Euroopa Liidu uueks eesistujaks saab teisipäeval Rumeenia, juulis võtab ühenduse juhtimise üle Soome.

Rumeenia võtab eesistumise üle Austrialt. Rumeenia eesistumisse langeb Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust märtsis ning Euroopa Parlamendi valimised mais.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles 29. detsembril, et kuigi Rumeenia on eesistumiseks tehniliselt hästi valmistunud, võivad probleeme tekitada siseriiklikud poliitilised lahkhelid.

“Minu arvates ei ole Bukarest veel päriselt aru saanud, mida tähendab EL-i riikide juhtimine,” ütles Juncker ajalehele Welt am Sonntag.

“Kaalutletud läbirääkimisteks läheb vaja ka valmidust kuulata teisi ning kindlat tahet panna oma soovid kõrvale. Selles on mul mõningad kahtlused.”

Juncker tõi esile ka lõhed Rumeenia sisepoliitikas. Selle keskmes on pikaajalised erimeelsused president Klaus Iohannise ning Sotsiaaldemokraatliku Partei (PSD) juhi Liviu Dragnea vahel.

Iohannis ütles novembris, et Rumeenia pole eesistumiseks valmis. Dragnea palus seejärel parteikolleegidel leida viis esitada Iohannisele selle avalduse eest süüdistus riigireetmises. Sestpeale on president rääkinud lepituslikumas võtmes.

Juncker ütles, et Rumeenia ei saa oma sisepoliitiliste lõhede tõttu näidata end Euroopas kui “kompaktset üksust”.

Rumeenia vasakpoolne valitsus on viimasel ajal hakanud kasutama rahvuslikku retoorikat, mida kasutavad Ungari ja Poola.

Dragneat peetakse Rumeenia mõjuvõimsaimaks inimeseks. Ta on öelnud, et EL on ebaõiglane ning Brüssel tahab võtta Bukarestilt õigust oma arvamusele.

Üks põhjusi, miks Bukaresti ja Brüsseli suhted jahenesid, on PSD kavandatud justiitsreform. Valitsus ütleb, et selle eesmärk on panna punkt kohtunike ja teiste justiitsametnike kuritarvitustele.

Euroopa Komisjon ärgitab Rumeeniat reformi tühistama, kuna see õõnestab komisjoni hinnangul korruptsioonivastast võitlust EL-i ühes kõige korrumpeerunumas riigis.

2007. aastal Euroopa Liidu liikmeks saanud Rumeenia on ka ühenduse üks vaesemaid riike.

Allikas: BNS, 01.01.2019