Teistel päevadel jaanuaris on Suurgildi hoone avatud kell 10–18.

AVASTA AJA LUGU AJALOOMUUSEUMIS!

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 28.12.2011 pressiteade

Laulev revolutsioon on kau­nis metafoor, aga ometi oli „vabaks laulmine“ pika ja vaevarikka teekonna kroon. Laulvat revolutsiooni poleks sündinud, kui poleks olnud usku vabaduse taastamisse kohe pärast selle kaotust – alustades metsavendadest ja lõpetades kirikuõpetajatega. Oma mälupilte vabaduse aate hoidmise teel jagavad koguteoses õpetajad Priit Rannut, Eenok Haamer, Vello Salum, Peep Audova, Villu Jürjo, Tiit Salumäe, Jaan Tammsalu ja Mart Salumäe ning akadeemik Tarmo Soomere.

Kiriku vastupanu Nõukogude võimule hindavad EELK peapiiskop Andres Põder, Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam, Eesti Kongressi kunagine saadik Eve Pärnaste, võrdleva usuteaduse professor Riho Saard, praost Peeter Kaldur, ajaloolased Küllo Arjakas, Priit Rohtmets ja Mihkel Laar, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste.

Koguteos on EELK Konsistooriumi väljaanne, 320 leheküljega, kõva köide ümbrisega.

Raamatuesitluse kava:

Sissejuhatavad sõnad – EELK peapiiskop Andres Põder

Raamatu koostamisest – toimetaja Anne Velliste

Usk teeb vabaks ja tugevaks – EMSi auesimees Trivimi Velliste

Tõrvikute läitmine – Akadeemik Tarmo Soomere

Kiriklikust vastupanust 1980. aastatel – Õpetaja Villu Jürjo

Vaimulikud ühiskondlikes organisatsioonides – Tartu Ülikooli teadur Priit Rohtmets

Allikas: www.eelk.ee

Kõrgema Sõjakooli kadetid 2010. aasta mälestusrivistusel (foto: www.mil.ee)

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldab neljapäeva, 1. detsembri varahommikul Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees rivistuse 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatses langenud kadettide mälestuseks.

„Me ei tohi unustada oma ajalugu ning neid, kes on andnud oma elu Eesti riigi sündimise ja püsimise eest. Mälestusrivistus nelja kadeti auks, kes langesid vapralt sõjakooli kaitstes tuletab meelde, et peame olema vähemalt sama valvsad kui olid kadetid 87 aastat tagasi,“ ütles Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu.

Rivistus „Tondipoiste“ mälestusmärgi juures algab kell 5.25 – samal ajal kui mässajad ründasid Tondi sõjakooli 87 aastat tagasi. Vaatamata ootamatule rünnakule mässukatse nurjus, sõjakooli kaitstes langesid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras, kes on sümboolselt igavesti Kõrgema Sõjakooli nimekirjas.

Rivistuse järel viivad kadetid mälestuspärjad langenute haudadele Tallinnasse Rahumäe kalmistule, Tartusse Garnisoni kalmistule, Jõgevale Laiusevälja kalmistule ja Võrumaale Vastseliina kalmistule.

Kommunistide riigipöördekatse eesmärgiks oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning sõjaväeosad ja seejärel haarata võim kogu riigis, et kutsuda sisse nõukogude väed. Traditsioon korraldada öist rivistust sai alguse aasta pärast mässu maha surumist.

Alates 2009. aastast korraldavad Kõrgema Sõjakooli kadetid rivistust 1. detsembri mässukatses langenud kadettide mälestusmärgi ees endiste Tondi kasarmute juures Tallinnas. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävis 1941. aastal. Monument taastati vanade fotode alusel ning avati 2009. aasta 15. mail.

Allikas: Kaitseväe Peastaabi 30.11.2011 pressiteade

Kell 10.45 toimub Tallinnas Kaitseväe kalmistul iga-aastane Mälestuspäeva tseremoonia, meenutamaks neid, kes on oma riigi kaitsel sõjas elu kaotanud. Tseremoonia toimub Briti Saatkonna eestvedamisel ning koostöös Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Eesti Kaitsejõududega.

“Mälestuspäev on üks olulisemaid päevi minu kalendris,” ütles Briti suursaadik Tallinnas Peter Carter. “Minu jaoks on väga tähtis, et me mäletaksime neid, kes on maksnud kõige kõrgemat hinda ja ohverdanud oma elu teenides oma riiki nende väärtuste kaitsmisel, mis on meile kõigile kallid. On suur au olla Mälestuspäeva eestvedaja ning mõelda nendele, kes on langenud tänaseks juba lõppenud või ka käimasolevates lahingutes”, lisas Carter.

Mälestuspäevaga tähistatakse Esimese Maailmasõja lõppu 11. novembril 1918.

Kell 11.00, hetkel, mil kõik relvad üle Euroopa vaikisid, mälestatakse kõikides sõdades hukkunuid kaheminutilise leinaseisakuga üheaegselt üle kogu maailma.

Lisaks suursaadikutele osalevad tseremoonial veel kaitseminister hr. Mart Laar, Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots, Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Riho Terras jt Kaitseväe esindajad, aga samuti Eestis resideerivad Briti kodanikud.

Allikas: Suurbritannia suursaatkonna 10.11.2011 pressiteade

Foto: www.sakala.ee

1.–3. septembril toimub Tallinnas Sten Karlingi (fotol) 105. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvaheline teaduskonverents „Kunst ja rituaal Põhja- ning Kesk-Euroopas hiliskeskajal ja varauusajal“.

Kesk- ja varauusaegses ühiskonnas olid nii ilmalikud kui religioossed pildid, objektid ja kohad rituaalidega tähendusrikkalt läbipõimunud ning toonaste inimeste ja ühiskondade mõistmiseks on hädavajalik uurida neid nähtusi vastastikuses seoses. Seetõttu ongi Tallinnas toimuva konverentsi huvikeskmes kujutised, esemed ja ruumid nende rituaalses kasutuses, protsessis, mille kaudu neid mõisteti ja väärtustati.

Interdistsiplinaarne konverents toob kokku kunsti- ja kultuuriajaloolased, teoloogid, kirikuloolased ja kultuuriantropoloogid. Konverentsiteemad käsitlevad kiriklikke, õukondlikke ja bürgerlikke tseremooniaid, pidustuste etenduslikku tahku, kujutistega seostatud rituaale, suremise ja mälestamise kombetalitusi, isikute ja eri ühiskonnarühmade (enese)representatsiooni, kunsti ja arhitektuuri kui sümboolse kommunikatsiooni vahendeid.

Konverents algab neljapäeval, 1. septembril kell 18 Niguliste Muuseumis ettekandega Kesk-Euroopa Ülikooli professorilt Gerhard Jaritzilt. 2.–3. septembril leiavad konverentsi üritused aset Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis (Rüütli 10, auditoorium 1). Ettekanded algavad mõlemal päeval kell 9.00. Täpne kava on kättesaadav Tallinna Ülikooli kodulehelt. Konverentsi töökeeled on inglise ja saksa keel.

Sten Karlingi mälestusele pühendatud teaduskonverentse peetakse alates 1996. aastast iga viie aasta järel. Eesti professionaalse kunstiteaduse võtmekuju, vanema kunsti uurija Sten Karling oli aastatel 1933–1940 Tartu Ülikooli ja 1947–1972 Stockholmi Ülikooli kunstiajaloo professor. Tänavu möödus tema sünnist 105 aastat.

Konverentsi korraldavad Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituut ja Tallinna Ülikooli Keskaja Keskus.

Allikas: Tallinna Ülikooli 31.08.2011 pressiteade

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on tegemist tähelepanuväärse sündmusega, sest kunagi varem ei ole totalitaarrežiimide kuritegude ohvreid selliselt üle-Euroopaliselt mälestatud ja see annab üsna ühese ning pikalt oodatud hinnangu kommunistliku režiimi tegudele.

„Sellised kuriteod ei tohi tulevikus korduda ning selleks tuleb neid mäletada, nendest rääkida ja mälestada nende ohvreid. Vabaduse vähehaaval kinnikeeramine on pea alati populismist kantud protsess ning lõpeb ta igal juhul vabaduse täieliku kaotusega. On väga oluline, et kõik inimesed, eriti meie noored, seda kunagi ei unustaks. Mõned päevad peale Eesti taasiseseisvumispäeva pidustusi on see meenutus omal kohal, kui tahame olla vabad ka tulevikus,“ rõhutas Michal.

Minister meenutas, et tänane päev on ajalukku läinud Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle lisaprotokolli sõlmimise päevana. Selle kuritegeliku kokkuleppega otsustasid kaks totalitaarset režiimi kolmandate riikide ja rahvaste selja taga nende saatuse, mille tagajärjeks olid miljonid totalitaarrežiimide poolt toime pandud kuriteod.

„Tänaste justiitsministrite roll saab olla sama, mis oli pisut enam kui 20 aastat tagasi – selle kuritegeliku kokkuleppe meelespidamine ja sellest teadlikkuse hoidmine, et midagi säärast enam ei toimuks. Kuigi juriidiliselt oli see algusest peale tühine, oli vaja avalikustada nii kokkulepete olemasolu kui nende tühisus ja kuritegelik iseloom,“ sõnas Michal.

Konverentsil osalevad muuhulgas Euroopa Komisjoni asepresident Viviane Reding, Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek, Poola, Läti, Leedu ja Ungari justiitsministrid ning Euroopa Liidu riikide kõrgetasemelised esindajad ja rahvuslike mälu instituutide juhid. Ürituse raames asetatakse pärjad erinevate totalitaarrežiimide kuritegude ohvrite mälestusmärkidele.

Euroopa Komisjon tegi oma 2010.aasta aruandes ettepaneku muuta 23. august üleeuroopaliseks totalitaarsete režiimide poolt toime pandud kuritegude ohvrite mälestuspäevaks, mida toetas ka Euroopa Liidu nõukogu. Poola Euroopa Liidu eesistujana ongi kutsunud kokku liikmesriikide justiitsministrid ja mälu instituutide juhid, et seda päeva ühiselt tähistada.

Allikas: Justiitsministeeriumi 23.08.2011 pressiteade

Foto: Riigikogu

Riigikogu esimees Ene Ergma tänas täna Toompea lossi Valges saalis 20. augusti klubi liikmeid 20 aastat tagasi tehtud ajaloolise otsuse eest taastada Eesti iseseisvus. Eriti tänas ta nende laste nimel, kes on sündinud pärast 1991. aasta 20. augustit, sest neil on olnud võimalus üles kasvada vabas Eestis.

Ergma ütles klubiliikmetele, et 20 aastat tagasi tegite selle otsuse ajal, mil Nõukogude armee üksused olid Tallinna tänavatel ja polnud mingit garantiid, et sõdurid ei ole hommikul teie koduukse taga. Nüüd võime veendunult öelda, et see otsus oli ainuõige. „Kahekümne aasta eest võisime vaid unistada piirideta Euroopast, maailmast, mis on meile nüüdseks avatud, vabast Eestist, mis pakub igaühele võimaluse ise oma tulevikku kujundada. Täna on see reaalsus,“ sõnas ta.

Riigikogu esimees tõstis esile 20. augusti klubi ainulaadsust, sest selle liikmeks oli võimalik astuda vaid üks kord. Liikmeks võtmine toimus 1991. aasta 20. augusti hilisõhtul. Ergma nimetas seda ajalooliseks hetkeks ning avaldas heameelt seda koos 20. augusti klubiga täna meenutada.

Ta kinkis klubi liikmetele kunstnik Urmas Viigi graafilise lehe „1991“. Riigikogu Kantseleil valmis tähtpäeva puhul ülemnõukogu stenogrammide täiskomplekt, milles on kirjas kõik arutelud ja otsused, mis klubiliikmete suu ja sule läbi nüüdseks juba ajalooks on muutunud. „Vajadus uue, korrastatud stenogrammide komplekti järele oli ilmne, sest vanad köited parlamendi raamatukogus olid juba väga kulunud. See näitab, kui paljusid huvitavad teie tehtud ajaloolised otsused,“ ütles ta.

Pidupäevaüritused Toompeal jätkuvad kell 13.30 lillede asetamisega 20. augusti mälestuskivile ning kell 14 algava aastapäevakontserdiga rahvusooperilt Estonia Toompea lossi hoovil.

Allikas: Riigikogu pressitalituse 20.08.2011 pressiteade

Kell 7 toimub Kuberneri aias riigilipu heiskamise pidulik tseremoonia Pika Hermanni torni. Päevakohase kõnega esineb Riigikogu esimees Ene Ergma. Üles on rivistatud noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid. Osalema on kutsutud Politsei- ja Piirivalveorkester, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ja EMLS Tallinna Meeskoor. Dirigeerib Kuno Areng.

Kell 10 tutvustatakse Toompea lossi kunstisaalis 20. augusti klubi hõbemärki ja esitletakse päevakohast postmarki.

Kell 11 toimub 20. augusti klubi pidulik koosolek Toompea lossi Valges saalis. Tervitusega esineb Ene Ergma.

Kell 13.30 asetatakse lilli 20. augusti mälestuskivile.

Kell 14 annab Toompea lossi õuel aastapäevakontserdi Rahvusooper Estonia. Sõna võtavad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, 20. augusti klubi president Ants Veetõusme ning Rootsi Riksdagi esimees Per Westerberg.

Päeva jooksul on külalistel võimalik tõusta ka Pika Hermanni torni ja võtta osa kogupere sportlikest mängudest „Seiklusretked Eestimaa spordiradadel”, mida aitavad läbi viia Eesti tuntud sportlased ning mille korraldajaks on Eesti Spordimuuseum.

Lisaks on Kuberneri aias avatud Riigiarhiivi ja Riigikogu Kantselei koostöös valminud näitus „Iseseisvuse taastamine“, kus on võimalik näha ajaloolisi fotosid tolle aja pöördelistest sündmustest.

Allikas: Riigikogu pressitalituse 19.08.2011 pressiteade

Foto: Ajaloomuuseum

Eesti Ajaloomuuseum on 20. augustil, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aastapäeval külastajaile avatud.

Maarjamäe lossis saab vaadata kaht selle pidupäevaga hästi sobivat näitust. “Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki” on kõige mastaapsem Eesti Vabariigi ajalugu käsitlev väljapanek.

Euroopa Komisjoni Esinduse Eestis ja Euroopa Parlamendi Infobüroo näitus “Hüvasti, Charlie! 20 aastat kommunismi kokkuvarisemisest Euroopas” vaatab tagasi murrangulistele sündmustele, mis aastatel 1987-1991 kujundasid ümber Euroopa kaardi ning arutleb kommunismi kokkuvarisemise põhjuste üle. Mõlemad näitused koostas Eesti Ajaloomuuseum. Lisaks on Maarjamäe lossi endises suvesaalis eksponeeritud Evald Okase pannoo “Rahvaste sõprus” aastast 1987, muuseumi peahoone taga aga mitukümmend nõukogudeaegset ideoloogilist monumenti, millest lähiaastatel kujuneb väliekspositsioon. Nende skulptuuride kaudu näeb nii ühte osa Eesti 20. sajandi ajaloost kui ka Eesti kunstiajalugu. Isikutest on siin teiste seas Lenin, Stalin, Viktor Kingissepp, sündmustest on tuntuim 1924. aasta detsembrimässu mälestusmärk.

Muuseum on Maarjamäel avatud kell 10-17.

Uuenduskuuri läbinud 600-aastases Suurgildi hoones on avatud uus püsinäitus “VISA HING. 11000 aastat Eesti ajalugu”. Lisaks on vaadata Tallinna linnaarhiivi näitus “Tallinn – maailma naba?”, kus on väljas linnaarhiivi suurimad rariteedid. Avatud on ka Börsi käik, kus on kivisillutisse jäädvustatud olulised sündmused Eesti ajaloost ning lastele mängimiseks muuseumi siseõu. Vanalinnas asuv Suurgildi hoone on avatud kell 10-18 nagu ka Börsi käigus asuv Eesti Ajaloomuuseumi Muuseumipood.

Vaata ka – www.ajaloomuuseum.ee

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 15.08.2011 pressiteade

Foto: Riigikogu

Toompea lossi kõrval Kuberneri aias on avatud näitus „Iseseisvuse taastamine“, mis on pühendatud Eesti taasiseseisvuse kahekümnendale aastapäevale ja on valminud koostöös Riigiarhiiviga. Näituse on Riigiarhiivi ja Filmiarhiivi dokumentidest koostanud Tiit Noormets ning kujundanud Ruumilabor ja Identity.

Näituse kujunduslikuks ideeks on avatud uksed, mis rikkaliku fotomaterjali kaudu juhivad külastaja uuesti läbi taasiseseisvumisprotsessi kriitiliste sündmuste kuni Eesti Vabariigi taastamiseni.

„Eesti taasiseseisvumine oli teekond läbi eripalgeliste sündmuste. Kujundlikult kõneledes, avades ühe ukse vabadusse, nägime järgmist, mis suletud ja vallalöömist ootav. Siit pärineb näituse kujundust vormiv motiiv – avatud uksed iseseisva Eesti ajahetkes,“ võtab näituse kokku üks selle kujundajaid, Identity loovdirektor Ionel Lehari.

Näitusel on võimalik näha tolle aja parimaid fototabamusi nii Rahvarinde kui ka Interrinde tohututest rahvakogunemistest, Eesti Kongressist ja Ülemnõukogust, 1991. aasta augustiputši kuumadest sündmustest ning iseseisvuse taastamise esimestest tähthetkedest. Kuid leidub ka värvikaid pilte sellasest olustikust – 1990. aasta tühjadest poodidest, esimestest banaanidest lastekodule ja läänelikke väärtusi taasavastava Eesti missivõistlusest 1991. aastal.

Näitus on osa neist üritustest, millega Riigikogu tähistab iseseisvuse taastamise kahekümnendat aastapäeva.

Allikas: Riigikogu pressitalituse 15.08.2011 pressiteade

Lihula mõisa peahoone (foto: www.mois.ee)

Lihula juubelikonverentsil esitleb Mati Mandel oma uudisteost, reisiraamatut “Arheoloogiga Läänemaa radadel”.

See reisijuht juhatab ränduri muistsete läänlaste elukohtadesse, linnustele, kalmetele ning uskumuste ja tootmistegevusega seotud mälestistele. Raamatus tutvustatakse nende paikade uurimisel kogutud teavet ning selgitatakse muististe rikkumatuna hoidmise vajadust.

Raamatus on 100 värvifotot rohkem kui 60 objekti kohta Läänemaal, koos asukohakaartidega, et reisijail oleks lihtne neid avastada.

Raamatu on välja andnud Eesti Ajaloomuuseum ja kujundanud muuseumi kunstnik Aime Andresson.

Raamat on müügil ka Eesti ajaloomuuseumi muuseumipoes Tallinna vanalinnas Börsi käigus. Pood on lahti iga päev kell 10 – 18, hulgiostjad saavad tellida aadressilt muuseumipood@ajaloomuuseum.ee

Homme, 6. augustil toimub Lihula mõisas ajalookonverents LIHULA 800.

Konverentsi ettekanded on:

Seniseid uurimistulemusi Saleverest. Helena Kaldre, Tartu Ülikool

Söök – jook keskaegses Lihulas. Inna Põldsam, Ajaloo Instituut

Keskaegsed laske- ja heitemasinad. Ain Mäesalu, Tartu Ülikool

Rootsiaegne Lihula mõis ja mõisnikud. Kalev Jaago, Ajalooarhiiv ja Läänemaa Muuseum

Minu seosed Lihulaga. Mihkel Veidermaa, akadeemik, Eesti Teaduste Akadeemia

Kavas on ka laskeriistade demonstratsioon mõisa aida juures

Konverentsi lõpetuseks esitletakse reisiraamatut „Arheoloogiga Läänemaa radadel“. Eesti Ajaloomuuseumi muuseumipood pakub müügiks muidki ajaloo-alaseid trükiseid.

Konverentsi korraldavad MTÜ Keskaegne Lihula ja Vana-Läänemaa Ajalooselts.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 05.08.2011 pressiteade

Mälestussammas Vabadussõjas langenute ühishaual Tartu Pauluse kalmistul (foto: e-kultuur.ee)

Kultuuripärandi portaalist e-kultuur.ee leiab nüüdsest ka mõisate, kirikute ning arhitektuuri- ja ajaloopärandi kohta käivat teavet.

Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register on 53. läinud aasta lõpul käivitunud portaaliga praeguseks liitunud mäluasutus, teatas kultuuriministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Muinsuskaitseameti registriosakonna juhataja Urve Russowi kinnitusel on Muinsuskaitseamet viimastel aastatel pööranud suurt tähelepanu oma arhiivi digitaliseerimisele ja mälestisi puudutava info senisest kättesaadavamaks tegemisele, tuge selleks on saadud ka Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Kultuurimälestiste riiklik register sisaldab infot kõikide Eestis riikliku kaitse all olevate mälestiste kohta. Hiljuti täiendati registrit Eesti mõisakomplekside arhitektuursete kirjeldustega, mis olid seni kättesaadavad vaid Muinsuskaitseameti arhiivis. Uue lisandusena on toodud registrisse ka Eestis varastatud kunstimälestiste loetelu koos fotodega.

E-Kultuuripärand www.e-kultuur.ee on Eesti muuseumide, raamatukogude, arhiivide ning teiste mäluasutuste ühtne infovärav, mille kaudu saab otsida infot erinevate mäluasutuste infosüsteemides olevate kultuuripärandiobjektide kohta. Kultuuripärandi portaal on valminud Euroopa Liidu struktuurivahendite toel.

Allikas: BNS, 19.07.2011

Kaitseminister Laar ütles mälestustahvli avamisel, et Tartu ülestõus oli otsekui valguskiir kahe totalitaarse okupatsiooni vahel. “Tartus võideldi 1941. aasta suvel Eesti vabaduse ja mitte millegi muu eest. Meenutame kõiki, nii partisane, tuletõrjujaid kui ka koolipoisse, kes andsid selles võitluses kõige kallima – oma elu.”

Mälestustahvli õnnistas sisse Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere, samuti kõneles avamisel endine poliitvang ja vabadusvõitleja Enn Tarto.

Sel suvel möödub 70 aastat 1941. aasta suvesõjast, mil mitmes Eesti piirkonnas kukutasid kaitseliitlased ja metsavennad Nõukogude okupatsioonivõimu ning taastasid enne sõda kehtinud Eesti võimu veel enne pealetungivate Saksa vägede saabumist. Eestlaste lootused omariikluse taastamisele siiski ei täitnud ja sügiseks asendus Nõukogude okupatsioon kogu Eestis uue, Saksa okupatsiooniga.

Allikas: Kaitseministeeriumi 10.07.2011 pressiteade

Kultuuriminister Rein Lang ütles, et kommunismiohvrite mälestuse jäädvustamine on meie kohus ning loodame konkursiga saada sisukaid ja väärilisi ettepanekuid, mis samas peaksid olema ka hästi teostatavad.

Esitatud tööd vaatab läbi žürii, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ning Eesti Kunstiteadlaste Ühingu esindajad.

Žürii hindab töid lähtuvalt idee kandvusest, kohaspetsiifilisusest ja teostatavusest ning annab välja kolm preemiat: esimene preemia on 5000 eurot, teine preemia 3000 eurot ning kolmas preemia 2000 eurot.

Kommunismiohvrite memoriaali arhitektuurikonkurss korraldatakse tulenevalt valitsuse tegevusprogrammist.

Konkursi tulemused avalikustatakse 15. novembril.

Konkursitingimused on üleval nii Eesti Arhitektide Liidu kui ka Kultuuriministeeriumi kodulehel www.kul.ee

Allikas: Kultuuriministeeriumi 05.07.2011 pressiteade

Juuniküüditamisele pühendatud ettekandepäeval Tartus meenutas peapiiskop, et enamik Eestimaalt küüditatud olid kiriku liikmed: „Sama saatus tabas nii karja kui karjaseid. Paljud vaimulikud saadeti Siberisse, tapeti või põgenesid välismaale, nii et luterliku kiriku vaimulikkond vähenes selle tagajärjel 85% ja õigeusu vaimulikkond 51%. Kogu meie ühiskonna hoone varises kokku ning kirik kannatas koos oma rahvaga.”

„Olen vaimulikuna võinud kuulata kümnete, võib-olla isegi sadade inimeste mälestusi nende Siberi teelt,” sõnas peapiiskop. „Kogu seda valu ja traagikat – purustatud kodusid, lõhutud perekondi ja inimsaatusi – ei mahutaks ükski inimsüda. Üksnes Jumala juures on sellele ruumi. Laulik Taaveti sõnadega: „Üksnes Jumala juures on mu hing vait, tema käest tuleb mulle pääste (Ps 62:2). Ja ime küll, sealt leidsid paljud ka lohutust ja lootust, julgust ja elujõudu, et toime tulla, et säilitada inimväärikust.”

Peapiiskop tõdes, et just inimväärikuse murdmiseks, inimese muutmiseks tahtetuks tööriistaks, kuritegude moraalituks kaasosaliseks, pingutas kogu kommunistlik režiim. „Ideoloogia, mis humanismi kuulutades oli asetanud inimese Jumala kohale, oli tõuganud ta seda sügavamale porri – õigusetusse ja alandusse, ahnuse ja ülekohtu meelevalda. Tegu oli tõelise vaimuvõitlusega ja vaid väga tugev vaim suutis vastu panna.”

„Kohates ja kuulates Siberis käinuid, olen sageli tundnud imetlust ja austust, mõistes nende inimeste kindlameelsust, kodumaa- ja ligemisearmastust, mis ilmnes ka tollastes ebainimlikes tingimustes. Nemad jäid inimesteks, samas kui nende vangistajad seda nime ei väärinud.”

„Julgen arvata, et kaasa aitas siin ka lapsepõlves omandatud kristlik eluhoiak, südames kaasa võetud Jumala käsud ja „Meie Isa” palvesõnad. Rahva usujõust tunnistab seegi, et Siberist pääsenute lapsedki toodi ristimisele, noored tulid leeri ning kirik kasvas, olgugi, et kestis veel vaenulik võõrvõim. Selleski väljendus vaimu võit kaose ja kurjuse üle,” leidis peapiiskop Andres Põder. Ta tõi näiteks mitmete vaimulike, Harri Haameri, Elmar Salumaa ja August Aumäe siberimälestused, kus kõneldakse, kui olulised olid küüditatutele salaja peetud jumalateenistused ja kaasas kantud piiblitekstid.

Peapiiskop leidis, et kuigi nõukogude ajal küüditamisest avalikult ei räägitud, oli see teadmine oluliseks astlaks ja tõukejõuks ka tollal. Siberi-kogemustel ja –mälestustel „on suur tähtsus ja ülesanne ka tänases vabas Eestis. Nad aitavad meenutada inimeseks oleku ohte ja aluseid, toovad kainenemist, aga ka julgust raskustega toime tulla, uskuda muutuste võimalusse ja ka ise selleks panustada.”

Allikas: EELK Konsistooriumi 14.06.2011 pressiteade

Aastapäeva kava:

Päeva avamine:

10.00 Kogunemine Villem Reimani haual, Kolga-Jaani kalmistul.

Kõne: Villem Reimani Kolleegiumi esindaja Ants Tooming

Rongkäik surnuaialt kiriku juurde. Põltsamaa puhkpilliorkester, dirigent Urmas Mägi

Kõned Villem Reimani monumendi ees:

Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur

EÜS-i esimees ksv! Henrik Einre

11.00 Tänujumalateenistus Kolga-Jaani kirikus, jutlustab peapiiskop Andres Põder

12.30 Konverents „Villem Reiman 150“ Kolga-Jaani rahvamajas, ettekanded:

1. Helir-Valdor Seeder (EV põllumajandusminister)

2. Tarmo Piir (ajaloolane)

3. Mart Laar (EV kaitseminister)

4. Priit Rohtmets (Tartu Ülikooli kirikuloo teadur)

Allikas: EELK Konsistooriumi 03.06.2011 pressiteade