Eestist valiti 2004. aastal Euroopa Parlamenti 6 liiget. Sama arv liikmeid valitakse Eestist ka 2009. aasta 7. juunil toimuvatel valimistel.

Euroopa Parlamendi liikmed ei moodusta rahvuslikke fraktsioone, vaid on istungjärkudel jaotatud seitsmesse üle-euroopalisse poliitilisse fraktsiooni. Parlamendiliikmete vaated Euroopa integratsiooni küsimuses on väga erinevad, föderalismi tulihingelistest pooldamisest avatud euroskeptitsismini.
Euroopa Parlamendi presidendiks valiti 2007. aastal Hans-Gert Pöttering.

Kus parlament asub?
Euroopa Parlamendil on kolm asukohta; Brüsselis (Belgias), Luksemburgis ja Starsbourg’is (Prantsusmaal).
Luksemburgis asuvad haldusteenistused (peasekretariaat).Parlamendi täiskogu istungjärgud toimuvad Strasbourg’is ja mõnikord ka Brüsselis. Parlamentaarse komitee istungjärgud toimuvad samuti Brüsselis.

Millega parlament tegeleb?
Parlamendil on kolm põhilist ülesannet.
1. Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Eelarve. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Neid kolme ülesannet on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool.

1. Õigusaktide vastuvõtmine
ELi õigusaktide vastuvõtmise kõige tavalisem vorm on kaasotsustamismenetlus. See asetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu võrdsesse olukorda ja seda menetlust rakendatakse väga mitmesuguste valdkondade õigusaktide suhtes.
Mõnede valdkondade puhul (nt põllumajandus, majanduspoliitika, viisa- ja sisserändepoliitika) tegeleb õigusloomega vaid nõukogu, kuid tal tuleb parlamendiga konsulteerida. Lisaks on nõutav parlamendi heakskiit teatud tähtsate otsuste tegemisel, näiteks nõusolek uute riikide ühinemiseks Euroopa Liiduga.
Parlament tõukab tagant ka uute õigusaktide vastuvõtmist, arutades komisjoni aastast tööplaani, avaldades arvamust, missuguseid uusi õigusakte oleks vaja, ja paludes komisjonil esitada ettepanekuid.

2. Demokraatlik järelevalve
Parlament teostab demokraatlikku järelevalvet teiste Euroopa Liidu institutsioonide üle. Ta teeb seda mitmel viisil.
Enne komisjoni uue koosseisu ametisse astumist nimetavad ELi liikmesriikide valitsused komisjoni uued liikmed, kelle suhtes parlament peab andma nõusoleku. Parlament intervjueerib kõiki tulevasi liikmeid ja komisjoni presidenti ning alles seejärel korraldab komisjoni kui terviku suhtes hääletamise.
Kogu ametiaja vältel vastutab komisjon poliitiliselt parlamendi ees, kes võib komisjonile umbusaldust avaldada, millega kaasneb terve komisjoni tagasiastumine.
Üldisemalt teostab parlament järelevalvet nii, et vaatab regulaarselt läbi aruanded, mis komisjon talle saadab (iga-aastase üldaruande, eelarve täitmise aruanded jne). Lisaks esitavad Euroopa Parlamendi liikmed komisjonile regulaarselt suulisi ja kirjalikke küsimusi.
Parlament jälgib ka nõukogu tööd: Euroopa Parlamendi liikmed esitavad nõukogule regulaarselt suulisi ja kirjalikke küsimusi ning nõukogu eesistuja võtab osa täiskogu istungjärkudest ja olulistest aruteludest.
Parlament võib teostada demokraatlikku järelevalvet ka kodanike kaebuste läbivaatamise ja ajutiste uurimiskomisjonide moodustamisega.
Lisaks varustab parlament ainesega kõiki ELi tippkohtumisi (Euroopa Ülemkogu koosolekuid). Iga tippkohtumise avamisel palutakse parlamendi presidendil esitada parlamendi vaated aktuaalsetes ja Euroopa Ülemkogu päevakorras olevates küsimustes ning öelda, mis parlamenti murelikuks teeb.

3. Pädevus ELi eelarve üle
ELi aastaeelarve üle otsustavad koos nõukogu ja Euroopa Parlament. Parlament arutab seda kahel järjestikusel lugemisel ning see ei jõustu enne, kui parlamendi president on sellele alla kirjutanud.
Parlamendi eelarvekontrolli komitee (COCOBU – Parliament’s Committee on Budgetary Control) jälgib, kuidas eelarvet täidetakse, ning parlament otsustab igal aastal, kas viis, kuidas komisjon eelmise majandusaasta eelarvet kasutas, heaks kiita või mitte. Seda protsessi nimetatakse tehniliselt täitmise kinnitamiseks.

Kuidas on korraldatud parlamendi töö?
Parlamendi töö on jagatud kahte põhietappi.
• Täiskogu istungjärgu ettevalmistamine. Seda teevad parlamendiliikmed parlamendikomiteedes, mis on spetsialiseerunud konkreetsetele ELi tegevusvaldkondadele. Istungjärgu teemasid arutavad ka poliitilised rühmitused.
• Täiskogu istungjärk. Tavaliselt toimuvad täiskogu osaistungjärgud Strasbourg’is (üks nädal kuus) ja mõnikord Brüsselis (kaks päeva). Nendel istungjärkudel arutab parlament õigusaktide ettepanekuid ja paneb hääletusele muudatused, enne kui teeb otsuse teksti kui terviku kohta.
Teisteks päevakorrapunktideks võivad olla komisjoni või nõukogu teatised või küsimused, mis puudutavad Euroopa Liidus ja mujal maailmas toimuvat.

Allikas: veebileht europa.eu