Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Kultuur / Filmikunst / Eesti filmi sajandijuubeli avalöök Pariisis

Eesti filmi sajandijuubeli avalöök Pariisis

Prindi see artikkel
23. november 2011

NooredKotkadEesti film 100 retrospektiiv Prantsuse Filmoteegis 23. novembrist 5. detsembrini

Kultuurifestivalil Estonie-Tonique, mis toimub alates oktoobrikuust Pariisis Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Prantsusmaa Kultuuriministeerimi ning Prantsuse Kultuuri Instituudi koostöös, algab kolmapäeval, 23. novembril Prantsuse Filmoteegis (La Cinémathèque française) Pariisis Eesti film sajandijuubelile pühendatud programm Les 100 ans du cinéma estonien.

Programmi avafilm 23. novembril on Theodor Lutsu 1927. aastal valminud tummfilm “Noored kotkad”, mille esitust saadab rockansambel Kosmikud.

Eesti retrospektiivi avaseanss “Noorte kotkaste” kontsertesitusega toimub Euroopa filmikultuuri ühes tähtsamas kinosaalis, Prantsuse Filmoteegi suurimas, 400 kohaga Henri Langlois’ nimelises vaatesaalis.

23. novembrist 5. detsembrini kestev filmiprogramm pakub vaatamiseks kokku 9 Eesti mängufilmi. Lisaks Theodor Lutsu film100_logodebüüdile Kaljo Kiisa “Hullumeelsust” (1969) ja “Nipernaadit” (1984), Grigori Kromanovi “Viimset reliikviat” (1970) ja “Hukkunud Alpinisti hotelli” (1979), Arvo Kruusemendi “Kevadet” (1970), Vladimir Karassev-Orgusaare “Lindpriisid” (1971), Peeter Simmi “Georgi”(2007) ja Veiko Õunpuu “Sügisballi”(2007).

Kõik Eesti mängufilmid linastatakse Prantsuse Filmoteegis kaks korda seansil. Filmid esitatakse vastavalt maailma filmiarhiivikinode väljakujunenud heale tavale 35 mm koopiatelt. Esitatavatest 9 klassikafilmist 5 on restaureeritud programmi EF 100 raames. Võib öelda, et 2001. aastal alguse saanud Eesti mängufilmide digitaalse restaureerimise programm saab nüüd oma esimese tähelepanuväärse rahvusvahelise väljundi.

Pariisis linastuvast 9 täispikast mängufilmist 6 osutusid äsja PÖFFi avaõhtul teatavaks tehtud Eesti Filmiajakirjanike Ühingu küsitluse põhjal Eesti esimese filmisajandi mängufilmiloomingu esikümnesse kuuluvaks.

Lisaks täispikkadele mängufilmidele on Prantsuse Filmoteegi programmis Mark Soosaare 10minutine dokumentaaleksperiment “Aeg” (1983), lühivaated Eesti ajalukku, Vladimir Karassev-Orgusaare “Pööripäev” (1968) ja Peeter Simmi “Balti tee” (1989) ja Dorian Supini portreemosaiik Arvo Pärdist “24 prelüüdi ühele fuugale” (2002).

Valik kinopilte meenutab ka Eestit kui “väikest suure animatsiooni maad”: Rein Raamatu tähtteosed “Suur Tõll” (1980) ja “Põrgu” (1983) kolm Riho Undi ja Hardi Volmeri tumeda huumoriga tehtud nukufilmi: “Kevadine kärbes” (1986), “Sõda” (1987) ja “Kapsapea” (1993). Lõplikud otsused filmivaliku osas tegid ürituse korraldajad.

Eesti filmid jooksevad kahe nädala jooksul Prantsuse Filmoteegi saalides kõrvuti maailma filmiloo suurkujude teostega: Fritz Lang, Alessandro Blasetti, Karel Reitz, Ernst Lubitsch, Hayao Miyasaki, Miloš Forman, Derek Jarman, Jacques Tati jt.

Septembris 1936 Prantsuse filmipärandi päästmiseks Henri Langlois’ (1914 -1977) initsiatiivil loodud Cinémathèque française kolis pärast tulekahju Chaillot’ Paleest Trocadéro väljakul kümmekond aastat tagasi uude postmodernistlikku hoonesse Rue de Bercy 51. Prantsuse Filmoteek (La Cinémathèque française) on täna üks Euroopa tähtsamaid filmikultuurikeskusi.

Vaata ka – www.cinematheque.fr/cinemaestonien ja www.estonie-tonique.com

Allikas: EFSA 21.11.2011 pressiteade