Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Usk ja vaimsus / Maailmausundid / Piiskopi läkitus Eestimaa katoliiklastele Jõulupühadeks

Piiskopi läkitus Eestimaa katoliiklastele Jõulupühadeks

Prindi see artikkel
24. detsember 2016

betlehem2016Armsad vennad ja õed!

„Iga pere peaks vaatama Naatsareti Püha Perekonna poole“ (paavst Franciscus Amoris Laetitia nr 30) – sõnadega, millega paavst Franciscus aitab meie pilku suunata oluliseima poole. Nende sõnade väärtus ei ole seotud ühe konkreetse ajaga, aga peame tunnistama, et need aitavad meid eriti nüüd, kui me tähistame uuesti Jeesuse sündimist ja valmistume rõõmuga Tema teiseks tulekuks. Üks keskaegne teoloog Hugo de Sancto Victore kirjutab: „Armastus on silm, armastada tähendab vaadata“. Tõesti, Jõulupühadel paistab, et kogu maailm ja materiaalsed väärtused otsivad meie tähelepanu, püüavad meie pilku, aga on hea mõelda, et inimene tavaliselt vaatab rohkem seda, mida ta armastab ning see, mida vähem vaatame, on ka vähem armastatud.

Võib-olla just sellepärast Assisi püha Franciscus soovitas, et igaühel oleks oma kodus lihtne Jõulusõim, mille poole sageli vaadata, sest sellisel viisil kõik perekonnaliikmed, vanemad ja nooremad, õpivad rohkem elama Püha Perekonnast tulenevat lähedust.

Armsad vennad ja õed, jõuluaeg on hea aeg, et me vaataksime rohkem selle poole, mis on oluline meie elus. Esikohal peab alati olema Jumal. Kuidas meie võiksime öelda, et Ta on esimesel kohal meie elus, kui me ei otsi Teda, eriti kui meie ei otsi Teda sealt, kus Ta on oma Ihu ja Verega, oma hinge ja jumalikkusega – Armulaua sakramendis ja Missal. Palvetada igaüks võib muidugi oma kodus, aga Kristust näha nagu seda soovisid kogu oma südamest need inimesed, kes käisid apostel Philippuse juures, „me tahame Jeesust näha!“ (Jn 12, 21), seda saame eelkõige Missal ja Armulauas. Kui Jõulupühadel osaleme Missal, siis olgu meie peamiseks mõtteks: „ma näen Jeesust“, sest reaalselt Missal, me näeme Teda.

Jõulupühadel peaksime ka õppima rohkem vaatama ome pereliikmete poole. Vahel, kui me elame teiste inimestega, võib juhtuda, et me unustame vaadata nende poole, mitte ainult ihu silmadega, vaid eelkõige hinge silmadega, sest tihti elame oma elu iseseisvalt ja pöörame vähe tähelepanu oma pereliikmetele. Isegi Evangeeliumis, me näeme kuidas mõnikord apostlid arutasid omavahel tähtsusetuid asju nagu näiteks, kes on kõige suurem nende seas ning nad jätsid Jeesuse pisut üksi. Kui meil tekiks kunagi selline kurb olukord, vaadakem kiiresti Naatsareti Püha Perekonna poole. Seal keegi ei räägi endast, oma soovidest, projektidest ning keegi ei vaata iseennast, vaid igaüks elab teisele – nii Joosep kui Maarja ja Jeesus. Sõnad „mina, mina, mina…“ ei kostu Naatsareti kodust. Igaüks vaatab teise inimese poole, nad armastavad üksteist. Jõuluaeg on hea aeg vaadata Püha Perekonda ja seejärel vaadata oma perekonda, st. et keegi ei tunneks ennast üksinda ning ei oleks olematu ning nähtamatu meie jaoks. Vaid nii mõistame paremini kuidas Jeesuse perekonna vaatamine võib olla ka meie jaoks väga vajalik õppetund. Viimastel aastatel, koos kogu Kirikuga, Püha Isa püüab panna uuesti perekonna mõiste kaasaegse inimese ellu, rõõmude ja murede, saavutuste ja kannatuste keskmesse. Perekond, mille moodustavad mees ja naine, ei ole vananenud mudel. Ta on mehe ja naise elu loomulik tee. Ta on inimese tulevik ning samas ka kogu inimkonna tulevik. Inimkond peab vaatama Naatsareti Püha Perekonna poole kui ta tahab üle saada kriisidest ja kahtlustest, mille kiuste ta praegu elab. Need suured maailma kriisid on eelkõige vaimsuse ja pühaduse kriisid.

Teisi vaadata ei puuduta ainult meie pereliikmeid, kuigi see on kindlasti esikohal, vaid ka kõiki neid, kes tulevad meile vastu, tänavatel, ühistranspordis, jne. Kas me aeg-ajalt läheme nendest mööda – vaestest inimestest, haigetest – ilma, et meie vaataksime nende poole? Me näeme neid, aga reaalselt ei vaata neid ja ei pane nende vajadusi tähele? Äsja lõppenud Halastuse Juubeliaasta on olnud suur Jumala arm ja õnnistus meile ning me oleme tundnud kuidas Kirik hea Emana aitab avada meie silmi teistele. See Juubeliaasta on nüüd lõppenud, kuid halastus ei lõppe ning mida oleme kogenud Halastuse Aasta jooksul, peab edasi elama meie sees ja meie igapäevases käitumises.

Armsad vennad ja õed, lõpetuseks ma soovin teile õnnistatud Jõulupühi. Olgem alati täis rõõmu ja optimismi, sest Jumal hea Isana ei jäta meid üksi ja ei luba kunagi kiusatusi ega katsumusi, mis ületaksid meie jõu, ning seda armu, mida Ta meile kingib, kuid Ta soovib, et me innukamalt Teda otsiksime. Jumala otsimise parim kool on aga Püha Perekond, kuhu Tema ise on sündinud, kus Ta kasvas ja elas. Õnnistagu teid ja teie perekondi Jeesuslaps, kes sünnib Petlemmas ning kes avab meile Taevaväravad! Hoidke oma palves Eesti Katoliku Kirikut ning palvetage Püha Isa eest lootuses, et me saaksime teda varsti näha meie juures.

+ Piiskop Philippe Jourdan

Tallinnas, 12. detsembril 2016 a.

Guadalupe püha Jumalaema kirikupühal