1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise alused, koolikohustuse ulatus ja selle täitmise tagamise meetmed, õppekorralduse alused, õpilase arengu toetamise põhimõtted koolis, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, kooli töötajate õigused ja kohustused, kooli juhtimise põhimõtted, kooli rahastamise alused ning riikliku järelevalve teostamine kooli tegevuse üle.
(2) Käesolev seadus reguleerib valla või linna ametiasutuse hallatavate asutustena tegutsevate koolide (edaspidi munitsipaalkool) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate asutustena tegutsevate koolide (edaspidi riigikool) tegevust. Munitsipaalkooli pidajaks on vald või linn. Riigikooli pidajaks on riik. Eraõigusliku juriidilise isiku asutusena tegutsevale koolile (edaspidi erakool) kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. Käesoleva seaduse tähenduses kooli pidajaks oleva kohaliku omavalitsusüksuse organi pädevusse antud küsimusi lahendab erakooli puhul kooli pidajaks oleva eraõigusliku juriidilise isiku kooli põhikirjas määratud organ.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Isiku elukoha määramine
Käesolevas seaduses käsitatakse isiku elukohana tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui registrisse ei ole kantud isiku elukoha aadressi piisava täpsusega, määrab isik puuduvas osas oma elukoha andmed ise. Asenduskodus ja noortekodus viibiva isiku elukohaks loetakse vastavalt asenduskodu või noortekodu aadress.

§ 3. Põhikool ja gümnaasium
(1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on 1.-9. klass ning õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) on üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on:
1) I kooliaste – 1.-3. klass;
2) II kooliaste – 4.-6. klass;
3) III kooliaste – 7.-9. klass.
(2) Hariduse kättesaadavuse tagamiseks võidakse asutada ka põhikoole, kus õpe ei toimu kõigi põhikooli klasside ulatuses.
(3) Gümnaasium on üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Nominaalne õppeaeg gümnaasiumis on kolm aastat.

§ 4. Põhikooli, gümnaasiumi, koolieelse lasteasutuse, kutseõppeasutuse ning huvikooli tegutsemine ühe asutusena
(1) Riigigümnaasium ja -põhikool ning eragümnaasium ja -põhikool võivad tegutseda ühe asutusena.
(2) Munitsipaalgümnaasium ja munitsipaalpõhikool võivad tegutseda ühe asutusena, kui see on vajalik tulenevalt koolis rakendatavast õppevormist, regionaalsetest iseärasustest või kooli õppekavast, mis eeldab mõne ainevaldkonna varasemat õppimist põhikooli I ja II kooliastmes või süvendatud õppimist põhikooli III kooliastmes.
(3) Täpsustatud tingimused munitsipaalgümnaasiumi ja munitsipaalpõhikooli ühe asutusena tegutsemiseks kehtestab Vabariigi Valitsus.
(4) Põhikool ja koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) võivad tegutseda ühe asutusena. Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteasutuse puhul kohaldatakse lasteasutuse osale koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatut ning põhikooli osale käesolevas seaduses sätestatut.
(5) Gümnaasium ja kutseõppeasutus võivad tegutseda ühe asutusena. Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel võib kutseõppeasutusega ühe asutusena tegutseva gümnaasiumiga olla liidetud ka põhikool. Üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse ühe asutusena tegutsemise põhimõtete suhtes kohaldatakse kutseõppeasutuse seaduse § 43.
(6) Munitsipaalpõhikool või -gümnaasium ja huvikool võivad tegutseda ühe asutusena. Ühe asutusena tegutseva põhikooli või gümnaasiumi ja huvikooli puhul kohaldatakse koolitusloa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise, huvikooli registreerimise, õppekorralduse, õpilase arengu toetamise, vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamise, õpilaste õiguste ja kohustuste, õppe rahastamise ning õpet läbiviivate pedagoogide töökorralduse suhtes põhikooli ja gümnaasiumi osale käesolevas seaduses sätestatut ning huvikooli osale huvikooli seaduses sätestatut. Põhimääruse, arengukava, direktori vaba ametikoha täitmise, õppenõukogu ja hoolekogu koosseisu ja moodustamise suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut. Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja huvikooli direktoril on käesolevast seadusest ja huvikooli seadusest tulenev pädevus.

§ 5. Koolis toimuva õppe põhimõtted
(1) Põhikooli pidaja on kohustatud tagama õpilasele võimalused:
1) koolikohustuse täitmiseks ja põhihariduse omandamiseks;
2) saavutada valmisolek õpingute jätkamiseks gümnaasiumis või kutseõppeasutuses;
3) saavutada valmisolek olla iseseisev, aktiivne, loov, eetiline, vastutustundlik, tasakaalukas, koostöövõimeline, rahuarmastav ja terve isiksus ning ühiskonnaliige, kes on võimeline määratlema ennast Eesti Vabariigi kodanikuna ja oma rahva liikmena;
4) arendada asjatundlikkust, mida ta vajab ühiskonnas ja elus toimetulekuks ning valikute tegemiseks edasisel õpiteel.
(2) Gümnaasiumi pidaja on kohustatud tagama õpilasele võimalused:
1) üldkeskhariduse omandamiseks;
2) saavutada valmisolek õpingute jätkamiseks kõrgkoolis või kutseõppeasutuses;
3) areneda iseseisvaks, aktiivseks, loovaks, eetiliseks, vastutustundlikuks, tasakaalukaks, koostöövõimeliseks, rahuarmastavaks ja terveks isiksuseks ning ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline määratlema ennast Eesti Vabariigi kodanikuna ja oma rahva liikmena, eurooplasena ning ka maailmakodanikuna;
4) arendada asjatundlikkust, mida ta vajab ühiskonnas ja elus toimetulekuks, heaoluks ning eneseteostuseks ja elukestvaks õppeks.
(3) Õppe korraldamisel lähtuvad riik, koolide pidajad ja koolid järgmistest põhimõtetest:
1) kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, elukohast või hariduslikest erivajadustest;
2) õpilaste liikumisel ühelt haridustasemelt või kooliastmelt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi;
3) kool lähtub oma tegevuse korraldamisel ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära;
4) kool võib riiklike õppekavade piires vabalt kujundada õppeprotsessi ja vastutab selle eest ning võimaldab õpetajal valida kasutatavaid meetodeid ja õppematerjale;
5) õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekavas põhikooli valikainete ja gümnaasiumi õppesuundade kujundamisel ning individuaalsetes õppekavades;
6) kool teeb oma tegevuse korraldamisel koostööd õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli pidaja, asukohajärgse valla või linna, paikkonna riigiasutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega.

§ 6. Kooli nimetus
(1) Kooli nimetus peab selgelt erinema teistest Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteemi) kantud õppeasutuste nimetustest.
(2) Kui põhikoolis kolmandas kooliastmes õpet ei toimu, kasutatakse tema nimetuses sõna „algkool”. Kui koolieelne lasteasutus ja põhikool, kus kolmandas kooliastmes õpet ei toimu, tegutsevad ühe asutusena, kasutatakse kooli nimetuses sõnu „lasteaed-algkool”.

§ 7. Kooli põhimäärus
(1) Koolil on põhimäärus, milles sätestatakse:
1) kooli nimetus;
2) kooli asukoht ja tegutsemiskohad;
3) kooli hoolekogu ja direktori või juhataja (edaspidi direktor) ülesanded;
4) õppe ja kasvatuse korraldus koolis, sealhulgas koolis omandatava hariduse liik ja tase, õppekeel või õppekeeled, koolis rakendatav õppevorm või õppevormid ning vajaduse korral koolis tegutsevad erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad;
5) õppekavavälise tegevuse korraldus koolis, sealhulgas õpilaskodu, koolieelikute ettevalmistusrühm, pikapäevarühm, ujula, raamatukogu ja muu taoline;
6) õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused, sealhulgas esimese õpilasesinduse valimise kord ning õpilastele tunnustuse ja laituse avaldamise kord;
7) kooli töötajate õigused ja kohustused;
8) majandamise ja asjaajamise alused.
(2) Kooli põhimääruse kehtestab kooli pidaja.

§ 8. Arengukava
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse kooli arengukava, milles määratakse:
1) kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad, sealhulgas turvalisuse tagamine koolis;
2) tegevuskava järgnevaks kolmeks aastaks;
3) eesti õppekeelest erineva õppekeelega koolis rakendatavad meetmed üldkeskhariduse tasemel eesti õppekeelele üleminekuks;
4) arengukava uuendamise kord.
(2) Arengukava koostamisse kaasatakse kooli hoolekogu või nõukogu, õpilasesindus, õppenõukogu ning vajaduse korral eksperte.
(3) Kooli arengukava tegevuskava koostamisel arvestatakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruandes märgitud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega.
(4) Kooli arengukava kehtestab kooli pidaja.

§ 9. Kooli õppekava
(1) Käesoleva seaduse § 20 sätestatud riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava, mis on õpingute alusdokumendiks koolis.
(2) Kooli õppekava kinnitab kooli direktor. Muudatused kooli õppekavas kooskõlastatakse hoolekoguga.

§ 10. Kooli kodukord
(1) Kooli kodukorra kehtestab õppenõukogu.
(2) Kodukorra ja selle muudatuste kavand esitatakse enne kehtestamist hoolekogule ja õpilasesindusele arvamuse avaldamiseks.
(3) Kool paneb kodukorra välja õpilastele nähtavasse kohta.

2. peatükk
KOOLI ASUTAMINE

§ 11. Kooli asutamine
(1) Põhi- ja üldkeskhariduse omandamise võimaldamiseks asutavad haridus- ja teadusminister ning valla- ja linnavalitsused volikogu otsuse alusel vajaliku hulga koole.
(2) Kooli asutamise vajalikkuse kohta lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest annab hinnangu maavanem ning riigikoolide puhul ka kooli asukohajärgne vald või linn.
(3) Kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele asutatakse koolid, kuhu õpilane suunatakse alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud alustel ja korras.
(4) Mitme valla või linna poolt ühiselt hallatava kooli (edaspidi ühine kool) asutavad nende valdade või linnade valla- või linnavalitsused, lähtudes valla- või linnavolikogude otsustest.
(5) Ühine kool asutatakse valla- või linnavalitsuste vahel sõlmitava halduslepinguga, milles määratletakse poolte õigused ja kohustused kooli pidamisel.
Halduslepingus määratakse kindlaks:
1) halduslepingu pooled;
2) vastutav vald või linn, kes täidab kooli pidaja ülesandeid;
3) ühise kooli asutanud valdade või linnade õigused ja kohustused kooli pidamisel, sealhulgas millise valla või linna volikogu, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea lahendavad käesolevas seaduses valla- või linnavolikogu, – valitsuse või vallavanema või linnapea pädevusse antud küsimusi;
4) ühise kooli tegevuse rahastamise alused ja rahastamise ulatus;
5) haldusülesande täitmise üle järelevalvet teostav valla või linna ametiasutus või omavalitsusorgan;
6) halduslepingu tähtaeg, kui haldusleping on tähtajaline;
7) halduslepingu lõpetamise alused ja kord, sealhulgas halduslepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt;
8) järelevalveasutuse või -organi õigused ning valdade või linnade kohustused halduslepingu lõpetamise korral haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamiseks;
9) seadusest tulenevad või haldusülesande täitmise korraldamiseks vajalikud muud tingimused.
(6) Kooli andmed kantakse hariduse infosüsteemi õppeasutuste alamregistrisse.
(7) Munitsipaal- ja riigikoolid registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

§ 12. Gümnaasiumipiirkonnad ning munitsipaalgümnaasiumi asutamise lubatavus
(1) Gümnaasiumipiirkonnaks loetakse territoorium, kus elavatele isikutele keskhariduse omandamise võimaldamiseks võib moodustada gümnaasiumi.
(2) 7-17 aastaste elanike minimaalse arvu, mis on aluseks gümnaasiumipiirkonna määramisel, kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Toetudes võimaluse piires valdade ja linnade ettepanekutele ja omavahelistele kokkulepetele gümnaasiumipiirkondade moodustamise osas ning lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud minimaalsest 7-17 aastaste isikute arvust gümnaasiumipiirkonna määramisel, kehtestab Vabariigi Valitsus gümnaasiumipiirkonnad ning munitsipaalgümnaasiumide maksimaalse arvu gümnaasiumipiirkonnas.
(4) Munitsipaalgümnaasiumi võib asutada juhul, kui selles gümnaasiumipiirkonnas tegutsevate munitsipaalgümnaasiumide arv on alla käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud munitsipaalgümnaasiumide maksimaalse arvu.

§ 13. Munitsipaalkooli koolitusluba
(1) Koolitusluba on tegevusluba, mis annab munitsipaalkoolile õiguse koolitustegevuseks kooli õppekava alusel ja koolitusloal märgitud kooliastmel. Koolitusloa andmise otsustab haridus- ja teadusminister.
(2) Koolitusloa vormi kehtestab haridus- ja teadusminister.
(3) Taotluse koolitusloa saamiseks esitab kooli pidaja haridus- ja teadusministrile vähemalt viis kuud enne õppeaasta algust.
(4) Taotlusele lisatakse:
1) kooli asutamise otsus;
2) kooli põhimäärus;
3) kooli õppekava kavand;
4) pedagoogide kirjalikud nõusolekud töötamiseks koolis vastava õppekava alusel ja valla või linna haldusterritooriumil ning dokumendid, mis võimaldavad hinnata nende pedagoogide vastavust õigusaktides esitatud nõuetele;
5) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ja andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta;
6) andmed kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse olemasolu ning nende vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
7) maavanema hinnang asutatava kooli puhul;
8) riigilõivu tasumist tõendav dokument.
(5) Haridus- ja teadusminister vaatab koolitusloa taotluse läbi kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
(6) Haridus- ja teadusminister ei anna koolitusluba, kui taotlusele ei ole lisatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud andmeid või dokumente või need ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele, tasumata on riigilõiv või ei ole täidetud käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 sätestatud tingimusi gümnaasiumi asutamiseks.
(7) Koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise käskkiri toimetatakse koolitusloa taotlejale kätte posti teel või elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.

§ 14. Munitsipaalkooli koolitusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Haridus- ja teadusministril on õigus tunnistada koolitusluba kehtetuks, kui:
1) riikliku järelevalve käigus ilmneb, et kooli tegevus on vastuolus seadustega ja nende alusel antud õigusaktidega või kooli põhimäärusega või kooli direktor, õppenõukogu, hoolekogu, vallavanem või linnapea või omavalitsusorgan ei ole täitnud puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutusi ettenähtud tähtaja jooksul ja korras;
2) kool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud koolitustegevust, on tegevuse peatanud või lõpetanud;
3) valla- või linnavolikogu on teinud otsuse kooli tegevuse lõpetamise kohta.
(2) Haridus- ja teadusminister teeb koolitusloa kehtetuks tunnistamise käskkirja valla- või linnavalitsusele posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.

§ 15. Koolitustegevuse alustamine riigikoolis
Koolitustegevuse alustamise eelduseks riigikoolis on käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 sätestatud andmete ja dokumentide olemasolu.

3. peatükk
KOOLIKOHUSTUSE TÄITMISE TAGAMINE

§ 16. Koolikohustus
(1) Koolikohustuslik on isik (sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne jooksva aasta 1. septembrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 18-aastaseks saamiseni.
(2) Koolikohustusliku isiku arengust või terviseseisundist tulenevalt võib nõustamiskomisjoni soovitusel koolikohustuse täitmise alustamist ühe õppeaasta võrra edasi lükata. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile.
(3) Koolikohustuse täitmise edasilükkamise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister.
(4) Koolikohustuse mittetäitjaks loetakse koolikohustuslik:
1) isik, kes ei ole kantud ühegi kooli õpilaste nimekirja;
2) õpilane, kes on põhjendamata puudunud rohkem kui 20 protsendist õppetundidest õppeaasta jooksul ning on jäetud klassikursust kordama.

§ 17. Koolikohustusliku isiku ja vanema kohustused koolikohustuse täitmise tagamiseks
(1) Koolikohustuslik isik peab täitma koolikohustust, osaledes õppes vastavalt käesoleva seaduse § 35 lõikele 1.
(2) Vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et võimaldada ja soodustada koolikohustuse täitmist, sealhulgas:
1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
2) teavitama elukohajärgset valla- või linnavalitsust koolikohustusliku isiku välisriiki õppima suundumisest;
3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega, näiteks kodukorra ja päevakavaga ning toetama last nende järgimisel;
4) tegema koostööd kooliga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras, näiteks osalema arenguvestlusel, individuaalse õppekava koostamisel ja osalema kooli korraldataval vestlusel;
5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgse valla või linna asutus;
6) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise meetmete rakendamist.

§ 18. Kooli rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks
(1) Koolikohustuse täitmise tagamiseks kohaldab kool õppest põhjendamata puudunud õpilase, sealhulgas koolikohustuse mittetäitja suhtes tulenevalt puudumise põhjustest ja vastavalt võimalustele ühte või mitut järgmistest meetmetest:
1) vestlus õpilasega või tema nõustamine;
2) vestlus vanemaga või tema nõustamine;
3) arenguvestlus;
4) õpilasele tugiisiku määramine, kes peab sidet õpilase kodu ja elukohajärgse valla või linna asutustega;
5) individuaalse õppekava koostamine;
6) õpilase üleviimine käitumisraskustega õpilaste klassi õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras;
7) õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma;
8) õpilase vastuvõtmine õpilaskodusse;
9) muud kooli pakutavad meetmed, mis on kooskõlas käesoleva seadusega.
(2) Kui kooli rakendatavad meetmed ei avalda mõju või neid ei ole võimalik rakendada põhjusel, et kool ei saa õpilase või vanemaga kontakti, pöördub kool järgmiste meetmete rakendamiseks valla- või linnavalitsuse poole või esitab alaealise mõjutusvahendite seaduse kohaselt alaealiste komisjonile taotluse alaealise õigusrikkumise asja arutamiseks.

§ 19. Valla või linna rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks
(1) Vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Igale koolikohustuslikule isikule ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks kehtestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgne kool) määramise korra. Teise valla või linna munitsipaalkooli saab määrata õpilase elukohajärgseks kooliks kokkuleppel kooli pidajaks oleva valla või linna valitsusega.
(2) Vanema taotlusel ja nõustamiskomisjoni soovitusel peab vald või linn tagama võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis ka oma haldusterritooriumil elavale isikule, kes ei ole saanud enne jooksva aasta 1. septembrit seitsmeaastaseks, kui vanem on valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist teavitanud enne jooksva aasta 1. maid. Kui vanem teavitab valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist pärast jooksva aasta 1. maid, võib elukohajärgne kool võtta isiku nõustamiskomisjoni soovitusel õpilaseks vastu vaba õppekoha olemasolul koolis.
(3) Koolikohustuslike isikute arvestust peab valla- või linnavalitsus. Koolikohustuse täitmise üle arvestuse pidamiseks võrdleb valla- või linnavalitsus vähemalt üks kord õppeaastas, hiljemalt 31. oktoobril, Eesti rahvastikuregistri andmeid koolikohustuslike isikute kohta, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, hariduse infosüsteemi andmetega. Valla- või linnavalitsus selgitab välja koolikohustuse mittetäitmise põhjused õpilaste puhul, kes ei ole kantud ühegi kooli nimekirja.
(4) Koolikohustuse täitmise tagamiseks toetab koolikohustusliku isiku elukohajärgne vald või linn vastavalt vajadustele ja võimalustele koolikohustuslikku isikut, vanemat ja kooli, luues oma pädevuse piires tingimused koolikohustuse täitmiseks, sealhulgas:
1) korraldab koolikohustuse mittetäitjatega ja koolist põhjendamata puuduvate õpilastega tegelemiseks ametikoha või struktuuriüksuse moodustamise valla või linna ametiasutuse või valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse töötajate või teenistujate koosseisus või struktuuris;
2) korraldab vajaduse korral sotsiaalhoolekande seaduse alusel sotsiaalteenuste osutamise või sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise koolikohustuse mittetäitjale ja tema vanemale;
3) korraldab võimalusel koolitusi vanematele, kelle lapsed ei täida koolikohustust, et toetada neid tingimuste loomisel koolikohustuse täitmiseks.

4. peatükk
KOOLI ÕPPEKORRALDUS

§ 20. Õppekava
(1) Riiklikes õppekavades esitatakse õppe eesmärgistus ning nõuded sisuüksustele, õpitulemustele, õpikeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, hindamisele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale.
(2) Põhihariduse standardid kehtestatakse kooliastmeti põhikooli riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks kehtestatakse põhihariduse standardid lihtsustatud riiklikus õppekavas. Lihtsustatud riikliku õppekava kehtestab haridus- ja teadusminister.
(4) Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe puhul määratakse kooliastmed lihtsustatud riiklikus õppekavas.
(5) Lihtsustatud riiklikku õppekava rakendatakse õpilasele põhihariduse standardina nõustamiskomisjoni soovituse alusel ja vanema nõusolekul.
(6) Kooli õppekeelele vastava keeleaine ja kirjanduse kohta sätestatakse riiklikes õppekavades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded eesti ja vene õppekeelega koolidele. Kui kooli õppekeel ei ole eesti või vene keel, sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded kooli õppekavas.
(7) Andmed kooli õppekava ja selles tehtavate muudatuste kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.
(8) Õpilase ja direktori, piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekavavälist õppimist koolis läbiviidava õppe osana tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi. Kooli õppekavavälise õppimise arvestamise tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas.

§ 21. Õpe Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni väljatöötatud õppekava alusel
(1) Koolis võib õpe toimuda ka Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (edaspidi IBO) väljatöötatud õppekava (International Baccalaureate Organization Programs) (edaspidi IBO õppekava) alusel ning IBO reeglistiku kohaselt.
(2) IBO õppekava alusel võib õpetada kool, mis on saanud IBO tunnustuse õppekava rakendamiseks.
(3) Munitsipaal- või riigikoolis võib IBO õppekava alusel õpetada juhul, kui koolis toimub õpe samal haridustasemel ka käesoleva seaduse alusel kehtestatud riikliku õppekava kohaselt.
(4) IBO õppekava alusel toimuva õppe puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 44 ja § 67 lõikeid 2, 3 ja 6. Muus osas lähtutakse IBO õppekava alusel õpetamisel IBO õppekavast ja IBO reeglistikust ning käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatut ei kohaldata.
(5) IBO õppekava alusel õpetavatele õpetajatele kohaldatakse töötasu alammäärana kvalifikatsiooninõuetele vastava ning pedagoogilise töökogemusega munitsipaalkooli õpetaja töötasu alammäära.

§ 22. Õpikeskkond
(1) Õpikeskkond on vaimne, füüsiline ja sotsiaalne keskkond, kus õpilane kohaldatava õppekava alusel õpib. Õpikeskkond peab toetama õpilase füüsilist, vaimset ja sotsiaalset arengut.
(2) Õpikeskkonnale esitatavaid nõudeid, mis on seotud õppeaine eripäraga, täpsustatakse riiklikus õppekavas.
(3) Koolis ja väljaspool kooli toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel lähtub kool riiklikus õppekavas ja teistes õigusaktides õpikeskkonnale sätestatud nõuetest.
(4) Kooli ruumidele ja hoonetele, sisustusele ja maa-alale esitatavad tervisekaitsenõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 23. Õppekirjandus
(1) Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid.
(2) Kool ei tohi õpilaselt ega vanemalt nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppevahendite soetamist ega kaasrahastamist. Tööraamatute, töövihikute ja töölehtede puhul ei tohi nõuda ka nende tagastamist koolile.
(3) Õpikutele, tööraamatutele, töövihikutele ja muule õppekirjandusele esitatavad nõuded, õppekirjanduse retsenseerimise nõuded ning kinnitusmärke vormi kehtestab haridus- ja teadusminister.
(4) Õppekirjanduse väljaandja kinnitab õpiku, töövihiku ja tööraamatu vastavust haridus- ja teadusministri määruses kehtestatud nõuetele kinnitusmärkega õppekirjanduse tiitellehel, millele lisab õppekirjanduse retsensentide nimed.
(5) Õppekirjanduse väljaandja kannab haridus- ja teadusministri määruses kehtestatud nõuetele vastava ja kinnitusmärkega varustatud õppekirjanduse hariduse infosüsteemi õppekirjanduse alamregistrisse.
(6) Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja õppekirjanduse alamregistrist.
(7) Haridus- ja teadusministril on õigus käskkirjaga hariduse infosüsteemi õppekirjanduse alamregistris olev registreering kustutada kui:
1) õppekirjanduse väljaandja on esitanud sellekohase taotluse;
2) õppekirjandus ei vasta riiklikule õppekavale või haridus- ja teadusministri määruses õppekirjandusele kehtestatud nõuetele.
(8) Haridus- ja teadusminister teavitab registreeringu kustutamise kavatsusest õppekirjanduse väljaandjat. Õppekirjanduse väljaandjal on õigus esitada haridus- ja teadusministrile vastuväited registreeringu kustutamisele 30 päeva jooksul registreeringu kustutamise teate saatmisest.
(9) Haridus- ja Teadusministeerium teavitab õppekirjanduse väljaandjat registreeringu kustutamisest posti teel või elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul käskkirja väljaandmisest arvates.

§ 24. Õppekeel
(1) Kooli või klassi õppekeeleks loetakse keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti riiklikus õppekavas määratud väikseimast lubatud õppemahust. Kui õpe ei toimu üheski keeles 60 protsendi ulatuses, loetakse õpe kakskeelseks. Kakskeelse õppe puhul käsitatakse õppekeeltena kahte keelt, milles toimub enamus õppest.
(2) Põhikooli õppekeel on eesti keel. Põhikoolis või selle üksikutes klassides võib munitsipaalkoolides valla- või linnavolikogu otsuse alusel ning riigikoolides haridus- ja teadusministri otsuse alusel olla õppekeel mis tahes keel. Sellise asjakohase ettepaneku valla- või linnavolikogule või haridus- ja teadusministrile teeb kooli hoolekogu.
(3) Gümnaasiumi õppekeel on eesti keel. Munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab Vabariigi Valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu.
(4) Koolis või klassis, kus õppekeel ei ole eesti keel, on eesti keele õpe 1. klassist alates kohustuslik.
(5) Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole kooli õppekeel, loob kool koostöös kooli pidajaga võimalused oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks.
(6) Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole kooli õppekeel, oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks võimaluste loomise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 25. Õppevormid
(1) Koolis rakendatavad õppevormid on päevane, õhtune ja kaugõpe.
(2) Põhihariduse võivad õhtuses ja kaugõppe vormis omandada ning kooli eksternina lõpetada 18-aastased ja vanemad isikud.
(3) Vald või linn peab tagama võimalused põhihariduse omandamiseks õhtuses või kaugõppe õppevormis ja põhikooli eksternina lõpetamiseks 18-aastasele või vanemale isikule, kes ei ole põhiharidust omandanud ning kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil.
(4) Nõustamiskomisjoni soovitusel võib põhiharidust õhtuses või kaugõppe vormis omandada ka koolikohustuslik isik, kelle puhul see on tingitud tema hariduslikust erivajadusest või muust põhjusest, mis raskendab hariduse omandamist päevases õppevormis.

§ 26. Õppeaasta
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.
(2) Õppeaasta koosneb õppeks ettenähtud õppeperioodist, lõpueksamite sooritamiseks ettenähtud eksamiperioodist ning õppest puhkamiseks ettenähtud koolivaheaegadest.
(3) Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Gümnaasiumi lõpuklassis kestab õppe- ja eksamiperiood kokku vähemalt 175 õppepäeva. Õppeperioodi arvestusühikud on:
1) õppetund – kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas ettenähtud ajavahemik, mille jooksul viiakse läbi juhendatud õpet.
2) õppepäev – ajavahemik ööpäevas, millal õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud osalema õppes.
3) õppeveerand – õppeks ettenähtud ajavahemik õppeaastas.
4) kursus vastab 35 ühe õppeaine raames läbiviidavale õppetunnile.
(4) Eksamiperioodi ajal kooli lõpetajatele õppetunde läbi ei viida. Eksamiperioodid kooli lõpueksamite sooritamiseks määrab haridus- ja teadusminister.
(5) Põhikoolis võib pärast suvevaheaja algust korraldada täiendava õppe läbiviimisega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest.
(6) Põhikooli koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister.
(7) Gümnaasiumi koolivaheajad kehtestab direktori ettepanekul kooli pidaja. Direktor kooskõlastab ettepaneku koolivaheaegade kehtestamiseks kooli hoolekoguga. Gümnaasiumis on õppeaasta jooksul neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

§ 27. Õpilase nädalakoormus ja päevakava
(1) Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.
(2) Õpilase nädalakoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.
(3) Põhikooli õpilase suurim lubatud nädalakoormus õppetundides on:
1) 1. klassis 20;
2) 2. klassis 23;
3) 3. ja 4. klassis 25;
4) 5. klassis 28;
5) 6. ja 7. klassis 30;
6) 8. ja 9. klassis 32.
(4) Põhikoolis on nädala õppetundide arv ainevaldkonniti järgmine:
1) eesti keel või muu kooli õppekeeleks olev keel ja kirjandus – 46;
2) võõrkeeled – 33 (eesti keelest erineva õppekeelega koolis 51, sealhulgas riigikeel 30);
3) matemaatika – 36;
4) loodusained – 30;
5) sotsiaalained – 21;
6) kunstiained – 23,5;
7) tehnoloogia – 14,5;
8) kehaline kasvatus – 22.
(5) Õpilase väikseim lubatud koormus gümnaasiumis on 96 kursust. Kõigile õpilastele ühtse kohustusliku õppe maht on 63 kursust ning see jaguneb ainevaldkonniti järgmiselt:
1) eesti keel või muu kooli õppekeeleks olev keel ja kirjandus – 9 kursust;
2) võõrkeeled – 12 kursust (eesti keelest erineva õppekeelega koolis 15 kursust, sealhulgas riigikeel 9 kursust);
3) matemaatika – 9 kursust;
4) loodusained – 12 kursust;
5) sotsiaalained – 9 kursust;
6) kunstiained – 6 kursust;
7) kehaline kasvatus – 6 kursust.
(6) Kool on kohustatud korraldama õpilasele tema soovil gümnaasiumis riigikaitseõppe läbimise riiklikus õppekavas sätestatud mahus. Õpilasele on riigikaitseõppes osalemine vabatahtlik.
(7) Kool on kohustatud korraldama mittekonfessionaalse usundiõpetuse õpetamise riiklikus õppekavas sätestatud mahus, kui seda soovivaid õpilasi vastavas põhikooli kooliastmes on vähemalt viisteist ning gümnaasiumis vähemalt üks. Usundiõpetuse õppimine on vabatahtlik.
(8) Kõne-, meele- ja liikumispuudega õpilastel, lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivatel ning õhtuses või kaugõppevormis õppivatel õpilastel võib õppeainete loetelu, maht ja nominaalne õppeaeg tulenevalt hariduslikust erivajadusest või õppevormist erineda käesolevas seaduses sätestatust. Erisused kehtestatakse riiklikus õppekavas.
(9) Õpetaja koostab kõikidele klassidele, kus ta õpetab, kooli õppekava alusel igal õppeaastal töökava. Klassi töökavas täpsustatakse kooli õppekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale ning õpetajate koostööd.
(10) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Järjestikuse katkematu juhendatud õppe pikkus ei tohi ületada kahte arvestuslikku õppetundi. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit iga arvestusliku õppetunni kohta.
(11) Kooli päevakava kajastab koolis läbiviidava õppega seotud tegevuste ning pikapäevarühmas, ringides ja stuudiotes korraldatavate tegevuste ja muude õppekavaväliste tegevuste järjestust ja ajalist kestust.
(12) Kooli päevakava kinnitab direktor.
(13) Kooli päevakava koostamisel ja õppe korraldamisel arvestatavad tervisekaitsenõuded kehtestab sotsiaalminister.
(14) Õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast ning muudatused selles tehakse õpilasele ning vanemale teatavaks kooli kodukorras sätestatud korras.
(15) Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata käesoleva paragrahvi lõikes 14 sätestatud andmete vanemale teatavaks tegemise.

§ 28. Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine
(1) Hariduslike erivajadustega õpilane on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, tugipersonal ja muu selline), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.
(2) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. Direktor moodustab meeskonna hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks ning määrab sellise õppe korraldamise eest vastutava isiku.
(3) Õpilasele tagatakse vajaduse korral eripedagoogi, psühholoogi ning sotsiaalpedagoogi teenus. Eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenuse rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.
(4) Kui elukohajärgses koolis ei ole võimalik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest, on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud tegema koostööd teiste valdade ja linnadega ning vajaduse korral riigikoolidega, et tagada õpilasele hariduse omandamise võimalused vastavalt nõustamiskomisjoni soovitustele. Kui õpilane asub õppima väljaspool elukohajärgse valla või linna haldusterritooriumi asuvasse kooli, on elukohajärgne vald või linn kohustatud korraldama transpordi või hüvitama õpilase sõidukulud. Transpordi korraldamine ja sõidukulude hüvitamine toimub valla- või linnavalitsuse kehtestatud korras.
(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata, kui sõidukulu hüvitamine toimub riigieelarvest ühistranspordiseaduse § 28 lõike 2 alusel kehtestatud korras.
(6) Õpitulemuste saavutamise toetamiseks kohaldatakse hariduslike erivajadustega õpilasele vanema nõusolekul ja direktori otsusel vastavalt vajadusele käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud teenuseid. Kui nimetatud teenustega ei ole võimalik õpilasele vajalikku tuge tagada, kohaldatakse vanema nõusolekul ja direktori otsusel käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud teenuseid, mille kohaldamise eelduseks on nõustamiskomisjoni soovitus.
(7) Vanema nõusolekul ning direktori otsusel:
1) võetakse õpilane vastu õpiabirühma;
2) võetakse õpilane vastu või viiakse üle kõne-, meele- või liikumispuudega õpilaste klassi;
3) võetakse õpilane vastu või viiakse üle raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi;
4) võetakse õpilane vastu või viiakse üle käitumisraskustega õpilaste klassi;
5) võetakse õpilane vastu või viiakse üle pikapäevarühma;
6) võetakse õpilane vastu või viiakse üle õpilaskodusse;
7) koostatakse õpilasele individuaalne õppekava.
(8) Nõustamiskomisjoni soovitusel, vanema nõusolekul ning direktori otsusel:
1) võetakse õpilane vastu või viiakse üle õpiraskustega, liitpuuetega, pervasiivse arenguhäirega, käitumisraskustega, sõltuvushäiretega õpilaste klassi ja selliste õpilaste klassi, kellel spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt on nõustamiskomisjon soovitanud õppida väikeklassis;
2) rakendatakse õpilasele lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõpet;
3) rakendatakse õpilasele individuaalõpet.

§ 29. Individuaalse õppekava koostamine
(1) Hariduslike erivajadustega õpilasele koostatakse vajaduse korral individuaalne õppekava.
(2) Individuaalse õppekava koostamise ja rakendamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 30. Individuaalõppe rakendamine
(1) Nõustamiskomisjoni soovitusel ning õpilase, piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul rakendatakse hariduslike erivajadustega õpilastele individuaalõpet.
(2) Individuaalõpe on ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppevorm. Individuaalõpet rakendatakse õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab pidevat jälgimist või individuaalset lähenemist.
(3) Individuaalõppe rakendamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 31. Koduõpe ja haiglaõpe
(1) Koduõpe on õppe korraldamine õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume. Koduõpet rakendatakse õpilasele tulenevalt tema terviseseisundist või põhikooli õpilase puhul tulenevalt vanema soovist. Kui koduõppe rakendamist õpilasele on tulenevalt tema terviseseisundist soovitanud nõustamiskomisjon, tagab õppe korraldamise kool. Kui õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt vanema soovist, korraldab ja rahastab õpet vanem.
(2) Haiglaõppena käsitatakse haiglas ravil viibiva põhi- või üldkeskharidust omandava õpilase õpetamist.
(3) Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 32. Hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad
(1) Õppe korraldamiseks hariduslike erivajadustega õpilastele võib koolis moodustada klasse kõne-, meele- või liikumispuudega õpilastele, käitumisraskustega õpilastele, õpiraskustega õpilastele, lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõpet vajavatele õpilastele, liitpuuetega õpilastele, pervasiivse arenguhäirega õpilastele, sõltuvushäiretega õpilastele, raskete somaatiliste haigustega õpilastele ja õpilastele, kellele spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt on nõustamiskomisjon soovitanud õppida väikeklassis, ning õpiabirühmi õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad moodustatakse kooli põhimäärusega. Kooli pidaja nõusolekul võib direktor moodustada ka hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida põhimääruses sätestatud ei ole.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hariduslike erivajadustega õpilaste klassis ning õpiabirühmas õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 33. Õpilaste arv klassis
(1) Klassi täitumuse ülemine piirnorm on põhikoolis 24 õpilast ja gümnaasiumis 36 õpilast.
(2) Hariduslike erivajadustega õpilastest moodustatud klasside täitumuse ülemine piirnorm on:
1) raskete somaatiliste haigustega õpilaste, kõne-, meele- ja liikumispuudega õpilaste, õpiraskustega õpilaste ja lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassis 12 õpilast;
2) põhiharidust omandavate käitumisraskustega õpilaste klassis 8 õpilast;
3) liitpuuetega õpilaste ja toimetulekuõppel olevate õpilaste klassis 6 õpilast;
4) selliste õpilaste klassis, kellele nõustamiskomisjon on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitanud õppida väikeklassis, ning hooldusõppel olevate, pervasiivsete arenguhäiretega ja sõltuvushäiretega õpilaste klassis 4 õpilast.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirnormidest väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi võib kehtestada kooli pidaja.
(4) Põhikooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirnormist suurema klassi täitumuse ülemise piirnormi, kuni 26 õpilast. Suuremat piirnormi ei tohi kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud klasside kohta.
(5) Kui kahe või kolme klassi õpilaste arv on põhikoolis kokku 16 või alla selle, võib nendest õpilastest moodustada liitklassi.
(6) Kahest või kolmest hariduslike erivajadustega õpilaste klassist võib moodustada liitklassi, mille suurus määratakse lähtuvalt konkreetsete õpilaste hariduslikest erivajadustest, kuid see ei tohi olla suurem kui 12 õpilast.

§ 34. Õpilase kooli vastuvõtmine ja kooli nimekirjast väljaarvamine
(1) Õpilaseks kooli vastuvõtmise otsustab kooli direktor vastavalt kooli vastuvõtu korrale.
(2) Kool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele see kool on elukohajärgne kool. Kooli, mis ei ole isiku elukohajärgne kool, võetakse isik vastu kooli vastuvõtu tingimuste ja korra kohaselt.
(3) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli võetakse isik vastu lähtudes vastavast kohtuotsusest või -määrusest.
(4) Põhikooli vastuvõtmiseks võib korraldada katseid, kui põhikool ja gümnaasium tegutsevad ühe asutusena, kuna see on vajalik tulenevalt kooli õppekavast, mis eeldab mõne ainevaldkonna varasemat õppimist põhikooli I ja II kooliastmes või süvendatud õppimist põhikooli III kooliastmes.
(5) Gümnaasiumi vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus.
(6) Õpilase kooli vastuvõtmise üldise ühest koolist teise ülemineku ja kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamise täpsustatud tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(7) Haridus- ja teadusministri määrusega volitatud ulatuses kehtestab kooli pidaja kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste, oskuste ja vilumuste hindamise korra gümnaasiumi (10.-12. klass) vastuvõtmisel. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu valmistab ette kooli direktor.
(8) Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra kooli veebilehel.
(9) Õpilase võib kooli õpilaste nimekirjast välja arvata:
1) õpilase taotlusel;
2) kui õpilane on asunud haridust omandama teises koolis;
3) koolis ei viida õpinguid läbi klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama;
4) kui kolmandat aastat gümnaasiumis õppiv õpilane ei täida gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud;
5) õppenõukogu otsusel;
6) õpilase surma korral;
7) kooli lõpetamisel.

§ 35. Õppes osalemine ja koolis korraldatavast õppest puudumine
(1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes.
(2) Kooli päevakava või õpilasele koostatud individuaalse õppekava kohasest õppest puudumine on lubatud ning loetakse põhjendatuks, kui õppes osalemist takistavad mõjuvad põhjused.
(3) Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Eelkõige on õppest puudumine põhjendatud järgmiste mõjuvate põhjuste esinemisel:
1) õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamise vajadus;
2) läbimatu koolitee, halb ilm või muu vääramatu jõud, kui see võib kahjustada õpilase tervist;
3) kodukorras sätestatud perekondlikud põhjused.
(4) Kool sätestab kodukorras õppest puudumisest teavitamise korra.
(5) Kui pikaajaline puudumine õppest on vajalik raske terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda mingil viisil õppes osaleda, loetakse õppes mitteosalemine põhjendatuks.
(6) Kool on kohustatud õppest puudumiste üle arvestust pidama ning tegema kokkuvõtte vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul ja teavitama sellest vanemat.

§ 36. Päevases õppevormis põhiharidust omandava koolikohustusliku õpilase õppest puudumisest teavitamine ning rakendatavad meetmed
(1) Vanem teavitab õppest puudumise esimesel päeval kooli õppest puudumise põhjustest. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud, teavitab kool hiljemalt järgmisel õppepäeval vanemat õpilase õppest puudumisest.
(2) Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumise põhjusest teavitanud ning ka koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, kuna ta ei ole saanud vanemaga kontakti, teavitab kool hiljemalt viiendal järjestikusel puudumise päeval sellest õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsust.
(3) Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval alates õppest puudumise põhjuste äralangemise päevast teavitab vanem kooli õppest puudumise põhjustest ja kestusest.
(4) Kui õpilane on haigestumise tõttu puudunud õppest üle viie järjestikuse õppepäeva, esitab vanem koolile tervishoiuteenuse osutaja väljastatud dokumendi, mis tõendab haiguse või vigastuse esinemist alates tervishoiuteenuse osutamise päevast.
(5) Kui õpilane on õppest puudunud põhjusel, mida käesoleva seaduse § 35 lõike 3 kohaselt ei loeta mõjuvaks või kui vanem ei ole kooli teavitanud õppest puudumise põhjusest käesolevas paragrahvis sätestatud korras, loetakse see põhjendamata puudumiseks.
(6) Kui koolikohustuslik õpilane on õppest põhjendamata puudunud, selgitab kool välja õpilase õppest puudumise põhjuse, tehes selleks koostööd vanema ja valla- või linnavalitsusega ning rakendab ühte või mitut § 18 lõikes 1 sätestatud meetmetest.
(7) Kui kooli rakendatavad meetmed ei avalda mõju või neid ei ole võimalik rakendada põhjusel, et kool ei saa õpilase või vanemaga kontakti, pöördub kool järgmiste meetmete rakendamiseks valla- või linnavalitsuse poole.
(8) Andmed õpilaste kohta, kes on ühe õppeveerandi jooksul põhjendamata puudunud enam kui 20 protsendist õppetundidest, kantakse hariduse infosüsteemi õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse.

§ 37. Õpilase hindamine
(1) Õpilase hindamise eesmärk on:
1) anda tagasisidet õpilase õpiedukuse kohta ja toetada tema arengut;
2) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
3) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja toetada edasise haridustee valikut;
4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
5) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning haridustaseme lõpetamise otsuse tegemiseks.
(2) Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppele ning klassikursust kordama jätmise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister, arvestades riiklikus õppekavas sätestatud hindamise aluseid ja põhimõtteid.
(3) Direktor kehtestab vajaduse korral õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning täiendavale õppele jätmise täpsustatud tingimused ja korra ning hindamisest teavitamise korra.

§ 38. Klassitunnistus ja õpinguraamat
(1) Klassitunnistuse ja õpinguraamatu kaudu teavitab kool õpilast ja vanemat põhikoolis veerandi- ja aastahinnetest ning gümnaasiumis kursuse- ja kooliastmehinnetest.
(2) Klassitunnistuses ja õpinguraamatus märgitakse vähemalt järgmised andmed:
1) kooli nimetus ja klass;
2) õpilase ees- ja perekonnanimi;
3) õppeainete kokkuvõtvad hinded või sõnalised hinnangud;
4) käitumise ja hoolsuse hinded, kui õpilase käitumist ja hoolsust on hinnatud;
5) otsus täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise või klassikursust kordama jätmise kohta.
(3) Paberkandjal vormistatud klassitunnistuse ja õpinguraamatu andmed kinnitatakse direktori allkirja ja kooli pitseriga.
(4) Klassitunnistus vormistatakse ühe õppeaasta, õpinguraamat kolme õppeaasta kohta.
(5) Klassitunnistuse ja õpinguraamatu vormi kinnitab kooli õppenõukogu.

§ 39. Kooli lõpetamine
(1) Kooli lõpetamise tingimused kehtestatakse riiklikus õppekavas.
(2) Kooli lõpetamiseks sooritatavate eksamite läbiviimise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(3) Kooli lõpueksami tulemuste kohta esitatakse vaie Haridus- ja Teadusministeeriumile. Vaie tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul kooli lõputunnistuse väljastamise päevast arvates. Kui lõpueksamina sooritatakse § 40 lõikes 3 nimetatud riigieksam, kohaldatakse vaide esitamisel § 40 lõikes 13 sätestatud tähtaega.
(4) Kooli lõpueksami sooritajal on õigus esitada kooli lõpueksami tulemuse kohta kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
(5) Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetajatele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus.
(6) Kooli lõputunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.
(7) Kooli lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.

§ 40. Õpitulemuste välishindamine
(1) Õpitulemuste välishindamine on riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste saavutatuse hindamine riigi tasandil. Õpitulemuste välishindamise üldeesmärk on õppe kvaliteedi toetamine üleriigiliselt.
(2) Õpitulemuste välishindamise eesmärgid, tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(3) Õpitulemuste välishindamine toimub üleriigiliste tasemetööde, ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega eksamite ja riigieksamite kaudu.
(4) Riigieksamite ja ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega eksamite õppeained, vormid ning aja kehtestab haridus- ja teadusminister lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks.
(5) Riigieksamite läbiviimiseks moodustab maavanem igal õppeaastal hiljemalt 20. märtsiks gümnaasiumides vähemalt kolmeliikmelised riigieksamikomisjonid ja kinnitab nende koosseisud arvestusega, et iga 20 eksaminandi kohta on riigieksamikomisjonis üks liige. Kui gümnaasiumis osaleb riigieksamil vähem kui 15 õpilast, moodustab maavanem gümnaasiumidevahelise riigieksamikomisjoni ja määrab eksami läbiviimise koha. Riigieksamikomisjoni esimees on kooli direktor või direktori määratud pedagoog. Gümnaasiumidevahelise riigieksamikomisjoni esimehe määrab maavanem. Riigieksamikomisjoni esimees ei või olla riigieksami õppeaine õpetaja.
(6) Haridus- ja teadusministri määratud isik annab riigieksamimaterjalid üle maavanema määratud isikule, kes annab materjalid üle kooli direktorile riigieksami toimumise päeval. Pärast riigieksami toimumist võtab maavanema määratud isik riigieksamimaterjalid kooli direktorilt vastu ning annab need haridus- ja teadusministri määratud isikule.
(7) Gümnaasiumi riigieksamite ning ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega eksamite ettevalmistamiseks luuakse komisjonid, kelle ülesanne on töötada välja riigieksamite ning põhikooli ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega eksamite ülesanded ning nende hindamisjuhendid.
(8) Riigieksameid ning ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega eksameid ettevalmistavate komisjonide töökorra ja komisjonide koosseisud kehtestab haridus- ja teadusminister.
(9) Riigieksamitööde hindamiseks kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga hindajad või moodustab hindamiskomisjonid.
(10) Keskhariduse omandanud isikud tasuvad sama õppeaine riigieksami kordussooritamiseks registreerimise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(11) Riigieksamitunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(12) Riigieksamitunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.
(13) Riigieksami tulemuste peale võib esitada vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile. Vaie tuleb esitada viie tööpäeva jooksul riigieksamitunnistuse väljastamise päevast arvates.
(14) Riigieksami tulemuste kohta esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustab haridus- ja teadusminister apellatsioonikomisjoni. Apellatsioonikomisjoni töökorra ja koosseisu kehtestab haridus- ja teadusminister.
(15) Apellatsioonikomisjon teeb vaidlustatud tulemusega riigieksamitöö kohta kümne päeva jooksul vaide esitamisest arvates ühe järgmistest otsustest:
1) jätta riigieksami tulemus muutmata;
2) tõsta riigieksami tulemust;
3) langetada riigieksami tulemust.

§ 41. Kohustuslike dokumentide loetelu
Kooli õppe- ja kasvatusalaste kohustuslike dokumentide loetelu, dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister .

§ 42. Nõustamiskomisjon
(1) Nõustamiskomisjoni moodustab maavanem. Valla- või linnavalitsus võib maavanema nõusolekul moodustada valla või linna nõustamiskomisjoni.
(2) Nõustamiskomisjonis on vähemalt viis liiget. Maakonna nõustamiskomisjoni koosseisu kinnitab maavanem, valla või linna nõustamiskomisjoni koosseisu kinnitab valla- või linnavalitsus. Nõustamiskomisjoni kuuluvad eripedagoogide, logopeedide, koolipsühholoogide, sotsiaaltöötajate ja vastavalt maa-, valla- või linnavalitsuse esindajad. Vajaduse korral võib nõustamiskomisjon kaasata oma töösse ka muid eksperte.
(3) Nõustamiskomisjoni poole pöördumise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(4) Nõustamiskomisjoni pädevuses on anda oma otsusega soovitusi:
1) haridusliku erivajadusega õpilasele lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe kohaldamiseks;
2) haridusliku erivajadusega õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamiseks;
3) haridusliku erivajadusega õpilasele sobiva kooli või hariduslike erivajadustega õpilaste klassi või rühma leidmiseks;
4) hariduslike erivajadustega õpilasi kaasava õppe jaoks vajalike tingimuste loomiseks ja rakendamiseks koolis;
5) koolikohustuslikule õpilasele õhtuse või kaugõppe vormi rakendamiseks;
6) õpilasele individuaalõppe rakendamiseks;
7) koolikohustusliku isiku arengust või terviseseisundist tulenevalt koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks ühe õppeaasta võrra;
8) alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks;
9) erivajadusega isiku arendamiseks vajalike tingimuste rakendamiseks koolieelse lasteasutuse sobitus- või erirühmas vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse § 6 lõikele 5;
10) erivajadustega isiku sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse § 6 lõikele 6.
(6) Nõustamiskomisjoni soovitused on õpet korraldavale koolile täitmiseks kohustuslikud õpilase ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul.
(7) Nõustamiskomisjon tugineb otsuste tegemisel pedagoogilistele ja psühholoogilistele, vajaduse korral meditsiinilistele uuringutele.
(8) Nõustamiskomisjoni tegutsemise kulud kaetakse riigieelarvest.

5. peatükk
ÕPILASE ARENGU TOETAMINE KOOLIS

§ 43. Arenguvestlus
(1) Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul korraldatakse õpilasega koolis õpilase arengu toetamise eesmärgil arenguvestlus.
(2) Õpilase arenguvestlusel osaleb klassijuhataja või tugiisik või mõlemad ning piiratud teovõimega õpilase puhul vanem. Kui vanem ei ole korduvalt ilmunud kooli poolt teatatud ajal õpilase arenguvestlusele, võib arenguvestluse viia läbi ka ilma vanemata. Arenguvestlusse kaasatakse vajaduse korral ka teovõimelise õpilase vanem, kui õpilane on andnud selleks nõusoleku, teisi õpetajaid ja kooli töötajaid ning õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse esindajaid.
(3) Arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kooskõlastatakse kooli õppenõukogu ja hoolekoguga ning selle kinnitab kooli direktor.

§ 44. Toetus munitsipaalkooli õpilaste koolilõuna kulude katmiseks
(1) Kooli pidaja korraldab õpilaste toitlustamise koolis rahvatervise seaduse alusel sätestatud korras.
(2) Riigieelarves nähakse ette toetus koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus) munitsipaalkoolis päevases õppevormis põhiharidust omandavatele õpilastele. Kui valla või linna haldusterritooriumil asuvate koolide päevases õppevormis põhiharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulud on kaetud, võib koolilõuna toetust kasutada üldhariduskoolide teiste õpilaste koolilõuna kulude katmiseks.
(3) Koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse valla või linna haldusterritooriumil asuvates munitsipaalkoolides päevases õppevormis põhiharidust omandavate õpilaste arvust ja arvestuslikust koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta.
(4) Koolilõuna arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(5) Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu.

§ 45. Huvitegevus koolis
Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sh ringid ja stuudiod.

§ 46. Pikapäevarühm
(1) Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada koolis vastavalt vajadusele pikapäevarühmi, mis pakuvad õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.
(2) Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.
(3) Pikapäevarühmas õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste pikapäevarühma vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 47. Kooli raamatukogu
(1) Koolil peab olema raamatukogu.
(2) Raamatukogu põhiülesanne on vastavalt kooli eripärale õpilaste ja õpetajate varustamine õppeks ja kasvatuseks ning enesearendamiseks vajaliku kirjandusega, audiovisuaalsete ja muude infokandjatega, nende säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, õpilaste iseseisva õpitöö oskuste ja lugemishuvi arendamine. Raamatukogu ülesanded täpsustatakse kooli põhimääruses.
(3) Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks.
(4) Kooliraamatukogude töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.
(5) Kooliga samas hoones või selle vahetus läheduses asuv rahvaraamatukogu võib täita kooliraamatukogu põhiülesannet põhikogu osas, kui kooliraamatukogus on olemas vähemalt õppekirjanduse kogu.

§ 48. Ettevalmistusrühm koolieast noorematele lastele alushariduse omandamiseks
(1) Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada koolis vastavalt vajadusele ettevalmistusrühmi koolieast noorematele lastele alushariduse omandamiseks.
(2) Ettevalmistusrühmas õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning laste ettevalmistusrühma vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 49. Õpilaskodu
(1) Koolil võib olla õpilaskodu, mis nähakse kooli struktuuriüksusena ette kooli põhimääruses.
(2) Õpilaskodus tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused.
(3) Õpilaskodu tegutsemise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(4) Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse kooli hoolekogu heakskiidetud ja direktori kinnitatud õpilaskodu kodukorras.
(5) Kool avalikustab õpilaskodu kodukorra kooli veebilehel ning tutvustab seda õpilase õpilaskodusse vastuvõtmisel õpilasele ja vanemale. Kui õpilaskodusse vastuvõetud õpilase elukoht ei ole õpilaskodu asukohajärgses vallas või linnas, saadetakse kodukord tutvumiseks ka õpilase elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele.
(6) Õpilaskodu rühmas võib olla kuni 25 õpilast.
(7) Õpilaskodus võivad õpilased elada kogu õppeaasta jooksul, välja arvatud suvevaheajal. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli õpilaskodus elavad õpilased aasta läbi.
(8) Kooli pidaja taotlusel ning kooli asukohajärgse maavanemaga kooskõlastatult määrab haridus- ja teadusminister maakonnas munitsipaal- või erakooli(d), mille juures olevas või mille juurde moodustatavas õpilaskodus luuakse riiklikult toetatavad kohad toimetulekuraskustes perede lastele (edaspidi riiklikult toetatav õpilaskodu koht) ning riiklikult toetatavate kohtade arvu nendes koolides.
(9) Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmise aluseks on õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotlus koos õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotlusega ning õpilase elukohajärgse ja õpilaskodu asukohajärgse maavanema nõusolekuga.
(10) Valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotluses märgitakse:
1) tähtaeg, mille jooksul õpilasele õpilaskodus elamine tuleb võimaldada;
2) puudused õpilase hooldamisel ja kasvatamisel või muud asjaolud, mis takistavad õpilasel koolikohustuse täitmist;
3) õpilase ja vanema suhtes kasutusele võetud muud sotsiaalhoolekandelised abinõud koos põhjendusega, miks need ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik;
4) õpilasele ja vanemale õpilase õpilaskodus viibimise ajal osutatava abi liigid ja ulatus.
(11) Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale vastuvõetud õpilasele võimaldatakse vähemalt ühe õppeaasta jooksul õppimine koolis, mille struktuuriüksus see õpilaskodu on.

6. peatükk
VAIMSE JA FÜÜSILISE TURVALISUSE NING TERVISE KAITSE TAGAMINE KOOLIS

§ 50. Tervishoiuteenuse osutamine koolis
(1) Päevases õppevormis põhi- ja üldkeskharidust omandavale õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust. Koolitervishoiuteenuse hulka kuuluvad õe või arsti tegevused ning nõuded tegevuste aja, mahu, kättesaadavuse ja asukoha kohta kehtestab sotsiaalminister. Koolitervishoiuteenust, mille hulka kuuluvad õe ja arsti tegevused, osutatakse käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud hariduslike erivajadustega õpilaste klassis õppivale õpilasele.
(2) Kooli pidaja korraldab koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ning teeb järjepidevuse tagamiseks koolitervishoiuteenuse osutajaga koostööd, tagab ruumide ja mittemeditsiinilise sisseseade olemasolu koolis vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 25 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele ja korraldab õpilase transporti tervishoiuteenuse osutamise asukohta juhul, kui selleks esineb vältimatu vajadus ning õpilase vanemal puudub antud olukorras võimalus transpordi korraldamiseks.
(3) Kooli pidaja on kohustatud katma koolitervishoiuteenuse osutamiseks vajalike koolis asuvate ruumide kulumi, kommunaal- ja muud kulud, mittemeditsiinilise sisseseade ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmiseks õpilaste transpordiga seotud kulud.

§ 51. Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine koolis
(1) Koolis tagatakse õpilaste ja kooli töötajate vaimne ja füüsiline turvalisus ning tervise kaitse. Õpilased, vanemad ja kooli töötajad peavad koolis üksteise suhtes viisakalt ja lugupidavalt käituma.
(2) Õpilaste ja kooli töötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.
(3) Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimaluste piires selliselt, et see ei soodustaks õpilaste või töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimist.
(4) Kool võib õpilaste ja kooli töötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kasutada kooli territooriumil jälgimisseadmestikku turvaseaduses sätestatud tähenduses ja korras, arvestades isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid.
(5) Jälgimisseadmestiku kasutamise kord sätestatakse kooli kodukorras.
(6) Õpilaste ja kooli töötajate turvalisuse tagamiseks ning piiratud teovõimega õpilaste järelevalvetuse ärahoidmiseks võib kool kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist ning kokkuleppel vanemaga piirata päevases õppevormis põhiharidust omandava piiratud teovõimega õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumist.
(7) Õpilaste ja kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud meetme rakendamise kord sätestatakse kooli kodukorras.

§ 52. Hädaolukorra lahendamine koolis
(1) Hädaolukorrana käsitatakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab koolis viibivate isikute elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju.
(2) Kooli pidaja loob võimalused ja direktor korraldab õpilaste ja kooli töötajate kaitse hädaolukorras.
(3) Direktor korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, kaasates õppenõukogu ja hoolekogu ning eksperte vastavalt vajadusele. Hädaolukorra lahendamise plaanis nähakse ette:
1) hädaolukorra lahendamise üldpõhimõtted;
2) koolis hädaolukorra lahendamisega seotud isikute ülesanded;
3) hädaolukorra lahendamist juhtivad ja lahendamisele kaasatavad isikud;
4) hädaolukorra lahendamise juhtimise ja koordineerimise korraldus;
5) teabevahetuse korraldus;
6) kooli töötajate, õpilaste, vanemate ning vajaduse korral teiste isikute teavitamise korraldus.
(4) Hädaolukorra lahendamise plaani kinnitab direktor.

7. peatükk
ÕPILASED, VANEMAD JA KOOLI TÖÖTAJAD

§ 53. Õpilase ja vanema õigused ja kohustused
(1) Õpilasel on õigus ja kohustus osaleda õppes vastavalt käesoleva seaduse § 35 lõikele 1 ning täitma kooli kodukorda.
(2) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras;
(3) Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste ja kohustuste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta.;
(4) Õpilasel on õigus pöörduda tervislikel põhjustel õppe ajal tervishoiuteenuse osutaja poole.
(5) Direktor korraldab õpilasele või vanemale nende soovil käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud õiguste ja kohustuste selgitamise.
(6) Kool on kohustatud võimaldama teovõimelise õpilase vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta. Vanema juurdepääsu teabele selle kohta, kas õpilane on kooli õpilaste nimekirjas või mitte, võib keelata vaid mõjuva põhjuse esinemisel.
(7) Õpilasel või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemal on õigus õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle järelevalvet teostava asutuse poole. Kool paneb järelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed välja õpilastele nähtavas kohas ja avalikustab need kooli veebilehel.
(8) Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku vanemate koosoleku arvestusega, et kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul. Vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel on kooli direktor kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.

§ 54. Õpilase tunnustamine
(1) Õpilast võib tunnustada kiituskirjaga klassi lõpetamisel, kiitusega põhikooli lõputunnistusel ja kuld- ja hõbemedaliga gümnaasiumilõpetamisel haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Kool võib oma kodukorras sätestada ka muid tunnustusmeetmeid.

§ 55. Mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes
(1) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes, kes ei täida käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi, rakendada järgnevaid mõjutusmeetmeid:
1) kirjalikku noomitust;
2) õppetunnist eemaldamist koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;
3) pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustust määratud kohas kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul;
4) vanema kooli kutsumist õpilase käitumise arutamiseks;
5) õpilasega tema käitumise arutamist direktori või direktori asetäitja juures;
6) õpilasega tema käitumise arutamist õppenõukogus või hoolekogus;
7) õpilase suunamist sotsiaalpedagoogi, koolipsühholoogi või muu tugispetsialisti juurde;
8) konfliktolukorras osalenud poolte lepitamist eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;
9) ajutist keeldu võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;
10) ajutist õppes osalemise keeldu koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused;
11) kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimist, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-8 ja 11 sätestatud meetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik. Lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud meetmeid rakendab direktor.
(3) Pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustuse rakendamise otsusest tuleb teavitada piiratud teovõimega õpilase vanemat vähemalt 24 tundi enne meetme kohaldamist õpilase suhtes. Kui õpilase koolist koju jõudmiseks on vajalik transpordi kasutamine, arvestatakse transpordi korraldusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud meetmete rakendamise ajal tagab kool järelevalve õpilase üle ja vajadusel õpilase pedagoogilise juhendamise.
(5) Ajutist õppes osalemise keeldu koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused võib õpilase suhtes rakendada kuni 20 õppepäeva ulatuses ühe poolaasta jooksul. Otsus õppes osalemise keelu kohaldamise kohta toimetatakse õpilasele ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanemale kätte posti teel või antakse kätte allkirja vastu. Õpilasele, kellele kohaldatakse ajutist keeldu õppetööst osalemiseks, koostatakse koostöös õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul koostöös vanemaga individuaalne õppekava, et tagada nõutavate õpitulemuste saavutamine. Piiratud teovõimega õpilase vanem tagab käesolevas lõikes nimetatud mõjutusmeetme kohaldamise ajaks järelevalve õpilase üle ning õppe korraldamise vastavalt individuaalsele õppekavale.
(6) Õpilase suhtes kohaldatavad mõjutusmeetmed peavad olema põhjendatud ja asjakohased. Mõjutusmeetme valikul tuleb arvestada õpilase kohta teadaolevaid omadusi, näiteks vanust, hariduslikke erivajadusi, muid erivajadusi ja kultuurilisi või usulisi eritingimusi. Enne mõjutusmeetme rakendamist tuleb anda õpilasele ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisel ka vanemale, võimalus õpilase rikkumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta selgituste ja arvamuste andmiseks.
(7) Kui õpilane leiab, et mõjutusmeetme rakendamisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib ta esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

§ 56. Õpilaspileti väljastamine
Õpilasele väljastatakse tasuta kooli õpilaspilet. Õpilaspileti väljaandmise korra ja õpilaspileti vormi kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 57. Õpilaskond ja õpilasesindus
(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.
(2) Kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.
(3) Õpilaskonnal on õigus:
1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduse §-s 5 ja sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata;
2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu;
3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada.
(4) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus tegutseb kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
(5) Õpilasesinduse moodustamise korra, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud kooli töötajatega. Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks kooli põhimääruses sätestatud korras. Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. Kui õpilasesinduse põhimäärus vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, kinnitab direktor selle 30 päeva jooksul kättesaamisest arvates.
(6) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras.
(7) Võimalusel võib kooli eelarves näha ette vahendid õpilasesinduse tegevuse rahastamiseks, arvestades õpilasesinduse ja õpilaste vajadusi.

§ 58. Kooli töötajad
(1) Kooli töötajad on pedagoogid ja teised töötajad.
(2) Kooli töötajate miinimumkoosseisu kehtestab haridus- ja teadusminister.
(3) Kooli töötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud kooli töötajate miinimumkoosseisu.
(4) Kooli töötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, töösisekorraeeskirja, ametijuhendi ja töölepinguga.
(5) Kooli töötajatega sõlmib töölepingud direktor. Välislepingu alusel tööle võetava pedagoogiga sõlmib direktor töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks.

§ 59. Pedagoogid
(1) Käesolevas seaduses käsitatakse pedagoogidena direktorit, tema asetäitjat õppe ja kasvatuse alal, õpetajaid ning teisi õppe ja kasvatuse alal töötavaid isikuid.
(2) Koolis on klassi- ja aineõpetajad.
(3) Klassiõpetaja õpetab 1.-6. klassis põhiliselt kõiki õppeaineid oma klassis.
(4) Aineõpetaja võib õpetada üht või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile, sealhulgas 1.-6. klassis.
(5) Pedagoogide ametikohtade täitmiseks korraldab direktor konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kinnitab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.
(6) Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded kehtestab haridus- ja teadusminister .
(7) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme hindamiseks korraldatakse atesteerimine.
(8) Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(9) Pedagoogina ei tohi töötada isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku § 133 lõike 2 punktis 2, § 141 lõike 2 punktis 1, § 142 lõike 2 punktis 1, § 143 lõike 2 punktis 1, § 143-1 lõike 2 punktis 1, §-des 144-146 või §-des 175-178 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi.

§ 60. Õpetajate tööalane koolitus
Õpetajal on õigus saada tööalast koolitust vastavalt töölepingu seadusele, täiskasvanute koolituse seadusele ning Eesti Vabariigi Haridusseaduse § 5 lõike 2 punkti 7 1 alusel kehtestatud õpetajate koolituse raamnõuetele.

§ 61. Õpetaja lähtetoetus
(1) Õpetaja lähtetoetus (edaspidi lähtetoetus) on esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus.
(2) Lähtetoetust võib taotleda isik, kes:
1) on lõpetanud kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse ning asub 18 kuu jooksul pärast selle lõpetamist esmakordselt tööle kooli õpetajana, välja arvatud Tallinnas või Tartus asuvas koolis. Lähtetoetust võib nelja kuu jooksul pärast kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamist taotleda ka isik, kes asus esmakordselt õpetajana tööle õpetajakoolituse või sellele vahetult eelnenud bakalaureuseõppe käigus, tingimusel, et bakalaureuseõppe lõpetamise ja õpetajakoolituse alustamise vahele ei jäänud üle ühe aasta. Kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamise aastal rasedus- ja sünnituspuhkusel viibiva isiku või ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustusase õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse aja või ajateenistuskohustuse täitmise aja võrra;
2) töötab vähemalt 0,5 ametikohaga kooli õpetajana, kusjuures 0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle hulka ka samaaegne töötamine kutseõppeasutuse kutseõpetajana või üldharidusainete õpetajana, välja arvatud Tallinnas või Tartus asuvas kutseõppeasutuses;
3) vastab ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele ning
4) valdab eesti keelt Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemel C1.
(3) Lähtetoetuse suurus sätestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses.
(4) Lähtetoetus makstakse välja kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamisele järgneva kolme esimese tööaasta jooksul. Esimesel aastal makstakse välja 50 protsenti riigieelarves selleks eelarveaastaks määratud lähtetoetuse suurusest ühe õpetaja kohta ning teisel ja kolmandal aastal 25 protsenti tööleasumise aastal kehtinud lähtetoetuse suurusest. Lapsehoolduspuhkuse ajal lähtetoetust ei maksta. Lähtetoetuse väljamaksmist jätkatakse pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist, arvestades tööle asumise aastal kehtinud lähtetoetuse suurust.
(5) Lähtetoetuse väljamaksmiseks volitatud asutuse nimetab haridus- ja teadusminister.
(6) Isik esitab hiljemalt neli kuud pärast lähtetoetuse saamise õiguse tekkimist lähtetoetuse saamiseks haridus- ja teadusministri volitatud asutusele avalduse koos kooli direktori kaasallkirjaga, mitmes koolis töötamise korral direktorite kaasallkirjadega. Avaldusele peab olema lisatud lähtetoetuse taotleja isikut tõendava dokumendi koopia ning kooliga sõlmitud töölepingu ärakiri, mitmes koolis töötamise korral töölepingute ärakirjad.
(7) Haridus- ja teadusministri volitatud asutus kannab lähtetoetuse esimese osa isiku avalduses näidatud pangakontole hiljemalt kahe kuu jooksul pärast avalduse esitamist, teavitades sellest ka toetuse saaja tööandjat. Lähtetoetuse teine ja kolmas osa makstakse välja ühe kuu jooksul pärast vastava õppeaasta algust.
(8) Lähtetoetust saanud isik on kohustatud tagastama talle väljamakstud toetuse, kui tema pidev töötamine õpetajana lõpeb enne viie aasta möödumist alates toetuse esimese osa saamisest. Töötamine loetakse pidevaks lähtetoetust saanud isiku püsiva töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku õpetajana töötamise staaž käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustele koolis ei katke nimetatud viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga.
(9) Volitatud asutus esitab lähtetoetuse tagasimaksmiseks kohustatud isikule lähtetoetuse tagasimaksmise teatise. Lähtetoetuse tagasimaksmise teatis on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku tähenduses. Lähtetoetus tuleb maksta tagasi lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamisest alates kolme aasta jooksul igal aastal ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast.
(10) Lähtetoetuse maksmise ja tagasinõudmise üksikasjalikuma korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(11) Kooli direktor on kohustatud teavitama haridus- ja teadusministri volitatud asutust töösuhte lõppemisest lähtetoetust saanud isikuga 15 päeva jooksul pärast töölepingu lõppemist.

8. peatükk
KOOLI JUHTIMINE

§ 62. Direktor
(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega.
(3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.
(4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.
(5) Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja kooli pidaja.
(6) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli pidaja.
(7) Munitsipaalkooli direktori kinnitab ametisse valla- või linnavalitsus ning direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Riigikooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu haridus- ja teadusminister.

§ 63. Õppenõukogu
(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. Kui koolis on moodustatud õpilasesindus, on õppenõukogu liikmeks ka õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja.
(3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 64. Hoolekogu
(1) Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustatakse hoolekogu. Hoolekogu moodustab kooli pidaja.
(2) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.
(3) Munitsipaalpõhikooli hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja esindaja, õppenõukogu esindaja ning viis liiget, kes esindavad vanemaid, vilistlasi ja kooli toetavaid organisatsioone.
(4) Munitsipaalpõhikoolis, kus ei viida läbi õpet 7.- 9. klassis, kuuluvad hoolekogusse kooli pidaja esindaja, õppenõukogu esindaja ning kolm liiget, kes esindavad vanemaid ja kooli toetavaid organisatsioone.
(5) Munitsipaalgümnaasiumi hoolekogusse kuuluvad valla või linna esindaja, kaks õpilaste esindajat, kaks õppenõukogu esindajat ning neli liiget, kes esindavad vanemaid, vilistlasi ja kooli toetavaid organisatsioone.
(6) Munitsipaalkoolis, kus ei ole päevast õppevormi, kuuluvad hoolekogusse kooli pidaja esindaja, kaks õppenõukogu esindajat ning kuus liiget, kes esindavad õpilasi, vilistlasi ja kooli toetavaid organisatsioone.
(7) Ühe asutusena tegutseva munitsipaalpõhikooli ja -gümnaasiumi hoolekogule kohaldatakse gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kohta sätestatut ning hoolekogu koosseisu kuulub täiendavalt üks õppenõukogu esindaja, et esindatud oleks nii põhikooli kui gümnaasiumi õpetajad, ning üks vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindaja.
(8) Kui munitsipaalpõhikool ja -lasteaed tegutsevad ühe asutusena, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt üks lasteaia õpetaja õppenõukogu esindajana ning üks lasteaia laste vanemate esindaja.
(9) Kui munitsipaalpõhikool või -gümnaasium ja huvikool tegutsevad ühe asutusena, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt üks huvikooli õpetaja õppenõukogu esindajana ning üks huvikooli õpilane.
(10) Riigikooli hoolekogu on üheksaliikmeline ning sinna kuuluvad spetsialistid, pedagoogid ja õpilaste vanemad. Kui koolis on moodustatud õpilasesindus, kuulub riigikooli hoolekogusse ka õpilaste esindaja.
(11) Hoolekogu koosseisu kuuluvad vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda kooli töötajate hulka.
(12) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul.
(13) Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(14) Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
(15) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

9. peatükk
KOOLI SISEHINDAMINE JA KOOLI NÕUSTAMINE SISEHINDAMISE KÜSIMUSTES

§ 65. Kooli sisehindamine
(1) Koolis rakendatakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.
(2) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor.
(3) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse kooli hoolekoguga ja kooli pidajaga ning aruande kinnitab direktor.

§ 66. Kooli nõustamine sisehindamise küsimustes
(1) Kooli nõustatakse sisehindamise küsimustes. Nõustamise eesmärk on anda koolile soovitusi kooli sisehindamise kohta, analüüsides, kas sisehindamisel on lähtutud käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatud eesmärgist.
(2) Sisehindamise küsimustes kooli nõustamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

10. peatükk
KOOLI RAHASTAMINE JA EELARVE

§ 67. Kooli rahastamine ja eelarve
(1) Koolil on oma eelarve.
(2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja valla- või linnaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.
(3) Munitsipaalkooli kulud katab kooli pidaja. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide õpetajate, direktorite ja direktori asetäitjate õppe ja kasvatuse alal töötasu ning täienduskoolituse, investeeringute ning käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud õppevahenditega seotud kulude katmiseks. Kui käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud õppevahenditega seotud kulud on kaetud või kooli õppekava ei nõua nende õppevahendite kasutamist, võib õppevahenditega seotud kulude katmiseks riigieelarvest eraldatud toetust kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalike muude õppevahendite tasuta kasutamise võimaldamiseks.
(4) Riigieelarves nähakse ette kooli pidajale sihtotstarbelised eraldised riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale (edaspidi õpilaskodutoetus). Õpilaskodutoetuse summa ühe õpilase kohta ei tohi olla väiksem kui eelmisel aastal määratud toetus.
(5) Õpilaskodutoetuse kasutamise tingimused ja korra ning toetuse jaotuse koolide pidajate vahel kehtestab Vabariigi Valitsus. Õpilaskodutoetuse jaotamisel koolide pidajate vahel lähtutakse riiklikult toetatavate kohtade arvust.
(6) Riigieelarvest valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kulude katmiseks eraldatava toetuse arvestamise aluseks on hariduse infosüsteemi järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.
(7) Riigieelarves nähakse ette toetus haiglaõppega seotud pedagoogide töötasu, õpikute ja õppevahendite kulude katmiseks haiglaõpet korraldavate koolide pidajatele, lähtudes eelmisel aastal keskmiselt haiglaõppel viibinud õpilaste arvust.
(8) Riigikooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud mahus.
(9) Munitsipaalkooli eelarve kava projekti kohta annab arvamuse munitsipaalkooli hoolekogu valla- või linnavalitsuse õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt. Munitsipaalkooli eelarve kinnitab kooli pidaja vastavalt valla- või linnavolikogu või valla- või linnavalitsuse õigusaktidele. Riigikooli eelarve kinnitab haridus- ja teadusminister.

§ 68. Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemine
(1) Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub nende valdade või linnade haldusterritooriumil.
(2) Munitsipaalpõhikooli tegevuskulude katmises on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud osalema vaid juhul, kui ta ei ole loonud õpilasele võimalusi tema poolt peetavas koolis põhihariduse omandamiseks õpilase valitud õppevormis või õppekeeles, nõustamiskomisjoni või alaealiste komisjoni soovitatud tingimustel või kui õpilane on vastu võetud riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale teise valla või linna territooriumil.
(3) Munitsipaalkooli tegevuskulude katmisel lähtutakse käesolevast seadusest, kui vallad või linnad ei ole omavahel kokku leppinud teisiti.
(4) Käesolevas seaduses mõistetakse tegevuskulu raamatupidamise seaduse tähenduses.
(5) Tegevuskulude hulka ei arvata:
1) õppega ja õpilase huvitegevusega seotud kulud, mis kaetakse õpilase või vanema poolt;
2) riigieelarveliste eraldiste arvelt kaetavad kulud;
3) eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt saadud laekumiste, annetuste ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tulude arvelt tehtavad kulud;
4) õppekavaväliste tegevustega seotud kulud;
5) kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulud;
6) põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust;
7) põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulu.
(6) Valla- või linnavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks õppekoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta. Õppekoha tegevuskulu arvestuslik maksumus õpilase kohta saadakse valla- või linna munitsipaalkoolide eelarveaastaks planeeritavate tegevuskulude summa jagamisel valla või linna territooriumil asuvates munitsipaalkoolides õppivate õpilaste arvuga eelarve aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga hariduse infosüsteemi alusel.
(7) Valla- või linnavalitsus teatab kirjalikult munitsipaalkoolide tegevuskulude katmises osalevatele valdadele ja linnadele õppekoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. novembriks. Tegevuskulude katmises osaleval vallal või linnal on õigus nõuda informatsiooni õppekoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse arvestuse aluste kohta.
(8) Arved munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise eest esitatakse igakuiselt lähtudes õpilaste arvust sellel kuul.
(9) Munitsipaalkooli tegevuskulude katmiseks tasumisele kuuluva summa vaidlustamine ei vabasta teist valda või linna arve tasumise kohustusest.

§ 69. Õpetajate töötasu alammäära kehtestamine
(1) Munitsipaalkooli õpetajate töötasu, sealhulgas klassijuhatamise tasu, alammäärades lepivad õpetajatele atesteerimisel antavate ametijärkude kaupa üleriigiliselt kokku Vabariigi Valitsuse, valdade ja linnade ning õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajad.
(2) Kui kokkulepet ei saavutata, kehtestab munitsipaalkooli õpetajate töötasu, sealhulgas klassijuhatamise tasu, alammäärad Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 59 lõike 8 alusel kehtestatud pedagoogide atesteerimise tingimuste ja korra kohaselt määratud ametijärkude kaupa.
(3) Kooli töötajate töötasu määrad kehtestab riigikoolide puhul Vabariigi Valitsus ning munitsipaalkoolide puhul kohalik omavalitsusorgan.

11. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 70. Järelevalve teostamine
(1) Järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem (edaspidi koos nimetatud järelevalveasutus).
(2) Koolis tervishoiuteenuse osutamise nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Tervishoiuamet.
(3) Järelevalve prioriteedid, temaatilise järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega igaks õppeaastaks enne eelmise õppeaasta lõppu.
(4) Järelevalveasutus määrab järelevalve läbiviijad, kaasates vajaduse korral eksperte.
(5) Järelevalve läbiviijatele esitatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 71. Järelevalve läbiviija ülesanded
Järelevalve läbiviija ülesanded on järgmised:
1) kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;
2) analüüsida probleeme õppe- ja kasvatusetegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.

§ 72. Järelevalve läbiviija õigused
Järelevalve läbiviijal on õigus:
1) külastada kooli, et kontrollida õppe- ja kasvatustegevusi, teavitades eelnevalt direktorit;
2) osaleda õppenõukogu, hoolekogu ja vanemate koosolekutel;
3) tutvuda kooli dokumentidega;
4) saada koolilt informatsiooni õigusaktide rakendamise kohta;
5) teha kooli direktorile, kooli pidajale ettepanekuid kooli tegevuse parendamiseks ning täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks;
6) teha kooli direktorile, õppenõukogule, hoolekogule ning erakooli pidajale täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi nende antud ja seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga vastuolus olevate õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate üksikaktide kooskõlla viimiseks seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga;
7) teha maavanemale ettepanek järelevalve teostamiseks valla- või linnavalitsuse või valla- või linnavolikogu üksikakti seaduslikkuse üle vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele;
8) teha organile või isikule, kelle pädevuses on töölepingu lõpetamine kooli direktoriga, ettepanek lõpetada tööleping direktoriga, kes on pannud toime vääritu teo, ametialase süüteo või korruptiivse teo, või teha ettekirjutus lõpetada tööleping direktoriga, kes ei vasta ametikoha nõuetele.

§ 73. Järelevalve tulemused
(1) Järelevalve tulemused vormistatakse õiendiga.
(2) Õiendis esitatakse õiendi koostamise aeg ja koht, lühiandmed õppeasutuse kohta, järelevalvet teostav järelevalveasutus, järelevalve läbiviimise aeg, järelevalve läbiviijate ja kaasatud ekspertide nimed, järelevalve tulemused, õiguserikkumiste aeg ja kirjeldus, tehtud ettekirjutused ja ettepanekud ning ettekirjutuste täitmisest teavitamise tähtaeg.
(3) Ettekirjutuses märgitakse:
1) selle isiku või organi nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;
2) õigusrikkumine lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;
3) ettekirjutuse alus;
4) ettekirjutuse täitmise tähtaeg.
(4) Õiendi allkirjastavad järelevalve läbiviimises osalenud ametnikud. Õiendi kinnitab kas haridus- ja teadusminister või maavanem.
(5) Õiend tehakse 60 kalendripäeva jooksul järelevalve läbiviimise algusest arvates teatavaks kooli direktorile, kooli pidajale.
(6) Kui kooli pidaja ei täida ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul, siis võib järelevalveasutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

12. peatükk
KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, PIDAMISE ÜLEANDMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

§ 74. Kooli ümberkorraldamine ja ümberkujundamine
(1) Riigikooli ümberkorraldamine ja ümberkujundamine toimub Vabariigi Valitsuse seaduse alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Kooli korraldab ja kujundab ümber kooli pidaja. Kooli ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanemat, kooli, vanemaid ja õpilasi vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.
(3) Kooli võib ümber korraldada ja ümber kujundada järgmistel juhtudel:
1) linnas või vallas on koolitusnõudlus suurenenud või vähenenud;
2) rahastamisvõimalused on suurenenud või vähenenud;
3) haridussüsteemis tehtud ümberkorralduste tõttu;
4) muud seadusest või regionaalpoliitikast tulenevad juhud.
(4) Koolide ümberkorraldamine seisneb koolide ühendamises ja jagamises. Koolid ühinevad või jagatakse järgmiselt:
1) koolid ühendatakse üheks kooliks, kusjuures ühendatavad koolid lõpetavad tegevuse ja nende baasil asutatakse uus kool;
2) kool liidetakse teise kooliga ja liidetav kool lõpetab tegevuse;
3) kool jaotatakse vähemalt kaheks kooliks ja jagunev kool lõpetab tegevuse;
4) kool eraldatakse teisest koolist, selle tulemusel asutatakse uus kool ja säilib esialgne kool.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud lasteasutuse liitmisel põhikooliga.
(6) Kooli ümberkujundamine on:
1) muudatuste tegemine koolis omandatava hariduse tasemes või liigis;
2) juba tegutsevas põhikoolis õppe alustamine või lõpetamine mõnel põhikooli kooliastmel.
(7) Kool korraldatakse või kujundatakse ümber pärast õppeperioodi lõppu.
(8) Munitsipaalkooli ümberkorraldamise või ümberkujundamise tulemusel asutatud munitsipaalkoolile taotletakse koolitusluba.
(9) Koolieelse lasteasutuse või huvikooli liitmisel üldhariduskooliga kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut. Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja koolieelse lasteasutuse ning põhikooli või gümnaasiumi ja huvikooli ümberkorraldamisele ja ümberkujundamisele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut.

§ 75. Kooli tegevuse lõpetamine
(1) Kooli tegevuse lõpetab kooli pidaja. Kooli tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanemat, kooli, vanemaid ja õpilasi vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.
(2) Kooli tegevus lõpetatakse, kui:
1) järelevalveasutuse hinnangul ei vasta kooli õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele;
2) kooli ei ole võimalik rahastada;
3) munitsipaalkooli kõik koolitusload on tunnistatud kehtetuks;
4) muudel seadusega ettenähtud juhtudel.
(3) Kooli tegevus lõpetatakse pärast jooksva õppeaasta õppeperioodi lõppu.
(4) Riigikooli tegevuse lõpetamisel tagab Haridus- ja Teadusministeerium ning munitsipaalkooli tegevuse lõpetamisel tagavad munitsipaalkooli teeninduspiirkonna valla- või linnavalitsused õpilastele võimaluse jätkata õpinguid muus koolis.
(5) Riigikooli tegevus lõpetatakse vastavalt valitsusasutuste hallatavate asutuste tegevuse lõpetamise korrale.
(6) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja koolieelse lasteasutuse ning põhikooli või gümnaasiumi ja huvikooli tegevus lõpetatakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 76. Kooli pidamise üleandmine
(1) Haridus- ja teadusministril on õigus anda riigikooli pidamine üle vallale, linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule ning vallal või linnal on õigus anda munitsipaalkooli pidamine üle riigile.
(2) Riigikooli pidamise üleandmisel vallale, linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule ja munitsipaalkooli pidamise üleandmisel riigile kohaldatakse võlaõigusseaduses ettevõtte ülemineku kohta sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Riigikooli pidamise üleandmise tulemusel moodustub munitsipaalkool või erakool ning riigikooli tegevus loetakse lõppenuks. Munitsipaalkooli pidamise üleandmise tulemusel moodustub riigikool ning munitsipaalkooli tegevus loetakse lõppenuks. Samal ajal riigikooli pidamise üleandmisega vallale, linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule väljastatakse moodustuvale munitsipaal- või erakoolile koolitusluba.
(3) Kooli pidamise võib üle anda kui:
1) see on otstarbekas koolivõrgu arengu seisukohalt;
2) kooli juhtimine ning õppe- ja kasvatustegevus on pidamise üleandmisel tulemuslikum;
3) kooli pidamise üleandmine loob paremad võimalused omandatava hariduse kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas õppe ja kasvatuse tingimuste parandamiseks;
4) kooli pidamise üleandmisel on tagatud üldhariduse parem kättesaadavus piirkonnas.
(4) Riigikooli pidamise võib anda üle sellisele aktsiaseltsile, osaühingule, sihtasutusele või mittetulundusühingule, mille üheks aktsionäri-, osaniku-, asutaja- või liikmeõiguse teostajaks on riik, vald või linn.
(5) Riigikooli pidamise vallale või linnale üleandmiseks esitab valla- või linnavolikogu, riigikooli pidamise eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmiseks eraõiguslik juriidiline isik haridus- ja teadusministrile taotluse, mis peab sisaldama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimuste täitmise kohta. Munitsipaalkooli pidamise riigile üleandmiseks esitab haridus- ja teadusminister vallale või linnale taotluse, mis peab sisaldama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimuste täitmise kohta. Samal ajal riigikooli pidamise vallale, linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmise taotlusega taotletakse õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras munitsipaalkoolile või erakoolile koolitusluba.
(6) Riigikooli pidamise vallale, linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule või munitsipaalkooli pidamise riigile üleandmine sätestatakse vastavalt valla- või linnavalitsuse või eraõigusliku juriidilise isiku ning haridus- ja teadusministri vahel käesoleva seaduse alusel sõlmitavas lepingus. Lepingu kohustuslikud tingimused on:
1) kooli pidamise vallale, linnale, eraõiguslikule juriidilisele isikule või riigile üleandmise kuupäev;
2) moodustuva munitsipaal- era- või riigikooli ülesanded;
3) õppekavad, mille alusel õpilased õpinguid jätkavad;
4) õpilaste õpingute jätkamise tingimused ja kord;
5) kooli töötajate töö jätkamise tingimused ja kord moodustatavas munitsipaal-, era- või riigikoolis töösuhteid reguleerivate õigusaktidega sätestatud alustel, tingimustel ja korras;
6) kooli kasutuses oleva vara vallale, linnale, eraõiguslikule juriidilisele isikule või riigile üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg õigusaktidega sätestatud alustel, tingimustel ja korras;
7) kooli asjaajamise vallale, linnale, eraõiguslikule juriidilisele isikule või riigile üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg;
8) kooli pidamise vallale, linnale, eraõiguslikule juriidilisele isikule või riigile üleandmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ja eelarveliste küsimuste ning muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine.
(7) Haridus- ja teadusministeerium tagab, et lepingu kohustuslikes tingimustes on kokkulepe saavutatud.
(8) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist moodustatavas koolis.
(9) Kooli pidamine antakse üle pärast õppeperioodi lõppu. Kooli pidamise üleandmise otsusest teatatakse kooli õpilastele ja töötajatele hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.
(10) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja koolieelse lasteasutuse ning põhikooli või gümnaasiumi ja huvikooli pidamise üleandmine vallale, linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule toimub käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

13. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

1. Jagu
Üleminek

§ 81. Seaduse rakendamine
(1) Kuni 2011/2012. õppeaastani võivad põhikool ja gümnaasium tegutseda ühe asutusena.
(2) Kooli arengukava tegevuskava viiakse käesoleva seaduse § 8 lõikega 3 kooskõlla hiljemalt 2010. aasta 1. septembriks.
(3) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 sätestatud kooli arengukava koostamise ja kinnitamise korra kehtestab valla- või linnavolikogu hiljemalt 2010. aasta 1. jaanuariks.
(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist munitsipaalkoolidele väljastatud koolitusload õppeks gümnaasiumis loetakse kehtetuks alates 2012. aasta 1. septembrist. Uute koolituslubade taotlemisel ja väljastamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 12 gümnaasiumi asutamise kohta sätestatut ning koolitusluba väljastatakse juhul, kui täidetud on § 12 ja § 13 sätestatud tingimused gümnaasiumi asutamiseks.
(5) Kuni 2009. aasta 31. detsembrini loetakse koolikohustuslikuks isik, kes on jooksva aasta 1. oktoobriks saanud 7-aastaseks.
(6) Kuni 2010. aasta 31. augustini sätestab põhi- ja üldkeskhariduse standardi enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava.
(7) Kuni 2010. aasta 31. augustini võib haridus- ja teadusminister eraldi määrusega kehtestada lihtsustatud riikliku õppekava, millega sätestatakse põhihariduse standardid lihtsustatud õppel olevatele õpilastele ning toimetuleku riikliku õppekava millega sätestatakse põhihariduse standardid toimetulekuõppel olevatele õpilastele.
(8) Käesoleva seaduse § 20 lõiget 1 rakendatakse alates 2010. aasta 1. septembrist.
(9) Eestikeelsele õppele üleminek gümnaasiumis lõpeb 2011/2012. õppeaastal. Hiljemalt 2011/2012. õppeaastaks moodustab eestikeelne õpe gümnaasiumis vähemalt 60 protsenti väikseimast lubatud õppemahust.
(10) Kuni 2010. aasta 31. augustini kehtestab õhtuses ja kaugõppe vormis õppimise ning kooli eksternina lõpetamise korra haridus- ja teadusminister määrusega.
(11) Käesoleva seaduse § 5 ja § 27 lõikeid 3, 4 ja 5 rakendatakse 2010. aasta 1. septembrist.
(12) Käesoleva seaduse § 25 lõiget 3 rakendatakse 2011. aasta 1. septembrist.
(13) Käesoleva seaduse § 27 lõiget 6 rakendatakse 2011. aasta 1. septembrist.
(14) Kuni 2011. aasta 31. augustini on kool kohustatud õpetama mittekonfessionaalset usundiõpetust, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15.
(15) Kuni 2010. aasta 31. augustini kehtestab kooli lõpetamise tingimused haridus- ja teadusminister määrusega.
(16) Käesoleva seaduse § 28 lõiget 4 rakendatakse alates 2010. aasta 1. jaanuarist.
(17) Põhiharidust omandavate käitumisraskustega õpilaste klassi täitumuse ülemine piirnorm on kuni 2010. aasta 31. augustini 12 õpilast ning alates 2010. aasta 1. septembrist 2012. aasta 31. augustini 10 õpilast.
(18) Käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 sätestatud nõuet hariduslike erivajadustega õpilaste klassis õppivale õpilasele õe ja arsti tegevusi sisaldava koolitervishoiuteenuse osutamiseks rakendatakse 2011. aasta 1. jaanuarist.
(19) Käesoleva seaduse § 50 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuet õpilase transpordi korraldamiseks rakendatakse 2010. aasta 1. jaanuarist.
(20) Käesoleva seaduse § 62 lõikes 4 nimetatud konkursi alusel enne 2008. aasta 1. augustit ametisse kinnitatud direktori kehtiv määratud ajaks sõlmitud tööleping muutub tähtaja möödumisel määramata ajaks sõlmitud töölepinguks.
(21) Käesoleva seaduse § 65 lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruande on kool kohustatud koostama hiljemalt 2010. aasta 1. septembriks.
(22) Kuni 2009. aasta 31. detsembrini kehtestab õpilaskodutoetuse taotlemise, jaotamise ning kasutamise tingimused ja korra, taotluste ja aruannete vormid ning toetuse jaotuse koolide pidajate lõikes haridus- ja teadusminister määrusega.
(23) Käesoleva seaduse § 68 lõiget 2 rakendatakse 2010. aasta 1. septembrist.

2. jagu
Muudatused teistes seadustes

§ 82. Alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmine
Alaealise mõjutusvahendite seaduses (RT I 1998, 17, 264; 2006, 55, 405) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) on vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 16 lõikele 4 loetud koolikohustuse mittetäitjaks või on ühe õppeveerandi jooksul põhjendamata puudunud enam kui 20 protsendist õppetundidest;”;

2) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 4. Koolikorralduslikud mõjutusvahendid
(1) Alaealiste komisjon võib kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kohaldada järgmisi koolikorralduslikke mõjutusvahendeid põhiharidust omandavatele õpilastele:
1) käitumisraskustega õpilaste klassi suunamine;
2) pikapäevarühma suunamine.
(2) Enne alaealise õiguserikkumise asja arutamist alaealiste komisjonis teeb selle sekretär kindlaks, milliseid kasvatusmeetodeid on alaealise suhtes koolis rakendatud.”.

§ 83. Alkoholiseaduse muutmine
Alkoholiseaduses (RT I 2002, 3, 7; 2008, 30, 190) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 40 lõike 1 punktist 10 jäetakse välja sõna „algkooli”;

2) paragrahvi 41 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „lasteaed-algkool, algkool”.

§ 84. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine
Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT I 1992, 12, 192; 2008, 34, 208) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 6 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 4 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kool on kohustatud korraldama mittekonfessionaalse usundiõpetuse õpetamise riiklikus õppekavas sätestatud mahus, kui seda soovivaid õpilasi vastavas põhikooli kooliastmes on vähemalt viisteist ning gümnaasiumis vähemalt üks. usundiõpetuse õppimine on vabatahtlik.”;

3) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“5) suunab ja korraldab avalike haridusasutuste (välja arvatud ülikoolide) õppeplaanide ja ¬ programmide ning erivajadusega õpilaste õppevahendite koostamist ja kehtestab riiklikule õppekavale vastavuse tagamiseks nõuded õppekirjandusele;

5) paragrahvid 8 ja 10 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 19-1 lõike 1 tekstis asendada sõna „omanik” sõnaga „pidaja”.

7) paragrahvi 36-6 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
“6) õppekirjanduse alamregister.”;

8) paragrahvi 36-6 täiendatakse lõigetega 3-1 ja 3-2 järgmises sõnastuses:
„(3-1) Hariduse Infosüsteemi kaudu luuakse kõigile soovijaile võimalus tutvuda koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste tegevusnäitajatega.

(3-2) Käesoleva paragrahvi lõikes 3-1 nimetatud tegevusnäitajad kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.”.

§ 85. Erakooliseaduse muutmine
Erakooliseaduses (RT I 1998, 57, 859; 2008; 34; 208) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Erakooli liigid on:
1) koolieelne lasteasutus;
2) põhikool;
3) gümnaasium;
4) kutseõppeasutus;
5) rakenduskõrgkool (edaspidi kõrgkool);
6) ülikool;
7) huvikool;
8) täiskasvanute koolitusasutus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4-6 nimetatud erakooli pidajaks võib olla aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing.”;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1-4 ja 7 nimetatud koolid võivad tegutseda ühe asutusena põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud tingimustel ja korras.”;

3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 1-2 järgmises sõnastuses:

„(1-2) Tegevusloana õppe läbiviimiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 nimetatud Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (edaspidi IBO) välja töötatud õppekava (International Baccalaureate Organization Programs, edaspidi IBO õppekava) ja IBO reeglistiku alusel väljastatakse põhikoolile või gümnaasiumile koolitusluba. Haridus- ja Teadusministeerium ei hinda koolitusloa väljastamisel kooli valmisolekut IB õppekava rakendamiseks. Vastav hinnang antakse IBO reeglistiku kohaselt.”;

4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 2-1 järgmises sõnastuses:
„(2-1) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1 -3 nimetatud koolile võib haridus- ja teadusminister väljastada tähtajatu koolitusloa, kui kool on tegutsenud vähemalt kuus õppeaastat ning koolile on vähemalt kahel korral väljastatud tähtajaline koolitusluba. Tähtajatut koolitusluba ei väljastata, kui kooli õppe ja kasvatuse alase tegevuse üle on teostatud riiklikku järelevalvet ning selle käigus tehtud ettekirjutused või ettepanekud on täitmata.”;

5) paragrahvi 5 lõiget 5 täiendatakse punktiga 7-1 järgmises sõnastuses:
„7-1) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ja andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 2 – 4 sätestatud koolide puhul;”;

6) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5-1 järgmises sõnastuses:
„(5-1) Koolitusloa taotlemisel IBO õppekava alusel õppe läbiviimiseks lisatakse taotlusele käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1, 4, 7 ja 10 nimetatud dokumendid ja andmed ning IBO õppekava läbimiseks vajalike ainete ainekavade ja õppematerjalide soetamist tõendav dokument.”;

7) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) õppekorralduse alused, koolieelse lasteasutuse puhul koolieelse lasteasutuse seaduse, põhikooli ja gümnaasiumi puhul põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kõrgharidustaseme õppe läbiviimisel vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse või ülikooliseaduse õppekorralduse üldnõuetest lähtudes;”;

8) paragrahvi 7 tekstis asendatakse sõnad „punktides 1 – 5″ sõnadega „punktides 1 – 3″;

9) paragrahv 11 lõike 4 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli puhul – lasteaia osas koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale ning põhikooli osas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud vastava riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevustele ja ainete õpitulemustele;

3) põhikoolil ja gümnaasiumil – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud vastava riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevusele ja ainete õpitulemustele;”;

10) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 1-2 järgmises sõnastuses:
„(1-2) Põhikoolis ja gümnaasiumis lähtutakse õppe ja kasvatuse korraldamisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatust. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 23 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustust õppekirjanduse tasuta kasutamise võimaldamiseks on erapõhikool või -gümnaasium kohustatud täitma riigieelarves selleks eraldatud toetuse ulatuses.”;

12) paragrahvi 21 lõike 2 punkti 3 tekstist jäetakse välja sõnad „lasteaed-algkooli, lasteaed-põhikooli, algkooli”;

13) paragrahvi 22 lõikes 2 asendatakse sõnad „punktides 1-1 – 4″ sõnadega „punktides 2 ja 3″ ning sõnad „põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõigetes 3 ja 3-3″ sõnadega „põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 67 lõigetes 3 ja 6″;

14) paragrahvi 23 lõikes 11 asendatakse sõnad „punktides 1 – 5″ sõnadega „punktides 1 – 3″.

§ 86. Huvikooli seaduse muutmine

Huvikooli seaduse (RT I 2007, 4, 19; 2008, 18, 125) § 3 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Huvikool ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud üldhariduskool võivad tegutseda ühe asutusena. Ühe asutusena tegutseva huvikooli ja üldhariduskooli puhul kohaldatakse koolitusloa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise, huvikooli registreerimise, õppekorralduse, õpilase arengu toetamise, vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamise, õpilaste õiguste ja kohustuste, õppe rahastamise ning õpet läbiviivate pedagoogide töökorralduse suhtes põhikooli ja gümnaasiumi osale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut ning huvikooli osale käesolevas seaduses sätestatut. Põhimääruse, arengukava, direktori vaba ametikoha täitmise, õppenõukogu ja hoolekogu koosseisu ja moodustamise, ümberkorraldamise, ümberkujundamise, munitsipaal- või eraomandisse andmise ning tegevuse lõpetamise suhtes kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. Ühe asutusena tegutseva huvikooli ja üldhariduskooli direktoril on käesolevast seadusest ja põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev pädevus.”.

§ 87. Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmine
Koolieelse lasteasutuse seaduses (RT I 1999, 27, 387; 2008, 18, 125) tehakse järgmised muudatused:

1) kogu seaduse tekstis asendatakse sõna „järelevalveorgan” vastavas käändes sõnaga „järelevalveasutus” vastavas käändes;

2) paragrahvi 4 lõike 3 tekstis asendatakse sõnad „eralasteaed-algkoolidele” sõnadega „eralasteaed-põhikoolidele”;

3) paragrahvi 5 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lasteaed ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud põhikool võivad tegutseda ühe asutusena.
(3) Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli puhul kohaldatakse lasteaia osale käesolevas seaduses sätestatut ja põhikooli osale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. Lasteaia ja põhikooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise, munitsipaal- või eraomandisse andmise, tegevuse lõpetamise ning hoolekogu koosseisu osas kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut.”;

4) paragrahvi 6 lõike 5 teksti täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Võimalusel lähtub lasteasutus erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamisel sobitus- või erirühmas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 nimetatud nõustamiskomisjoni soovitustest.”;

5) paragrahv 24-1 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvidest 28-31 jäetakse välja sõna „riiklik” vastavas käändes;

7) paragrahvi 31 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Õiendis esitatakse õiendi koostamise aeg ja koht, lühiandmed õppeasutuse kohta, järelevalvet teostav järelevalveasutus, järelevalve läbiviimise aeg, järelevalve läbiviijate ja kaasatud ekspertide nimed, järelevalve tulemused, õiguserikkumiste aeg ja kirjeldus, tehtud ettekirjutused ja ettepanekud ning ettekirjutuste täitmisest teavitamise tähtaeg.

(3) Ettekirjutuses märgitakse:
1) selle isiku või organi nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;
2) õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;
3) ettekirjutuse alus;
4) ettekirjutuse täitmise tähtaeg.”;

8) paragrahvi 33 lõike 5 tekstist jäetakse välja sõnad „algkooli või”.

§ 88. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine
Kutseõppeasutuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1007; 2008, 34; 208) tehakse järgmised muudatused;

1) kogu seaduse tekstis asendatakse sõna „järelevalveorgan” sõnaga „järelevalveasutus”;

2) seadust täiendatakse paragrahviga 43 järgmises sõnastuses:
„§ 43. Kutseõppeasutuse ja üldhariduskooli tegutsemine ühe asutusena
(1) Kutseõppeasutus ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud gümnaasium võivad tegutseda ühe asutusena. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud juhul võib kutseõppeasutusega ühe asutusena tegutseva gümnaasiumiga olla liidetud ka põhikool.

(2) Ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi puhul kohaldatakse kutseõppasutuse osale käesolevas seaduses sätestatut ning gümnaasiumi osale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut.

(3) Ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi põhimäärus peab sisaldama käesolevas seaduses ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud kohustuslikke andmeid.

(4) Ühe asutusena tegutsevale kutseõppeasutusele ja gümnaasiumile kohaldatakse käesolevas seaduses kooli nõukogu kohta sätestatut. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses hoolekogu ja kooli nõukogu kohta sätestatut ühe asutusena tegutsevale kutseõppeasutusele ja gümnaasiumile ei kohaldata.

(5) Ühe asutusena tegutseval kutseõppeasutusel ja gümnaasiumil on kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi osal eraldi õppenõukogud, mis tegutsevad vastavalt käesoleva seaduse ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel.

(6) Ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust. Ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi direktoril on käesolevast seadusest ja põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev pädevus.

(7) Ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi õpilased moodustavad ühe õpilaskonna. Õpilaskonna ja õpilasesinduse osas kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut.

(8) Kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi liitmisel ning ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi ümberkorraldamisel, pidamise üleandmisel ja lõpetamisel kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut”;

3) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmiselt:
“5) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ja andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta.”;

4) paragrahvi 14-2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kool võimaldab põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele kutseõpet põhikooli ja gümnaasiumi kutseõppe õppekava järgi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud riiklikes õppekavades ettenähtud valikainete raames.
5) paragrahvi 15-1 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 15-1. Lisa-aasta kutsekeskhariduse läbinud isikutele“;

6) paragrahvi 15-1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kutsekeskharidusõppe õppekava läbinud isikul on õigus jätkata üldharidusõpinguid, mis on suunatud gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratud õpitulemuste saavutamisele, kuni 35 õppenädala ulatuses. Nimetatud õpingute korraldamise kohustus on koolil koostöös gümnaasiumiga.”;

7) paragrahvi 22 lõige 1-1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1-1) Eesti keelest erineva õppekeelega õppegruppides kutsekeskharidust omandavad lõpetajad sooritavad kooli lõpetamiseks eesti keelest erineva õppekeelega õpilastele läbiviidava eesti keele riigieksami vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatavate eksamite läbiviimise korrale.”;

8) paragrahv 27-1 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 30-1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Pedagoogi lähtetoetust võib taotleda isik, kes:
1) on lõpetanud kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse ning asub 18 kuu jooksul pärast selle lõpetamist esmakordselt pedagoogina tööle kutseõppeasutuse kutseõpetajana või üldharidusainete õpetajana, välja arvatud Tallinnas või Tartus asuvas kutseõppeasutuses. Pedagoogi lähtetoetust võib nelja kuu jooksul pärast kõrghariduse tasemel toimunud õpetajakoolituse lõpetamist taotleda ka isik, kes asus esmakordselt pedagoogina tööle õpetajakoolituse või sellele vahetult eelnenud bakalaureuseõppe käigus tingimusel, et bakalaureuseõppe lõpetamise ja õpetajakoolituse alustamise vahele ei jää rohkem kui üks aasta. Pedagoogi lähtetoetust võib nelja kuu jooksul pärast kõrghariduse tasemel toimunud õpetajakoolituse lõpetamist taotleda ka isik, kes enne nimetatud õpetajakoolituse alustamist töötas kutseõppeasutuses kutseõpetajana. Kõrghariduse tasemel õpetajakoolituse lõpetamise aastal rasedus- ja sünnituspuhkusele asuva isiku või ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohuslase õigus lähtetoetuse taotlemiseks pikeneb rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse aja või kaitseväeteenistuskohustuse täitmise aja võrra;
2) töötab vähemalt 0,5 ametikohaga kutseõppeasutuse kutseõpetajana või üldharidusainete õpetajana, kusjuures 0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle alla ka samaaegne töötamine üldhariduskooli I-III kooliastme või gümnaasiumiastme õpetajana, välja arvatud Tallinnas või Tartus asuvas üldhariduskoolis;
3) vastab ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele ning
4) valdab eesti keelt Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemel C1.”;

10) paragrahvi 30-1 lõikes 3 asendatakse viide „põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 38-1″ viitega „põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 61″;

11) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmiselt:
„11) pöörduda tervislikel põhjustel õppetöö ajal tervishoiuteenuse osutaja poole.”;

12) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse. Põhihariduseta ja põhihariduse baasil kutseharidust omandavale õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.”;

13) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 1-1 järgmises sõnastuses:
„(1-1) Kooli õpilasele koolitervishoiuteenuse osutamise üle teostab järelevalvet Tervishoiuamet.”;

14) paragrahvides 34 – 34-3 jäetakse välja sõna „riiklik” vastavas käändes;

15) paragrahvi 34-3 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Õiendis esitatakse õiendi koostamise aeg ja koht, lühiandmed õppeasutuse kohta, järelevalvet teostav järelevalveasutus, järelevalve läbiviimise aeg, järelevalve läbiviijate ja kaasatud ekspertide nimed, järelevalve tulemused, õiguserikkumiste aeg ja kirjeldus, tehtud ettekirjutused ja ettepanekud ning ettekirjutuste täitmisest teavitamise tähtaeg.

(3) Ettekirjutuses märgitakse:
1) selle isiku või organi nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;
2) õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;
3) ettekirjutuse alus;
4) ettekirjutuse täitmise tähtaeg.”;

16) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, PIDAMISE ÜLEANDMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE“;

17) paragrahv 35-1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 35-1. Kooli pidamise üleandmine
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus haridus- ja teadusministri ettepanekul anda luba riigikooli pidamise üleandmiseks vallale, linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule ning munitsipaalkooli pidamise ülevõtmiseks riigile käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Riigikooli pidamise üleandmisel vallale, linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule ja munitsipaalkooli pidamise üleandmisel riigile kohaldatakse võlaõigusseaduses ettevõtte ülemineku kohta sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Riigikooli pidamise üleandmise tulemusel moodustub munitsipaal- või erakool ja riigikooli tegevus loetakse lõppenuks. Munitsipaalkooli pidamise üleandmise tulemusel moodustub riigikool ja munitsipaalkooli tegevus loetakse lõppenuks. Samaaegselt riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmisega väljastatakse munitsipaal- ja erakoolile koolitusluba.
(3) Kooli pidamise võib üle anda kui:
1) see on otstarbekas kutseharidussüsteemi arengu seisukohalt;
2) kooli juhtimine ning õppe- ja kasvatustegevus on pidamise üleandmisel tulemuslikum;
3) kooli pidamise üleandmine loob paremad võimalused omandatava hariduse kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas õppe ja kasvatuse tingimuste parandamiseks;
4) kooli pidamise üleandmisel suudab kool efektiivsemalt reageerida tööturu nõuetele.
(4) Riigikooli pidamise võib üle anda aktsiaseltsile, osaühingule, sihtasutusele või mittetulundusühingule, mille üheks aktsionäri-, osaniku-, asutaja- või liikmeõiguse teostajaks on riik, vald või linn.
(5) Riigikooli pidamise üleandmiseks vallale või linnale esitab valla- või linnavolikogu, riigikooli pidamise üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule vastav eraõiguslik juriidiline isik, haridus- ja teadusministrile taotluse, mis peab sisaldama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimuste täitmise kohta. Samaaegselt riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmise taotlusega taotletakse õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras munitsipaalkoolile või erakoolile koolitusluba. Munitsipaalkooli pidamise riigile üleandmiseks esitab haridus- ja teadusminister vallale või linnale taotluse, mis peab sisaldama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimuste täitmise kohta.
(6) Haridus- ja teadusminister otsustab Vabariigi Valitsuselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotlemise, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatud tingimused ja riigikooli pidamise üleandmise puhul õigusaktidega sätestatud koolitusloa saamise tingimused on täidetud.
(7) Vabariigi Valitsus annab loa riigikooli pidamise üleandmiseks vallale, linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule või munitsipaalkooli pidamise riigile ülevõtmiseks, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatud tingimused on täidetud, ja volitab haridus- ja teadusministrit sõlmima lepingut kooli pidamise üleandmiseks või ülevõtmiseks.
(8) Riigikooli pidamise üleandmine vallale, linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule või munitsipaalkooli pidamise üleandmine riigile sätestatakse vastavalt valla- või linnavalitsuse või eraõigusliku juriidilise isiku ja Vabariigi Valitsuse volitusel haridus- ja teadusministri vahel ning munitsipaalkooli pidamise üleandmine riigile valla- või linnavalitsuse ja Vabariigi Valitsuse volitusel haridus- ja teadusministri vahel käesoleva seaduse alusel sõlmitavas lepingus. Lepingu kohustuslikud tingimused on:
1) kooli pidamise üleandmise kuupäev;
2) moodustatava kooli ülesanded;
3) õppekavad, mille alusel tegevuse lõpetava kooli õpilased jätkavad õpinguid moodustatavas koolis;
4) tegevuse lõpetava kooli õpilaste õpingute jätkamise tingimused ja kord moodustatavas koolis;
5) kooli töötajate töö jätkamise tingimused ja kord moodustatavas munitsipaal-, era- või riigikoolis töösuhteid reguleerivate õigusaktidega sätestatud alustel, tingimustel ja korras;
6) kooli kasutuses oleva vara vallale, linnale, eraõiguslikule juriidilisele isikule või riigile üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg õigusaktidega sätestatud alustel, tingimustel ja korras;
7) kooli asjaajamise vallale, linnale, eraõiguslikule juriidilisele isikule või riigile üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg;
8) kooli pidamise vallale, linnale, eraõiguslikule juriidilisele isikule või riigile üleandmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ja eelarveliste küsimuste ning muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine.
(9) Haridus- ja teadusministeerium tagab, et lepingu kohustuslikes tingimustes on kokkulepe saavutatud.
(10) Kooli pidamise üleandmisel tagavad Haridus- ja Teadusministeerium ja vald või linn või eraõiguslik juriidiline isik kooli, mille tegevus lõpetatakse, õpilastele võimaluse jätkata õpinguid üleandmisel moodustatavas koolis samal või lähedasel erialal.
(11) Kooli pidamise üleandmine toimub pärast õppeaasta lõppu. Pidamise üleandmise otsusest teatatakse õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.”;

18) paragrahvi 36 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõnad „riiklikku järelevalvet teostava organi” sõnadega „järelevalvet teostava asutuse”.

§ 89. Liiklusseaduse muutmine
Liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2008, 28, 181) paragrahvi 6 lõike 2 tekstist jäetakse välja sõnad „lasteaed-algkoolid, algkoolid”.

§ 90. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (RT I 2003, 26, 160; 2007, 12, 66) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud perearsti ülesandeid teostab koolitervishoiuteenuse osutaja juhul, kui ta vastab § 8 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele.”;
2) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Immuniseerimist korraldav arst või õde registreerib immuniseerimised, esitab sellekohase aruande ja edastab andmed immuniseerimise kõrvalnähtude kohta käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 sätestatud korras. Immuniseerimist korraldav õde kaasab immuniseerimise kõrvalnähtude diagnoosimiseks arsti.”.

§ 91. Reklaamiseaduse muutmine
Reklaamiseaduse (RTI 2008, 15, 108) § 8 lõike 5 ja § 28 lõike 1 punkti 1 tekstist jäetakse välja sõna „algkooli”.

§ 92. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (RT I 2001, 50, 284; 2008, 30, 191) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 2² järgmiselt:
„(2²) Käesolevat seadust kohaldatakse koolitervishoiuteenuse osutamise korraldusele koolides koos põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevate erisustega.”;

2) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Õendusabi iseseisvaks osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele esitatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister määrusega.”.

§ 93. Tubakaseaduse muutmine
Tubakaseaduses (RT I 2005, 29, 210; 2007, 4, 19) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 2 ja § 29 punkti 2 tekstist jäetakse välja sõnad „lasteaed-algkool, algkool” vastavas käändes.

§ 94. Välismaalaste seaduse muutmine
Välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 2008, 18, 122) § 12-2 lõike 1 punkti 1 tekstist jäetakse välja sõna „algkoolis”.

§ 95. Seaduse kehtetuks tunnistamine
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I 1993, 63, 892; 2008, 18, 125) tunnistatakse kehtetuks.

§ 96. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2009. aasta 1. septembril.

Riigikogu esimees Ene Ergma
Tallinn,                             2009