Kirikute nõukogu president piiskop Einar Soone kõneleb pidulikul aastapäeva jumalateenistusel

Eesti Kirikute Nõukogul täitub sel aastal kakskümmend aastat asutamisest. Aastapäeva tähistamiseks korraldati 18. juunil kirikute koostöö arengule tagasivaatav konverents ja pidulik jumalateenistus. Aastapäeva üritustel kõlas läbiva märksõnana ühtsus ja avatus.

Konverentsi avas Eesti Kirikute Nõukogu president piiskop Einar Soone. Oma sõnavõtus ütles Soone, et koostegemises on jõud, ühiselt suudetakse ära teha palju.

“Mitmed kirikute tegevusliinid on suunatud ühiskonda, et pakkuda vaimset, kultuurilist ja moraalset tuge ja hoida järjepidevust eluväärtuste säilimisel,” lisas piiskop.

Einar Soone tõi oma sõnavõtus välja ka peamised tegevused, mis Eesti Kirikute Nõukogu eestvedamisel on käivitatud. Nõukogu tegevusaastate jooksul on loodud kaplaniteenistus kaitseväes, kinnipidamisasutustes ja politseis, sõlmitud ühishuvide protokoll valitsusega, alustatud religioonisaadetega riigitelevisioonis ja raadios. Samuti on kujundatud ühised religiooniõpetuse põhimõtted.

Konverentsi ettekannete osas kõneles professor Riho Altnurme oikumeenia ajaloost, professor David Vseviov vaatles kirikute nõukogu tegevusaastaid läbi ajaloolase pilgu ning preester Heikki Huttunen käsitles kirikute suhteid rahvusvahelises tähenduses.

Ajaloolise tagasivaate andsid paneeldiskussioonis Eesti Kirikute Nõukogu asutajad peapiiskop emeeritus Kuno Pajula (EELK), superintendent emeeritus Olav Pärnamets (EMK), endine vanempresbüter Ülo Meriloo (EEKBL) ja preester Rein Õunapuu (RKK).

Ühendkammerkoor, solistid Eve Kopli ja Eerik Jõks. Dirigeerib Raili Vahermägi

Kirikute nõukogu tulid aastapäeva puhul tervitama ka Vabariigi Valitsuse liikmed regionaalminister Valmar Kiisler ja justiitsminister Rein Lang.

Jumalateenistuse muusikalise osa eest hoolitses ühendkammerkoor, kus laulsid EMK Tallinna koguduse kammerkoor “Credo” ja Allika baptistikoguduse kammerkoor. Orelil saatis koori Mart Siimer.

Jumalateenistuse ja ühtlasi ka aastapäeva ürituste lõppedes süütasid liikmeskirikute kümme esindajat küünlad ümber keskse suurema küünla, et anda edasi ühine tunnistus omavahelisest üksmeelest ja selle allikast – Kristusest.