Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Usk ja vaimsus / Kirikukalender / 19. märts – püha Joosepi, pühima neitsi Maarja abikaasa suurpüha

19. märts – püha Joosepi, pühima neitsi Maarja abikaasa suurpüha

Prindi see artikkel
19. märts 2011

JoosepJumala lihakssaamise esimene ja lähim tunnistaja, õiglane Joosep, põlvnes pärimuse järgi juuda suguharust ja oli Taaveti järglane. Ta oli Jaakobi poeg ja Eeli väimees. Joosep pidas Naatsaretis puusepaametit. Tal oli esimesest abielust neli poega, Jaakob, Joosep, Juuda ja Siimeon, ning kolm tütart, Ester, Marta ja Saloome, kellest sai Sebedeuse naine ning apostlite Jaakobuse ja Johannese ema. Joosep oli leseks jäänud keskealisena. Ta valiti noore Maarja eestkostjaks ning inimeste silmis oli ta tavaline abielumees.

Kihlusaja jooksul sai Maarja Püha Vaimu toimel käima peale. Kui Maarja, olles veetnud kolm kuud Eliisabeti juures, pöördus tagasi Naatsaretti, hakkasid temas emaduse esimesed tundemärgid juba välja paistma. Vaga ja sirgjooneline Joosep ei võinud mõista, kuidas Issandale pühendatud Neitsi oleks võinud salasuhtes süüdi olla. Joosep oleks pidanud oma mõrsjast lahutama, kuid õiglase ja kaastundlikuna ei tahtnud ta noort tüdrukut avalikult häbistada. Olles palvetanud, otsustas ta Maarja ilma mingi kärata enda juurest minema saata.

Siis ilmus talle unes Issanda ingel ja rääkis, et viljastumine oli toimunud Pühast Vaimust ja et Joosepist pidi saama lapse hooldaja ning kasvataja. Õiglane Joosep viis Maarja oma koju ning nende pulmapidu peeti juudi kommete kohaselt. Joosep vaikis talle usaldatud suurest saladusest ning hoidis selle varjul. Ta sai maailmakõiksuse suurima ime, Jumala inimeseks sündimise lähimaks tunnistajaks. Joosep sai ka anda lapsele nimeks Jeesus (Päästja). Karjaste ja tarkade külaskäigu järel ilmus Joosepile jälle unes Issanda ingel ning käskis tal lapse ja emaga Egiptusse põgeneda. Kui oht oli möödas, pöördusid nad tagasi Naatsaretti ning Joosep jätkas oma ameti pidamist. Ta õpetas Jeesusele nii puusepatööd kui ka Jumala seaduse tundmist. Kõike loov Sõna ja Seaduseandja oli saanud piiratuks ja õppimatuks, et õpetada meile tõelist teadmist. Lunastaja lapsepõlveaastad möödusid rahulikult. Ta tegi oma maistele vanematele kuulekalt tööd. Joosep pidas vaikides oma saladust ja ka Maarja hoidis sünniga seotud imed oma südames, mõtiskledes juhtunu üle.

Kui Jeesuse avaliku tegevuse algusaeg lähenes, andis Joosep oma hinge Jeesuse ja Maarja juuresolekul Jumala hoolde. Joosep oli oma ülesande kuulekalt täitnud. Räägitakse, et oma viimaste sõnadena oli ta öelnud: „Surmavalu ja hirm on mind ümber piiranud, kuid mu hing on jälle rahulik, sest ma olen kuulnud Su häält, Jeesus, mu kaitsja, Jeesus, mu Lunastaja, Jeesus, mu pelgupaik, Jeesus, kelle nimi on magus mu suus ning kõigi nende südameis, kes Sind armastavad.”

Allikas: www.katoliku.ee, viitega www.eoc.ee