Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Uudised / Eesti / Piirivalve taasloomisest möödub 20 aastat

Piirivalve taasloomisest möödub 20 aastat

Prindi see artikkel
1. november 2010

PiirivalveLippEsmaspäeval, 1. novembril täitub Eesti piirivalve taasloomisest 20 aastat. Samal päeval möödub 88 aastat ka piirivalve asutamisest.

“Piirivalve taastamine algas ränkades tingimustes ja keerulistes siseriiklikes oludes ajal, mil Eesti kuulus veel Nõukogude Liidu koosseisu ja riigis viibisid võõrväed,” ütles PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal Tõnu Hunt. “Eesti ida- ja lõunapiiril puudus täielikult teenistuse korraldamiseks vajalik infrastruktuur, piir oli tähistamata, polnud side- ja transpordivahendeid, töö- ning eluruume.“

Olulised sündmused piirivalve taastamise ajaloos:

17. mail 1990 moodustati valitsuse määrusega Eesti Kodukaitse, mille ülemaks sai Olev Laanjärv ja staabiülemaks Andrus Öövel. Sama aasta augustis tegid kodukaitse divisjonide ülemad valitsusele ettepaneku võtta Eesti ida- ja lõunapiir majanduspiiri valvamise ettekäändel oma kontrolli alla.

20. septembril 1990 moodustati riigiminister Raivo Vare juhtimisel majanduspiiri kehtestamise komisjon.

1. oktoobril 1990 alustati esimeste piirivalvekursustega Eesti Piir 1 ja Eesti Piir 2, mille lõpetanutest valiti välja piiripunktide esimesed ülemad ja inspektorid.

15. oktoobril 1990 moodustati valitsuse korraldusega kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus, mida piiriäärsetes maakondades asusid juhtima maakondlikud staabid.

22. oktoobril 1990 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu majanduspiiri seaduse.

25.oktoobril 1990 alustasid tööd majanduspiiri kontrollpunktid.

1. novembril 1990 määras valitsus kindlaks 27 alalist kontrollpunkti ja seda päeva peetakse Eesti piirivalve taasloomise aastapäevaks.

15. detsembril 1990 alustas Ida-Virumaal tegevust piirivalve Remniku Õppekeskus. Nelja tegevusaasta jooksul korraldati 12 kursust ning anti sõjaline piirivalvealane väljaõpe 2304 piirivalvurile.

8. aprillil 1991 moodustati valitsuse määrusega Eesti Riiklik Piirikaitseamet.

Sama aasta kevad-suvel ründas ja rüüstas Riia OMON korduvalt Lõuna- ja Kagu-Eestis Luhamaa, Murati ja Ikla piiripunkte.

9.juuli 1991 toimus pommiplahvatus Piirikaitseameti tööruumides Toompeal.

19.-20. augustil 1991 osalesid Tallinnas riigivõimuasutuste ja strateegiliste objektide kaitsel piirivalve Remniku Õppekeskuse kursandid.

Alates Eesti taasiseseisvumisest alustati üleminekut majanduspiiri kaitseteenistuselt reaalsele piirivalveteenistusele.

15. novembril 1991 alustati piirikontrolli maanteedel asuvates majanduspiiri kontrollpunktides, raudtee piirijaamades, rongides ning rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamates ja lennujaamades.

13. jaanuaril 1992 alustas tegevust piirivalve Kuressaare Õppekeskus.

24.veebruaril 1992 asutati esimene taasiseseisvunud Eesti Vabariigi sõjaväeorkester – piirivalve puhkpilliorkester.

28. veebruaril 1992 reorganiseeriti Riigi- ja Piirikaitseamet Riigi Piirivalveametiks Siseministeeriumi valitsemisalas.

9. märtsil 1992 alustas Tallinnas õppetööd Piirivalvekool, mis hiljem hakkas asuma Harku vallas Murastes. Sõjaväelises õppeasutuses valmistati ette kutselisi piirivalvureid maa- ja merepiiri valvamiseks ning passikontrolöre. Ajavahemikus 1992-2006 lõpetas kooli 1704 piirivalveametnikku.

Aprillis alustas piirikaitsjate väljaõpet Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekeskus.

5. aprillil 1992 saabus Rootsist kingitusena esimene piirivalve kaater PVK 001.

1992. aasta mais algas Eesti-Läti maapiiri tehniline ettevalmistamine.

23. juunil 1992 anti piirivalve juhtivkoosseisule esimesed sõjaväelised kaitsejõudude ohvitseride auastmed.

1. juulil 1992 kehtestati piiril viisarežiim.

8.veebruaril 1993 moodustati piirivalve lennueskadrill ja märtsis alustas eskadrill piirikontrolli kahe Saksamaalt kingituseks saadud lennukiga L- 410 UPV.

2. juunil 1993 taasloodi 1923. aastal asutatud Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu, mille esimeheks valiti major Johan Saar.

19. augustil 1993 kinnitas Vabariigi Valitsus piirivalvekontseptsiooni, mis sätestas riigipiiri valvamise korralduse, valvamiseks vajalike riiklike struktuuride koosseisu ja tegevuse alused ning sai vundamendiks piirivalvet käsitlevate õigusaktide koostamisel.

1.novembril 1993 reorganiseeriti senised piirivalve regioonid piirivalve piirkondadeks ning regioonide juhtimiskeskused piirkondade staapideks. Kokku moodustati üheksa piirivalve piirkonda.

30. juulil 1994 võttis parlament vastu „Riigipiiri seaduse“ ja „Piirivalveseaduse“.

1994. aasta suveks oli loodud piirivalve põhistruktuur, määratletud enamik ülesannetest ja kasutusele võetud piiri valvamise peamised meetodid. Välja oli kujunenud esmane kordonite süsteem, loodud valvelaevade divisjon ja lennueskadrill, saadud esimesed laevad ja lennuvahendid ning loodud piiri valvamise toimiv süsteem Peipsi järvel ja Läänemerel. Pidevalt täiendati koolitussüsteemi, avati Neeme piirivalvekoerte kool ja jätkati tihedat koostööd teiste riikide piirivalvetega.

Allikas: PPA 31.10.2010 pressiteade