Uus Eesti

Teema: Ajalugu, Muuseumid

Ajaloo laupäevakul räägitakse eestlastest Vene-Jaapani sõjas

VeneJaapaniSodaEesti Ajaloomuuseumi märtsikuu ajaloo laupäevakul räägib Tõnu Tannberg teemal “Vene-Jaapani sõda ja Eesti”. Ajaloo laupäevak toimub Maarjamäe lossi kinosaalis 19. märtsil algusega kell 13, sissepääs laupäevakule muuseumi sooduspiletiga (1.50 eurot).

20. sajandi alguses põrkusid Kaug-Idas Jaapani ja Venemaa huvid. Venemaa ei soovinud kõrvale jääda poolfeodaalse Hiina jagamisest, Jaapan püüdis Venemaa mõju kasvu Kaug-Idas takistada, kuid rahumeelselt kokkuleppele ei jõutud. 1904. aasta alguses puhkenud sõjas lootis Venemaa edu saavutada ja uute vallutustega impeeriumis süvenevat sisemist kriisi leevendada, sõda lõppes aga Venemaale hävitava lüüasaamisega, kiirendades kriisi ülekasvamist revolutsiooniks. 1905. aasta septembris sõlmiti Portsmouthis rahuleping.

Sõjategevus Kaug-Idas mõjutas mitmel viisil ka Eesti olusid. Vene-Jaapani sõtta mobiliseeriti arvukalt eestlasi ning ka eestlastest ohvitserid ei jäänud sellest heitlusest kõrvale. Sõja alguses teenis Kaug-Idas asuvates Vene maavägedes ja laevastikus üle tuhatkonna eestlase, kelle arv sõja ajal tagavaraväelaste mobilisatsioonidega oluliselt kasvas – Eestist kutsuti sõjaväeteenistusse ligi 7400 tagavaraväelast. Vene-Jaapani sõtta mobiliseeritute üldarvust moodustasid eestlased ligikaudu 0,8 %. 1904. aasta oktoobris-novembris viidi läbi ka korraline noorsõdurite võtmine, millega Eestist saadeti kroonuteenistusse 3200 meest, kes jõudsid lahinguväljale sõja lõpuks.

1904. aasta lõpuks oli suviste mobilisatsioonide ülevus ja pidulikkus kadunud, sest üha selgemini aduti käimasoleva sõja mõttetust. Impeeriumi altarile toodud “verekümnis” oli ka eestlaste jaoks märgatav. Vene-Jaapani sõjas hukkus või jäi teadmata kadunuks olemasolevatel andmetel üle 600, sai haavata 1100 ning langes vangi ligi 300 eestlast. Demobiliseeritud tagavaraväelased jõudsid Eestisse enamuses tagasi 1906. aastal.

Vene-Jaapani sõjast võttis osa ligikaudu poolsada eestlasest kaadriohvitseri. Koos reservlipnikega võib eestlastest ohvitseride arv ulatuda 80-90 meheni, kellest ka enamik osales lahingutegevuses nii Port Arturi kaitsmisel kui kõigis selle sõja suuremates välilahingutes. Sõjas langes vähemalt kolm eestlasest kaadriohvitseri ning paljud said haavata. Kolme eestlast autasustati tsaariarmee kõige prestiižikama sõjalise autasuga – Georgi ordeniga ning üks pälvis kuldmõõga. Kaug-Ida sõjatandril said lahingukarastuse mitmed hilisemad Eesti Vabariigi kindralid.

Vene-Jaapani sõda kajastati ulatuslikult kohalikus ajakirjanduses, kus ametlikele sõjateadetele lisaks ilmusid ka sõjaväljal olevate eestlaste kirjutised. Ajakirjandus pakkus lugemiseks omapoolseid kirjutisi Jaapani elu-olust, ajaloost, kultuurist ning usunditest.

Eesti Ajaloomuuseumi ajaloo laupäevakud toimuvad kord kuus laupäeval kell 13 Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis. Sel hooajal on teemaks “Suured sõjad ja Eesti”. Toetuse eest täname Eesti Kultuurkapitali. Aprillis toimub ajaloo laupäevak eestlastest Esimeses maailmasõjas ja maikuu laupäevak on eestlastest Teises maailmasõjas.

Allikas: Ajaloomuuseumi 18.03.2011 pressiteade


Artikli aadress: http://uuseesti.ee/36066

© 2009 Uus Eesti. Kõik õigused kaitstud.