Foto: ERR

Brüsselisse jõuab üha enam Eesti muusikat ja teatrit. Ja seda hoopis kohalike aktiivsete elanike kutsel, mitte vaid ametlike koostööprogrammide või festivalide raames.

Möödunud nädalalõpul sai Brüsselis näha draamateatri lavastust “Kõik on täis” ning laulda koos eesti džässimuusikutega. Nii nagu Eestiski, läks draamateatri etendus Brüsselis täissaalile. Publikuks olid kohalikud eestlased, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi ERRi 09.05.2012 uudisest

Foto: ERR

Tänasel Euroopa päeval on Eestis lipupäev. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Lipu võivad heisata ka kõik teised.

Eesti lipuga koos heiskavad riigikogu, president, valitsus, riigikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ministeeriumid, Eesti Pank, kaitseväe peastaap, maavalitsused ja omavalitsusorganid ka Euroopa Liidu lipu, teatas riigikantselei.

9. mail 1950. aastal tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schumann ettepaneku ühendada Prantsusmaa, Saksamaa ja teiste Euroopa riikide söe- ja terasetootmine.

Loe edasi ERRi 08.05.2012 pressiteatest

Peapiiskop Janis Vanags, peapiiskop Andres Põder, piiskop Mindaugas Sabutis Tallinnas 2009.a (foto: EELK)

Balti piiskoppide konverentsi korraline kohtumine toimub 26. ja 27. aprillil Riias. Konverentsist võtavad osa ka Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku ja Evangeelse Luterliku Kiriku Venemaal ja teistes riikides esindajad.

Konverentsil arutatakse Balti kirikute vahelist koostööd nii teoloogilise hariduse, meedia, diakoonia ja koguduste tugevdamise kui rahvuskaaslaste piiriülese teenimise teemadel. Samuti tulevad kõne alla oikumeenilised suhted rahvusvahelistes organisatsioonides. Lisaks kirikutevahelisele koostööle keskendutakse Luterliku Maailmaliidu teemadele, mis ühendab luterlikke kirikuid Euroopas ja kogu maailmas.

Eesti poolt on lisaks peapiiskopile osalemas EELK kantsler Urmas Viilma ja assessor Tiit Salumäe. Kohtumisel osalevad ka Luterliku Maailmaliidu peasekretär Martin Junge, Euroopa osakonna referent Eva-Sibylle Vogel-Mfato ja Ungari Luterliku kiriku piiskop Tamâš Fabiny.

Eesti delegatsiooni juhib peapiiskop Andres Põder, Läti delegatsiooni peapiiskop Janis Vanags ning Leedu delegatsiooni piiskop Mindaugas Sabutis, Ingeri kirikut piiskop Aarre Kuukauppi ja Venemaa Luterlikku kirikut piiskop Dietrich Brauer.

Eelmine Balti piiskoppide kohtumine toimus 2009. aastal Tallinnas.

Allikas: EELK Konsistooriumi 27.04.2012 pressiteade

Raamatus räägib peategelane Erki oma suvest, mil ta otsustas alustada esimeste äridega, õppides selle käigus tundma raha ja ettevõtluse peamisi põhitõdesid, ning teenides nii raha oma unistuste ratta ostuks. Raamatu esitlus toimub Solarise Apollos 3.mail kell 16.00, kus lastel on võimalus osaleda ka interaktiivses ettevõtlusmängus.

Raamat õpetab lastele ettevõtluse algtõdesid, raha kasutamise põhimõtteid ning näitab, et raha nimel pingutades, seda kogudes ja kõrvale pannes on võimalik saavutada suuremat heaolu kui vaid taskuraha tühjale-tähjale kulutades. Raamat näitab läbi peategelase Erki seikluste, et ettevõtlus ja raha teenimine võib olla tore ja õpetlik mäng.

Raamatu autoriks on noor ettevõtja Erik Ehasoo. Erik on uue generatsiooni ettevõtja, kes alustas oma esimeste äridega juba lapsepõlves ja esimest korda ametlikult ettevõtjaks registreeris ta end 15-aastaselt – füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Erik usub, et laste rahaline kasvatus ja ettevõtlusharidus algab sellest hetkest, kui laps saab oma esimese taskuraha. Raamatus “Minu esimene äri” jutustatud lood, ärid ja ettevõtmised on kõik Eriku poolt väiksena läbi mängitud ning ideid raamatu kirjutamiseks saigi ta enda lapsepõlvest. Erik kirjutab raamatus oma lapsepõlve kogemustest läbi lapse, mitte lapsevanema vaatenurga. Samuti püüab ta lisada oma nüüdseid kogemusi ja teadmisi ettevõtjana, mida ta lapsepõlves ei teadnud, kuid mis oleks talle sel ajal väga kasuks tulnud.

3. mail kell 16.00 toimub Solarise Apollos raamatu esitlus, kus korraldatakse Tallinnas esmakordselt ka ainulaadne ettevõtlusmäng lastele, kus väikestel ettevõtlushuvilistel on võimalus luua oma äri nii nagu seda tegi raamatu peategelane Erki. Ettevõtlusmängus õpivad huvilised kuidas juhtida oma äri, kasutada ja säästa oma isiklikku raha ning mõistavad meeskonnatöö tähtsust edu saavutamisel. Ettevõtlusmängu korraldab MTÜ Ettevõtlusküla.

Raamatu koduleht on www.minuäri.eu. Vahvad pildid on raamatusse joonistanud Ott Vallik. Raamatu kirjastajaks on AS Ajakirjade Kirjastus.

Allikas: autori 25.04.2012 pressiteade

Rahvusvahelise muusikaolümpiaadi algatasid Eesti Muusikaõpetajate Liit ning Eesti Muusikaakadeemia koostöös Euroopa Koolimuusika Assotsiatsiooniga eesmärgiga tunnustada muusikaliselt andekaid üldhariduskoolide õpilasi ning nende õpetajaid rahvusvahelises kontekstis, samuti väärtustada muusikaõpetust üldhariduskoolide õppeprogrammis kogu Euroopas.

„Eestis korraldatakse siseriiklikke muusikaolümpiaade juba 2002. aastast. Soovime jagada oma kogemusi ka Eurpoopa kolleegidega. Ettevõtmise eesmärk on anda andekatele noortele võimalus eneseväljenduseks ja -arenduseks kompleksselt,“ räägib olümpiaadi korraldustoimkonna juht ja Eesti Muusikaõpetajate liidu välissuhete koordinaator Ene Kangron, kes kuulub ka Euroopa Koolimuusika Assotsiatsiooni juhatusse. „Noortele korraldatakse palju konkursse, mis keskenduvad vaid ühele oskusele, kuid erinevaid oskusi ja teadmisi ühendava rahvusvahelise ettevõtmisena toimub muusikaolümpiaad nii Eestis kui Euroopas esmakordselt. Meil on hea meel, et Eesti eeskujul korraldasid Läti, Leedu, Poola ja Sloveenia sel aastal esimesed rahvuslikud muusikaolümpiaadid“.

Konkurss toimub kahes vanuseklassis, 12-14-aastastele ning 15-18-aastastele noortele. Osalejaid on registreerunud lisaks Eestile ka Lätist, Leedust, Poolast, Soomest ja Sloveeniast. Võistlus koosneb kolmest osast – omalooming, laulu esitamine ja kirjalikud ülesanded. Heliloomingu puhul pidid noored arvestama sellega, et pala oleks kirjutatud akustilistele pillidele ning autor ise oleks esitajate hulgas. Kirjalikud ülesanded sisaldavad küsimusi kuulatavate muusikapalade kohta lähtudes vastava vanuseastme õppeprogrammidest.

Tallinna Kultuurikatel annab välja noore talendi preemia mõlemas vanusegrupis. „Kultuurikatel peab väga oluliseks väärtustada loovust ning innustada noori andekaid muusikuid, et neil oleks erinevaid võimalusi muusikaga tegelemiseks. Just taoline rahvusvaheline kogemus ja kohtumispaik nagu on Muusikaolümpiaad täna, on ka Kultuurikatla lähituleviku visioon,“ ütles Kultuurikatla eestvedaja Evelyn Sepp.

Publikul on võimalik osa saada konkursi avakontserdist 25. aprillil kell 18 Hopneri majas, mil EMTA segakoor esitab Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomingut. Kuulajad on oodatud ka finaalkontserdile ning auhinnatseremooniale, mis toimub 28. aprillil kell 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Esinevad olümpiaadist osavõtjad, toimub ühislaulmine Veronika Portsmuthi juhatusel ning ühised hääleimprovisatsioonid Kristel Marandi ja Jaan Kriveli juhtimisel. Kaasa teeb ka Anne-Liis Poll.

Rahvusvahelist Muusikaolümpiaadi toetavad Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus, Tallinna Kultuurikatel.

Allikas: korraldajate 24.04.2012 pressiteade

Foto: ERR

Esmaspäeval algas Prantsuse kevad Eestis ehk “Voila!”, veidi rohkem kui pooleteise kuu pikkusel festivalil toimub ühtekokku 21 üritust.

Alguse teevad kolm ansambli Das Kapital kontserti Tallinnas, Viljandis ja Tartus, mis kuuluvad Jazzkaare programmi, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Prantsuse kevade üritused toimuvadki kahasse siinsete üritustega nagu kirjandusfestival HeadRead ja Tallinn Treff või kultuurikorraldajatega nagu Katusekino. Eesmärk on tuua eestimaalasteni nii tuttavat kui ka uut.

Loe edasi ERRi 23.04.2012 uudisest

Vene õigeusu patriarh Kirill on nimetanud punkbändi Pussy Riot hiljutist ülesastumist Moskva Kristuse Lunastaja kirikus “osaks kirikuvastasest kampaaniast”.

Peaminister Putin ei ole Pussy Rioti “punkpalvust” kommenteerinud, ansambel ise nimetas esinemist protestiks kiriku ja presidendiks valitud peaministri lähedaste suhete vastu.

Putini esindaja Dmitri Peskov rõhutas esmaspäeval usulise sallivuse vajadust Venemaal, kuis õigeusu kirik on enda sõnul sattunud “tagakiusajate” ja “venevastaste jõudude” rünnaku alla.

“Kodanikuühiskonna aktiivsuse kasvuga seotud protsessid on põhimõtteliselt positiivsed. Kuid neil on ka inetud kõrvaltahud – näiteks lugupidamatus ja agressioon kiriku vastu,” ütles Peskov usutluses Reutersile. “Vene Föderatsioonis oli ja on nii eetilisest, moraalsest kui ka legaalsest vaatevinklist täiesti vastuvõetamatu väljendada põlgust usu või rahvuse vastu, sest Venemaa oli ja on paljurahvuseline ja paljuusuline riik,” ütles Peskov.

Peskov keeldus võtmast seisukohta Pussy Rioti juhtumis, kelle kolme liiget ähvardab huligaanitsemises süüdimõistmise korral kuni seitsmeaastane vangistus.

“Selle otsuse peavad langetama kohtuvõimud rangelt seaduse raamides,” ütles Putini esindaja.

Mõni tund pärast Peskovi usutluse andmist teatas Moskva politsei, et vahistas mehe, kes tungis Pussy Rioti liikmete vahi all hoidmist pikendanud kohtuniku tööruumidesse ja ähvardas naist kirvega, kui ta bändi liikmeid ei vabasta.

Allikas: BNS, 23.04.2012

Järjekorras 14. lahtiste uste päeva juhatab sisse politsei- ja piirivalveameti ühendorkestri vaskpilli-kvintett.

Keskpäeval leiab riigikogu istungisaalis aset traditsiooniline valitsuse infotund, kus rahva küsimustele vastavad peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Lahtiste uste päeva raames toimub ka põhiseaduskomisjoni avalik istung, kus tuleb kaalumisele valimisea langetamine. Vaatluse all on valimisea langetamise õiguslikud aspektid, noorte valmisolek selleks ning valimisea langetamise võimalikud mõjud valitsemisele ja ühiskonnale.

Loe edasi ERRi 23.04.2012 uudisest

“Andrei Sannikov ja Dmitri Bondarenko paistavad välja kui paljude väsimatu töö ja pühendumuse peamised sümbolid demokraatliku ja euroopaliku Valgevene jaoks,” ütles EL-i välispoliitikajuht Catherine Ashton (fotol) avalduses.

“Kutsun Valgevene võime vabastama kohe tingimusteta kõik ülejäänud poliitvangid ja eemaldama kõik piirangud nende kodaniku- ja poliitiliste õiguste nautimise teelt,” ütles ta ja lisas, et selline samm lähendaks EL-i ja Minskit suhete paranemise suunas.

Allikas: BNS, 15.04.2012

Emnidi küsitlus ajalehe Bild am Sonntag tellimisel näitas, et Merkeli konservatiive toetab 36 protsenti vastanutest, nende koalitsioonipartnerite Vabade Demokraatide (FDP) toetus püsib aga muutumatuna nelja protsendi tasemel.

Opositsioonis olevaid sotsiaaldemokraate (SPD) toetab 26 protsenti ning nende eelistatud partnereid, rohelisi, 13 protsenti vastanutest.

Emnid ütles kommentaariks, et võimukoalitsiooni napp edu on põhjustatud Piraadipartei tugevast esinemisest. Internetivabaduse eest võitlev erakond naudib juba 10-protsendilist toetust, vähendades SPD toetajate ridu.

Teised hiljutised küsitlused on näidanud paremtsentristide ja vasaktsentristide laagri tasavägisust.

Kuigi Merkeli konservatiivid juhivad SPD ees kuni 10 protsendipunktiga, on FDP nõrkus vähendanud koalitsiooni tegevusruumi.

Selline jõudude vahekord võib viia selleni, et järgmiste valimiste järel luuakse konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide suurkoalitsioon, prognoosivad analüütikud.

Allikas: BNS, 08.04.2012

„Kiriku kutsumus on tuua rõõmu maailmale, tõelist ja püsivat rõõmu“ (Benedictus XVI, läkitus Ülemaailmse Noorte Päeva puhul, 15.03.2012). Nende sõnadega astume sisse aasta kõige tähtsamasse nädalasse, mida meie, katoliiklased, nimetame „Pühaks Nädalaks“.

Sel nädalal antakse meile tõeline rõõmusõnum: Ülestõusmispühadel tuleb Jumala lõputu armastus lunastama lõputut pattude rida, mida meie, inimesed, kanname enda järel: „nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud“ (Jn3:16). Kuidas mitte vastata armastusele armastusega? Tõesti on tulnud aeg elavdada meis armastust, nii sageli leiget ja kõhklevat armastust, millega me ümbritseme Kristust.
Kas me tõesti usume Kristuse surma ja Ülestõusmise päästvasse väesse? Mitte miski ei saa sellele väele vastu panna, ei kurjus ega saatan, ega „must, kleepuv märk, mille jätsid vääritud viha külvajad“ . Olgem kindlad, et Kristuse surm ja Ülestõusmine ei päästa meid millalgi kauges tulevikus, sellisel viisil, millest meil ei ole aimugi, vaid nüüd, praegu, kui me ainult laseme tal siseneda meie ellu.

Kristlase tee ei ole alati kerge ega kiire, aga ta on alati rõõmutee. Mõned teised teed tunduvad vahel kergemad või kiiremad õnne saavutamiseks, aga jätavad hinge tühjaks ja südame kurvaks. Selline on Usuaasta tähendus, mida paavst Benedictus XVI kutsub meid varsti alustama. See on aasta, mil me võime arvestada suurema Jumala armuga, usu taasavastamiseks ja elavdamiseks nii meie elus kui ka meie ühiskonnas.
Oma viimases läkituses tuletasin meelde ristivanema vastutust, mille paljud meie seast on enese peale võtnud. Selle ülesande peamine tähendus on aidata teisi nende usulisel teel. Väga sageli on see parim viis edasi liikuda omaenda elu teel, sest see, kes aitab teisi, ei mõtle enda peale, enda probleemide peale, ja leiab paremini lahenduse oma probleemidele. See, mis kehtib tavalises elus, kehtib veelgi enam üleloomulikus elus. On täiesti loomulik, et esimeste kristlaste vahel tekkis väga varakult selline hingeline solidaarsus, tõeline pühade osadus, millest ristivanemate institutsioon on üks konkreetne väljendus. Apostlite tegude raamat ütleb isegi, et „usklike kogul oli üks süda ja üks hing“ (Ap 4:32). Armsad vennad ja õed, kas Kristuse surma ja Ülestõusmise mälestus sel aastal, ja lähenev Usuaasta ei ole meie jaoks kutse ligimest – olgu ta ristilaps või mitte – rohkem aidata tema usulisel teel? Selle kaudu muutume me ise tugevamaks ja meie usk muutub elavamaks. Paastuajal oleme püüdnud rohkem teisi aidata nende materiaalses elus. Püüdkem nüüd laiendada oma huvi inimese elu sügavamatele aspektidele.

Oleks kurb kui keegi meie seas oleks nagu halvatu Betsaida tiigi ääres, kes tunnistas nukralt, et ta on aastaid asjatult ootanud, sest  „mul ei ole kedagi, kes aitaks mind tiiki“ mille vesi pidi teda tervendama (Jn 5:4).
Armsad vennad ja õed, ma palun teid palvetada Usuaasta viljade eest, nii terves Kirikus kui ka eriti Eesti Katoliku Kirikus. Usk on üleloomulik voorus, mida me peame paluma Jumalalt. Ainult Tema saab seda meile anda, mitte head põhjused, argumendid või tunded.

Aga kuidas me kaitseme oma usku? Tuleb võidelda leiguse vastu – see on kiusatus, mida iga kristlane varem või hiljem omal teel kohtab, teatud laiskus ja väsimus, mis eemaldab meid vaimulikust elust ja tõeotsimisest. Aga laiskus ei ole paratamatu kui inimene otsib sakramentide, eriti pihisakramendi abi.

Kuidas me toidame oma usku? Sagedane vaimulik lugemine on alati olnud Kiriku soovitus inimesele, kes soovivad oma usku toita. Muidugi tuleb endale muretseda selliseid raamatuid, mille sisu toidab reaalselt meie hinge ja on usaldusväärne. Paraku kirjutatakse palju, aga mitte kõik ei ole kasulik ega usaldusväärne ja nõu küsimine on sageli väga tark ja vajalik otsus. Loodan, et Usuaasta alguseks, oktoobriks, saab valmis ka Katoliku Kiriku Katekismuse eestikeelne tekst. Ma soovitan väga seda lugeda ja kasutada nii sageli kui võimalik, nii pere kui koguduse elus. Katekismuse tekst on allikas, millest me võime juua Usuaasta jooksul.
Armsad vennad ja õed, sellised on minu mõtted Püha Nädala alguses. Püüdkem mitte ainult osaleda Püha Nädala teenistustel, vaid elada nende kaudu kogu südamest kaasa Kristuse surma ja Ülestõusmise mälestusele.

Püha Maarja, meie Ema, Tarkuse aujärg, elava usu eeskuju, palu meie eest. Issand Jeesus, selle olulise perioodi alguses Kiriku ja maailma ajaloos tuleme me Sinu juurde, nagu tegid apostlid, paludes „Adauge nobis fidem“, kasvata meie usku (Lk 17:5). Jumal vajab inimesi kes näitaksid Evangeeliumi mitte teoorias või sõnades vaid oma igapäevases elus. Võtkem kuulda tema kutset !

+ Piiskop Philippe Jourdan
Pertusa titulaarpiiskop
Eesti Apostellik Administraator

Tallinnas, 27. märtsil 2012.

Ülestõusmispühad on kirikuaasta kõige tähtsamad pühad. Kristus, kes oli löödud risti, surnud ja asetatud hauda, tõusis kolmandal päeval surnust üles.

Ülestõusmispüha andis juutlikule paasapühale uue sisu. Nagu Vanas Testamendis Mooses valitud rahva läbi Punase mere vabadusse viis, nii tõi Kristus oma surma ja ülestõusmise läbi inimkonnale igavese õndsuse. Nagu vanatestamentlik paasatalle ohverdamine ja ohvrisöömaaeg tegi iga valitud rahva liikme Moosese poolt Jumalaga tehtud lepingu osanikuks, nii annab osalemine Kristuse surma ja ülestõusmise müsteeriumides Pühas Armulauas tõelise uustestamentliku ohvri näol meile kõigile igavese õndsuse tagatise, kui sellest oma eluks järeldused teeme ja täidame kõik, mida meie Jumalast valgustatud südametunnistus nõuab.

Ülestõusmispüha rõõmusõnum Püha Markuse järgi:

1 Ja kui hingamispäev oli möödas, ostsid Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ema Maarja ja Saloome lõhnarohte, et tulla Jeesust võidma.

2 Ja nädala esimesel päeval väga vara, kui päike oli just tõusmas, tulid nad haua juurde.

3 Ja nad ütlesid üksteisele: “Kes küll veeretab meil kivi hauakambri ukse eest ära?”

4 Ja üles vaadates nägid nad, et kivi oli ära veeretatud. Aga see oli väga suur.

5 Ja hauakambrisse minnes nad nägid paremal pool istumas noorukit, riietatud pikka valgesse kuube. Ja neil hakkas hirm.

6 Aga nooruk ütles neile: “Ärge kartke! Te otsite ristilöödud Jeesust, Naatsaretlast. Ta on üles äratatud, teda ei ole siin. Näe, siin on paik, kuhu ta pandi!

7 Kuid minge ütelge tema jüngritele ja Peetrusele: Ta läheb teie eele Galileasse. Seal te saate teda näha, nõnda nagu ta teile ütles.”

8 Ja nad tulid välja ja põgenesid hauakambri juurest, sest neid oli vallanud hirm ja hämmeldus ning nad ei öelnud kellelegi midagi, sest nad kartsid.

Allikad: www.piibel.net; www.neitsimaarja.ee; www.piritaklooster.ee

Foto: EELK

Kristus ütleb: „Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed!“ (Ilm 1:18)

Kristuse ristikandmine pilkava rahva ja ehmunud õpilaste silme all Kolgatale varjutas jüngrite rõõmu ja lootuse ning pani kõikuma nende usu. Armastust kuulutanud Õpetajale esitatud süüdistus oli ränk ja ülekohtune. Valitsejate otsus riivas tugevasti õpilaste inimväärikust. Osavalt kasutati ära rahva heitlikku meelsust, kes tõelisust taipamata hüüdis: „Poodagu ta risti!“

Ülestõusmispüha sõnum aga kannab endas uut ja võimast, julgustavat ning üleloomulikku väge, mis muutis maailma. Kristus on surnuist üles tõusnud! Surm on võidetud. Haud on tühi. Kristus elab! See, mis on inimkätega haaramatu ning inimmõistusega seletamatu, on saanud reaalsuseks.

Kõike nähtut ja kuuldut oli jüngritel raske tõeseks pidada. Siiski andis Ülestõusnu ilmumine neile tagasi lootuse, kinnitas usku tõotuste täitumisse, julgustavatesse sõnadesse, mida Õpetaja oli neile rääkinud. Apostel Toomase kahtlus elu võidusse surma üle hajus siis, kui ta oli ülestõusnut isiklikult puudutanud. Temagi hüüdis: „Minu Issand ja minu Jumal!“ Ime esimesed tunnistajad elasid läbi vahetu Jumala puudutuse, mis muutis neid rõõmusõnumi kandjateks ja kuulutajateks. Kõikidele ei saa osaks sellist kogemust. Kõikidele aga kuulutas Jeesus: „Õndsad on need, kes ei näe ja siiski usuvad!“ (Jh 20:29)

Imes kahtlejaid, usu kaotajaid ja Jumalast eemaldujaid leidub igal ajastul. Selle põhjuseks võivad olla välised mõjud või hinge sisemine rahutus. Pimedus takistab nägemast, kurjus purustab heateo, egoism lõhub kooselu, patt allutab kõik surmale. Lõputu otsimine ja igatsus õnne järele kurnab rahutut hinge. Väsitab seni, kuni ta leiab rahu Jumalas.

Pärast Kristuse ülestõusmist täitus jüngrite süda rahu ja rõõmuga. Nad jagasid teistega seda uut lootust ja armastust. Johannes kirjutab: „Mida me oleme näinud ja kuulnud, seda me kuulutame teile, et teilgi oleks osadus meiega. Ja meie osadus on Isaga ja tema Pojaga, Jeesuse Kristusega. Ja seda me kirjutame teile, et meie rõõm oleks täieline.“ (1 Jh 1:3-4)

Rõõmu allikaks on Kristus. Tema jagab armuvahendeid, et me tunneksime tõde ja et tõde teeks meid vabaks patu ja surma meelevalla alt. Jumala sõna ja sakramendid, palve ja õnnistamine aitavad meid vaimselt terveneda, kasvada ja saada täiuslikumaks. Kristus ise on muutumatu. Tema kinnitab: „Mina olen seesama eile, täna ja igavesti!“ Tema on meie juures maailma-ajastu otsani, Tema, kes on isandate Issand ja kuningate Kuningas, elab ning valitseb igavesti!

Õnnistatud ülestõusmispühi!

Peapiiskop Andres Põder

Piiskop Andres Taul

Piiskop Einar Soone

Peapiiskop emeeritus Kuno Pajula

“Sel aastal kavatseme tähistada 10 aasta möödumist Johannes Paulus II visiidist Bakuusse. Sellega seoses kavatseme püstitada eelmisele paavstile mälestusmärgi,” ütles ta.

“Mälestusmärgi avamisele, mis on kavandatud 27. maile, ootame aukülalisi Vatikanist ja Euroopast. Mälestusmärgi autor on itaalia skulptor, kuid see on Slovakkia katoliku kiriku kingitus,” ütles Fekete.

Allikas: BNS, 08.04.2012

Foto: ERR

New Yorki ootab ees tihe eesti kultuurikevad, avalöögi sellele andis ansambel Ewert and the Two Dragons.

New Yorgi kunstnikelinnaosa Williamsburgi tuntud klubis Knitting Factory antud kontserdiga pani Ewert and the Two Dragons punkti oma esimesele Põhja-Ameerika ringreisile, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Me tulime New Yorki Kanadast. Seal toimus festival Canadian Music Week, mis on sarnane meie Eesti oma Tallinn Music Weekiga. Torontos oli meil viis kontserti ja eile oli meie esimene kontsert New Yorgis klubis Pianos,” rääkis ansambli kitarrist Erki Pärnoja.

Loe edasi ERRi 07.04.2012 uudisest

“Ma ei maini siin nimesid ega kritiseeri kedagi, kuid see, et Kreeka 2001. aastal liitus euroalaga on tagantjärele vaadates ja oli tegelikult juba ka siis üks suur viga,” märkis Rehn.

“Peale selle polnud eurotsoonil mingeid vahendeid sellise kriisiga toimetulekuks, kuhu 2009. aasta lõpul ja 2010. aasta alguses satuti,” märkis Rehn.

Eurotsooni laiendamisel peab voliniku hinnangul edenema suure ettevaatusega. Uued liikmesriigid võiksid Rehni hinnangul olla Läti, Leedu ja Poola.

Kreeka teatas neljapäeval, et vahetab järgmisel nädalal võlakirjade vahetamise programmi raames 20,27 miljardi euro väärtuses vanu võlakirju uute vastu. Ühtlasi pikendas Ateena võlakirjade vahetamise tähtaega 20. aprillini.

Kui varem 94,8 miljardi euro väärtuses vahetatud võlakirjad kuulusid Kreeka seaduste alla, siis nüüd vahetatakse rahvusvaheliste finantskeskuste õiguse alla kuuluvaid võlakirju. Kokku toimus 36 Kreeka valitsuse ja investorite esindajate kohtumist. Kõigi investoritega kokkulepet ei saavutatud.

Vahetusega nõustunud investorid saavad vanade võlakirjade vastu uued võlakirjad, mille nominaalväärtus moodustab 31,5 protsenti vanade väärtusest, lisaks saavad nad Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) 24-kuulisi veksleid.

Kreeklased maksid eelmisel aastal altkäemaksudeks 554 miljonit eurot, et saada riigiasutustes vajalikku teenust, kirjutas sel nädalal Athens News, mis on avaldanud kogu korruptsiooninimekirja. Altkäemaksu oli vaja anda näiteks haiglajärjekorras ettepoole nihkumiseks, juhiloa või ehitusloa saamiseks ja muuks otstarbeks.

Allikas: BNS, 06.04.2012