Foto: IRL

IRLi kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel Anna-Greta Tsahkna ütles täna, 26. mail Tallinnas toimunud Eesti Üliõpilaskondade Liidu seminaril “Üliõpilaste valikud Euroopas”, et noortele praegusest suuremate praktikavõimaluste pakkumine annaks neile paremad võimalused tööjõuturul ning elavdaks ettevõtluskeskkonda, teatas IRL.

„Praktikakohtade loomine annaks noortele võimaluse ülikooli lõpetamisel reaalne töökogemus ette näidata, ta ei pea alustama päris puhtalt lehelt. Ülikoolide ja ettevõtete vahelist koostööd aitaks ettevõtetes suuremahuliste praktikapäevade käivitamine, mis parandaks tööhõivet ning aitaks teha karjäärivalikuid,” lausus Anna-Greta Tsahkna.

Tsahkna peab Euroopa Liidu siseturu nelja põhivabaduse – kapitali, teenuste, kauba ja isikute vaba liikumise kõrval väga oluliseks ka noorte teadlaste vaba liikumist, mida Eestil on oluline täiel määral toetada, sest see aitab Euroopal muutuda teadmistel põhinevaks konkurentsivõimeliseks majandusruumiks.

“Meid kõiki mõjutavad praegu ülemaailmne finantskriis ja kasvav töötus, ning paljud pered on keerulises seisus. Kuid sellisest olukorrast ei paku väljapääsu võltsoptimism ja tühjad lubadused, vaid õiged otsused ka hariduspoliitikas. Isamaa ja Res Publica Liit pakub õigeid otsuseid raskel ajal”.

Tema sõnul on IRL Eestis ja rahvapartei Euroopas võtnud eesmärgiks edendada karjääritingimusi, suurendades teadustegevuses osalevate naiste ja noorte arvu. Ta toetab Euroopas ka teadlaste ühtse tööturu loomist, mis tagab paremad karjäärivõimalused ning atraktiivsed töötingimused ka noortele eestlastele.

Tsahkna sõnul ei tohi põhimõtetes kokkuleppimise kõrval unustada ka nende rakendamist reaalsesse ellu.

„Ainult nii saame tagada teaduse ja reaalmajanduse koostoime, kõrvuti teadlaste rakendamisega erasektoris ja noortele võimalikult avarate praktikavõimaluste tagamisega”.

„Esiteks on võrreldes Ameerika teadusega Euroopa Liidu teadus masendavalt alafinantseeritud . Teiseks ei soodusta Euroopa praegune süsteem konkurentsi, kuna on üles ehitatud võrdsustamisele, erinevalt Aasiast, kus on meeletu konkurents. Ka Ameerikas on suurem konkurents”.

Tulviste ei pea akadeemilist hulkurlust probleemiks, kuna see on toimunud juba Kristjan Jaak Petersoni aegadest saati, ka Joosep Toots käis Venemaal mõisavalitsejaks õppimas. „On asju, mida saab muuta ja on asju, mida ei saa muuta – narr oleks arvata, et keegi ei saa ega tohi kunagi siit ära minna”.

Tulviste sõnul ei pruugi maa ja teadlase side jääda nii tugevaks, kui ollakse praegu harjunud – ta oletab, et suureneb inimeste arv, kes töötavad oma kodus, see koht võib olla ükskõik millises riigis. „Kui inimene töötab näiteks arvutiga puu all, siis pole mingit vahet kus riigis see puu asub, mille all ta istub”.

Tulviste tõi ka näiteid tänapäeva Eesti füüsikutest, kes töötavad terve aasta Eestis, kuid sõidavad paariks nädalaks katseid tegema Prantsusmaa ja Šveitsi piiril asuvasse Euroopa Tuumafüüsika Keskusesse. „Igal riigil peab teadus olema, kuid see ei pea funktsioneerima ainult ühe riigi piires”.