Uue kujundusega kaheeurone mälestusmünt lastakse eeloleval aastal ringlusse kõikides euroala riikides kogutiraažiga ligikaudu 90 miljonit münti. Mälestusmünt on käibemünt ehk tavapärane maksevahend, millel on erikujundus, kuid mis on mõeldud kasutamiseks eelkõige mälestuseseme ja kogumisobjektina, teatas Eesti Pank BNS-ile.

Eesti Pank emiteerib erikujundusega kaheeuroseid metallrahasid kokku kaks miljonit tükki. Eesti Pank hakkab uusi münte pankadele väljastama vastavalt nende mündivajadusele alates 2. jaanuarist.

Uue euromündi kujunduse valisid välja euroala elanikud e-hääletuse teel viie kavandi seast. Kavandid olid Euroopa Komisjoni korraldatud avalikule konkursile esitanud euroala riikide elanikud.

Eesti Panga teatel sümboliseerib võidukavand euro tähtsust, kuidas eurost on viimase kümne aastaga saanud ülemaailmselt mõjukas vääring ja selle mõju inimeste igapäevaelule, kaubandusele, tööstusele ja energeetikale. Seda väljendavad mündil kujutatud inimesed, laev, tehas ja tuuleenergiajaamad. Mündil on kujutatud aastaarvud 2002 ja 2012. Kujunduse autor on Austria rahapaja elukutseline kujundaja Helmut Andexlinger.

Kaheeurose mälestusmündi rahvusliku külje kujundus on kõikidel euroalariikidel ühesugune, kuid erinev on emiteeritava riigi tähis ja servatekst. Eesti mälestusmündil on sõna “EESTI” ning servatekstis sõna “EESTI” püsti ja ümberpöördult.

Erikujundusega mälestus-euromünt tähistab mõnd tähtsündmust kohalikul või Euroopa tasandil. Mälestusmünt on alati kaheeurone, teisi münte erikujundusega ei tehta. Iga liikmesriik võib erikujundusega kaheeurose ringlusse lasta kord aastas ja münt kehtib maksevahendina kogu euroalal.

Eurot kasutavad riigid on varem välja andnud ühise rahvusliku või riigiküljega mälestusmünte kahel korral – Euroopa Liidu 50. aastapäeva tähistamiseks 2007. aastal ja kümne aasta möödumise tähistamiseks majandus- ja rahaliidu ning euro kui virtuaalse valuuta loomisest 2009. aastal.

Allikas: BNS, 01.01.2012

Foto: Tartu Ülikool

2012. aasta jaanuarist rakendub ametlikult Tartu Ülikooli uus kaasajastatud juhtimismudel, mis hakkab ülikooli tegevusse kaasama ka väliseid partnereid. Jaanuaris alustavad ülikooli uute juhtorganitena tööd nii senat kui ka muudetud funktsioonidega nõukogu.

Ülikooli uue nõukogu liikmetele saadetud kiri kannab rektor Alar Karise ja Tartu Ülikooli akadeemilise sekretäri Ivar-Igor Saarniidu allkirju ning selles tehakse ettepanek nõukogu esimese koosoleku kokkukutsumiseks 2012. aasta jaanuaris. Akadeemilise sekretäri Ivar-Igor Saarniidu sõnul seisab nõukogul esimesel koosolekul ees esimehe valimine ja nõukogu kodukorra vastuvõtmine. Nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustuskogu, kes vastutab ülikooli majandustegevuse ja pikaajalise arengu eest, muuhulgas kinnitab nõukogu põhikirja ning võtab vastu ülikooli arengukava ja eelarve.

Nõukogu koosseisu kuulub 11 liiget: TÜ nõukogu poolt esitatud Toomas Asser, Toivo Maimets, Peeter Saari, Jüri Sepp ja Paul Varul, Eesti Teaduste Akadeemia esitatud Kari Olavi Raivio ning haridus- ja teadusministeeriumi poolt esitatud Kaja Tael, Toomas Kiho, Kersti Kaljulaid, Vahur Kraft ja Aku Sorainen. Nõukogu koosseisu kinnitas viieks aastaks Vabariigi Valitsus oma 22. detsembri istungil.

Ülikooli senati esimene istung toimub rektor Alar Karise kutsel 13. jaanuaril 2012. Senat on ülikooli akadeemiline otsustuskogu, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. Muuhulgas võtab senat vastu ülikooli põhikirja ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks.

Senati koosseisu kuuluvad rektor senati esimehena ning 21 liiget, kellest 16 liiget valisid ülikooli õppejõud ja teadustöötajad 21. oktoobril toimunud valimistel ning viis üliõpilaste esindajat.

Senati esimesel istungil on peamise küsimusena arutlusel ülikooli põhikirja muutmine selle kooskõlla viimiseks Tartu Ülikooli seadusega.

Allikas: Tartu Ülikooli 28.12.2011 pressiteade

Foto: ERR

2011. aastal Eesti jalgpallikoondise eest imelisi väravaid löönud Konstantin Vassiljev leiab, et Eesti ühiskonnas oleks palju vähem rahvuspingeid, kui meie riigis oleks rohkem asju, mis inimesi sõltumata nende rahvusest omavahel seoks.

“Kõik need inimesed, kes on kas Eesti jalgpallikoondise eest väljakul või kes tulevad staadionile oma koondisele kaasa elama, on seotud ühe suure ühise eesmärgiga – võita või siis edasi pääseda,” rääkis Vassiljev “Aktuaalse kaamera” aastat kokkuvõtvale saatele antud intervjuus.

“Kuid kas meie riigis on täna piisavalt asju, millega inimesed oleksid omavahel seotud või et meil on mingid ühised suured eesmärgid, mille poole üheskoos püüelda? Ei ole ja see ongi põhiline probleem,” tõi Vassiljev välja lõimumise kitsaskohti.

Rääkides Eesti spordis tänavu vaat et enim kõneainet pakkunud Andrus Veerpalu dopinguskandaalist nentis Vassiljev, et ta usub endiselt dopinguvabasse tippsporti.

Loe edasi ERRi 01.01.2012 uudisest

Foto: www.churchmagazine.org

Paavst Benedictus XVI tähistas uue aasta saabumist jutlusega maailmarahust ja rõhutas hariduse tähtsust noorte kõlbeliste tõekspidamiste kujundamises, et neist saaksid “rahuehitajad”.

Paavst pöördus missal Püha Peetri kirikus maailma usu- ja haridusjuhtide poole üleskutsega astuda vastu “suhtelisuse kultuurile” ning õpetada noori austama rahu ja õiglust.

“Relativismikultuur tõstatab radikaalse küsimuse: kas haridusel on üldse mõtet. Ja kui, siis milleks,” ütles katoliku kiriku pea.

“Tänases maailmas, kus varjud tumestavad silmapiiri, lubab noortele tõe, põhiväärtuste ja vooruste õpetamine lootusega tulevikku vaadata,” lisas ta.

Allikas: BNS, 01.01.2012

Kivirähk ütleb, et Eesti poliitilise süsteemi küpsemine on teistpidi kaasa toonud stagneerumise. See väljendub ühiskonna signaalide ignoreerimises, parteide puhul sisedemokraatia probleemides ja võõrandumises omaenda rohujuuretasandist.

Karis toob esile, et kadumas on julgus avalikult arvamust avaldada. Kõlama jäävad vaid „õiged“ arusaamad ühiskonnas toimuvast. Avalik dialoog kidub ja need, kellel võiks olla midagi öelda, eelistavad kas vaikida või avaldada end kitsas sõprade ringis.

Nende tähelepanekutega nõustudes jääb üle teha üleskutse, mis olukorra muutmisele kaasa aitab. Selliste stagnatsioonisugemete puhul on otsustava tähtsusega see, kuidas ühiskonna vaimne eliit käitub. Kas sekkub otsustavalt või ei sekku?

Loominguline intelligents on võrreldes taasiseseisvumise algusajaga suurel määral poliitikast taandunud. Parteide juurdekasv tuleb püüdlikust ja kuulekast siseringist, suveräänsed mõtlejad ja arvamusliidrid naljalt poliitikasse ei satu või ei suuda seal kohaneda. See on suur erinevus üheksakümnendatega võrreldes.

Me vajame intellektuaalide tugevamat lülitumist poliitikasse ja avalikku diskussiooni. Tugeva isikliku vaate ja karismaga inimene on kujunenud parteide siseringidele pigem häirivaks teguriks, aga edasiviiva jõuna vajab poliitika just selliseid „rahurikkujaid“.

Intellektuaalidest rääkides pean silmas kahte omadust. Esimene ongi diskussioonivalmidus ja -julgus. Seda vajab nii parteide siseelu, parlament kui ka ajakirjandus.

Teine vältimatu omadus on hariduslik pagas. Kui noorpoliitikud hakkavad oma kogemustelt, teadmistelt ja üldistusjõult alla jääma oma erinevates elusfäärides tegutsevatele eakaaslastele, sealhulgas näiteks ametnikele, siis murendab see usaldust poliitilise süsteemi vastu veelgi.

Eesti poliitika vajab praegu üle kõige intellektuaale: mõtteteravaid, mitme võõrkeele oskajaid, kodanikujulgeid, laia silmaringiga ja loovaid inimesi.

Kunagi ehmatas mind ühe ministri vastus Euroopa sõsarpartei esindaja küsimusele, mis on tema töös kõige olulisem. Vastus oli, et kõige olulisem on hoida „partei liini“. Saan sellega mingil määral nõustuda vaid siis, kui tõesti on olemas liin, visioon ja tugeva tahtega loov juht, kes arvestab ka „altpoolt“ tulevat tagasisidet.

Kui aga poliitik asetab end suure poliitmasina kuulekaks ja alluvailtki vaid kuulekust nõudvaks mutrikeseks, siis toob see kaasa täpselt need hädad, mida Kivirähk, Karis jt. on viimasel ajal kirjeldanud.

Ka maailm muutub. Võlakriis, samuti meeleavaldused Vahemere erinevatel kallastel ja lõpuks ka Venemaal kannavad muutumise sõnumit. Poliitika nõuab ühelt poolt rohkem empaatiat ja teiselt poolt vähem populismi. Võimet nood kaks poolt ühte siduda võib ilmselt ka „emotsionaalseks intelligentsuseks“ nimetada.

„Võime rahvaloenduse alguse lugeda edukaks, sest e-loendus käivitus sujuvalt,“ rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Juba esimestest minutitest peale oli huvi enda internetis loendamise vastu üllatavalt suur,“ lisas ta.

Esimese ööpäeva jooksul täideti internetis rahvaloenduse küsimustik 26.913 inimese kohta, neist ligi 6000 juba 31. detsembri hommikul kella 9-ks.

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa seisuga 01.01.2012 kell 00:00 leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604. Loenduse edenemise statistika uueneb kord ööpäevas. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.

Internetis saab loendusankeedi täita rahvaloenduse veebilehel www.REL2011.ee kuni 31. jaanuarini. Rahvaloendusel saavad enda kohta ankeedi täita kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad.

E-loendusel osalemise käigus tekkivate küsimustega saab pöörduda rahvaloenduse klienditoe poole klienditugi@stat.ee või telefonil 6259100. Klienditugi töötab iga päev kell 8.00-22.00.

Eestis toimub rahvaloendus 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) saavad Eesti alalised elanikud vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad ajavahemikus 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

Rahvaloenduse kohta lähemalt www.REL2011.ee.

Allikas: Statistikaameti 01.01.2012 pressiteade

Teistel päevadel jaanuaris on Suurgildi hoone avatud kell 10–18.

AVASTA AJA LUGU AJALOOMUUSEUMIS!

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 28.12.2011 pressiteade

Aserbaidžaan, Guatemala, Maroko, Pakistan ja Togo vahetavad välja Bosnia, Brasiilia, Gaboni, Liibanoni ja Nigeeria.

Diplomaatide sõnul ei ole uute liikmete saabumisega oodata olulisi muudatusi hääletamises selliste tähtsate küsimuste üle nagu Palestiinlaste taotlus saada maailmaorganisatsiooni täisliikmeks.

15-liikmelise nõukogu viis alalist liiget Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Venemaa ja USA võivad endiselt panna veto igale resolutsioonikavale.

Allikas: BNS, 01.01.2012

Taani võtab EL-i juhtimise vaikselt üle Poolalt. Ühtegi suuremat avalikku üritust ei ole kavandatud kuni 11. jaanuaril toimuva tseremooniani, millest võtavad osa Euroopa Komisjoni esindajad.

5,6 miljoni elanikuga Taani saab EL-i eesistujaks juba seitsmendat korda.

Taani peaminister Helle Thorning-Schmidt on rõhutanud, et Kopenhaagen tahab olla “sillaks 17 ja 27 vahel”, tagamaks seda, et lõhe eurotsooni kuuluvate riikide ja mitte-euro riikide vahel ei laieneks. Selle ülesande muutis raskeks Suurbritannia otsus lahkuda 9. detsembril EL-i tippkohtumisel läbirääkimiste lauast.

Taani eurominister Nicolai Wammen on öelnud, et ta tahab näha Londoni jäämist “Euroopa perekonna väga aktiivseks liikmeks”, märkides, et Euroopa peab leidma konkreetsetele probleemidele konkreetseid lahendusi. Ministri sõnul on Taani peamine missioon kuus kuud kestval eesistumisperioodil “eurotsooni kuuluvate riikide ühendamine nendega, kes sinna ei kuulu”.

Lisaks eurokriisile tuleb Taanil püüda lahendada ka erimeelsusi eelseisvatel kõnelustel EL-i 2014.-2020. aasta eelarve üle.

Allikas: BNS, 01.01.2012

Foto: ERR

Hea Eesti rahvas.

Täna õhtul ja praegusel tunnil – kui üks aasta murdub teiseks, kui miski kaob ja miski on tulemas – on vägagi paslik tõdeda: nüüd, oma uue vabaduse kahekümnendal aastal, oleme tõesti saanud täiskasvanuks. Eelkõige suhtes sellega, mis meid ümbritseb.

Saagem nüüd ka täiskasvanute maailma osaks. Tasakaalukalt ja arukalt. Enda väärtust ja saavutusi lugupidamisega hinnates. Mõistkem, et meie vabadus, see valgemast valge laev, mida ootasime noodsamad 700 ja pärast veel 50 aastat, on ka vabadus minna, vabalt minna, kuhu tahes.

Meie pole süüdi selles, et oleme vabad. Ei tohi uskuda seda orjameelset kibedust, et vabadus on teinud meid vaeseks. Kui oleme vabad, oleme vabad minema ja tulema.

Täiskasvanu teab, et vabadusega tuleb ka toime tulla. See teadmine väljendub ka tõdemuses, et me tõesti oleme miskiga koguni paremini toime tulnud kui üldiselt.

Kas tõesti? Ei või olla! Ei usu! Naeruvääristame omi, ostame kalli raha eest teiste puhutud soola. Ja tunneme valu igast kriitikanoolest, ka siis, kui selle ots on kastetud kadeduse mürki.

Me kahtleme endas oma seitsmesaja aastase taaga jõul, mida tarime asjatult kaasas. Ikka justkui oodates mõisapõllule minekut, puudulikku pajukit ja kartes teenimatut peksu.

Me pole vabad kellegi armust, vaid oleme vabad omal valikul. Seetõttu ei pea me enam kustutama oleviku patte mineviku müütidega. Mistõttu ei tasuks eilse vabadusvõitlusega vehkida neil, kes on äsja oma isamaad tükikaupa müüki pannud.

Mu head kaasmaalased,

sellele talvele läheme vastu parema karastusega kui mõnelgi varasemal aastal. Nüüd tuleb leida jõudu heita kõrvale kõik, mis vale. Ütelda valetajatele ja sohitegijaile: teil pole kohta meie hulgas.

Meil tuleb hoida kõvasti kinni sellest, mis õige ja püsiv. Perest, oma riigist, aust ja aususest.

Ja võtta ometi omaks, et oleme senini toimetanud hästi. Ei, esmajärjekorras mitte meie valitud

valitsejad, vaid meie ise, sest me oleme neid valinud.

See annab meile moraalse õiguse mõista hukka neid, keda oleme valinud meie endi väärtuste hoidjaks, kuid kes on hakanud seda pidama oma isiklikuks vääringuks. Enamgi veel, kel on ülbust meie ühist väärtust enda kasuks müüa. Riigi peamine ülesanne on ju tagada, et meie kõikide elus kogutud väärtus säiliks ja kasvaks.

Head sõbrad,

kuidas minna vastu uuele ja tundmatule? Olukorras, kus me ei tea, kas meie ihaldatud Euroopa toob meile lunastust või seekord pigem vaeva.

Minu arvates võiksime täiskasvanud inimese meelerahuga toetuda mõistusele, rahvana ka oma kogemustele. Ja panna lõpuks käest oma lapsepõlve lelud. Lõpetada kurtmine, et maailm meid ei mõista. Jätta jonnakad õigustused, et “teised teevad ka”, kui oleme teinud midagi valesti. Saada aru, et keegi pole puhas või määrdunud pelgalt ameti poolest, aga et on ameteid, mis peavad olema puhtad.

Meie enda käes on võimalus oma elu paremaks muuta, sest me seisame tegelikult kindlal pinnal. Ja alustada saab igaüks ise ja kõige lihtsamast:

Ära tee kunagi teistele kurja.

Ära kunagi, mitte kunagi, istu rooli purjuspäi.

See, kes valenime all või nimetult laimab, on lihtsalt lurjus.

Vihkamine ja kadedus teevad haiget Eestile, sest oleme nüüd kõik vabad valima elu seal, kus vihkamist pole.

Usaldus volitab töötama rahva heaks, mitte enda heaks.

Hea Eesti rahvas.

Peagi kustuvad taevalaotuses ilutulestiku raketid ja kuusel küünlad. Tähed jäävad taevasse alles. Nagu jääb alles sära me lähedaste silmadesse. Ma tean asju, mis muutuvad, ja ma usun asjadesse, mis jäävad minuga kogu ülejäänud eluks. Tunneme ära ilusad hetked iseendas ja enda ümber. Peame neid tähtsaks ja jätame selle mälestuse endale meelde.

Armastame neid inimesi, kes meile tähtsad ja kallid. Hoiame üksteist!

Head uut aastat. Elagu Eesti.

“Taas on üks aasta lõppemas ning me ootame uut, äreva meele, soovide ja lootustega nagu alati,” ütles Benedictus traditsioonilisel vana aasta õhtu jumalateenistusel Püha Peetri kirikus Vatikanis.

“Hingega, mis on täidetud tänuga, valmistume ületama 2012. aasta künnist, pidades meeles, et Jumal valvab meie üle ja hoolitseb meie eest,” ütles paavst. “Tema kätte tahame sellel õhtul usaldada kogu maailma.”

Benedictus naaseb Püha Peetri kirikusse pühapäeva hommikul, et juhtida uue aasta esimest missat. Vatikan tähistab 1. jaanuari maailmarahu päevana.

Allikas: BNS, 31.12.2011

“Kas üks heliteos saab muuta muusikalugu? Monteverdi Maarja vespri (1610) kohta pole seda liialdus öelda: virtuoosne, efektne ja tundeline kontserttsükkel solistidele, suurele koorile ja värvikale pillikoosseisule murdis kirikumuusika konservatiivsuse ja avas tee barokiliku väljenduse küllusele.” (Toomas Siitan)

Kammerkoori Voces Musicales aastalõpukontsertide traditsioon sai alguse 2005. aastal G.F. Händeli tippteosega “Messias”. Kõik kuus aastalõpuprojekti on seni olnud väga edukad – nii Tartus kui ka Tallinnas on alati esinetud mitmesajapealisele publikule ning kontsertide tagasiside olnud positiivne. Sel aastalõpul on ette valmistatud üks keerulisemaid, ent ka omanäolisemaid varabaroki suurvorme – Claudio Monteverdi Maarja vesper. Teoses on suur osakaal nii solistidel (6 solisti Suurbritanniast, Rootsist ja Eestist, millele lisanduvad koorisolistid Eestist), spetsiaalset vokaaltehnikat nõudval kooripartiil kui ka orkestril. Viimase koosseis on üsna ebatavaline, muu hulgas mängivad haruldased barokktsingid. Orkestrisse kuuluvad mängijad Eestist, Saksamaalt, Poolast, Lätist, Soomest, Šveitsist ja Inglismaalt. Teadaolevalt on teost on varem Eestis ette kantud vaid paaril korral.

Claudio Monteverdi meisterlik Maarja vesper kammerkoori Voces Musicales, Tallinna Barokkorkestri ja rahvusvahelise solistide koosseisu esituses Risto Joosti juhatusel kõlab täna, 30. detsembril Tallinna Jaani kirikus. Kontserdist teeb otseülekande ka Klassikaraadio.

Claudio Monteverdi Maarja vesper

Vespro della Beata Vergine (1610)

28. detsembril kell 20 Riia Jaani kirikus

30. detsembril kell 19 Tallinna Jaani kirikus

Kammerkoor Voces Musicales

Tallinna Barokkorkester

Dirigent Risto Joost

Solistid:

Anna Dennis (sopran, Inglismaa)

Christina Larsson Malmberg (sopran, Rootsi)

Simon Wall (tenor, Inglismaa)

Johan Christensson (tenor, Rootsi)

Taavi Tampuu (bass, Eesti)

Olari Viikholm (bariton, Eesti)

Koorisolistid:

Ka Bo Chan (tenor, Eesti)

Kaido Janke (tenor, Eesti)

Allikas: Voces Musicales’e 29.12.2011 pressiteade

“Jõuludest on tänapäeval saanud kommertspühad, mille säravad tuled varjutavad Jumala sõnumit alandlikkuse ja lihtsuse väärtustamisest,” manitses paavst.

“Palume Jumalat, et ta aitaks meil näha läbi välise sära ja leida selle tagant üles see laps Petlemma tallis, samuti leida tõelist rõõmu ja tõelist valgust,” kõneles paavst, kelle pöördumises kerkis kesksele kohale ka rahuteema.

Allikas: BNS, 25.12.2011

Linna oodatakse umbes 90.000 külastajat, kes osalevad seal toimuvatel usutalitustel ning kontsertidel, vahendas BBC.

Usutalitused peaksid kulmineeruma keskööl 1700 aasta vanuses Kristuse Sünni kirikus.

Petlemma sisenejad peavad läbima Iisraeli armee kontrollpunktid ning turvatõkked. Linna kunagi ülekaalukalt kristlikust elanikkonnast moodustavad tänapäeval kaks kolmandikku moslemid.

Allikas: ERRi 24.12.2011 uudis

Foto: www.filmweb.pl

Kirjaniku, humanisti ja poliitiku Václav Haveli lahkumine tähendab suure eurooplase lahkumist.

Václav Havel oli vabaduse, demokraatia ja inimõiguste eest seisja, alati veendunud sallivuse ja inimliku austuse ülimuslikkuses. Ta oli nii üksikute inimeste kui tervete rahvaste vabaduse julge, kõlav ning kuuldav trubaduur, kes suutis ainuüksi oma sõnaga võita kurjuse väe ja muuta maailma enam, kui tema vastu seisnud režiimid oma repressioonide ja tankidega. Nii näitas Havel vaba sõna jõudu ja humaansete väärtuste igipõlisust.

Ta võttis enda kanda mõõtmatult suure vaimse rolli totalitaarsete režiimide ja autoritaarsuse vastu võitlejana Euroopas ja maailmas laiemaltki, aga samuti võõrrežiimide ja okupatsioonide alt vabanenud rahvaste eestkõnelejana. Václav Havelit kuulasid poliitikuna ka need, kes teda kartsid ja kellele ta ei meeldinud.

Me jääme mäletama teda Euroopa kommunismist vabanemise ühe olulise sümbolina ning inimesena, kes seadis demokraatlikud väärtused kõrgemale päevakasulistest kokkulepetest. Ta tegi seda oma loominguga 20. sajandi süngetel aastatel ja oma poliitikaga hiljem riigipeana. Havel mõistis, et kurjuse lõpp saab alguse esimesest vabaduse valguskiirest, mis läbistab pimeduse ukse.

Eesti meenutab tänuga Václav Havelit toetuse eest meie naasmisel Euroopasse ja lõimumisel NATO-ga, sest eeskõndijana mõistis ta paljudest teistest selgemini ajaloo tallata olnud väikerahvaste julgeoleku ning tuleviku kindlustamise vajadusest. Ta selgitas seda kannatlikult ka neile, kes ei soovinud või ei osanud kuulata ja neilegi, kes naiivselt uskusid totalitaarsuse soovi ennast ise muuta.

Avaldan kogu Eesti nimel kaastunnet Václav Haveli lähedastele ja Tšehhi rahvale.

Toomas Hendrik Ilves

Eesti Vabariik on Václav Havelit autasustanud Maarjamaa Risti ketiga 1996. aastal.

Allikas: presidendi kantselei, 18.12.2011

Foto: ERR

Tänavune rahvusringhäälingu heategevussaade “Jõulutunnel” kogub raha vaegnägijate heaks. Telefoniliinid avanevad täna ja annetada saab 26. detsembri südaööni.

Annetused lähevad Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskeskuse nüüdisajastamiseks. Eestis on vaegnägijaid ühtekokku üle seitsme tuhande, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Päevinäinud maja Tallinnas Tondil on pimedate kooskäimise kohaks olnud juba 1956. aastast saadik.

Loe edasi ERRi 17.12.2011 uudisest