Täna, 2. juunil kell 19 esitavad Kalevi Kammerkoor ja solistid, vokaalansambel -7 ning ansambel Päästkäänetüq Tallinnas Raekoja platsil Erki Meistri ja Contra laulumängu Eesti elust “Eesti Hüsteerium”.

Kalevi Kammerkoori veebilehel on „Eesti Hüsteeriumi” sündimise ja küpsemise lugulaul esitatud järgmisena:

Kuidas kõik alguse sai?

Kõik sai alguse ühest kenast sügisõhtust. Nagu ikka – korralik novembrivihm piitsutas aknaklaasi ja vokaalansambel -7 tegi proovi. Raadio ketras lugusid majanduskriisist, aga meil oli päris hea. Lõõritasime ja nuputasime kevadhooaja plaane kuni ideepojast sirgus suur idee: otsustasime rääkida tuttava luuletaja Contraga – vahest tuleks ta appi ja aitaks kirjutada ühe suure tüki. Ühe tõelise Eesti loo.

Mõeldud tehtud ja enne kui arugi saime, potsatas ansambli postkasti üks esmapilgul üsna hullumeelne teos. Kui jõudsime peatükini, kus kohtuvad neli tankisti, koer ning Pipi, olid kõhulihased juba naermisest hellad. Õnneks inspireeris teos samavõrra ka helilooja Erki Meistrit. Tema jõulukuu ja näärikuu ööd olid nüüd sisustatud. Helilooja kirjutas.

Meie ootasime hirmu, põnevuse ja rõõmuga, mis sellest hullust tükist nüüd ometi saab…
Sai aga see, et kuulsime esimest head uudist: tükk tuleb esmaettekandele Tallinna vanalinna päevade põhiprogrammis. Juba teisel juunil….

Kuidas selgeks sai?

Ja proovid algasid. Erki tõi jaokaupa vastvalminud uusi osasid proovi, meid aga ründasid tulised eestlaslikud vaidlused. Kes tahab olla Pipi? Kas koer Šariku kurba elu suudab kuulajate hinge viia Kalle või Tambet? Kas Ainist võiks saada tankist Janek? Kuigi maksuametniku roll passis talle ka nii imehästi…. Ent siiski, lõpp hea, kõik hea: Ain sai endale ufopoisi kontatenorlikud sooloosad. „Lähme maale, issi, issi,” kummitab ülejäänud esitajaid nüüd rõõmus viisijupp kui nad pärast õhtust proovi üritavad ööunne suikuda.
Aini soololugudele sekundeerib fraas, mida oleks nagu ennegi kusagilt kuulnud: „Kas sellist Eestit tahtsime, tahtsime me jeeeee!!!”… Vahepalaks kummitavad maksuametniku rollis kõlavad prohvetlikud sõnad: „Pole enam ühtegi orja, kõik on maksumaksjad!”

Siis läks elu eriti ilusaks. Tuli bänd. Tuli tuubade kumisedes ja trummide kõmisedes, viiulid ja basskitarr kõlasid uljalt kaasa ja ühtäkki, nädal enne esiettekannet, oli stiihhia ja segadus kadunud. Ainult hiiglaslikud rekvisiitlikud noad ja kahvlid, millega sõbralikud eestlased teinetest söövad, ei taha veel õiges rütmis liikuda, aga sellest väikesest murest on eestlased ikka üle saanud, kui ees nii oluline töö kui üksteise söömine…

Kus ja millal?

2. juunil kell 19 Raekoja platsis.

„Rootlased nüüd mürinaga varsti juba Türi taga,” kõlab hoiatushüüd üsna teose alguses… Ent vokaalansambel -7, Kalevi Kammerkoor ja ansambel Päästkäänetüq hoiatavad õnneks õigel ajal.
„Ja nagu möödaminnes laeme hiies patareid,” väidab tekst eestlase tõelist olemust otsides ja võidukas finaal teatab, et lõppude lõpuks pole kõik veel siiski päris otsas:
“Meil on ju salarelv, mida meilt võtta ei saa – kivine, mullane ja tuulepealne maa!”

Ärme siis veel lootust kaotame! Kriiside ja ründavate ufode kiuste…