Esimene maailmanäitus toimus 1851. aastal Londonis Hyde Parkis prints Alberti egiidi all. Näituseks valmis Kristallpalee, kus ühise katuse all eksponeeris oma saavutusi kogu maailm. Hiljem on osavõtvad riigid rajanud oma paviljonid. Alates 1928. aastast koordineerib näituste toimumist Bureau International des Expositions (BIE). Tänaseks on BIE-ga liitunud 156 riiki.

Varasemate maailmanäitustega seostuvad mitmed oma aja uudistooted nagu õmblusmasin (London, 1862), telefon (Philadelphia, 1876), külmkapp (Pariis, 1878) ja postmargiautomaat (Seattle, 1909). Ehitistest on kindlasti tuntuim Eiffeli torn, mis püstitati 1887.–1889. aastal Pariisi maailmanäituseks ja millest on saanud aja jooksul nii Pariisi kui kogu Prantsusmaa sümbol.

Tänavu toimub EXPO 1. maist kuni 31. oktoobrini Hiina Rahvavabariigis, Shanghais. Eesti on varem osalenud kümnel maailmanäitusel.

Postmark, nominaalväärtusega 9.00, on trükitud trükikojas Vaba Maa. Margi tiraaž on 50.000, postmargi kujundas Indrek Ilves.

Allikas: Eesti Posti 10.03.2010 pressiteade

Foto: www.nrcu.gov.ua

Ukraina parlament kinnitas neljapäeval ametisse uue peaministri, kelleks sai president Viktor Janukovitši lähiliitlane, eksrahandusminister Mõkola Azarov.

Azarov töötas esimese asepeaministrina kahes Janukovitši juhitud valitsuses, oli kuuenda parlamendikoosseisu seadusandja. Praeguseni oli Azarov Regioonide Partei liidri kohusetäitja.

Tema ametissenimetamise poolt hääletas 450-kohalises parlamendis 242 seadusandjat.

Peaministri ametissenimetamine järgnes uue võimuliidu moodustamisele, mida juhib Janukovitši Regioonide Partei. Uude võimuliitu nimega “Stabiilsus ja reformid” kuulub 235 seadusandjat. Koalitsiooni moodustasid Regioonide Partei, Lõtvõni Blokk, Ukraina Kommunistlik Partei ja mitu üksiksaadikut.

Allikas: BNS, 11.03.2010

Foto: www.vorukannel.ee

Eilsest saab Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis ja galeriis vaadata Eesti kunstnike ühisnäitust „Kiri”.

Lugemisaastale pühendatud näitus kogus suurt populaarsust aastavahetuse kuudel Võru Linnagaleriis. Näitusel kujutatakse kirja mitmetahulisust, lähtuvalt stiilist, vormist, tüübist, sisust või adressaadist.

Osalevad kunstnikud Helle Kõomägi, Rita Rahu, Ines Erleman, Jüri Arrak, Tähti Roostalu, Anna-Liisa Rajamart, Kiwa, Reet Talimaa, Jaan Malin, Marilyn Piirsalu, Lembe Ruben, Kristring, Ilmar Kruusamäe, Elna Kaasik, Aune Taamal, Marje Murusalu, Jaan Luik, Aivar Rumvolt, Inna Grinchel, Andrus Peegel, Andres Tolts, Marje Ernits, Leonhard Lapin, Edgar Tedresaar, Ave Avalo, Mariliin Kindsiko, Eduard Endel Taniloo, Maarit Murka, Heli Tuksam, Peeter Krosmann, Rauno Thomas Moss, Randel Saarma, Veiko Klemmer, Mall Nukke, Jaan Elken, Andrus Raag, Kalli Kalde, Nadežda Tšernobai, Tiit Pääsuke, Per William Petersen, Kristiina Pärk.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini.

Allikas: Rahvusraamatukogu 10.03.2010 pressiteade

„Ma olen õnnelik inimene, sest räägin alati seda, mida mõtlen. Ma pole kunagi kartnud tõtt rääkida,“ ütles Ljudmilla Aleksejeva tänasel kohtumisel.

Aleksejeva sõnul on ta alati olnud pikemas perspektiivis optimist, et kunagi saab Venemaast demokraatlik riik, kuid viimasel ajal on temas süvenenud usk, et olulised muutused võivad toimuda juba lähema kümne-viieteistkümne aasta jooksul. „Selles mõttes on minust saanud optimist ka lühemas perspektiivis,“ ütles Aleksejeva.

Kuigi opositsioonilised erakonnad, ilma milleta ei saa olla demokraatlikku valikuvabadust, on ta sõnul praegu maha surutud ja marginaalsed, ei tähenda see Aleksejeva kinnitusel, et kodanikeliikumine ja demokraatia areng Venemaal on peatunud.

Aleksejeva väitel on kõigis Venemaa piirkondades ja suuremates linnades oma kodanikeühendused ja liikumised, mis vastustavad Putini-Medvedevi režiimi ja jätkavad tööd kodanikeõiguste eest võitlemisel.

Ühe näitena rääkis Aleksejeva nn 31. paragrahvi liikumisest, kus rahumeelsed meeleavaldajad kannavad oma rinnal Vene lipuvärvides märki, millel on number 31. See märk viitab ta sõnul Venemaa põhiseaduses sisalduvale koosoleku- ja kogunemisvabadusele. See liikumine on Aleksejeva kinnitusel levimas juba üle kogu Venemaa.

Ljudmilla Aleksejevaga viibib Eestis Eesti Avatud Fondi kutsel. Tänasel kohtumisel tervitas Aleksejevat Riigikogu esimees Ene Ergma, kes kinnitas Aleksejevale oma tunnustust ja lugupidamist. Kohtumist modereeris Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson.

Kohtumisel osalesid Riigikogu liikmed Peep Aru, Ivi Eenmaa, Igor Gräzin, Katrin Karisma, Mari-Ann Kelam, Mart Laar, Jaanus Marrandi, Silver Meikar, Mart Nutt, Nelli Privalova, Paul-Eerik Rummo, Nikolai Põdramägi, Jaak Salumets, Toomas Trapido, Peeter Tulviste, Trivimi Velliste ja Vladimir Velman.

Täna kell 14 toimub Radisson Blu konverentsikeskuse Hansa saalis (Rävala pst. 3) Ljudmilla Aleksejeva avalik loeng. Arutelul osalevad Balti Venemaa Uurimiskeskuse juhataja Vladimir Juškin ja Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

Allikas: Riigikogu pressitalituse 11.03.2010 pressiteade

Euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu reguleerib Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist, euro ja krooni paralleelkäivet ning sätestab Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud muudatused seadustes. Riigilõivuseaduse eelnõus arvestatakse riigilõivude määrad eurodesse ning lõivumäärad ümardatakse reeglina isikutele soodsamas suunas. Eelnõus on toodud peamised printsiibid euro kasutuselevõtul – näiteks sularahavahetuse ja hindade ümardamise põhimõtted. Rahvusvaluuta vahetumisega seonduvad kulud katavad nii avalikus kui erasektoris isikud ise.

Euro asjatundjate komisjoni esimehe Tea Varraku sõnul puudutab eurole üleminek otseselt kõiki Eestiga seotud inimesi. „Et muuta kõigile inimestele, ettevõtetele ja ka riigiasutustele euro kasutuselevõtt võimalikult sujuvaks, tuleb teha muudatusi nii seadusandluses kui infosüsteemides. Oleme valmis 1. jaanuaril 2011 euro kasutuselevõtuks,” sõnas Varrak.

Euro kasutuselevõtt Eestis toimub eelnõu järgi kohese järsu üleminekuna ning alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis ametlik maksevahend euro. Kuigi üleminek toimub n-ö päevapealt, toimub alates €-päevast (euro ametlikult kasutusele võtmise päev Eestis) kahenädalane krooni ja euro paralleel¬käibe periood, millal kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid.

Eelnõu järgi vahetatakse pangakontodel olevad kroonid €-päeval automaatselt eurodeks keskkursi alusel ning teenustasuta. Eelnõu kohaselt on sularaha võimalik vahetada kõigis sularahateenuseid osutavate krediidiasutuste kontorites eurodeks keskkursiga ja teenustasuta kuue kuu jooksul alates €-päevast. Eesti Pank vahetab kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta tähtajatult.

Hinnasurve vähendamiseks ümardatakse avalik-õiguslike tasude kroonisummad eurodesse reeglina maksumaksjale soodsamas suunas, erandiks on trahvimäärad, sunniraha ning keskkonnakahju hüvitamise määrad.

Euro võeti ametliku maksevahendina kasutusele 1999. aastal ning seda kasutab ca 329 miljonit elanikku 16 liikmesriigis.

Euro kasutusele võtmise eelnõu ning riigilõivuseaduse eelnõuga saab tutvuda siin: www.fin.ee/euro

Eurole üleminekust lähemalt saab infot euroveebist: euro.eesti.ee

Allikas: Rahandusministeeriumi 11.03.2010 pressiteade

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse sõnul on eelnõu eesmärgiks muuta äriseadustikku selliselt, et äriühingud, kes peavad edaspidi kõiki olulisi rahalisi näitajaid eurodes väljendama, saaksid kindlaksmääratud kuupäeval eurole sujuvalt üle minna.

„Euro tulekuga tuleb näiteks ümber arvestada aktsiate ning osade nimiväärtused, aktsia- ja osakapitali suurused, osanike häälte arvud ja palju muud,“ selgitas Niklus. „Ja selles protsessis ei tule automaatne regulatsioon kuidagi kõne alla.“

Nimelt arvestades krooni ja euro vahelist praegust kurssi, tekiksid automaatsel ümberarvutamisel mittetäisarvulised summad, mis tuleks ümardada täisarvuni. See omakorda võiks automaatsete reeglite rakendamisel nihutada paigast ühingusisesed osalusproportsioonid ja tingida aktsia- või osakapitali automaatse suurenemise või vähenemise.

„Osaühingute puhul kehtestatakse minimaalse osakapitali ja minimaalse osade nimiväärtuse suurusteks praeguse 40 000 krooni ja 100 krooni asemel 2500 eurot ning 1 euro,“ ütles Niklus. „2500 euro suurune osakapital on väiksem kui praegu, mis peaks teatud juhtudel vähendama osakapitali suurendamise vajadust.“

Aktsiaseltsidele kehtestatakse eelnõuga minimaalseks aktsiakapitali ja aktsiate nimiväärtusteks 25 000 ja 0,1 eurot tänase 400 000 krooni ja 10 krooni asemel. „Ka 25 000 euro suurune aktsiakapital on väiksem kui praegune, olles samas minimaalne aktsiakapital, mis Euroopa Liidus lubatud on,“ tõdes talituse juhataja.

Eelnõu kohaselt arvutab iga ühing osade nimiväärtused ümber endale sobival ajal.

Ühe olulise muudatusena näeb eelnõu ette ka võimaluse võtta aktsiaseltsil soovi korral kasutusele nimiväärtuseta aktsia, mis kehtiva õiguse järgi lubatud ei ole.

„Paljud riigid hakkasidki nimiväärtuseta aktsiaid lubama seoses eurole üleminekuga, sealhulgas Soome, Austria, Belgia ja Saksamaa, kuna see on üheks võimaluseks vältida eurole üleminekuga seonduvaid probleeme,“ sõnas Niklus.

Eestis tuleb kasutusele selline nimiväärtuseta aktsia rakendamine, kus säilib kindel aktsiakapital ja nimiväärtuseta aktsiad kujutavad endast aktsiakapitalist kindlat osa, nagu ka nimiväärtusega aktsiad. Neil on arvestuslik nimiväärtus, mis saadakse kogu aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga.

Nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtmise võimaldamine ei tähenda, et aktsiaseltsid peavad nimiväärtusega aktsiad välja vahetama, need on edaspidigi lubatud – nimiväärtuseta aktsia kasutamine on ühingutele vaid lisavõimalus. Samas ei lubata selguse huvides korraga mõlemaid aktsiaid kasutada. Nimiväärtuseta aktsia arvestusliku väärtuse miinimumsuuruseks on 10 euro senti. Nimiväärtuseta aktsia kasutuselevõtmiseks tuleb muuta ka aktsiaseltsi põhikirja.

„Oluline on ka see, et kõik eelpool nimetatud eurole üleminekuga seonduvad põhikirjamuudatused äriregistris on riigilõivuvabad, mistõttu ei kaasne ettevõtjatele sellega märkimisväärseid lisakulusid,“ rõhutas Niklus.

Eurole üleminekuga ei teki probleeme tulundusühistu, hooneühistu ja teiste juriidiliste isikute puhul, kuna nende osalustel ei ole nimiväärtuseid, mis peaksid olema täisarvulised.

Kavandatavad muudatused on planeeritud jõustada 1. juulil 2010. See tähendaks, et juba alates 1. juulist oleks võimalik hakata registrisse kandma ühinguid, mille põhikirjas on kapitalinäitajad väljendatud eurodes. Samuti on võimalik hakata tegema muudatusi „vanades“ ühingutes, et euro kasutuselevõtmise järel oleks majandustegevuse jätkamine võimalikult sujuv ja probleemideta. Sellise lahendusega on nõustunud ka Euroopa Keskpank.

Allikas: Justiitsministeeriumi 11.03.2010 pressiteade

Rahvusooper Estonia "Coppelia"

Festivali avab suurejooneline Laste Balletigala. Laval noored tantsijad kokku üheteistkümnest balletikoolist ja stuudiost ning esinejaid seekord juba kaks korda rohkem kui esimesel balletifestivalil.

Festivali kunstiline nõustaja Age Oks märgib, et noorte tantsijate nii arvukas osalemine festivalil on eriti rõõmustav, sest just nemad on need, kes aastate pärast ehk jätkavad eesti balletikooli tutvustamist maailmas.

Jõhvi Balletifestivali peaesinejad on sel korral rahvusooperid. Läti Rahvusooperi balletitrupi esitluses jõuab vaatajateni Adolphe Adami “Korsaar” (koreograaf-lavastaja Aivars Leimans) ja Rahvusooper Estonia teeb oma uhiuue lavastuse Léo Delibesi “Coppelia” (koreograaf-lavastaja Ronald Hynd) teise esietenduse just Jõhvi balletifestivali publikule.

Balletigala toob esmakordselt publikuni Tšehhi Rahvusliku Teatri balletitrupi esipaari Adéla Pollertová ja Alexandre Katsapov, kes esitavad oma trupi kunstilise juhi Peter Zuska koreograafiat. See on märkimisväärne, sest just Tšehhi Rahvusliku Teatri balletitrupp on see, kellega läbirääkimised osaluse suhtes järgmise aasta balletifestivalil on edukalt lõpusirgele jõudmas. Omalaadse traditsioonina toob festival koju Euroopas edukad tantsijad kes võrsunud Tallinna balletikoolist: Eve Mutso-Oja, kes täna esindab Šoti Rahvusballeti truppi, ning Vladimir Arhangelski Ungari Rahvusballeti ridadest. Värvi lisavad Peterburi Mihhailovski teatri noored tantsijad Irina Perren ja Marat Šemiunov, esimest neist hinnati Kuldse Sofiidi auhinna vääriliseks (Peterburi linna)

Jõhvi Balletifestivali esitleja on EMT.

Allikas: Eesti Kontserdi 10.03.2010 pressiteade

Maima Grīnberga, Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Māris Riekstiņš (foto: ERR)

Välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Māris Riekstiņš kuulutasid välja Eesti-Läti/Läti-Eesti tõlkeauhinna võitja. Auhinna pälvis Läti tõlkija Maima Grīnberga. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Maima Grīnberga läti keelde tõlkinud mitmete oluliste Eesti kirjanike raamatuid, sealhulgas näiteks Jaan Krossi, Enn Vetemaa, aga ka noorte- ja lastekirjanike Aidi Valliku, Sass Henno ja Andrus Kivirähki teoseid.

Välisminister Paeti sõnul näitas tõlkekonkurss, et eesti kirjandus on väga õnnelikus olukorras: seda tutvustavad Lätis ja tõlgivad läti keelde väga head tõlkijad. „Ainult hästi vahendatud tekstid jõuavad lugejani,“ sõnas Paet. Samas avaldas välisminister lootust, et tulevikus hakkab Eesti lugejateni jõudma rohkem läti kirjandust kui seni. „Loodame, et järgnevatel aastatel on preemia kandidaatide hulgas ka mõni eestlasest tõlkija,“ ütles Paet.

Tõlkeauhinna üleandmisele eelnenud kohtumisel rääkisid välisministrid Eesti ja Läti kahepoolsetest suhetest ja regionaalsest koostööst. Samuti arutati Euroopa Liiduga seotud teemasid, sealhulgas Euroopa Liidu välisteenistuse ja ELi uuendatud konkurentsivõime strateegiaga „Euroopa 2020“ seonduvat. Kõneldi ka Idapartnerlusest ja suhetest Venemaaga.

„1. märtsil avasime oma saatkonna Kairos,“ ütles Paet ja tänas Lätit tehtud koostöö eest. Eesti ja Läti suursaatkond Kairos paiknevad samas hoones ning kasutavad lisaks oma saatkonna ruumidele ka ühiskasutuses olevaid ruume. „Eesti ja Läti saatkond teevad Egiptuses koostööd ka kodanike aitamisel konsulaarküsimustes,“ ütles Paet. Rääkides koostöö tegemistest konsulaarvaldkonnas tõstis välisminister esile ka Eesti ja Läti head koostööd viisaesindusküsimustes. „Soovime Lätile pakkuda abi viisade väljastamisel Sofias,“ märkis Paet.

Euroopa Liidu tulevikuga seotud arengutest rääkides rõhutasid mõlemad välisministrid, et ELi välisteenistuse loomise otsus tuleb võimalikult kiiresti vastu võta. Välisminister Urmas Paeti sõnul on nii Eesti kui Läti toetanud ideed, et ühine välisteenistus hõlmaks samuti konsulaarkoostöö aspekte, näiteks Euroopa Liidu kodanike abistamist kriisiolukordades. „Välisteenistus saab edukalt käivituda vaid siis, kui värbamispoliitika on läbipaistev ja valik põhineb professionaalsusel,“ lisas Paet.

Välisministrid rääkisid kohtumisel veel ka NATO-Vene ning Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest.

Allikas: Välisministeeriumi 10.03.2010 pressiteade

„Käesoleva aasta esimese paari kuuga on äriregistrile esitatud üle 1600 majandusaasta aruande, mida on ligi 300 võrra enam kui mullu samal ajal, kusjuures veebi kaudu esitati toona vaid ca 500 aruannet,“ ütles justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik.

Asekantsleri sõnul on Eesti riik astunud majandusaasta aruannete digitaliseerimisega suure sammu paberbürokraatia väljajuurimise teel. „Uus keskkond muudab majandusaasta aruannete esitamise palju lihtsamaks, kuna ettevõtjad saavad portaalis täita etteantud vorme ning ei pea enam nuputama, mis ridu ja kuidas aruannetesse kirjutada.“

Aavik lisas, et ka teised riigid on juba Eesti uuenduslikku lahendust märganud ja avaldanud soovi sellega lähemalt tutvuda. „Just äsja käis meil näiteks külas delegatsioon Taani kaubandus- ja ettevõtlusagentuurist (Danish Commerce and Companies Agency), mis tegeleb muuhulgas ka äritegevust hõlbustavate IT süsteemide väljatöötamisega.“

„Registrite ja infosüsteemide keskuse e-lahendustega tutvumine on olnud meile väga inspireeriv,“ kinnitas Taani kaubandus- ja ettevõtlusagentuuri peadirektor Ole Blöndal. “Eelkõige soovime õppida Eesti kogemusest XBRL andmevahetuse käivitamisel, sest ka Taani eesmärk on täielikult digitaliseerida majandusaasta aruannete esitamine.”

1. jaanuaril avati äriregistri ettevõtjaportaalis uus majandusaasta aruannete koostamise ja esitamise keskkond, kuhu saab aruandeid sisestada etteantud vormide täitmise kaudu või laadides üles XBRL faili. Tegemist on XBRL andmevahetuse standardi esmakordse laiema kasutuselevõtu projektiga Eestis. XBRL andmevahetuse arendamist rahastati Euroopa Liidu struktuuritoetusest – EL regionaalarengu fond toetas projekti 5.939.456 krooniga.

Allikas: Justiitsministeeriumi 10.03.2010 pressiteade

Catherine Ashton (fotol), kelle tööd on teravalt kritiseeritud, ütles Euroopa Parlamendile oma järgmise viie aasta programmi esitades, et Euroopa on hakanud maailmas oma mõju minetama.

Euroopa elanikkond moodustab võrreldes saja aasta taguse ajaga praegu maailma elanikkonnast veerandi asemel vaid seitse protsenti. Euroopa osa maailma majanduses on võrreldes Teise maailmasõjaga langenud 28 protsendilt 21 protsendini, mis on Aasia suurriikidest tagapool, ütles ta.

“Hiina, India ja teiste riikide majandused tormavad edasi 10 protsendi kaupa aastas. Majanduslik kaalukus muutub poliitiliseks mõjuvõimuks ja enesekindluseks,” ütles Ashton.

Endise kaubandusvoliniku Ashtoni nimetamine sellele ametikohale oli üllatuslik ja teda on teravalt kritiseeritud kogemuste puudumise pärast.

Parlamendis andis ta mõista, et võtab pragmaatilise hoiaku ning seob välispoliitika tihedalt kaubanduse ja rahandusega.

Tema sõnul on EL-i prioriteedid head suhted Ameerika Ühendriikidega, aga ka tugev “naaberluspoliitika” Euroopa piiridele lähedaste riikidega.

“Meie rahvusvahelise usaldusväärsuse võti on oma naabruskonna korras hoidmine,” ütles ta, viidates EL-i poliitikale Balkani poolsaarel ning endistele nõukogude liiduvabariikidele nagu Ukraina ja Gruusia.

“Oma huvide kaitsmiseks ja väärtushinnangute edendamiseks peame me osalema välismaa asjades,” ütles ta ning lisas, et paljud vaesed riigid soovivad Euroopa suuremat osalust, kuid Euroopa ei tee piisavalt.

Ashton juhib Euroopa diplomaatilise korpuse ehk välisteenistuse loomist, kus kuni 3000 diplomaati hakkavad teostama välis- ja kaubanduspoliitikat.

“Me peaksime reageerima eurooplastena. Esiteks sellega, et me võtame end kokku, sest ühtsus on mõjuvõimu eeltingimus. Ja teiseks sellega, et me tegutseme, sest probleemi lahendus ei saa olla dokument ega kohtumine. Kui tahad tulemusi, peab tegutsema.”

Allikas: BNS, 10.03.2010

Eesti Rahva Muuseum (foto: www.muuseum.ee)

Kultuuriminister Laine Jänes, vaaginud pikalt arutlusel olnud ühendmuuseumi küsimust, peab vajalikuks, et maakonnamuuseumide koostöövõrgustiku edasise arendamisega tuleb kindlasti edasi minna. Analüüsinud maavalitsustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning siseministeeriumilt saadud tagasisidet ning maakonnamuuseumide direktorite ettepanekuid otsustas kultuuriminister, et protsessi toetab parimal moel kompetentsuskeskuse loomine.

Minister Jänese sõnul on maakonnamuuseumid väljendanud vajadust kompetentsuskeskuse järele. “Erinevate arutelude tulemusel luuakse see keskus Eesti Rahva Muuseumi juurde, mis ka direktor Krista Aru sõnul pakuks sisulist tuge maakonnamuuseumide tegevustele. Selline areng toetab museoloogilist tegevust arvestades kohalikke vajadusi ning kohapärimusliku identiteedi säilitamist, “ ütles kultuuriminister.

“Olen kompetentsuskeskuse loomist Eesti Rahva Muuseumi juurde arutanud nii valitsuskoalitsioonis kui ka muuseumivaldkonna asjatundjatega ning loomulikult Eesti Rahva Muuseumi direktori Krista Aruga, kelle sõnul oleks see samm parim viis muuseumide arengu toetamiseks. Kompetentsuskeskuse loomine on olnud üks alternatiive senistel aruteludel,” lisas Jänes.

Kultuuriminister märkis, et Eesti Rahva Muuseum, mis on vaieldamatult meie juhtivaid teadus- ja mäluasutusi ning omades pikaajalist koostöökogemust maakonnamuuseumidega, suudab tänapäeva nõutaval kõrgtasemel jagada professionaalseimat oskusteavet ka maakonnamuuseumide vajaduste ning pädevuste osas.

Allikas: Kultuuriministeeriumi 10.03.2010 pressiteade

Teatrikuu raames lavale toodud muusikali tegemine annab noortele gaididele hea kogemuse ning võimaluse piiluda professionaalse muusikali lavastamise telgitagustesse. Muusikali lavastaja nooremgaider Mart Tartlani sõnul on lisaväärtuseks koostöö noorte esinejate ning kogenud juhendajate vahel. Vabatahtlikena on etenduse juures abis ka need gaidid, kes laval ei esine.

“Tähtede poole” – see on keskkoolimuusikal tõeliste keskkooliõpilastega: etenduses mängivad Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumi ja Tallinna Ühisgümnaasiumi abituriendid. Etenduse peaosades on Merlin Porkma ja Hasan Steinberg.

Oma näitlejadebüüdi teeb telesaate “Eesti otsib superstaari” esimese hooaja finalist Taavi Peterson. Taavi sõnul pole ta kunagi muusikale fännanud, kuid andis siiski suurima heameelega nõusoleku muusikalis “Tähtede poole” kaasa teha. “Näitlemine meeldib peaaegu sama palju nagu laulmine, eks nad käivadki koos,” lisas ta.

Etendust mängitakse Vene kultuurikeskuses 10. ja 17. märtsil. Kaks tundi kestev etendus algab kell 19.00. Piletid hinnaga 65 ja 75 krooni on müügil Piletilevi müügipunktides.

Eesti Gaidide Liit on mittetulunduslik kasvatusliku eesmärgiga rahvusvaheline noorteorganisatsioon, mis pakub põnevaid tegemisi igas vanuses tüdrukutele ja poistele. Gaidide põhitegevus toimub salgasüsteemis iganädalaste kokkusaamiste näol, lisaks tehakse laagreid, matku ja ühisüritusi. Rahvusvahelise skautluse ja gaidluse põhimõtete järgi õpivad gaidid elus vajalikke oskuseid ja väärtuseid põnevate tegevuste ja mängudega.

Etenduse valmimisse on oma panuse andnud noorteteater Theatrum Hospitalis ja Tallinna Toomklubi. Muusikali lavaletoomist on toetanud Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu.

Muusikal “Tähtede poole”

Kusagil kaugel universumis asub planeet Raa, kus elavad ainult naised ja kus mees on ammu unustatud nähtus. Puuduvad tunded, kõik saab tehtud masinate abil. Ootamatult aga avastab üks tüdruk salajase kaardi, mille abil on võimalik lennata Maale. Sellest saab alguse suur segadus nii tüdruku peas kui südames.

Allikas: Eesti Gaidide Liidu 09.03.2010 pressiteade

Eestseisus andis Vaherile heakskiidu, tema ametissekinnitamine on 20. märtsil toimuva IRLi volikogu istungi päevakorras.

Vastavalt põhikirjale juhib peasekretär erakonna tegevust ning tema ülesanne on viia ellu eestseisuse otsused.

Vaheri sõnul on IRLi missioon seista Eesti huvide eest ja arendada vaba ning inimkeskset riiki, kus väärtustatakse kõigi Eesti elanike inimväärikust, loovust ja ettevõtlikkust.

„Eesti inimesed toetavad üha enam IRLi poliitikat. Erakonna praegune ülesanne on hoida riigi kulutusi kontrolli all, elavdada majandust ja teha, mis võimalik, et luua uusi töökohti,“ lausus Vaher.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher (35) on IRLi liige aastast 2001 ja on olnud ka varem ametis erakonna peasekretärina. Ta on valitud kahel korral Riigikogu liikmeks Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna valimisringkonnast. Aastatel 2003-2005 oli Vaher justiitsminister.

IRLi poliitikasekretäriks kinnitas eestseisus Margus Tsahkna.

Margus Tsahkna sõnul on tema peamine ülesanne kaitsta IRLi väärtuseid – Eesti huvide prioriteediks seadmine, riigi julgeoleku tagamine, rahvuslike huvide kaitse.

„IRL tegi mullu kahtedel valimistel tugeva tulemuse, mille eelduseks on olnud vastutustundlik ja inimestest hooliv poliitika nii riigi kui omavalitsuse tasandil. Oleme suutnud oma veendumustele kindlaks jääda ja hoidnud vaos riigi kulutusi – järgmine suur väljakutse on tööpuuduse kasvu peatamine selle aasta lõpuks,“ lausus Tsahkna.

Tema hinnangul ongi järgmisel perioodil IRLi poliitika keskmes majanduse elavdamine, et seeläbi luua töökohti ning anda Eesti peredele tööd ja leiba.

„IRL pöördub senisest enam Eesti inimese poole ning andma vastuse küsimustele, mis on just nende jaoks hetkel peamised“.

Allikas: IRLi 10.03.2010 pressiteade

Tiibeti toetusgrupi juhi Aleksei Lotmani sõnul märgib 10. märts 1959 tiibetlaste meeleheitliku ülestõusu kõrgpunkti maa annekteerinud võõrvallutajate vastu. „Tiibeti toetusaktsioonid toimuvad täna kõikjal maailmas,“ toonitas ta.

Nii nagu toona uputas Hiina Rahvavabariik Tiibeti iseolemise verre ja varemetesse, nõnda suruti halastamatu jõhkrusega maha ka 2008. aasta kevadel toimunud tiibetlaste meeleavaldused.

„Küünla süütamise ja nende sündmuste peale mõtlemisega tõestame, et maailm ei ole unustanud ebaõigluse ja vägivalla käes kannatavat kultuurrahvast,“ märkis toetusrühma liige Silver Meikar.

Informatsioonikillud kohapealt räägivad mälestuspäeva lähenedes üha sagedamatest arreteerimistest ning suurenevatest sõjaväe patrullidest Lhasas. Tiibet, vanade kultuuritraditsioonide ja unikaalse looduskeskkonna varjupaik on hävimas. Väliskülaliste ligipääs piirkonnas olukorraga tutvumiseks on jätkuvalt täielikult või osaliselt piiratud.

Riigikogu Tiibeti toetusrühma kuulub üksteist saadikut Eestimaa Roheliste, IRL ja Eesti Reformierakonna fraktsioonist. Toetusrühma esimees on Aleksei Lotman, aseesimees Ken-Marti Vaher ja liikmed Andres Herkel, Mart Jüssi, Mart Laar, Valdur Lahtvee, Silver Meikar, Mart Nutt, Jaak Salumets, Toomas Trapido, Peeter Tulviste ja Lauri Vahtre.

Allikas: Riigikogu Tiibeti toetusrühma 10.03.2010 pressiteade

Välisminister Urmas Paet ja Māris Riekstiņš kuulutavad kohtumise järel välisministeeriumis välja Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkekonkursi võitja. Auhinna üleandmise järel toimub välisministrite ühine pressikonverents. Täpsemalt Eesti-Läti, Läti-Eesti tõlkeauhinnast: www.vm.ee/?q=et/node/8955

Läti välisministril on Tallinnas kavas kohtumised ka president Toomas Hendrik Ilvese, Riigikogu esimehe Ene Ergma ja peaminister Andrus Ansipiga. Kohtumistel tulevad kõne alla Eesti ja Läti kahepoolsed suhted ning regionaalne koostöö. Samuti arutatakse Euroopa Liiduga seotud teemasid, sealhulgas Euroopa Liidu välisteenistuse ja ELi uuendatud konkurentsivõime strateegiaga „Euroopa 2020“ seonduvat.

Läti välisministri visiidi programmis on ka pärjapanekutseremoonia Vabadussõja Võidusamba juures Vabaduse väljakul.

Allikas: Välisministeeriumi 09.03.2010 pressiteade

Maasike Maasik, Pärandus 2007

10. märtsil kell 12.30 avatakse Toompea lossi kunstisaalis kahe tekstiilikunstniku, Maasike Maasiku ja Tiina Puhkani gobelääntehnikas piltvaipade näitus „Teine kohtumispaik“.

Näitus “Teine kohtumispaik” on järjeks kahe eri põlvkonda kuuluva tekstiilikunstniku, Maasike Maasiku ja Tiina Puhkani 2009. aastal Kastellaanimaja Galeriis toimunud näitusele “Kohtumispaik”. Kahte kunstnikku ühendab armastus gobelääni vastu. Nende loodud piltvaibad on imelised maastikupildid, täis värve ja emotsioone.

Maasike Maasik (s.1945) on kauaaegne Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, näitustel esineb alates 1971. aastast. Tema suuremõõtmelistel gobeläänvaipadel näeb tihti panoraamseid värviküllaseid maastikke. Kunstniku tööd ehivad paljude asutuste ruume ja mitmeid kirikuid. Aastal 2003 valiti Maasike Maasiku töö aasta parimaks tekstiiliks.

Tiina Puhkani (s. 1965) tööd on maalilised, soojad ja emotsionaalsed gobelääni kootud pildid. Lisaks gobeläänidele on ta maalinud siidkangaid ja tikkinud pilte kinnastele, luues kindapaare konkreetsetele inimestele. Need on kaasaskantavad kunstiteosed, värviküllased nagu kogu kunstniku looming. Tiina Puhkan on kahel korral, 2002 ja 2004, valitud aasta tekstiilikunstnikuks.

Tekstiilikunstnikud ise on oma näituse kohta kirjutanud:

Äratundmise ja kohtumise rõõm? Kahtlus ja võõrastus? Võimalikud kokkusaamised pildi- ja mõttemaailmas?

Väike või suur? Väike ja suur. Näitus KOHTUMISPAIK oli kavandatud ja toimus Kastellaanimaja Galeriis Kadriorus, et rõhutada ka kohavalikuga vahetute inimsuhete tähendust, kohtumispaikade emotsionaalsust ja olulisust.

Eeldasime kokkusaamisi ka oma pildimaailmas.

Saanud ettepaneku sama näituse eksponeerimiseks Riigikogu näitusesaalis, otsisime uut vaatenurka, et ka selles keskkonnas säilitada oma näituse idee. Nimetame näitust TEINE KOHTUMISPAIK, pidades silmas, et ka siinses paigas toimuvad erinevate põlvkondade ja erinevate arusaamade tähendusrikkad kohtumised, millede tulemusest sõltub ei midagi rohkem ega vähem kui meie riigi käekäik.

Allikad: Eesti Kunstnike Liidu 09.03.2010 pressiteade, Riigikogu pressitalitus