NATO Walesi tippkohtumisel arutatakse muu hulgas muutuste vajadust uues julgeolekuolukorras ja alliansi reageerimisvõime tõstmist, ütles alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen teisipäeval briti ajalehele Guardian antud intervjuus.

Rasmusseni sõnul tehakse seda vastuseks Ukraina kriisile ja eesmärgiga heidutada Venemaa presidenti Vladimir Putinit vaenamast Balti riike. Peasekretäri kinnitusel lepitakse Cardiffis kokku vajalikes ümberkorraldustes, et tagada Baltimaade turvalisus.

“Reaalsus on see, et Venemaa ei pea NATO-t partneriks. Venemaa on esimene riik pärast teist maailmasõda, mis sõjalise jõuga vallutas teise riigi territooriumi. Seda ei oodanud keegi,” tõdes Rasmussen.

Rasmussen toonitas ühtlasi vajadust tõhustada Ukrainas julgeolekut, moderniseerida sõjavägi ja aidata riiki Venemaa ohu vastu.

“NATO tippkohtumisel arutatakse ümberkorraldusi ja muutusi, mis on vajalikud toimetulekuks Venemaalt lähtuva ohuga selles täiesti uues julgeolekukeskkonnas Euroopas,” ütles peasekretär.

“Ühesõnaga näete te tulevikus NATO palju nähtavamat kohalolekut idas,” lisas Rasmussen.

Kaitseminister Sven Mikseri sõnul soovib Eesti nii USA maaväeüksuse siinpaiknemise jätkumist kui ka võimaliku staabielemendi toomist Eestisse.

“Kuna uus julgeolekuolukord jääb kestma pikemaks ajaks, soovib Eesti, et Ameerika Ühendriikide sõjaline kohalolek meie riigis jätkuks,” ütles Mikser teisipäevasel kohtumisel Eestit külastava Ameerika Ühendriikide senati välisasjade komitee esimehe senaator Robert Mendendezega, kellega arutas liitlaste kohalolekut ja eelseisvat NATO tippkohtumist.

“Meie eesmärk on tagada Eesti julgeolek mistahes välisohtude vastu ja seetõttu on tarvis meie piirkonnas heidutust tugevdada,” lisas Mikser.

“Eelseisval NATO tippkohtumisel on Eesti huvi, et NATO liitlaste suurendatud kohalolek meie piirkonnas jääks püsima ning et NATO reageerimisvõimet tõstetaks,” ütles Mikser.

Allikas: BNS, 26.08.2014