Majanduskriisi tingimustes varasemast loiumalt kulgenud Euroopa Parlamendi valimistel edestasid konservatiivsed poliitilised jõud kindlalt sotsialiste, ilmnes esmaspäeval avaldatud tulemustest.

Valimised tõid valusa kaotuse Euroopa vasakpoolsetele, kelle kesine tulemus avas ukse paremäärmuslikele, immigrantidevastastele ja euroskeptilistele erakondadele.

Suurbritannias, Hispaanias ja Portugalis karistas rahulolematu valijaskond võimulolevaid vasakerakondi, samas kui ränk lüüasaamine tabas ka nende opositsioonis olevaid liitlasi Saksamaal ja Prantsusmaal.

Paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei tagas endale 736-liikmelises europarlamendis 265 kohta, mis teeb neist selle kogu suurima rühmituse. Sotsiaaldemokraatidele jääb ametlike hinnangute kohaselt eelmise koosseisu 215 mandaadist alles vaid 162, ent rühmaga võivad ühineda ka 20 Itaalia vasakpoolset demokraati.

Kolmanda tulemuse saavutasid valimistel liberaalid 80 kohaga, kellele järgnevad 51 mandaati kogunud rohelised. Viimased suurendasid oma saadikute arvu kaheksa võrra.

Maailma suurimatel riigiülestel valimistel oli 27 Euroopa riigis valimisõigus 388 miljonil inimesel, valimisosalus langes 2004. aastal peetud valimistega võrreldes 45,4 protsendilt 42,8-ni.

“Valimisosalust 2004. aastaga võrreldes ilmneb, et rahuloluks põhjust ei ole,” ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, kutsudes riikide valitsusi mängima EL-is nähtavamat rolli.

Samas suurendab paremtsentristide võit Barroso võimalusi tagada endale volituste lõppedes novembris uus mandaat.

Seekordsetel valimistel võitis oma esimesed kaks kohta paremäärmuslik Briti Rahvuspartei, Hollandis saavutas aga Geert Wildersi islamivastane paremradikaalne Vabaduspartei 17 protsendiga üleriigiliselt teise tulemuse.

“Euroopa sotsiaaldemokraatiale on see kurb õhtu. Me oleme väga pettunud,” sõnas europarlamendis sotsialistide blokki juhtiv sakslane Martin Schulz.

Paremtsentristid võitsid suurtes riikides, nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Poola.

Valitsusparteisid tabas kaotus Suurbritannias, Hispaanias, Tšehhis, Lätis, Ungaris, Iirimaal, Bulgaarias, Eestis, Portugalis, Rootsis, Kreekas ja Sloveenias.

Võimukriisiga maadlev Briti peaminister Gordon Brown pidi esmaspäeval tunnistama oma Tööpartei piinlikku kaotust ja paremäärmuslaste toetuse tõusu.

Saksamaal aga edestasid kantsler Angela Merkeli konservatiivid oma koalitsioonipartnereid sotsiaaldemokraatlikust parteist kindlalt umbes 17 protsendipunktiga.

Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy parempoolne Rahvaliikumise Liit kogus toetust 28 protsenti, jättes sotsialistid 12 protsendipunkti kaugusele. Viimastega pea sama palju hääli kogusid rohelised.

Itaalias võitis peaminister Silvio Berlusconi erakond 35,2 protsendiga, mida on siiski oluliselt vähem kui loodetud 40 protsenti.

Hispaania opositsioonilised konservatiivid kogusid 42,25-protsendise toetuse, edestades üle pika aja peaminister Jose Luis Zapatero valitsevaid sotsialiste, kelle saagiks jäi 38,5 protsenti häältest.

Portugalis kaotasid peaminister Jose Socratese sotsialistid ootamatult parempoolsetele sotsiaaldemokraatidele.

Austrias saatis edu euroskeptik Hans-Peter Martini nimekirja, sotsiaaldemokraadid aga näitasid oma kõigi aegade viletsaimat tulemust, ilmnes ametlikest andmetest.

Tugeva tulemuse saavutas Soome rahvuslik euroskeptiline erakond Tõelised Soomlased (Perussuomalaiset), mis kogus esialgsetel andmetel 10-protsendise toetuse. Rootsis pääses Euroopa Parlamenti internetipiraatlust pooldav Piraadipartei.

Reedel valimiskastide juures käinud iirlased jätsid peaminister Brian Coweni juhitud tsentristliku Fianna Faili ilma tähtsast europarlamendi kohast. Edu saatis valimistel hoopis opositsioonilist Fine Gaeli.

Kreekas, kus eurovalimised kulgesid rekordiliselt loiult, pidid aga valitsevad konservatiivid vastupidiselt Euroopa üldisele trendile opositsioonilistele sotsialistidele alla vanduma. Tegemist oli nende esimese lüüasaamisega viie aasta vältel.

Allikas: BNS, 08.06.2009