Foto: www.ora.ucr.edu

Rahvastikuministri büroo poolt tellitud pereväärtuste teemalisest uuringust selgub, et vaid 32 protsenti eestimaalastest on samasooliste inimeste õiguste suhtes neutraalsel või pigem pooldaval seisukohal.

Kui nooremate inimeste seas on neid, kes annaksid homoseksuaalsetele paaridele samad õigused heteroseksuaalsetele paaridega, ligi 40 protsenti, siis kõige vanemate seas ainult alla kuue protsendi. Ka meeste ja naiste hoiakud lahknevad homoseksuaalsete paaride õiguste pooldamise osas. Naiste hulgas on rohkem neid, kes pooldavad homoseksuaalide ja heteroseksuaalsete paaride võrdseid õigusi.

2009. aasta alguses uskusid eestimaalased, et abielu tähendab eluaegset pühendumist, kuid on pragmaatilised lahutamise osas. 66 protsenti eestimaalastest on nõus, et abielu tuleks sõlmida kogu eluks, samas kui 71 protsenti vastanutest leiab, et on õige, kui õnnetus abielus olevad inimesed oma abielu lahutavad, isegi kui neil on lapsed. Naiste, linlaste ja eesti keelt rääkivate inimeste hulgas on rohkem neid, kes pooldavad lahutust õnnetu abielu korral.

Lastel on eestimaalaste jaoks erinev tähendus ning lapse kui eneseteostuse allika tähtsus on aasta-aastalt vähenenud. Kui 1990. aastal nõustus 91 protsenti eestimaalastest väitega, et naisel peab olema laps, et ennast teostada, siis 19 aastat hiljem vaid 54,5 protsenti.

Laste olulisus mehe eneseteostuses on madalamalt väärtustatud kui naise puhul. Nimelt peab enam kui pool inimestest last naise eneseteostuse allikaks ja ainult 44 protsenti näeb last ka mehe eneseteostusena.

Arvamus, et nii mehel kui ka naisel peavad eneseteostamiseks olema lapsed, leiab suuremat toetust eakamate hulgas ning sellega nõustujate osakaal väheneb nooremates põlvkondades.

Viimase 20 aasta jooksul on üldine perekonna tähtsus jäänud Eestis suhteliselt muutumatuks, samas on konkreetsed perekonnaga seonduvad hoiakud muutunud ja seda just nooremate inimeste seas.

Tartu Ülikooli doktorandi Kairi Kasearu poolt valminud analüüsi rahastas rahvastikuministri büroo. Analüüs põhineb küsitlusel, mis viidi läbi jaanuarist märtsini 2009. Kokku küsitleti 1012 eestimaalast.

Allikas: BNS, 05.06.2009