Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Ajalugu / Kuperjanovi sõdalaste nimekiri nüüd internetis üleval

Kuperjanovi sõdalaste nimekiri nüüd internetis üleval

Prindi see artikkel
30. november 2010

JuliusKuperjanovEesti Vabadussõja alguse ja Kuperjanovi pataljoni 92. sünniaastapäeva puhul avaldas Julius Kuperjanovi Selts oma veebilehel www.kuperjanov.ee Kuperjanovi partisanide salga/pataljoni nende 1224 teadaoleva sõjamehe nimed ning edasise saatuse, kes võitlesid sõja alguse raskeimal perioodil 23.12.1918 – 01.02.1919 õlg õla kõrval koos pataljoni asutaja leitnant J. Kuperjanoviga. Uskumatu legend, et partisanide juht mobiliseeris kolme nädalaga oma mõnekümne kaitseliitlasega salgast 1200-mehelise pataljoni, leidis seega tõestust.

Ligi pooled neist meestest loovutas leitnant Kuperjanov enne Tartust Valga vabastamiseoperatsioonile suundumist teistele Eesti Rahvaväe üksustele, sest riigil oli tol perioodil tõsiseid raskusi sõjameeste mobiliseerimisega Vabadussõtta.

Leitnant Kuperjanov juhtis oma partisanid võidust võiduni, vabastades 5.01.1919 Punaarmee käest ühe esimese küla Lõuna-Eestis: Saduküla. Järgnesid Visusti, Koogi, Kärevere, Mõisamaa, Voldi. Üheskoos soomusrongidega ning kokku 300-mehelise ühendväeosaga vabastati 14.01.1919 Tabivere, Äksi, Kärkna, Vasula, Maramaa, Tähtvere ja Tartu linn.

Alates 25.01.1919 allutati ltn Kuperjanovile ltn Karl Einbundi (Eenpalu) kooliõpilaste pataljon. Seejuures jäi Kuperjanov Eesti ajaloo madalaima auastmega ohvitseriks, kellele allus ligi 900-meheline pataljon. Pärast Valguta, Teedla, Tilga, Rõngu, Raigaste, Aakre, Rebaste ja Puka vabastamist 25.01.1919 suunas Kuperjanov Einbundi väeosa Pikasillale, et sealt liikuda Tõrva peale. Raskustesse sattunud Einbundi koolinoortele lähetas seejärel Pikasillale järele oma pataljoni 4. roodu eesotsas ltn J.Untiga, kellega üheskoos vabastati Väike-Emajõe suudme küla.

Oma kolme rooduga ja jätkuvalt soomusrongide toel vabastasid partisanid Kuigatsi, Priipalu, Õru, Tsirguliina (tollal Sangaste), Tõlliste ja Paju mõisa. Uue Valga vabastamise operatsiooni juhi saabumisega pöördus ltn Kuperjanovi senine õnn tragöödiaks, sest tema edukad strateegilised nägemused vastase allutamiseks suruti kõrgema juhtkonna poolt maha ning Paju mõisa teistkordset vabastamist 31.01.19. käskis ooberst Kalm teha tugevasti hilinenult alles keskpäeval. Rünnakut mõisale alustas vaid alla 300 partisani, keda toetas soomlaste partisanidelt äravõetud suurtükkide vähene tuli (10-12 lasku) ning tunnise hilinemisega appi saabunud soomlaste 380-meheline üksus. Kogu päeva vaikisid soomusrongide täpsed kahurid ja liikumatult püsis ka rongide 600-meheline soomusmeeste dessant. Kuperjanov sai surmavalt haavata.

Kõigele vaatamata oli 01.02.1919 Valga linn vaba. Leitnant Kuperjanov oskas vormida oma alluvatest tõelised sõjamehed, kes olid valmis isamaa vabaduse eest võitlema viimse veretilgani.

Vaata nimekirja www.kuperjanov.ee/Pataljoni%20nimekiri.html

Allikas: Julius Kuperjanovi Seltsi pressiteade