Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Haridus ja teadus / Tallinna Ülikool valis kuus uut professorit

Tallinna Ülikool valis kuus uut professorit

Prindi see artikkel
19. juuni 2009

Prof Otto Jastrow (foto: Tallinna Ülikool)

Prof Otto Jastrow (foto: Tallinna Ülikool)

Esmaspäeval, 15. juunil valis Tallinna Ülikooli senat kuus uut korralist professorit. Alates 1. septembrist 2009 töötab Tallinna Ülikooli araabia keele professorina Otto Jastrow, vene kultuur Eestis professorina Aurika Meimre, andmeanalüüsi professorina Katrin Niglas, bioloogia professorina Margus Pensa, filmikunsti professorina Jüri Sillart ning alushariduse professorina Aino Ugaste.

Otto Jastrow on sündinud 19.02.1942 Saarlandis Saksamaal, ta on õppinud neljas ülikoolis (Saarbrückeni, Tübingeni, Istanbuli ja Beiruti ülikoolis). Prof Jastrow on töötanud tänaseks 36 aastat õppejõuna erinevates ülikoolides, olles üks tuntumaid araabia ja aramea keelte dialektide eksperte maailmas. Ta on osalenud üle 50-l lingvistilisel välitööl Lähis-Idas (sh Türgis, Iraagis, Jeemenis, Süürias, Iisraelis jm) ning on ainsa teadlasena dokumenteerinud üle tosina dialekti. Professor Jastrow on 12 raamatu ning üle 70 artikli autor, tema uurimisvaldkonnad on uute Lähis-Ida keelte didaktika ning semiidi (araabia ja uus-aramea) keelte ja dialektide uurimine ja publitseerimine. Otto Jastrow on töötanud Tallinna Ülikoolis alates 2007. aastast arabistika erakorralise professorina, tema eestvedamisel alustati arabistika suuna juurutamist TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo programmis. Hetkel juhendab professor Otto Jastrow ühte doktori- ning kahte magistritööd. Ta on aktiivne ka Baltimaade sotsiaal- ja humanitaarteaduste doktorikoolis – hiljuti valiti prof Jastrow doktorikooli juhatuse esimeheks ning ta juhatab doktorikooli Aasia uuringute osa.

Aurika Meimre on sündinud 17.04.1969 Pärnus. Ta on õppinud Tallinna Ülikoolis slaavi filoloogiat, 2002. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktorikraadi. Aurika Meimre peamised uurimisteemad on seotud vene kultuuri uurimisega Eestis, rõhuasetusega kirjandusele ning ajaloole. Aurika Meimre on rahvusvahelisel tasandil tunnustatud teadlane – korraldanud kuus rahvusvahelist konverentsi ja kolm seminari, samuti esinenud kümnetel erialastel rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel. Ta on avaldanud 51 teadustööd vene, eesti, inglise ja horvaadi keeles – erilist äramärkimist on leidnud monograafia „The Russian Language in the Estonian Media”. 2007. aastast alates on Aurika Meimre Eesti Teadusfondi grandi „Kultuuri topograafia: vene kultuuritegelased-suvitajad Eestis” juht ja põhitäitja, alates 2009. aastast Euroopa Sotsiaalfondi grandi „Eesti tekst vene kultuuris. Vene tekst eesti kultuuris” põhitäitja. Aurika Meimre on Tallinna Ülikoolis töötanud alates 2001. aastast, alates 2008. aastast on ta TLÜ Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi direktor, ta palju panustanud venekeelse ajakirjanduse eriala arendamisesse. Aurika Meimre on Tallinna Ülikooli senati, teaduskomisjoni ning rahvusvahelistumise nõukogu liige.

Katrin Niglas on sündinud 27.01.1970 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli ning Cambridge`i Ülikooli, 2004. aastal kaitses doktorikraadi. Tema teaduslik huvi on suunatud uurimismeetodite arendamisele ning statistika ja andmeanalüüsi kui uurimismetoodika õpetamise didaktilistele küsimustele. Katrin Niglas on juhtinud ka mitmeid arendusprojekte ning olnud paljudes sotsiaalteaduste erinevaid valdkondi käsitlevates uurimisprojektides metodoloogia ja andmeanalüüsi ekspert. Katrin Niglas on Eesti Statistika Seltsi liige, Rahvusvahelise Statistikahariduse Assotsiatsiooni (IASE) korrespondent Eestis, Euroopa Haridusuuringute Assotsiatsiooni (EERA) noorte teadlaste töörühma liige, Rektorite Nõukogu esindaja siseriiklikus Bologna jätkurühmas, Rektorite Nõukogu esindaja Tiigriülikooli programminõukogus, rahvusvahelise ajakirja International Journal of Multiple Research Approaches toimetuskolleegiumi liige, referent kirjastusele SAGE ning rahvusvahelisele ajakirjale Journal of Mixed Methods Research. Katrin Niglas on Tallinna Ülikoolis õppejõuna töötanud alates 1994. aastast, ta on aastate jooksul panustanud ülikooli töösse lektori, dotsendi, prodekaani ja informaatika osakonna juhatajana.

Margus Pensa on sündinud 19.11.1973 Kohtla-Järvel. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis bioloogiat ja ökoloogiat, 2003. aastal kaitses Tartu Ülikoolis doktorikraadi taimeökoloogia ja ökofüsioloogia erialal. Margus Pensa alustas oma teadustegevust TLÜ Ökoloogia Instituudis 1997. aastal, mil ta hakkas uurima õhusaaste mõju okaspuumetsade seisundile Eestis. Oma töös rakendas ta tollal uudset okkajäljemeetodit, ühes kolleegidega Rovaniemis täiendati meetodit oluliselt. Peale doktorikraadi kaitsmist asus Margus Pensa teadurina tööle METLA Rovaniemi uurimisjaama, samuti osales ta rahvusvahelise projektis PINE, mis uuris kliimamuutuse mõju metsa- ja tundraala ökosüsteemidele. Samal ajal jätkas Pensa tööd ka Ökoloogia Instituudis, kus ta oli Eesti Teadusfondi grandiprojekti, mis uuris igihaljaste taimeliikide lehetunnuste liigisisest varieeruvust, juht. Käesoleval hetkel juhib Margus Pensa TLÜ Ökoloogia Instituudis sihtfinantseeritavat teadusteemat „Häiringute mõju märgalaökosüsteemidele Eestis”. Margus Pensa on metsabioloogia alal rahvusvahelise haardega teadlane – ta on avaldanud 19 eelretsenseeritavat teadusartiklit, samuti on tema sulest ilmunud 17 muud teaduslikku ja populaarteaduslikku publikatsioone. Õpetlasetööga Tallinna Ülikoolis on Pensa seotud olnud alates 1999. aastast, ta on loenguid pidanud ka keskkonnakaitse loenguid TTÜ Virumaa Kolledžis ning ökoloogiat õpetanud Tartu Ülikooli avatud ülikoolis. Margus Pensa on juhendanud mitmeid bakalaureusetöid ning hetkel on juhendamisel üks magistri- ja üks doktoriväitekiri. Hetkel töötab Margus Pensa Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudis bioloogia õppesuuna juhi ning vanemteadurina.

Jüri Sillart on sündinud 29.05.1943 Tallinnas. Ta lõpetas 1970. aastal Moskva Filmiinstituudis kinematograafia erialal. Alates 2002. aastast on Jüri Sillart töötanud õpetlasena Tallinna Ülikoolis, ajavahemikus 2004-2009 on Jüri Sillart olnud Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja meediakooli korraline audiovisuaalkunsti professor. Jüri Sillarti eestvedamisel valmisid filmi ja video bakalaureusõppe õppekava ning filmikunsti magistriõppekava, samuti osales Sillart väga aktiivselt BFMi loomise protsessis. Jüri Sillart on teinud aktiivset õpetlasetööd ning viinud läbi koostööprojekte nii Eesti Kunstiakadeemias kui Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias. Kultuurimaailmas on Jüri Sillart tuntud nii režissööri, lavastaja kui operaatorina (nt filmi „Kuldrannake” režissöör, näidendi „Libahunt” (ETV) lavastaja ja operaatoritöö filmis “Nipernaadi”).

Aino Ugaste on sündinud 14.08.1952 Kosel. Ta õppis ajavahemikus 1973-1977 E. Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis koolieelset pedagoogikat ja psühholoogiat ning 1982-1986 NSVL PTA Koolieelse Kasvatuse Instituudis Moskvas. 1987. aastal kaitses ta pedagoogikandidaadi kraadi ning 2005. aastal doktoriväitekirja Jyväskylä Ülikoolis. Aino Ugaste on end erialaselt täiendanud nii Venemaal, Soomes kui Saksamaal. Aastate jooksul on ta avaldanud artikleid mitmetes rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates ajakirjades, samuti teinud erialaste kaastööd erinevatele rahvusvahelistele artiklitekogumikele. Aino Ugaste on osalenud ka paljudel alusharidust puudutavatel konverentsidel ning kongressidel Põhjamaades, Saksamaal, Türgis, Belgias, Saksamaal, USAs, Venemaal ja mujal; ta on ka Euroopa Alushariduse Assotsiatsiooni rahvusvahelise töörühma liige. Aino Ugaste on sihtfinantseerimisprojekti „Muutused elanike hoiakutes ja elustiilides aastatel 1985-2013: horisontaalne kihistumine” põhitäitja. Hetkel jätkab Ugaste koostööd Joensuu Ülikooliga Eesti-Soome alushariduse professionaalse arengu uurimisel ja riskilaste väljaselgitamisel Eestis ja Soomes. Õpetlasena on Aino Ugaste Tallinna Ülikooliga seotud olnud alates 1978. aastast, alates 2004. aastast töötab ta Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi eelkoolipedagoogika dotsendina.

Allikas: Tallinna Ülikooli 19.06.2009 pressiteade