Peaminister Andrus Ansip kohtus läbi aegade esimest korda Eestis viibiva Malta peaminister Lawrence Gonzi`ga, kes avaldas Eestile toetust eurotsooniga liitumisel.

„Ma väga loodan Eestit näha eurotsoonis nii kiiresti kui võimalik,” ütles peaminister Gonzi, valitsuse kommunikatsioonibüroo vahendusel. Malta liitus euroalaga möödunud aasta alguses, 1. Jaanuaril 2008, mis oli sealse majanduselu suursündmus. Saareriigi valitsusjuhi hinnangul muutus Malta pärast euroga liitumist kohe investoritele atraktiivsemaks, mis elavdas oluliselt nende majandust. „Euro aitas luua Maltal uusi ja paremaid töökohti,” ütles Gonzi.

Peaminister Andrus Ansip märkis, et Eesti soovib liituda euroalaga esimesel võimalusel. „Eesti peab oluliseks tugevat ja stabiilset euroala, mille oluliseks osaks on Maastrichti kriteeriumide järgimine. Soovime kõiki nõudeid täites ühineda euroalaga hiljemalt 2011. aasta jaanuarist,” rääkis Ansip.

Peaminister Lawrence Gonzi hinnangul muudab Eesti liitumine euroga stabiilsemaks kogu Euroopa Liitu. Peaminister Ansipi sõnul on Eesti suurimaks väljakutseks eelarvekriteeriumi täitmine. „Me oleme suutnud sel aastal valitsussektori eelarvepositsiooni parandada rohkem kui 16 miljardi krooni võrra, mis moodustab 7,3 protsenti meie sisemajanduse koguproduktist,” rääkis Eesti valitsusjuht.

Vaatamata ülemaailmsele majanduslangusele on Malta olukord parem kui paljudel teistel Euroopa Liidu partneritel. Möödunud aasta kolmandas kvartalis oli saareriigi majanduskasv 2,2 protsenti, mis on võrreldes euroala keskmisega hea tulemus. Samas on ka Malta eksport ja turism langustendentsis. Malta on Eestile sarnaselt avatud majandusega riik, mis suuresti sõltub kaubandusest. Nii on sealse valitsuse esmane majandusprioriteet ekspordi suurendamine. Malta valitsus jätkab ka investeeringutega turismisektorisse, mis moodustab ligi kolmandiku sealsest sisemajanduse koguproduktist ning umbes veerandi ekspordist.

Malta peaminister Lawrence Gonzi andis Eesti peaministrile ülevaate Malta sisserände probleemist. Suure illegaalse sisserände tõttu Aafrikast üle Vahemere on rändeküsimused igapäevaseks mureks Lõuna-Euroopale ja eriti väikesele Maltale, kelle vastuvõtuvõime on tema territoriaalsest ja rahvastikulisest väiksusest tingituna väga madal. Nii on ränne kujunenud Malta jaoks üheks olulisemaks sise- ja välispoliitiliseks teemaks. Vahemereäärsete riikide probleemid illegaalsete immigrantide vastuvõtmisel ja tagasisaatmisel nõuavad Eesti meelest kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide kiiret reageerimist ja solidaarsust. Malta peaminister lahkub Eestist täna õhtul.