Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Uudised / Maailm / NATO kaitseministrid kiitsid heaks reageerimisjõudude uue mudeli

NATO kaitseministrid kiitsid heaks reageerimisjõudude uue mudeli

Prindi see artikkel
12. juuni 2009

natokaitseminNeljapäeval ja reedel Brüsselis toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel kiideti heaks alliansi reageerimisjõudude uus mudel, mis teeb sellest paindlikuma ja tõhusama üksuse.

Samuti avati NATO peakorteri ees mälestusmärk organisatsiooni poolt läbiviidud sõjalistel missioonidel langenute mälestuseks.

NATO reageerimisjõudude (NATO Responce Force, NRF ) peamine ülesanne on tagada kõrge valmisolek mistahes tüüpi konfliktide puhkemisel, sealhulgas Washingtoni lepingu kollektiivkaitset puudutava artikli 5 kriiside korral.

Kohtumisel kordasid kaitseministrid üle oma pühendumise kollektiivkaitse põhimõttele, eraldi rõhutati vajadust pidevalt tegelda NRF-i planeerimise, väljaõppe ja õppustega.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul saab kuni 13.000-meheline tuumiküksus olema NATO peamine kiirreageerimisjõud nii alliansi ühises kaitselahendis kui ka vajadusel sõjalistes operatsioonides väljaspool NATO piire.

„Reageerimisjõudude arendamine NATO kontekstis on Eestile väga oluline eesmärk, mistõttu oleme valmis lähiaastatel andma oma jõukohase panuse NRF-i üksuste mehitamisse. Samuti on heameel tõdeda, et alliansi liikmesriikidel on lisaks laiapõhjalisele praktilisele sõjalisele abile ka väga selge poliitiline tahe vajadusel kiirreageerimisjõude oma partnerite kaitsel rakendada,” lausus Aaviksoo.

NRF-i uus mudel põhineb suurel määral Suurbritannia initsiatiivil varasemalt välja pakutud NRF-i sisese kriisireguleerimisüksuse ASF (Allied Solidarity Force) olulistel elementidel – ühine planeerimine ja väljaõpe, solidaarne rahastamismudel, suur nähtavus avalikkusele ning usutav heidutusvõime. NRF-i tuumikuks saab olema ligi 13.000-meheline üksus, mis on viie kuni kümne päevaga valmis siirduma kriisipiirkonda. Lisaks sellele määratakse liikmesriikide poolt täiendavad 10-30 päevases valmisolekus olevad väeüksused.

Lähiaastatel on Eestil kavas NRF-i panusta keskmiselt 40 kaitseväelase või teiste võrreldavate võimetega. 2010. aasta esimesel poolaastal osaleb Eesti Balti pataljoni koosseisus NRF-i 14. rotatsioonis ligi 200 kaitseväelasega.

Teiste oluliste teemadena käsitletakse NATO kaitseministrite seekordsel kohtumisel käimasolevaid operatsioone Afganistanis ja Kosovos, piraatlusevastast võitlust Somaalia rannikul, aga ka NATO rahuaegse juhtimisstruktuuri reformi.

Samuti mälestasid kohtumisel osalejad minutilise leinaseisakuga NATO missioonidel langenud kaitseväelasi, kelle auks avati organisatsiooni peakorteri ees mälestuskivi.

Kahepäevase ürituse raames toimuvad eraldi kohtumised ka NATO partnerriikide kaitseministritega ning alliansi Afganistani missiooni ISAF panustavate, kuid NATO-sse mittekuuluvate riikide esindajatega.

Tekst ja foto: Kaitseministeeriumi 12.06.2009 pressiteade