal on hulk tehnilisi asju, aga põhimõttelisemad on minu hinnangul need punktid, mis seovad raha eraldamisi omavalitsustele nende finantssuutlikkusega ja on ka selline punkt, mis lubab rahaeraldised peatada juhul, kui on selle suutlikkusega probleeme.

Praeguse seaduse järgi on see tagantjärele tarkus, et raha eraldatakse ka juhul, kui raha kasutaja ei suuda projekti lõpuni viia. Aga see puudutab kõiki rahasaajaid. Veel kiideti heaks Finantsinspektsiooni seaduse ja investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus, mis jõustuma peaks aastavahetusel.

See on muidugi osa rahvusvahelisest protsessist finantssektori järelevalve alal. Sellega muudetakse tulemuslikumaks järelevalve piirüleste pangagruppide üle. Täpsustatakse pankade suhtes kehtivaid kapitali- ja likviidsusnõudeid. Eestit puudutab see vägagi, sest selletõttu, et meil on rahvusvahelised pangad siin, aga mitte sellepärast, et nende pankadega oleks praktilisi probleeme. Meil on pangandussektor õnneks tugev olnud, see rahvusvaheline, see on meil eelis olnud tegelikult. Ja üksikuid tehnilisi asju, ma ei hakkaks rohkem nimetama.

Siin on suure uudisena räägitud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali tehtavast sissemaksest suurusjärgus 700 krooni, võib-olla seda diskussiooni praegu ei avaks. Aga ta on vajalik bürokraatlik samm, et eurole üleminekul selliseid tehnilisi asjaolusid tuleb lahendada.

Veel oli päevakorras Eesti seisukohad kahe Euroopa Liidu direktiivi suhtes, need on hoiuste tagamise skeemide direktiiv ja investeeringute tagamise skeemide direktiiv. Näiteks siin lühendatakse hoiustajatele väljamaksete tegemise tähtaega 20-lt tööpäevalt ühe nädalani. Jätkatakse hoiuste tagamise piirmääraga 100 tuhat eurot ühe hoiustaja kohta ja investeeringute tagamise puhul tõstetakse seda piirmäära 20 tuhandelt 50 tuhande euroni.

Üks Euroopa kontekstis oluline või seal oluliseks muutunud punkt on, et liikmesriigid ei saa enam tagada riikide omavalitsuste pankade ja muude finantsasutuste hoiuseid. Lepitakse kokku hoiuste ja investeeringute tagamise skeemide rahastamises. Ja muud taolised punktid. Need on Euroopa tasemel kuumad, aga mitte väga võib-olla põnevalt kõlavad teemad.

Ja ka kiideti heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukoguks, et mida me seal arutame, on võib-olla praktiline rääkida siis, kui need arutelud on toimunud. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna regionaalministrile.

Siim-Valmar Kiisler

Valitsus otsustas Riigikogu poole teele saata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatuse, mis käsitleb valla- ja linnasekretäre.

Valla- ja linnasekretäride küsimus on pikka aega tegelikult olnud üsna olulisel kohal meie omavalitsuste õigusloome, nende poolt vastuvõetavate dokumentide kvaliteedi garanteerimisel. Riigikontroll on ka juhtinud tähelepanu, sellest on juttu teinud ka õiguskantsler, et tihti ei ole meie linnade ja valdade poolt vastuvõetud dokumendid väga heal juriidilisel tasemel. Selle eest vastutavaks isikuks on otseselt pandud praegu kehtiva seaduse järgi valla- ja linnasekretärid ja see jääb ka edaspidi niiviisi. Aga see, kes võib olla valla- või linnasekretär, see mehhanism on elule jalgu jäänud, sest praegu ütleb seadus nii, et saab töötada inimene, kellel on juristi kvalifikatsioon või siis meil on olemas spetsiaalne valitsuse poolt valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon, valitsuse poolt moodustatud, teda juhib regionaalminister, kes peab võtma vastu otsuseid, kas inimene on pädev või ei ole pädev.

Praegu meil enam selliseid diplomeid välja ei anta ka, kus oleks kirjas juristi kvalifikatsioon. Teeme siis muudatusega asja lihtsamaks, kaotame selle komisjoni ära, kui Riigikogu toetab, saavad töötada valla- ja linnasekretäridena inimesed, kellel on riiklikult tunnustatud magistrikraad või siis, kui neil on ka riiklikult tunnustatud bakalaureuse kraad või sellega võrdsustatud haridust tõendav dokument. Ja samal ajal ka omavalitsuses või riigiasutuses vähemalt kaks aastat töötamise kogemust.

Nende inimeste rahustuseks, kes praegu on sellel ametikohal või kellel on vastav kutsetunnistus juba olemas, siis nende tunnistused ja võimalus töötada sellel ametikohal jäävad kehtima. Selles osas muudatusi ei tule, aga edaspidi läheb asi selgemaks, lihtsamaks ja ma arvan, et kaasaegsemaks.

Mul on ka väga hea meel, millest Jürgen Ligi rääkis, et me saime edasi liikuda struktuuritoetuste seaduse muudatustega. Me oleme väga pikalt arutanud selle üle, kuidas toetada eurorahadega neid omavalitsusi, kelle puhul on meil kahtlusi, et kas nad suudavad tagada omafinantseeringu, kas nad suudavad selle projekti lõpule viia. Oleme arutanud, millist rolli mängib siin omavalitsuse võlakoormus, eriti juhul, kui see piirmäär on ületatud. Ja ma arvan, et see kompromiss või see lahend, milleni me oleme siin jõudnud pikkade arutelude käigus, on hea.

Edaspidi seame tingimuse, et kui omavalitsus, oletame, et ta on täna võlakoormuse ületanud, aga kui ta pingutab, saab oma võlakoormuse ettenähtud raamidesse, siis me saame ka praegu teha tingimuslikke otsuseid, et juhul kui te saate oma rahalised asjad korda, siis need toetusrahad on teil olemas. Ma arvan, et see on hea motivatsioon omavalitsustele pingutamiseks ka selle täiendava toetuse nimel, millega saab inimestele vajalikke objekte korda teha.

Selle näitena oli ka üks esimene taoline otsus täna juba valitsuse poolt põhimõtteliselt vastu võetud mõningate täpsustustega. See on siis Nõo vallas Nõo Põhikooli kordategemise toetamine, mis otsustati just sellise tingimusega, et Nõo valla võlakoormus saab toetuse saamise ajaks ettenähtud piiridesse. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna sotsiaalministrile.

Hanno Pevkur

Aitäh! Auväärt parlament võttis mõni aeg tagasi vastu otsuse, kus ta muuhulgas pani valitsusele ülesandeks esitada oktoobrikuus parlamendile ülevaade rahvastikutervise arengukavast, eelkõige pensionireformi silmas pidades.

Täna valitsus seda kokkuvõtet arutas ja olulisemad võib-olla märksõnad, mis siit välja võiks tuua just pensioniiga arvestades, oleksid seotud kindlasti oodatava eluea ja tervisega. Kui me võrdleme näiteks Eesti kõige suuremat auku oodatava eluea mõttes, siis see oli 1994. aastal. Napilt meestel üle 60 aasta siis ja naistel natukene üle 70 aasta. Sellest ajast alates on meeste oodatav eluiga tõusnud 9,3 aastat ja naistel 7,3 aastat. Päris märkimisväärne tõus, mis tähendab, et meie mehed, nö keskmine oodatav eluiga täna on seal kuskil 70-ne aasta juures, 69,8 ja naistel siis 80 aasta juures, 80,1.

Muu Euroopa kontekstis meie kõige suurem vahe võib-olla ongi selles, et meie meeste ja naiste oodatav eluiga on nii erinev, et sellise Kesk-Euroopa ja Lõuna-Euroopa üldine trend või üldine nägemus on ja oodatav eluiga on enam-vähem sarnane meestel ja naistel.

Pensioni vaatevinklist on äärmiselt oluline, et kui suur on oodatav eluiga just üle 65-aastastel inimestel ja kui vaadata seda kontingenti, siis 65-aastastel on praegu prognoositav oodatav eluiga 14,4 aastat ja sama vanadel naistel 18,3 aastat. Kui te liidate siis 65-le otsa need 14,4 ja 18,3, siis on selge, et ka need inimesed, kes täna pensioniikka on jõudnud, nendel on veel päris kena elu ees.

Nüüd see kontingent, keda konkreetselt see pensionireform puudutab ehk siis 50-aastaste või 51 kuni 56-aastaste oodatav eluiga, siis ka nende puhul oleme eraldi analüüsi teinud ja 50-aastaste meeste oodatav eluiga on täna 24,8 aastat ja naistel 31,5.

Ka täna ühes meediaväljaandes oli, et kas me üldse pensionieani välja elame, siis ma arvan, et meie probleem enne pensioniiga on enneaegne suremus, eelkõige õnnetussurmade ja südame- ja veresoonkonnahaiguste tõttu. Aga kui me pensionieani elame, siis on sealt veel ees ootamas hulk ilusaid eluaastaid.

Kui vaadata ka suremuskordajat näiteks, mis on äärmiselt oluline faktor just selleni, et me pensionieani välja elaksime, siis ka see on näiteks 100 tuhande elaniku kohta meestel vähenenud siin läbi selle kõige mustema, 94. aasta, meil 46% ja naistel 60%. Mis puudutab õnnetus- ja mürgistussurmasid, siis seal on see vähenemine, õnneks, olnud veel suurem, meeste puhul 60% ja naistel lausa 68% on õnnetus- ja mürgistussurmade suremuskordaja vähenenud.

Tegime ja andsime ka väikse vihje valitsuse poolt või nägemuse, et millised on need kõige suuremad prioriteedid just pensionireformi silmas pidades ja püüdsime sellist kolm märksõna sealt või kolm punkti välja tuua. Esimene on enneaegse suremuse vältimine, teine on tervisekäitumisest ja ümbritsevast keskkonnast tingitud riskide vähendamine just halva tervise tekkeks ja kolmas on üks põletavamaid probleeme ehk jätkusuutlik ja kvaliteetse ja hästi ligipääsetavate tervishoiusüsteemide tagamine.

Anname ülevaate parlamendile ka sellest, mida on tehtud siin viimastel aastatel rahvatervisega seoses ja millised on tulevased tegevused, siis selle koha pealt ma tahaksin öelda küll tänu kõikidele ministeeriumidele ja nende valitsemisaladele, kus on selles paberis selline hästi lühikene ja kontsentreeritud kokkuvõte, näiteks haridusvaldkondadest, kus me oleme inimeseõpetuse ainekavasid muutnud, kus on kooli turvalisusele tähelepanu pööratud. Keskkonnaministeeriumis seoses välisõhuga, põllumajandusministeeriumis väga palju erinevaid toiduga seotud küsimusi, kultuuriministeeriumis rahva tervist ja rahva liikumisprojektide toetamist, rahandusministeeriumis maksu- ja tolliameti tegevused. Neid tegevusi on olnud erinevates ministeeriumides hästi palju ja see kontsentreeritud paber võib-olla annabki sellise hästi tiheda ülevaate sellest, et mis siis erinevad valitsussektorid on rahvatervise ja elanikkonna eluea pikenemise nimel teinud.

Ma loodan, et auväärt parlament võtab selle paberi ka endale arutada ja vaatab natukene nii minevikku kui tulevikku. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd on küsimuste kord. Riina, palun.

Riina Eentalu, ERR Raadio Uudised

Meie omavalitsuste lõhkilaenamisest on väga mitmel korral kriitilisel toonil räägitud. Praegu selle seadusemuudatuse valguses, kuidas hinnata meie omavalitsuste võimekust kasutada struktuurifondide toetusi? Rahandusminister ja peaminister vist ka lisab?

Jürgen Ligi

Ei ole kõige hullem. On nii ja teistsuguseid omavalitsusi, enamik ikkagi taotlusi saab positiivse vastuse või mis puudutab näiteks seda kaasfinantseerimiseks laenamist, enamikul see laenupiir on ja need on ikkagi suhteliselt väike vähemus, kellel on piir ületatud. Ei saa sellist negatiivset muljet jätta siit.

Andrus Ansip

Mingit lausalist probleemi kindlasti ei eksisteeri. Meil on 226 omavalitsust, nendest 20-l kohalikul omavalitsusel on ilmselt probleeme selle sama 60 protsendi piiri täitmisega ja nendest 20-st omavalitsusest vast 5 omavalitsust pretendeerib üleüldse mingisugustele Euroopa Liidu vahenditele. Siin ei ole küsimus kõikides Eesti kohalikes omavalitsustes või mingisugusest väga suurest probleemist, küsimus on üksikutes omavalitsustes, kellel laenu piir täna on ületatud, lubatud laenupiir, s.o siis 60 protsenti puhastatud eelarvemahust. Me jätame nendele kohalikele omavalitsustele võimaluse pretendeerida Euroopa Liidu vahendite kasutamisele juhul, kui nad teatud tähtajaks oma laenuga asjad korda saavad. Ehk siis lausalist probleemi ei eksisteeri.

Jutud Eesti kohalike omavalitsuste lõhkilaenamisest on kindlasti ülepaisutatud, põhjendamatud. Meil on selliseid kohalikke omavalitsusi, kus laene absoluutselt ei ole või laenukoormus on alla 10 protsendi nende aasta eelarvest ja kui me võtame need 10 protsendised omavalitsused, siis neid on märksa rohkem kui 60 protsenti ületavaid omavalitsusi. Nii et summa summarum võib öelda, et meie kohalikud omavalitsused on küllalt vastutustundlikult majandanud.

Kui me vaatame nüüd jälle valitsussektori võlakoormust tervikuna, siis summaarne võlg on umbes 15 miljardit krooni, sellest jälle, ma ütlen miljardi täpsusega, 8 miljardit on kohalike omavalitsuste võlga ehk siis keskvalitsuse ja teiste valitsussektori osapoolte võlakoormus on väiksem kui ainuüksi kohalike omavalitsuste võlakoormus. Ehk siis aegade algusest kuni tänaseni kohalikud omavalitsused on ikka uljamalt laenu võtnud kui keskvalitsus või meie avalikud-õiguslikud ülikoolid või haiglad või teised avaliku sektori osalised.

Jürgen Ligi

Need numbrid on õiged, mis peaminister ütles. Muidugi on see investeerimisvõimekus natukene laiem teema, ega ka omavalitsus, kes võlgu ei ole, ei pruugi olla väga võimekas investeerija, aga omafinantseerimine tuleb tagada. Pilt on kirju, aga üldsegi mitte hull, ütleme nii.

Siim-Valmar Kiisler

Jah, ma nõustun, olukord on tõesti väga erinev. Ma kiidaksin omavalitsusi selles suhtes, et tegelikult ju rahandusministeeriumi esialgsed ennustused, et omavalitsuste defitsiit hakkab siin kriisiolukorras kiiresti kasvama, see ei ole, õnneks, olnud nii halb, kui võib-olla isegi alguses kartsime. Tegelikult on omavalitsustel ju ka reserve isegi hoitakse ja ka need reservid ei ole nii kiiresti nulli läinud kui kardeti. Selles suhtes ei ole asjad üldiselt halvad, on teatud omavalitsustega probleeme, kes lihtsalt on teinud selgelt valeotsuseid, nendest on juttu olnud ka ajakirjanduses, kellega on murekohad.

Ma saan siin heameelega öelda, et me vaatame 2011. aasta eelarve eelnõu, siis eurotoetuste väljamaksmise protsent kasvab kõige rohkem just regionaaltoetuste valdkonnas. Omavalitsused on tegelikult ikkagi väga tublid olnud. Me täidame ka selleks aastaks planeeritud toetuste mahu omavalitsuste osas. Ma arvan, meie näitajad on ühed paremad vaieldamatult viimastel aastatel, võrreldes teiste valdkondadega ja seda just tänu omavalitsuste aktiivsusele suuresti. Need toetused on ikkagi väga olulised.

Kokkuvõttes näiteks selle sama nn Koit-kava raames me oma otsustega valitsus kokkuvõttes eraldab struktuuritoetustes suurusjärk miljard krooni maakoolide, väiksemate kohtade koolide kordategemiseks, suurusjärk pool miljardit krooni lasteaedade ehitamiseks ja kordategemiseks. Need on kokkuvõttes, eriti väiksemate kohtade inimeste jaoks väga olulised investeeringud ja üldjuhul on omavalitsused väga aktiivsed olnud. On üksikuid näiteid ka, kus nad ütlevad isegi, et sõltumata sellest, et võlakoormus ei ole ületatud, aga ütlevad lihtsalt, et me ei suuda oma väikest omaosalust leida, mis on ainult 15 protsenti, 85 protsenti antakse ju toetusena üldjuhul. Selliseid näiteid meil on ja eks me peame nendega eraldi tegelema. Kokkuvõttes on tulemus hea.

Andrus Ansip

Mulle viimased teada olevad kohalike omavalitsuste andmed kõnelevad sellest, et kohalikud omavalitsused on oma rahanduses olnud märksa konservatiivsemad käesoleval aastal kui me aasta alguses või möödunud aastal eelarvet koostades prognoosisime ehk siis nende poolt tekitatud valitsussektori defitsiit mulle viimasena teadaolevate andmete järgi on märksa pisem kui me eelarvet koostades kavandasime. Muidugi möödunud aasta puhul tuleb, paraku ei taha, aga tuleb ikkagi meenutada seda, et veerandi kogu valitsussektori defitsiidist tekitas üksainus kohalik omavalitsus. Kõik teavad.

Juhataja

Martin, palun.

Martin Vallimäe, BNS

Sooviks rahandusministri kommentaari sellele ideele, et konkurentsiameti haldussuhetes peaks midagi muutma, ma saan aru, et rahandusminister ei pea vist seda päris heaks plaaniks?

Jürgen Ligi

Kust see arusaamine tuleb? See ei ole minu jaoks olnud väga aktuaalne teema, seda võib kaaluda küll. Kas monopolid ja nende kontroll ühes haldusalas on praktiline lahendus, seda võib kaaluda küll. Aga ma pole küll väljendanud kuskil isiklikult seda arvamust veel.

Andrus Ansip

Mina olen mõnda aega töötanud ka majandus- ja kommunikatsiooniministrina ja mina mäletan küll, kuidas see praeguse konkurentsiameti eelkäijad osalesid igal esmaspäeval ministeeriumi juhtkonna koosolekutel ja juba pelgalt see asjaolu, et ministeeriumi koosolekutel osalevad nii need, kes norme loovad või eelnõusid normide loomiseks koostavad kui ka need, kes pärast täitmist kontrollivad, et juba see võiks tekitada kõhklusi ja kahtlusi. Ehk siis, asjad ei pea ainult ausad olema, vaid nad peavad ka näima õiglased ja ausad ja minu meelest tasuks kaaluda küll seda mõtet, et vahetada haldusala.

Ma ei ütle, et konkurentsiamet peaks olema konkreetselt rahandusministeeriumi haldusalas, aga huvide konflikt oleks enam-vähem siis välistatud küll. Aga kindlasti ei ole see mingisugune kiireloomuline teema, mida tuleks kibekähku enne valimisi ära otsustada ja mis oleks praegu väga terav teema seetõttu, et on mingisuguseid kahtlusi ebaobjektiivsuses või midagi taolist, ei-ei, küsimus on ikkagi süsteemi töökindlamaks muutmises.

Jürgen Ligi

See väike kartus muidugi on, et neid haldusalasid või neid valdkondi on rahandusministeeriumi alla tulnud viimasel ajal teisigi, et lihtsalt ma näen, et rahandusministeeriumi hakatakse liiga palju kartma. Peab ettevaatlik olema.

Siim-Valmar Kiisler

Ma tahaks lisada, et eks see väikse riigi probleem on, kui neid asutusi on vähe, siis ta kipub kuskil koonduma. Ma toon siin teise näite, et samamoodi selline ju tegelikult keeruline küsimus, et riigihangete üle teostab järelevalvet rahandusministeerium, samal ajal korraldab rahandusministeerium ka ise riigihankeid, et just kui tehakse iseenda üle järelevalvet. Ilmselt võib selliseid näiteid veel leida laiemalt ja eks seal peab tervikuna vaatama, mida meil teha annab.

Andrus Ansip

No jah, võrreldes teiste ministeeriumidega rahandusministeerium on suhteliselt tagasihoidlik hankija, kas või majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede hanked jne märksa suuremas mahus hankijad. Keskkonnaministeerium, veeprojektid 11 miljardit Euroopa Liidu vahendeid jne. Need on märksa suuremad summad.

Jürgen Ligi

Peab ka ütlema, et eriti edukas hankija selle poolest, et vaidlustamisi ja kaotatud vaidlustamisi praktiliselt pole. See üks

Andrus Ansip

Noo, ma ei tahaks viimaseid kaotatud vaidlusi hakata meelde tuletama, lähme järgmise küsimuse juurde.

Jürgen Ligi

Jah, aga nimeta siis üle ühe. Aga hea küll, räägime teine kord.

Juhataja

Kas kellelgi on veel küsimus? Kui ei ole, siis aitäh teile ja aeg intervjuudeks.