Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti vabaduse eest võidelnute auks ja mälestuseks on ka kõik teised oodatud lippe heiskama. Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul.

28. novembril 1918 ületasid Punaarmee üksused Narva jõe ja sellega algas võitlus Eesti Vabariigi eest. Vabadussõjas võitlesid noore riigi vaprad kaitsjad Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri vastu. Raskes võitluses saavutati edu ja 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 algas vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Eesti väed kaotasid Vabadussõjas kokku üle 6000 inimese, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse traditsioonilise vaikuseminutiga kell 10.30. Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil toimuval tseremoonial peavad kõne kaitseminister Jüri Luik, Reaalkooli abiturient Märten Mikk ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja. Pärja Eesti rahvalt asetab kaitseminister J. Luik, Kaitseväe pärja asetab Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Lisaks asetavad pärjad diplomaatilise korpuse esindajad. Esineb Eesti Kaitseväe Orkester. Eestpalve peab peapiiskop emeeritus Andres Põder.

Mälestuspäeval asetatakse küünlaid ja pärgi kõikidele Vabadussõjaga seotud mälestussammastele, mälestustahvlitele ning Vabadussõja võitlejate tähistatud sünnikohtadele ja haudadele.

Kell 18.00 toimub kontsert-jumalateenistus Nõmme Rahu kirikus.

Allikas: Riigikantselei 02.01.2020 pressiteade