Üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti valitud Indrek Tarand avalikustas, et liitub Euroopa Roheliste fraktsiooniga.

Tarand ütles KUKU raadiole antud usutluses, et kampaania ajal tehti talle etteheiteid, mille kohaselt ei saa ta üksi europarlamendis midagi teha ja on ebaviisakas jätta ütlemata, kellega ta europarlamendis liitub.

Tarand ütles raadiole, et viimase kahe nädala jooksul on ta kõnelenud viie erineva fraktsiooniga ja tegi oma otsuse. “Kirjutasin alla, et ühinen iseseisva ja sõltumatu saadikuna euroopa roheliste fraktsiooniga,” ütles Tarand.

Tema sõnul on tegemist maailmavaatelise sobivusega, mingeid hüvesid talle ei pakutud, samuti ei nõutud erinevalt mõnest teisest fraktsioonist parteisse astumist.
Kuna Eestis ei läinud rohelistel valimistel nii hästi kui mujal, siis on oluline, et Eesti oleks esindatud võimalikult mitmes europarlamendi fraktsioonis, lisas Tarand.

Allikas: BNS

Valitsus toetas neljapäeval, 9. juulil võimuliidu algatatud Euroopa Parlamendi valimiste seaduse muutmise eelnõu, mis muudab kandidaatide suletud nimekirjad avatuks.

Peaminister Andrus Ansip (fotol) ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil ajakirjanikele, et valitsus toetas europarlamendi valimistel avatud nimekirju, millega reastataks kandidaadid erakondade nimekirjades ümber vastavalt valijate antud häälte arvule.

Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ja Reformierakonna fraltsioonid andsid Euroopa Parlamendi valimiste muutmise eelnõu parlamendi menetlusse 10. juunil. IRL-i esimees ja parlamendifraktsiooni juht Mart Laar ütles eelnõu üle andes, et möödunud Euroopa Parlamendi valimiste tulemused näitasid valimissüsteemi muudatuse vastavust valijate ootustele ning aitab kaasa demokraatia edendamisele Eestis.

Poliitikud alustasid diskussiooni avatud nimekirjade taastamisest pärast europarlamendi valimistulemuste selgumist eelkõige seetõttu, et üksikkandidaat Indrek Tarand kogus enam kui sada tuhat häält, mis on rohkem, kui enamuste parteide suletud nimekirjadel kokku. Vaid Keskerakonna nimekiri kogus Tarandist veidi rohkem hääli.

Järgmised Euroopa Parlamendi valimised on 2014. aastal.

Allikas: BNS

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis oma teisipäevase määrusega läbi vaatamata Keskerakonna kaebused vabariigi valimiskomisjonipeale mis puudutasid eurovalimiste ajal Valgamaa Palupera vallas toimunut.

Kolleegium nentis, et kuigi esitaja ei taotlenud sõnaselgelt Palupera valla 2. valimisjaoskonnas hääletamistulemuste tunnistamist kehtetuks oli taotluse eesmärk saavutada kordushääletamise korraldamine seal.

Määruse kohaselt tuleb kordushääletamise korraldamiseks hääletamistulemus selles valimisjaoskonnas kehtetuks tunnistada.

Kolleegium meenutas, et Keskerakond esitas 16. juunil riigikohtule taotluse tühistada vabariigi valimiskomisjoni otsus, millega loeti kehtivaks Palupera valla 2. valimisjaoskonnas väljastatud ühe pitsatijäljendiga hääletamissedelid.

Riigikohus sedastas 26. juunil, et taotlus tuleb rahuldada ning vabariigi valimiskomisjoni tuleb kohustada tegema ses asjas uue otsuse, ent see ei tähenda, et hääletamistulemus kõnealuses valimisjaoskonnas tuleks tunnistada kehtetuks.

Kolleegium leidis, et kuna Palupera puudutav küsimus on juba sisuliselt lahendatud ja otsus jõustunud ning kolleegiumil ei ole võimalik seda otsust muuta, tuleb Keskerakonna uus taotlus jätta läbi vaatamata.

Kolleegium jättis rahuldamata Raimond Kirmi ja Ants Maraniku kaebused kordushääletamise korraldamiseks Palupere valla 2. valimisjaoskonnas, sest kordushääletamise korraldamine ei ole riigikohtu pädevuses.

Kolleegium lisdas, et Palupera vallas toimunud õigusrikkumine ei mõjutanud ega võinud mõjutada hääletamistulemust oluliselt.

Allikas: BNS

Vabariigi Valimiskomisjon tegi täna otsuse, mille järgi saab europarlamendi liikme mandaadist loobunud Edgar Savisaare asemel parlamenti tema abikaasa Vilja Savisaar.

„Seoses sellega, et Edgar Savisaar teavitas Vabariigi Valimiskomisjoni oma soovist Euroopa Parlamendi liikme mandaadist loobuda, otsustas Vabariigi Valimiskomisjon lähtuvalt Euroopa Parlamendi valimise seadusest, et Edgar Savisaare asemel asub Euroopa Parlamendi liikmeks Vilja Savisaar,” seisab valimiskomisjoni otsuses.

Valimiskomisjon võttis oma tänasel koosolekul vastu ka määrused, mis reguleerivad eelseisvate kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste korralduslikku külge. Kõik määrused ilmuvad Riigi Teatajas ja jõustuvad seejärel kolme päeva möödudes. Valimiskomisjoni määruste ja kandideerimisdokumentide vormidega saab pärast nende Riigi Teatajas ilmumist tutvuda ka Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel. Seega on kogu õiguslik baas kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste läbiviimiseks olemas.

Poola ekspeaministrist Jerzy Buzekist saab Euroopa Parlamendi esimene endisest idablokist pärit esimees, tema nimetamises leppisid kokku assamblee suurimad poliitilised blokid, teatasid ametnikud teisipäeval, 7. juulil.

Konservatiivsed ja sotsialistlikud parteid otsustasid europarlamendi juhtimist järgmise viie aasta jooksul jagada, esimesena saab õiguse suurem – konservatiivne Euroopa Rahvapartei (EPP).

“See on tehniline kokkulepe,” ütles sotsialistide bloki, uue nimega Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivse Liidu pressiesindaja. Sotsialistide blokk on pärast 4.-7. juuni valimisi suuruselt teine.

EPP president Joseph Daul ütles Rootsi ajalehele Dagens Nyheter, et nemad nimetavad parlamendi spiikri esimeseks kaheks ja pooleks aastaks, sotsiaaldemokraadid järgmiseks.

Konservatiivide ridadest on kostunud kahe võimaliku kandidaadi, Poola endise peaministri Buzeki ja Itaalia peaministri Silvio Berlusconi soosiku Mario Mauro nimed. Mauro aga võttis pühapäeval oma kandidatuuri maha.

Uus esimees vahetab välja sakslase Hans-Gert Pötteringi ning parlament hääletab tema üle avaistungil 14.- 16. juulil Strasbourg’is.

Allikas: BNS

Vabariigi valitsus kinnitas oma tänasel, 26. juuni istungil  hääletamistulemuste uue protokolli, valimistulemused sellega ei muutunud.

Lähtuvalt riigikohtu otsusest lugeda kehtetuks Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 antud 137 hääletamissedelit, Tallinna linna valimisjaoskonnas nr 79 antud 48 hääletamissedelit ja Urvaste valla valimisjaoskonnas nr 1 antud 16 hääletamissedelit, millel puudusid kaks jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendit, kinnitas Vabariigi Valimiskomisjon oma tänasel istungil hääletamistulemuste uue protokolli.

Kuna hääletamissedelite kehtetuks tunnistamine ei põhjusta valimistulemuse muutust, mis tingiks mandaatide ümberjaotamist, registreeris valimiskomisjon vastavalt seadusele Euroopa Parlamendi liikmed:
1. Edgar Savisaar – Eesti Keskerakond
2. Indrek Tarand – üksikkandidaat
3. Kristiina Ojuland – Eesti Reformierakond
4. Siiri Oviir – Eesti Keskerakond
5. Tunne-Väldo Kelam – Isamaa ja Res Publica Liit
6. Ivari Padar – Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks valimiskomisjoni otsuse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse Euroopa Parlamendile.

Valimiskomisjon registreeris ka Euroopa Parlamendi asendusliikmed. Asendusliikmeteks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid sama erakonna nimekirjas määratud järjestuses. Kui asendatav liige kandideeris üksikkandidaadina, saab Euroopa Parlamendi liikmeks asendusliige, kes on määratud nimekirjade ja üksikkandidaatide vahel jaotatud lisamandaadi alusel. Lisamandaatide jaotamise aluseks on erakondade ja üksikkandidaatide võrdlusarvude tabel.

Erakondadele ja üksikkandidaadile Indrek Tarandile, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% häältest, otsustas valimiskomisjon seadusest lähtuvalt kautsjoni tagasi maksta. Tagastamisele mittekuuluv 1 131 000 krooni suurune kautsjon kantakse riigituludesse.

Riigikohus otsustas neljapäeval, 18. juunil tagastada Keskerakonnale valimiste asjus tehtud kaebuse, kuna leidis selles puudusi.

Riigikohus tõdes, et Euroopa Parlamendi valimise seaduse kohaselt võib huvitatud isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras kaebuse riigikohtule. “Samas peab kaebuse esitaja valimiskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuses märkima, kuidas vaidlustatav otsus või toiming rikub kaebuse esitaja õigusi,” märkis riigikohus.

Kuna kolleegiumi hinnangul ei nähtu Keskerakonna kaebusest selgesõnaliselt, kuidas valimiskomisjoni vaidlustatud otsused rikuvad kaebuse esitaja õigusi, ei vasta kaebus seaduses sätestatud nõuetele.

Riigikohus otsustas kaebuse Keskerakonnale tagasi saata ja anda parteile selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega reedeni.

Keskerakond esitas riigikohtule kaebuse Tallinnas ja Valgamaal europarlamendi valimistel antud vaidlusaluste häälte kohta teisipäeva hommikul.

Keskerakonna kaebus puudutab keskvalimiskomisjoni 13. juuni otsust, millega tunnistati kehtivaks vaidlusalused hääled Tallinnas ja Valgamaal Palupera vallas.

Allikas: BNS

Keskerakond pöördus täna, 16. juunil riigikohtu poole, et vaidlustada Vabariigi Valimiskomisjoni otsused, millega Euroopa Parlamendi valimistel loeti kehtivateks ka sellised hääletamissedelid, millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit.

Vastavalt Euroopa Parlamendi valimise seadusele on sellised sedelid kehtetud, kuna neil on ainult üks pitsati jäljend, teatas erakond.

Riigikohtu poole pöörduti kolme erineva juhtumi osas, mis leidsid aset Paluperas, Tallinnas ja Urvastes.

Eesti Keskerakond sai 103542, üksikkandidaat Indrek Tarand 102520, Eesti Reformierakond 60902, Isamaa ja Res Publica Liit 48515, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 34543 häält. Hääletamistulemuste kogu tabeli leiate VVK veebilehelt www.vvk.ee/ep09/index.php?id=11205 . Ametlikud valimistulemused selguvad hiljemalt 20. päeval pärast valimisi.

Vabariigi Valimiskomisjon arutas oma õhtusel koosolekul ka Eesti Keskerakonna volitatud esindaja Priit Toobali taotlust tutvuda e-hääletamise tulemustega. Valimiskomisjon juhtis taotleja tähelepanu sellele, et e-hääletamise süsteemi toimimist, hääletamise ajal tehtud toimingute korrektsust ja hääletamistulemuste arvutamist auditeerisid sõltumatud infosüsteemide audiitorid ning samuti oli võimaldatud erakondade esindajate vaatlemine. E-hääletamise protseduuridel osalesid ka Keskerakonna vaatlejad. Valimiskomisjon informeeris taotlejat, et e-hääletamise tulemustega on võimalik tutvuda VVK veebilehel.

Allikas: Vabariigi Valitsuse 13.06.2009 pressiteade

Tulenevalt Vabariigi Valimiskomisjoni tänasest otsusest tunnistada ebaseaduslikult kehtivaks kümned hääletussedelid Valgamaal ja Tallinna linnas, otsustas Eesti Keskerakond pöörduda Riigikohtu poole. Tegemist on sedelitega, mis on vastavalt seadusele kehtetud, kuna neil on ainult üks pitsati jäljend.

“Antud otsus on meie hinnangul selgelt seadusevastane, kuna Euroopa Parlamendi valimise seaduse paragrahv 57 lõige 8 punkt 1 sätestab selgelt ja ühemõtteliselt, et “kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel, millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit”,” selgitas Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. “Seda seaduse punkti ei saa mitte mingi loogika alusel kaheti mõista ega tõlgendada.”

“Praegune olukord, kus enamik maakondade ja linnade valimiskomisjone järgib seadust ja loeb kõik ühe pitsati jäljendiga hääletussedelid kehtetuks, kuid Valga Maakonna ja Tallinna Linna Valimiskomisjon otsustasid täiesti arusaamatul põhjusel erandi teha, on täiesti absurdne. Keskerakonna hinnangul peavad kõik maakondade ja linnade valimiskomisjonid seadusi sajaprotsendiliselt täitma ning mingeid erandeid ei tohi selles küsimuses olla,” lausus Toobal.

“Tänane Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nõustuda otsese seaduse rikkumisega on ohtlik pretsedent,” lisas ta.

“Keskerakonna kindel seisukoht on, et seadusi tuleb järgida täpselt ja üheselt kõigis maakondades ja linnades, sest ainult nii tagame õiguspärase valimistulemuse. Tegemist on põhimõttelise küsimusega, kuna häälte lugemine peab olema võimalikult täpne, aus ja õiglane nii kõigi erakondade kui valijate enda suhtes. See, kui mitu mandaati üks või teine erakond saab või kaotab, on täiesti teisejärguline,” kinnitas Toobal.

Allikas: Keskerakonna 13.06.2009 pressiteade

Vabariigi Valimiskomisjon jätkas oma tänasel koosolekul kaebuste läbivaatamist.

Eesti Keskerakonna volitatud esindaja Priit Toobal esitas kaebuse, milles taotles, et Vabariigi Valimiskomisjon vaataks läbi ja tühistaks Valga Maakonna Valimiskomisjoni otsuse, mille kohaselt maakonna valimiskomisjon luges kehtivaks Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 antud 137 häält.

Nimelt selgus Palupera valla valimisjaoskonna nr 2 hääletamissedelite ülelugemisel Valga Maakonna Valimiskomisjonis, et 137 hääletamissedelil oli vaid üks jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning puudus teine, sedeli siseküljel olev jäljend. Need sedelid oli jaoskonnakomisjon lugenud kehtetuks. Maakonnakomisjon otsustas siiski lugeda need 137 häält kehtivateks ning muuta vastavalt jaoskonna hääletamistulemust.

Otsuse tegemisel lähtus maakonnakomisjon asjaolust, et hääletamisprotseduuri rikkumine ei ole mõjutanud valija hääletamise otsust. Hääletamas käinud isikud ei olnud teadlikud hääletamisprotseduuri rikkumisest, kuna eranditult kõik selles jaoskonnas valimiste päeval väljaantud hääletamissedelid olid ilma sisemise pitsati jäljendita. Seetõttu asus valimiskomisjon seisukohale, et pitsatite jäljendite puudumine hääletamissedelitel ei saanud mõjutada valija poolt tehtud otsust anda oma hääl ühe või teise kandidaadi poolt ning valijate tahe hääletamisesedelitel on üheselt arusaadav. Veelgi enam – valijad olid kindlad, et nende antud hääled lähevad nende poolt valitud kandidaatidele. Seega oli neil ka õiguspärane ootus, et nende antud hääled mõjutavad valimistulemust riigis.

Samuti leidis maakonnakomisjon, et nn sisemise pitsati jäljendi olemasolu nõue tuleneb vajadusest kontrollida, et üksikud hääletamissedeleid ei toodaks väljastpoolt jaoskonda sisse ja sellega ei toimuks valijate mõjutamist ja häälte ostmist. Käesoleval juhtumil oli tegu olukorraga, kus jaoskond unustas sisemise pitsati jäljendi paneku eranditult kõigile hääletamissedelitele.

Euroopa Parlamendi valimise seadus sätestab, et hääletamissedel, millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kahte jäljendit, on kehtetu. Sätte eesmärk on tagada, et hääletamisel ei arvestataks hääletamissedeleid, mille päritolu on teadmata ja/või mis on hääletamiskasti lastud seadusevastaselt.

Tuginedes hääletamissedelite ning häälte arvestusele ning sellele, et jaoskonnakomisjon on viga tunnistanud ja oma tegevust selgitanud, tuvastas Vabariigi Valimiskomisjon, et sedelite väljastamine ning hääletamine on läbi viidud muus osas õiguspäraselt. Kahtlust, et tegemist on ebaseaduslikult saadud või täidetud sedelitega, ei ole. Seega on jaoskonnakomisjoni õigusrikkumine küll seadusevastane, ent antud juhul ei saa formaalse iseloomuga rikkumine põhiseaduse mõttest lähtudes tingida hääleõiguse kasutamata jäämist ja sedelid on siiski võimalik lugeda kehtivaks. Kuna Palupera valla valimisjaoskonna nr 2 valimiskomisjon on hääletamise korraldamisel rikkunud valimisseadust, algatab Vabariigi Valimiskomisjon järelevalvemenetluse süüdlaste väljaselgitamiseks.

Keskerakonna teine kaebus on sarnane eelmisega – vaidlustatakse Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsus, mille kohaselt tunnistati kehtivaks Mustamäel valimisjaoskonnas nr 79 antud 48 hääletamissedelit, millel puudus samuti teine jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. Esimese kaebuse puhul välja toodud põhjustel otsustas Vabariigi Valimiskomisjon ka sel juhul toetada linna valimiskomisjoni otsust ja lugeda vaidlusalused hääled kehtivaks. Kuna Tallinna linna valimisjaoskonna nr 79 valimiskomisjon on hääletamise korraldamisel rikkunud aga valimisseadust, algatab Vabariigi Valimiskomisjon ka antud juhul järelevalvemenetluse süüdlaste väljaselgitamiseks.

Kolmanda kaebusena arutati Keskerakonna taotlust kontrollida veelkord 12. juunil Tallinnas ja Ida-Virumaal üleloetud sedelid, mis otsustati jätta rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon on seisukohal, et nüüd ei ole enam põhjust hääli lugeda. Senised häälte ülelugemised on näidanud, et nii kehtivate kui kehtetute häälte suhe on jäänud samaks ja valimistulemust ei ole see mõjutanud.

Ka Keskerakonna neljanda kaebuse jättis Vabariigi Valimiskomisjon rahuldamata, sest kaebuses esitatud taotlus tunnistada kehtetuks kaks Võru valla valimisjaoskonna nr 2 hääletamissedelit on juba jaoskonnakomisjoni poolt kehtetuks tunnistatud.

Seadusest tulenevalt võib Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaevata kolme päeva jooksul edasi Riigikohtusse.

Vabariigi Valimiskomisjon koguneb täna veelkord kell 19. Päevakorras on Keskerakonna taotlus tutvuda e-hääletamise tulemustega ning Euroopa Parlamendi valimiste lõplike hääletamistulemuste protokolli kinnitamine.

Allikas: Vabariigi Valimiskomisjoni 13.06.2009 pressiteade

Hääletamissedeli täitmise kord on sätestatud Euroopa Parlamendi valimise seadusega. Selle kohaselt kirjutab valija hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe erakonna nimekirja või üksikkandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Vabariigi Valimiskomisjon on valimiste ettevalmistamise käigus valijatele selgitanud, et valima minnes tuleb hääletamissedelile kirjutada nimekirja või üksikkandidaadi number. Igasuguse teistsuguse selgituse andmine oleks valijat eksitav. Maakonna valimiskomisjonidele ning jaoskonnakomisjonidele, kes peavad hääletamistulemuste kindlakstegemisel tuvastama hääletamissedeli kehtivuse, on aga Vabariigi Valimiskomisjon edastanud konkreetsed juhised, kuidas toimida piiripealsete juhtumite korral.

Kehtetuid hääletamissedeleid on 0,5% valimistel antud häältest. Euroopa tavade järgi on hea, kui kehtetute sedelite arv ei ületa 2%. Sellest tulenevalt ei nähtu hääletamistulemustest, et 2009. a Euroopa Parlamendi valimistel oleks valijate jaoks olnud ebaselge, kuidas hääletamissedelit täita.

Seadus ütleb, et juhul kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi erakonna või üksikkandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks. Kaebaja arvates ei saa hääletamissedel olla kehtetu juhul, kui hääletamissedelile on kantud erakonna nimekirjas kandideeriva isiku nimi.

Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et hääletamissedel, millele on kirjutatud ainult erakonna nimekirjas kandideeriva isiku nimi, on kehtetu kahel põhjusel. Esiteks ei saa valija hääletada erakonna nimekirjas oleva kandidaadi, vaid erakonna poolt. Seaduse kohaselt peab valija kirjutama hääletamissedelile erakonna registreerimisnumbri. Seega on valija kandidaadi nime sedelile kirjutades hääletanud viisil, mis on põhimõtteliselt erinev suletud nimekirjade süsteemist.

Kui lugeda erakonna nimekirja kuuluva kandidaadi nimega sedel kehtivaks põhjusel, et valija soovis hääletada nimekirja poolt, siis see on üksnes oletus ja ei ole selge, mida valija sedelit täites silmas pidas ja milline oli tema tahe. Valija võis soovida üksnes selle kandidaadi poolt hääle anda ja ei olnud nõus kogu registreeritud nimekirjaga. Kuna sellise sedeli kehtivaks ja kandidaadi poolt antud hääle lugemine nimekirja poolt antud hääleks oleks valija tahte tõlgendus, siis ei ole valija tahe üheselt arusaadav.

Eestis oli esmakordselt nendel valimistel kasutusel valimissüsteem, mille kohaselt häält ei antud nimekirja kandidaadile, vaid erakonnale või üksikkandidaadile, mistõttu senine praktika hääletamissedelite kehtetuks tunnistamisel ei ole täies ulatuses kohaldatav. Samuti leidsid maakonna valimiskomisjonid hääletamissedelite veelkordsel ülelugemisel uusi erisusi võrreldes teistkordse ülelugemisega. Erinevad käekirjad, ülekirjutamised, parandused, mitmeti mõistetavused, aga ka protestihääled neilt, kes avaldasid oma suhtumist suletud nimekirjadesse. Kehtivate ja kehtetute häälte võrdlemisel on tegemist ennekõike hinnangu andmisega ja nii nagu inimesed on erinevad, võivad erineda ka nende hinnangud.

Ülaltoodust tulenevalt otsustas Vabariigi Valimiskomisjon hääletamissedelite kehtetuks lugemise õiguspärasuse hindamiseks maakonna valimiskomisjonides tutvuda kehtetuks tunnistatud sedelitega ning kontrollida, kas nende kehtetuks lugemisel on järgitud seadust ühetaoliselt. VVK vaatas üle 1963 kehtetut sedelit ja tuvastas nende hulgas üheksa kehtivat.

Lähtudes eelnevast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon rahuldada kaebus osaliselt ja teha ettekirjutus maakonna valimiskomisjonidele viia sisse muudatused protokollidesse vastavalt eelpool kindlaks tehtud asjaoludele. Seadusest tulenevalt võib Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaevata kolme päeva jooksul edasi Riigikohtusse.

Allikas: Vabariigi Valimiskomisjoni 12.06.2009 pressiteade

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on valimistel erakondade avatud nimekirjadele üleminek.

Eelõu kohaselt reastatakse pärast valimisi kandidaadid erakondade nimekirjades ümber vastavalt valijate antud häälte arvule. Möödunud Euroopa Parlamendi valimiste tulemustest võib teha järelduse, et selline valimisüsteemi muudatus vastab valijate ootustele ning aitab kaasa demokraatia edendamisele, teatas riigikogu pressitalitus. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise eelnõu algatasid 10. juunil Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond.

Kristiina Ojuland

Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland esitas seoses europarlamenti valimisega täna, 11. juunil oma tagasiasumise avalduse riigikogu aseesimehe kohalt.

Ojulandi sõnul esitas ta oma tagasiastumispalve selleks, et uus valitav juhatuse liige saaks kiiremini ja veel enne riigikogu istungjärgu lõppu sisse elada riigikogu juhatuse töistesse küsimustesse.

Riigikogu uute aseesimeeste valimised toimuvad esmaspäeval, 15. juunil.

Heiki Sibul

Vabariigi valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula sõnul on tõenäosus, et europarlamendi valimiste tulemused tühistatakse, täna juba äärmiselt väike.

“Kui on kontrollitud erinevate erakondade juuresolekul need sedelid nii mitu korda üle, siis see tõenäosus on ääretult väike,” sõnas Sibul ERR uudiste teatel “Terevisioonis”.

Praegu on Sibula sõnul valimiskomisjoni laual kolm kaebust, kaks neist on Keskerakonnast ja üks ühe Tallinna jaoskonnakomisjoni liikme poolt, kes kaebab selle üle, et jaoskonnakomisjoni keskerakondlastest liikmed tegid agitatsiooni.

Heiki Sibul ei pidanud ka tõenäoliseks, et häälte ülelugemise tulemusel muutuks valimistel saadud mandaatide arv. “Mina täna seda niipalju ei näe, aga loomulikult lõplikult ette öelda seda ei ole võimalik,” nentis ta.

Valimistulemused tuleb seaduse kohaselt välja kuulutada hiljemalt 27. juunil.

Reformierakonna ja IRL’i fraktsioon annavad homme, 10. juunil menetlusse seaduseelnõu, millega taastatakse avatud nimekirjade alusel europarlamendi valimised.

„Pühapäeval toimunud europarlamendi valimised andsid selge signaali, et valijad eelistavad samu põhimõtteid, mille alusel valitakse riigikogu ja kohalikke omavalitsusi,” selgitas Reformierakonna fraktsiooni juht Keit Pentus erakonna pressiteates. „Seetõttu allkirjastasime täna avatud nimekirjade eelnõu ja anname selle homme riigikogule üle.”