Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Tanel Kalmeti sõnul on prokuratuur organisatsiooniliselt küll täidesaatva võimu osa, kuid prokuröri saab funktsioonide ja sõltumatuse eelduse poolest võrrelda kohtunikuga.

„Ka prokurör peab oma töös lähtuma vaid seadusest ning olema oma töös erapooletu ja sõltumatu,“ ütles Kalmet.

Kalmet selgitas, et prokuratuur on ka kehtiva seaduse kohaselt täidesaatva võimu asutus, mis on oma põhiülesannete täitmisel täidesaatvast võimust sõltumatu ega tohi alluda ebakohastele juhistele, mis pärinevad teistelt riigiorganitelt, ühiskondlikelt huvigruppidelt või mujalt.

„Paraku on seoses teatud protsessidega levitatud arvamust prokuratuuri kallutatusest ning seadusemuudatusega soovitakse võtta sellistelt juttudel viimnegi alus,” rõhutas Kalmet

Eelnõu eesmärk on rõhutada prokuratuuri kui täidesaatva võimu eraldi asutuse sõltumatust, öeldes sõnaselgelt, et prokuratuuri alluvus justiitsministeeriumile on üksnes halduslikku laadi ja seega puudub valitsusel õigus sekkuda prokuratuuri põhitegevusse.

Kuna sõltumatus eeldab vastavalt aruandekohustust ning vastutust, siis täpsustatakse eelnõuga ka prokuratuuri aruandluse korda ning distsiplinaarvastutuse sätteid.

„Eelnõu kohaselt esitab riigi peaprokurör edaspidi kord aastas aruande Riigikogu põhiseaduskomisjonile ning võib pöörduda sama komisjoni poole ka igal muul ajal juhul, kui tal on tekkinud mingeid teravaid probleeme,“ ütles Kalmet.

Lisaks korrastatakse eelnõuga prokuröri distsiplinaarvastutuse sätteid, kus muuhulgas pikendatakse distsiplinaarsüüteo aegumistähtaega praeguselt ühelt aastalt kolme aastani. Samuti täpsustatakse prokuröri abi pädevust ja ametisaladuse hoidmise kohustust.

Samuti korrastatakse eelnõuga prokuröride palga- ja tööajakorraldust. Palgakorralduse osas viiakse seadus kooskõlla kõrgemate riigiteenistujate palgakorralduses ette nähtud palgamääradega. Samuti muudetakse paindlikumaks palga diferentseerimist võimaldavad sätted seoses töötamisega mingis konkreetses piirkonnas.

Eelnõu ja seletuskirjaga saate tutvuda siin.

Allikas: Justiitsministeeriumi 18.08.2010 pressiteade

Kriminaalmenetlust on alustatud karistusseadustiku § 400 lg 1 ja 2 tunnustel. Kriminaalmenetlust juhib Riigiprokuratuur ja viib läbi Konkurentsiamet.

Allikas: Riigiprokuratuuri 17.08.2010 pressiteade

Avalik loeng „Constitutional Patriotism to Become a Unifying Identity?“ jätkab Tederi poolt avalikkuses varemalt tõstatatud teemat, mille kohaselt peaks Eesti „käiku vahetama“ ja puht-etnilise identiteedi asemel julgustama inimestes kodanikuidentiteeti, mis ühendab Eestis elavaid rahvusi. Ta räägib sellest nii emotsiooni ja identiteedi külje pealt kui ka tehnilisemalt mõnedest juriidilistest kodakondsust ja põhiseadust puudutavatest küsimustest. Loengus vaatleb õiguskantsler põhiseaduspatriotismi teemat ka laiemas rahvusvahelisse kontekstis ja räägib sellest mõistest globaliseerumise taustal.

Indrek Tederi avalik loeng on üks osa Tallinna Ülikooli suvekoolist, mille tänavuseks läbivaks teemaks on mitmepalgeline globaliseerumine. Lisaks Tederi loengule toimuvad suvekooli jooksul veel mitmed avalikud loengud – kõnelevad näiteks Kanda reisikirjanik Rory Maclean, Stony Brooki Ülikooli professor Hugh J. Silverman, TLÜ rektor Rein Raud ja mitmed teised nimekad õpetlased. Avalikud loengud algasid 15. juulil ja kestavad 30. juulini. Täpne ajakava on kättesaadav Tallinna Ülikooli kodulehelt.

Allikas: Tallinna Ülikooli 23.07.2010 pressiteade

Villu Reiljan

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus maa- ja ringkonnakohtuga, et Villu Reiljani, Tarmo Silla ja Aivo Pärna tegudes on tuvastatud vastavalt pistise nõudmise, vahendamise ja lubamise süüteokoosseis.

Kolleegium on seisukohal, et maa- ja ringkonnakohtu otsustega on kindlaks tehtud, et V. Reiljani ülesandel küsis T. Sild A. Pärnalt raha otsustuste tegemise eest viimasega seotud äriühingu AS Wipestrex Grupp suhtes seoses Tallinnas aadressil Rävala 8 asuva kinnisasja pakkumismenetlusega. Samuti on kindlaks tehtud, et

A. Pärn nõustus talle esitatud pistise nõudmisega. Seega on kriminaalasjas tõendatud pistise võtmiseks ja andmiseks vajaliku kokkuleppe olemasolu. Süüdistuses ja kohtuotsustes loetletud otsustuste langetamine oli V. Reiljani pädevuses tema ametialaste volituste tõttu keskkonnaministrina, s.o tema ametiseisundi tõttu.

Kolleegium nõustus kaitsjatega, et jälitustoimingu protokoll tuleb osas, milles see kajastab 9. augustil 2006. a asetleidnud A. Pärna ja T. Silla vestlust, tunnistada lubamatuks tõendiks ning jätta tõendikogumist välja. Jälitustoiminguga saadud teave on tõendina kasutatav vaid juhul, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid (KrMS § 111). Riigikohus leidis, et jälitustegevuse teostamisel ei järgitud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) nõudeid, kuna seda teostati eeluurimiskohtuniku suulise loa alusel. Seadus aga sellist võimalust ette ei näe.

Kolleegium leidis siiski, et kirjeldatud rikkumine ei too endaga kaasa kohtuotsuste tühistamist, kuna tegemist ei olnud kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava tõendiga.

Jõusse jäi Villu Reiljanile mõistetud karistus 2 aastat ja 3 kuud vangistust, mis jäeti tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga, Tarmo Sillale mõistetud rahaline karistus 102.870 krooni ning Aivo Pärnale mõistetud rahaline karistus 143.440 krooni.

Allikas: Riigikohtu 26.05.2010 pressiteade

Kaitsepolitsei komissar Andres Kahar ütles BNS-ile, et menetlust on alustatud karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb pistise võtmist vähemalt teist korda.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja sõnul ei saa kahtlustuse sisu täpsemalt avaldada, kuna menetlustoimingud praegu käivad.

Haridus- ja teadusministeerium andis samuti teada ametniku kinnipidamisest ning teatas ka, et infosüsteemide talituse juhataja kinnipidamise järel täidab viimase tööülesandeid ministeeriumi haldustalituse juhataja.

Ametiisiku poolt pistise võtmise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, korduva pistise võtmise eest kuni viieaastase vangistuse.

Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva ütles BNS-ile, et Christoffel on töötanud ministeeriumis alates 2002. aasta märtsist ja hiljuti täitus tal sellel ametikohal kaheksa aastat.

Ladva sõnul asus Christoffel 2002. aastal ministeeriumis tööle infosüsteemide osakonna juhatajana ja on olnud kuni praeguseni sellel ametikohal. “Vahepeal on küll tema ametinimetus muutunud, kuid sisuliselt on tema ametiülesanded jäänud samaks,” lausus Ladva.

Christoffeli ülesanded ministeeriumis olid infotehnoloogia seadmete haldamine ja IT-alaste hangete korraldamine.

Viimati sai Eestis kõrgematest ametnikest pistise võtmise eest karistada endine Valga maavanem Georg Trašanov, kelle Tartu maakohus mõistis 10. märtsil süüdi korduvas altkäemaksu ja pistise võtmises ning karistas teda nelja-aastase vangistusega. Pool sellest tuleb maakohtu otsuse järgi tal reaalselt ära kanda.

Allikas: BNS, 09.04.2010

ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Hiiumaa osakonna operatiivvolinikuna töötanud Jaan Pähna osales 1949. aasta veebruaris ja märtsis 46 väljasaatmisele ja ümberasustamisele kuuluva isiku tuvastamisel, teatas Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja BNS-ile.

Ta kogus andmeid ning koostas 14 perekonna ja 46 isiku kohta salajased õiendid, mis olid aluseks nende väljasaatmisotsuse tegemisele. Ise võttis ta kinni kaks isikut. Välja saadeti Pähna tegevuse tulemusena 41 isikut.

Samuti osales Pähna sama aasta 25. märtsil operatiivgrupi juhina Hiiumaalt kodudest kuue isiku kinnivõtmisel ja toimetamisel relvastatud valve all Lehtma sadamasse küüditatute konvoeerimispunkti, kust nad toimetati järgmisel päeval Novosibirski oblastisse Tatarski rajooni.

Kaks küüditatut olid nooremad kui 12-aastased ning üks naine oli lapseootel.

Sundasumisel suri Pähna poolt Siberisse saadetuna kaheksa inimest.

“Jaan Pähna ennast süüdi ei ole tunnistanud, kuid on öelnud, et see, milles teda on kahtlustatud, oli ebaseaduslik teguviis. Samas on ta eitanud andmete kogumist küüditatavate kohta,” rääkis ringkonnaprokurör Indrek Kalda.

Kohtuarstliku eksperdi arvamuse kohaselt on süüdistatav sisuliselt voodihaige ning ei ole võimeline oma tervisliku seisundi tõttu osalema kohtuistungil ja viibima kinnipidamisasutuses.

“Samas ei ole Eesti seaduste kohaselt prokuratuuril alust Pähna suhtes menetluse lõpetamiseks ning ta tuleb anda kohtu alla,” selgitas prokurör.

Kriminaalasja hakkab arutama Pärnu maakohus.

Allikas: BNS, 06.04.2010

Tallinna Linnavalitsus ei ole veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindade kujundamisel käitunud hinnaregulaatorile kohaselt. Linnavalitsus ei ole taganud, et tarbijad maksaksid kinni üksnes vee-ettevõtja teenuste osutamiseks tehtud põhjendatud kulud ja vee-ettevõtja saaks vaid põhjendatud tulu.

Indrek Teder saatis täna Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku viia määrus kooskõlla seaduste ja põhiseadusega.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse järgi kehtestab veevarustuse ja reovee ärajuhtimise hinnad kohalik omavalitsus määrusega. Seadusandja on pidanud oluliseks, et hindu ei määra vee-ettevõtja ise, vaid seda teeb tema eest avalik võim. Seadusandja on soovinud, et kohalik omavalitsus hoiaks vee ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad kontrolli all ja ohjaks monopoolse ettevõtte tegevust. Seega on seadusandja teinud kohalikule võimule ülesandeks kontrollida monopoolset vee-ettevõtjat tarbijatelt teenuste eest raha küsimisel. Kohaliku omavalitsuse määrus on põhiseadusega kooskõlas siis, kui see vastab seadustele ning põhiseadusele.

Riigikogu on reguleerinud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindade kujundamise aluseid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduses (§ 14 lõikes 3) eesmärgiga tagada nende teenuste hindade õiglus. Õiglased on veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad seadusandja hinnangul siis, kui need on kulupõhised ning vee-ettevõtja saab nende teenuste osutamise eest põhjendatud tulu. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab hindade kehtestajana tagama, et need hinnad oleksidki kulupõhised ning vee-ettevõtja ei saaks ülemäärast kasumit. Selliselt vastaksid hinnad ka konkurentsiõiguse üldpõhimõtetele.

Õiguskantsler hindas, kas Tallinna Linnavalitsus on oma 30.09.2009. a määruse „Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad“ kehtestamisel lähtunud seadusandja juhistest, eesmärkidest ja konkurentsiõiguse üldpõhimõtetest.

Analüüsi tulemusel leidis õiguskantsler talle Tallinna Linnavalitsuse antud selgitustele tuginedes, et Tallinna Linnavalitsus ei ole välja selgitanud vee-ettevõtja tegelikke kulusid ja seetõttu ei ole reaalselt hinnanud ka nende kulude põhjendatust. Ometi tuleb konkurentsiõiguse üldpõhimõtete järgi hinnaregulaatoril seda teha. Kuna Tallinna Linnavalitsus seda teinud ei ole, on ta veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindade kehtestamisel läinud vastuollu seadusandja juhiste, eesmärkide ja konkurentsiõiguse üldpõhimõtetega.

Samuti leidis õiguskantsler, et Tallinna Linnavalitsus ei ole vee-ettevõtjale põhjendatud tulukuse tagamisel järginud seadusandja juhiseid, eesmärke ning konkurentsiõiguse üldpõhimõtteid. Sellise järelduseni viis õiguskantsleri asjaolu, et Tallinna Linnavalitsus ei olnud võimeline selgitama, kuidas on tagatud, et vee-ettevõtja saab teenuste osutamisel vaid põhjendatud tulu.

Kokkuvõtlikult asus õiguskantsler seisukohale, et Tallinna Linnavalitsus ei ole Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindade kehtestamisel järginud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadust. Kuna Tallinna Linnavalitsus ei ole Riigikogu kehtestatud seadust nende teenuste hindade kehtestamisel järginud, peab õiguskantsler Tallinna Linnavalitsuse määrust põhiseadusvastaseks.

Õiguskantsler juhtis oma ettepanekus Tallinna Linnavalitsuse tähelepanu sellele, et Tallinna linna ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepinguga ei saa muuta lepingu suhtes kõrgemal asetsevate õigusaktide (nt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse) sisu.

Õiguskantsler peab vajalikuks toonitada, et kehtestatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindade seadusele vastavuse eest vastutab kohalik omavalitsus, mistõttu peab kohalik omavalitsus olema võimeline arusaadavalt põhjendama, miks ta on kehtestanud just sellised hinnad.

Õiguskantsler alustas menetluse Eesti Omanike Keskliidu avalduse alusel, kes palus kontrollida linnavalitsuse samasisulist varasemat määrust, mis aga kaotas menetluse kestel kehtivuse.

Õiguskantsler kaasas menetlusse Tallinna Linnavalitsuse kui veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindu reguleeriva määruse kehtestaja. Menetluse käigus palus õiguskantsler Tallinna Linnavalitsusel põhjendada kehtestatud hindade vastavust ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele.

Õiguskantsler palub Tallinna Linnavalitsusel 20 päeva jooksul arvates ettepaneku saamisest teatada, kuidas ettepanekut täidetakse.

Allikas: õiguskantsleri kantselei 24.03.2010 pressiteade

Jüri Sakkart (foto: ERR)

Pärnu Maakohus mõistis täna mitmetes kuritegudes süüdi Viru Maakohtu endise kohtuniku Jüri Sakkarti (52) ja karistas teda reaalse vangistusega.

Süüdistuse kohaselt said Sakkartile, kes oli Viru Maakohtu tööjaotuskava kohaselt määratud jälituslube väljaandvaks eeluurimiskohtunikuks, seoses tema ametiülesannete täitmisega teatavaks Maksu- ja Tolliameti poolt menetletava kriminaalasja kohtueelse menetluse ja selle raames teostatavate jälitustoimingute andmed. Eelmise aasta oktoobrist detsembrini andis ta nimetatud kriminaalasja raames kolmel korral välja jälitustoimingute load, mille sisust teavitas kolmandaid isikuid, mistõttu said jälitustoimingute faktist, vormist, viisist ja ajast teada ka need isikud, kelle suhtes toiminguid teostati. Samas olid nimetatud kohtuload tunnistatud piiratud tasemega riigisaladuseks. Vastutasuna teavitamise eest nõudis Sakkart altkäemaksu.

Riigisaladuseks oleva jälitusteabe avaldamise ning kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete avaldamisega kohtunikuna pani Sakkart toime ebaseaduslikud teod, mille eest nõustus vastu võtma 50000 krooni. Tema teod on kvalifitseeritud karistusseadustiku § 241 lg 1, § 294 lg 2 p 2 ja § 316-1 järgi.

Kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades mõistis kohus Sakkartile liitkaristuseks kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loetakse tema kahtlustatavana kinnipidamise käesoleva aasta 3. veebruaril. Menetluskuludena tuleb Sakkartil tasuda sundraha 10.875 krooni.

Allikas: Pärnu Maakohtu 23.03.2010 pressiteade

Paldiski linnavalitsus (foto: www.paldiski.ee)

Politsei otsis reede hommikul läbi Paldiski eelmise linnapea, praegu volikokku kuuluva Jaan Mölderi ja mitme teise endise linnaametniku kodu, kirjutab Äripäev.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Maria-Elisa Tuuliku sõnul toimusid läbiotsimised seoses kriminaalasjaga, mis puudutab raamatupidamisalaseid rikkumisi Paldiski linnavalitsuses. Tema sõnul pole seni kellelegi kahtlustust esitatud.

Mölder ütles ajalehele, et tegemist on poliitilise kättemaksuga Põhjasadama poolt.

Eelnevalt linnavolikogu juhtinud Mölder sai Paldiski linnapeaks 2008. aasta sügisel, varem on ta olnud nii abilinnapea kui volikogu aseesimees. Linnapea koha kaotas mees eelmise aasta lõpus, kui uus võimuliit valis sellesse ametisse reformierakondlase Mare Leiteni.

Oktoobris toimunud kohalike valimiste eel saatsid Paldiski linna mitmed skandaalid. Muu hulgas kaebas toonane linnavõim ja linnapea Jaan Mölder Paldiski Põhjasadama omaniku Aleksei Tšuletsi ning viimase häälekandja Paldiski Linnalehe kohtusse, kuna nende hinnangul oli ärimees ning väljaanne linnavalitsust ning -ametnikke pidevalt laimanud.

Valimistel kandideerisid linnas nii Möldri valimisliit Meie Kodu Paldiski Pakri kui ka Tšuletsi valimisliit Ühtne Paldiski, kes said 13-liikmelises volikogus kumbki viis kohta. Volikokku pääsesid ühe esindajaga veel Keskerakond, valimisliit Uus Laine ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Linnas tulid valimiste järel võimule valimisliit Ühtne Paldiski ja Keskerakond.

Allikas: BNS, 21.03.2010

Justiitsminister Rein Lang ütles oma tänases ameti- ja kutsekogul peetud kõnes, et koja loomise tingis vajadus luua organisatsioon, mis aitab leida lahendusi erinevatele probleemidele ja küsimustele, millega kohtutäiturid ja pankrotihaldurid oma töös kokku puutuvad.

“Seni tegutsenud kohtutäiturite täiskogul ega pankrotihaldurite kojal pole olnud piisavat mõju oma liikmete huvide kaitsel ja kutse arengu tagamisel. Liikmete koolitamisel, rahvusvahelises suhtluses, ametite ja registritega koostöö arendamisel pole oldud küllalt aktiivne,“ tõdes Lang.

Ministri sõnul on ühiskoja eesmärk sisuline: luua organisatsioon, mis aitab leida lahendusi kutsetöö probleemidele, ühtlustab praktikat, korraldab senisest tõhusamalt vara müüki, parandab infovahetust riiklike registritega, kaasab täiturid ja haldurid koos õigusloomesse, koolitab ja valvab,“ ütles minister.

Justiitsminister rõhutas, et koja üheks põhiülesandeks on tegelda ka täiendõppega ja leida need kutsetegevuse praktilised probleemid, mida arutada seminaridel, samuti peab koda valmistama oma liikmeid ette uue õiguse rakendamiseks.

„Praktikud nagu teie ei vaja koolitust täitemenetluse või pankrotimenetluse alustest, küll aga on vaja arutada praktilisi probleeme omavahel ja ka teiste huvirühmadega,“ sõnas Lang. “Samavõrra oluline on, et koda hakkab tegelema järelevalvega ausa ja kohusetundliku ametipidamise üle.“

Üldine järelevalve teostamine kohtutäiturite üle jääb jätkuvalt ministeeriumile, kuid koja põhikirja, organite otsuste ja hea ametitava täitmise üle hakkab järelevalvet hakkab edaspidi teostama koja aukohus.

Justiitsministeeriumi järelevalve kohtutäituri ametitegevuse üle toimub nagu ka varasemalt korralise kontrolli, erakorralise kontrolli ja järelkontrollina ning lisaks isiku kaebuse või avalikkusest saadud teabe alusel.

Tõenäoliselt lisandub organisatsiooni arenedes nii õigus­aktidega pandud ülesandeid kui ka ülesandeid, mille täitmist ootavad kojalt liikmed ise.

Langi kinnitusel ei pelga ministeerium tugevat kutseühendust, vaid ootab arvestatava koostööpartneri teket. „Haldusala tugev hääl võib küll vahel olla ebamugav, kuid on arenguks vajalik.“

Näiteks peab Notarite Koda apostilli infosüsteemi, ühist arhiivihoidlat, korraldab ise notarite atesteerimist ja lõi oma vahekohtu. Advokatuur korraldab riigi õigusabi asjade jagamist advokaatidele ning kehtestab ise riigi õigusabi tasumäärad.

Allikas: Justiitsministeeriumi 19.03.2010 pressiteade

Riigikohtu üldkogu otsuse kohaselt nõuab põhiseadus, et seadustes oleks täpselt kirjeldatud, millised valdadele ja linnadele pandud kohustused on riiklikud kohustused ja millised on kohalikud. Riiklike kohustuste täitmise kulud tuleb katta riigieelarvest. Seadused peavad eristama riiklike kohustuste täitmiseks ette nähtud raha kohaliku elu küsimuste lahendamiseks mõeldud rahast. Sisuliselt tähendab see seda, et kaht erinevat liiki ülesannete jaoks peavad valdadele ja linnadele olema antud kaks eraldiseisvat rahakotti.

Kuna kehtiv omavalitsuste rahastamise korraldus nendele nõuetele ei vasta, tunnistas Riigikohtu üldkogu selle põhiseadusega vastuolus olevaks.

Tulenevalt Riigikohtu otsusest peab Riigikogu vastu võtma seadused, mis võimaldaksid eristada omavalitsustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast. Need seadused peavad tagama, et riiklikud kohustused saaksid rahastatud riigieelarvest ja et kohalike ülesannete jaoks oleks omavalitsustel piisavalt raha. Samuti peab Riigikogu looma selguse selles, millised seadusega omavalitsustele pandud ülesanded on riiklikud ja millised olemuselt omavalitsuslikud. Omavalitsused ei pea kulutama kohalike ülesannete jaoks mõeldud raha riiklike kohustuste täitmiseks. Riigieelarve, mis on vastu võetud seaduste alusel, mis nende nõuetega ei arvesta, võib samuti osutuda põhiseadusega vastuolus olevaks.

Riigikohtu üldkogu jättis samas otsuses rahuldamata Tallinna Linnavolikogu taotluse tunnistada kehtetuks 2009. aasta esimese lisaeelarve seadusega tehtud muudatused tulumaksuseaduses, teeseaduses, töötervishoiu- ja tööohutuse seaduses, valla- ja linnaeelarve seaduses ja kahes Vabariigi Valitsuse määruses. Omavalitusüksustele eraldatava tulumaksuosa vähendamise puhul jäeti taotlus rahuldamata osaliselt põhjusel, et tulenevalt kogu rahastamiskorralduse põhiseadusvastasusest ei olnud selle põhiseaduspärasuse kontrollimine eraldivõetuna võimalik.

Tegemist on Riigikohtu üldkogu kui Eesti kõrgeima õigustmõistva organi viiekümnenda ja senini mahukaima otsusega.

Allikas: Riigikohtu 16.03.2010 pressiteade

Peaprokurör Norman Aas

Täna, 5. märtsil kell 13.00 koguneb Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses prokuröride üldkogu. Ülevaate prokuratuuri tööst 2009. aastal esitavad riigi peaprokurör Norman Aas ja justiitsminister Rein Lang.

Seekordne üldkogu keskendub peamiselt prokuratuuri rollile õigusriigis ja prokuröride sõltumatuse tagamise garantiidele. Kavas on arutleda selle üle, kas lisaks prokuröri menetluslikule sõltumatusele oleks vajalik ka prokuratuuri kui institutsiooni formaalselt suurem sõltumatus täitevvõimust, et nii vähendada asjakohatuid etteheiteid poliitilisest kallutatusest. Üldkogul on kavas panna hääletusele ka vastavasisuline ühisotsus.

Lisaks valitakse üldkogul liikmed prokuratuuri distsiplinaar- ja advokatuuri kutsesobivuskomisjoni.

Prokuröride üldkogu on kõigi prokuröride korraline koosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt kord aastas ja kus arutatakse prokuratuuri tegevuse ning prokuröriteenistuse küsimusi.

Allikas: Riigiprokuratuuri 04.03.2010 pressiteade

Foto: www.jarva.ee

Kiiruseületamise eest karistada saanud sõidukijuht seljatas riigikohtus politsei, kui kõrgeim kohtuaste leidis, et politsei jättis arvestamata menetlusaluse isiku esitatud tõendid, kiiruse mõõtmine polnud usalduväärne ning seadusevastaselt arvestati süüdistava tõendina kiirust mõõtnud politseiniku ütlusi.

Mahuka vaidluseni viinud sündmused said alguse 2008. aasta 26. juulil, kui politseinik Reio Vaht pidas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 167. kilomeetril kinni Šifara Hindriksoni juhitud BMW. Politseinik kinnitas, et mõõtis Stalker Duali seadmega Hindriksoni sõiduki kiiruseks ligi 125 kilomeetrit tunnis ehk mees ületas politseiniku hinnangul kiirust vähemalt 31 kilomeetrit tunnis. Seetõttu määras politsei Hindriksonile väärteo korras 1500 krooni trahvi.

Kohtuvälise menetleja otsuses loeti väärteo toimepanek tõendatuks kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja kiirust mõõtnud politseiametniku ettekandega.

Hindrikson polnud aga sellega päri ja kinnitas, et tegelikult ei ületanud ta kiirust. Mehe kaitsja, tuntud liiklusjurist Indrek Sirk pöördus Harju maakohtusse, kinnitades, et tema kliendi õigusi on rikutud. Kaitsja väitel jättis politsei rahuldamata Hindriksoni taotluse täiendavate tõendite kogumiseks, näiteks ei kuulatud tunnistajatena üle tema autos ja selle järel sõitnud autos olnud inimesi.

Ühtlasi leidis Sirk, et kohtuvälise menetleja otsuses poleks tohtinud politseinik Vahu ettekannet käsitleda tõendina. “Vahu ütlusi saanuks käsitada tunnistaja ütlustena, kuid samas on ka see antud juhul välistatud, sest Reio Vaht ise menetles väärteoasja,” leidis Sirk.

Ühtlasi kinnitas advokaat, et Stalkeri kiirusmõõteseadme mõõtetulemus ei ole usaldusväärne, kuna aparaat ei vastanud tollal kehtinud nõuetele.

Mullu 30. märtsil jättis Tartu maakohus politsei väärteootsuse siiski jõusse. Maakohus nõustus kaebajaga, et politseiametnik Vahu ettekanne ei ole tõend, kuid lisas, et politseinik võis ütlusi anda läbiviidud menetlustoimingute kohta.

Maakohus polnud nõus ka väitega, et politsei kogus tõendeid ühekülgselt, jättes välja selgitamata menetlusalust isikut õigustavad asjaolud. “Hindriksoni autos viibinute ja teiste sõidukite juhtide ütlustega ei ole võimalik tõendada konkreetse sõiduki kiirust,” leidis maakohus.

Ühtlasi asus maakohus seisukohale, et kiirusemõõtmiseks kasutatud seadet võis liiklusjärelevalves rakendada, sest see vastas sel ajal esitatud täpsusnõuetele, oli taadeldud ja tehniliselt korras.

Sirk ja Hindrikson esitasid maakohtu lahendi peale kaebuse riigikohtusse, kus kaasus tuli arutlusele kriminaalkolleegiumi täiskogul. Kõrgem kohtuaste leidiski, et politsei ja hiljem Tartu maakohus on eksinud ning Hindriksoni karistamisotsus tuleb tühistada.

“Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt võib kohtuväline menetleja olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja,” leidis riigikohus, et politseinik Vahi ettekannet poleks tohtinud käsitleda tõendina. Seda enam, et kõik Hindriksoni süüstavad tõendid pärinesid ühest ja samast allikast ehk Vahu ettekandest. Ühtlasi valitseb kolleegiumi hinnangul põhimõtteline väärarusaam, nagu tuleks kohtuvälise menetlejana tegutseva politseiametniku ütlustele anda alati suurem kaal kui muudele tõenditele.

Riigkohtu kinnitusel eksis maakohus, kui leidis, et politseil polnud vaja Hindriksoni rikkumise tõendamiseks teisi tunnistajaid üle kuulata. “Menetlusalusel isikul muuhulgas õigus esitada tõendeid,” rõhutas riigikohus.

Samuti leidis kolleegium, et kiiruse mõõtmiseks kasutatud seade ei vastanud nõuetele ning ei ole välistatud, et politseinik fikseeris kiirust mõõtes hoopis mõnest teisest sõidukist peegelduva signaali, käsitledes seda ekslikult Hindreksoni juhitud BMW-st lähtuvana.

“Eelnevast nähtuvalt on Hindreksonile süüks arvatud rikkumine maakohtus tuvastatud politseinik Vahu ütluste kui lubamatu tõendi alusel, menetlusalust isikut õigustavaid tõendeid ei ole uuritud, kasutatud mõõterežiim jätab kõrvaldamata kahtluse, et mõõdeti just Hindreksoni juhitud sõiduki kiirust,” võttis riigikohus kokku põhjused, miks pole Hindriksoni kiiruseületamine piisavalt tõendatud.

Allikas: BNS, 29.01.2010

Riigikohtu saal (foto: Riigikohus)

14. jaanuaril möödub 90 aastat Riigikohtu esimesest istungist Tartu raekoja saalis.

Eelmise sajandi algusaastail, mil kohtusüsteemi üles ehitama hakati, oli haritud juriste napilt. Eesti Vabariigi sünnimomendiks võis olla vaid 240 kõrgharidusega juristi ja õigusteadust õppivat eestlast.

1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu Riigikohtu seaduse, millega pandi alus omariikluse iseseisvale kolmeastmelisele kohtusüsteemile.

“Kõigi ajaloosündmuste kiuste on eesti keeles katkematult õigust mõistetud 90 aastat järjest. Kahjuks ei saa seda järjepidevust üle kanda kohtusüsteemile. Omariiklik õigusemõistmise traditsioon on oluliselt lühem ja katkendlikum”, ütles Riigikohtu esimees Märt Rask.

Riigikohtu esimesele istungile järgnes paarkümmend aastat tegevust noore riigi õigussüsteemi kaitsel. Okupeeritud Eestis toimus Riigikohtu viimane istung 31. detsembril 1940. a. Iseseisvuse taastamise järel alustas Riigikohus taas tegevust 1993. aastal.

14. jaanuaril on Tartu Ülikooli aulas Riigikohtu juubeliaktusele palutud Vabariigi President, Riigikogu esimees, ministrid, parlamendi liikmed, põhiseaduslike institutsioonide juhid, kõrged väliskülalised. Aktuse ülekannet saab jälgida veebis: video.ut.ee

Allikas: Riigikohtu 13.01.2010 pressiteade

Foto: www.laansoo.ee

Tartu maakohus tunnistas eile avaliku korra raskes rikkumises süüdi 18aastase Janise, kes ähvardas eelmise aasta novembris Tartus koolitulistamisega.

Kohus karistas süüdistatavat kokkuleppemenetluse otsusega kolmeaastase vangistusega, millest kohe ärakandmisele kuulub üks kuu ja 18 päeva. Ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele juhul, kui Janis ei pane kahe aasta jooksul toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid.

Mõistetud šokivangistuse kandis varem kriminaalkorras karistamata Janis ära eelmise aasta 25. novembrist kuni eilseni eelvangistuses viibides. Eile vabastati süüdistatav pärast kohtuotsuse kuulutamist vahi alt ning algas talle määratud katseaeg, mille jooksul peab ta alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile.

Lõuna ringkonnaprokurör Marge Püss loodab, et süüdimõistetud noormees on oma õppetunni kätte saanud ning jätkab edasist elu seaduskuulekalt. „Šokivangistuse pikkuse määramisel sai arvestatud sellega, et eile vanglast vabanenud nooruk saab juba täna koolitööga jätkata. Vanglas veedetud jõulud ja uusaasta on samas veenev tõestus, et oma sõnade ja ähvarduste eest tuleb ka vastutada.“

Prokuröri sõnul on raske välja tuua ähvarduse postitamisel ühest motiivi. „Süüdistatav ei suutnud ka ise oma tegu selgelt põhjendada, küll sai ta lõpuks väga hästi aru, kui tõsiste tagajärgedeni see viis.“

Lõuna ringkonnaprokuratuur esitatud süüdistuse kohaselt postitas Janis 24. novembril internetifoorumisse ähvarduse Tartu Kommertsgümnaasiumis toimuva koolitulistamise kohta. Ähvarduse tõttu kool järgmiseks päevaks suleti.

Kohtuotsus on vaidlustatav vaid kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kohtumenetluse pooled saavad otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul.

Allikas: Tartu maakohtu 12.01.2010 pressiteade

Viru-Jaakobi kirik (foto: www.virumaa.info)

7. jaanuaril pidasid Ida Prefektuuri Rakvere kriminaalteenistuse ametnikud kinni 16- ja 17-aastase nooruki, kes varastasid detsembri lõpus Viru-Jaagupi alevikust Viru-Jaakobi koguduse kantseleist seifi sularahaga, kirikuõpetaja ametiristi, armulauariistade kohvri koos seal sees olnud esemetega, fotoaparaadi ja muud vara. Reedel, 8. jaanuaril, võeti noorukid Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlusel vahi alla.

Osa varastatust leiti neljapäeval ühe kahtlustatava elukohast ja tagastatakse kogudusele.

„Kahtlustatavate näol on tegemist juba pikemat aeg politseile tuttavate noorukitega, nende suhtes on menetluses mitu erinevat kuriteoepisoodi. Praegusel hetkel on alust neid seostada lisaks kiriku vara vargusele ka möödunud aasta novembri lõpus Viru-Jaagupis toimunud vargusega AS Eesti Post tööruumidest. Uurimise käigus on kindlaks tehtud, et ka mõni päev hiljem samas kohas toimunud vargus on poiste kätetöö. Mõlemad noorukid on varem kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest. Need kuriteod, mille toime panemises poisse praegusel ajal kahtlustatakse, panid nad toime katseajal. Oli näha, et vabaduses viibides ei suuda poisid uute kuritegude sooritamisest hoiduda, seetõttu tuligi taotleda nende vahistamist,“ ütles prokuröri abi Silvi Pass.

„Viimasel ajal on sagenenud alaealiste poolt korduvalt toime pandud õigusrikkumised ja kui teised mõjutusvahendid ei aita käitumist parandada, siis tuleb kasutusele võtta äärmuslikud meetmed, mis on ka vahistamine,“ ütles Rakvere kriminaalteenistuse vanem Kalmer Pere.

Kriminaalasja menetlevad Ida Prefektuur ja Viru Ringkonnaprokuratuur.

Kuriteod, mille toimepanemises noorukeid kahtlustatakse:

Ajavahemikul 21.12.-22.12.2009 tungiti läbi akna Vinni vallas Viru-Jaagupi alevikus kirikusse, kust varastati seif koos 20 500 krooniga ja teisi esemeid.

30.11.2009 kella 23.04 ajal tungiti akna kaudu Viru-Jaagupis sidejaoskonda ja ära varastati maiustusi, toiduaineid ja mänguasju.

26.11.2009 öösel tungiti Viru-Jaagupi sidejaoskonna ruumidesse, kust varastati digibox, sigarette ja tulemasinaid.

Allikas: Viru Ringkonnaprokuratuuri 11.01.2010 pressiteade