Suur Reede on päev, mil Kristus kannatas ja risti löödi. Kirikukellad ei helise, tööd sel päeval ei tehta, kirikus ei toimu laulatusi ega muid pidulikke talitusi. Esimesed kirjalikud teated selle päeva pühitsemisest pärinevad 2. sajandist. Suurel Reedel osalevad kristlased liturgial, mil meenutame Kristuse ristisurma ning kuuleme Kristuse kannatamiselugu, nagu selle on kirja pannud Püha Johannes (Jh 18:1-19:42).

Lugemine Püha Johannes Chrysostomuse juhistest katehhumeenidele

Kas tahate teada, milline vägi on Kristuse verel? Tulgem tagasi vanade lugude juurde sellest, mis sündis Egiptuses – nendes on ettekuulutus Kristuse verest.

Mooses ütles: “Ohverdage veatu tall ja võidke uksepiitu selle verega”. Mida see tähendab? Kas mõistuseta lamba veri võib päästa inimese, kellele on antud mõistus? Jah, vastab Mooses, mitte sellepärast, et see on veri, vaid sellepärast, et see on Issanda vere võrdkuju. Ja kui täna saatan näeb mitte vere võrdkuju, millega on võitud uksepiitu, vaid tõelist verd, millega on võitud usklike huuled, mis on Kristuse templi uksed, siis on tal seda enam põhjust taanduda.

Kas tahate kuulda tema vere väe kohta veel teisestki allikast? Vaadake, kust selle vool alguse sai, millisest lättest see ristilt alla voolas: Õnnistegija küljest. Evangeelium jutustab, et kui Kristus oli surnud ja alles ristil rippus, tuli üks sõdur tema juurde ja torkas piigiga tema küljesse ning kohe voolas välja vett ja verd. Esimene oli ristimise sümbol, teine armulaua sümbol. See sõdur torkas tema küljesse: tema murdis läbi püha templi seina ja mina leidsin varanduse ning omandasin rikkuse. Niisamuti oli lambaga. Juudid tapsid selle ohverdamiseks ja mina sain selle ohvri vilja – lunastuse.

“Tema küljest voolas välja vett ja verd.” Armsad, ärge minge mööda selle suure müsteeriumi saladusest, mõtisklemata selle üle. Sest ma tahan pakkuda veel ühe salajase müstilise tõlgenduse. Ma ütlesin, et see veri ja vesi sümboliseeris ristimist ja armulauda. Neist kahest sündis püha Kirik “taasloomise puhastumise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu”, ristimise ja armulaua kaudu. Ristimise ja armulaua sümbolid tulid tema külje seest. Tähendab, Kristus ehitas Kiriku oma küljest, nii nagu ta ehitas Eeva Aadama küljest.

Sellepärast ongi Moosese raamatus esimese inimese loos sõnad “luu minu luust ja liha minu lihast”, mis viitavad Õnnistegija küljele. Sest nii nagu Jumal sel ajal võttis Aadama küljeluu ja ehitas naise, nii andis Kristus meile verd ja vett oma küljest ning ehitas Kiriku. Just nii nagu ta siis võttis ribi, kui Aadam oli raskes unes, nii andis ta nüüd pärast oma surma vere ja vee.

Näete, kuidas Kristus on oma mõrsja endaga köitnud! Näete, missuguse toiduga ta meid kõiki toidab! Ühe ja sama toiduga ehitatakse ja toidetakse meid. Nii nagu naine toidab last oma vere ja piimaga, nii toidab ka Kristus ise pidevalt neid, kelle ta oma vere läbi on sünnitanud.

Allikas: www.katoliku.ee