Uus Eesti / Uudised / Maailm / Prantsuse akadeemik ja poliitik avaldasid veebis Anne Franki päeviku
Prantsuse akadeemik ja poliitik avaldasid veebis Anne Franki päeviku
2. jaanuar 2016
Prantsuse akadeemik ja parlamendiliige avaldasid reedel internetis juuditüdruku Anne Franki kuulsa päeviku.
Duo väidab, et “Noore tüdruku päevik” muutus 1. jaanuaril avalikuks omandiks seoses 70 aasta möödumisega Franki surmast 15-aastaselt natside Bergen-Belseni koonduslaagris.
1993. aastast pärineva Euroopa Liidu seaduse kohaselt kaotab raamat eksklusiivse autoriõiguse seitsmenda aastakümne täitumisel autori või autorite surmast.
“Selle raamatu, tunnistuste ja sellega seoses, mida see esindab…olen veendunud, et ei ole suuremat võitlust kui võitlus selle vabaduse eest ning suuremat austusavaldust kui selle piiranguteta jagamine,” kirjutas Nantes’i ülikooli lektor Olivier Ertszcheid, kes postitas päeviku veebi hollandi keeles.
Frank tegi päevikusse sissekandeid oma elust ajavahemikul 1942. aasta juunist 1944. aasta augustini, mil tema ja ta perekond varjas end natside eest Amsterdamis.
Päeviku, mida peetakse üheks paremaks ülevaateks tagakiusatud juutide elust natside okupeeritud Euroopas, avaldas 1947. aastal hollandi keeles Franki isa, kes otsustas mõned lõigud kustutada.
Päevaraamatut on müüdud üle 30 miljoni eksemplari.
Päeviku trükiõigus kuulub Šveitsis Baselis tegutsevale Anne Franki fondile.
Fond ütles AFP-le, et on saatnud kirja, milles ähvardab õiguslike sammudega päeviku avaldamise korral.
Sihtasutuse sõnul on tegemist postuumse teosega, mille autoriõigused kehtivad 50 aastat pärast avaldamiskuupäeva, väites, et 1986. aastal Hollandi riikliku sõjadokumentatsiooni instituudi poolt avaldatud versiooni suhtes kehtivad autoriõigused 2037. aastani.
Franki päeviku avaldas reedel hollandi keeles ka Prantsuse Rohelise Partei parlamendisaadik Isabelle Attard, väites, et “teadmiste erastamine” on vägagi päevakajaline teema”.
Attard kritiseeris fondi vastuseisu, nimetades seda “raha küsimuseks”. Kui teos on avalikkusele kättesaadav, autori tuntus üksnes suureneb, lisas ta.
Allikas: BNS, 02.01.2016
Ajalugu
- „Eesti rahvusatlas“ ja „Ars academica. Tartu Ülikooli 100 kunstiteost“ on möödunud aasta 25 kauneima raamatu hulgas
- Tartu rahu 100. aastapäeval heisatakse Eesti lipud
- Tartu rahu 100. aastapäeva pidustused kulmineeruvad täna ja homme Tartus
- Eesti Pank esitles Tartu rahu aastapäevale pühendatud 2eurost münti
Maailm
- Paavst Franciscus: rassism on lubamatu
- Paavst kutsus pärast koroonaviirust peatama “vaesuse pandeemiat”
- Petlemma Kristuse sünni kirik taasavas koroonaviiruse järel oma uksed
- Klõtško: Kiievi kloostrid vabastatakse karantiinist