„Võistlusele võib esitada nii looduse ja keskkonnateemalisi luuletusi, jutte kui näidendeid, mis kajastavad looduselamusi, keskkonna- ja elurikkuse teemat,“ ütles lugemisaasta projektijuht Krista Ojasaar.

Töid hinnatakse viies vanuseklassis – 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass (sh kutsekoolid), 10.-12. klass (sh kutsekoolid) ning täiskasvanud. Žürii hindab võistlustöödes originaalsust, head kujundiloomet, sisukust, isikliku emotsiooni olemasolu, ainestiku tabamist ja head keeletaju. Konkursist osavõtjad on oodatud väljendama oma mõtteid ilukirjanduslikus vormis.

Tulemuste avalikustamine toimub 15. detsembril 2010. aastal ning auhindadeks on raamatud. Auhinnatud töödest koostatakse kogumik, mida jagatakse tasuta koolidele ja raamatukogudele. Žüriil on õigus välja anda ka žanripreemiad ja eripreemiaid.

Omaloominguvõistlus toimub lugemisaasta, Eesti looduskaitse 100 ja elurikkuse aasta koostööprojektina. Selle eesmärgiks on pöörata tähelepanu looduse mitmekesisusele ja keskkonnahoiule, tekitada huvi looduse ja keskkonnaalase kirjanduse lugemise ning sellest kirjutamise vastu, panna mõtlema ning arutlema erinevatel looduse ja keskkonna teemadel.

Konkursitööd tuleb saata aadressil: Eesti Kirjanduse Selts, Vanemuise 19, Tartu 51014, märgusõna all „Seigeldes looduse raamatus“. Konkursile esitatud käsikirju ei tagastata.

Allikas: Kultuuriministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi 03.09.2010 pressiteade

Tartu ja Valga pidudel astub publiku ette ka tsirkusestuudio Folie, tutvustades oma esinemisega kultuuripealinna aastal Tallinnas toimuvat uue tsirkuse festivali „Tsirkusepuu“. Selle rahvusvahelise suurpeoga tutvustatakse Eesti publikule Euroopa noorte tsirkuse hetkeseisu.

Samaaegselt laval toimuvaga saavad kõik tutvuda Euroopa kultuuripealinna infotelgi ja meenetega ning proovida kätt nukkude valmistamise töötoas ja saada kiirkoolituse oma enda nukunäidendi tegemiseks. Tartu kontserdil lööb kaasa ka Tallinn 2011 populaarne trummiorkester Trumm-It, kelle esinemise järel saavad pealtvaatajad töötoas näpunäiteid trummide valmistamiseks ja trummimänguks.

Kultuuripealinna töötoad avatakse mõlemas linnas kell 16, peo avalöök antakse nii Tartu Raekoja platsil kui ka Valga linnapargis orienteeruvalt 17.30. Laupäevase kultuuripealinna peo Tartus lõpetab Ott Leplandi kontsert, pühapäeval, 5. septembril Valga linnapargis peetava Tallinn 2011 peo lõpetab Maarja-Liis Ilusa kontsert. Kõige täpsema kava leiab veebiaadressilt www.tallinn2011.ee/eesti_linnade_tuur.

Nädal varem peatus Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 Eesti linnade tuur Haapsalus ja Pärnus. Koos esinejatega tervitasid kohaletulnuid ka sihtasutuse Tallinn 2011 esindajad. „Mul on väga hea meel, et Eesti linnad on meid nii lahkelt vastu võtnud. Järgmisel aastal on Tallinna kord teid kõiki võõrustada ning ma usun, et põhjust meile külla tulla leiate kultuuripealinna programmist küllaga,“ lausus sihtasutuse Tallinn 2011 juhatuse liige Jaanus Mutli.

Kultuuripealinlasi tervitasid omakorda ka linnade esindajad – Haapsalus linnapea Urmas Sukles ja volikogu esimees Jaanus Karilaid ning Pärnus abilinnapea Jane Mets, kes pakkus oma tervitussõnavõtuga välja, et pärast Tallinna edukat kultuuripealinna-aastat tasuks Pärnul samuti proovida sellele väärikale tiitlile kandideerida. Peole kogunenud pärnakad võtsid õhku visatud idee rõõmuga vastu.

Allikas: SA Tallinn 2011  02.09.2010 pressiteade

Õuepäeval saab tutvuda Antoniuse Õuega, külastada vastrenoveeritud Gildimaja ja vaadata gilditeemalisi näitusi. Avatud on ka Antoniuse Õue Meistritemaja, kus saab uudistada meistrite töid ja tegemisi. Lapsed on oodatud mängima vana aja mänge ja kuulama vesteid vanadest ametitest, täiskasvanute jaoks kõlab loeng keskaegsest provintslikust linnakultuurist. Õuelaval esinevad Tamme Gümnaasiumi puhkpilliorkester ja mudilased, noorteansambel Dialekt, iiri muusika ansambel Paddy’s ning õhtul tantsuks Põldsepp ja pojad.

Õpitubades õpetavad meistrid soovijatele muuhulgas näiteks paberi valamist, söega joonistamist, käepaela ja hüpiksiili tegemist ning lihtsamate rahvapillide valmistamist. Iga tegevuse juures tutvustavad juhendajad kasutatavaid materjale ja esemete ajaloolist tausta.

Kogu päeva jooksul on avatud Väikegildi laat, millest võtavad osa tarbekunstnikud, käsitöölised ja kodumaise toiduga kauplejad. Laadalt saab osta erinevat talukaupa, käsitööna valminud tarbeesemeid, mööblit ja muud huvitavat.

Õuepäeval tutvustame ka sügisel tööd alustava Loovuskoja programmi. Loovuskoda on erinevas vanuses lastele ja noortele suunatud huviring, mis arendab loovat mõtlemist ja käelist tegevust.

Iga-aastaseks traditsiooniks muutunud Antoniuse Õuepäevad toimuvad sellel aastal viiendat korda, erandlikult kevade asemel sügisel. Viivituse põhjustas Lutsu 3 renoveerimine ja ümberehitus.

MTÜ Antoniuse Gild on asutatud 1999. aastal ning kujutab endast avatud ateljeede põhimõttel töötavaid meistrikodasid, mis on Tartus Antoniuse Õuel avatud aastaringselt. Huvilised saavad külastada gildi kodasid, vaadata töötamas oma ala meistreid ning osta ja tellida kohapeal valmivaid tooteid. Lisaks pakutakse õpitubades osalemise võimalust ja erinevaid ekskursioonipakette. Tegemist on erilise paigaga, kus saavad tänu Tartu Väikegildi traditsioonidest kinnipidamisele kokku ajalugu ning tänapäevane tarbekunst.

Allikas: www.antonius.ee

Foto: www.memento.ee

4. septembril kell 12 tähistab Eesti vabadusvõitluse muuseum Lagedil Vabaduspargis 65 aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust.

Maailmasõja veteranid süütavad mälestustule, sellele järgnevad muuseumi juhataja Johannes Tõrsi avakõne, Eesti Kaitseväe kaplani Peeter Partsi mälestusteenistus, pärgade asetamine mälestusristile ja aupaugud langenute auks. Sõbralike riikide sõjaväeatašeed istutavad mälestustamme.

Toimub Vene, Soome, Saksa, Ameerika ja Rootsi liikuva soomustehnika näitus, vaadata saab erinevate armeede mundreid, relvi, dokumente, pilte. Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo seltsi esimees Hanno Ojalo kõneleb Eesti laskurkorpusest, Johannes Tõrs Teise maailmasõja lahinguist Saaremaal. Oma mälestusi sõjast kõnelevad maailmasõja veteranid.

Ei puudu ka traditsiooniline sõdurisupp ja näidislahing ajalooklubi “Frontline” esituses. Vastuvõtul Kiivri baaris esitab EVV Muuseumi meesansambel “Kuldne õhtupäikene” Kuno Kasaku juhatusel sõdurilaule, esinevad ka Erich Krieger ja Boris Lehtlaan.

Allikas: Johannes Tõrs’i pressiteade

Ligi ütles neljapäeval pärast valitsuskabineti nõupidamist BNS-ile, et kabinet jätkab eelnõu arutamist järgmisel neljapäeval, 9. ja seejärel teisipäeval, 14. septembril. Viimane nõupidamine lükkub neljapäevalt teisipäevale, kuna peaminister Andrus Ansip võtab 15. ja 16. septembril Brüsselis osa Euroopa Liidu erakorralisest ülemkogust.

Ligi pidas tõenäoliseks, et riigieelarve eelnõu saab valitsuse heakskiidu 23. septembril, misjärel suunatakse see arutamiseks riigikokku.

Riigieelarve üldmaht on tema sõnul umbkaudu 93 miljardit krooni, mida on kolme miljardi võrra enam kui sel aastal. Eelarvekasvu teevad rahandusministri sõnul võimalikuks Kyoto ühikute müük ja eurotoetuste kasv, uusi maksutõuse tema kinnitusel kavas ei ole.

Vaidlusaluseid summasid on Ligi sõnul praegu üle kahe miljardi krooni, kusjuures valitsuskabineti läbirääkimiste tulemusel on see summa juba taotlustega võrreldes poole võrra vähenenud.

Tänavuse riigieelarve tulude maht on 84,53 miljardit ja kulude maht 89,73 miljardit krooni.

Allikas: BNS, 02.09.2010

Konverentsil peavad ettekande “Solitoni mitu nägu” akadeemik Jüri Engelbrecht, “Küberneetika Instituut Eesti arvutiteaduses” akadeemik Enn Tõugu ning “Teadusuuringutest, arendustegevusest ja Eesti asjast” akadeemik Ülo Jaaksoo.

Küberneetika maja fuajees (Akadeemia tee 21) on avatud näitused „teaduslikust vanarauast“ läbi aegade ja „teaduspõhisest kunstist“.

Küberneetika Instituudis saab vaadata näiteks esimesi kõnesüntesaatoreid, kooliarvutit „Juku“, ajaloolisi arvutustehnika komponente ja teadustöö kõrvalproduktina valminud kunstiteoseid.

TTÜ Küberneetika Instituut asutati 1. septembril 1960. a. Eesti Teaduste Akadeemia multidistsiplinaarse uurimisinstituudina. Siin alustati edukaid alusuuringuid matemaatika ja mehaanika vallas ning pandi alus arvutustehnika ja arvutiteaduse arengule Eestis. Sellelt baasilt on sündinud AS Cybernetica ja rida firmasid, kellel on koos Küberneetika Instituudiga olulisi teeneid Eesti e-riigi ülesehitamisel.

Küberneetika Instituut on olnud silmapaistvate teadlaste ja inseneride kasvulavaks, kust on võrsunud üheksa Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikut: Nikolai Alumäe, Boris Tamm, Endel Lippmaa, Hillar Aben, Enn Tõugu, Ülo Jaaksoo, Jüri Engelbrecht, Leo Mõtus ja Tarmo Soomere.

Instituut tugineb oma teadustegevuses eelkõige rakendusmatemaatikale. Kõigi tema tulemuste aluseks on matemaatiliste meetodite arendamine ja kasutamine erinevates teadusvaldkondades, sealhulgas arvutiteaduses, mehaanikas, automaatjuhtimises, keeletehnoloogias, füüsikas, rannikutehnikas ja süsteemibioloogias.

Allikas: TTÜ 02.09.2010 pressiteade

Shafferi draama on tõlkinud Anu Lamp, lavastab Peeter Raudsepp, kunstnik on Silver Vahtre (Teater Endla), valguskujundaja Andres Sarv. Kuigi tegu on sõnalavastusega, on “Gorgo kingituses” suur rõhk koreograaf Rene Nõmmiku (Fine5) seatud tantsulistel stseenidel. Mängivad Martin Veinmann (Eesti Draamateater), Külliki Saldre, Tanel Jonas, Ao Peep, Raivo Adlas, Kais Adlas, Mairi Jõgi, Kati Ong, Janek Savolainen, Aivar Kallaste, Rauno Kaibiainen ja Kairi Kilgi. Martin Veinmannile on see esimene külalisroll, Peeter Raudsepale teine lavastajatöö Vanemuises.

Noormees on otsustanud kirjutada raamatu äsjasurnud kuulsast kirjanikust, oma isast, kellega ta pole iialgi kohtunud. Kirjaniku viimases elupaigas, üksikul saarel elav lesk annab talle kaasa hoiatuse: minevikusündmuste lahtikaevamine võib tuua päevavalgele ka ehmatavaid ja pettumuskibedaid avastusi. Noormees soovib siiski kuulda Tõde. „Gorgo kingitus“ jätkab Shafferi meelisteema uurimist: mis on geniaalsus? Kas on paratamatu, et geniaalsus käib koos oma vastandite – väikluse, alatuse ja sõgedusega? Kas liigne tõsidus halvab geniaalsuse? Ühe abielupaari loos põimuvad keerukal kombel armastus ja looming, Vana-Kreeka mütoloogia, moraali- ja filosoofiaküsimused. Samas terendab iga keeruka probleemi taga lootus, et inimene suudab muutuda.

„Vanakreeka müüdid ei ole kusagil kaugel ja ammu toimunud lood, vaid need on mustrid mille järgi me ka täna elame. Shaffer on ühendanud müüdid ja tänapäeva inimeste elusaatused. Praegu on mul õnneks olemas ka õiged näitlejad, kes mõistavad, et see lugu kõneleb neist endist. Vahel lavale vaadates ei saagi enam aru, kas näitleja räägib enda või oma tegelaskuju saatustest,“ tõdes lavastaja Peeter Raudsepp.

Äratundmisrõõmu peaks lavastaja hinnangul kogema iga saalisistuja. „See lugu ei puuduta ainult loomeinimesi kitsamas tähenduses – kõik on mingis mõttes loojad. Loominguline põlemine on mees- ja naisalge ühendus. Armastus on igasuguse loomingu taga ja see draama näitab kujukalt, kuidas inimese armastus, mehe ja naise vaheline kirg, kuidas see kõik leiab kajastust loomingus, need on lahutamatud.“

Vanemuise teater ei soovita etendust vaatama tulla väikeste lastega.

*Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Gorgosid iseloomustavad lõustaks virildunud näojooned, juuste asemel väänlevad maod ja õudne möirgamine. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks.

Allikas: Vanemuise 01.09.2010 pressiteade

Juhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Palun vabandust väikese hilinemise eest! Pärast valitsuse istungit alustas valitsus ka kabineti nõupidamisega, millega jätkatakse täna õhtul kell neli. Algatuseks sõna peaministrile.

Andrus Ansip

Valitsus otsustas tänasel nõupidamisel eraldada valitsuse reservi vahenditest Narva-Jõesuu linnale 576 780 krooni ujuvsaare põhjustatud rannaala reostuse likvideerimisega seotud kulude katteks. Sellest me oleme varem rääkinud juba. Olgu veel üle korratud see, et Narva-Jõesuu ei pidanud eeldama seda, et ükskord see ujuv saar nende randa tuleb. Seetõttu nõuda Narva-Jõesuult taolise kahju vastu kindlustamist oleks kindlasti kohatu ja seetõttu valitsus selle summa ka eraldas.

Valitsus saatis Riigikogule otsuse eelnõu, mille vastuvõtmisel panustab Eesti selle aasta 1. novembrist kuni järgmise aasta lõpuni Euroopa Liidu piraatluse vastasesse operatsiooni Atalanta Somaalia vetes umbes 10-liikmelise laevameeskonnaga. Teatavasti piraatlus on meil suur probleem. Ka Eesti meremehed ei ole Somaalia piraatidest puutumata jäänud. Euroopa Liidu algatus on paigutada laevadele Euroopa Liidu liikmesriikide kaitsemeeskondi ja need meeskonnad peaksid olema siis laevadel 2-3 päeva, ohustatud laevadel, mitte kõik regiooni läbivad laevad ei pea saama relvastatud kaitset. Selles meeskonnas hakkaksid osalema siis Eesti mereväelased ja nad ei tegutseks üksi, vaid neid Euroopa Liidu liikmesriike, kes selles operatsioonis on valmis osalema, neid on praeguseks kümmekond. Ja Ma usun, et nende riikide arv ka kasvab. Eesti kui mereriik sellest operatsioonist kõrvale jääda ei tohiks.

Olgu veel öeldud, et mitte ainult Euroopa Liit, vaid ka Norra on selles operatsioonis osalemas ja neid laevu saab olema suurusjärgus 20, mis selles operatsioonis osalevad ja ka lennuvahendid kaasatakse sellesse operatsiooni.

Muudest otsustest: maa eraldamised – ikka huvitavad. Valitsus otsustas anda tasuta üle Mustvee linnale keskkonnaministeeriumi valitsemisalalt 4 kinnisasja. Need kinnisasjad asuvad Mustvee sadama detailplaneeringu alas ja sadamat nad seal arendada kavatsevadki sellel maal.

Valitsus andis ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele keskkonnaministeeriumi haldusalast maid, need on mõeldud teede ehituseks. See on minu poolt kõik.

Juhataja

Aitäh! Sõna kultuuriministrile.

Laine Jänes

Aitäh! Head ajakirjanikud! Täna on siis väga kaua aega ette valmistatud muinsuskaitse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu olnud valitsuse istungil ja saanud heakskiidu. See on väga mahukas eelnõu, seletuskiri ise on juba tõesti siin peaaegu poolsada lehekülge, kuna väga täpselt kirjeldatakse igas paragrahvis muudatust – see on niisugune filigraanne töö. Aga võib-olla siis nendele tehnilistele muudatustele lisaks tooksin välja olulisemad sisulised muudatused.

Muinsuskaitse seadus huvitab ja hõlmab väga paljusid inimesi, kes kas elavad mingis miljööväärtuspiirkonnas või omavad maja näiteks, mis on muinsuskaitse all või teostavad erinevaid töid muinsuskaitsealastes piirkondades. Piirangud on olnud küllaltki tihti ülejõu käivad inimestele finantsilises mõttes, et seda kõike korras hoida.

Seetõttu on väga oluline minu meelest, et piiratakse tegevuste ringi, milleks peab mälestise omanik või valdaja taotlema muinsuskaitseameti luba. Ehk siis tehakse lihtsamaks remont ja muu sarnane mälestise hooldamise töödeks tehtavad tegevused. Ei pea enam küsima luba, ei ole tarvis eritingimusi ja eritingimustele vastavat projekti ega erialast järelevalvet. See on siis suur kergendus ja see teeb remondi korraldamise omanikele lihtsamaks ja odavamaks.

Siiski on praegu muinsuskaitse seaduses sees, et kõik, mis puudutab restaureerimist või ehitamist, on endiselt nõutavad kooskõlastused.

Teine suur valdkond on veealuse kultuuripärandi kaitse normid, veealustele mälestistele sukeldumise regulatsiooninormid sealhulgas. Nende paranduste ja muudatustega valmistab Eesti Vabariik ette liitumist UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga. Juba on nimetatud seda seadust nö detektori keelustamise seaduseks, ma vaatasin, kuidasmoodi seda on siis kommenteeritud.

Tegelikult, tõepoolest üks osa sellest seadusest puudutab otsinguvahendite kasutamise reguleerimist. Kuid otsinguvahendi, näiteks metalldetektori kasutamise piirang ei ole absoluutne. Muinsuskaitseameti antud luba on kohustuslik sellisel juhul, kui mälestisel, selle kaitsevööndis või väljaspool linnu, aleveid ja alevikke otsitakse kultuuriväärtusega asja või kasutatakse selle asja otsimiseks otsinguvahendit.

Muudatuse eesmärk on vältida juhtumeid, et kultuuriväärtusega asja leiab inimene, kes teadmatusest võib kahjustada asja ennast või selle leiukohta, millel võib olla eraldi arheoloogiline väärtus.

Muinsuskaitseameti luba antakse isikutele, kes on sobiva haridusega või koolitusega omandanud piisavad teadmised kultuuriväärtusega asjadest ja nende otsimisest. Nii et niisugused ekslikud arvamused, et see on absoluutne keelamine või et enam ei ole võimalik detektoriga mitte midagi otsida või toimetada, ei vasta tõele.

Siis on mitmeid väiksemaid muudatusi. Kaotatakse muinsuskaitse nõukogu liikmete arvu nõue, see ei ole tarvilik ja valla- ja linnavalitsusele antakse õigus kontrollida, kas mälestiste kaitsevööndiga seotud tööd ning projektid on kooskõlastatud muinsuskaitseametiga.

Praegu on ka juba päris mitmel vallal ja linnal olemas koostöölepingud muinsuskaitseametiga ja siin lihtsalt laiendatakse neid õigusi. Seaduse muudatused plaanitakse jõustada 1. märtsist 2011. aastast ja selle seaduse rakendamisega seoses ei kaasne mingisuguseid täiendavaid kulutusi kohalike omavalitsuste ega muudele eelarvetele. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna haridus- ja teadusministrile.

Tõnis Lukas

Lugupeetud ajakirjanikud! Eile oli 1. september ja koolid, nii kutsekoolid, üldhariduskoolid kui ka rakenduskõrgkoolid, ülikoolid alustasid oma õppeaastat. Kes esmaspäeval, kes tõesti 1. septembril, korra järgi. Ja alustasid sujuvalt. Võib ütelda, et ka seadused, mis rakenduvad 1. septembrist, on hästi ette valmistatud, kaetud määrustega oma põhiosas, vähemalt sellel määral, mis oli vaja 1. septembriks ära teha.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis rakendus seadusena kogu seda vaimsust ja filosoofiat kandes 1. septembrist, rakendub mõne pügala osas järgmistel aastatel. Ja nendes osades ettevalmistusaeg veel kestab, nii et nii omavalitsused kui üleüldse koolipidajad saavad neid ettevalmistusi teha veel aastaid, et see seadus lõppkokkuvõttes rakenduks 2014. aastaks täiel määral. Nii et haridusmaastikul endal, vaadates haridusinimese pilguga, ma erilisi pingeid ei näe.

Samas võib ütelda, et haridus- ja teadusministeeriumis, kus me pidasime ka õppeaasta avaaktuse eile ja seadsime sihte, on ettevalmistamisel veel mitmeid seaduseelnõusid ja rutiinne töö läheb edasi ilma, et kas valimised või mõni muu hooajaline talgutüüp segaks seda tegevust, mis haridus- ja teadusministeeriumil on igapäevaselt plaanis.

Me oleme juba keeleseaduse ette valmistanud, valitsus on selle heaks kiitnud. Edasi, koolieelse lasteasutuse seaduse muutmine mõne pügala osas on plaanis. Kutseõppeasutuse seaduse eelnõu, täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu on ettevalmistamisel selle aasta tööplaanis. Tartu Ülikooli seaduse muutmine tuleb Tartu Ülikooliga koos ette valmistada ja ma arvan, et seda hakatakse valitsuses ja Riigikogus arutama sellel sügisel. Ja teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, mis on võib-olla vähe laineid löönud, aga mis on üks nendest seadustest, mis meil veel plaanis on, nendest uuendustest.

Ja lõpuks ei ole need ainult uuenduste pärast, vaid meie teadus- ja arendustegevuse kandevõime pärast, üks väga oluline seadus, millest tasub hiljem kindlasti juttu teha. Aga seda ei taha te minult ju kuulda. Tõepoolest on täna tulnud uudis, mis mind jahmatab. Nimelt, mina oma päevaplaani vaadates näen seal, et kell kaks hakkab mul kohtumine rahandusministriga. Me räägime 2011. a eelarvest. Päevaplaanis on ka kabineti istung, kus teiste punktide kõrval väga olulisena valitsus hakkab arutama järgmise aasta eelarvet. Ja nüüd ma loen, et Tallinna linn on Haridus- ja teadusministeeriumi kohtusse kaevanud 2011. a eelarve pärast, süüdistades meid ette just kui mingeid seadusest tulenevaid kohustusi rahastatakse ebapiisavalt.

Kõigepealt, oodatagu ära demokraatlik diskussioon, see on üks asi. Ja see on siin väga oluline punkt, miks ma ei saa Tallinna linna poolset käiku – riiki kohtusse kaevata – tegelikult tõsiselt võtta. Ma näen, et see on müügimaksu käivitamisest tuleneva rabelemise vili, milletõttu Tallinna linn, esiteks, peab kiirustama oma eelarvega, septembrikuus tahetakse teha eelarvet. Tegelikult tehakse ju omavalitsuse eelarved ikkagi siis, kui järgmise aasta tingimused on täpselt näha ja on ka näha, millised seadusepügalad millise katte saavad. See, et koolid on sellisesse ebastabiilsesse ja et haridusinimesed on üldse sellisesse ebastabiilsesse olukorda kohtuvaidluse taustal pandud, on minu meelest väga kahetsusväärne. Seda enam, et need punktid, mida siis Tallinna linn vaidlustab linnapea kirjas 13. augustist 2010, puudutavad väga suurel määral ju laste turvalisust koolis. Puudutavad hariduse taseme kindlustamist, paljusid selliseid asju, väljalangevuse vähendamist koolis, et kõigi lastega individuaalselt tegelda, palju selliseid asju, millega peab tegelema niikuinii.

Ma saatsin eile Tallinna linna konkreetsetele taotlustele või konkreetsele kriitikale vastuse. Kahjuks Tallinna linn ei oodanud enne otsuse langetamist riiki kohtusse kaevata, seda vastust ära ja ei ole sellega tõsiselt tutvunud. Kusjuures ma toon esile selles vastuses mitmeid punkte, kus ma näitan, et Tallinna linn on olnud valesti informeeritud, kuni selleni välja, mis aastal mingid seadusepügalad kehtima hakkavad, taotledes ka 2013. aastal kehtima hakkava seaduse sätte rahastamist juba 2010.-2011. aasta eelarvest.

Muide, linnapea kirjas taotleda täiendavalt 75 miljonit krooni sellest sügisest, kus suur osa nendest punktidest, milleks ta seda taotleb, ei hakka üldse rakendumagi, on selgelt propagandistlik. Ma ei hakka praegu kõiki neid punkte siin ühekaupa läbi käima, aga ikkagi, väga kahju, et üldisesse poliitilisse kemplusse on haridusteema ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse väga pühad eesmärgid, tagada õpilaste turvalisus, vähendada koolist väljalangevust ja paljud muud sellised asjad, tõmmatud kaasa.

Vähe ei puudu veel, et kui me võtame näiteks seadusega eesmärgi või mõne arengukavaga eesmärgi, et kõik lapsed käiksid koolis ja et neil oleks ka kodus võimalik koolitööks ette valmistada, võib-olla ka selles seaduses säte, kus vanematele pannakse kohustusi, et vanemad kindlustaks, et lapsed koolikohustust ikkagi täidaksid ja kooli jõuaksid, ei puudu siis vähe ilmselt, et ka lapsevanemad äkki võiksid Tallinna linna eeskujul riigi selle seaduse eest kohtusse kaevata, sest äkki on näiteks lapse kooliminekuks, kool on nende enda poolt valitud, äkki on täiendavaid kulutusi planeeritud seoses näiteks bussipiletiga. Võib-olla tuleb bussipiletite hinnatõus haridusministeeriumile esitada täiendava arvena, kui me nõuame, et lapsed käiksid koolis.

Andrus Ansip

Tõnis, ära tee Eesti rahvale liiga! Eesti rahvas langetab otsuseid lähtudes tervest mõistusest ja paraku seda tervet mõistust ei ole ülearu sinna linnavalitsusse jagunud. Aga linnavalitsuse põhjal ei maksaks Eesti rahvale küll ja tema meelsusele üldistusi teha.

Tõnis Lukas

Jah, kindlasti ei teegi ja paralleel lihtsalt Tallinna linnavalitsuse käitumisega oli siin. Ma olen täiesti kindel, et kogu ühiskond hariduses võetud eesmärke ja laste tulevikku peab olulisemaks kui tähenärimist. Aga tähtis on ka see, et valedel alustel propagandat teha, kohtuga ähvardada tingimustes, kus see kõik on tehtud liiga varakult ja kohtusse kaebaja ei ole tegelikult, kaevatu ei ole tegelikult veel oma protseduure lõpetanudki, on selge poliitiline propaganda.

Andrus Ansip

Seda ta muidugi on, aga nad said seda, mida nad tahtsid. Sa rääkisid neist 15 minutit ja muud nad ei tahtnudki! Nad on hädas. Ja kui neist ei räägita, siis nad on veel suuremas hädas. No nüüd me aitasime neid. Lähme edasi.

Juhataja

Küsimuste kord, palun. Kellel on küsimus? Martin.

Martin Vallimäe, BNS

Ma jätkaks eelarve teemal, ehk siis ei lähe nii hullusti selle küsimusega, kuigi emotsioone see tõenäoliselt see tekitab. Küsimus suunatud peaministrile. Täna kabinetis tuleb tõenäoliselt algust teha järgmise aasta eelarve tuliste vaidlustega. Eile kohtus rahandusminister sotsiaalministriga. Teada on, et vist üle 3,5 miljardi on sotsiaalmaksust puudu pensionide maksmiseks, raha tuleb leida kuskilt mujalt. Kui palju täpselt sotsiaalministeeriumi küsitud summa ületab rahandusministeeriumi etteantud võimalusi, ei ole seni veel avalikkusele teada, aga äkki te valgustate? Kas ka sel aastal, nagu möödunud aastal on pensionid selline raskuspomm eelarve küljes?

Andrus Ansip

Ei ole. Mis jutt see selline on?! Ikka aeg-ajalt, no eelpool viidatud Savisaargi ju nüüd hirmutanud rahvast jälle, et pensione vähendatakse jne. Täiesti põhjendamatud spekulatsioonid. Kõik pensionärid võivad rahulikult hingata, pensionid makstakse kõigile õigel ajal välja, vähendama neid keegi ei kipu. Ma ei taha jälle kord seda vana plaati peale panna ja ma soovitan teil ka mitte seda ketrama hakata. Oodake nüüd eelarve diskussioonid ära ja küllap te saate Eesti rahvale vahendada siis hulga uudiseid, mis on tõelised uudised, mitte välja mõeldud mingisugused hirmud, millega siis keegi peaks võitlema hakkama. Ei, alles see oli ju, kui me lugesime, et ka sel aastal meil ei jätku raha pensionide väljamaksmiseks. Makstakse ju. Kas kellelgi on saamata või? Ei, kõik on kätte saanud. Ei ole mingit probleemi.

Kas meil on sel aastal raskusi eelarvesse tulude laekumisega? Ma ei tea veel praegu augustikuu terviku laekumisi, aga ma võin juba praegu öelda, et 29. kuupäeva seisuga on olnud laekumised ikka päris head. Ja kui rahandusministeeriumi koostatud suvine prognoos lubas maksude ülelaekumist 2 miljardi krooni ulatuses, siis ausalt öeldes, augustikuu maksulaekumised annavad veelgi enamaks juba põhjust või enamateks ootusteks põhjust. Kõik maksud on päris hästi laekunud. Eriti hästi on laekunud aktsiisid. Ka sotsiaalmaks on päris heal tasemel laekunud. Seda suurt ennustatud mahajäämust ei näe kusagilt, võrreldes möödunud aastaga trend väga selgelt paraneb. Me võime öelda, et meil on praegu käes ümmarguselt 68% aasta laekumistest, oodatud maksulaekumistest, eelarvejärgsetest laekumistest. Mitte ühelgi varasemal aastal ei ole see protsent nii kõrge olnud. Varasematel aastatel on ta olnud 63, 64, isegi 65, aga kindlasti mitte 67,9, nii nagu ta 29. kuupäeva seisuga on. Praegu maksulaekumiste üle kurta ei ole mingit põhjust.

Mingisugust järjekordset paanikat ülesse tõmmata erinevate sotsiaalkulutuste katteallikate osas mina ei pea võimalikuks, seega ma ei tahaks nende spekulatsioonidega kaasa minna. Eelarve läbirääkimised on, nagu läbirääkimised ikka ja ma ei oleks aus, kui ma ütleksin, et need ei ole tulised, ma nõustun teiega, need tulevad nagunii tulised.

Igal sügisel on kõige olulisem küsimus valitsuse jaoks eelarve ja ka Riigikogu jaoks on see sügishooaja kõige olulisem küsimus. Eelarve on kõige poliitilisem dokument üleüldse, mida aasta jooksul valitsus ja Riigikogu vastu võtab ja loomulikult tuleb seda dokumenti ja tema sündi väga põhjalikult ette valmistada. Ja hea on, kui ettevalmistuste käigus on ka kirgi küllalt palju. Aga parem on, kui emotsioonid ei hakka mõistuse ja ratsionaalsuse üle domineerima. Aga ilma emotsioonideta ka ei saa.

Juhataja

Aitäh! Martin, ole hea, ulata Riinale.

Riina Eentalu, ERR

Ma täpsustan, et ma sain õigesti aru, peaminister, et piraatide vastu võitlema läheb kas laev koos kümne mehega või ainult mehed?

Andrus Ansip

Mehed lähevad ilmselt laeva peale ja see laev on see sama kaubalaev, mida kaitstakse. Aga teised riigid annavad ka laevu. Praegu Eesti puhul ei käi jutt laevast. Aga asi on algstaadiumis. Ja sellist laeva, mis oleks mehitatud ainult kümne mehega, no on, aga mitte tolle mere jaoks. Nii kaugele saatmiseks väga palju neid ei ole.

Juhataja

Kas on veel küsimusi? Martin, veel üks küsimus.

Martin Vallimäe, BNS

Ma küsin viimase küsimuse jätkuks eelarve teemal siiski. Üles on vist jäänud seni, vähemalt viimastel andmetel, ligi 5 miljardit krooni kulutusi nii-öelda, millel ei ole katteallikat. Härra Ansip, kuidas valitsus kavatseb tuleval aastal, hea küll, maksulaekumised tänavu on paremad, kui prognoositi mullu, aga kas äkki on vaja veel mingeid makse tõsta, et leida katteallikas või ikkagi kulutusi vähendatakse veel?

Andrus Ansip

Unistusi tuleb kärpida ja unistuste kärpimisega oleme me möödunud ja ülemöödunud aastal päris hästi hakkama saanud. Selle eelarve koostamise juures kõige olulisem on ikkagi nende unistuste kärpimine ja soovide vastavusse viimine reaalsete võimalustega. Mingeid maksutõuse meil kavas ei ole. On juba varasemast otsustatud, et tubakaaktsiisi määr tõuseb 1. jaanuarist. See oli alguses otsustatud tõusma 20% ulatuses ja nüüd me oleme seda otsust muutnud, et järgmisel aastal 10% ulatuses. Muid maksumäära muutusi kavas ei ole. Aga järgmise aasta eelarve koostamine on tegelikult raskem kui käesoleva aasta eelarve täitmine, sest et järgmisel aastal tulevad riigile jälle tagasi sissemaksed teise pensionisambasse ja see pingestab olukorda. Kui rahandusministeeriumi prognoosi järgi defitsiit sel aastal võib kujuneda 1,3% suuruseks, võrrelduna meie sisemajanduse kogutoodanguga, aga juba praegu viimased maksulaekumised ja arengud võimaldavad isegi veelgi optimistlikumaid prognoose, et siis järgmine aasta nii kerge olema ei saa. Sest teatud kulutused tulevad täiendavalt juurde, mida sel aastal ei olnud. Visuaalselt muidugi see pilt lõppkokkuvõttes võib kujuneda suhteliselt ebameeldiv ja tegelikku olukorda ka emotsionaalselt mitte adekvaatselt edasiandvaks, sest võib juhtuda nii, et sel aastal meil võib defitsiit tõepoolest jääda kõige pisemaks Euroopa Liidus, aga järgmisel aastal, kui me oleme juba liitunud eurotsooniga, siis me ei pruugi esikohal olla. Ja see visuaalse pildi halvenemine, see tuleb eelkõige täiendavatest kulutustest, mitte sellest, et valitsus otsustab kuidagi lõdvemaks muutuda fiskaalpoliitilistes küsimustes.

Juhataja

Aitäh! Kui rohkem küsimusi ei ole, siis aeg intervjuudeks.

Paul Mägi (foto: ERR)

Vanemuise juht Paavo Nõgene ja Paul Mägi allkirjastasid lepingu, mille alusel saab Paul Mägist hooajast 2011/2012 teatri muusikajuht ja peadirigent. Uue muusikajuhi ametiaeg algab üks päev vähem kui aasta pärast, ehk siis 1. septembril 2011.

Paul Mägi sõnul võttis ta Vanemuise ettepaneku vastu, kuna senised kokkupuuted teatriga on olnud väga positiivsed. „Koostöö siinsete inimestega on tõesti meeldiv olnud. Vanemuise teatri muusikapool on minu hinnangul oma arengus õigel teel. Muidugi on alati võimalik nii repertuaari kui orkestrit edasi arendada,“ ütles Paul Mägi.

„Paul Mägi on väga tunnustatud dirigent, kellega koostööst saavad professionaalset kasu nii Vanemuise sümfooniaorkester, solistid kui kooriartistid, tema kogemused aitavad kaasa Vanemuise muusikateatri kunstilise taseme jätkuvale arengule. On hea meel, et Paul Mägi nõustus vastu võtma kutse ja liitub Vanemuise teatri meeskonnaga järgmisest sügisest,“ tõdes Paavo Nõgene.

Paul Mägi dirigendikarjäär sai alguse 1970. aastate keskel. 1974. aastal asutas ta kammerorkestri, millest neli aastat hiljem sai Eesti Raadio kammerorkester, ning oli selle kunstiline juht ja peadirigent. 1978–1984 dirigeeris ta Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio estraadiorkestrit ning 1980 asutas Eesti Raadio bigbändi. Estonia teatris töötas ta ajavahemikul 1984–1991 dirigendina ja 1995–2002 loomingulise juhi ja peadirigendina. 1990. aastal valiti Paul Mägi Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks. Aastast 2004 on ta Uppsala Kammerorkestri kunstiline juht ja peadirigent. Paul Mägi on ka tunnustatud džässviiuldaja ning esinenud koos Londoni BBC Sümfooniaorkestriga ja Bostoni Sümfooniaorkestriga.

Hooajal 2010/2011 jätkab Vanemuise peadirigendi ning muusikajuhina Mihkel Kütson, kes on seda tööd teinud kokku kaheksa aastat – 1999-2004 ja alates 2008. Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert toimub Mihkel Kütsoni juhatamisel Vanemuise kontserdimajas 9. oktoobril 2010 kell 19.

Allikas: Vanemuise 02.09.2010 pressiteade

Armee teatel oli Colorado osariigis Fort Carsoni 4. jalaväediviisi kuulunud kapten Dale Goetz üks viiest USA sõdurist, kes esmaspäeval isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses surma sai.

Kaplanite ülema pressiesindaja sõnul oli Goetz esimene sõjaväevaimulik, kes hukkus lahingutegevuses pärast 1970. aasta oktoobrit, mil Ühendriigid sõdisid Vietnamis.

Esialgu ei ole selgunud, kas õhujõududes, merejalaväes või mereväes on vahepealsel ajal mõni kaplan lahingutegevuses surma saanud. Uudisteagentuuril AP ei õnnestunud neist ühegi pressiesindajaga ühendust saada.

Lõuna-Dakota osariigis White’i linnas elanud 43-aastane Goetz teenis esimeses baptistikoguduses preestrina. Ta liitus armeega 2000. aastal ja teenis 2004. aastal Iraagis.

Allikas: BNS, 02.09.2010

Kaitsevägi võttis Afganistanis langenud nooremseersant Herdis Sikka vastu kaitseväeliste auavaldustega.

Täna õhtul jõudis Eestisse Afganistanis NATO operatsioonil langenud nooremseersant Herdis Sikka.

Kaitsevägi võttis langenud allohvitseri Tallinna lennuväljal vastu kaitseväeliste auavaldustega. Eesti riigilipuga kaetud sarka kandsid langenu relvavennad Scoutspataljonist.

Lennuväljal oli üles rivistatud auüksus. Langenud allohvitserile avaldasid austust maaväe ülem kolonel Indrek Sirel, 1. Jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Raivo Tamm, Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus ning Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide sõjaväeatašeed.

Laupäeval, 4. septembril kell 10.00 saadab Eesti nooremseersant Herdis Sikka Tallinna Kaarli kirikust viimsele teekonnale.

Riiklikul leinatalitusel kõnelevad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.

1.Jalaväebrigaad sängitab langenud allohvitseri kaitseväeliste austusavaldustega Rosma kalmistule Põlvamaal.

Nooremseersant Herdis Sikka langes NATO operatsioonil Afganistanis lahinguülesannet täites esmaspäeval, 30. augustil isevalmistatud lõhkekeha rünnakus.

Allikas: Kaitseväe Peastaabi 02.09.2010 pressiteade

Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool

TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi teadlased Agu Laisk ja Vello Oja on välja töötanud aparatuuri, millega saab senisest tõhusamalt uurida taimede fotosünteesi kiirust määravaid protsesse. Aparatuuri abil saadud uurimistulemusi saab tulevikus kasutada näiteks senisest produktiivsemate taimesortide aretamisel. Teadlaste pikaaegne töö pärjati hiljuti Pekingis toimunud fotosünteesiuurijate rahvusvahelisel kongressil maineka innovatsioonipreemiaga.

Fotosünteesi kaudu tekib veest ja õhus olevast süsihappegaasist päikesevalguse toimel orgaaniline aine, mis on kogu eluslooduse energia allikas. TÜ teadlaste idee oli konstrueerida ja valmistada aparatuur, mis võimaldaks mitmekülgselt uurida taimelehe fotosünteesi, eesmärgiga teha kindlaks tegurid, mis selle kiirust eriti tugevasti mõjutavad.

Professor Agu Laisa sõnul oli siiani neid protsesse keeruline uurida, kuna selleks oli tarvis taimelehest selle fotosünteesiaparaadi osad välja eraldada. „Nii lõhutakse paljud fotosünteesis toimivad seosed, sealhulgas ka need, mis mängivad tähtsat osa kogu protsessi kiiruses. Fotosünteesi kiirus on aga oluline taimede kasvu ja saagikuse tegur,“ selgitas Agu Laisk.

Protsessi kiirust määravate tegurite jälile jõudmiseks oli tarvis paigutada taimeleht väga erinevatesse tingimustesse muutes temperatuuri, valguse intensiivsust, süsihappegaasi ja hapniku kontsentratsiooni ning mõõta samal ajal võimalikult paljusid fotosünteesiga seotud näitajaid. Erinevalt varem levinud metoodikast pöörasid teadlased erilist tähelepanu fotosünteesi muutustele ja võnkumistele, mis järgnevad ühe välistingimuse hetkelisele muutusele. „Taoline kompleksne kineetiline lähenemine on andnud tulemusi mitte ainult fotosünteesiprotsessi selle uuritavatest osadest tagasi kokku „monteerimisel“, vaid on õnnestunud öelda mõndagi uut osade kohta, mis terviklikus elavas süsteemis funktsioneerivad teisiti kui üksikuna välja eraldatult,“ ütles Agu Laisk.

Saadud tulemused ning nende põhjal tehtud järeldused aitavad tulevikus aretada näiteks senistest produktiivsemaid taimesorte, samuti on tekkinud lootus, et taimede fotosünteesist eeskuju võttes saab valmistada kunstlikke süsteeme, mille kasutegur taastuva energia-allikana on isegi kõrgem kui päristaimedel.

Teema üle arutletakse varsti põhjalikumalt ka Tartu Ülikoolis, kui 11.-14. oktoobril toimub siin 10. Põhjamaade fotosünteesiuurijate kongress, mille korraldab TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut.

Allikas: Tartu Ülikooli 02.09.2010 pressiteade

Foto: www.margaretha.ee

Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös valminud muinsuskaitsealased seadusemuudatused said täna Vabariigi Valitsuse heakskiidu ning eelnõu esitatakse Riigikogule.

Valminud eelnõus on võrreldes seni kehtinud seadusega mitmeid muudatusi – omanike jaoks lihtsustub mälestiste korrastamisega seonduv asjaajamine, samuti täiendati seadust otsinguvahendi kasutamise põhimõtetega. Seadusesse lisandusid veealuse kultuuripärandi kaitse põhimõtted.

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul täpsustati ja täiendati kehtivat muinsuskaitseseadust, millega lahendatakse mitmeid väiksemaid seaduse rakendamisel ilmnenud probleeme, eesmärgiga tõhustada kultuuriväärtuste kaitset.

„Seaduseelnõu on täiendatud veealuse kultuuripärandi kaitse põhimõtetega. Veealuse kultuuripärandi kaitse seisukohalt kujutava kõik uppunud laevad ajaloolist ja kultuurilist väärtust, andes informatsiooni meresõiduajaloost ja nende hulgas on vrakke, mis vajavad kaitset mälestisena tervikuna koos selle juurde kuuluva arheoloogilise ja loodusliku ümbrusega,“ selgitas minister Jänes.

Minister Jänes märkis, et seadusemuudatus muudab ka mälestise korrastamise omanikule mõistlikumaks, sest piiratakse tegevuste ringi, milleks on nõutav Muinsuskaitseameti luba. „Nii ei ole mälestise omanikul vaja koostada elementaarseks hoolduseks ja remondiks eritingimustele vastavat projekti, seega pole vaja teha kulutusi dokumentatsioonide vormistamiseks ,“ selgitas minister.

Eelnõusse on lisatud täiendus, millega keelatakse Muinsuskaitseameti loata mälestisel ja selle kaitsevööndis ning väljaspool linnu, aleveid ja alevikke kultuuriväärtusega asja otsimine ning otsinguvahendi ehk peamiselt metallidetektori kasutamine.

Minister selgitas, et eesmärk on tagada mälestistele ja kultuuriväärtusega asjadele ulatuslikum kaitse. “Otsinguvahendite kasutamine ohustab kõige rohkem arheoloogiamälestisi ning ajaloomälestisena kaitse all olevaid matmispaiku ja ajaloolisi lahinguvälju, kus nende kasutamise tagajärjel on mälestise kultuurkiht rikutud ning leiumaterjal eemaldatud. Mälestiste kaitse eesmärgil võib metallidetektorit kasutada ainult muinsuskaitseameti loal ning tingimusel, et kasutamise käigus saadav informatsioon ja leiumaterjal säilitatakse,” rõhutas minister.

Muinsuskaitseseadus ja sellega seonduvate teiste seaduste muudatused peaksid jõustuma 2011. aastal.

Allikas: Kultuuriministeeriumi 02.09.2010 pressiteade

Ettekannetega Läänemere muutuva rolli kohta Euroopas ja kogu maailmas, Läänemere regiooni väljapaistvatest teadussaavutustest ning Läänemere ümbruse riike ühendavatest ajaloolistest ja kultuurisidemetest esinevad akadeemik, kaitseminister Jaak Aaviksoo, Teaduste Akadeemia president Richard Villems, Heidelbergi Teaduste Akadeemia ekspresident Ulrich Kronauer ning mitmed teised Eesti, Soome, Taani ja Saksamaa tunnustatud teadlased. Kokku osaleb teadlasi kaheksast riigist. Kollokviumi loengud algavad 3. septembril kell 9.30 Rahvusraamatukogus.

Ürituse korraldamist toetab Alexander von Humboldti fond, mis toetab andekate doktorikraadiga noorteadlaste ja väljapaistvate teadlaste töötamist Saksamaa juhtivates teaduskeskustes. Fondi stipendiaatideks on olnud näiteks akadeemikud Karl Rebane, Jaak Aaviksoo, Jüri Engelbrecht, Endel Lippmaa ja Tarmo Soomere. Fondi võimalusi tutvustab selle peasekretäri asetäitja dr. Gisela Janetzke.

Konverentsi korraldavad ühiselt fondi endised stipendiaadid Eestist ja Soomest Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi teadlase akadeemik Tarmo Soomere eestvedamisel.

Lähem informatsioon ja kollokviumi ajakava: wavelab.ioc.ee/

Allikas: TTÜ 02.09.2010 pressiteade

„Üks meist alustab täna koduteed. Kahjuks mitte moel, nagu tema või meie oleksime seda soovinud. Herdis Sikka oli tubli sõdur, relvavend ja kamraad, kellele jääb igaveseks koht meie mõtetes ja mälestustes. Langetame leinas pead ja tunneme kogu südamest kaasa tema omastele ning sõpradele. Oli au sinuga koos teenida, Herdis, mine ja puhka rahus,“ ütles langenud võitlejat ära saates Eesti Afganistani kontingendi ülem kolonelleitnant Riho Ühtegi.

„Keegi ei ole parim selle pärast, et ta surnud on. Ma mäletan teda tugeva isiksusena ja neetult hea soomukijuhina. Sellisena ta minu mälestustesse jääb. Kogu minu kaastunne vanematele ja lähedastele, kes selle kaotusega edasi peavad elama. Herdis Sikka, ma usun, sinuga on kõik nüüd hästi,“ ütles rühmaülem leitnant Marko Pungar nooremseersant Sikka langemispäeva õhtul kirjutatud järelhüüdes.

Ligi 1200 koalitsioonikaaslast kogunes eile õhtul mälestustseremooniale Camp Bastionis, millest võttis osa ka Edela Regionaalse Väejuhatuse ülem kindralmajor Richard P. Mills ning eestlastega koos patrullbaasis Wahid teeninud Ühendkuningriigi üksused. Samaaegselt mälestati langenud Eesti kaitseväelast ka Lashkar Gah’s, kus asub Helmandi väekoondise staap. Öisel ärasaatmisel lennuväljal olid Herdist ära saatmas tema võitluskaaslased jalaväekompaniist ja Camp Bastionis teenivad Eesti kontingendi kaitseväelased. Mõlemal tseremoonial teenis Eesti kontingendi kaplan. Päev pärast nooremseersant Sikka langemist mälestati teda ka patrullbaasis Shahzad asuvas Lancasteri Hertsogi Rügemendi teise pataljoni staabis, mille alluvuses eestlased teenivad.

„Kui me oma memoriaali siin Shahzadis valmis saame, siis on tema nimi kindlasti sinna kirjutatud, tema nime mäletatakse kindlalt, nagu ka tema ohvrit Afganistani ja oma kodumaa turvalisuse eest,“ ütles pataljoni ülem kolonelleitnant Robbie Boyd. „Ta oli Eesti lõvi, kes teenis koos Inglise lõvidega. Me ei unusta seersant Sikkat mitte kunagi.“

Nooremseersant Sikka langes 30. augustil teenistusülesannete täitmisel isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses, kui ta osales jalgsipatrullis oma kompanii vastutusalas Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas. Herdis Sikka sai plahvatuses raskelt haavata ja talle anti koheselt esmaabi ning evakueeriti helikopteriga Camp Bastioni haiglasse, mille arstidel ei õnnestunud kahjuks tema elu päästa.

Sark nooremseersant Sikka põrmuga jõuab Eestisse täna õhtupoolikul.

Praegu teenivad Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Eesti jalaväekompanii Estcoy-10, logistiline toetuselement NSE-9, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-10 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Eesti kontingendi suurus Afganistani Islamivabariigis on 160 kaitseväelast.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas: Kaitseväe Peastaabi 02.09.2010 pressiteade

Foto: www.rahvakultuur.ee

2.-4. septembril toimuv rahvusvaheline seminar “Vabaühenduste roll vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni rakendamisel” toob Tallinna ligi 50 eksperti Eestist, teistest Euroopa riikidest, rahvusvahelistest vabaühendustest ja UNESCOst.

Kogu maailmas luuakse üha enam seltse ja ühinguid oma kultuuri hoidmiseks ja edendamiseks. Eesmärgistatud ühistegevus pakub rõõmu ja hõlbustab koostööd nii teiste vabaühenduste kui ka riigiasutustega. Kolme seminaripäeva jooksul saavad osalejad vahetada kogemusi ning arutleda selle üle, mida tähendab vaimse kultuuripärandi kaitse ja kuidas hoida pärandit elavas kasutuses.

Vaimne kultuuripärand hõlmab kombeid, tavasid, teadmisi ja oskusi, mis on erinevatele inimrühmadele nende igapäevaelu ja identiteedi osana omased ja olulised, olgu selleks siis seto leelo, hiiu huumor või suitsusaunas käimine. Need põlvkonnalt põlvkonnale edasiantud kultuurinähtused muutuvad koos aja ja oludega ning just nii püsivad need tänapäeva inimeste jaoks tähenduslike ja väärtuslikena.

Tekstiilikunstniku ja Heimtali koduloomuuseumi looja Anu Raua sõnul on osadus pärandiga suur rikkus, mis annab kindluse, jõu ja juured ning elutarkuse: “Kes armastab, see pärib. Kes armastab, see hoiab ja kaitseb, õpib ja uurib, püüab mõista ja mõtestada.” See ongi seminarile kogunenud vabaühenduste igapäevane töö ja tegevus, mille edendamiseks püütakse Tallinnas üheskoos leida toimivaid koostöömudeleid.

Seminar toimub UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse koostöös ning Kultuuriministeeriumi ja UNESCO toetusel.

Vaata ka: http://www.rahvakultuur.ee/?s=987

Allikas: seminari korraldajate 31.08.2010 pressiteade