1. juunil tähistatakse paljudes riikides lastekaitsepäeva. See on päev, kus mõeldakse eriti laste olukorrale ja heaolule. ÜRO lapse õiguste konventsioon loeb lapseks kuni 18-aastast inimest. Seega pole see vaid väikelaste, vaid ka noorte päev.

Eestis on viimastel aastatel korraldatud mitmeid uuringuid noorte olukorra kohta. Need näitavad, et 15-18-aastased lapsed on Eestis oluliselt õnnelikumad kui täiskasvanud. Kuigi õnnelikkuselt jäädakse Euroopa eakaaslastest maha, on vahe Euroopaga väiksem kui täiskasvanutel.

Selles vanuses noored usuvad kõige enam, et nende elu on selline, nagu nad sooviksid ja mõtlevad endast positiivselt. Usutakse, et seksuaalelu pole arukas alustada enne 15. eluaastat, ja lapsevanemaks saada enne 18-aastaseks saamist. Arvatakse, et lapsed tuleks saada enne 40-50 eluaastat ning pensionile jääda 60-aastaselt. Eesti noor loeb harva ajalehte ja kuulab raadiot ning peab eelistatuimaks infokeskkonnaks Internetti.

Noore elu iseloomustab tihe suhtlus eakaaslastega. Sõpradega suhtlemine on tihe nii reaal- kui virtuaalmaailmas. Siiski pole 6%-l 15-18-aastastest noortest kedagi, kellega arutada oma isiklikke asju. 7% tunnetab diskrimineerimist rahvuse või keele tõttu. Võrreldes Soome eakaaslasega usub Eesti noor enam, et inimesed hoolivad peamiselt vaid iseendast ning seetõttu on ka Eesti noorte usaldus teiste inimeste vastu madalam kui Soome eakaaslastel.

Noorte õnnele tuleb kasuks hea tervis, usk teistesse inimestesse, rahulolu koolisüsteemiga, usaldusinimese olemasolu, sage läbikäimine sõprade ja sugulastega ning füüsiline turvatunne. Eesti 15-18-aastaste noorte õnne mõjutab kõige tugevamalt koolikeskkond. 30% noortest on kogenud ise või oma lähikonnas füüsilist vägivalda.

Pressiteate koostamisel on kasutatud aastatel 2008-2009 rahvastikuministri büroos ja büroo toetusel valminud uuringuid.

Tekst: Rahvastikuministri büroo 29.05.2009 pressiteade