Juhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud ja sõna kaitseministrile, kes on täna peaministri ülesannetes. Palun.

Mart Laar

Aitäh! Lugupeetud ajakirjanikud! Täna toimus tegelikult kaks üritust Vabariigi Valitsusel. Esiteks toimus tavapärane istung, kus oli 13 punkti päevakorras, ja teiseks toimus kriisireguleerimisõppus Vabariigi Valitsusele, kus mängiti läbi tegevus võimalikes hädaolukordades.

Teatavasti 2011. a maikuus korraldas Siseministeerium rahvusvahelise keemia- ja kiirgusalase õppuse EU CREMEX 2011, mis oli aegade kõige mahukam kriisireguleerimisõppus Eestis, kuhu oli kokku kaasatud üle 2600 inimese. Ja selle juba tegelikkuses äratehtud õppuse raames toimus täna Vabariigi Valitsuse kriisiõppus, millele eelnes Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni istung. Ja selle lõpus veel mängiti riigistrateegilisel tasandil läbi keemiaõnnetuse laiaulatusliku evakuatsiooni ja terroristliku ründe lahendamise küsimused. Ja me saime selle õppuse käigus ülevaate reguleerivate asutuste valmisolekust ja võimest ning ka kõigist õiguslikest probleemidest, mis on selliste olukordade lahendamisega seotud.

Ma usun, et Vabariigi Valitsuse liikmed osalesid aktiivselt ja olid kõik ette valmistatud selleks, nii et võime ütelda, et see läks igati kenasti. Ja kui anda hinnangut sellele, mis on selle õppuse tulemused, siis üldine tõdemus oli, et hädaolukordadeks valmisoleku süsteem on Eestis igati toimiv, meie asutused ja eksperdid saavad, vaatamata endiselt piiratud võimalustele, nende püstitatud ülesannetega hakkama.

Samas tegi see õppus väga selgeks, et eduks on vajalik tihe rahvusvaheline koostöö õnnetuste eelnevaks vältimiseks. Ka kõige ebatõenäolisemateks stsenaariumiteks me peame valmis olema ja olema valmis ka kindlasti väga suunatud, täpseks ja kiireks kommunikatsiooniks nii Eesti sisse kui ka Eestist väljapoole ja eriti rahvusvahelisele tasemele, kuna tänapäeva maailmas ka see tõuseb järjest rohkem esile.

Nii et võin ütelda omalt poolt, et olin väga tänulik nii kriisikomisjonile kui siseministrile kui ka teistele selle õppuse ettevalmistajatele ja ma arvan, et sellest oli Vabariigi Valitsusel ja selle kaudu kogu Eestile olulisel määral kasu.

Kuid nüüd tulles valitsuse istungi juurde, kus ma ütlesin, et meil oli 13 päevakorrapunkti ja kuigi neid punkte ei olnud just nii väga palju, siis oli tegemist tegelikult paljude oluliste küsimustega, mistõttu tänasel pressikonverentsil osalevad veel mitmed ministrid.

Kõigepealt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts annab ülevaate ettevõtluspoliitika rakendamisest möödunud aastal ja võib ainult sissejuhatuseks öelda, et möödunud aastal lõpetati erakorraliste meetmete tugipakett, mis oli ellu kutsutud ettevõtjate toetamiseks kriisiaastatel. Hea minister räägib nii sellest, kuidas siis hinnata kõike seda, mis on toimunud, ja samuti ka teistest otsustest, mis käisid tema valdkonda, kas või reisiparvlaeva liiklusest väikesaarte vahel.

Ja teiseks oluline punkt oli istungil haridus- ja teadusministril Jaak Aaviksool, kes räägib ka hiljem teile noorsootööst. Ja rahandusminister Jürgen Ligi räägib muudatustest hasartmänguseaduses.

Teistest punktidest, mis valitsuse istungil oli, oli ilmselt inimeste elu praktiliselt mõjutavatest punktidest supelrandade kehtiv regulatsioon, mille tulemusel saab Terviseamet nüüd õiguse ettepanekute tegemiseks supluskohtade asutamiseks randades, kus käib ujumas palju inimesi. See annab ka üldsusele rohkem võimalusi supluskoha asutamise protsessis osaleda, esitades arvamusi ja ettepanekuid nii Terviseametile kui ka kohalikule omavalitsusele.

Ja lisaks kehtestatakse Eestis siis nüüd selgelt üleeuroopalised sümbolid, et teavitada üldsust suplusvee kvalifikatsioonist, mistahes suplemiskeelust ja ka saada selgemat informatsiooni suplusvee kvaliteedi ja suplushooaja kohta nende märkide järgi.

Siin on ilusad pildid, mis nüüd hakkavad üles minema selle kohta, millised on erinevad suplusvee kvaliteedi tasandid ja ka supluskeeldude kohta siis teised, ühtsed Euroopa standardid, et nii meie ise kui ka need inimesed, kes meid külastavad, teaksid, millised võimalused neil ka meie arvukates väiksemates või ka suuremates veekogudes ees ootavad. (Jürgen Ligi: diskussioonidest ka) Jah, diskussiooni tõstatas peamiselt Jürgen Ligi, kes pani nende hinna loomulikult küsimuse alla ja arutas koostööd Soomega nende kehtestamisel.

Kuid teistest küsimustest, mis veel olid, oli koeproovide säilitamise ja nende USAs uurimiseks loa andmine. 158 inimesele anti Eesti kodakondsus ja keeldusime ühele inimesele andmast, sest ta ei täida Eesti seadusi ja teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. See oli lühiülevaade kogu valitsuse tööst, kuid nüüd, nagu juba enne ütlesin, saavad ministrid sellest ise pikemalt rääkida. Palun, Juhan.

Juhan Parts

Mõned punktid majandusministri tegevusest. Esiteks, ettevõtluspoliitika vahekokkuvõte. Tooksin välja kolm momenti, mis väärivad kindlasti esiletoomist. Esiteks, 2010. a kasvas Eesti inimeste ettevõtlusaktiivsus. Kui me mõõdame seda tuhande elaniku kohta, Euroopas, siis võrreldes 2009. aastaga, kui ettevõtlusaktiivsus oli 43,6 ettevõtet tuhande elaniku kohta aastas, siis 2010. a 43,85.

Need protsendid ja komakohad selleks, aga ma usun, et see on üks oluline sõnum lisaks sellele, et me kriisi ajal ja kriisist väljumisel oleme olnud sellised kohanemisvõimelised. Ühiskonnas laiemalt siis kindlasti võiks olla sõnum, et Eesti inimesed vastasid ka sellele kriisile suurema ettevõtlusaktiivsusega.

Selle ettevõtlusaktiivsuse üldnumbri taga on positiivne ka see, et ta on kvalitatiivselt läinud nagu paremaks. Tihtipeale asutavate ettevõtete arv võib olla petlik, peegeldab ainult võib-olla ühe tehingu jaoks tehtavaid ettevõtte asutamisi, siis kui nüüd täna võrdleme seda trendi, siis me näeme, et oluliselt on kasvanud uute ettevõtete arv töötlevas tööstuses, mis on olnud meie majanduse vedur viimased aasta-poolteist. Oluliselt on kasvanud uute ettevõtete arv info- ja sidesektoris, mis iseenesest pakub n-ö kõrgemapalgalisi töökohti. Nii et ka kvalitatiivselt see asutavate ettevõtete arv on läinud paremaks.

Ja teine näitaja on tootlikkuse kasv, sellest oleme palju rääkinud. 2010. aastaga Eesti ettevõtete tootlikkus kasvas püsivhindades 5,6%, kui Euroopa Liidu keskmine oli 1,5%. Me jääme ikka jätkuvalt Euroopa Liidu keskmisele maha, meie tootlikkus on 70%, ta oli 65, aga just trendina, et me teeme tootlikumat tööd, on olnud igati positiivne.

Kolmas asi, mida kindlasti tuleb märkida, on meie ettevõtluskeskkonna tõus või olukorra paranemine. Siin on kõige objektiivsem see ülevaade Maailmapanga poolt tehtav Doing Business edetabel, kus me siis parandasime ennast seitse kohta, 24. kohalt 17-le riikide konkurentsi võrdluses ja kõige rohkem selle tõusu tagas see, et paranes oluliselt ettevõtete ligipääs krediidile, kapitalile. See näitab meie pangandussüsteemi tugevust ja kindlasti on hea ka, et mõningad bürokraatlikud protseduurid lihtsustusid, e-aruandluse viisime sisse, saneerimisseadus rakendus.

Samas, mitmed skoorid läksid ka allapoole, näiteks see vana-tuntud teema ehituslubadega ja planeeringutega seotud protseduurid, nii et siin kindlasti tegelikult plaanid on olemas, kuidas seda asja järgnevatel aastatel oluliselt parandada. Üks teema selle ettevõtluspoliitikaga on see, mida me vaidlesime võib-olla poolteist aastat tagasi, kus Riigikontroll esines seisukohaga, et n-ö riigimeetmed, olgu nad siis pehmed või ka rahalised meetmed, mõju ei ole avaldanud. Lihtsalt soovitan huvilistel seda aruannet põhjalikumalt lugeda, seal on toodud väga täpselt ka numbrid, milline osakaal otsesemalt, aga ka kaudsemalt on olnud nende n-ö riigimeetmetel siin.

Mart Laar mainis seda tugipaketti, mida me tegime kriisiajal, aga nimetame siis näiteks rahuaja meetmed, nendel kõigil on olnud ikkagi päris oluline mõju, et mõeldes tuleviku peale, siis minu arvates praegu oleks nagu väga õige aeg võib-olla Riigikontrollil seda korrata tegelikult, et nüüd me näeme mingisugust reaalsemat mõju ja sellest tuleks väga suur kasu tuleviku planeerimisel.

Laiemalt veel ettevõtlusest üks sõnum kindlasti selleks, et meie rahalised vahendid hakkavad otsa saama, kui me mõtleme järgneva aasta või kahe peale, selletõttu me teeme mingisuguseid ümberkorraldusi, kus me ei taha nagu prioriteedina asju vähendada, on kindlasti see sama ettevõtlusaktiivsus. Ennekõike see puudutab siis starditoetuse pakkumist ja teiseks need meetmed või sammud, mis on ikkagi ekspordile suunatud, nende osas me kindlasti tahame hoida need pakkumised ettevõtetele lahti kuni 2014. aastani.

Muude meetmete osas me peame vaatama, et kui me ei suuda valitsuse tasandil vahendeid ümber suunata, siis siin võib tulla teatud muutusi. Aga muutused on ka tegelikult sisuliselt vajalikud, me alustame ka 2011. aastal nüüd omapoolset laiemat hindamist, et olla valmis siis 2013-14. aastaks, kui avanevad uued võimalused, tulenevalt Euroopa Liidu finantsperspektiivist.

Teine teema, mis majandusministrit puudutas, oli see, et valitsus kinnitas küberrünnakute korral hädaolukorra lahendamise plaani. Dokument, mis reguleerib ennekõike ametkondade koostööd, täpsustab veel kord ka selliseid mõisteid, millal piisab asutusesisesest reageerimisest ja millal on vajalik Riigi Infosüsteemide Ameti sellist n-ö valitsuse käes olevat keskset koordineerivat institutsiooni ja kuidas siis see tegutsemine toimub ulatusliku küberrünnaku puhul.

Me arvasime välja raudtee avalikust raudtee infrastruktuurist 6,2 km raudteed, see on Orava-Petseri raudteelõik, mis seoses Koidula jaama valmimisega on tänaseks suletud. See väljaarvamine loob võimaluse see raud sealt üles korjata, muidu korjatakse see meie eest. 3. septembril, kui ma ei eksi, on Koidula raudteepiirijaama avamine, suur investeering transpordi seisukohast.

Ja viimane punkt, valitsus andis nõusoleku Ruhnu saarega püsiühenduse või ühenduse pidamiseks laevale konkursi korraldamiseks operaatori leidmiseks. Laev ei ole veel valmis, aga operaatori leidmise konkurssi tuleb hakata ette valmistama, valitsuse poolt on volitused antud.

Miks ma seda teemat tahan rääkida, on see, et laevakesele tuleb ka nimi panna ja nime panemine ei lähe meil sugugi kergelt. Nimelt, nagu ikka, demokraatlikud inimesed, nagu oleme, oleme küsinud arvamust ka Ruhnu inimestelt ja praegu Ruhnu inimestel on jäänud pinnale kaks nime, üks on selline ilus tütarlapse nimi nagu Meribel, mis erinevatel hääletustel on võitnud, aga siis jälle kaotanud.

Tundub, et Ruhnu inimeste arvamuseks jääb rootsikeelne Ruhnu saare nimi „Runö“. Mul tekkis pigem kahtlus, et kas mitte panna „Ruhnu“ siis juba.

Nii et selles nime küsimuses on meil käinud suvel praegu tõsised vaidlused ja usun, et ka Eesti avalikkus võiks siin meid aidata leida lahendust. Tegemist on mõneti pretsedendiga, sest esimene pretsedent toimus praktiliselt, ütleme niimoodi, tagatubades, parteide tagatubades otsustati ära, nimelt Piirissaare laevale panime nime tagatubades arutades, nagu Indrek Tarand ütleb, ja panime „Koidula“.

Aga arvestades, et meil on praegu ettevalmistamisel veel Kihnu, Vormsi, Prangli ja Abruka väikelaevade nimed, siis neid nimesid tuleb veel panna. Kui nüüd Ruhnu saare pretsedent õnnestub, tuleb ilus nimi, siis sealt läheme edasi kohe Kihnu, Vormsi, Prangli ja Abruka laevadele nime panemisega. (J. Ligi: võimuliit jagab need nimed lõplikult) Kui muud ei jää üle, siis tuleb seda rakendada, aga sulepea on õnneks minu käes.

Mart Laar

Aitäh! Ja haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, palun.

Jaak Aaviksoo

Aitäh! Haridus- ja teadusministeeriumi valdkonnast seekord noorsootöö strateegia. Miks see oluline on, võib-olla olulisem kui me oleme arvanud, et kui me mõtleme, missugused sisemised probleemid Euroopa Liitu on viimasel ajal raputanud, siis ma arvan, et London ja varasematel aastatel Pariisi äärelinnad ja mõnedki muud rahutused, et nende juured on tegelikult noorsooprobleemides. Ja nende noorsooprobleemide ennetamiseks, mis lähevad kahte lehte, üks on töötus ja sellega seotud või sellega haakuv sotsiaalne tõrjutus või võõrandumine ja kasvavad sotsiaalsed probleemid Euroopas.

Nende probleemidega toimetulekuks ja nende probleemide ennetamiseks ongi mõeldud noorsootöö strateegia. Niisugune kava on meil olemas 2006-2013. aastani. Tagasivaatavalt on ühte-teist tehtud, aga eelseisvaks ehk 2011-2013. aastaks on ette nähtud 26 miljonit eurot. Arvestades seda, et Eestis oli selle aasta alguses 321 705 noort vanuses 7-26 aastat, siis see annab enam-vähem 80 eurot iga noore kohta. Selle summa eest peaks vastavalt rakendusplaanile noorsootööd tehtama.

Need prioriteedid, mis Eestis on kokku lepitud tänase rakendusplaani kinnitamisega, on siis esiteks sotsiaaltõrjutuse riski ennetamine, suurem kaasamine ja osaluse tunnetamine, noorsootöö keskuste rajamine jne.

Teiseks, noorte suurema osaluse tagamine otsustusprotsessides. Seadustes on meil noorsoovolikogud või noorte volikogud, mis paljudes omavalitsustes on moodustatud, nendele on ette nähtud funktsioonid. Kui õnnestub rohkem noori otsustusprotsessidesse kaasata, ma arvan, see suurendab kindlasti osalust. Niisugune arusaamine on nii noortel kui ka valitsusel teiste riikide kogemustele tuginedes.

Kolmas on Eesti ja Euroopa Liidu noortepoliitika parem seostatus ehk siis integreerida ja sidustada meie noori ka Euroopa noortega, tugevdada seeläbi Eesti positsiooni ja avardada noorte võimalusi ja horisonte. Ühtepidi on see kindlasti problemaatiline, sest mida rohkem on kontakte ja huvi ja väljakutseid ja sõpru kaugemal Eestist, siis seda tõenäolisem on, et ka liigutakse kas õpinguteks või tööks välismaale. Aga teistpidi, ma usun, see siiski pikemas perspektiivis on kindlasti Eesti majandusele ja sotsiaalsele arengule kasulik.

Ja viiendaks, plaani pidamine sellest, mis juhtub pärast 2014. aastat, kui Euroopa Liidus on uus finantsplaneerimise periood. See plaan on tegelikult teenimatult jäänud tähelepanu alt välja.

Haridus- ja teadusministeeriumist räägitakse, et noortepoliitika koos keelepoliitikaga on kaks tegevusvaldkonda, siis võib-olla tasuks meil rohkem mõelda selle peale, mis juhtub noortega koolist väljas, sest see mõjutab ka seda, mis juhtub koolis noortega, palju rohkem kui me tavatseme arvata.

Siia juurde veel üks niisugune kordus veidi teisest valdkonnast. Kui me püüame vaadata kaugemalt Eesti riiki ja selle toimimist, siis kõige suuremaks probleemiks ongi meil tõsiasi, et enam kui 30 protsenti tööealistest inimestest, sh ka noortest ei oma mingisugust eri-, kutse- ja ametialast ettevalmistust – sealt on suur töötus, sealt on tõrjutuse tunne ja sealt on mingisugune sotsiaalselt plahvatusohtlik probleem. Tähelepanu eliitkoolidele, koolikatsetele, ülikoolidele on küll oluline, aga kui öelda üks ja suur asi, siis see üks ja suur asi ongi see 30 protsenti elanikkonnast ja eriti noorte ebapiisav ettevalmistus töiseks eluks ja ka võõrandumine ühiskonnast. Nii et niisugune plaan.

Ühe remargi ma ütleksin veel siin ajakirjanduse andmetel üsna kõrge profiiliga tõstatunud teemal, 135 puudu olevast õpetajast. Ühtepidi on see foonil 14 000 õpetajat Eestis, pigem väike number kui suur. Aga eks ta muret tekitav ole. See informatsioon, mis me nende puuduvate õpetajate kohta saime, viitab aga veelkordselt ühele tõsisele probleemile, mitte õpetajates või nende ettevalmistuses või puuduses, vaid koolivõrgus. Neid õpetajaid vajatakse valdavalt väikestesse koolidesse, kus õppetöö korraldusega on väga tõsiseid probleeme. Neljandikul nendest õpetajatest on eeldatav koormus 1, 2, 3, 4 või 5 tundi nädalas. See on üks osundus sellele, et õpetajaid on puudu. Või siis siduda seda kunstlikult veidi palgaprobleemiga, et koolivõrgu ratsionaliseerimine on hädavajalik ja edasilükkamatu ülesanne.

See kõik ei ole mõeldud selleks, et kuidagi kritiseerida neid inimesi, keda, ma arvan, on ühiskonnas enamus, kes leiavad, et õpetajate keskmine palk võiks olla suurem. Aga kuidas seda saavutada, on omaette teema ja antud juhul nende õpetajate puudujääk 1. septembril ei ole eelkõige seotud kindlasti palgaga, vaid koolikorraldusega. Ja see on üks väljakutse, millega eelseisval õppeaastal tuleb väga tõsiselt tegelda. Minu poolt kõik. Aitäh!

Mart Laar

Aitäh! Ja rahandusminister Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi

Aitäh! Valitsus kehtestas muu hulgas Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatavate projektide väljamaksete sihttasemed. Selliste sihtide kehtestamise eesmärk on tagada, et projektid saaksid tähtajaks ellu viidud ja sellest rahast ka ilma ei jääks. Lihtne ja pragmaatiline kaalutlus. Üldiselt on selle raha kasutamisel bürokraatia keeruline ja ümberorienteerumised on rasked. Aga juhul, kui on näha, et sihttasemeid ei täideta, siis asutakse muidugi tegutsema, muudetakse seda meedet, tõstetakse vahendeid ümber teistele suundadele rakenduskava sees ja võetakse muid meetmeid. Kui nüüd rääkida, mis siiani on selle struktuurivahenditega perioodi, 2007–2013 jooksul toimunud, siis väljamakseid on umbes 30% kogu summast. Ühtpidi paistab see selge vähemus, aga teistpidi oleme Euroopa kõige suurem väljamaksja olnud. Järgneb tihedalt 29%ga Leedu ja edasi tuleb Soome 26%ga.

Väljamakse on nüüd lõplik ärakulutamine, aga enne seda on juba hulk rahast muidugi juba seotud projektide menetlusega, nii et see 30 ei olegi nii väike, projektid on tegelikult realiseeritud palju kaugemasse faasi kui 30%.

Valitsus kiitis heaks hasartmänguseaduse muudatused. See haakub kindlasti ka noorsootöö küsimusega, haakub ettevõtluse lihtsusega, millest kolleegid siin rääkisid. Üks väga praktiline asi on siin elektroonne, automaatne aruandlus hasartmängu korraldajate puhul. See teeb nende elu lihtsamaks ja teeb paremaks maksu- ja tolliameti järelevalve ja hoiab kokku mõlema poole halduskulusid. Üks tundlik teema, millest on meedias juttu olnud, on hasartmängumaksud või ka hasartmängud laevadel. On olnud hästi radikaalseid ettepanekuid, kuidas hästi karmistada seda võimalust, sest laevadel on see probleem, et kuidas mängukohti eraldada ja maismaa mängukohtadega identseid tingimusi luua – seni neid pole. Üks põhjusi on ka see, et siin on väga selge rahvusvaheline konkurents, laevad võivad vahetada kas või lippu, nagu väidetakse mõne naabri puhul, kes on siin piirkonnas hästi karmid piirangud kehtestanud. Mis me nüüd siis edasi teeme selle asjaga? Me oleme kindlasti väga veendunud, et mänguvõimalusi tuleb vettpidavalt piirata nii sõltlastele kui lastele, et ka lapsed ei sattuks mängukohta. Täpseid meetodeid arutame edasi sotsiaalministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Eks see on inimeste silmi häirinud, et just kui lapsed liiguksid samas kandis, kus mängijad. Aga hoiatussildid on praegu see, mis selle muudatusega siis kohustuslikuks tehakse ka laevadel, kuid meetmed on natukene tehniliselt keerulisemad.

Aga üks suur teema, millest alati võiks rääkida ja oleme jõudmööda rääkinud, kui uudiseid on, on Euroopa võlakriis. Kui ajakirjanikel on ka tunne, et valitsus piisavalt ei räägi, nagu vahel mõnel arvajal on, siis muudkui aga küsige, mina olen kättesaadav praegu ja hiljem ka. Aga sellega seoses arutasime eile ministeeriumis järgmise aasta majandusprognoosi. Kaks suurt märksõna, võlakriis ja määramatus, teevad meie töö hästi keeruliseks, aga on selge, et prognoose korrigeeritakse praegu allapoole. Kui öeldakse, et valitsuse selgitused on üldsõnalised, siis see on üks väga käegakatsutav asi, meie majandus kannatab Euroopa võlakriisi pärast üsna kindlalt. Kuigi see jõuab meile viivitusega, oleme me äärmiselt huvitatud, et sellele kriisile pandaks piir, et väärtpaberiturud rahuneksid, et riigid saaksid normaaltingimustel oma puudujääke rahastada ja võlgu teenindada. Vastab küll tõele see väide, et me ostame siin aega, aga me ostame aega mitte aja surnukslöömiseks, vaid selleks, et riigid saaksid tegutseda. Ja riigid tegutsevad. Selle poolest tuleb neid uudiseid ju kogu aeg, nii et kui läheb Eesti panustamiseks, siis ikkagi tuletan meelde, see on meie väga pragmaatiline huvi, sellest sõltub meie majandus, aga selle taga on ka muidugi Euroopa ja eurotsooni ühised kokkulepped, mida meie püüame hoida ja kaitsta parlamendis, ajakirjanduses, kus iganes. On riike, kus need teemad on läinud väga sügavalt sisepoliitikasse, meil on siiani kainus peale jäänud, mis ei tähenda, et me oleksime olukorra üle väga õnnelikud. Aga olukord, mis on halb, vajab parandamist, mitte osatamist. See võib-olla olekski kommentaar. Mis järgmisse Kreeka maksesse puutub, siis selles Eesti taas praeguste teadmiste juures ei osale, see käib sellest Kreeka paketist. Aga edaspidi saab Kreeka ilmselgelt osaliseks nendes EFSFis ja ESMis, ajutises ja alalises kriisihaldussüsteemis, mis just nimelt pakub riikidele aega selleks, et oma vigu kõrvaldada. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd on küsimuste kord. Kellel on, palun, küsimus? Raimo?

Raimo Poom, Eesti Päevaleht

Tänud! Ma usun, et selle võlakriisi juurde tullakse tagasi, aga enne ma tahaks küsida kaitseministrilt peaministri ülesannetes, seoses selle EÜSi listist välja tulnud kirjaga. Te siin mõni päev tagasi kommenteerisite seda kirja ohtralt igal pool usaldusväärsele ERRi uudisteportaalile. Ütlesite, et pole ministri ega kodanikuna esinenud ühegi sellise avaldusega või siis kirjaga. Kas te käite EÜSi listis, mil moel te seal käite, kas halli passiga?

Mart Laar

Aitäh küsimuse eest! Pean küll paraku nüüd ka peaministri kohusetäitajana vastama, et Vabariigi Valitsuses seda küsimust ei tõstatatud …

Jürge Ligi

Natuke ikka oli – kriisiõppuse raames …

Mart Laar

Natukene ikka oli, kriisiõppuse raames. Aga see laad oli ääretult sõbralik ja toetav, ma ütleksin. Nii et selles suhtes, kui on selle kohta täiendavaid küsimusi, siis ma heameelega ka hiljem vastan juba individuaalkorras, mis võimalus kindlasti lugupeetud ajakirjanikul on olemas.

Juhataja

Kas on teisi teemasid?

Kadri Paul, BNS.

Küsimus härra Partsile. Tallinna abilinnapea Taavi Aas on saatnud teile kirja, kus ta palub muuta ühistranspordi seadust seoses Tallinna uue trammiliiniga, et oleks võimalik sõlmida pikem leping selle võimaliku operaatoriga. Kas te olete talle vastanud juba ja milline teie seisukoht on?

Juhan Parts

Vastan, et ei ole. Ja ma arvan, et seisukoht pigem on positiivne. Aga pigem positiivne, sellest ei tohi veel välja lugeda mingisugust toetust sellele trammi projektile või ka era- ja avaliku koostööprojektile konkreetselt. Selle trammi osas on minu seisukoht olnud, et seal on rohkem sellist „linnahallitamist“ kui soovi Tallinna ühistransport pikaajalise vaatega paika panna ja siis hakata järk-järgult investeerima.

Pigem minu kogemus ütleb ka muude ühistranspordi lahenduste osas, et on kohti, kus ka riigi seisukohast või ka siis kohaliku omavalitsuse seisukohast kui tellija seisukohast pikemaajalisem leping on kasulikum nii rahaliselt kui tõenäoliselt ka selle teenuse kvaliteedi osas. Täna teadupärast kehtib meil üldreeglina see, et on 7 aastat, laevade puhul 10 aastat. Aga ma ei välista, et tegelikult seaduses tuleks luua mingi menetlus ka võimalust kasutada pikemat perioodi.

Juhataja

Aitäh!

Kadri Paul, BNS

Küsiks veel, kui pikk see periood võiks olla siis, kui praegu see on 10 aastat?

Juhan Parts

See läheb juba detailidesse. Ma usun, et sel seitsmel-kümnel on oma loogiline põhjendus. Liiga pikaks ka ei ole mõtet seda välja anda. Ma arvan, et seadus peaks looma võimaluse kellelegi autoriteetsele institutsioonile, olgu see võib-olla valitsus, võib-olla ühistranspordi eest vastutav Maanteeamet, seda ma ei tea, kes see võiks olla, aga rakendada teatud otsuseid, kui see n-ö ühistranspordi lahendus on kasulik, ja siis ühekordselt. Mitte et me loome reegli, kus näiteks 25 aastat on kõikidel puhkudel, mis sisuliselt tähendaks, ma arvan, mitte head lahendust, vaid ikkagi need 7-10 aastat on piisavalt pikad perioodid, et uusi konkursse korraldada, üldreeglina. Aga ka teatud pikema perioodi jaoks tuleks luua mingi eri võimalus, on minu praegune hoiak.

Juhataja

Aitäh! Kas on veel, palun? Ole hea, ulata siia.

Eve Heinla, TV-3

Minu küsimus ei puuduta ka nüüd muidugi otseselt valitsuse tegemisi, aga mind väga huvitaks, kuidas teie kommenteerite seda, et ühe Eesti suure erakonna esimees ehk siis Edgar Savisaar plaanib hakata demokraatia kraane kinni keerama? Millise signaali see Eesti riigist annab teie arvates välismaailmale?

Juhataja

See on peaministri ülesannetes olevale kaitseministrile küsimus.

Mart Laar

Ma loomulikult tahaksin vastata samamoodi, et seda küsimust kindlasti Vabariigi Valitsuses ei arutatud. Kuid isikliku arvamusena, olles ka teise erakonna esimees, kus käivad omad vaidlused ja heitlused ja küsimused erakonna sees, siis ma pean tunnistama, meie lahendasime täpselt vastupidiselt seda ehk mitte demokraatiat vähendada, vaid demokraatiat erakonna sees suurendada oma põhikirja muudatuste peal. Ja samas, eks Edgar Savisaar on Edgar Savisaar või ise ta teab, mis ta teeb. Ma millegipärast usun, et see nüüd Eestis uudisekünnist või maailmas uudisekünnist ei ületa. Keskerakond ja Edgar Savisaar ei ole maailmale sedavõrd olulised.

Juhataja

Jürgen Ligi omalt poolt midagi lisab?

Jürgen Ligi

Ei.

Juhataja

Ja Raimol on üks küsimus veel. Kas te palun ulatate Raimole mikrofoni?

Raimo Poom, Eesti Päevaleht

Küsimus puudutab majanduse tulevikku, Jürgen Ligile siinkohal. Rääkisite sellest Euroopa võlakriisi mõjust Eestile, aga kas te, pannes seda prognoosi kokku, vaatate ka tähelepanelikult neid maailma turgude käitumist, mis on olnud siin seotud ka lihtsalt halbade, otseselt majandusuudistega Saksamaalt ja teistest kantidest, ikkagi väga väiksed kasvud, ekspordi äralahtumine jne. Millal ja kas te näete, et see kõik võib ka Eestisse jõuda, sest meil on olnud väga head tulemused esimesel poolaastal sel aastal, aga kas need reaalmajanduse uudised, mis on tulnud mujalt Euroopast, Eestiga seotud turgudel, millal nad võiksid Eestisse jõuda, kas jõuab?

Jürgen Ligi

Aga mida muud me siis ikka arvestame, kui majandusuudiseid? Kui rääkida väärtpaberiturgudest, siis üheksast viis on õieti ennustanud börsi langust, siis see võimalus on praegu olemas, äärmiselt tõsine. Üleeile õhtul tegi IMF ühe, ütleme siis, konverentsi, küllap ta ise ka toob need uudised, et me oleme ikkagi silmad ja kõrvad lahti, jälgime väga täpselt ka, mis toimub reaalmajanduses. Ega see, see on väga emotsionaalne asi. Kui börsid kukuvad, siis muutub nii ettevõtjate kui ka tarbijate käitumine, investeeringud lükatakse edasi, töökohtade loomine lükatakse edasi, ostud lükatakse edasi ja nii see majandus hangub.

Samas ma pean ütlema, et kriisi tõenäosus Eestis majanduslanguse mõttes ei ole tõenäoline. Aga las IMF siis hõikab ise välja oma täpsed uudised. Minu arust meedias käis juba läbi, et siin umbes 30 protsenti on tõenäosus, et tuleb USAs majanduslangus. Ma praegu usun, et ma ei eksi faktidega, mis ei ole väga kohutav number, aga igatahes see on juba meeleolusid ka Eesti prognoosijate hulgas kõvasti jahutanud. Kui me selle aasta majanduskasvu tänu esimesele heale poolaastale ilmselgelt peaksime ülespoole korrigeerima, siis järgmise aasta oma ikkagi allapoole. Nii ta siis läheb, et kui ikkagi meie ekspordikanal käib kas läbi Rootsi ja Saksamaa või otse Saksamaalt, mis meie ekspordi potentsiaali siin näitab, siis see on ühenduses nii euroalaga oma võlaprobleemides kui kõige muuga. Siin muidugi need arenevad turud on jätkuvalt võrdlemisi heas olukorras, aga midagi hiilgavat ei ole. Samuti Hiina teadlikult jahutab oma majanduskasvu ja mis see täpselt prognoosidega teeb, ei midagi head, suund on allapoole, aga kindlust pole üldse, et läheks täppi. Katsuge sellises olukorras eelarvet teha ja katsuge sellises olukorras siis, Mardile, Juhanile, Jaagule, kellele iganes, selgeks teha, et need lootused, mis läbirääkimistel sai peegeldatud, on tänaseks mahakriipsutatud, et tulevad mingisugused lisavõimalused.

Juhataja

Aitäh! Ma teen ettepaneku ametlik osa lõpetada, et jõuaks ka teha intervjuusid. Aitäh!