President Ilvese kommentaar:

“Ma tunnustan ja tervitan siiralt Riigikogu enamuse tahet reguleerida varasemast tõhusamalt monopoolsete ettevõtete hinnapoliitikat ja kaitsta koos sellega tarbijate huvisid.

Siiski peavad ka parimad ja kõige õilsamad kavatsused olema täielikult kooskõlas põhiseadusega. Nii näiteks võivad tarbijate õigused jääda alates 15. juulist 2010 ilma põhiseaduses nõutava tõhusa kaitseta kuni seaduse tegeliku rakendumiseni 2011. aasta lõpus.

Nimelt kaotaksid seaduse järgi kohaliku omavalitsuse määratud veeteenuse hinnad alates 15. juulist kehtivuse. Sellest ajast peab vee-ettevõtja kehtestama hinnad ise. See aga võib kaasa tuua hindade kontrollimatu tõusu ning Riigikogus vastu võetud seadus ei anna praegusel kujul võimalust hinnatõusu tõhusaks takistamiseks.

Olgu see vaid üks näide selle kohta, et “Monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadus” sisaldab praegusel kujul kiirustamisest tingitud vigu ja vastuolusid. Seadus rikuks põhiseadusevastasel kujul tarbijate huve ja õigusi ning võib kaasa tuua kohtuvaidlusi.

Sellele juhtis tähelepanu ka õiguskantsler oma 17. juuni memorandumis, mille ta saatis Riigikogu liikmetele enne seaduse vastuvõtmist.

Lähtuvalt eelnevast kutsun Riigikogu üles esimesel võimalusel neid vigu parandama ja andma koos sellega Vabariigi Presidendile võimalust tarbijate huve kaitsev seadus kiiresti välja kuulutada.”

Vabariigi Presidendi otsuse täistekst asub siin

Allikas: presidendi kantselei 30.06.2010 pressiteade

Esimesena tekkis Lepiku asemel parlamenti mineku õigus Tartu linnapeal Urmas Kruusel, kes otsustas aga oma kohast loobuda. Kruuse on varem BNS-ile öelnud, et rahvas on andnud talle piisavalt suure mandaadi, et olla linnapea kohal kuni valimisperioodi lõpuni.

Kruuse tagasiastumise järel saab riigikogu liikmeks Trei, kes on kinnitanud, et on valmis saadikukoha vastu võtma. Ametisse astub ta vande andmisega neljapäeva ennelõunal toimuval riigikogu istungil.

Lepik esitas teisipäeval riigikogu juhatusele avalduse parlamendist lahkumiseks, põhjendades seda sooviga enne maavanemaks saamist käia perega puhkusel. Fraktsiooni pressiesindaja ütles BNS-ile, et kui valitsus nimetab Lepiku ametisse, peaks ta maavanemaks asuma 1. juulist.

Valitsus nimetab maavanema regionaalministri ettepanekul ametisse viieks aastaks. Valitsuse pressiesindaja sõnul tuleb Lepiku nimetamine tõenäoliselt kõne alla neljapäevasel istungil.

Kui Lepik kogus 2007. aasta riigikogu valimistel Võru-, Valga- ja Põlvamaal kandideerides 2176 häält, siis Trei pälvis Jõgeva- ja Tartumaa valimisringkonnas 681 valija toetuse.

Allikas: BNS, 16.06.2010

“Loobun ametivande andmisest ega soovi asuda riigikogu liikmeks seoses sooviga jätkata tööd Tartu linnapeana,” vahendas linnavalitsus BNS-ile Kruuse avaldust.

“Poleks õige tartlaste usalduse ja toetusega mitte arvestada ning uusi väljakutseid otsima minna,” ütles Kruuse, kes on ka varem BNS-ile öelnud, et rahvas on andnud talle piisavalt suure mandaadi oma töö jätkamiseks valimisperioodi lõpuni.

“Tartus on veel väga palju teha – vajame jätkuvalt uusi lasteaiakohti, AHHAA keskuse ehitus alles käib, haridusvaldkonnas on linnal mitmeid väljakutseid,” ütles ta avalduses.

Kruuse pidi andma riigikogu juhatuse otsusega 16. juunil ametivande, et asuda riigikogust Valga maavanema ametikohale läinud Margus Lepiku asemel parlamenti.

Kruuse loobumise korral saaks asendusliikme koha Reformierakonna Jõgeva maakonnaorganisatsiooni arendusjuht Terje Trei, kes on kinnitanud, et oleks valmis koha vastu võtma.

Valga senise maavanema Georg Trašanovi vabastas valitsus ametist mai lõpus seoses teenistustähtaja lõppemisega. Tegelikkuses ei töötanud ta maavanemana aga juba 2007. aasta novembrist, kui Tartu maakohus kõrvaldas ta kriminaalasja menetluse ajaks ametist. Märtsis mõistis maakohus Trašanovi altkäemaksu võtmises süüdi, kuid kuna nii prokurör kui süüaluste kaitsjad kaebasid otsuse edasi, jätkub süüasja arutamine Tartu ringkonnakohtus.

Allikas: BNS, 16.06.2010

Komisjoni istungist toimub otseülekanne ka Riigikogu veebilehel aadressil www.riigikogu.ee/index.php?id=31514

Ülemkogu kohtumisel on Eesti jaoks kõige olulisem küsimus Eesti euroalaga liitumise otsuse heakskiitmine.

Ülemkogu kohtumise peamine teema on Euroopa uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020“ ja sellega seoses tehtavad esimesed otsused majanduse juhtimise tugevdamise kohta. Lisaks kinnitatakse majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ettevalmistatud Eli seisukohad G20 tippkohtumiseks ja käsitletakse ELi siseseid vajalikke tegevusi finantssektori tugevdamiseks.

Valitsuse seisukohtadega on võimalik lähemalt tutvuda riigikantselei veebiaadressil www.riigikantselei.ee/failid/100610_VV_seisukohad.pdf

Vastavalt Riigikogud kodu- ja töökorra seadusele kujundavad Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ja väliskomisjon Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes ning annavad arvamuse muude Euroopa Liidu asjade kohta, samuti kontrollivad Vabariigi Valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika teostamisel.

Allikas: Riigikogu pressitalituse 11.06.2010 pressiteade

Villu Reiljan

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus maa- ja ringkonnakohtuga, et Villu Reiljani, Tarmo Silla ja Aivo Pärna tegudes on tuvastatud vastavalt pistise nõudmise, vahendamise ja lubamise süüteokoosseis.

Kolleegium on seisukohal, et maa- ja ringkonnakohtu otsustega on kindlaks tehtud, et V. Reiljani ülesandel küsis T. Sild A. Pärnalt raha otsustuste tegemise eest viimasega seotud äriühingu AS Wipestrex Grupp suhtes seoses Tallinnas aadressil Rävala 8 asuva kinnisasja pakkumismenetlusega. Samuti on kindlaks tehtud, et

A. Pärn nõustus talle esitatud pistise nõudmisega. Seega on kriminaalasjas tõendatud pistise võtmiseks ja andmiseks vajaliku kokkuleppe olemasolu. Süüdistuses ja kohtuotsustes loetletud otsustuste langetamine oli V. Reiljani pädevuses tema ametialaste volituste tõttu keskkonnaministrina, s.o tema ametiseisundi tõttu.

Kolleegium nõustus kaitsjatega, et jälitustoimingu protokoll tuleb osas, milles see kajastab 9. augustil 2006. a asetleidnud A. Pärna ja T. Silla vestlust, tunnistada lubamatuks tõendiks ning jätta tõendikogumist välja. Jälitustoiminguga saadud teave on tõendina kasutatav vaid juhul, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid (KrMS § 111). Riigikohus leidis, et jälitustegevuse teostamisel ei järgitud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) nõudeid, kuna seda teostati eeluurimiskohtuniku suulise loa alusel. Seadus aga sellist võimalust ette ei näe.

Kolleegium leidis siiski, et kirjeldatud rikkumine ei too endaga kaasa kohtuotsuste tühistamist, kuna tegemist ei olnud kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava tõendiga.

Jõusse jäi Villu Reiljanile mõistetud karistus 2 aastat ja 3 kuud vangistust, mis jäeti tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga, Tarmo Sillale mõistetud rahaline karistus 102.870 krooni ning Aivo Pärnale mõistetud rahaline karistus 143.440 krooni.

Allikas: Riigikohtu 26.05.2010 pressiteade

Estonia maja uksed keeratakse lukku ja rongkäik asub maja eest teele kell 12.00. Kell 13.00 toimub Toompea lossi sisehoovis üles pandud suurel laval kontsert riigikogu liikmetele ja maja töötajatele. Kell 14.00 annab Riigikogu esimees Ene Ergma Valges saalis estoonlastele pidulikult üle teatri preemiad 104. hooaja parimatele kolleegidele. Pärast pidulikku osa saavad estoonlased võimaluse majas ringi vaadata ja Riigikogu töökeskkonnaga tutvust teha.

Lõbusa kontserdi (mille jooksul ei RÄÄGITA puuduolevast rahast, pensionireformist ja uuest majast) kava on kokku pannud Arne Mikk. Lisaks Estonia orkestrile, koorile, poistekoorile, tantsijatele ja solistidele löövad laval luikede tantsus kaasa balletiveteranid Tiiu Randviir, Elita Erkina, Tatjana Laid ja Olga Tshitsherova. Dirigeerivad Eri Klas ja Jüri Alperten.

Allikas: Rahvusooper Estonia 17.05.2010 pressiteade

Foto: Soome Vabariigi Presidendi kantselei

4.-5. mail viibib Eestis riigivisiidil Soome Vabariigi president Tarja Halonen koos abikaasa Pentti Arajärviga.

Riigivisiidi käigus kohtub Tarja Halonen Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, kellega antakse ühine pressikonverents. Plaanis on kohtumine ja töölõuna peaminister Andrus Ansipiga ning külaskäik Riigikogusse, kus Tarja Halonen esineb kõnega ja kohtub Riigikogu esimehe Ene Ergmaga.

Kohtumistel arutatakse Läänemere strateegiaga seonduvat. Samuti kõneldakse riikidevahelistest kahepoolsetest suhetest ning Eesti-Soome koostööst majanduse, hariduse, siseturu ja energeetika valdkonnas. Arutatakse ka arenguid Euroopa Liidus pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

Tarja Halonen külastab riigivisiidi käigus ka Eesti Lastekirjanduse Keskust ja avab Viinistu kunstimuuseumis Soome kunstnike näituse.

Tarja Halonen oli viimati riigivisiidil Eestis 2000. aastal president Lennart Meri kutsel. 2003. aastal külastas Tarja Halonen Eestit ametliku visiidi raames president Arnold Rüütli kutsel.

Soome presidenti saadab visiidil haridusminister Henna Virkkunen, kes kohtub oma Eesti kolleegi Tõnis Lukasega ja külastab Tallinna Ühisgümnaasiumi.

Allikas: Välisministeerium

Kell 10.45 juhatab Lossi platsil päeva sisse politsei- ja piirivalveameti ühendorkester, kell 11 tervitab külalisi Riigikogu esimees Ene Ergma. Keskpäeval leiab Riigikogu istungisaalis aset traditsiooniline valitsuse infotund, kus rahva küsimustele vastavad peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Jürgen Ligi, siseminister Marko Pomerants ja sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Kell 12.15 tutvustab õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ruumis R312 võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõud.

Sotsiaalkomisjoni avalik istung „Vaesusest Eestis“ algab kell 13.30 konverentsisaalis. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta raames tutvustatakse Statistikaameti analüüsi. Istungi ülekanne on ka internetis: www.riigikogu.ee/live/otse.asx.

Samal ajal peab avaliku istungi ka õiguskomisjon (ruumis L262) teemal „Uimastisõltuvus ja narkokuritegevus“. Kõne all on narkomaania noorte seas ja karistuste muutumine viimaste aastate jooksul.

Kella 11-17 toimuvad ekskursioonid Toompea lossis ning pääseb Pika Hermanni torni. Lisaks on võimalus tutvuda eelmise aasta parimate Eesti pressifotode näituse ja I Riigikogu esimehe Juhan Kuke mälestusnäitusega. Kunstisaalis on avatud tekstiilikunstnike Maasike Maasiku ja Tiina Puhkani vaibanäitus, kohvikus saab vaadata filmi “Meie parlament – Riigikogu” ja parlamenditeemalist animafilmi sarjast „Lotte 90”. Lapsed saavad joonistada, avatud on parlamendi e-saal. Külalistele jagatakse Riigikogu tutvustavaid infomaterjale ja vestibüülis müüakse suveniire.

Kell 17 saab Valges saalis kuulata Tehnikaülikooli Akadeemilist Meeskoori.

NB! Kuna Toompea lossi külalistel tuleb läbida turvaväravad, palume varuda aega ja kannatust. Aja kokkuhoiu mõttes oleks mõistlik jätta metallesemed ja suured kotid koju. Kaasa võta vaid hea tuju!

Avatud on ka Riigikogu teabekeskus ( Toompea 1).

Seal võib kell 11 vaadata filmi „Oma Maapäev“, mille režissöör on Hardi Volmer (ERR 2007). Kell 12 etendub Toomklubi Teatrikooli etendus „Lapsesuu“ improvisatsioonidega kooliteemadel. Kell 13 linastub Indrek Treufeldti film „Nagu orkester. Eesti parlamentarismist“ dokumentaalsarjast 11000 aastat hiljem (ERR 2008). Kell 14 saab vaadata Tallinna 32. Keskkooli teatristuudio Rubiku Kuubiku etendust „Noorus“. Kell 15 annavad Riigikogu liikmed Erki Nool ja Jüri Tamm kehalise kasvatuse tunni.

Teabekeskuses on avatud ka Riigikogu ajalugu ja tegevust tutvustav püsinäitus, näidatakse Euroopa Parlamenti tutvustavaid lühifilme ja jagatakse praktilisi näpunäiteid Riigikogu veebilehe kasutamiseks.

Ülevaatlik teave Riigikogu lahtiste uste päevast on internetis siin.

Allikas: Riigikogu pressitalituse 22.04.2010 pressiteade

Prof Marju Lauristin

Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti 2009. aasta inimarengu aruannet. Ettekannetega esinesid Eesti inimarengu aruande 2009 peatoimetaja Marju Lauristin, toimetaja Rivo Noorkõiv ning põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.

Marju Lauristin väljendas siirast heameelt selle üle, et Riigikogu on juba mitmendat aastat võtnud inimarengu aruande tõsise tähelepanu alla ja aidanud sellega tegelikult kaasa inimarengu probleemide teadvustamisele Eesti ühiskonnas. See on võimalus võrrelda Eestit ja teisi ÜRO liikmeid omavahel seisukohast, missugune on inimarengu olukord maailma eri maades ehk inimeste elukvaliteet – tervis, haridus ja heaolu. Lauristini sõnul on need kolm sammast, millel inimareng püsib. Ta rääkis, et valminud aruande läbivaks teljeks on keskkond. Inimarengu keskkonnana vaadeldakse looduskeskkonna kõrval ruumilist keskkonda laiemalt, halduskeskkonda, rahvastikku kui inimarengu enda objektiivset näitajat, aga ka kui keskkonda teisteks protsessideks – sotsiaalset keskkonda, majanduskeskkonda, infokeskkonda, haridust, teadmisi, väärtuskeskkonda. Lauristin väitiss, et inimarengu aruandes kajastub ka majanduskriisi mõju inimarengule. „Põhitähelepanu on muidugi tööpuuduse mõjudel,” ütles Lauristin. Seejuures mainis ta tööpuuduse mõju tervisele, eriti meeste tervisele ning tööpuuduse seoseid haridusega. Lauristin: „Tööpuudus näitas veel kord, kui terav on Eestis küsimus hariduse sisu ja kvalifikatsiooni vastavusest tööturu nõuetele.” Looduskeskkonna peatükki tutvustades vihjas ta andmetele, mille kohaselt on inimesed järjest enam huvitatud oma keskkonnast, nad tahavad kaasa rääkida planeeringutes ning on murelikud selle üle, kuidas majandusareng mõjutab nende lähikeskkonda. „Tallinna õhk, Tallinna müra – nende kohta on andmed, mis peaksid olema väga terava tähelepanu all,” hoiatas ettekandja.

Lauristin rääkis veel sotsiaalsest keskkonnast, tööturust ja sotsiaalsest mobiilsusest, kooli ja kodu väärtuskasvatusest kui vaimsest keskkonnast, aga ka olukorrast majanduses. Lauristin rõhutas, et tuleb arutada kogu maksusüsteemi probleeme; meie maksusüsteem on näidanud majanduskriisis oma nõrkust. „Eesti kuulub ikkagi Euroopa Liidu n-ö kõige nõrgemasse rühma, kus on sotsiaalkaitse kulutused Euroopa madalaimad ja vaesusrisk siiski suhteliselt üks suuremaid,” nentis Lauristin. „Meile on vajalik suurem avatus, uuenemisvõime, prioriteete on vaja selgesti püstitada ja näha globaalseid arenguid,” ütles Lauristin.

Rivo Noorkõiv rääkis regionaalsetest probleemidest. Noorkõiv viitas inimarengu aruandes kajastuvatele numbritele, mis näitavad, et 60% kogu sisemajanduse kogutoodangust annab Harjumaa, ülejäänud – 40%, Tartu 10%. „Ükski maakond peale Harjumaa ei ületa isegi Eestimaa maakondade keskmist,” ütles Noorkõiv. Ta mainis järeldustena kohalike omavalitsuste käsutuses olevat väga erinevat ressurssi ning elanikkonna vähenemist maakondades, mis tõstatab omakorda rahvastikutaaste küsimused. Noorkõiv juhtis tähelepanu nii riigi sotsiaal- kui regionaalpoliitika küsimustele.

Väino Linde tutvustas põhiseaduskomisjonis toimunud arutelusid öeldes, et Eesti 2009. aasta inimarengu aruanne on otsekohene sissevaade ühiskonna arengu tendentsidesse ja seekord rõhuasetusega inimtegevuse keskkonnale. Linde sõnul on inimarengu aruande koostajad poliitika sisendite inspireerijad, kes ei ürita ise vastavaid poliitilisi lahendusi pakkuda, vaid usaldavad lahenduste otsimise poliitikutele. „Inimarengu aruande põhisõnum on see, et me peame täna olema valmis minema läbi eurovärava. Majandusarengus oleme praegu innovatsioonipõhise majanduse või teadmusmajanduse läve juures. Inimarengus oleme praegu kõrgelt arenenud riikide läve taga,” ütles Linde.

Allikas: Riigikogu pressitalituse 22.04.2010 pressiteade

Eesti Koostöö Kogu esitletud aruande keskseks fookuseks on meie inimeste elukeskkond ja ühiskonna kvaliteet. Aruande koostanud teadlaste arvates annab regioonide negatiivne rändesaldo sealsele elu- ja töökeskkonnale tõsiseltvõetava hinnangu. Keskkonnast tingitud suur ebavõrdsus ja ühiskonna arengus valdav tardumus vajab tähelepanu ning muutusi. Ettekandega esinevad ja Riigikogu liikmete küsimustele vastavad aruande peatoimetaja, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, EIA toimetaja, Geomedia juht Rivo Noorkõiv ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. Esitlusest teeb erisaate ETV, mis on eetris neljapäeva õhtul.

Värskes inimarengu aruandes annavad tunnustatud teadlased oma hinnangu ühiskonnaelus toimuvale, keskendudes seekord meie inimeste elukeskkonnale ja ühiskonna kvaliteedile. Eesti muutuv eluolu on taas käsitletud nii globaalselt kui kohaliku tasandi kontekstis. Prognoosides kriisi mõju inimarengu näitajatele ja lahates meie regionaalarengut, pakutakse ka lahendusi, kuidas Eesti võiks majanduskriisist väljuda. Värske aruanne analüüsib eestimaalaste tööelus ja väärtushinnangutes toimunud muutusi, mis viitavad Eesti elanikkonna toimetulekuväärtuste asendumisele eneseväljendamisega seotud väärtustega. Erinevalt varasematest aruannetest on uudse vaatenurgana käsitletud looduskeskkonna rolli ja inimarengu piirkondlikke ning soolisi iseärasusi.

Eesti Koostöö Kogu 2009 kuue mahuka peatüki toimetajateks ja autoriteks on 36 tunnustatud Eesti ühiskonna- ja majandusteadlast ning eksperti Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Tuleviku Uuringute Instituudist, Säästva Eesti Instituudist, poliitikauuringute keskusest Praxis, konsultatsiooni- ja koolituskeskusest Geomedia, Arengufondist ja uuringufirmast SaarPoll.

Allikas: Riigikogu pressitalituse 21.04.2010 pressiteade

„Lapsed vajavad kaitset ebatervete huvidega, teismeliseeas laste vähese seksuaalteadlikkusega manipuleerivate täiskasvanute eest,“ selgitas EER fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg (fotol).

„Praegu kehtiv vanuse alampiir 14 aastat ei arvesta selles eas lapse vähese sotsiaalse küpsusega käitumiseks ja otsustamiseks seksuaalteadlikust nõudvates olukordades. Ka mitmed kodanikeühendused peavad vajalikuks vanuse alampiiri tõstmist juhtudel, mis puudutavad suguühendust lapseealisega või suguealisega täisealise isiku poolt,“ rääkis Strandberg.

Eelnõus on välja toodud, et lastekaitse seaduse kohaselt peab laps olema kaitstud igasuguse seksuaalse ärakasutamise eest, sealhulgas on keelatud täiskasvanu poolt lapse ahvatlemine seksuaaltegevusse, lapse kasutamine prostituudina ja lapse kasutamine pornograafilistel eesmärkidel. Lastekaitse seaduse tähenduses loetakse lasteks kõik alla 18-aastased inimesed. Ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklis 34 on sätestatud, et konventsiooni osalisriigid kohustuvad kaitsma last igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest. Selleks võtavad osalisriigid tarvitusele vastavad riiklikud, kahe- ja mitmepoolsed abinõud vältimaks lapse ahvatlemist või sundimist osalema ükskõik millises ebaseaduslikus seksuaaltegevuses, lapse kasutamist prostituudina või mõnel muul ebaseaduslikul seksuaalsel eesmärgil, laste kasutamist pornograafilistes etendustes ja materjalides.

Laste seksuaalne ärakasutamine pole Eestiski harv nähtus. 14aastane vanusepiir on selgelt liiga madal luues olukorra loomult seksuaalsete kuritarvituste seaduslikuks legaliseerimiseks. Asjaolu, et alaealiste kriminaalvastutus algab 14. eluaastast ei saa aga olla aluseks, et väita, et ka 14. eluaastast algab vastutus, mis on seotud täiskasvanuga tekkida võivas seksuaalses suhtes.

Eestimaa Rohelised on veendunud, et lapseea vanuse määra tõstmine käesolevas eelnõus märgitud paragrahvides võimaldab paremini kaitsta laste huve ning tagada lastekaitseseaduses jt rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud kohustus kaitsta last seksuaalse ekspluateerimise ja ärakasutamise eest.

Allikas: Erakonna Eestimaa Rohelised 08.04.2010 pressiteade

Riigikogu poolt tänas sõnaraamatu valmimise eest hea seisnud inimesi Riigikogu aseesimees Keit Pentus. „Paul-Eerik Rummo on ütelnud, et üksteist austavad inimesed leiavad kergesti ühise keele. Gigantset tööd nõudnud Eesti-Vene sõnaraamat just selliseid ühist keelt otsivaid inimesi aitabki, sest ühise keele leidmiseks on teine kord vaja lisaks austusele ka praktilist abi,” ütles Pentus. Ta märkis, et 125.000 sõna sisaldav sõnaraamat on suureks abiks mitte ainult keele õppijaile, vaid ka neile kes loevad raamatuid ja neile, kes kunagi tulevikus hakkavad uusi sõnaraamatuid koostama. Personaalsed tänukirjad mahuka töö eest sõnaraamatu töörühmas said Maimu Liiv, Anne Romet, Asta Õim, Tiiu Lagle, Nelli Melts ja Urmas Sutrop.

Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop informeeris, et alates tänasest on Eesti-Vene sõnaraamatu elektrooniline versioon tasuta saadaval ka Eesti Keele Instituudi internetileheküljel. Keit Pentuse sõnul on sõnaraamatu internetis kättesaadavaks tegemine väga tänuväärne. “Interneti sõnaraamat on mugav ja kiire, kindlasti toob see juurde tuhandeid sõnaraamatu kasutajaid,” lisas Pentus.

Sõnaraamatu koostajate nimel esines tänukõnega sõnaraamatu III, IV ja V osa toimetaja Nelli Melts, kes väitis, et sõnaraamat sisaldab nii palju teadmisi, et seda tuleb kasutada kui õpikut.

Omapoolse tänu andis edasi ka Riigikogu esimees Ene Ergma, kes ütles: „Keel on üks võimalus üksteisest aru saada. Selle sõnaraamatu koostamiseks kulutatud aeg ei ole asjata raisatud.”

Mahukas tõlkesõnaraamatu viieosaline kogumik sisaldab tänapäeva eesti keele üldsõnavara ja hulgaliselt termineid. Sõnaraamatus on suurt tähelepanu pööratud eesti ja vene keele tähenduserisustele, samuti antakse grammatilist infot nii eesti märksõnade kui ka nende vene tõlkevastete kohta.

Allikas: Riigikogu pressitalituse 25.03.2010 pressiteade

Robert Antropovi (fotol) sõnul tõdeti töörühmas, et allikakaitse vajab siiski Eestis seadusandlikku regulatsiooni. ’’Riigikogu peab eelnõud igal juhul edasi menetlema. Seepärast tegi töörühm ettepaneku justiitsministrile viia enne esimest lugemist eelnõusse muudatused, mis vähendaks ajakirjanike hirme,’’ lausus Antropov.

’’Töörühm avaldas arvamust, et kõige enam vaidlust tekitanud sätted tuleks esialgu eelnõust välja jätta. Näiteks allikakaitse murdmise kuriteokoosseisude kataloogi tuleks vähendada II astme kuritegude võrra ning ülejäänud I astme kuriteokoosseisud, mille puhul on ettenähtud vähemalt 8 aastat karistust ükshaaval üle vaadata’’.

Antropovi sõnul tekitas vaidlust ka võlaõigusseaduse muutmine, mis puudutab mittevaralise kahju hüvitamise ja nn preventiivse trahvi suuruse määramist. ’’Otsustati muudatusettepanek selgemalt formuleerida ning täiendada selles osas ka eelnõu seletuskirja,’’ lisas Antropov.

Antropovi hinnangul tuleb täiendav debatt antud teemal ja muid võimalikke muudatusettepanekuid Riigikogus esimese ja teise lugemise vahel. ’’Töö peab jätkuma seni, kuni kõik osapooled jõuavad nii tundlikus teemas kõiki pooli rahuldavale kokkuleppele. Unustada ei tohi ka kaitstavat allikat ennast,’’ ütles Antropov.

Lisaks justiitsministeeriumi esindajatele osales tänases õiguskomisjoni töörühmas Peeter Ernits Ajakirjanike Liidust, Urmas Loit Avaliku Sõna Nõukogust, Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa, Eesti Ajalehtede Liidu esindajana Tarmo Vahter, Baltic News Service’i Eesti peatoimetaja Anvar Samost ja Ringhäälingute Liidu esindajana Janek Luts.

Järgmine töörühma kohtumine toimub Justiitsministeeriumis 1. aprillil, kus arutatakse eelnõu esimese lugemise teksti sõnastuse konkreetseid muudatusettepanekuid. 5. aprillil peab õiguskomisjon need muudatusettepanekud heaks kiitma. Allikakaitse seaduse eelnõu esimene lugemine toimub Riigikogus 7. aprillil.

Allikas: Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni 25.03.2010 pressiteade

Foto: www.killerkott.org

Neljapäeval, 25. märtsil esitasid Eestimaa Roheliste, Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioonid Riigikogu menetlusse Plastkotiaktsiisi seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on vähendada plastkottide kasutamist ja sellest tulenevat kahjulikku keskkonnamõju plastkottide maksustamise teel ning samal ajal tuua riigieelarvesse lisaraha.

Erakond Eestimaa Rohelised (EER) fraktsiooni liikme Toomas Trapido sõnul kehtestatakse aktsiis eelkõige tarbijate valikute mõjutamiseks kasutamaks müügikohast kaupade kaasavõtmiseks keskkonnasõbralikumaid alternatiive, näiteks riidekotti või varem soetatud plastkotti.

„Niinimetatud kilekotimaks on väike, aga selge signaal igale inimesele – kas maksta ja koormata loodust rohkem või muuta õige vähe oma käitumist ning olla sõber looduse ja oma rahakotiga,“ ütles Trapido.

Plastkottide liigtarbimise negatiivne mõju keskkonnale väljendub nii nende tootmisele kulutatud tooraines, energias ning sellest tekkinud saastes, kuid mis veelgi olulisem, tarbimiselt kõrvaldatud plastkottide poolt põhjustatud keskkonnakahjus. Plastkotid lagunevad looduses ning ka prügi ladestuskohtades väga pika aja (kümnetes kuni tõenäoselt sadades aastates) jooksul ning loodusesse sattunult ohustavad nii väikeseid kui suuri elusorganisme, kes plastkotte ja nende jäänuseid sisse võivad süüa.

Eelnõu eesmärki silmas pidades maksustatakse plastkotte lõppkasutajani jõudmisel, et aktsiisil oleks suur mõju just soetaja tarbimisotsusele. Samuti maksustatakse aktsiisiga vaid need plastkotid, mis on mõeldud klientide poolt müügikohast kauba kaasavõtmiseks, v.a. tervisekaitse eesmärgil kasutatavad kotid nt puuviljade pakkimiseks. Kõiki muid plastkotte, nt prügikotte, eelnõus sätestatav aktsiis ei hõlma. Aktsiisimääraks pakuvad Rohelised 3 krooni ühe plastkoti kohta.

Sarnaselt on plastkottide kasutamise piiramiseks kehtestatud maksunduslikud meetmed ka erinevates Euroopa Liidu riikides, näiteks Iirimaal ja Taanis. Lisaks on plastkottide kasutamise piiramiseks rakendatud või plaanitakse rakendada meetmeid ka kolmandates riikides, näiteks Taiwanil, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Tansaanias, Bangladeshis ja mitmetes USA linnades.

Allikas: EER 25.03.2010 pressiteade

Riigikogu esimehe kandidaadiks esitatud Indrek Saare poolt hääletas 42 Riigikogu liiget

Kokku osales esimehe valimisel 100 Riigikogu liiget. Kehtetuid hääletussedeleid oli 3.

Ergma kandidatuuri Riigikogu esimehe kohale esitas Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Peeter Tulviste. Indrek Saare kandidatuuri seadis üles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor.

Aseesimeeste valimistel esitas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Peep Aru Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Keit Pentuse ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson esitas aseesimehe kandidaadiks Jüri Ratase.

Aseesimeeste salajasest hääletamisest võttis osa 100 Riigikogu liiget. Keit Pentuse poolt hääletas 52 Riigikogu liiget ja Jüri Ratase poolt hääletas 47 Riigikogu liiget. Kehtetuid hääletussedeleid oli 1. Vastavalt saadud häältearvule valiti Riigikogu esimeseks aseesimeheks Keit Pentus ja teiseks aseesimeheks Jüri Ratas.

Allikas: Riigikogu pressitalituse 25.03.2010 pressiteade

“Indrek Saar on võimekas uue põlvkonna poliitik, kellel on Riigikogus tugev toetus. Indrek saab suurepäraselt hakkama Riigikogu juhtimisega, Eesti parlamendi esindamisega välissuhtluses, ka suudab ta parandada viimastel aastatel ohtlikult madalale langenud Riigikogu mainet,” põhjendas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor saadikurühma otsust.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Indrek Saar (37) kuulub Riigikokku alates 2007. aastast. Tänavu valiti ta Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee kodukorrakomitee aseesimeheks. Enne Riigikogus tööle asumist juhtis Saar aseesimehena Rakvere linnavolikogu. Saar on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli ning on töötanud aastatel Rakvere teatri ning Teatri NO-99 direktorina, Eesti Teatrijuhtide Liidu juhatuse liikmena ning Eesti Etendusasutuse Liidu nõukogu esimehena.

Sotsiaaldemokraatide hinnangul vajab Riigikogu hädasti uut esimeest ja tasakaalukamat juhtimist, sest Ene Ergma on Riigikogu Eesti avalikkusega suheldes nigelalt esindanud ning ajanud oma töös lubamatut parteipoliitilist joont.

“Me ei saa kuidagi toetada Ene Ergma jätkamist. Riigikogu esimees peab olema Riigikogu esimees ja mitte oma erakonna hääletoru, kuid kahjuks käitub Ene Ergma sageli Isamaa ja Res Publica Liidu peakontorist saadud juhtnööride järgi,” selgitas Nestor. “Teiseks spiikri vahetamise põhjuseks on asjaolu, et Ergma on kriisihetkedel ajakirjanduse õigustatud küsimuste eest peitu pugenud ning pole suutnud Riigikogu rolli ja käitumist avalikkusele selgitada.”

Allikas: SDE 23.03.2010 pressiteade