Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / Valitsus / Valitsuse 2. detsembri pressikonverentsi stenogramm

Valitsuse 2. detsembri pressikonverentsi stenogramm

Prindi see artikkel
2. detsember 2010

StenbockiMajaJuhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Peaminister Andrus Ansip on teel Kasahstanist koju ja tema ülesannetes on haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja algatuseks sõna talle.

Tõnis Lukas

Aitäh! Austatud vaba ajakirjandus! Valitsus arutas täna hulgaliselt punkte ja võttis vastu ka tegelikult kõik ettevalmistatud otsused. Alustan hea meelega haridusvaldkonda puudutavast, kuna sellel oli päris oluline osakaal tänases päevakorras.

Kõigepealt, valitsus jagas kohalikele omavalitsustele täiendavaid vahendeid hariduskuludeks. Te teate, et haridussüsteemis on käsil mitmed muutused ja meil on olemas selle jaoks reserv, et siis erakorralisi kulusid katta. Omavalitsused pöörduvad maavalitsuste kaudu riigi poole ja riik vastavalt vajadusele annab täiendavaid vahendeid. Neid vajadusi on kahepidiseid.

Üks on nende omavalitsuste vajadus, kus õpilasi on jäänud vähemaks ja kus on vaja reorganiseerida koolivõrku. Selle reorganiseerimise käigus tuleb kanda ettearvamatuid kulusid, kaasa arvatud näiteks koondamishüvitiste maksmine ja palju muud sellist. Erandtaotlused seoses sellega, et on tarvis näiteks saarelistel omavalitsustel või väga kaugetel omavalitsustel katta täiendavaid kulusid. Nii et üks valdkond või üks osa riigi poolsest abist puudutab neid omavalitsusi, kellel õpilasi jääb vähemaks. Aga teine osa neid, kellel õpilasi tuleb juurde. Kokku eraldas valitsus täna ligi 3,1 miljonit krooni omavalitsustele, kelle hulgast ma nimetan näiteks Harku valda, Kiili valda, Kuusalu valda, Rae valda, aga ka Tartu lähedal Ülenurme valda. Muidugi Viimsi valda, kus on üldjuhul lisataotlus seotud õpilaste arvu kasvuga ja sellega, et on vaja täiendavalt palgata õpetajaid ja täiendavalt katta kulutusi.

Teine osa, mis puudutab kurblooliselt peamiselt Kagu-Eestit, on seotud koolivõrgu reorganiseerimisega, sellepärast et õpilasi jääb vähemaks. Aga ma toon esile, et valitsuse hariduskulude reservis on igasugusteks juhtumiteks vahendeid ja sellel aastal meil on reservis olnud 45 miljonit krooni. Sellest osa on praegu jaotamata küll, see on väike osa. Suure osa oleme me jaotanud juba nimetatud kulude katteks, mis on koolivõrgu reorganiseerimisest tingitud õpilaste arvust ja õpilaste rändest tingitud kulutused. Aga osa oleme ka andnud tagastamatu toetusena omavalitsustele õppevahendite muretsemiseks.

Õppevahendite muretsemine puudutab sellel sügisel peamiselt tehnoloogia, loodusõppe või loodusainete ja matemaatika õppega vajalikke abivahendeid või õppevahendeid, mida koolidel on vaja soetada. Kui te mäletate, siis hiljuti võtsime vastu otsuse, milles selleks otstarbeks nägime ette 39,3 miljonit krooni. Järgmisel aastal on plaanis oluliselt tõsta neid vabu vahendeid, mille riik eraldab lisaks õpetajate palkadele selleks, et omavalitsused saaksid hariduskulusid oma äranägemisel katta, kus on siis just koolivõrgu reorganiseerimiseks vajalikud kulud, õppevahendite muretsemiseks vajalikud kulud. Nii et vabade vahendite protsent seotult palgavahenditega suureneb 8 protsendilt 12 protsendile, nii et omavalitsused saavad ka uuele õppekavale ülemineku kulusid katta päris ladusalt.

Teine oluline päevakorrapunkt, mis puudutas haridusküsimusi, oli parlamendile edasi saadetud kutseõppeasutuse seaduse ja erakooli seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kutseõppeasutuse ja erakooli seaduse muutmise seaduse eelnõu tähendab uut ajajärku Eesti kutsehariduse arengus. Kui me praeguseks oleme täiesti korda saanud või viimaste objektide puhul veel korda saamas kutsehariduse taristu – tänasest päevast peale luban ma elu lõpuni kasutada ainult sõna „taristu“ infrastruktuuri tähenduses – me oleme kutsehariduse taristu täiesti korda saanud ja kogu selle arengukava perioodil paneme kutseõppe taristu remontimiseks või ehitamiseks 3,6 miljardit krooni, siis nüüd tuleb teha pikk samm ka kvaliteedis.

Kui õppekeskkond on korras, siis me hakkame kutseõppe kvaliteeti kontrollima samadel alustel kui kõrghariduses seda tehakse. See tähendab, kvaliteedi agentuur, mis on praegu küll Kõrghariduse Kvaliteedi Agentuur, viib läbi pilootvooru, kus hinnatakse kutseõppeasutustes majutamise ja toitlustamise, ehituse ja tsiviilrajatiste õppekava rühmades toimuvat õpet. Edaspidi hakkavad koolituslube saama ainult need õppeasutused ka kutseõppes, kus kvaliteet on tagatud ja Kvaliteedi Agentuur on andnud positiivse hinde.

Nii et kui me oleme rahvusvahelises konkurentsis kõrghariduses, siis me oleme samuti rahvusvahelises konkurentsis ka kutsehariduses ja õppekeskkond on juba peaaegu korras või paraneb lähiaastatel veelgi, siis tuleb esitada väga suuri nõudmisi ka õppekvaliteedile. Suur osa õppeasutusi täidab neid kvaliteedinõudeid juba praegu, aga kõik õppurid ja nende vanemad peavad olema kindlad, et Eestis on ainult väga kvaliteetset õpet pakkuvad õppeasutused.

Edasi kinnitas valitsus Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi liikmeskonna. Praegu kehtiva seaduse järgi on kuratoorium oluline, aga reaalselt õppeasutuse, antud juhul ülikooli juhtimisest osa ei võta, aga küllap kuratooriumi nõuanded on ülikoolile olulised. Nagu te teate, siis Tartu Ülikool soovib seda olukorda muuta ja Tartu Ülikooli seaduses nähakse ette teistsugune juhtimisstruktuur. Tähendab, Tartu Ülikooli seadus sätestab, praegu Riigikogu arutab siis selle üle, sätestab võimaluse, et ülikooli juhtimisse nõukogu kaudu kaasatakse tulevikus ka ülikooliväliseid inimesi. Muid ülikoole see praegu ei puuduta ja Tallinna Tehnikaülikooli kuratoorium moodustataksegi vana seaduse järgi või senikehtiva ülikooli seaduse põhimõtete järgi.

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule majandus- ja kommunikatsiooniministri esitatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduse eesmärk on maanteede taristu ohutuse direktiivi elluviimiseks vajalike õigusnormide ülevõtmine Eestis õigusesse, Euroopa normide ülevõtmine siis. Valitsus kiitis heaks ka toiduseaduse §-i 17 muutmise seaduse eelnõu.

Edasi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis annab Sisekaitseakadeemiale õiguse teenistuskoerte väljaõppeks kasutada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, praegu seadus just kui seda ei lubaks. Võib ju küsida, et Sisekaitseakadeemia on loodud ikkagi inimestele, aga inimesed töötavad sisekorra tagamisel koos loomadega, antud juhul koertega ja koerte väljaõppeks tingimuste loomiseks tuleb ka praegust seadust muuta.

Valitsus määras 2011. aasta Riigikogu valimistel hääletamist läbi viima järgmised aukonsulid, Austraalias Sydneys ja Perthis; peakonsulaat Brasiilia Liitvabariigis São Paulos; peakonsulaat Kanadas Torontos ja konsulaat Uus-Meremaal Wellingtonis. Lisaks sellele oli valitsuse päevakorras veel olulisi punkte.

Näiteks tegi põllumajandusminister ettepaneku riigi omandis oleva põllumajandusmaa kasutamise korraldamiseks edaspidi. Praegu kasutavad põllumehed ajutiste maakasutuslepingutega 25 000 hektarit riigi maid. Ja kui edaspidi nende maade režiim muutub, st riik vastava maa erastab, siis ostueesõigus on maa senistel kasutajatel ehk põllumeestel. See on väga oluline, et järjepidevust põllumajandustoodangus, aga eelkõige järjepidevust talu majapidamist ja talueluviisis hoida, nii et maad saavad harida ka edaspidi, isegi kui riigimaa erastatakse, saavad harida tegelikult põllumehed, need, kes seda maad harida mõistavad.

Liiklusseaduse muudatuse ettepaneku on teinud Riigikogu vastav komisjon, majanduskomisjon. Valitsus arutas nende muudatustega seoses seda, kas toetada Riigikogu komisjoni poolt algatatut või mitte, võib öelda, et me kiidame heaks liiklusseaduse muutmise vajaduse. Selle vajadused on ka rutiinsed, et muuta juba järgmise aasta alguses kehtima hakkavat seadust nö praktilisemaks. Aga seal on ka mitmeid punkte, mida valitsus peab läbimõtlematult esitatuks, mida tuleks veel kaaluda ja mida tegelikult valitsus ei toeta, vähemalt mitte üksmeelselt.

Põllumajandusminister oli näiteks väga selle vastu, et majanduskomisjoni algatatud eelnõu järgi tulevikus saaksid kõikjal liiklusvahendeid, näiteks sisepõlemismootoriga liikuvaid vahendeid juhtida ainult vastavate lubade omanikud. See puudutab väga tõsiselt talulist elulaadi, kus tõepoolest taluperemehe pojad võtavad ka praegu osa talutootmisest ja kasutavad põldudel vastavat tehnikat, seda ka alaealistena. See puudutab tegelikult raielankidel toimuvat, siseõuedes toimuvat, kaasa arvatud näiteks turismitaludes toimuvat. Nii et see muudatus oleks liiga ränk, et see lihtsalt hoogsalt ratsa-rünnakuga sisse viia ja põllumajandusministri vastuseisu tõttu ei saanud valitsus ka toetada vastavat eelnõu ja me ei andnudki oma seisukohta. Palume arvestada siis mitmes punktis, mis on toodud lisaks põllumajandusministrile välja ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja justiitsministeeriumi poolt, olukordade keerukust. Kinnitades, et liiklusseadust on vaja muuta, siis täpselt selles sõnastuses, nagu majanduskomisjon selle ette pani, me ei näe vajadust või perspektiivi niisugust muudatust toetada. See oleks minu poolt kõik.

Juhataja

Aitäh! Ja sõna keskkonnaministrile.

Jaanus Tamkivi

Aitäh! Lugupeetud ajakirjanikud! Keskkonnaministeeriumi tegutsemisvaldkonnast täna kolm punkti valitsuse istungi päevakorras, millele oleks mõttekas tähelepanu juhtida.

Esiteks andis valitsus seisukoha jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõule, see on algatatud keskkonnakomisjoni poolt. Ei ole tegemist väga keerukate asjadega, küll on tegemist aga direktiivi nõuete vastuvõtmisega. Ütleb siis see seaduseelnõu seda, et alates järgmise aasta algusest ei tohi ettevõtted oma seadmetes kasutada selliseid kantserogeenseid ühendeid, nagu polüklooritud bifenüülid ja polüklooritud terfenüülid. Kahju, et meil peaministrit täna siin muidugi ei ole, peaminister orienteerub nendes keemiliste ühendite valdkonnas oluliselt paremini kui meie siin kõik kokku. Aga tegemist on mürgiste ainetega ja neid enam seadmetes kasutada ei tohi ja seadusemuudatus puudutab Eestis umbes 20 ettevõtet. See on neile ka varem teada olnud, et nende ainete kasutamine saab olema keelatud ja mingit uudist siin tegelikult ei ole. Nii et valitsus kiitis selle seadusemuudatuse omalt poolt heaks ja palub Riigikogul seda edasi menetleda.

Järgmine punkt, mis puudutab seaduseelnõusid, on ruumiandmete seaduse eelnõu. Tegemist on uue seaduse eelnõuga selles valdkonnas keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud, otsustati ka heaks kiita. See seaduseelnõu reguleerib Eesti avalikus halduses täiesti uut andmete kategooriat, milleks on siis ruumiandmed. See valdkond on Eestis siiamaani olnud olulisel määral teadvustamata ja reguleerimata.

Eelnõu kohaselt sätestatakse avaliku võimu kandjate kohustused enda kasutuses olevate ruumiandmete haldamisel ja jagamisel teiste avaliku võimu kandjatega ja Euroopa Liidu institutsioonidega. Et ruumiandmete seaduse eelnõu kohaselt antakse ajalikud õigus- ja haldusnormid Eesti rahvusliku ruumiandmete taristu loomiseks, mis on osa vastava üle-euroopalise taristu osast. Nii et tegemist on uue seadusega ja uue valdkonnaga.

Me ei saa öelda, et meil selles valdkonnas pole midagi olemas, ruumiandmed tegelikult on ka täna riiklikul tasandil ju kogutud ja näiteks Maa-amet on üks väga suur ruumiandmete koguja ja töötleja. Aga kuidas see seaduslikul tasandil kõik peaks toimima, see uus seaduseelnõu siis reguleerib ja tuleneb ka loomulikult jällegi Euroopa Liidu vastava direktiivi nõuetest. Selle seaduse eelnõuga siis, loodame, et Riigikogu tegutseb edasi. Järjekordne volitus, mis anti keskkonnaministrile, sõlmida leping Jaapani konglomeraadiga Maruben, mis puudutab jällegi Kyoto saasteühikute müüki. See suurusjärk on umbes 3 miljonit ühikut, mis seekord läheb tehinguks.

Miks seda peaks just täna ära märkima, siin meil neid tehinguid viimasel ajal on ju olnud üsna mitu ja Eesti on teatavasti nendes müügitehingutes olnud ka rahvusvahelisel tasandil kõige edukam praktiliselt üle maailma. See leping puudutab just nimelt kohalikke omavalitsusi ja need investeeringud lähevad siis kohalike omavalitsuste omandis olevatele hoonetele. Need on koolid, lasteaiad, haiglad, kultuurimajad, spordihooned, hooldekodud ja muud säärased objektid. Sellest lepingust saab rahastatud kokku 66 kinnisvara objekti, millest 35 on koolid, 13 on kultuuriobjektid ja 18 on sotsiaalobjektid. See valik on tehtud kindlate kriteeriumide alusel, nende kriteeriumidega saab tutvuda, kellel on huvi ja kui tekivad küsimused, saab tutvuda rahandusministeeriumi koduleheküljel. Põhilised kriteeriumid on siis just nimelt see CO heitekoguste kokkuhoid ja kasusaajate arv. Jälgitud on ka regionaalset põhimõtet, et siis Eestimaa igasse nurka ikkagi nendest investeeringutest midagi jõuaks.

Teatavasti kohalikud omavalitsused, oktoobrikuus anti neile küll praktiliselt nädal või kaks, aga väga lühike tähtaeg oli nende objektide esitamiseks ja väga kiire on nende rahadega teatavasti. Neid objekte esitati ligi 700, see nimekiri on pikk ja nad on siis nüüd ära kategoriseeritud, pandud järjekorda ja esimesed 66 saavad rahastuse. Nagu ma ütlesin, et see rahastus läheb igasse Eestimaa nurka, igasse Eestimaa piirkonda, on jälgitud seda, et ta ei satuks geograafiliselt ühte punkti.

Mis puudutab riigi suhteid kohalike omavalitsustega, siis Tallinnaga teatavasti on siin kohati erilised suhted, siin peab ära nimetama, et ka Tallinna lasteaiad on siin nimekirjas ilusasti, nii et riik annab ka Tallinna lasteaedade kordategemiseks raha, mitte ei võta sealt seda ära. Selles mõttes rõõmustav uudis.

Müügitehingud, nende ettevalmistamised, läbirääkimised pidevalt käivad edasi. Tuleb tunnistada seda, et turg muutub järjest keerulisemaks ja raskeks, aga müügilootused ei ole sugugi veel kadunud, nii et loodame, et sellest pikast nimekirjast, mis kohalikud omavalitsused esitasid, et lähitulevikus tuleb seal nende rahastamisotsuste poolest siis täiendusi veel. See oli lühidalt kõik.

Juhataja

Aitäh! Ja sõna regionaalministrile. Palun.

Siim-Valmar Kiisler

Aitäh! Kõigepealt, mul on hea meel selle otsuse üle, millest Jaanus siin rääkis, regionaalministrina, sest see toetus, mis omavalitsused nüüd saavad selle otsusega, on selles suhtes hästi magus, et seal ei ole omafinantseeringu nõuet. Seda toetust saavad kasutada ka need omavalitsused, kellel näiteks võlakoormus on ületatud, mis on problemaatiline eurotoetuste puhul. Samas muidugi peab arvestama, et need tegevused on just selleks, et saavutada energiasäästu. Aga mis on kindlasti näiteks lasteaedade või Tõstamaa mõisakooli puhul väga olulised, siis tulevikus ju sellega hoitakse kokku küttekulusid eelkõige ja kokkuvõttes on see ka tegevuskulude osas sääst meie linnadele ja valdadele.

Tõnis Lukas

Kui tohib? Siin see teema on olnud mõneti ambivalentselt üleval sellega, nagu ei oleks päris õige oma saastekvoote müüa. Meil on see õigus ja ma pean väga esile tõstma Keskkonnaministeeriumi ja Riigikantselei ametnike tööd, kes on olnud väga head läbirääkimispartnerid välismaistele korporatsioonidele. Ja lisaks omavalitsustele on saanud päris olulise toetuse oma objektide rahastamiseks ka riigikoolid, riigiasutused ja avalik-õiguslikud ülikoolid. Tartu Ülikooli raamatukogu saab lõpuks ometi täiesti uude korda. Ja veel kord, ma arvan, et Eesti riigi poolt me oleme seda asja perfektselt ajanud.

Siim-Valmar Kiisler

Aga muude punktide juurde. Valitsus otsustas täna esitada Riigikogule kalmistuseaduse eelnõu. Kalmistuseadust Eesti riigis täna ei ole. Oli ta küll enne seda, 1925. aastal vastu võetud seadus ja hiljem siis muudeti 34. aastal. Aga seni on seda reguleerinud meie omavalitsuste poolt vastuvõetud korrad, mis on olnud ka mõnevõrra erinevad. Mõnes kohas on sellega seoses ka olnud probleeme sellistes ebaselgetes küsimustes näiteks, millal võib tunnistada mõne hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks – mis tähendab siis seda, et võiks ta üle matta. Sedalaadi kaebusi, et näiteks inimesed on pöördunud ja öelnud, et nemad küll on veendunud, et nad hoidsid hauaplatsi korras, aga ühel hetkel avastasid, et see on siiski tunnistatud hooldamata hauaplatsiks ja üle maetud. Sedalaadi küsimused.

Siin on siis reguleeritud nii matmisega seonduv, tuhastamisega seonduv, meie krematooriumide tegevust, seda, milliseid andmeid peab kalmistu haldaja hoidma, koguma ja hoidma, mida me saame küsida hauaplatside kohta ja maetute kohta. Eelkõige kehtestab ta just nõudeid kalmistu haldajale. Otseselt inimeste jaoks pigem saabub rohkem selgust, on üheselt seadusega reguleeritud, mida saab siis haldajalt nõuda.

Haldajaid on selle seaduse mõistes kahte laadi, ühelt poolt meie kohalikud omavalitsused, kes siis haldavad neid kalmistuid, mis asuvad linna-, valla- või riigimaal ja teiselt poolt usulised ühendused, kes siis haldavad neid kalmistuid, mis asuvad usulistele ühendustele kuuluvatel maadel. Kõigi jaoks hakkavad kehtima ühtsed nõuded.

Näiteks see, et kui kalmistu suletakse matmiseks, siis sellest peab ette teavitama vähemalt ühe aasta. Ja kui kalmistu on suletud matmiseks, siis kalmistu maa-ala otstarvet võib muuta mitte varem kui 75 aasta pärast. Seda laadi säte võib anda just inimestele kindlustunnet ja maetutele rahu. Need reeglid on siin sätestatud.

Valitsus otsustas esitada Riigikogule ka kirikute ja koguduste seaduse muutmise eelnõu. See algatus on tulnud eelkõige meie kirikute poolt, laias laastus kaks olulist muudatust. Ühelt poolt lubatakse selle seadusega registreerida Eestis riikide vahelise välislepingu alusel tegutsevaid institutsioone. Antud juhul on initsiatiiv Rooma Katoliku Kiriku poolt. Meil on ka leping Püha Tooliga. Rooma Katoliku Kirik tegutseb Eestis ainsana välislepingu alusel, ainsa kirikuna. Ja nende palvel selle eelnõuga lubataks Eestis registreerida ka ordusid. Täna on olukord selline, et võib registreerida kloostreid, aga kõik ordud ei pruugi olla seotud konkreetse kloostriga, vähemalt mitte hetkel.

Teine muudatus on selle korra selgitamine, kuidas registreeritakse kogudusi, mis kuuluvad kirikutesse. See kord on praegu mitmeti tõlgendatav, kehtiva seaduse järgi kas kogudus registreerib ennast otse või siis läbi kiriku juhatuse ja siin ühemõtteliselt kirjeldatakse ära jällegi meie kirikute initsiatiivil või et siis läbi kiriku juhatuse toimub koguduste registreerimine.

Eestis, ma ütleks taustainfoks natuke, et Eestis on registreeritud 9 kirikut ja 9 koguduste liitu. Lisaks sellele 70 üksikkogudust. Kirikutest liikmete arvu poolest suuremad on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Apostlik Õigeusu Kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, Rooma Katoliku Kirik, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik. Ja koguduste liitudest, kus on liikmeid üldiselt vähem, siis suuremad, Eesti Jehoovatunnistajate Koguduste Liit, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Adventistide Koguduste Eesti Liit. Ja üksikogudustest tooksin näiteks Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus, kus meie andmetel on üksikkogudustest kõige rohkem liikmeid. Kokku on 9 kirikut ja 9 koguduste liitu, neile lisaks üksikkogudused. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd küsimuste kord. Kellel on küsimus?

Tõnis Lukas

Kõik on selge, mis siin ikka küsida.

Juhataja

Kui ei ole, siis aeg intervjuudeks.

Tõnis Lukas

Teeviidal kohtume, täna on Teeviit, oluline perspektiiv noortele.