Foto: Riigikogu

Kõigepealt olgu öeldud, et Läti poliitikas on vähemalt kolm erinevat Andris Berzinšit. Äsja Seimis maa uueks presidendiks valitud endine pangandustegelane Andris Berzinš (sündinud 1944), Läti Teega seotud ekspeaminister Andris Berzinš (sündinud 1951) ning Roheliste ja Talunike pikaaegne seimisaadik Andris Berzinš (sündinud 1955). Vähemalt kahe Andris Berzinši üheaegne kuulumine Läti Seimi on kestnud kaua aega ja see on tekitanud ka parasjagu segadust.

Äsja presidendiks valitud Andris Berzinš on pehmelt öeldes ebapopulaarne, ta on „oligarhide president“. Oma ameti kaotanud Valdis Zatlers seevastu võitis avalikkuselt plusspunkte ja on väga huvitav, kas ja kuidas oskab ta saadud poliitilist kapitali edaspidi kasutada.

Zatlersi otsus Seim rahvahääletusega laiali saata oli vägagi üllatav. Samuti paistab, et Läti riigisüsteem on järjekindlusetu, kui parlamendimandaadiga presidendile on antud nii suur voli. Kui aga selline võimalus on riigi põhiseaduses ette nähtud, siis ei saa ju välistada, et mingitel asjaoludel võib president seda kasutada.

Muidugi on kahju sellest, kui Valdis Dombrovskise tubli töö peaministrina katkeb ja selge on see, et stabiilsust pole Läti poliitikas eelolevatel kuudel raasugi. Samas oli koalitsioon Talunike ja Rohelistega üpris keeruline ja erinev käitumine Šlesersi saadikupuutumatuse küsimuses oli sellesse varemalt juba niigi mõra löönud.

Ilmselt ei saa me Läti olukorrale praegu mingeid lõplikke hinnanguid anda. Andris Berzinšist saab küll president, aga kui kaks Valdist – Zlaters ja Dombrovskis – seljad kokku panevad, siis võivad oligarhide parteid saabuvatel parlamendivalimistel neilt lakki saada.

Muidugi ei ole uute valimiste esilekutsumine vähem kui aasta pärast eelmisi Läti jaoks meeldiv väljavaade ja rahvusvaheline kuvand riigist halveneb. Samas ei ole Zatlers oma suurte panustega mängu veel kaugeltki lõpetanud. Uutel valimistel võib rahvas Zatlersi-Dombrovskise suunda senisest tugevamalt toetada. Siis muutub Berzinši äsjane võit Pyrrhose võiduks.

Eestil tuleb Läti arenguid teraselt silmas pidada, väljendada toetust demokraatiale ja õigusriigi põhimõtetele ning vajadusel ka läti rahvuslusele, mida uus president Berzinš oma valimiseelse avalduse järgi millekski ei pea.

Vaata ka: www.herkel.net