Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / Valitsus / Valitsuse 20. jaanuari pressikonverentsi stenogramm

Valitsuse 20. jaanuari pressikonverentsi stenogramm

Prindi see artikkel
20. jaanuar 2011

StenbockiMajaJuhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Täna on peaministri ülesannetes haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Valitsuse istung on lõppenud ja algatuseks sõna härra Lukasele. Palun.

Tõnis Lukas

Armsad ajakirjanikud! Valitsus võttis vastu ridamisi tähtsaid otsuseid, nagu ikka, ja kõigepealt on mul hea meel kiita neid inimesi, kes peaministri kantseleis ja erinevates ministeeriumides tegelevad saastekvootide müümisega või õigemini, kasutamata jäävate saastekvootide, AUde müümisega.

Täna jõudis valitsusse otsustamiseks järjekorras kolmas pakett, kus on kokku 106 kinnisvaraobjekti, mille soojustamiseks – nii et neid on võimalik muuta soojemaks ja seega ka energiat säästvamaks – kasutatakse raha, mis tuuakse riiki vastavalt Jaapani konglomeraadi Sumitoma Corporationiga sõlmitud lepingule.

Nende objektide hulgas on 66 haridusobjekti, 24 kultuuriobjekti ja 16 sotsiaalvaldkonna objekti. Kokku oli neid 106 ja lühikese loetelu võin teile esitada. Näiteks suuremad investeeringud lähevad Märjamaa Gümnaasiumisse, Jõhvi Gümnaasiumisse, Jõhvi Vene Gümnaasiumisse, Kose Gümnaasiumisse, Kuressaare Haiglasse ja Tallinna Lastehaiglasse, Merimetsa Tugikeskusesse. Aga kui seda loetelu vaadata, siis läheb silm märjaks, teades, et paljud objektidest, mis on oodanud investeeringuid, ei saa nüüd seda võib-olla täiel kavandatud mahus investeeringuna, aga seinade ja katuse kordategemine on paljude nende lasteaedade ja koolide puhul kauaoodatud sündmus. Võin siin üles lugeda ligi kümme Kohtla-Järve kooli ja lasteaeda näiteks, mis saavad päris suure investeeringu. Ida-Virumaal on üldse proportsionaalselt kõige rohkem objekte. Ja selle 106 hulgas on tõesti kõik Eesti piirkonnad esindatud, Tallinn saab ka siit.

Jah, siin Tallinn saab, mõne asja ma nimetasin ära, aga ka mõned lasteaiad, ja rahandusministri pealekäimisel ma loen ette ka paar kooli: Tallinna Mustjõe Gümnaasium, Tallinna Tõnismäe Reaalkool saavad näiteks investeeringuid. Küllap see loetelu saab lähiajal avalikuks, kui ta veel ei ole, ja kõik saavad oma objekte sealt otsida. Juhin tähelepanu ja kordan veel kord, et see on heitkoguste või saastekvootide müügist heitkoguste vähendamiseks juba kolmas niisugune pakett ja neid pakette valmistatakse ette veelgi. Kas lepinguteni jõutakse, sellest informeerime lähiajal. Hoonete renoveerimist korraldab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja neid töid tehakse koos hoonete omanikega, omavalitsuste puhul ei pea hooned omanikku vahetama, et nad saaksid soojustatud.

Nüüd edasi, valitsus kiitis heaks kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja eesmärgiks on luua paremad võimalused Euroopa Kalandusfondi toetuste rakendamiseks. Nendest vahenditest saab nii tagastatavat abi korraldada ehk laenu kui ka tagastamatut abi. Ja finantsinstrumenti rakendab Maaelu Edendamise Sihtasutus. Kokku on aastatel 2011-2013 Eestil võimalik kasutada Euroopa Kalandusfondi toetust ligi 90,2 miljoni euro ulatuses. Nii et väga suur raha.

Haridusvaldkonnast veel. Valitsus otsustas täna 2011. aastaks kutseõppeasutuste koolituskoha baasmaksumuse summad. Eelmisest aastast peale esitab valitsus analoogiliselt kõrgkoolidele ka riikliku koolitustellimust kutsekoolidele. See tähendab, et baasmaksumuse sees on vahendid erinevateks tegevusteks, nii tegevuskuludeks kui ka palgavahendite baas, et kutsekoolid saaks oma töötajatele palka maksta. Ja see baasmaksumus jääb alanud aastal täpselt eelmise aasta tasemele, 1262 eurot ühe õpilase kohta. Erandid on siin vanglaõppe puhul, neil on baasmaksumus väiksem juba sellepärast, et vanglas on taristu juba olemas ja õppe korraldamiseks ei pea selliseid kulusid, investeeringu tegevuskulusid katma, seal on sisulised kulud vaja arvestada.

Muidugi mõnevõrra seda lihtsat lahutustehet, et võtad 40% maha ja saadki vanglaõppe maksumuse, ei saa teha sellepärast, et vanglatöös on oma teatav spetsiifika ja see nõuab pedagoogidelt eripärast tähelepanu ja tähelepanelikkust ja empaatiat, selletõttu on nende tegevus, pedagoogide tegevus vanglas jälle koefitsiendiga natukene kallimaks arvatud. Ja veel eraldi koefitsiendiga rahastatakse, koefitsiendi alusel rahastatakse kutsekoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega inimesed ja selliste hariduslike erivajadustega noorte õppeks eraldatakse poolteist korda nii palju raha kui tavaõppekoha baasmaksumus on.

Aga suurepärane võimalus on rääkida natukene laiemalt ka kutseõppest üldse, sest me võime nüüd teha juba väikese tagasivaate ka nelja aasta peale, kuidas kutseõppeasutuste toetamine on arenenud ja missuguseid uudiseid kutsehariduses üldisemas mõttes on.

Aastatel 2008-2011, milleks on eelarvet ette valmistanud praegune valitsus, on selgelt näha, mis on tõusnud, mis on langenud. Ja võib ütelda, et õpilaste arv kutsehariduses on tegelikult tõusnud. Paari kehvema aastakäigu tõttu võib ütelda, et kuigi sel aastal nüüd on planeeritud suurem vastuvõtt kui eelmisel aastal, aga planeeritav õpilaste arv kokku kutseõppeasutustes eelmise aastaga võrreldes pisut langeb, siis tegelikult on see tõusutrendis ju olnud kogu aeg nende nelja aasta jooksul. Ja see on oluline, arvestades, et põhikooli lõpetajate ja ka gümnaasiumilõpetajate arvud on tegelikult langenud. See tähendab, et kutseõppeasutuste populaarsus on oluliselt tõusnud, nende õpilaskohad täituvad päris hästi ja see on tõusva trendiga, nii et suhteliselt rohkem tahetakse minna nüüd kutsekoolidesse.

2011. a on valitsus arvestanud ja Riigikogu eraldanud vahendeid selle jaoks, et saaks koolitustellimust kutsekoolidele eelmise aastaga võrreldes tõsta. Ja me oleme täiesti kindlad, et ka need õppekohad, mida me nüüd rohkem loome, täituvad, sest tegelikult on olnud viimasel paaril aastal probleem, mis on kasvanud selliseks, et praeguse seisuga me võime ütelda, et umbes 1500 õpilast Eesti kutseharidussüsteemis õpib üldkulude raames täiendavalt koolitustellimusega võrreldes. See tähendab, et huvi on olnud nii suur, ise nad maksta ei suuda ja paljudel erialadel ei saagi maksta riigi koolidesse. Ja riigi tellimus ei ole ka vahepeal sellel määral tõusnud, sammu pidanud huvi kasvuga kutsehariduse suhtes, et nüüd me peame pikapeale kutsekoolide koolitustellimust hakkama jälle niivõrd suurendama, et see sellele huvile ka vastaks.

Mis on oluline praegu veel teada lisaks sellele muidugi, et kutsekoolide taristusse on valitsuse otsuste järgi ja Euroopa rahade toel palju investeeritud ja kõik kutsekoolid lüüakse või on juba löödud läikima nagu prillikivid, et jääb ainult oodata sinna õppureid ja neid ka tuleb, nagu ma ütlesin. Lisaks sellele on veel üks hea uudis. See hea uudis puudutab koolilõunat. Nimelt on kutsekoolide koolilõuna raha eraldatud juba aastaid riigieelarvest, nii et mõnevõrra on desinformeeriv vahepealsel ajal toimunud õpilaste katusorganisatsiooni meeleavaldus, kus nõutakse koolitoitu nii üldhariduskooli õpilastele kui ka kutsekooli õpilastele, kusjuures seda koolitoitu ju tegelikult makstakse pidevalt kinni.

Põhikooliõpilaste koolitoit makstakse kinni riigieelarvest toetusena, mis katab paljudel juhtudel täiesti koolilõuna maksumuse, sest erinevates kohtades on see erinev. Koolilõuna riiklik toetus üldhariduskoolidele tõuseb sellel aastal võrreldes eelmise aastaga. Tõuseb ta 0,75 eurolt 0,78 eurole ühe õpilase kohta ja ka kutsekoolide õpilaste toidutoetus tõuseb 0,71 eurolt 0,75 eurole ühe õpilase kohta. Need õpilased, kes kutsekoolides saavad toidutoetust, omandavad tegelikult keskharidust, on samal tasemel gümnaasiumi õpilastega, omandades keskharidust.

Ja lisaks sellele on kutsekoolides ka neid õppureid, kellel ei ole põhiharidus lõpetatud. Ka nendele, kes õpivad erinevates gruppides, lihtsalt omandavad seal oskusi, makstakse koolilõuna riigi poolt kinni. Ja kutsekoolid saavad oma nendes vanusegruppides olevaid õpilasi tasuta toitlustada, mis on märkimisväärne ja ausalt öeldes võiks opositsioon ka seda pisut tähelepanelikumalt jälgida, sest koolitoidutoetus nii kutsekoolides kui üldhariduskoolides sellel aastal võrreldes eelmisega tõuseb. Nii et rõõmustagem kõik selle üle.

Ja lõpetuseks. Valitsus muutis taimekaitsekoolituse programmi ja tunnistuste andmise korda. Valitsus andis 119 inimesele Eesti kodakondsuse, 2-le keeldus andmast, 29 inimest vabastati Eesti kodakondsusest nende soovil. See on minu poolt kõik.

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna rahandusministrile. Palun.

Jürgen Ligi

Aitäh! Päevakorrapunktidest alustaks Rahandusministeeriumi kantsleri vabastamisest. Senine kantsler lõpetab oma ametiaja 26-ndal ja uue kantsleri arutelu toimub 27-ndal, aga ma tutvustasin juba ka seda uut kandidaati valitsusele. Kui üldiselt rääkida, siis on kantsleri roll ju kahtlemata ministeeriumi järjepidevuse hoidmine ja kui Tea Varrak ametisse sai, siis oli väga palju tunda seda lootust, et see järjepidevus tegelikult kaob. Ma võin öelda ikkagi rahuldustundega, et Eesti rahandus on hoidnud sama joont ja need pahatahtlikud ootused ei täitunud. On olnud hästi rasked viis aastat ka talle inimlikult, kaheldamatult, Eesti majandus ja rahandus on saanud kõvasti raputada, nii nagu ka rahvusvaheline ja praeguseks me võime ikkagi öelda, et oleme maailmas väga tugevasti tähelepanu all ja hinnas suuresti tänu oma rahandusele.

Nii primitiivne, kui see valdkond ka ei tundu, on see riigi toimimise ja isegi suveräänsuse üks võtmeasju tänapäeval, Euroopas sealhulgas. On olnud tegelikult, ütleme nii, et järjepidev see asi ja leidnud ka nüüdseks väga palju kinnitust, et see on olnud vajalik.

Ja teine, mis on Tea Varraku ajal olnud võtmeteema, on kahtlemata eurole üleminek. Tehnilises mõttes oli tema kindlasti see kõige otsesem vastutaja ja see protsess, tulles rahandusministrite nõupidamiselt Euroopas, siis võin öelda, et on leidnud ainult väga suuri kiidusõnu, Eesti on saanud erakordselt hästi hakkama tehnilises mõttes eurole üleminekuga. Juba enne oleme saanud väga palju tunnustust selle sisulise poole eest, rahanduse korda saanud vaatamata kriisile.

Uue kandidaadi nimi on ajakirjanduses mainitud, tema on Veiko Tali. Ta on olnud väga pikaajaline ja väga pühendunud riigiametnik, ka üks paremaid, kes meil üldse riigiametis on kaheldamatult oma kogemuse, teadmise ja pühendumuse poolest. Mina isiklikult usaldan teda ja loodan temalt kõike seda, mida ühelt kantslerilt oodatakse, seda sama järjepidevust, konservatiivsust rahanduses, aga ka mõningaid ümberkorraldusi.

Näiteks ministeeriumi struktuur on midagi, mida masu ajal väga lihtsustati ja tulemuseks on mõningane kohmakus ja see tuleb esimeste asjade hulgas kindlasti lauale. Ajutise ministrina ei ole mul olnud korrektne sellega kiirustada. Uue kantsleriga on sel teemal ka juba räägitud. Ja seda tajuvad ka teised asekantslerid, et süsteem on mõneti laialivalguv, aga ta oli ökonoomia mõttes mingil hetkel ka võib-olla vajalik teha. Sellest on mõni aasta möödas nüüd.

Siis oli meil päevakorras väärtpaberituru seadus ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu. See on üks aina korrigeeritav valdkond. Praegune põhiline ajend on üks Euroopa Liidu direktiiv, millele see põhineb ja muudatused hakkavad kehtima 30. juunist. Aga üldine suund, kui sellest muudatusest rääkida, on tegelikult väärtpaberituru toimimise sujuvamaks muutmine. See puudutab kontode avamist näiteks ja kõige lihtsustamist, sujuvam süsteem kindlasti parandab ka tema toimimist, muudab ta ökonoomsemaks ja läbipaistvamaks. Usume siiski, et parem märksõna on siin integreeritus, see aitab kindlasti kõrvaldada väärtpaberiturul ilmnenud tõrkeid ja moonutusi. See puudutab ka arveldussüsteemide omavahelist toimimist.

Ja kolmas teema suurematest oli Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni e-riigihangete suuremat kasutamist taotleva rohelise raamatu kohta. Riigihanked on jällegi üks hästi keeruline ja bürokraatlik süsteem. Tema eesmärk on mõistlik ja aus konkurents, aga samas on talle ka omane mõningane kohmakus, ütleme, et selliseid suuremaid kohmakusi tuleb siit konkurentsi parandamiseks järjest kõrvaldada.

Üks kindel tee on siin e-hanked. Eesti alustab e-hangetega 1. veebruarist. Kahtlematult see parandab informatsiooni liikumist, protseduure ja ka siis loodetavasti suurendab ju ka pakkumist. Kui informatsioon liigub, on konkurents tihedam ja ausam, kokkuvõttes on see riikidele ja majandusele tervikuna kasulik. Ja sellega ma enda punktid siis võtakski kokku.

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna kaitseministrile. Palun.

Jaak Aaviksoo

Aitäh! Minu poolt kaks asja. Alustaks võib-olla ka personaaliat puudutavatest otsustest. Valitsus otsustas täna esitada koloneli Riho Terrase Peastaabi ülema ametikohale. Selle otsuse võtab vastu president. Otsus on seotud sellega, et praegune Peastaabi ülem, brigaadikindral Neeme Väli suundub NATO-sse Eesti sõjaliseks esindajaks ja 1. märtsist võtab selle ametikoha üle Riho Terras.

Riho Terras on peaaegu esimestest päevadest olnud Eesti kaitseväe ülesehitamise juures, läbinud terve rea astmeid, sh ka töötanud kaitseministeeriumi kantslerina ja ma olen üsna veendunud, et see viimaste aastate üks prioriteete, kaitseministeeriumi ja kaitseväe koostöö süvendamine ja riigikaitsekultuuri ja mõtlemise ülesehitamine saab temaga veel täiendava tõuke juurde. Nii et ma loodan, et Vabariigi President selle valitsuse ettepaneku ka mõistliku leiab olevat ja vastava otsuse vastu võtab.

Teise teemana võiks öelda, et täna sündis ametlikult Küberkaitseliit. Valitsus võttis vastu kaks määruse muudatust, Kaitseliidu struktuuri ja paiknemise määruse ja Kaitseliidu põhikirja. Sisseviidud muudatused muudavad Kaitseliitu selliselt, et Kaitseliidus on lisaks Peastaabile ja malevatele ka küberkaitseüksus. Küberkaitseüksus allub vahetult Kaitseliidu ülemale ja Kaitseliidu ülema kaudu kaitseväe juhatajale.

Vastsündinu kohta võib võib-olla niipalju öelda, et ta on umbes 7200 kilogrammi raske ehk teiste sõnadega, seal on 90 liiget praegu. Nad on mitme aasta jooksul juba seda tööd teinud tasapisi nii Tartu maleva koosseisus kui ka Tallinna maleva, Toompea malevkonna koosseisus. Kui keegi tahab küsida, kui pikk, siis umbes 200 kilomeetrit ehk Tartust Tallinnasse. Kogu Eestit veel ei kata, aga ma usun, et eraldi üksusena saab Küberkaitseliit ulatuma üle kogu Eesti ja sellise organisatsioonina, mis on üles ehitatud 2007. a kogemusele, kus sai väga selgeks, et küberkaitse ei saa olla ainult kitsalt Kaitseministeeriumi vastutusala, see peab olema kõikide riigiasutuste ühise jõupingutuse objektiks.

Aga lisaks sellele ja kõige olulisem on aga erasektori poolt antav panus, seetõttu ka praegused algrakukesed, mis Tartus ja Tallinnas on, tegelikult ongi juhitud erasektorist tulnud vabatahtlike näol. Missugune saab olema konkreetne struktuur, see sõltub nüüd Kaitseliidu ülema vastavast käskkirjast, kui siis valitsuse poolt kinnitatud määruse muudatuse alusel struktureeritakse Küberkaitseliit sisemiselt ära.

Selle otsuse vastu on äärmiselt suur rahvusvaheline huvi, sest küberkaitse korraldamine on kõikidel riikidel nihkunud paari aastaga kas esimesele, teisele või kolmandale kohale riigikaitseliste ülesannete hulgas. Nii et ma soovin siis sellele vastsündinule edukat kasvamist ja loodan ka laiemat toetust avalikkuse poolt küberkaitse edendamisel ja Küberkaitseliidu raamides. Kui keegi tunneb ennast olevat huvitatud küberkaitse edendamisest, siis palume ühendust võtta Kaitseliiduga ja leida võimalusi võib-olla vabatahtlikule Küberkaitseliidu raames rahvuslikule küberkaitsele ja ka rahvusvahelisele küberkaitsele kaasa aidata. Minu poolt kõik.

Tõnis Lukas

Siis me saame hakata kaitsma teisi riike ka ise kohale minemata.

Jürgen Ligi

Ründama?

Tõnis Lukas

Ei. Mis…

Juhataja

Lõpetame selle diskussiooni ja läheme küsimuste juurde. Üllar.

Üllar Luup, Kanal 2

Härra Lukas, mis teie arvate, kas lastega tegelevatel asutustel ja ka näiteks skautide juhtkonnal on piisav võimalus kontrollida inimeste tausta? Ma pean silmas just nüüd hiljuti välja tulnud Toomas Maarandi juhtumit. Näiteks pedofiile eemale hoida selliste kohtade pealt, kus nad saaksid lastega kokku.

Tõnis Lukas

Aitäh! Ma arvan, et on piisav võimalus. Kui huvi tuntakse ja rohkem tausta uuritakse, siis teadaolevad faktid, mis ei ole jah, tõesti väga salastatud isikuandmed mõnel puhul, saab välja uurida. Tegelikult on ju Eestis kõigis ministeeriumides, kaasa arvatud siseministeeriumis, haridusministeeriumis need inimesed, kes saavad ligi ka erinevate ametkondade suhteliselt piiratud ligipääsuga andmetele.

Kui kellelgi on huvi tööle võetava kas noortejuhi või haridusjuhi tausta osas, siis saab küsida näiteks siseministeeriumilt, haridusministeeriumilt, et kas riigi meelest inimese taust igas aspektis on puhas ja see vastus antakse ilma personaalsete andmete edastamiseta siis konkursi korraldajatele edasi. Nii et, jah, võimalusi teadaolevate andmetega kokku saamiseks, mitte võib-olla nende nägemiseks, aga nende kohta info saamiseks on riigis rohkem kui neid võib-olla mõnel juhul on kasutatud.

Üllar Luup, Kanal 2

Teine küsimus puudutaks nüüd Jüri Pihli uut töökohta, ma ei tea küll, kellele seda küsimust suunata. Kuna see ettevõte, kus ta nüüd töötab, seal on väga selgelt ju selline Vene pool esindatud. Kas nüüd on meil tekkimas uus Vene mõjuagent või on ta juba tekkinud?

Jürgen Ligi

Mis ettevõte see üldse on, ega me ei tea ju peast.

Üllar Luup, Kanal 2

Ettevõte on firma Panaviatic Holding ja seal tegeleva ettevõtte sees on siis sellised mehed, nagu Almazjuvelirexporti peadirektori asetäitja Sergei Gornõi ja Almazjuvelirexporti tütarfirma Platina direktor Aleksandr Vassiljev.

Jaak Aaviksoo

Ma võib-olla ütleksin siiski paar sõna. Ma arvan, et Eesti on demokraatlik riik ja kõik ettevõtjad, kes ausat äri ajavad Eesti riigi seaduste kohaselt Eesti riigi territooriumil, nende kohtlemine peab olema võrdne. Päris kindlasti me ei saa niisuguste üksikute faktide osas langetada mingisuguseid hinnangulisi või hukkamõistvaid otsuseid.

Mis puudutab mõjutustegevust ja eriti eriorganisatsioonide poolt läbiviidavat mõjutustegevust Eesti kodanike, ettevõtete ja rahvuslike huvide suhtes, siis sellega tegelevad vastavad organid ja kui nendel on informatsioon selle tegevuse ebaseaduslikkuse kohta või rahvuslikku huvi kahjustava tegevuse kohta, siis seda tuleb menetleda igal konkreetsel juhul väga tõsiselt. Ma arvan, et niisuguste abstraktsete etteheidete tegemine ka konkreetsel juhul Jüri Pihli suhtes ei ole kõige targem.

Jürgen Ligi

Me peame lootma ju ikkagi Jüri Pihli südametunnistusele, et seni kui see teda on alt vedanud, siis mitte selles suunas. Et tõesti abstraktne kahtlus inimese suhtes, sellega ei ole midagi peale hakata. Teema on muidugi delikaatne, aga selles suunas meil ei ole ju andmeid Jüri Pihli suhtes, mis võiks kahtlusi kinnitada.

Juhataja

Aitäh! Martin.

Martin Vallimäe, uudisteagentuur BNS

Küsimus rahandusministrile. Välisagentuuride kaudu oleme saanud uudiseks info, et Euroopa Liit on peatanud heitkogustega kauplemise, kuna toime on pandud suuremahuline vargus. Kas see võib kuidagi komplitseerida Eesti Kyoto saastekvootide müüki?

Jürgen Ligi

Kõik vargused, väärkasutused võivad seda süsteemi rikkuda. Eesti suur eelis sellel turul on olnud, et me oleme olnud ausad kauplejad, ei ole meil olnud skandaale, me oleme raha kasutanud otstarbekalt. Ma ei oska seda konkreetset juhtumit kommenteerida. See on tõesti minu jaoks nii värske uudis, ma olen ka ära olnud, ei oska kommenteerida.

Juhataja

Aitäh! Kui rohkem küsimusi ei ole, siis aeg intervjuudeks.