Foto: www.britishcouncil.org

Peaminister Andrus Ansipi nõunikuna riigikaitselistes ja julgeolekuküsimustes asus alates tänasest tööle kindral Ants Laaneots.

Möödunud nädalal Eesti kaitseväe juhataja ametist erru läinud kindral Laaneots hakkab peaministrit nõustama kaitsepoliitilistes küsimustes, samuti on tema ülesandeks vaadata läbi selleteemalisi eelnõusid ja arengukavasid.

Peaminister Andrus Ansip avaldas heameelt kindrali otsuse üle see ametikoht vastu võtta.

„Ants Laaneotsa laialdased kogemused ja sõjaline ekspertiis on kõrgelt hinnatud ning aitavad Eesti riigikaitset edaspidigi tugevdada. Riigikaitse tulemuslik korraldamine eeldab tõhusat juhtimist, kiiret otsustusprotsessi ning koostööd eri ametkondade ja eluvaldkondade vahel. Olen veendunud, et kindral Laaneotsa nõuanded nii mulle kui kogu valitsusele aitavad selle saavutamisele tugevasti kaasa,“ lausus valitsusjuht.

Käesoleva aasta alguses jõustunud riigikaitse strateegia rõhutab laiapindset lähenemist, kus lisaks sõjalise kaitse kindlustamisele tuleb tagada sellele ka ühiskonna toetus, osaleda ktiivselt rahvusvahelistes liitudes, suurendada riigi sisejulgeolekut, kindlustada elutähtsate teenuste toimimine ja arendada psühholoogilist kaitset.

Kindral Ants Laaneots on sündinud 16. jaanuaril 1948 Kilingi-Nõmmel Pärnumaal. Ta on lõpetanud kaardiväe kõrgema tankivägede kooli Harkovis ja Malinovski-nimelise tankiväeakadeemia Moskvas, õppinud NATO kaitsekolledžis Roomas ning Soome kõrgematel riigikaitsekursustel. Laaneots on teeninud Nõukogude armees, jõudnud polkovniku auastmeni ning tegutsenud Etioopias jalaväediviisi ning armeekorpuse ülema sõjalise nõunikuna.

Taasiseseisvunud Eestis määras valitsus Ants Laaneotsa 1991. aasta sügisel looma Kaitsejõudude Peastaapi ning aastatel 1991-1994 oli Laaneots selle ülem. Aastatel 1994-1996 töötas ta AS-i ESS Lõuna direktorina. 1997. aastal teenis Laaneots kaitseväe peainspektori ametikohal ning aastatel 1997-1999 oli ta taas Kaitsejõudude Peastaabi ülem.

Enne Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemaks määramist aastal 2001 teenis kindral Ants Laaneots Balti Kaitseuuringute Keskuse ülemana. 2002. aastal nimetati ta kaitseatašeeks Venemaal ja Ukrainas. Alates 2006. aasta detsembrist kuni möödunud nädala esmaspäevani teenis Laaneots Eesti kaitseväe juhatajana.

Kindrali auastme sai Ants Laaneots tänavu suvel.

Allikas: valitsuse kommunikatsioonibüroo 12.12.2011 pressiteade

Peaministrid Katainen ja Ansip Stenbocki majas 27.06.2011 (foto: Riigikantselei)

Peaminister Andrus Ansip on esmaspäeval Soomes, kus ta kohtub Soome valitsusjuhi Jyrki Kataineniga. Kohtumisel arutlevad valitsusjuhid Euroopa Liiduga seotud teemadel. Jutuks tuleb ka koostöö seoses Rail Baltic projektiga ning energeetika.

Lisaks on kohtumisel plaanis peaministrite poolt allkirjastada Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkulepe. Kokkuleppe alusel tunnustatakse Eesti ja Soome vahel ingliskeelseid rahvastikuregistri väljavõtteid ilma apostille ja tõlketa. Praegu tuleb kõik dokumendid, mida soovitakse teises riigis kasutada, tõlkida ja kinnitada Haagi konventsioonikohase sertifikaadi ehk apostille’ga. Soomes tuleb apostille’ eest tasuda 11 eurot ja Eestis 26,8 eurot, millele lisanduvad dokumendi tõlkimise kulud.

Peale valitsusjuhtide kahepoolset kohtumist osalevad peaministrid Turu Ülikooli seminaril Euroopa tuleviku teemal. Lisaks kohtub Ansip Turu linnapea Aleksi Randelliga ning külastab rahvusvahelist tehnoloogiagruppi Teleste ja Euroopa kultuuripealinna kultuurikeskust Logomo.

Eesti ja Soome suhteid iseloomustavad tihedad kontaktid nii poliitika, majanduse, kultuuri kui ka muudes valdkondades. Soome on pikka aega olnud Eestile ka kõige olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks. Selle aasta esimese üheksa kuu andmeil oli Soome meie teine kaubanduspartner. Käesoleva aasta poolaasta seisuga on kõigist Eestisse tehtud otseinvesteeringutest 24% tulnud Soomest.

Soome peaminister Jyrki Katainen külastas Eestit käesoleva aasta 27. juunil.

Allikas: valitsuse kommunikatsioonibüroo 11.12.2011 pressiteade

Juhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud. Veidikene enne kella ühte peab peaminister jõudma lennuki peale, et sõita Brüsselisse, nii et püüame kiiresti hakkama saada. Sõna peaministrile.

Andrus Ansip

Aitäh! Täna oli meil 38 punkti päevakorras, see punktide rohkus viitab sellele, et aasta hakkab lõppema. Enamasti kõik need päevakorrapunktid puudutasid sotsiaalministeeriumi haldusala ja rahandusministeeriumi haldusala, küllap nemad räägivad täna teile pikalt. Aga haridusministeeriumi haldusalas oli selle eest jälle kaks väga kaalukat punkti. Sellest, mis me otsustasime, räägib meile haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Valitsus kiitis täna muuhulgas heaks ka Eesti ja Soome rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkuleppe. Ma loodan sellele kokkuleppele esmaspäeval alla kirjutada koos oma Soome kolleegiga. Kokkulepe tähendab seda, et Eesti rahvastikuregistrist võetavad õiendid, need on Soomes kasutatavad ka ilma apostillimata. Need puudutavad sünni-, surma-, abielu-, lahutustõendite väljavõtet nime muutmise dokumendist ja väljavõtet rahvastikuregistri valikuandmetega. Soome poolt on need rahvastikuregistri väljavõte valikuandmetega, kirikutõend ja abieluvõime tõend. See tähendab, et kodanikele asjaajamine läheb märksa lihtsamaks, enam ei tule külastada ametiasutusi, koormata riigiameteid selleks, et ühte lihtsat tõendit ühest riigist teise viia. Mõned võivad arvata, et nüüd läheb siis veelgi lihtsamaks eestlastel Soomes elamine ja seetõttu nad võiksid sideme kodumaaga märksa kergemini kaotada. Mina arvan, tegelikult on hoopis vastupidi, sest kui nad ikkagi saavad Eestimaal oma asjad hästi aetud ja eesti keeles aetud, küllap see side ikkagi kodumaaga säilib tugevamalt. Aga igal juhul, mõlema riigi seisukohast tegemist on olulise bürokraatiamahu vähenemisega.

Valitsus kiitis heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise 25. juuni 2002. aasta kokkuleppe läbilaskepunktidest Eesti-Vene riigipiiri ületamiseks muutmise protokolli. Selle protokolli jõustumise järel saavad kahepoolsetes läbilaskepunktides piiri ületada lisaks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni kodanikele ka mõlemas riigis elavad Euroopa Liidu kodanikud. Ja see puudutab kahte läbilaskepunkti, need on Narva Jaanilinna, Ivangorodi ja Saatse Krupa punkt. Narvas puudutab see seda jalakäijate silda, kus siiani piiriületus oli võimalik päise päeva ajal, valgel ajal, nüüd saab see olema võimalik ööpäevaringselt ja mitte ainult Eesti Vabariigi või Vene Föderatsiooni kodanikele, vaid mõlemas riigis elavatele Euroopa Liidu kodanikele. Seoses Koidula piirijaama valmimisega muudetakse ka mitmepoolne Orava-Petseri läbilaskepunkt Petseri-Pihkva-Koidula läbilaskepunktiks ehk siis see on mitmepoolne läbilaskepunkt, nii nagu ka enamus meil kõik need teised punktid on. Sealt võivad ka siis mitte Euroopa Liidu kodanikud, kolmandate riikide kodanikud ööpäevaringselt piiri ületada.

Valitsus andis Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu esimehele volituse hääletada riigi esindajana AS Eesti Metsataim üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt. RMK soovib laiendada metsataimede tootmist selles aktsiaseltsis ja seetõttu on aktsiakapitali laiendamine vajalik, laiendatakse aktsiakapitali 600 tuhande euro suuruses summas. RMK teeb rahalise sissemakse ja seejärel saab olema selle ASi Eesti Metsataim aktsiakapital 2 miljonit 421 tuhat 500 eurot. See aktsiaselts on tehtud kahepeale soomlastega ja Soomet esindab seal riigi tulundusasutus Metsahallitus ja nüüd Eesti osalus tõuseb 60 protsendilt 69,91 protsendini.

Valitsus kinnitas Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu. Kultuurkapitali nõukogu esimeheks kinnitati kultuuriminister Rein Lang ja liikmeteks Marje Lohuaru, helikunsti sihtkapitali esindaja; Ants Johanson, rahvakultuuri sihtkapitali esindaja; Kristiina Garancis, näitekunsti sihtkapitali esindaja; Anu Liivak, kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali esindaja; Kalle Komissarov, arhitektuuri sihtkapitali esindaja; Riina Sildos, audiovisuaalse kunsti sihtkapitali esindaja; Reet Hääl, kehakultuuri ja spordi sihtkapitali esindaja; Krista Kaer, kirjanduse sihtkapitali esindaja; Indrek Kasela, kultuuriministri esindaja ja pange nüüd tähele, Tea Varrak, rahandusministri esindaja. Koosseis määratakse kaheks aastaks. Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja annamegi siit üle sõna rahandusministrile. Palun.

Jürgen Ligi

Ma räägin hoopis millestki muust. Kõigepealt nõrgemate aitamisest. Valitsus kinnitas Eesti osalemise Rahvusvahelise Arenguorganisatsiooni, s.o IDA, 16. Rahastamisvoorus. Kolme aastaga me maksame 3,35 miljonit eurot. See põhimõtteline otsus on tehtud juba eelmine aasta ja me hoiame sellise kolmeaastase maksmise korral 5% ka kokku, sest pikem maksmine maksaks meile rohkem. See on tagastamatu abi, mida me kõige vaesematele riikidele pakume, nii nagu muu tsiviliseeritud maailm teeb. Ka riigisiseselt me pakume tagastamatut abi. Kui Euroopas me anname tagastatavat saneerimistoetust ehk siis laenu riikidele – pole veel andnud, aga tulevast aastast hakkame, tõsi, Iirimaa suhtes on konkreetne otsus ära olnud –, siis me anname juba mõnda aega ka omavalitsustele tagastamatut abi saneerimiseks. Antud juhul on tegu Kareda vallaga, kes saab 80 282 eurot oma arvete tasumiseks. Selle tingimuseks on väga karmid kokkuhoiumeetmed, mis on meil kokku lepitud. Illustratsiooniks – valla põhitegevuse tulud on 2011. aastal 24% väiksemad kui 2008. Teatud vallad on kriisist kõvasti räsida saanud. Selle toetuse vastu on vald võrreldes 2008. aastaga vähendanud tegevuskulusid 33,9%. Lisaks on ta ka 2,3% lubanud varuks hoida meetmeid, mis ots-otsaga kokku tulekuks on vaja juhul, kui olud halvenevad. Tegu on sellise meetmega, mis kriisi ajal meil loodi ja millest enamik jääb kasutamata. Me nägime võimalust, et teatud vallad kannatavad rohkem ja neile siis antakse tagastamatut abi, aga taas tingimuslikult, nad kaotavad ikkagi oma rahandusliku vabaduse ja valiku.

Valitsus otsustas viia Kohtute Raamatupidamiskeskuse justiitsministeeriumi valitsemisalast rahandusministeeriumi valitsemisalasse. Siin on tegu suurema teemaga, nimeks konsolideerimine. Postimees ironiseeris sel teemal ühes juhtkirjas sel nädalal. Tegemist on asjaga, mis puudutab nii raamatupidamist, finantsjuhtimist, kinnisvara, kassasid jne. Sõna „konsolideerimine“, sellest me lahti ei saa, see ei ole liitmine, ühendamine, vaid see on selline tehe, kus kulude poolest võib üks pluss ühe tulemus olla näiteks 1,5, aga kvaliteedi poolest on üks pluss üks kolm. Toome Kohtute Raamatupidamiskeskuse enda alluvusse selleks, et tema ümber ehitada kompetentsikeskust, kes hakkab raamatupidamisteenust pakkuma kogu riigile. Meie raamatupidamisüksuste arv on kiiresti vähenenud, praeguseks vähenenud juba poole võrra ja see annab võimaluse kogu protsessi keskselt tõhusamalt juhtida ja hallata. Kindlasti ei ole tegemist natsionaliseerimisega, nii nagu ei ole ka RKASi kinnisvara koondamise puhul tegemist natsionaliseerimisega ega ka siis sotsiaalkassade konsolideerimise puhul, mis teemal on siin ka viimastel päevadel jõhkralt sõna võetud valitsuse kritiseerimiseks.

Oli paar väiksemat tehnilisemat seadust, investeerimisfondide seaduse muutmine, mis on eelkõige seotud eurodirektiividega. Siin on palju sellist finantssektori piiride murdmist nii järelevalves kui ka fondide loomisel ja on selline üldnimetus nendel umbes viiel muutusel.

Oli ka käibemaksuseaduse muutmise heakskiitmine, kus võib-olla kõige säravam punkt puudutab kulda. Kullal me otsustasime rakendada pöördmaksustamist, kuna pettuste arv on siin plahvatuslikult suurenenud. Kui kütuse puhul saavutasime tugevate meetmetega pettuse väga tõhusa kinnipanemise, siis otsivad petturid uusi valdkondi ja tulevad märgid, et kuld on üks valdkond. Analoogia on ka näiteks olnud kinnisvaras või ka vanametallis, kus pöördmaksustamine, iseenesest erandlik maksustamise viis, tundub olevat ainuvõimalik lahendus.

Ja mis seal veel on? Näiteks lennujaamas lubatakse müüa tubakatooteid nii plokikaupa märgistatult, et kui maksumärk üldiselt on sigaretipakil, siis on põhjusi, miks teatud juhtudel on mõistlik ka piirduda siis ploki märgistamisega. Meie turg lihtsalt on nii väike. Lennukites ja laevades sama süsteem juba on ja tegemist on lihtsalt põhjendamatu piiranguga. See ei puuduta lõppkokkuvõttes ei hinda ega maksupettust, vaid lihtsalt tarbetu ühe müügitsooni ahistamist.

Aktsiiside saatelehtede elektrooniline süsteem vaevalt huvi pakub või raamatupidamisseaduse muutmine. Siin võib-olla nimetaks, et majandusaasta aruande võib edaspidi allkirjastada vaid üks juhatuse liige. Me oleme näinud, et see on tarbetult kohmakas, kui peab olema esitamise hetkeks kõik allkirjad koos, aga neid kõiki saab hiljem tagasi nõuda. Sellel allkirjastamisel on kindlasti selge vastutus.

Ma kasutaks tänast päeva, aasta hakkab läbi saama, mine tea, millal see võimalus veel tekib, et tõmmata tähelepanu ühele sellisele üle aastakümnete ulatuvale sündmusele, nagu rahvaloendus. Ja see ulatub ka üle maailma, see on ÜRO üritus, 2013. aastaks tahetakse kogu maailma rahvas üle lugeda. Meil on see tavaline tsükkel olnud umbes nii kümne aasta piires. Eelmine lugemine oli meil 2000. aastal, aga me natukene nihutasime seda kriisi ja segaduse tõttu 2012. aastale. Esimesed, ma arvan, tähelepanu juhtimised on praegu asjakohased, et see lugemine algab 31. detsembril, aga kuni jaanuari lõpuni on see elektroonne.

Selle rahvaloenduse tugev eripära on see, et esimest korda tehakse suur osa loendusest ära registripõhiselt. Enam ei ole nii, et kõik küsitakse inimeselt otse. Tulemus on, et palju loendamist on ära toimunud enne ja osa nendest ankeetidest on eeltäidetud, registritest saadavad andmed on osaliselt eeltäidetud ankeedis ja seal saab neid muuta. Meil on siin suur võimalus ennast e-riigina teadvustada ja mine tea, võib-olla Eesti jõuab siin Guinessi raamatusse sellega, et meil on kõige suurem e-loendatus. Raske on küll kandideerida siin Kanadaga, kus on loenduse maht tunduvalt väiksem ja võib-olla, et me neid ei löö, aga innovaatiline see on, seekordne lugemine. Miks seda vaja on? Ma arvan, et inimesi tuleb julgustada selles missioonis osalema, see on esimest korda, see on ainus selline aktsioon, kus kõik loevad, kus kõik osalevad. Kui valimistel osaleb suurusjärgus kaks kolmandikku inimesi, siis siin peaks osalema kõik. Selle tunnuslause, mida siin kasutatakse, on ka, et „igaüks loeb“, selle sõnapaari teine mõte on see, et igaüks saab ennast ise lugeda juba Internetis. Ja sel juhul, kui ta seda teeb, ei tulda teda koju küsitlema, kui kõik on korrektne. Küsitlemine algab veebruari keskpaigast, mõistagi on seda rahvaloendust vaja nii teadmiseks kui ka otsustamise kvaliteediks. Ja üleskutse on kõigil inimestel kord kümne aasta jooksul see 45 minutit leida, mis ankeedi täitmine võtab. Küsitluste puhul on alati see küsimus, et kas võim siis ei saa teada asju, mis inimesele hiljem võiks muret teha? Ei saa. See tähendab, et inimese nimi ja isikukood koristatakse sealt ankeedist esimesel võimalusel ära, need andmed ei too kaasa mingeid administratiivseid järeldusi, need ei ole isikustatud, need ei too ei maksu ega mingeid muid tagajärgi hiljem ega riiva inimese privaatsust ka elukoha suhtes. Aga tähelepanu ja täpsust muidugi see vastamine nõuab ja natukene aega. Kord kümnendi jooksul. Me püüame seda muidugi võimalikult meeldivaks teha, näiteks üks on see veebivastamine. Teine on see, et kuna alati selliste suurte e-teenuste puhul on teatud oht tehnoloogiliseks ülekoormuseks, me lisame sinna ka sellise mõõdiku, et kui on näha, et mõõdik on punases, siis tasub natukene oodata vastamisega. Lihtsalt, et süsteemi kinnijooksmise oht on alati teoreetiliselt olemas. 31. detsember, kell 00.00 ilmselt miljon inimest korraga vastata ei saa, aga leibkond korraga küll. Aitab, ütleb mulle peaminister. Mis mul teha…

Andrus Ansip

Ma pean lennukisse varsti minema.

Juhataja

Aitäh! Lähme siis haridusteemade juurde ja sõna haridus- ja teadusministrile.

Jaak Aaviksoo

Aitäh! Kõige olulisem dokument täna haridus- ja teadusministeeriumi, aga ilmselt ka laiemalt oli üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007-2013.

2007, 19. jaanuaril on ta vastu võetud ja nüüd on ta ümber vaadatud, ajakohastatud. Alustada võib-olla tuleks sõnumist, mida me peaksime haridust silmas pidades endale kõige laiemalt teadvustama, et Eestis lihtsalt ei ole lapsi nii palju kui me tahaksime. Enamgi veel, neid ei ole kaugeltki nii palju, kui me tahaksime. Neid on 250 tuhande asemel 140 tuhat. Täna on gümnaasiumides veel 28 tuhat, aga nelja aasta pärast ainult 16 tuhat. See on see pessimistlik pool ja sellega ei ole meil mitte midagi teha. Enamgi veel – ettenähtavasse tulevikku suurt hulka lapsi juurde tulemas tegelikult ka ei ole meil. Seetõttu peaksime vaatama ringi, mida selle olukorraga tõsiselt ette võtta ja pöörame selle väljakutse positiivsesse võtmesse. Meil on unikaalne võimalus teha pigem vähem, aga paremini. Ja sellest „pigem vähem, aga paremini“ on lähtunud ka need muudatused, mis on sellesse arengukavasse sisse viidud.

Veel midagi – põhiharidus on Eestis väga hea. Ma arvan, et nii võimegi öelda, mitte ainult mina oma ameti tõttu, vaid võime Eesti põhiharidusele otsa vaadates öelda laiemalt. Aga ülikooli alguseks kurdavad juba kõik, et midagi on vahepeal kaduma läinud. Ehk siis gümnaasiumiaste, mida meile pakutakse 220 kohas, tekitab meile kvaliteediprobleemi, mida ei tohi jätta kahe silma vahele. Ja kaugeltki mitte vähetähtsana, aga vastupidi, õpetajatel on õigustatud etteheiteid riigile ja kohalikule omavalitsusele mitte ainult oma palga, vaid ka töötingimuste, metoodilise toetuse, tööaja korralduse ja paljudes teistes küsimustes. Siin ei ole tegelikult erinevaid arusaamasid. Küll on erinevad võimalused ja võibolla ka arusaamised selles osas, kui kiiresti ja missuguste sammudega ja millest alustades edasi minna. Nii et mul on hea meel, et sellesse arengukavasse on sisse kirjutatud kaks põhimõtet, need võiks isegi suisa ette lugeda.

Õpetajate töö suurem väärtustamine, seal hulgas täistööajaga töötava kvalifitseeritud õpetaja keskmise palgataseme tõstmine 20 protsenti kõrgemaks riigi keskmisest palgast. Praegu oleme enam-vähem riigi keskmise juures, kord protsent siia, kord protsent teisele poole. Ma ei räägi miinimumpalkadest, vaid keskmistest. See eesmärk on meil jagatud eesmärk ka lepingu tasemel Eesti Haridustöötajate Liiduga. Teiseks, koolivõrgu korrastamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine, seal hulgas põhikooliastme ja gümnaasiumiastme lahutamine, sh maakonnagümnaasiumide väljaarendamine kõigis maakonnakeskustes nn puhta gümnaasiumina, vajadusel riigi gümnaasiumina. Need on üldised põhimõtted.

Rahalises osas tuleb leida lahendused kompleksselt. On arusaamine, et lihtsalt riigieelarvelised täiendavad eraldised ei oleks meile ei otstarbekad ega jõukohased. Nii et ma loodan, et saame rahalist poolt lahendada konstruktiivses koostöös sisemiste ressursside ümbersuunamisega ja mitte ainult kokkuhoiu arvel koolivõrgu pealt, vaid ka nende kulutuste pealt, mida võib-olla tuleb edasi lükata. Ringi vaadata selleks, et põhiprioriteet – õpetajate ja pedagoogilise kaadri pikaajaline perspektiiv ja motivatsioon – oleks tagatud.

Selles mõttes olen ma tänulik kõikidele kolleegidele, kes seda ettepanekut toetasid. Nüüd on sellel valitsuskoalitsioonil need eelseisvad aastad nelja olulise küsimuse lahendamiseks vaja pingutada. Igal juhul ma näen seda tõepoolest ühe olulisema ülesandena. Ehk siis kasutada seda võimalust, mis Eestil on, pakkuda vähematele noortele paremat haridust, tuginedes eelkõige õpetajate motivatsioonile ja mõistlikule töökorraldusele. Kokkuhoiule sealt, kust annab kokku hoida ja kulutamist sinna, kuhu peab kulutama. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna sotsiaalministrile. Palun.

Hanno Pevkur

Aitäh! Püüame siis võimalikult kiiresti teha. Meil üks olulisemaid teemasid, mis täna valitsuses oli, oli valitsuskoalitsiooni poolt kokku lepitud eripensionide ülevaatamise nii öelda esimene pääsuke. See esimene pääsuke puudutab Riigikontrolli seadust ja puudutab Õiguskantsleri seadust. Me oleme teinud ettepaneku Riigikogule, et alates 1. jaanuarist 2013 kaoks ära riigikontrolöri ametipension ja õiguskantsleri ametipension. Sellega kaasnevalt ka riigikontrolli peakontrolöri ja õiguskantsleri asetäitja nõuniku ametipension ehk need eripensionid, mis nendes struktuurides olid. Seal on mõned erisused selle ümberkorralduse käigus.

Esimene erisus on see, mis puudutab õiguskantslerit ja riigikontrolöri, siis nende puhul 1. jaanuarist 2013, kes ametisse astuvad, nende puhul juba ei teki mingit õigust ja nendel, kes täna ametis on, nendel on see õigus välja teenitud ja nendel sellist üleminekuperioodi ei ole. Mis puudutab asetäitja nõunikku ja riigikontrolli puhul siis peakontrolöri ametikohti, siis nende puhul on antud õigus töötada täis vajalik eripensioni staaž juhul, kui pool ajast ollakse juba töötatud. Seal on selline üleminek ette nähtud.

Ja mis on veel väga oluline muudatus, mis sellega kaasneb, on see, et edaspidi tulevikus eripensioneid mitte ei suurendata vastavalt sellele, milline on eripensioni õigust andva ametikoha ametipalk, vaid eripensionid hakkavad suurenema samamoodi, nagu vanaduspensionid ehk eripensione hakatakse indekseerima.

Ma loodan, et mitte väga kauges tulevikus tuleb valitsuskabinet arutama ka teisi valdkondasid ja võimalikke ettepanekuid edaspidiseks reformi jätkuks.

Teine väga oluline punkt, mis valitsus täna arutas, oli Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine. Avalikus meedias on juba läbi käinud sellised põhilised sõnumid, aga olgu nad siis siinkohal veel hästi kiiresti üle öeldud. Kõige olulisem muudatus kindlasti on see, et tervishoiuteenuste hinnad taastatakse majanduskriisi eelsesse aega ehk see nö masu koefitsient kaob ära. Teine väga oluline muudatus puudutab esmatasandit, kus esmatasandi ehk siis perearstidele suurendati kaugusrahasid, et aidata ja toetada rohkem maakonnakeskustest kaugemal asuvaid perearste.

Samamoodi diferentseeriti pearaha, kus rohkem pearaha hakkavad tulevikus saama need perearstikeskused, kus on väiksemaid lapsi rohkem ja kus on vanureid rohkem, seal siis toimub diferentseerimine. Pluss on võimalus perearstidel teha rohkem uuringuid, uuringufond suurenes ja uuringufondile tehti juurde ka kvaliteedi üks lisakomponent, mis ütleb, et kui kvaliteedi süsteemiga mitte ainult ei ole liidestatud, vaid ka täidetakse, siis on veel täiendavalt õigus saada 2 protsenti uuringufondi. Ja samamoodi on siis, kui uuringufond on juba täis tehtud, nii nagu haiglatel, siis on võimalik 30 protsenti taotleda täiendavat rahastamist.

Loomulikult, igal aastal vaadatakse tervishoiuteenuste loetelu üle ja selle aasta uute muudatustena kehtestati tervishoiuteenuste hinnad, läbipaistvad hinnad ka nukleaarmeditsiinile. Korrastati ja kaasajastati näiteks ka üldkirurgia, operatsioonide ja protseduuride loetelu ja korrigeeriti taastusravi rakendustingimusi, et patsiendid saaksid paindlikumalt ja paremini endale vajalikku taastusravi. Siin on veel väga palju, aga ma kõiki ei jõua siin kindlasti ette lugeda. Viimase muudatusena, täiendasime nakkushaiguste registri põhimäärust, mis annab kõikidele nakkushaigustega tegelevatele teenuseosutajatele võimaluse, et nakkushaiguste tõendeid ja teatisi väljastatakse ka 1. jaanuarist 2012 objektiivsete kaalutluste olemasolul paberkandjal, mitte siis ainult elektrooniliselt. Kõik. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd küsimused.

Marju Kaasik, ERR

Mul on küsimus peaministrile. Reformierakonna koalitsioonipartneri elamislubade skandaal on võtnud juba kriminaalsed mõõtmed, kas tänasel istungil oli juttu ka võimalikust mõjuvõimuga kauplemisest ja ega koalitsioon ei kõigu?

Andrus Ansip

Ei, istungil sellest juttu ei olnud. Aga alati, kui skandaalid on õhus, siis koalitsioon kõigub. Aga olgu öeldud, et Reformierakond sellest kõikumisest küll huvitatud ei ole. Nagu mina olen aru saanud, Isamaa ja Res Publica Liit ei ole ka sellest kõikumisest huvitatud. Ma ei ole nõus teie väitega, et praeguseks on selge, et elamisloa skandaal on võtnud kriminaalsed mõõtmed. Sest et see kriminaalasi, mis algatati prokuratuuri poolt, see puudutab üht teist asja, mitte elamisloa afääri. Reformierakond kindlasti ei ole ei sellest skandaalist huvitatud ega ka koalitsiooni kõikumisest huvitatud. Eksivad kõik need, kes arvavad, et Reformierakond otsib mugavamat partnerit ja et just kui see mugavam partner võiks olla Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Ma kinnitan, et me ei ole mitte mingisuguseid läbirääkimisi kellegagi pidanud ja isiklikult enda poolt võin ma küll öelda, et mina sellisest mugavusest, nagu nemad Eesti riigile pakkusid, siis kui nad veel koalitsioonis olid, ei hooli. Me ju välistasime selle mugavuse. Sest mida see mugavus oleks meile tähendanud? See oleks tähendanud Ivari Padari poolt esitatud eelarvestrateegia järgi Eesti rahvale seda, et möödunud aastal oleks defitsiit olnud 17 miljardit krooni, sel aastal defitsiit 17 miljardit krooni, järgmisel aastal defitsiit 17 miljardit krooni. Ei Isamaa ja Res Publica Liit ega Reformierakond sellise hullupööra tempoka laenu võtmisega, defitsiidiga nõus ei olnud ja me valisime märksa ebamugavama tee. Aga kindlasti Eesti riigile ja Eesti rahvale märksa kasulikuma tee. Nii et ma lükkan ümber kõik igasugused spekulatsioonid sellest, et see skandaal võiks kuidagimoodi olla Reformierakonna huvides. Kindlasti mitte. Kas te kujutate mind isiklikult ette peaministrina koalitsioonis, uues koalitsioonis koos sotsiaaldemokraatidega ütlemas, et jah, meie riigile see tühine 17 miljardit aastas täiendavat võlga võtta, see sobib suurepäraselt, see on hea mõte. Või kujutate ette selles rollis näiteks Jürgen Ligi rahandusministrina? (J. Ligi: minust saab lahti) Ma enda kohta ütlen sama, mis Jürgen, et kui sa ikkagi asjasse ei usu, siis parem ära tee seda asja. Sellesse asjasse, mida me koos teeme, sellesse mina usun. Kas te kujutate ette mind nüüd koalitsioonis Savisaarega? Mina küll ei kujuta. Ärge teie ka kujutage! Seega veel kord, ei see skandaal ole nüüd mitte kuidagimoodi Reformierakonna huvides. Küll aga on Reformierakonna huvides tõe väljaselgitamine. Ja tõde tuleb välja selgitada. Ja seda ma olen ka korduvalt varem öelnud, et tõe väljaselgitamiseks on kõige parem koht Riigikogu. Riigikogus on olemas korruptsioonikomisjon. Ja vähemalt sellises serveeringus, nagu see elamisloa skandaal Eesti rahvani on jõudnud, võiks eeldada sealt just tüüpilist korruptsioonijuhtumit. Ja korruptsioonikomisjon oleks minu meelest kõige kohasem seda asja uurima, sest kui ametnikud hakkaksid siis andma hinnangut Riigikogu liikmete või ka Riigikogu poolt ametisse nimetatud ministrite käitumise eetilisusele, siis see ilmselt pisut kummaline ikka välja näeks. Riigikogu komisjon peab asja kõige tõsisemalt koostöös õiguskaitseorganitega uurima ka sel eesmärgil, et anda toimunule eetiline hinnang. Õigusliku hinnangu annavad meie õiguskaitseorganid ja ma olen täiesti veendunud selles, et meie õiguskaitseorganid ei ole poliitiliselt oma tegevuses kallutatavad, nad ei küsi ministri käest uurimiseks suuniseid, nad saavad uurimisega suurepäraselt ka ilma igasuguste juhtnöörideta ministritelt või erakondadest hakkama. See ei ole enam Eesti Vabariigi praktika ammu-ammu. Eesti Vabariik on 20 aastat vana ja nii palju küps küll, et riigi institutsioonid toimiksid nii, nagu põhiseadus ja seadused ette näevad. Kõik. Aitäh!

Maria Jufereva, Pervõi Baltiski Kanal

Küsimus peaministrile, mis on seotud plaanitava Horvaatia liitumisega euroliiduga. Kuidas te arvate, kas hetkel on see õige aeg liitumiseks ja euroliidu laienemiseks, kuna euroliit elab üle päris raskeid aegu? Aitäh!

Andrus Ansip

Kes see neid kergeid aegu praegu üle elab? Ei ole rasked ajad ainult euroliidul, vaid igal pool maailmas on praegu raske. Ja ma arvan, et üheskoos raskustele vastu astuda on märksa mõistlikum kui üksikuna. Seetõttu Eesti jaoks, minu jaoks on Horvaatia Euroopa Liitu teretulnud. Ma isegi ütleksin, et hea, et tuleb vahel ka häid sõnumeid nende kriisi reguleerimismeetmete vahele, mis üldiselt tavaliselt rõõmusõnumid ei ole. Aga ülemkogul me arutame ka aluslepingute muutmist, me arutame ka siseriiklike seaduste mõningate sätete lisamise vajadust. Eesti aspektist, meie vaatenurgast kõik need väljapakutud muutused või valdav osa nendest väljapakutud muutustest, mis tekitavad diskussiooni paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides, meie poolt vaadatuna need on mõistlikud, enamasti vastuvõetavad, ma ei räägi nüanssidest. Ja kõigi nende eesmärk on siis viia ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides rahandus peaaegu sama heasse korda, nagu ta Eestis on. Ehk siis nii heaks nende sätete rakendamisel teised riigid oma rahandust ei saa kui Eestil praegu on. Tõsi, tunnistades, meil näiteks ei ole eelarve baasseaduses ei seda 3% defitsiidi piirangut ega 60% laenukoormuse piirangut sisemajanduse kogutoodangust. Eestis on alati valitsenud vähemalt viimase 20 aasta jooksul terve mõistus ja otsused on langetatud lähtudes just nimelt sellest tervest talupojamõistusest ja ei ole riiki uputatud sügavatesse laenumülgastesse. Paraku teised ei ole suutnud väga paljud sellest hoiduda. Ja mis meil saab selle vastu olla, kui nende muudatuste läbi Euroopa Liit tugevneb, eurotsoon tugevneb, see on ju otseselt Eesti huvides. Ehkki me tunneme, et meie kodus me suudame asjad korras hoida ka ilma nende muudatusteta, aga kui on vaja kirjutada ka kuhugi lepingusse sisse tervest mõistusest lähtuvaid kriteeriume, kui on vaja seada sisse ka mingisugused sanktsioonid juhuks, kui neid täiesti mõistlikke kriteeriume mõned riigid ei täida, siis meie oleme selle poolt. Meil on ka ju seaduses paragrahvid kurjategijate karistamiseks. Aga kui sa käitud õiguskuulekalt ja ausalt, siis see ju ei häiri meid, et meil on karistusseadustik olemas. Otse loomulikult on see meie kõigi huvides, et sanktsioonid on olemas. Nii ka Euroopa Liidul. Mina ei pea aluslepinguid selliseks pühaduseks, mida muuta ei tohi või mille muutmise suhtes peaks väga suured reservatsioonid olema. Me siseriiklikku õigust muudame ju kogu aeg siis, kui me näeme, et see ei toimi. Miks peaks Euroopa Liidu puhul kuidagi võtma teistsuguse hoiaku? Kui ikka me näeme, et stabiilsuskasvupakti reeglitest ei peeta kinni, siis tuleb ka reegleid muuta. Ja kui selleks on vaja muuta just nimelt alusseadusi, aluslepinguid, teeme seda.

Frank Sprenk-Dorn, BNS

Tahtsingi aluslepete ja teie seisukoha kohta küsida, aga ma küsin siis, olete te kursis, mida need aluslepetesse sissekirjutatavad sanktsioonid täpselt endast kujutama hakkavad või mis need ettepanekud on?

Andrus Ansip

Põhimõtteliselt on need läbi arutatud ka varasematel ülemkogudel, mis detailselt arutluse alla tuleb, seda ei õnnestu meil selle paari minutiga, mis ma veel saan siin pressikonverentsil olla, ära kommenteerida, aga midagi üllatavat Eesti jaoks seal ei ole.

Juhataja

Aitäh! 5 minutit on veel aega. Kas kellelgi on veel küsimusi? Kui ei ole, siis aitäh! Aeg intervjuudeks.

Juhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud ja sõna kaitseministrile, kes on täna peaministri ülesannetes. Palun.

Mart Laar

Aitäh! Lugupeetud ajakirjanikud! Täna toimus tegelikult kaks üritust Vabariigi Valitsusel. Esiteks toimus tavapärane istung, kus oli 13 punkti päevakorras, ja teiseks toimus kriisireguleerimisõppus Vabariigi Valitsusele, kus mängiti läbi tegevus võimalikes hädaolukordades.

Teatavasti 2011. a maikuus korraldas Siseministeerium rahvusvahelise keemia- ja kiirgusalase õppuse EU CREMEX 2011, mis oli aegade kõige mahukam kriisireguleerimisõppus Eestis, kuhu oli kokku kaasatud üle 2600 inimese. Ja selle juba tegelikkuses äratehtud õppuse raames toimus täna Vabariigi Valitsuse kriisiõppus, millele eelnes Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni istung. Ja selle lõpus veel mängiti riigistrateegilisel tasandil läbi keemiaõnnetuse laiaulatusliku evakuatsiooni ja terroristliku ründe lahendamise küsimused. Ja me saime selle õppuse käigus ülevaate reguleerivate asutuste valmisolekust ja võimest ning ka kõigist õiguslikest probleemidest, mis on selliste olukordade lahendamisega seotud.

Ma usun, et Vabariigi Valitsuse liikmed osalesid aktiivselt ja olid kõik ette valmistatud selleks, nii et võime ütelda, et see läks igati kenasti. Ja kui anda hinnangut sellele, mis on selle õppuse tulemused, siis üldine tõdemus oli, et hädaolukordadeks valmisoleku süsteem on Eestis igati toimiv, meie asutused ja eksperdid saavad, vaatamata endiselt piiratud võimalustele, nende püstitatud ülesannetega hakkama.

Samas tegi see õppus väga selgeks, et eduks on vajalik tihe rahvusvaheline koostöö õnnetuste eelnevaks vältimiseks. Ka kõige ebatõenäolisemateks stsenaariumiteks me peame valmis olema ja olema valmis ka kindlasti väga suunatud, täpseks ja kiireks kommunikatsiooniks nii Eesti sisse kui ka Eestist väljapoole ja eriti rahvusvahelisele tasemele, kuna tänapäeva maailmas ka see tõuseb järjest rohkem esile.

Nii et võin ütelda omalt poolt, et olin väga tänulik nii kriisikomisjonile kui siseministrile kui ka teistele selle õppuse ettevalmistajatele ja ma arvan, et sellest oli Vabariigi Valitsusel ja selle kaudu kogu Eestile olulisel määral kasu.

Kuid nüüd tulles valitsuse istungi juurde, kus ma ütlesin, et meil oli 13 päevakorrapunkti ja kuigi neid punkte ei olnud just nii väga palju, siis oli tegemist tegelikult paljude oluliste küsimustega, mistõttu tänasel pressikonverentsil osalevad veel mitmed ministrid.

Kõigepealt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts annab ülevaate ettevõtluspoliitika rakendamisest möödunud aastal ja võib ainult sissejuhatuseks öelda, et möödunud aastal lõpetati erakorraliste meetmete tugipakett, mis oli ellu kutsutud ettevõtjate toetamiseks kriisiaastatel. Hea minister räägib nii sellest, kuidas siis hinnata kõike seda, mis on toimunud, ja samuti ka teistest otsustest, mis käisid tema valdkonda, kas või reisiparvlaeva liiklusest väikesaarte vahel.

Ja teiseks oluline punkt oli istungil haridus- ja teadusministril Jaak Aaviksool, kes räägib ka hiljem teile noorsootööst. Ja rahandusminister Jürgen Ligi räägib muudatustest hasartmänguseaduses.

Teistest punktidest, mis valitsuse istungil oli, oli ilmselt inimeste elu praktiliselt mõjutavatest punktidest supelrandade kehtiv regulatsioon, mille tulemusel saab Terviseamet nüüd õiguse ettepanekute tegemiseks supluskohtade asutamiseks randades, kus käib ujumas palju inimesi. See annab ka üldsusele rohkem võimalusi supluskoha asutamise protsessis osaleda, esitades arvamusi ja ettepanekuid nii Terviseametile kui ka kohalikule omavalitsusele.

Ja lisaks kehtestatakse Eestis siis nüüd selgelt üleeuroopalised sümbolid, et teavitada üldsust suplusvee kvalifikatsioonist, mistahes suplemiskeelust ja ka saada selgemat informatsiooni suplusvee kvaliteedi ja suplushooaja kohta nende märkide järgi.

Siin on ilusad pildid, mis nüüd hakkavad üles minema selle kohta, millised on erinevad suplusvee kvaliteedi tasandid ja ka supluskeeldude kohta siis teised, ühtsed Euroopa standardid, et nii meie ise kui ka need inimesed, kes meid külastavad, teaksid, millised võimalused neil ka meie arvukates väiksemates või ka suuremates veekogudes ees ootavad. (Jürgen Ligi: diskussioonidest ka) Jah, diskussiooni tõstatas peamiselt Jürgen Ligi, kes pani nende hinna loomulikult küsimuse alla ja arutas koostööd Soomega nende kehtestamisel.

Kuid teistest küsimustest, mis veel olid, oli koeproovide säilitamise ja nende USAs uurimiseks loa andmine. 158 inimesele anti Eesti kodakondsus ja keeldusime ühele inimesele andmast, sest ta ei täida Eesti seadusi ja teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. See oli lühiülevaade kogu valitsuse tööst, kuid nüüd, nagu juba enne ütlesin, saavad ministrid sellest ise pikemalt rääkida. Palun, Juhan.

Juhan Parts

Mõned punktid majandusministri tegevusest. Esiteks, ettevõtluspoliitika vahekokkuvõte. Tooksin välja kolm momenti, mis väärivad kindlasti esiletoomist. Esiteks, 2010. a kasvas Eesti inimeste ettevõtlusaktiivsus. Kui me mõõdame seda tuhande elaniku kohta, Euroopas, siis võrreldes 2009. aastaga, kui ettevõtlusaktiivsus oli 43,6 ettevõtet tuhande elaniku kohta aastas, siis 2010. a 43,85.

Need protsendid ja komakohad selleks, aga ma usun, et see on üks oluline sõnum lisaks sellele, et me kriisi ajal ja kriisist väljumisel oleme olnud sellised kohanemisvõimelised. Ühiskonnas laiemalt siis kindlasti võiks olla sõnum, et Eesti inimesed vastasid ka sellele kriisile suurema ettevõtlusaktiivsusega.

Selle ettevõtlusaktiivsuse üldnumbri taga on positiivne ka see, et ta on kvalitatiivselt läinud nagu paremaks. Tihtipeale asutavate ettevõtete arv võib olla petlik, peegeldab ainult võib-olla ühe tehingu jaoks tehtavaid ettevõtte asutamisi, siis kui nüüd täna võrdleme seda trendi, siis me näeme, et oluliselt on kasvanud uute ettevõtete arv töötlevas tööstuses, mis on olnud meie majanduse vedur viimased aasta-poolteist. Oluliselt on kasvanud uute ettevõtete arv info- ja sidesektoris, mis iseenesest pakub n-ö kõrgemapalgalisi töökohti. Nii et ka kvalitatiivselt see asutavate ettevõtete arv on läinud paremaks.

Ja teine näitaja on tootlikkuse kasv, sellest oleme palju rääkinud. 2010. aastaga Eesti ettevõtete tootlikkus kasvas püsivhindades 5,6%, kui Euroopa Liidu keskmine oli 1,5%. Me jääme ikka jätkuvalt Euroopa Liidu keskmisele maha, meie tootlikkus on 70%, ta oli 65, aga just trendina, et me teeme tootlikumat tööd, on olnud igati positiivne.

Kolmas asi, mida kindlasti tuleb märkida, on meie ettevõtluskeskkonna tõus või olukorra paranemine. Siin on kõige objektiivsem see ülevaade Maailmapanga poolt tehtav Doing Business edetabel, kus me siis parandasime ennast seitse kohta, 24. kohalt 17-le riikide konkurentsi võrdluses ja kõige rohkem selle tõusu tagas see, et paranes oluliselt ettevõtete ligipääs krediidile, kapitalile. See näitab meie pangandussüsteemi tugevust ja kindlasti on hea ka, et mõningad bürokraatlikud protseduurid lihtsustusid, e-aruandluse viisime sisse, saneerimisseadus rakendus.

Samas, mitmed skoorid läksid ka allapoole, näiteks see vana-tuntud teema ehituslubadega ja planeeringutega seotud protseduurid, nii et siin kindlasti tegelikult plaanid on olemas, kuidas seda asja järgnevatel aastatel oluliselt parandada. Üks teema selle ettevõtluspoliitikaga on see, mida me vaidlesime võib-olla poolteist aastat tagasi, kus Riigikontroll esines seisukohaga, et n-ö riigimeetmed, olgu nad siis pehmed või ka rahalised meetmed, mõju ei ole avaldanud. Lihtsalt soovitan huvilistel seda aruannet põhjalikumalt lugeda, seal on toodud väga täpselt ka numbrid, milline osakaal otsesemalt, aga ka kaudsemalt on olnud nende n-ö riigimeetmetel siin.

Mart Laar mainis seda tugipaketti, mida me tegime kriisiajal, aga nimetame siis näiteks rahuaja meetmed, nendel kõigil on olnud ikkagi päris oluline mõju, et mõeldes tuleviku peale, siis minu arvates praegu oleks nagu väga õige aeg võib-olla Riigikontrollil seda korrata tegelikult, et nüüd me näeme mingisugust reaalsemat mõju ja sellest tuleks väga suur kasu tuleviku planeerimisel.

Laiemalt veel ettevõtlusest üks sõnum kindlasti selleks, et meie rahalised vahendid hakkavad otsa saama, kui me mõtleme järgneva aasta või kahe peale, selletõttu me teeme mingisuguseid ümberkorraldusi, kus me ei taha nagu prioriteedina asju vähendada, on kindlasti see sama ettevõtlusaktiivsus. Ennekõike see puudutab siis starditoetuse pakkumist ja teiseks need meetmed või sammud, mis on ikkagi ekspordile suunatud, nende osas me kindlasti tahame hoida need pakkumised ettevõtetele lahti kuni 2014. aastani.

Muude meetmete osas me peame vaatama, et kui me ei suuda valitsuse tasandil vahendeid ümber suunata, siis siin võib tulla teatud muutusi. Aga muutused on ka tegelikult sisuliselt vajalikud, me alustame ka 2011. aastal nüüd omapoolset laiemat hindamist, et olla valmis siis 2013-14. aastaks, kui avanevad uued võimalused, tulenevalt Euroopa Liidu finantsperspektiivist.

Teine teema, mis majandusministrit puudutas, oli see, et valitsus kinnitas küberrünnakute korral hädaolukorra lahendamise plaani. Dokument, mis reguleerib ennekõike ametkondade koostööd, täpsustab veel kord ka selliseid mõisteid, millal piisab asutusesisesest reageerimisest ja millal on vajalik Riigi Infosüsteemide Ameti sellist n-ö valitsuse käes olevat keskset koordineerivat institutsiooni ja kuidas siis see tegutsemine toimub ulatusliku küberrünnaku puhul.

Me arvasime välja raudtee avalikust raudtee infrastruktuurist 6,2 km raudteed, see on Orava-Petseri raudteelõik, mis seoses Koidula jaama valmimisega on tänaseks suletud. See väljaarvamine loob võimaluse see raud sealt üles korjata, muidu korjatakse see meie eest. 3. septembril, kui ma ei eksi, on Koidula raudteepiirijaama avamine, suur investeering transpordi seisukohast.

Ja viimane punkt, valitsus andis nõusoleku Ruhnu saarega püsiühenduse või ühenduse pidamiseks laevale konkursi korraldamiseks operaatori leidmiseks. Laev ei ole veel valmis, aga operaatori leidmise konkurssi tuleb hakata ette valmistama, valitsuse poolt on volitused antud.

Miks ma seda teemat tahan rääkida, on see, et laevakesele tuleb ka nimi panna ja nime panemine ei lähe meil sugugi kergelt. Nimelt, nagu ikka, demokraatlikud inimesed, nagu oleme, oleme küsinud arvamust ka Ruhnu inimestelt ja praegu Ruhnu inimestel on jäänud pinnale kaks nime, üks on selline ilus tütarlapse nimi nagu Meribel, mis erinevatel hääletustel on võitnud, aga siis jälle kaotanud.

Tundub, et Ruhnu inimeste arvamuseks jääb rootsikeelne Ruhnu saare nimi „Runö“. Mul tekkis pigem kahtlus, et kas mitte panna „Ruhnu“ siis juba.

Nii et selles nime küsimuses on meil käinud suvel praegu tõsised vaidlused ja usun, et ka Eesti avalikkus võiks siin meid aidata leida lahendust. Tegemist on mõneti pretsedendiga, sest esimene pretsedent toimus praktiliselt, ütleme niimoodi, tagatubades, parteide tagatubades otsustati ära, nimelt Piirissaare laevale panime nime tagatubades arutades, nagu Indrek Tarand ütleb, ja panime „Koidula“.

Aga arvestades, et meil on praegu ettevalmistamisel veel Kihnu, Vormsi, Prangli ja Abruka väikelaevade nimed, siis neid nimesid tuleb veel panna. Kui nüüd Ruhnu saare pretsedent õnnestub, tuleb ilus nimi, siis sealt läheme edasi kohe Kihnu, Vormsi, Prangli ja Abruka laevadele nime panemisega. (J. Ligi: võimuliit jagab need nimed lõplikult) Kui muud ei jää üle, siis tuleb seda rakendada, aga sulepea on õnneks minu käes.

Mart Laar

Aitäh! Ja haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, palun.

Jaak Aaviksoo

Aitäh! Haridus- ja teadusministeeriumi valdkonnast seekord noorsootöö strateegia. Miks see oluline on, võib-olla olulisem kui me oleme arvanud, et kui me mõtleme, missugused sisemised probleemid Euroopa Liitu on viimasel ajal raputanud, siis ma arvan, et London ja varasematel aastatel Pariisi äärelinnad ja mõnedki muud rahutused, et nende juured on tegelikult noorsooprobleemides. Ja nende noorsooprobleemide ennetamiseks, mis lähevad kahte lehte, üks on töötus ja sellega seotud või sellega haakuv sotsiaalne tõrjutus või võõrandumine ja kasvavad sotsiaalsed probleemid Euroopas.

Nende probleemidega toimetulekuks ja nende probleemide ennetamiseks ongi mõeldud noorsootöö strateegia. Niisugune kava on meil olemas 2006-2013. aastani. Tagasivaatavalt on ühte-teist tehtud, aga eelseisvaks ehk 2011-2013. aastaks on ette nähtud 26 miljonit eurot. Arvestades seda, et Eestis oli selle aasta alguses 321 705 noort vanuses 7-26 aastat, siis see annab enam-vähem 80 eurot iga noore kohta. Selle summa eest peaks vastavalt rakendusplaanile noorsootööd tehtama.

Need prioriteedid, mis Eestis on kokku lepitud tänase rakendusplaani kinnitamisega, on siis esiteks sotsiaaltõrjutuse riski ennetamine, suurem kaasamine ja osaluse tunnetamine, noorsootöö keskuste rajamine jne.

Teiseks, noorte suurema osaluse tagamine otsustusprotsessides. Seadustes on meil noorsoovolikogud või noorte volikogud, mis paljudes omavalitsustes on moodustatud, nendele on ette nähtud funktsioonid. Kui õnnestub rohkem noori otsustusprotsessidesse kaasata, ma arvan, see suurendab kindlasti osalust. Niisugune arusaamine on nii noortel kui ka valitsusel teiste riikide kogemustele tuginedes.

Kolmas on Eesti ja Euroopa Liidu noortepoliitika parem seostatus ehk siis integreerida ja sidustada meie noori ka Euroopa noortega, tugevdada seeläbi Eesti positsiooni ja avardada noorte võimalusi ja horisonte. Ühtepidi on see kindlasti problemaatiline, sest mida rohkem on kontakte ja huvi ja väljakutseid ja sõpru kaugemal Eestist, siis seda tõenäolisem on, et ka liigutakse kas õpinguteks või tööks välismaale. Aga teistpidi, ma usun, see siiski pikemas perspektiivis on kindlasti Eesti majandusele ja sotsiaalsele arengule kasulik.

Ja viiendaks, plaani pidamine sellest, mis juhtub pärast 2014. aastat, kui Euroopa Liidus on uus finantsplaneerimise periood. See plaan on tegelikult teenimatult jäänud tähelepanu alt välja.

Haridus- ja teadusministeeriumist räägitakse, et noortepoliitika koos keelepoliitikaga on kaks tegevusvaldkonda, siis võib-olla tasuks meil rohkem mõelda selle peale, mis juhtub noortega koolist väljas, sest see mõjutab ka seda, mis juhtub koolis noortega, palju rohkem kui me tavatseme arvata.

Siia juurde veel üks niisugune kordus veidi teisest valdkonnast. Kui me püüame vaadata kaugemalt Eesti riiki ja selle toimimist, siis kõige suuremaks probleemiks ongi meil tõsiasi, et enam kui 30 protsenti tööealistest inimestest, sh ka noortest ei oma mingisugust eri-, kutse- ja ametialast ettevalmistust – sealt on suur töötus, sealt on tõrjutuse tunne ja sealt on mingisugune sotsiaalselt plahvatusohtlik probleem. Tähelepanu eliitkoolidele, koolikatsetele, ülikoolidele on küll oluline, aga kui öelda üks ja suur asi, siis see üks ja suur asi ongi see 30 protsenti elanikkonnast ja eriti noorte ebapiisav ettevalmistus töiseks eluks ja ka võõrandumine ühiskonnast. Nii et niisugune plaan.

Ühe remargi ma ütleksin veel siin ajakirjanduse andmetel üsna kõrge profiiliga tõstatunud teemal, 135 puudu olevast õpetajast. Ühtepidi on see foonil 14 000 õpetajat Eestis, pigem väike number kui suur. Aga eks ta muret tekitav ole. See informatsioon, mis me nende puuduvate õpetajate kohta saime, viitab aga veelkordselt ühele tõsisele probleemile, mitte õpetajates või nende ettevalmistuses või puuduses, vaid koolivõrgus. Neid õpetajaid vajatakse valdavalt väikestesse koolidesse, kus õppetöö korraldusega on väga tõsiseid probleeme. Neljandikul nendest õpetajatest on eeldatav koormus 1, 2, 3, 4 või 5 tundi nädalas. See on üks osundus sellele, et õpetajaid on puudu. Või siis siduda seda kunstlikult veidi palgaprobleemiga, et koolivõrgu ratsionaliseerimine on hädavajalik ja edasilükkamatu ülesanne.

See kõik ei ole mõeldud selleks, et kuidagi kritiseerida neid inimesi, keda, ma arvan, on ühiskonnas enamus, kes leiavad, et õpetajate keskmine palk võiks olla suurem. Aga kuidas seda saavutada, on omaette teema ja antud juhul nende õpetajate puudujääk 1. septembril ei ole eelkõige seotud kindlasti palgaga, vaid koolikorraldusega. Ja see on üks väljakutse, millega eelseisval õppeaastal tuleb väga tõsiselt tegelda. Minu poolt kõik. Aitäh!

Mart Laar

Aitäh! Ja rahandusminister Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi

Aitäh! Valitsus kehtestas muu hulgas Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatavate projektide väljamaksete sihttasemed. Selliste sihtide kehtestamise eesmärk on tagada, et projektid saaksid tähtajaks ellu viidud ja sellest rahast ka ilma ei jääks. Lihtne ja pragmaatiline kaalutlus. Üldiselt on selle raha kasutamisel bürokraatia keeruline ja ümberorienteerumised on rasked. Aga juhul, kui on näha, et sihttasemeid ei täideta, siis asutakse muidugi tegutsema, muudetakse seda meedet, tõstetakse vahendeid ümber teistele suundadele rakenduskava sees ja võetakse muid meetmeid. Kui nüüd rääkida, mis siiani on selle struktuurivahenditega perioodi, 2007–2013 jooksul toimunud, siis väljamakseid on umbes 30% kogu summast. Ühtpidi paistab see selge vähemus, aga teistpidi oleme Euroopa kõige suurem väljamaksja olnud. Järgneb tihedalt 29%ga Leedu ja edasi tuleb Soome 26%ga.

Väljamakse on nüüd lõplik ärakulutamine, aga enne seda on juba hulk rahast muidugi juba seotud projektide menetlusega, nii et see 30 ei olegi nii väike, projektid on tegelikult realiseeritud palju kaugemasse faasi kui 30%.

Valitsus kiitis heaks hasartmänguseaduse muudatused. See haakub kindlasti ka noorsootöö küsimusega, haakub ettevõtluse lihtsusega, millest kolleegid siin rääkisid. Üks väga praktiline asi on siin elektroonne, automaatne aruandlus hasartmängu korraldajate puhul. See teeb nende elu lihtsamaks ja teeb paremaks maksu- ja tolliameti järelevalve ja hoiab kokku mõlema poole halduskulusid. Üks tundlik teema, millest on meedias juttu olnud, on hasartmängumaksud või ka hasartmängud laevadel. On olnud hästi radikaalseid ettepanekuid, kuidas hästi karmistada seda võimalust, sest laevadel on see probleem, et kuidas mängukohti eraldada ja maismaa mängukohtadega identseid tingimusi luua – seni neid pole. Üks põhjusi on ka see, et siin on väga selge rahvusvaheline konkurents, laevad võivad vahetada kas või lippu, nagu väidetakse mõne naabri puhul, kes on siin piirkonnas hästi karmid piirangud kehtestanud. Mis me nüüd siis edasi teeme selle asjaga? Me oleme kindlasti väga veendunud, et mänguvõimalusi tuleb vettpidavalt piirata nii sõltlastele kui lastele, et ka lapsed ei sattuks mängukohta. Täpseid meetodeid arutame edasi sotsiaalministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Eks see on inimeste silmi häirinud, et just kui lapsed liiguksid samas kandis, kus mängijad. Aga hoiatussildid on praegu see, mis selle muudatusega siis kohustuslikuks tehakse ka laevadel, kuid meetmed on natukene tehniliselt keerulisemad.

Aga üks suur teema, millest alati võiks rääkida ja oleme jõudmööda rääkinud, kui uudiseid on, on Euroopa võlakriis. Kui ajakirjanikel on ka tunne, et valitsus piisavalt ei räägi, nagu vahel mõnel arvajal on, siis muudkui aga küsige, mina olen kättesaadav praegu ja hiljem ka. Aga sellega seoses arutasime eile ministeeriumis järgmise aasta majandusprognoosi. Kaks suurt märksõna, võlakriis ja määramatus, teevad meie töö hästi keeruliseks, aga on selge, et prognoose korrigeeritakse praegu allapoole. Kui öeldakse, et valitsuse selgitused on üldsõnalised, siis see on üks väga käegakatsutav asi, meie majandus kannatab Euroopa võlakriisi pärast üsna kindlalt. Kuigi see jõuab meile viivitusega, oleme me äärmiselt huvitatud, et sellele kriisile pandaks piir, et väärtpaberiturud rahuneksid, et riigid saaksid normaaltingimustel oma puudujääke rahastada ja võlgu teenindada. Vastab küll tõele see väide, et me ostame siin aega, aga me ostame aega mitte aja surnukslöömiseks, vaid selleks, et riigid saaksid tegutseda. Ja riigid tegutsevad. Selle poolest tuleb neid uudiseid ju kogu aeg, nii et kui läheb Eesti panustamiseks, siis ikkagi tuletan meelde, see on meie väga pragmaatiline huvi, sellest sõltub meie majandus, aga selle taga on ka muidugi Euroopa ja eurotsooni ühised kokkulepped, mida meie püüame hoida ja kaitsta parlamendis, ajakirjanduses, kus iganes. On riike, kus need teemad on läinud väga sügavalt sisepoliitikasse, meil on siiani kainus peale jäänud, mis ei tähenda, et me oleksime olukorra üle väga õnnelikud. Aga olukord, mis on halb, vajab parandamist, mitte osatamist. See võib-olla olekski kommentaar. Mis järgmisse Kreeka maksesse puutub, siis selles Eesti taas praeguste teadmiste juures ei osale, see käib sellest Kreeka paketist. Aga edaspidi saab Kreeka ilmselgelt osaliseks nendes EFSFis ja ESMis, ajutises ja alalises kriisihaldussüsteemis, mis just nimelt pakub riikidele aega selleks, et oma vigu kõrvaldada. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd on küsimuste kord. Kellel on, palun, küsimus? Raimo?

Raimo Poom, Eesti Päevaleht

Tänud! Ma usun, et selle võlakriisi juurde tullakse tagasi, aga enne ma tahaks küsida kaitseministrilt peaministri ülesannetes, seoses selle EÜSi listist välja tulnud kirjaga. Te siin mõni päev tagasi kommenteerisite seda kirja ohtralt igal pool usaldusväärsele ERRi uudisteportaalile. Ütlesite, et pole ministri ega kodanikuna esinenud ühegi sellise avaldusega või siis kirjaga. Kas te käite EÜSi listis, mil moel te seal käite, kas halli passiga?

Mart Laar

Aitäh küsimuse eest! Pean küll paraku nüüd ka peaministri kohusetäitajana vastama, et Vabariigi Valitsuses seda küsimust ei tõstatatud …

Jürge Ligi

Natuke ikka oli – kriisiõppuse raames …

Mart Laar

Natukene ikka oli, kriisiõppuse raames. Aga see laad oli ääretult sõbralik ja toetav, ma ütleksin. Nii et selles suhtes, kui on selle kohta täiendavaid küsimusi, siis ma heameelega ka hiljem vastan juba individuaalkorras, mis võimalus kindlasti lugupeetud ajakirjanikul on olemas.

Juhataja

Kas on teisi teemasid?

Kadri Paul, BNS.

Küsimus härra Partsile. Tallinna abilinnapea Taavi Aas on saatnud teile kirja, kus ta palub muuta ühistranspordi seadust seoses Tallinna uue trammiliiniga, et oleks võimalik sõlmida pikem leping selle võimaliku operaatoriga. Kas te olete talle vastanud juba ja milline teie seisukoht on?

Juhan Parts

Vastan, et ei ole. Ja ma arvan, et seisukoht pigem on positiivne. Aga pigem positiivne, sellest ei tohi veel välja lugeda mingisugust toetust sellele trammi projektile või ka era- ja avaliku koostööprojektile konkreetselt. Selle trammi osas on minu seisukoht olnud, et seal on rohkem sellist „linnahallitamist“ kui soovi Tallinna ühistransport pikaajalise vaatega paika panna ja siis hakata järk-järgult investeerima.

Pigem minu kogemus ütleb ka muude ühistranspordi lahenduste osas, et on kohti, kus ka riigi seisukohast või ka siis kohaliku omavalitsuse seisukohast kui tellija seisukohast pikemaajalisem leping on kasulikum nii rahaliselt kui tõenäoliselt ka selle teenuse kvaliteedi osas. Täna teadupärast kehtib meil üldreeglina see, et on 7 aastat, laevade puhul 10 aastat. Aga ma ei välista, et tegelikult seaduses tuleks luua mingi menetlus ka võimalust kasutada pikemat perioodi.

Juhataja

Aitäh!

Kadri Paul, BNS

Küsiks veel, kui pikk see periood võiks olla siis, kui praegu see on 10 aastat?

Juhan Parts

See läheb juba detailidesse. Ma usun, et sel seitsmel-kümnel on oma loogiline põhjendus. Liiga pikaks ka ei ole mõtet seda välja anda. Ma arvan, et seadus peaks looma võimaluse kellelegi autoriteetsele institutsioonile, olgu see võib-olla valitsus, võib-olla ühistranspordi eest vastutav Maanteeamet, seda ma ei tea, kes see võiks olla, aga rakendada teatud otsuseid, kui see n-ö ühistranspordi lahendus on kasulik, ja siis ühekordselt. Mitte et me loome reegli, kus näiteks 25 aastat on kõikidel puhkudel, mis sisuliselt tähendaks, ma arvan, mitte head lahendust, vaid ikkagi need 7-10 aastat on piisavalt pikad perioodid, et uusi konkursse korraldada, üldreeglina. Aga ka teatud pikema perioodi jaoks tuleks luua mingi eri võimalus, on minu praegune hoiak.

Juhataja

Aitäh! Kas on veel, palun? Ole hea, ulata siia.

Eve Heinla, TV-3

Minu küsimus ei puuduta ka nüüd muidugi otseselt valitsuse tegemisi, aga mind väga huvitaks, kuidas teie kommenteerite seda, et ühe Eesti suure erakonna esimees ehk siis Edgar Savisaar plaanib hakata demokraatia kraane kinni keerama? Millise signaali see Eesti riigist annab teie arvates välismaailmale?

Juhataja

See on peaministri ülesannetes olevale kaitseministrile küsimus.

Mart Laar

Ma loomulikult tahaksin vastata samamoodi, et seda küsimust kindlasti Vabariigi Valitsuses ei arutatud. Kuid isikliku arvamusena, olles ka teise erakonna esimees, kus käivad omad vaidlused ja heitlused ja küsimused erakonna sees, siis ma pean tunnistama, meie lahendasime täpselt vastupidiselt seda ehk mitte demokraatiat vähendada, vaid demokraatiat erakonna sees suurendada oma põhikirja muudatuste peal. Ja samas, eks Edgar Savisaar on Edgar Savisaar või ise ta teab, mis ta teeb. Ma millegipärast usun, et see nüüd Eestis uudisekünnist või maailmas uudisekünnist ei ületa. Keskerakond ja Edgar Savisaar ei ole maailmale sedavõrd olulised.

Juhataja

Jürgen Ligi omalt poolt midagi lisab?

Jürgen Ligi

Ei.

Juhataja

Ja Raimol on üks küsimus veel. Kas te palun ulatate Raimole mikrofoni?

Raimo Poom, Eesti Päevaleht

Küsimus puudutab majanduse tulevikku, Jürgen Ligile siinkohal. Rääkisite sellest Euroopa võlakriisi mõjust Eestile, aga kas te, pannes seda prognoosi kokku, vaatate ka tähelepanelikult neid maailma turgude käitumist, mis on olnud siin seotud ka lihtsalt halbade, otseselt majandusuudistega Saksamaalt ja teistest kantidest, ikkagi väga väiksed kasvud, ekspordi äralahtumine jne. Millal ja kas te näete, et see kõik võib ka Eestisse jõuda, sest meil on olnud väga head tulemused esimesel poolaastal sel aastal, aga kas need reaalmajanduse uudised, mis on tulnud mujalt Euroopast, Eestiga seotud turgudel, millal nad võiksid Eestisse jõuda, kas jõuab?

Jürgen Ligi

Aga mida muud me siis ikka arvestame, kui majandusuudiseid? Kui rääkida väärtpaberiturgudest, siis üheksast viis on õieti ennustanud börsi langust, siis see võimalus on praegu olemas, äärmiselt tõsine. Üleeile õhtul tegi IMF ühe, ütleme siis, konverentsi, küllap ta ise ka toob need uudised, et me oleme ikkagi silmad ja kõrvad lahti, jälgime väga täpselt ka, mis toimub reaalmajanduses. Ega see, see on väga emotsionaalne asi. Kui börsid kukuvad, siis muutub nii ettevõtjate kui ka tarbijate käitumine, investeeringud lükatakse edasi, töökohtade loomine lükatakse edasi, ostud lükatakse edasi ja nii see majandus hangub.

Samas ma pean ütlema, et kriisi tõenäosus Eestis majanduslanguse mõttes ei ole tõenäoline. Aga las IMF siis hõikab ise välja oma täpsed uudised. Minu arust meedias käis juba läbi, et siin umbes 30 protsenti on tõenäosus, et tuleb USAs majanduslangus. Ma praegu usun, et ma ei eksi faktidega, mis ei ole väga kohutav number, aga igatahes see on juba meeleolusid ka Eesti prognoosijate hulgas kõvasti jahutanud. Kui me selle aasta majanduskasvu tänu esimesele heale poolaastale ilmselgelt peaksime ülespoole korrigeerima, siis järgmise aasta oma ikkagi allapoole. Nii ta siis läheb, et kui ikkagi meie ekspordikanal käib kas läbi Rootsi ja Saksamaa või otse Saksamaalt, mis meie ekspordi potentsiaali siin näitab, siis see on ühenduses nii euroalaga oma võlaprobleemides kui kõige muuga. Siin muidugi need arenevad turud on jätkuvalt võrdlemisi heas olukorras, aga midagi hiilgavat ei ole. Samuti Hiina teadlikult jahutab oma majanduskasvu ja mis see täpselt prognoosidega teeb, ei midagi head, suund on allapoole, aga kindlust pole üldse, et läheks täppi. Katsuge sellises olukorras eelarvet teha ja katsuge sellises olukorras siis, Mardile, Juhanile, Jaagule, kellele iganes, selgeks teha, et need lootused, mis läbirääkimistel sai peegeldatud, on tänaseks mahakriipsutatud, et tulevad mingisugused lisavõimalused.

Juhataja

Aitäh! Ma teen ettepaneku ametlik osa lõpetada, et jõuaks ka teha intervjuusid. Aitäh!

Mart Laar

Tervist kõigepealt! Alustame tänast valitsuse pressikonverentsi ja sissejuhatuseks võib ütelda, et Vabariigi Valitsus on jõudnud oma istungite arvu poolest Jeesuse ikka ehk meil oli täna järjekorras 33. istung, mis siis lähtuvalt suvisest perioodist oli küll üsna lühikese päevakorraga, 8 punkti, lisaks veel ülevaated EL nõukogude ja tippkohtumise otsustest, millest ongi kaks ministrit kaasas, et nendest rääkida.

Kaks seaduse eelnõu läks Riigikogu poole teele. Neist esimene puudutab kiirgusseaduse muutmist, millega täpsustatakse erinevate asutuste rolli kiirgusohutuse tagamisel ja seda kõike selleks, et tagada riigis tõhusam kiirgusohutus.

Valitsusele antakse volitus kehtestada määrusi, millega reguleeritakse kiirgushädaolukordade lahendamist ja radioaktiivsete ainete ning jäätmete riigi valdusse võtmist, kui selleks vajadus on ja võetakse meie õigusesse üle ka Euroopa Liidu vastavad direktiivid.

Teine valitsuses heaks kiidetud eelnõu puudutab lastekaitset. Nimelt, Eesti juba 2002. aastal ühines lastekaitse konventsiooniga ja tänase otsusega soovime deklareerida, et selle konventsiooni reeglid on ülimuslikud teiste õigusabilepingute, need on siis sõlmitud Balti riikide ja Poolaga.

Tekkinud on olukord, kui teatud asjades on dokumendid olnud erinevad ja on igati praktiline ning vajalik ja laste huvisid kaitsev, et need ühtlustatakse. Me oleme ka oma partneritega kokku leppinud, et me teeme seda tööd kõik koos, nii et paralleelselt samasugused otsused võetakse vastu Lätis ja Leedus.

Muutsime mitut isikut tõendavate dokumentidega seotud määrust sellel eesmärgil, et muuta meie liitlasriikidest pärit kaitseväelaste viibimine Eestis bürokraatiavabamaks. See on ala, millel on teatud segadust olnud, kus on olnud üsna tugevat bürokraatiat. Tänane otsus selle bürokraatia kõrvaldab. See on küll väikene küsimus, kuid tihtipeale meie kaitsevõimele ja rahvusvahelisele koostööle väga oluline.

Näiteks kui võtta välisriikide sõjaväelased, kes töötavad Balti Kaitsekolledžis või NATO Küberkaitsekeskuses, siis neil on olnud probleeme nende dokumentide ajamisega. Ja nüüd, kui me selle korda ajame, on inimestel rohkem soovi ja riikidel soovi oma ohvitsere siia Eestisse tööle saata. See ei puuduta väga suurt hulka inimesi, umbes 30-40, kuid kokkuvõttes just nendel meile olulistel aladel teeb ta meie partnerite siiasaamise oluliselt kergemaks.

Ja see põhimõtteliselt ongi valitsuse istungi peamistest punktidest kõik. Ma annaksin nüüd sõna rahandusminister Jürgen Ligile, kes räägiks Kreeka võlakriisile lahenduste leidmiseks toimunud euroala tippkohtumisest ja mis sellest siis meie tuleneb.

Jürgen Ligi

Aitäh! No mina seal tippkohtumisel ei käinud, kuigi see oli üks mõte, kes peaministrit võiks asendada, oli president. Aga üldiselt peab ütlema, et suvi on küll meie valitsuses vaikne, aga ta on rahanduses hästi ärev, laiemalt ka, mitte ainult Euroopas.

Tippkohtumine euroala raames oli erakorraline üritus. Põhiküsimus Kreeka, aga ka abipaketid laiemalt, ka EFSFi staatus. Enne seda tippkohtumist rahandusministrite vahel olukorda nimetati tulekahjuks ja selge, et sellised kohtumised olid eelkõige tulekahju maha võtmine. See paanika, mis turgudel hoogu võttis – selle peatamine oli eesmärk.

Need otsused, mis langetati, oli tegelikult, ütleme, parasjagu radikaalsemad kui rahandusministrite kohtumise ajal võis prognoosida. Tehti natukene suuremaid leevendusi Kreekale ja olulisi leevendusi ka EFSFi reeglistikus, mis siis turgudele hästi mõjus ehk leegid, võib öelda, et mõneti summutati.

Kreeka 10-aastaste võlakirjade tootlus näiteks langes peale tippkohtumist 18-lt 14,5 protsendile ehk siis võlakirjade turuhind tõusis. Võib öelda, et sellist lühiajalist rahunemist, mis oli eesmärk, see saavutati.

Loomulikult tuleb üle rõhutada, et põhitöö on ikkagi teha Kreekal endal ja selleks siis on tal tugevad partnerid nii Euroopa Komisjoni, Keskpanga, IMFi näol kui ka muidugi liikmesriikide näol.

Kreekale pakutakse tehnilist abi, mitte ainult raha. Ja raha pakkumise puhul tuleks ikkagi üle rõhutada, et iga päev ilmub mingisuguseid üleolevaid kommentaare Kreekaga seoses, et raha ei anta, antakse ikkagi laenu. Selle raha andmise mõte on anda aega, aga mitte lihtsalt aega, nagu on populaarne siin öelda, vaid ikkagi aega reformideks. Ei ole adekvaatsed need hinnangud, mis ütlevad, et kõik fundamentaalsed probleemid on lahendamata, et anti ainult aega. Ei. Fundamentaalsete probleemide lahendamise kallal käibki töö ja Kreeka uus programm peaks olema valmis septembri alguses.

Kreeka tingimused kindlasti kergemaks ei lähe, aga mis kergemaks läheb, on tema võla profiil. Ta ei pea nii palju intressi maksma, väga oluline oli intressi määra alanemine 3,5 protsendile ja võlakirjade vahetamine valdavalt siis 15-30% või aastase võlakirja järgi, mis tähendab, et rahavoogudega on Kreekal palju kergem ja ta saab oma asju siis teha, kasutada ära oma erastamisagentuuri, korrastada tööjõu seadusandlust, konkurentsireegleid täiustada ja nõnda edasi. Nii et fundamentaalsete asjadega kahtlemata tegeldakse, nii palju kui siis Kreeka ühiskond seda ise on suuteline tegema. Tulemus ei ole loomulikult garanteeritud, aga need väljavaated, et Kreekast saab asja, on siiski tekkinud.

Selle kohtumise ajal, selle kohtumisega seoses räägiti ikkagi nii ka, et otsustatakse euro saatust, sel teemal kommenteeriks küll, et euro saatust ei arutatud seal. Euro on vältimatu instrument Euroopa majandusruumis ja pigem võib või täpselt samuti võib siis öelda, et järgmine nädal otsustatakse dollari saatust – dollari alal on ka suured otsused tulemas. Kui üldse nagu euro tervisest rääkida, siis on ta ikkagi eelkõige võrdluses dollariga ja dollari olukord tegelikult fundamentaalselt on kehvem kui euro oma, palju suurem on puudujääk, suurem võlakoorem.

Üldiselt USA majandus loomulikult on palju suurema usaldusega kui Euroopa oma, kuid tema suur eelis – võime poliitilisi otsuseid langetada häda korral, on praegu juba kahtluse all. USA, nii paradoksaalne kui see ka ei ole, ei saa õigust, valitsus õigust laenu rohkem võtta. Sellel on hästi tõsised tagajärjed kindlasti maailma majandusele, sest siiamaani on ikkagi USA võlapaber kõige kindlam, A-reitinguga ja neid raha paigutusvõimalusi kindlaid ju maailmas väga palju ei ole. USA poole on alati pöördutud, kui on häda käes, kui on vaja raha paigutada kindlalt, sest USA föderaalreserv on need võlad alati valmis olnud katma, nii kui turg seda ei tee. Üldiselt on föderaalreservi panus USA võlgadesse umbes või ütleme, USA sellise abipaketi kriisiaegse kvantitatiivse leevendamise maht samas suurusjärgus kui Euroopas. Selles mõttes Euroopa siin EFSFi ja ESMiga midagi enneolematut ei loonud, USA eelis on üks valitsus, aga need elementaarsed näitajad, nagu võlakoorem ja defitsiit on USAs ikkagi lahendusest palju kaugemal kui Euroopas.

Ma selles mõttes isegi Kreeka kohta ütleks, et Kreekaga vähemalt keegi tegeleb või tegeldakse rahvusvaheliselt. USAs on suhteliselt patiseis praegu. Miinus kuhjub ja see on lähiaja majanduse suurim risk, mitte niivõrd Kreeka, kuivõrd USA uudised. Aga selle Kreeka abistamise otsusega loodeti ikkagi mitte lihtsalt Kreekat päästa, vaid eelkõige peatada nakkuse ja paanika levik ja seda võib öelda nädalase teadmise järgi, et selles suunas ikkagi on tulemust saavutatud. Vaatame siis, kui pikalt, ega siin kõik need probleemid on väga pikaajalised, mida Kreeka peab lahendama ja mitte ainult Kreeka, vaid eurotsoonis veel palju riike. Aitäh!

Mart Laar

Veel on sõna nendest otsustest, mis tehti siseministrite kohtumisel, siseministril.

Ken-Marti Vaher

Aitäh! Eelmisel nädalal toimus mitteametlik siseministrite kohtumine Poolas, kes võttis üle teatavasti Euroopa Liidu eesistumise. Sopotis arutati peamiselt kolmel teemal: sünteetiliste narkootikumide pakett, mis on siis Poola eesistumise üks initsiatiive; Schengeni tulevikku, mis on sisuliselt igal nõukogul päevakorras; ja e-piiride pakett, mis on siis Eesti jaoks üks huvitavamaid ja olulisemaid asju.

Kõigepealt sünteetilistest narkootikumidest. Poola on võtnud initsiatiivi ja tõenäoliselt tahab välja tulla täiendava seadusandliku algatusega, mis puudutab sünteetiliste ainetega seonduvat kuritegevust, narkokaubitsemist. Kogu Euroopas on sünteetiliste narkootikumidega seonduv kasvavas trendis. Eestis on täpselt samamoodi. Väga suur osakaal meie nn narkoturust on sünteetiliste narkootikumide käes – kuskil 50% ja isegi üle on sünteetilised narkootikumid, mida siis teatavasti erinevates laboratooriumides toodetakse. See on ammu juba piiride ülene kuritegevus, mis hõlmab kodanikke erinevatest riikidest, erinevatest rahvustest. Vastumeetmete teema on kindlasti üks keerulisemaid. Euroopasse saabuvad need lähteained, millest sünteetilisi narkootikume tehakse, seaduslikul teel. Siseministrid avaldasid igakülgset toetust initsiatiivile, mida Poola ette tahab võtta – ühe konkreetse nõukogu otsuse täiendamine, mis puudutab keelatud ainete nimekirja, uute ainete lisamist, info vahetust ja eraldi sünteetiliste narkootikumide vastast pakti. Eelmistest aastatest on teada, et heroiini ja kokaiini kohta on vastav pakt Euroopa Liidus vastu võetud, nüüd on sarnane initsiatiiv tänase eesistuja poolt, mis puudutab n-ö kunstlike ehk sünteetiliste narkootikumide teemat.

Teine teema, Schengeni tulevik. Kõik siseministrid avaldasid põhimõttelist arusaama sellest, et me ei tegele mitte sisepiiride taastamisega, vaid eelkõige välispiiride tugevdamisega. See teema Schengeni tulevikust puudutab eelkõige välispiiride tugevat valvet ja kindlasti mitte sisemiste barjääride ehitamist. Te tõenäoliselt teate seda, kus on selle välispiiri kõige nõrgemad kohad – jutt ja teema viib meid jälle sinna Kreeka maale. Kreeka-Türgi piir on see, mis laseb kõige rohkem illegaale üle ja seal on n-ö juustu sees kahetsusväärselt üsna suured augud.

Migratsiooni surve osas on nii Eesti kui mitme teise Euroopa Liidu liikmesriigi arusaam nn e-piiride paketist. See tähendab, et kõikide kolmandatest riikidest pärit piiriületajate passiandmed ja sõrmejäljed oleks võimalik lisada ühtsesse andmebaasi. Siin on väga oluline, et õiguskaitseorganitel oleks sellele andmebaasile ligipääs. Esmane arutelu e-piiride paketi üle oli meil eelmisel nädalal. Septembriks on komisjon ette valmistamas omapoolsed täiendavad kulutused, kalkulatsioonid ja võimalikud õigusaktide projektid. Miks on see Eesti jaoks tähtis? Siin on kaks põhimõtet.

Esimene on see, et Euroopa Liidul on teatavasti käimas kolmandate riikidega nn viisavabaduse läbirääkimised. See puudutab idapartnerlusriike: kuus riiki pluss Venemaa. Eesti jaoks on tähtis, et oleksid kõik võimalikud tagatised ja garantiid selleks, et maandada sisejulgeoleku ja kuritegevusega seonduvaid riske, mis siis sellest kunagi võimalikust viisavabadusest võib tulla. Täna viisavabaduse suhtes loomulikult mingisuguseid ajakavasid ei ole, aga me kõik teame, et läbirääkimised käivad Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ja mitmete teiste riikide vahel. Eesti kui piiririigi jaoks on väga selge vajadus tagatiste ja garantiide osas.

Teine on IT-agentuur. See saab olema agentuur, mis hakkaks uute tehnoloogiate kasutusele võtmist koordineerima, juhtima ja selle eest vastutama. Mis tähendab seda, et Tallinna linnast hakatakse tegelikult suunama esialgsete kalkulatsioonide kohaselt kuskil 1,3 miljardi suuruseid infosüsteemide arendusi ehk siis nn e-piiride paketti. Need kalkulatsioonid on esialgsed ja eks me tuleme septembris nende juurde täpsemalt tagasi, kui Euroopa Komisjon on teinud juba omapoolsed täpsemad kalkulatsioonid. Mul oli eraldi kohtumine ka siseasjade voliniku proua Malmströmiga, kes kinnitas, et 2012. aasta alguseks on nad valmis vastavate õigusaktide eelnõudega, mis lähevad loomulikult arutelu alla, igal juhul läbivad erinevaid vaidlusetappe Euroopa Parlamendis, kindlasti Ministrite Nõukogus. Kindlasti võtab see oma aja, aga meie eeldus on, et oma aja võtavad ka viisaläbirääkimised, mida Euroopa Liit peab kolmandate riikidega. Nii palju siis meie eelmise nädala üsnagi pikast ja mitmeid teemasid puudutanud siseministrite kohtumisest Poolas.

Mart Laar

Aitäh! Nüüd võibki ainult pärida, kas on ajakirjanikel küsimusi?

Juhataja

Ma annaks siit mikrofoni ka. Öelge oma nimi ja väljaanne, mida esindate, stenogrammi tarbeks.

Üllar Luup, Kanal2

Härra Ligi, kuidas teha inimestele selgeks, et see abipakett, mis nüüd eurot päästab, ESM, et need miljonid, mis siit lähevad sinna paketti, et need aitavad Euroopat nagu kuidagi elatustaset ühtlustada? Sest kui võtta seda, et Eestis on miinimumpalk, keskmine palk ja see kõik on kuskil taga otsas ja samas näiteks sellistes maades, nagu Kreeka ja Itaalia, Portugal, seal on tegelikult need palgad ikka tunduvalt suuremad. Kuidas nüüd seda vastuolu selgitada?

Jürgen Ligi

Ega ei peagi inimesi kõiges veenma. Selle paketi, mille täpne nimi on ESM, aga õigemini lähima kahe aasta jooksul veel EFSF ja Kreeka programm on ju veel eraldi, eesmärk ei ole ju ühtlustada elatustasemeid. Selleks on liikmesriikide targad otsused ja mõneti siis Euroopa Liidu eelarve, mis elatustaseme ühtlustamise suunas toimib. Eesti puhul on kahtlemata minimaalne võlakoorem ja tasakaalus eelarve väga head garantiid selleks, et me jõuaksime elatustasemeni, Euroopa keskmise suunas liiguksime, mida me siis kahtlemata praegu teeme oma majanduskasvuga. Aga ega ma ei arva üldse, et rahvas aplausiga võtab vastu nende riikide abistamise, kes on oma elatustaseme võlgu hankinud, lihtsalt selline paratamatus, et suured otsused ei muutu kõik populaarseks kunagi.

Aga miks me seda teeme, on veel kord, mitte elatustaseme ühtlustamiseks, vaid majanduslikel põhjustel, et igasugune maksejõuetus Euroopas lööb kogu Euroopat valusalt. Lööb meid kindlasti ja see tähendab töökohtade kadu, see tähendab investeeringute vähenemist, kallimaid laene ja elatustaseme langust igal pool. Selline egoistlik element on seal sees, altruistlikku on seal ka, et Euroopa solidaarsus on siiski tõsiasi.

Me peame tunnistama, et meie suhtes ollakse oldud väga solidaarsed pikki aastaid, kriitilistel hetkedel on see meile käegakatsutav olnud. Kui me praegu hakkaksime mängima järsku lihtsalt egoisti, kes hoiab üldiste huvide teenimisest, üldisest poliitikast kõrvale, siis eks see meie abistamise tõenäosus ka väheneb.

Veel kord, kui abistatakse riike, siis kõigepealt välditakse nakkust, mis turgude kaudu on väga kiire olema. Aga ka aetakse Euroopa ühist poliitikat. Sealt kaudu ei tule ainult meeldivad otsused, siiani on olnud ju põhiliselt meeldivad otsused. Aga vastu võtma oleme kõik nõus olnud.

Eesti osalus – me ei ole ju sinna veel panustanud sentigi. Kõige tõenäolisem aeg on aastavahetus, kus me liitume. Võib-olla suudetakse need kokkulepped varem sõlmida, tõesti siin küsimus EFSFi uue raami ratifitseerimises kõigis liikmesriikides. Ja sel juhul ta siis jõustub ja selleks ajaks peame ka meie muidugi olema teiste seas ja ratifitseerima. Ja siis me hakkame panustama ikkagi garantiidega.

See ei ole endistviisi raha välja käimine, edaspidi, jah, läheb asi suuremaks. Aga sealt kaudu, EFSFi paindlikkust ma ei nimetanud, EFSF muutub sarnasemaks IMF-iga kui ta siiani oli. Veel sarnasem on ESM IMF-ile tulevikus kindlasti, aga tema rollide hulka hakkab kuuluma teiseselt turult võlakirjade ostmine mingil määral, pankade rekapitaliseerimiseks raha andmine. Õnneks Eestile ka see oht ei terenda praegu. Aga ka sellised ennetavad laenud, kui veel ei ole tulekahju puhkenud, aga selle oht on, siis ka EFSF võib mõnele riigile anda. Aga ega ta lahke asutus ei saa olema, ta on ikkagi hästi kitsi ja eeldab riikide konsensust laenude andmisel.

See on üks, mis turgudes ka umbusku tekitab, et kuidas panna siis 17 euroala riiki ühtselt otsustama. Me ise võime jällegi öelda, kuidas me ennast kujutame olukorras, kus 16 on poolt ja Eesti ei ole. See ei tähenda, et me oleme kõigega nõus, loomulikult, meil on olnud moraalne õigus olla nõudlikum kui mõni teine riik, sest me ei ole võlgu elanud ja meie elatustase on madalam. Aga see ei tähenda, et meie poliitiline eesmärk peaks olema üksinda pidurit vajutada. Otsused, kui nad on kollektiivselt kujunenud, aga meie oleme nende kujundajate hulgas, siis minnakse nendega kaasa, mitte ennem. Aitäh!

Mart Laar

Kas on veel küsimusi?

Martha-Beryl Grauberg, ERR

Küsiksin nende Norra sündmuste valguses siseministri käest. Kas see on ka siseministrit natuke ärevaks muutnud ja kas ministeeriumis käivad arutelud, mõeldakse mingite mehhanismide peale, kuidas sellised sündmused Eestis minimeerida?

Ken-Marti Vaher

Suur aitäh küsimuse eest! Loomulikult suhtume me väga tõsiselt, täie tõsidusega sellistesse juhtumitesse, kus on sedavõrd laialdaselt vägivalda kasutatud. Mis selle juhtumi ju eripäraseks teeb, on see, et tegemist oli ühe konkreetse isikuga. Paljud eksperdid on öelnud, et ühe terroristi või vägivallatseja ennetamine, tõkestamine on võrratult palju raskem kui näiteks mingisuguse organiseerituma rühmituse, mis paratamatult jätab endast maha palju suurema hulga infojälgi, kas või planeerimise ja ettevalmistamise käigus. Tegemist oli minu teada ka inimesega, kellel ei olnud eelnevat kriminaalset karistatust ehk kes ei olnud sisuliselt mitte üheski registris. Minu teada ei olnud tal tuvastatud ka psühhiaatrilist hälvet. Ehk siis, kui me räägime näiteks relvaseaduse kontekstis, siis jah, Siseministeerium on ette valmistamas juba alates kevadest Eestis uut relvaseadust. Relvaseaduses nii Eestis kui – ma eeldan, et tõenäoliselt – ka Norras on ette nähtud, et psühhiaatrilise hälbega inimesele relvasid välja ei anta. See on üks väga selge keeldumise alus. Tänases Eesti seaduses on näiteks psühhiaatrilise hälbe tuvastamiseks ja üldse tervisekontrolli läbiviimiseks vajalik perearst, kes võib kaasata vajadusel eriarste. Ma arvan, et see on üks koht, kus me kindlasti peame arutama, kas tingimused peaksid olema rangemad; kas peaks olema ette nähtud näiteks eriarsti külastamine igal juhul, sest relvadega kaasneb sedavõrd suur oht. Antud juhtum ju Norras näitab, kui hästi saab inimene, kellel oli relvaluba ja kõik muud juurdepääsud, oma vägivalda väljendada sellisel määral, mida ei olnud ka Norra-sugune rikas riik võimeline ennetama ja tõkestama ja see tuli kõigile äärmiselt ebameeldiva üllatusena. Meie head Norra kolleegid täna ju teevad järeldusi, kindlasti teeme ka meie. Siseministrite nõukogus on septembris vastav arutelu, milliseid järeldusi on võimalik teha sellisest väga traagilisest juhtumist. Kindlasti arutame ka oma valitsemisala sees täiendavaid ettepanekuid või järeldusi, mida saab siit teha.

Juhataja Martin Jaško

Aitäh! Kas on veel küsimusi?

Priit Rumm, Aktuaalne Kaamera

Küsimus minister Laarile natuke teisest valdkonnast. Riigikogu esimees Ene Ergma on teatanud, et otsustas Eestisse visiidile saabuva dalai-laamaga mitte kohtuda. Kuidas te oma erakonnakaaslase sammu kommenteerite ja kas teil endal on plaanis dalai-laamaga kohtuda?

Mart Laar

Minu kommentaar on minu enda otsus, millest ma olen peaministrit ja välisministrit teavitanud. Mina kohtun dalai-laamaga. Võin ainult juurde lisada, et minu teada kohtuvad ka mitmed teised valitsuse liikmed. Siin minu kõrval viibib praegu vähemalt üks. Ja see on ka loomulik, et kui mulle kõlbas see kohtumine siis, kui olin Eesti Vabariigi peaminister, siis ma arvan, et sobib seda teha ka nüüd, kui ma olen Eesti Vabariigi kaitseminister.

Priit Rumm, Aktuaalne Kaamera

Ma küsiksin lisaks. Võib-olla kommenteeriksite, miks on Eesti poliitikutele oluline dalai-laamaga kohtuda?

Mart Laar

Ma arvan, et igaühel on omad põhjused. Esiteks on tegemist maailma ühe olulisema usundi liidriga, äärmiselt huvitava isiksusega, särava isiksusega. Ja see kohtumine on lihtsalt endale isikuna rõõm ja nauding, pean ütlema oma varasematest kogemustest. Kuid teiseks, kui me tuletame meelde, millises olukorras on Eesti olnud, vaadates oma lähiajalugu, eelmisel sajandil, kui janunesime – olles võõra võimu all – iga kohtumise, iga sellise hetke järele, et ka minu maad ja minu rahvast meeles peetakse. Kuigi dalai-laama on loobunud oma poliitilisest ametikohast, esindab ta kahtlemata ka ühte rahvast. Ja kui me meenutame seda, kuidas me ise seda kõike soovisime, selle järgi janunesime, siis ütelda nüüd, kui me oleme vabad, ah, teate, meil on täitsa ükstapuha, mis teist saab, meie sellega ei tegele, meie unustame, siis ma arvan, see ei ole õige, see ei ole päris moraalne. Ja ma ei arva, et poliitikas ja ka välispoliitikas peaksid ainult domineerima need pooled, mis räägivad konkreetsest kasust, mis räägivad konkreetsetest materiaalsetest väärtustest, vaid rääkida tuleks siin ka just – eriti veel sellise isikuga, nagu dalai-laama – ka igavikulisematest väärtustest.

Juhataja

Kas on veel küsimusi? Kui ei, siis suur tänu esinejatele! Kohtume nädala pärast!

“Norras toimunud mõistetamatu ja julm kuritegu on sügavalt raputanud ka Eesti ühiskonda. Valitsus kutsub solidaarsuse märgiks heiskama üle Eesti leinalipud, et avaldada toetust hukkunute lähedastele ja Norra rahvale,” vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo peaminister Andrus Ansipit. Valitsuse erakorralisel telefoniistungil vastu võetud korralduse kohaselt peavad heiskama leinalipud kõik riigiasutused, samas kutsub peaminister ka kõiki teisi ühinema leinaga ja heiskama leinalipud.

Leinalipp heisatakse lipumasti ilma musta lindita nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse lipu alläär lipuvarda keskkohta. Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp lipumasti tippu. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.

Politseinikuks riietunud mees avas reedel tule Norra pealinna Oslo lähedal Utøya saarel toimunud valitseva Tööerakonna noortekogu laagris, surma sai vähemalt 80 inimest. Veidi varem toimus Norra pealinnas Oslos tugev plahvatus valitsushoonete lähedal, surma sai vähemalt seitse ja haavata 11 inimest.

Allikas: BNS, 23.07.2011

Foto: valitsuse kommunikatsioonibüroo

Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Washingtonis Ameerika Ühendriikide asepresidendi Joseph Bideniga. Valges Majas aset leidnud kohtumisel tõdesid Biden ja Ansip, et kahe riigi vahel valitsevad tugevad liitlassuhted.

Peaminister Ansip avaldas Ameerika Ühendriikidele tänu kauaaegse toetuse eest Nõukogude okupatsiooni ajal, mis väljendus USA mittetunnustamispoliitikas, ning pärast iseseisvuse taastamist, mil Eesti asus reformide teele.

„Ka Eesti püüab nüüd aidata neid riike, kus veel vaid unistatakse vabadusest,“ ütles peaminister Ansip.

Asepresident Biden tunnustas Eesti tahet jagada oma kogemusi ja abi teistele reformimeelsetele riikidele nii Euroopas kui ka Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas.

Asepresident Biden ütles, et Eesti edu kahekümne aasta jooksul pärast taasiseseisvumist on olnud märkimisväärne.

„See, et te olete olnud oma arengus sedavõrd edukas, on meile tugev sõnum,“ ütles asepresident Biden. „Eesti edulugu innustab Ameerika Ühendriike ka edaspidi toetama neid riike, kes on seadnud sihiks demokraatlikud reformid.“

Arutades kaitse- ja julgeolekupoliitilisi teemasid, hindasid Biden ja Ansip kõrgelt koostööd selles vallas, osutades selgele soovile seda jätkata. Ansipi sõnul pole Eesti julgeolek kunagi olnud nii hästi tagatud kui praegu, lisades, et USAl on selles olnud väga suur roll.

„Ameerika Ühendriikide rolli meie riigi julgeoleku tagamisel on võimatu üle hinnata,“ ütles Ansip. „Paarikümne aastaga oleme üheskoos saavutanud palju – Eesti on vaba Vene vägedest ja kuulub NATOsse. Nüüd on aeg mõelda sellele, kuidas Eesti ja USA koostööd tulevikus edasi arendada.“

Ta kinnitas, et Eesti on pidanud kinni oma lubadusest ning ei ole vaatamata majanduslikult keerukatele aegadele kaitsekulutuste osakaalu vähendanud.

„Julgeolek on meie ühine mure ja vastutus, kus me järeleandmisi teha ei saa,“ ütles peaminister Ansip. „Me täidame lubaduse tõsta kaitsekulutused kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust aastal 2012.“

Asepresident Biden väljendas ka tänu Eesti osaluse üle rahu ja julgeoleku tagamisel Afganistanis ning teistel missioonidel.

„Eesti on USAle hinnatud partner,“ ütles asepresident Biden. Ta lisas, et Eesti kui liitlane NATOs ei pea kunagi muretsema kõiki liikmesriike kaitsva artikkel 5 toimimise pärast.

Joseph Bideni kutsel Ameerika Ühendriikides kahepäevasel visiidil viibinud peaminister Andrus Ansipil oli veel mitmeid kõrgetasemelisi kohtumisi. Lisaks asepresidendile olid peaministril kõnelused Esindajatekoja spiikri John Boehneri, Brookings Institutioni presidendi Strobe Talbotti, Rahvusvahelise Valuutafondi asejuhi John Lipsky ja Ameerika juudiorganisatsioonide esindajatega.

Visiidi käigus osales Eesti valitsusjuht ka German Marshalli Fondi korraldatud energeetikateemalisel ümarlaual, andes muu hulgas ülevaate Eesti ja Põhja-Balti regiooni ees seisvatest väljakutsetest energeetika valdkonnas.

Samuti kohtus peaminister rühma kohalike äriliidritega, andes neile ülevaate Eesti majanduspoliitilistest põhimõtetest, maksupoliitikast, e-valitsusest ning üldisest ettevõtluskeskkonnast riigis.

Allikas: valitsuse kommunikatsioonibüroo 22.07.2011 pressiteade

Juhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Peaminister Andrus Ansip on täna töövisiidil Ameerika Ühendriikides ja teda asendab kultuuriminister Rein Lang ja algatuseks sõna temale. Palun.

Rein Lang

Tere kaunist suvepäeva! See on troopiline kliima ja meie riigijuhid on ka igal pool laiali, kes siis Brüsselis ja kes Washingtonis. Aga riik toimib 24 tundi, valitsuse istungit peeti, ega nüüd ülearu palju teemasid ka ei olnud. Majandusministri ettepanekul saadeti parlamendi poole teele kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus. See puudutab küll otseselt ainult Euroopa direktiivi ülevõtmist, nii et siin siseriiklikke lahendamata poliitilisi probleeme pole.

Ja teine asi, mis võiks tähelepanu pälvida – valitsus määras Kaitseväe juhatajale ametipalga. Seadusest tulenevalt peab valitsus seda tegema. Kaitseväe juhataja ametipalk on 3332,7 eurot, millele omakorda lisandub lisatasuna auastmetasu, 611,51 eurot. Kaitseväe juhataja on auastmelt kindral. Valitsus andis Vara vallale munitsipaalomandisse maad ja keeldus ühele inimesele Eesti kodakondsuse andmisest. Sotsiaalminister esitas kolm aruannet valitsuse poolt kinnitatud tegevuskavade kohta, sellest räägib Hanno ise. Ja Jürgen räägib stabiliseerimisreservist, mille kohta ta andis ka täna valitsusele ülevaate.

Juhataja

Hanno, palun.

Hanno Pevkur

Tere! Ilusat suvepäeva minugi poolt! Jah, alustame rahvastikutervise arengukavaga. Andsime valitsusele ülevaate, kuidas meil 2010. aasta läks. Üldiselt on rahvastikutervise näitajad liikunud kõik paremuse poole, välja arvatud üks – ülakaalulisus.

2010. aastaks on meil ülekaaluliste isikute osakaal saavutanud 31,7%. See on kindlasti selline negatiivne trend, milles igaüks saab üht-teist ära teha, et paremini oma käitumis- ja liikumis- ja muid harjumusi kohandada selliseks, et kehakaal ei suureneks. Kehakaaluga kaasnevad teatavasti kõik muud mured. Kõige lihtsamad on kolesterool ja südameveresoonkonna haigused, mis selle tagajärjel tekivad ja kõik ebameeldivad haigused sinna takkaotsa.

Alkoholi tarbimisest. Alkoholi tarbimisega läks seis natuke paremaks. 2010. aasta number on 9,7 liitrit absoluutalkoholi isiku kohta. Meenutuseks, et 2009. aastal oli see 10,1 liitrit. Tipus olime 2008. aastal, kus see oli 12,6 liitrit. Sealt on allapoole tulek päris märkimisväärne olnud ja ma väga loodan, et see ei ole olnud ainult masu mõju, ning me saame siiski rääkida ka sellest, et inimeste tarbimiseelistused on natukene muutunud.

Eeldatav eluiga on natuke pikenenud ja selle peamine põhjus on enneaegsete surmade vähenemine ja vigastussurmade arvu langus. Liiklussurmade arvust on 2010. aastal korduvalt räägitud, alkoholi mõjul toimunud õnnetuste arv on samamoodi vähenenud. Kõik me mäletame, et eelmisel aastal oli probleemiks eelkõige uppumissurmad, selle aasta esimese poolaasta näitajad on uppumissurmade koha pealt oluliselt paremad. Soovin rahvale ujuma minnes kindlasti kainet mõistust – soojasid ilmasid on veel palju tulemas, kindlasti tuleb vaadata, kuhu ja millises konditsioonis ujuma minna ja milline on ujumisoskus.

Rahvastikutervise arengukava kätkeb endas ka teiste ministeeriumide tegevusi. Hea meel on, et vastu sai võetud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kus tugisüsteemide parandamine ja õpivõimaluste paindlikumaks muutmine on meie jaoks oluline eelkõige läbi terviseõpetuse õppekava. See on meie jaoks hästi oluline. Retseptiravimite omaosalus langes eelmisel aastal natukene. Kindlasti aitas üldist seisu parandada ka eelmise aasta toimetulekutõus 1000-lt 1200-le kroonile. Mäletatavasti alustas eelmisel aastal tööd ka Terviseamet, mis muutis tegevuse natukene koordineeritumaks. Ja veel hulk tegevusi, kõike ei jõua siin üles lugeda.

Järgmisena räägiks natukene HIV/AIDSi riiklikust strateegiast ja alustuseks mõned numbrid. 1988. aastast on kuni 15. juuli seisuni registreeritud või diagnoositud Eestis HIV-nakkus 7904 juhtumil. Eelmisel aastal diagnoositi 372 juhtu. Seda on 10% vähem kui 2009. aastal ehk mingisugune vähenemine jätkuvalt toimub. Küll tuleb öelda, et uutest juhtudest 39%, st 144 juhtu olid naised ja väga valdavas osas on see jätkuvalt Ida-Virumaa ja Tallinna probleem. Ida-Virumaal on kõikidest registreeritutest 45% ja Tallinnas 44%. Mujal Eestis kokku 39 juhtu. Oleme eesmärgiks seadnud, et meie HIV-diagnooside arv 100 000 elaniku kohta võiks langeda 20-ni. Mujal Eestis on see langenud viieni. Mujal Eestis ei ole see märkimisväärne probleem, mure on Ida-Viru ja Tallinnaga. Ida-Virumaal on lausa 100 juhtu 100 000 elaniku kohta. Kindlasti on nii Ida-Virumaa kui ka Tallinn murekohaks.

Jätkuvalt on mureks süstivad narkomaanid ja süstivate narkomaanide seksuaalpartnerid. Omalt poolt püüame laiendada HIV-testimise võrgustikku. Kindlasti arutame kiirtestimise laiemat levivõimalust Eestis. Minu pärast võiksid igas perearstikeskuses olla kiirtesti võimalused, et saadakse kiire esimene tulemus ja kui inimesel on juhtumisi positiivne tulemus, siis on võimalik saada juba tõenduspõhine analüüs laborist. Kiirtesti tegemise võimalusi peaks kindlasti laiendama.

ARV-raviga jätkame, see on suureneva tendentsiga. Kogu summa, mis HIV/AIDSi strateegia elluviimiseks eelmisel aastal kulus, oli peaaegu 193 miljonit krooni. Päris märkimisväärne summa. Tulevikku vaadates on mõned murekohad ka.

Kindlasti suureneb isikute arv, kes vajavad kompleksset ravi ehk teisisõnu, nad vajavad kahte-kolme erinevat ravi, olgu see siis ARV või tuberkuloosi või opioidi asendusravi. Ühisravi on suurenemas ja teenuste integreerimine on meie jaoks oluline.

Räägiks natukene ka narkomaania ennetamise riiklikust strateegiast. Järgmisel aastal on tulemas rohkem infot, 2011. aasta oktoobris peaksime kätte saama süstivate narkomaanide rahvastikurühma suuruse ja süstivate narkomaanide HIV-levimuse ja riskikäitumise uuringu. 2012. aastal tuleb uus ESPAD-uuring, mis vaatab juba detailsemalt narkootikumide tarvitamist. Läbi ajaloo me tegelikult näeme seda, et narkomaania on ikkagi just kooliõpilaste seas rohkem levinud. Kui 1995. aastal tehtud esimene uuring ütles, et elu jooksul olid mingit narkootilist ainet proovinud 7% 15–16aastastest, siis 1999. aastal oli see number 15%, 2003. aastal – 24% ja 2007. aastal – 30%. Nagu ma ütlesin, uue numbri saame järgmisel aastal, sel aastal viiakse uuring läbi ja järgmise aasta alguses saame need kätte. See on kindla intervalliga, nelja-aastase intervalliga tehtav uuring. Kui vaatame narkomaaniasse suremust, mis tegelikult mõjutab ka rahvastiku üldist tervist ja oodatavat eluiga, siis tuleb siiski tunnistada, et suurusjärgus 100 inimest on viimastel aastatel narkootikumide tarvitamise tagajärjel surnud. Eelmisel ehk 2010. aastal oli see number täpselt 97 inimest. 2009. aastal oli see küll oluliselt suurem – 161. Aga saja kandis ta on siin olnud viimastel aastatel. Ja enamik narkootikumide tagajärjel surnud isikutest olid meessoost, 87,6%. 55% elas Tallinnas, 26% Ida-Virumaal ja enamik olid noored mehed, 20–34aastased, neid oli lausa 85%. Narkootikumide üledoos või narkootikumidega seonduvad surmad – riskigrupp on kindlasti noored mehed ja vene keelt kõnelevad mehed. Vene rahvusest oli 78% isikutest, nendest noortest meestest.

Eelmisel aastal tuli hulk uusi teenuseid, näiteks noorte ja lastevanemate nõustamisteenus, samamoodi HIV-positiivsetele ja sõltuvusprobleemidega isikutele suunatud nõustamisteenus. Alustasime Ida-Virumaal ja sel aastal läheme sama teenusega edasi teistesse Eesti piirkondadesse. Koos lastehaiglaga alustati lastevanemate nõustamisteenust. Erinevaid teenuseid, erinevaid uusi võimalusi ja täiendavaid võimalusi on siin terve hulk.

Kogu narkomaania ennetamise riikliku strateegia elluviimiseks kulus eelmisel aastal 21,5 miljonit Eesti krooni. Kui vaatame natukene tulevikku, siis järgnevatel aastatel tahame kindlasti laiendada varajase sekkumise programme ja lastevanematele suunatud nõustamisteenust. Ja uute teenustena tahaks arendada välja amfetamiinisõltlaste ja mittesüstivate narkomaanide ravivõimalusi, parandada nende ravivõimalusi ja parandada erinevate sotsiaalteenuste kättesaadavust sõltuvusprobleemidega inimestele.

Need olid kolm istungi punkti. Aga ütlen siis ühe n-ö istungivälise punkti. Viimastel päevadel on ajakirjandus käsitlenud võimalikke muresid seoses 1. augusti ja Eesti perearstide ultimaatumiga, et nad – need, kes elektrooniliselt tervise infosüsteemi andmeid annavad – ei teosta enam Sotsiaalkindlustusametile terviseseisundi kirjeldust. Eelmisel reedel oli meil perearstidega kokkusaamine. Tänaseks oleme kokku kirjutanud seaduse eelnõu muudatuse. Kõik aga peavad kindlasti aru saama sellest, et esiteks, ilma parlamendita seadust muuta ei saa. Teiseks seda, et isegi kui tervise infosüsteemis sisalduvad andmed puude määramiseks, siis ei pruugi need olla piisavad – perearstidele see kohustus siiski jääb. Kolmandaks, ka õiguskantsler on eelmisel aastal öelnud seda, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses välja toodud perearstide kohustus terviseseisundit kirjeldada on igati korrektne ja see kuulub nende töö osa sisse. Ükski inimene, kes läheb puuet taotlema, ei tohi jääda selle teenuseta. Ja perearstidel on kindlasti kohustus inimese terviseseisundit kirjeldada, sest keegi teine ei saa terviseseisundit paremini teada kui iga inimese enda perearst. Ma väga loodan, et see seadusemuudatus, mille me perearstidele saadame, rahuldab neid ja see väike hulk perearste, kes täna tervise infosüsteemi patsientide andmeid saadavad, et nad saavad oma tööd tulevikus paremini korraldada. Siin on üks oluline koht patsiendil – kui patsient ikkagi ei anna Sotsiaalkindlustusametile nõusolekut tervise infot vaadata, siis peab seda tegema edasi perearst. Debatid perearstidega kindlasti jätkuvad ja ma usun, et enne 1. augustit suudame perearstidega kenasti mõlemaid pooli rahuldava tulemuse leida. See ei puuduta ainult puuete vormistamist, see puudutab töövõimetuse vormistamist, see puudutab ka seda, kui inimene näiteks on 120 päeva olnud haiguslehel ja ta tahab seda haiguslehte pikendada tulenevalt oma haigusest, ka siis tuleb täita sama terviseseisundi kirjeldus, et seda haiguslehte pikendada. Seal on terve hulk erinevaid küsimusi ja ma usun küll, et ka perearstid ei taha, et keegi nende enda nimistus olevatest patsientidest võiks jääda kehvemasse seisu sellepärast, et tema terviseseisund on tema enda perearsti poolt kirjeldamata. Mina olen optimistlik ja ma usun küll, et 1. augustist võivad kõik, nii tänased puudega inimesed, kes vajavad puude ümbervormistamist, kui uued taotlejad olla rahulikud. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja sõna rahandusministrile.

Jürgen Ligi

Aitäh! Valitsus astus sammukese, väärtusega 200 tuhat eurot, omandireformi lõpetamise poole. See raha on ette nähtud administratiivse võimekuse tõstmiseks, me tahame lõpetada vara tagastamise kompenseerimise tuleva aasta lõpuks. See protsess on lõpuosas kõvasti takerdunud, tahame talle hoogu juurde anda. Lõpetamata on üle 1600 vara tagastamise ja kompenseerimise toimiku. Muutsime protsessi administratiivselt 2010. aastal, kui lõpetati linnakomisjonide töö ja anti ülesanded maakonnakomisjonidele. Selle protsessi peamine rahaallikas on ka omandireformi reservfond, kus on praegu veel raha 27 miljonit eurot.

Valitsus sai ülevaate stabiliseerimisreservi olukorrast, see on tavapärane, regulaarne tegevus. Selle reservi turuväärtus on kasvanud kvartaliga 3,8 miljonit ja maht on soetusmaksumusest 320,9 ja turuväärtusest 324,1 miljonit eurot. Tulususe tase on üle normportfelli olnud, selles mõttes ei ole asjad halvad. Kui rääkida paigutustest, siis ilmselt omab praegu tähendust see, et 82,1% paigutustest on Euroopa Liidu valitsuse võlakirjadesse. See on lihtsalt üks näide, kui huvitatud me oleme sellest, et riikide võimekus Euroopas oma võlgu teenindada oleks tugev. Et neid ikkagi peetakse endiselt kõige kindlamateks raha paigutuse viisideks, ega suurt valikut ju raha hoidmiseks turul ei ole, idee poolest peaksid riigid oma võlad maksma. Likviidsed varad on suurenenud poole aastaga 109 miljoni euro võrra, kassareservi maht on 788,4 miljonit ja keskvalitsuse laenud 173,9 miljonit juuni lõpu seisuga.

See võlakirjade teema on seotud veel ühe päevakorra ja päevakajalise teemaga. Valitsus sai ülevaate ka ECOFINi eurogrupi eelmisest kohtumisest, mille mõnetine järg on praegu toimuv valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumine, mis ei ole üldiselt tavapärane formaat – kohtumine ise on ka erakorraline. Teatavasti esindab meid seal president Ilves, kuna peaminister on pikalt planeeritud lähetuses USA-s. Kui eile võis lugeda, et Eesti seisukohad on salastatud, siis tegelikult on muidugi tegemist täiesti tavalise protseduuriga. Kui minnakse läbirääkimistele, siis lüüakse seisukohtadele asutusesisese kasutamise tempel. Ei saa ju teistmoodi läbi rääkida, kui ütleme siis, administratiivselt looritatud seisukohtadega. Need seisukohad iseenesest ei ole erinevad sellest, mida arutasime hiljuti ECOFINis ja eelkõige eurogrupis. Võib öelda, et Kreeka probleemi lahendamiseks ei ole meil mingeid punaseid jooni, need positsioonid, mida arvatavasti seal arutatakse, on meile vastuvõetavad ja me kindlasti oleme väga huvitatud sellest, et lahendus Brüsselis tuleks. Turgudele on vaja anda kindel signaal, et riigid tegelevad teemaga tõsiselt, eurotsoon võtab asja tõsiselt ja suudab ka oma probleeme lahendada. Turud ei ole mingisugune asi, mida me saame üle kavaldada, kuigi nad ei ole üdini targad ja kipuvad liialdama ühes ja teises suunas, on selge, et riigid saavad oma laenud siiski turult. Abiprogrammides olevad riigid on abiprogrammides põhjusel, et nad ei ole suutelised enam turult laenama, turud ei usalda neid. Mida vähem neid riike on, keda ei usaldata, seda parem. Neid, kes programmide all on, peame aitama väga üldistes huvides. See on meie majanduse huvides. Samas, ma ei ole nõus hinnanguga, et täna otsustatakse euro saatus. Ma ei kujuta seda isegi ette, kuidas seda saab otsustada, sest euro kui idee ja kui hädavajalik instrument Euroopa majanduses ei kao kuhugi, küsimus on ainult üksikute eurotsooni liikmete rahanduse kvaliteedis. Ja see ei tähenda, et kuidagi oleks kahtluse all euro kui rahaühik ja rahasüsteem. Eesti jääb igal juhul mingisugust valuutat ka kõige mustema stsenaariumi korral kasutama, seda ei maksa kahtluse alla seada. Kindlasti ei ole mõtet Kreeka vastutust siis defineerida sedapidi, et see ei ole enam Kreeka probleem, see on eurotsooni probleem. Kindlasti on Eesti positsioon see, et Kreeka peab täitma väga karme tingimusi, et laenu saada. Aga praegu me selles abiprogrammis sees ei ole ja mis selle tõdemusega edaspidi saab, see sõltub ikkagi konkreetsetest otsustest, mismoodi need mehhanismid üles ehitatakse.

Peale Kreeka programmi on suure punktina arutelul ka EFSFi ehk finantsstabiilsuse fondi piirangud. On väga tõenäoline, et need muutuvad paindlikumaks, EFSF saab volitusi juurde, et riigid saaksid laenu. Võib-olla hakkab EFSF ka järelturult mingis mahus võlakirju ostma, mida seni välistati. Tuletan meelde, et keskpank on järelturult võlakirjade ostmisega pankade toetamiseks pikka aega tegelenud, nüüd on siis ka EFSFi puhul see asi täiesti reaalselt arutelul. Aga sellest ei tasu järeldust teha, et riigi laenu saamise tingimuslikkus on kuidagi kahtluse alla seatud, need asjad ei ole seotud, nagu varem on siin mulje jäänud. Tingimused riigile jäävad ja mingit võlakirjade ostmist ilma range majanduspoliitilise programmita loomulikult ka järelturult ei hakka toimuma.

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd on küsimuste kord. Kellel on? Palun.

Liina Valdre, BNS

Oleks küsimus rahandusministrile. Kui tõenäoline on see variant, et Kreeka laen tuleb EFSFist või tuleb siiski mingi muu kokkulepe veel?

Jürgen Ligi

Seda protsenti on võimatu nimetada, aga see on tõenäoline. Ütleme nii, et kui vaatate EFSFi ja ESMi koos, siis need poliitilised barjäärid, et Kreeka ka liituks sellise üldise raamistikuga, on tegelikult tugevasti madalamaks muutunud. Need riigid, kes seda siiani välistasid, ei ole seda teemat enam sellisel moel püstitanud, sellise kategoorilise eitusena. See Kreeka eraldi seismine – selle tõenäosus on vähenenud, et see ka tulevikus nii jääb.

Juhataja

Aitäh! Kellel on, palun, järgmine küsimus? Ei ole.

Rein Lang

Valitsusel on palve, et need, kes tahavad minna väljapoole Eestit eksootilistesse paikadesse, siis enne kuskile minemist palun külastage Välisministeeriumi kodulehekülge, kus on iga riigi kohta väljas informatsioon. Eriti tasub lugeda nende piirkondade kohta, kuhu ei soovitata sõita. Välisministeerium peab seda kodulehekülge heas usus ainult meie oma kodanike ja elanike kaitseks. Usaldage siis neid inimesi, kes selle informatsiooni sinna üles on pannud. Ma saan aru, et seiklushimu on väga suur, aga see seiklushimu võib teinekord kaasa tuua Eesti riigile ja tema maksumaksjatele üsna suuri kulutusi. Nii et selleks seda kodulehte peetaksegi, et seda saaks vaadata ja oma sõiduplaane vastavalt sellele siis kavandada. Jürgen tahab võib-olla siis mureliku rahandusministrina midagi lisada?

Jürgen Ligi

See ei ole enam inimeste isiklik risk, see ei ole isegi ainult haiget ja muret tegemine oma omastele, see on väga arvestatav koormus kogu ühiskonnale, mida siis sellistel juhtudel tuleb kanda. Me võime rääkida väga vähe sellest, aga siin on otsesed kulud, mida me kokku lööme ja siin on ka väga suured kaudsed kulud. Arvestage, et ikkagi kümned inimesed töötasid päevast-päeva selle mure lahendamiseks. Kokkuvõttes läks see mitte ainult tunnete ja inimeste energia ja tegemata asjade jagu maksma, vaid ka selgelt rahaliselt. See ei ole ainult isiklik küsimus. Ei piisa lihtsalt selle kodulehekülje lugemisest, sellest tuleb ka teha järeldus, et sinna ei tohi minna.

Rein Lang

Aga elamusi saab ka lähemalt. Sõitke Saaremaa ooperipäevadele, seal esineb laupäeval maailma esitenor Hoze Cura, on veel mõned piletid saada.Kes kiiresti reageerib, siis on neid võimalik veel täna hankida. Kindlasti tasub seda teha. Ja Kadriorus käivad Euroopa meistrivõistlused juunioride kergejõustikus. Sealt on esimene maailmarekord tulnud. Jälle põnev. Nii et ilusat suve ja nautige!

Juhataja

Aitäh! Ja aeg intervjuudeks.

Riigipea osalemine euroala mitteametlikul tippkohtumisel on tingitud samale ajale langenud peaminister Andrus Ansipi töövisiidist Ameerika Ühendriikidesse, kus tal on kavandatud rida kõrgetasemelisi kohtumisi.

Allikas: presidendi kantselei 19.07.2011 pressiteade

Visiit toimub USA asepresidendi Joe Bideni (fotol) kutsel. Lisaks Bidenile on Ansipil kavas kohtumised Esindajatekoja spiikri John Boehneri, Rahvusvahelise Valuutafondi juhi Christine Lagarde’i, Brookings Institutioni presidendi Strobe Talbotti ning Ameerika juudiorganisatsioonide esindajatega.

Allikas: BNS, 18.07.2011

Juhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Kuna valitsuse istung on lõppenud ja pärast seda peeti ära ka kabineti nõupidamine, siis on meil põhjust rääkida algatuseks teistel teemadel ja sõna on peaministril.

Andrus Ansip

Aitäh! Mul on nii nagu kõigil Eestimaa inimestel suur hea meel, et röövitud Eesti kodanikud on nüüdseks vabastatud ja ma kasutan seda võimalust, et tänada kõiki neid Eesti inimesi, kes andsid oma panuse vangistatud Eesti kodanike vabastamiseks. Me teame, et põhiliselt need inimesed töötasid välisministeeriumis, meie eriteenistustes, riigiprokuratuuris, justiitsministeeriumis. Aga neid inimesi on hästi palju olnud, kes on vangistatud Eesti kodanike vabastamisele kaasa aidanud.

Muidugi ma tänan kõiki meie sõprade, teiste riikide inimesi, kes nägid väga palju vaeva selleks, et vangistatud eestlased jälle elusate ja tervetena koju tagasi naasta saaksid. Urmas nimetab neid riike rohkem nimepidi, aga minu eriline tänu kuulub Prantsusmaa võimudele ja Saksamaa võimudele, aga see nimekiri on kahtlemata märksa, märksa pikem. Nii et, suur aitäh kõigile! Ja suur aitäh ka röövitud eestlaste perekonnaliikmetele. Nende mõistmine ja soov teha koostööd Vabariigi Valitsusega aitas oluliselt kaasa sellele, et poisid ilmselt homme on juba Eestis tagasi. Aitäh!

Juhataja

Sõna on välisministril.

Urmas Paet

Siia lisades ja korrates asju üle, mis on juba teada. Täna hommikul kella 5 paiku need seitse röövitud Eesti kodanikku vabastati. Vabastamine toimus Liibanoni territooriumil, väljaspool Beirutit. Seejärel toimetasime nad nii-öelda kindlasse kohta ehk Prantsuse saatkonda Beirutis, kuhu nad jõudsid pisut enne kella 10. Nii et praegu on nad Prantsuse saatkonnas Beirutis, neile tehakse esmane tervisekontroll, toitlustatakse ja pannakse valmis kojusõiduks.

Kojusõidu detailidega me hetkel veel tegeleme, aga kava on selline, et täna õhtupoolikul läheb Liibanoni erilend ja me loodame tagasi olla homme päeva esimesel poolel. Nii et, tõepoolest homse kalendripäeva sees toimub taaskohtumine peredel ja lähedastel oma pereliikmetega, kes peaaegu 4 kuud Liibanonis röövitud olid.

Esimeste hinnangute või kommentaaride järgi meie seitsmelt kodanikult need kinnipidamistingimused ei olnud mingid head. Olid päris suured probleemid näiteks pesemisvõimalustega, aga samas toitlustamine toimus. Kindlasti emotsionaalselt kõige keerulisem on teadmatus – sa ei tea, mida toob rääkimata järgmine päev, aga sa ei tea, mida toob järgmine tund või minut.

Mina ka omalt poolt tahaksin tänada partnereid väga paljudest riikidest, nii Prantsusmaad, kellel täna on rahvuspüha, Saksamaad, Liibanoni, Türgit ja tegelikult ka mitmeid teisi riike veel.

Samuti ka siin Eesti ühiskonna sees oli tegelikult päris head mõistmist ja toetust selle küsimuse lahendamisele, head koostööd ja mõistmist ka lähedaste poolt, kellele see aeg oli kindlasti erakordselt raske. Ma pean ütlema ka välisministeeriumi poolt ja nende inimeste poolt, kes selle juhtumiga kogu aeg tegelesid, et lähedastega see koostöö oli väga hea ja mõistev ka siis, kui ei olnud kogu aeg võimalik operatiivselt igasugust teavet ja infot jagada. Nii et, see kindlasti aitas kaasa selle loo positiivsele lõpplahendusele.

Kokkuvõttes ma loodan, et homse päeva esimeses pooles on need seitse meie kaasmaalast kodus tagasi. Olen täna hommikul kõnelenud telefoni teel Liibanoni presidendi ja peaministriga selle juhtumi positiivsest lõpust. Ja samuti oma Prantsuse kolleegi, Prantsuse välisministriga. Nii et, veel kord kindlasti on väga oluline siin tunnustada seda head tuge ja koostööd, mida me saime paljudelt oma headelt partneritelt rahvusvahelises plaanis.

Juhataja

Aitäh! Jätkame istungi teemadega.

Andrus Ansip

Valitsus otsustas anda kolmele koolile üleminekul osalisele eestikeelsele õppele erandi ja need kolm kooli on meil ka varem ajakirjanduses kajastust leidnud. Erandid antakse tingimuslikult kuni 30. augustini 2016 ja tegemist on kahe täiskasvanute gümnaasiumiga, Tallinnas asuva Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumiga ja Narva täiskasvanute gümnaasiumiga. Tallinna Saksa Gümnaasiumis jääb õppetöö ka tulevikus kestma kahes keeles ja see tuleneb riikidevahelisest kokkuleppest.

Täiskasvanute gümnaasiumiga on lugu selline, et nad peavad vähemalt viite ainet hakkama õppima eesti keeles ja eesmärk on see, et ka täiskasvanute gümnaasiumides hakatakse ükskord õpetama 60 protsenti ainetest gümnaasiumi tasandil eesti keeles.

Ülejäänud koolidega, kes omale erandit taotlesid tegeldakse edasi. Taotlemise aluseks olevad argumendid on olnud erinevatel koolidel väga erinevad, aga ühegi kooli puhul ei saa öelda, et on täiesti lootusetu, et nemad järgneva kolme aasta jooksul jõuaksid sinna 60 protsendi tasemele eestikeelse õppe osas, sest et teatavasti seda protsenti arvutatakse kogu gümnaasiumiperioodi ulatuses. Ja koolid ise ka vaatavad tulevikku lootusrikkalt, nad on teinud pingutusi ja ma usun, et nad kõik suudavad seadusenõuetele vastavusse oma õppe viia ja nad hakkavad õpetama 60 protsenti ainetest eesti keeles. Me arutame seda küsimust käesoleva aasta detsembris veel kord ja siis me otsustame, kas mõni neist koolidest, kes taotles erandit, selle erandi saab või mitte, praegu neid näidustusi öelda kellegi kohta, et lootusetu juhtum ja nemad küll hakkama ei saa, ei ole.

Valitsus muutis kaitseministeeriumi põhimäärust. Nimelt kaotatakse Kaitseministeeriumis NATO investeeringute osakond, eelkõige tuleneb see sellest, et Ämari hakkab valmis saama ja hanked on läbi viidud. Valitsus vabastas ametiaja lõppemise tõttu ametist Saare maavanema ja kohuseid hakkab täitma Saare maavalitsuse maasekretär Jaan Leivategija. Valitsus on andis Eesti kodakondsuse 132 inimesele. Ja ongi minu poolt kõik.

Juhataja

Aitäh! Sõna on majandus- ja kommunikatsiooniministril.

Juhan Parts

Hästi lühidalt, kuna ma kujutan ette, et te tahate küsida teisel teemal. Valitsus tegi kaks otsust, mis puudutab majandusministeeriumi. Esiteks, jõudis teatud lõpuni merenduspoliitika dokumendi ette valmistamine. Valitsus kiitis selle heaks ja saatis Riigikogule. Minemata praegu selle asja sisusse, siis tegemist on merenduspoliitikaga järgmiseks kümneks aastaks, sellises ajalises perspektiivis. Ja me väga loodame, kuna seda dokumenti on tõepoolest töötatud välja koos ettevõtjatega, teadlaste, huvilistega jne, jne, et see on teekaart ja raamistik, mis aitab kogu meie Eesti merendust oluliselt edasi arendada. Muidugi on meie selline tagasihoidlik lootus, et Eesti avalikus ruumis küsitakse vähem, kas Eesti on mereriik või ei ole mereriik. Merenduspoliitika, ma arvan, on piisavalt tõsiste tegevuste jada, et tõepoolest keegi ei kahtleks, et ka valitsus näeb, et meres on olemas ressurss selleks, et Eesti majandus ja ühiskond areneks.

Teine teema, mis puudutas majandusministeeriumi, oli raudtee temaatika. Valitsus kabineti tasemel põhimõtteliselt otsustasime Eesti Raudtee kui ettevõtte kaheks eraldada. Me viime selle protsessi läbi ühe aasta jooksul, umbes 2012. aasta teiseks pooleks jääb Eesti Raudtee ettevõte, kes tegeleb infrastruktuuriga ja Eesti Raudtee kaubaveod jäävad eraldi äriühinguks. See on mõneti Euroopa tasemel kokkulepe, kuna infrastruktuur on monopol. Kaubavedudes eksisteerib Eestis siiski täna teatud konkurents ja on põhjust arvata, et see konkurents võiks tiheneda. Nii et, me leidsime selle meetodi kuidas see jagunemine läbi viia nii, et riik ei peaks täiendavaid rahasid eelarvest maksma, see on põhimõtteliselt kokku lepitud.

Nüüd kindlasti küsitakse, kas kaubaveod kavatsetakse müüa või mitte – siis seda me täna ei arutanud. Meie seisukoht valitsuses on ühtne, et me viime kõigepealt selle lahutamise läbi. Me näeme selle kaubaveo ettevõtte võimalikku äriplaani, perspektiive ja kindlasti järgmise aasta perspektiivis võime selle teema juurde tagasi tulla, et kas on ka turul huvilisi ja vaatame veel kord üle riigihuvid selle ettevõtte omandamise osas ja see jääb nii-öelda töösse. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Sõna on rahandusministril.

Jürgen Ligi

Ma nimetaksin meie pikast päevakorrast eelnõudest ainult tolliseaduse muudatusi. Tavalisel päeval paar punkti neist oleks kindlasti tähelepanuväärsemad, aga mainin ka täna, et edaspidi hakatakse piiril pildistama autosid, nende numbreid ja neid andmeid jäädvustama. Eesmärk on kuritegevuse ja salakaubaveo tõkestamine. Need andmed on isikustamata ja mingeid uusi probleeme liiklejatele sellega ei kaasne.

Toll saab õiguse kasutada röntgenit kaubareisijate pagasi ja sõidukite kontrollimisel, mis on ka üsna käegakatsutav asi. On seal ka paar muud teemat – vabatsoonide loomine näiteks.

Peale eelnõude ja konkreetsete inimeste saatuse, Eesti inimeste saatuse, on muidugi sellised suured ja abstraktsed asjad nagu majandus – ma mainiksin seda seoses Euroopa rahandusministrite kohtumisega. Võin üldiselt öelda, et maailmamajanduse olukorda nimetati seal hästi murettekitavaks. Riskid on üleval väga suured ja need probleemid on väga tugevasti seotud riikide rahandusega, et mitte öelda, et põhiliselt. Kõik suured jõukeskused toodavad pigem halbu uudiseid, kuigi majandus kasvab, on riskid suured.

USA on esiplaanil, nende maksevõime augustis seisab praegu poliitiliste vaidluste taga. Seal on ikkagi taust väga pikaajaline võlgu elamine, mis varem või hiljem hakkab majanduses tagasilööke tekitama. Teiselt poolt Hiina, kes on väga palju kulutanud ja peab nüüd hoogu maha võtma, kellele on hästi palju loodetud kui maailmamajanduse mootorile, nende inflatsioon on üle piiri ja konkurentsivõime sellega kannatab. Jaapan on teada, siis suuresti loodusjõudude tõttu saanud lüüa ja seal keskel on Euroopa.

Euroopa majanduskasv iseenesest on olnud kuni viimase ajani loodetust parem ja selle poolest on üldine eelarvete puudujääk vähenenud, aga võlatase on väga kõrge ja probleem sealjuures on see, et puudujäägid ei ole niivõrd sellise tugevate poliitiliste sammude, vaid tõepoolest konjunktuuri tulemus. See on üks kriitika Euroopa tasemel. Konkreetseid näiteid on ka, kus riigid ei ole püsinud isegi selle oodatust parema majanduse puhul, püstitatud puudujäägi vähendamise graafikus.

Ja kõige suuremad murelapsed on mõistagi võlakriisis riigid, keda on nimetatud juba mitu aastat, nüüd on see asi võrdlemisi käegakatsutav. Ma ei taha seda sõna, täheühendit kasutada, mis Lõuna-Euroopa ja Iirimaa kohta kokku on konstrueeritud. Rahanduses on see praegu keskne mure ja ka majanduses: arutatakse nende riikide rahanduslikke samme, arutatakse turgude käitumist. Võib öelda, et kui siin paari aasta eest veel ennustati turumajanduse lõppu, siis tegelik olukord on pigem vastupidine, et turg toimib väga tugeva võimendusega, et kord ta premeerib liigselt ja kord karistab liigselt. Ja antud juhul on ta karistamas riike võlgu elamise eest minevikus, mitte tingimata hetkeolukorra pärast.

Näiteks Iirimaa reitingut alandati, mis tähendab, et tema tagasipöördumine normaalsele rahandusele muutus natuke keerulisemaks, see oli küll ainult üks reitinguagentuur. Itaalia on hästi keskpunktis, vaatamata sellele, et nende defitsiit on alla keskmise, aga võlatase on see, mis teeb muret ja üldine majanduse konkurentsivõime – sellest aspektist, nende kõigi ristuvate teemadega me peame tegelema.

Tegeleme eraldi selle nädala sündmusega. See on, et reede õhtul avaldatakse pankade stress-test. Kõigis Eesti väljaannetes omistati mulle väide, et Eesti on valmis aitama stress-testis põrunud panku, et oleks selge – pigem on vastupidine lause tõene: Eesti ei ole valmis aitama stress-testides põrunud panku. Ja seda kahel väga selgel põhjusel.

Punkt 1 kõigi minu teadmiste järgi, kuigi need andmed ei ole avalikud ka rahandusministritele, aga mina kui finantsinspektsiooniga seotud inimene jne, ma võin öelda, et Eestis pangad ei ole põrumas stress-testides. See on minu kindel veendumus, aga mitte ametlik teadmine, sest testid on rahvusvahelised, aga meie finantsinspektsioon teeb seal suure töö ära.

Teiseks stress-testides põrumine ei tähenda abivajadust. Stress-test on katse, hüpoteetilise olukorra loomine, et kui realiseerub majanduse must stsenaarium, kuidas siis erinevad pangad, millised on nende laenukahjud ja mis juhtub nende omakapitaliga. See stress-test annab sellise katsetulemuse, aga see ei tähenda, et need pangad, kes kahjumeid kannavad, oleksid raskustes. See ei tähenda seda. See võib potentsiaalset tähendada ja selletõttu on rahandusministrite sõnul, kaasaarvatud ka mina, et tegemist ei ole prognoosiga, siin on tegemist katsetamisega ja siin on tegemist meetmete kompleksidega, mida riigid kasutusele võtavad.

Sealhulgas on Eestil tõepoolest – niipalju see eilne uudis tõele vastab, et Eestil iseenesest süsteem nende pankade, kes kunagi võiksid raskustesse sattuda, abistamiseks on olemas. Me töötame siin väga tihedalt Põhjamaadega. See ei tähenda, et meie pangakliendid peaksid muretsema Eesti pankade pärast. Meil on süsteem olemas, stress-test ei tähenda seda, et me peaksime seda kasutama. Aitäh!

Andrus Ansip

Ma lisaksin Jürgenile, et kui me räägime Eesti valmidusest või mittevalmidusest abistada neid pankasid, kes põruvad stress-testides, siis me räägime oma pankadest, see tähendab Eesti Vabariigis tegutsevates pankadest. Olen absoluutselt veendunud, et need hüpoteetilised riskid, mille realiseerumist stressitestides läbi mängitakse, need Eestis meie pankade usaldusväärsust mitte kuidagi kahtluse alla ei sea. Ma ei tea neid testide tulemusi, aga ma olen päris veendunud selles, et meie pangad on hästi kapitaliseeritud, heade reservidega ja stress-testid annavad positiivsed tulemused. Kui keegi soovib, et me praegu deklareeriksime, et me aitame oma Eesti territooriumil tegutsevaid pankasid, kui nad peaksid testis kuidagimoodi põruma, siis seda lubadust on väga kerge välja anda, sest me teame peaaegu 100%, et neid aidata tegelikult vaja ei ole.

Jürgen Ligi

Aga mitte ka stress-testi pärast, isegi kui see teistpidi läheb.

Andrus Ansip

Iseenesest ei saa välistada võimalust, et stress-testi tulemused tekitavad mõnele pangale raskusi, sest kui levib informatsioon, et on teatud riskid, mille realiseerumisel mõni pank võib sattuda raskustesse, võib see kaasa tuua pangajooksu ja kõik muu taolise ning valitsuse abi kommertspankadele võib osutuda vajalikuks. Möödunud ülemaailmses finantskriisis – mõne jaoks see kriis ei ole möödunud, mõned riigid on praegu alles kriisi keskmes – oli ainult kaheksa sellist liikmesriiki, kelle valitsused ei pidanud kulutama maksumaksja raha selleks, et päästa kommertspankasid ja Eesti oli üks nendest kaheksast riigist ja nii jääb.

Juhataja

Aitäh! Nüüd on küsimuste kord. Palun!

Üllar Luup, Kanal 2

Härra Paet, milles see eestlaste vabastamise operatsioon seisnes? Räägitud on, et lunaraha ei ole makstud ja Liibanoni julgeolekujõud väidavad, et kolm vangistajat on veel kinni peetud. Kuidas see operatsioon toimus?

Urmas Paet

Seda võib nimetada operatsiooniks ja võib nimetada ka teiste sõnadega, aga see tegevus ei alanud mitte täna ega eile, vaid see tegevus algas kohe siis kui need seitse Eesti kodanikku rööviti. Tänahommikune Eesti kodanike vabastamine on lõpptulemus sellele protsessile, mis kestis kõik need kuud ja päevad röövimisest alates. Seesama töö informatsiooniga, töö info kogumisega, analüüsiga, töö partneritega. Täna hommikul kulges kõik rahulikult, mingit jõudu ei kasutatud. Kella viie paiku hommikul vabastati meie kodanikud ja toimetati Prantsuse saatkonda. Laiemas mõõtmes oli selgelt tegemist erinevate riikide, erinevate asutuste ja teenistuste ühisoperatsiooniga.

Juhataja

Aitäh! Palun Argo.

Argo Ideon, Postimees

Küsimus välisministrile, kas täna saab öelda, kes olid need röövijad, kelle käes eestlased vangis olid ja mis oli nende motivatsioon eestlasi kinni võtta ja hoida?

Urmas Paet

Päris lõplikult seda praegusel hetkel öelda ei saa. Soovin, et kõik annaksid endale selgelt aru, et antud juhul oli see erinevate riikide eriteenistuste ühisoperatsioon, mis tulemuseni viis. See kestis tegelikult kuid. Selles on kindlasti päris palju selliseid detaile, mida katavad erinevate riikide riigisaladused, mis tähendab seda, et minul ei ole võimalik neid avalikustada.

Juhataja

Andres, palun!

Andres Einmann, BNS

Kas te võite praegu selgelt välja öelda, et lunaraha eestlaste eest ei makstud?

Urmas Paet

Nagu ma nimetasin, oli tegemist ühisoperatsiooniga. Ühisoperatsioonil on alati mingid kulud ja need kulud olid ka seekord. Need kulud ei olnud väikesed, detailselt ei ole minul võimalik rohkem seda kulude poolt avada.

Andres Einmann, BNS

Jah või ei vastust lunaraha kohta te ei saa öelda?

Urmas Paet

Ma ütlesin, et olid ühisoperatsiooni kulud.

Andrus Ansip

Valitsused terroristidega läbirääkimisi ei pea. Valitsused lunaraha ei maksa. See deklaratsioon ei kehti mitte ainult Eesti Vabariigi Valitsuse puhul, vaid ka kõigi teiste riikide valitsused kinnitavad täpselt sedasama. Ei kuule te siit selle laua tagant mitte mingit muud sõnumit.

Andres Einmann, BNS

Kas pantvangistajad vabastasid eestlased vabatahtlikult või nad vabastati julgeolekujõudude poolt?

Urmas Paet

Nagu ma olen täna öelnud, sellel konkreetsel vabastamisel täna hommikul jõudu ei kasutatud. Eelnev töö, mida tehti kogu selle aja jooksul, viis selleni, et vabastamine täna hommikul toimus ilma jõudu kasutamata.

Juhataja

Palun, Andres

Andres Einmann, BNS

Kas teil on kinnitus ka kolme inimese kinnipidamise kohta, kes eestlaste rööviga seotud on?

Urmas Paet

Hetkel minul seda kinnitust ei ole ja selge on ka see, et kõik, mis puudutab selle kuriteo ehk inimröövi edasist uurimist ja ka võimalike selle teostajate või kurjategijatega tegelemist, siis selle esmane ja kõige suurem pädevus on ennekõike Liibanoni võimudel. Selles osas Liibanoni võimud kindlasti jätkavad oma uurimistoiminguid, et siis püüda võimalikult hästi selgeks teha, kes selle juhtumi taga oli. Kas ja milliseid toiminguid täna veel tehtud on, selle kohta mul praeguse seisuga infot ei ole.

Juhataja

Argo, palun!

Argo Ideon, Postimees

Kas pantvange hoiti kogu aeg Liibanoni territooriumil?

Urmas Paet

Sellest kohta saame suurema selguse mõne aja jooksul, aga vabastamine toimus Liibanoni territooriumil.

Juhataja

Kadri, palun!

Kadri Paul, BNS

Mul on küsimus rahandusministrile. Kuidas edenevad järgmise aasta riigieelarve läbirääkimised?

Jürgen Ligi

Praegu on ametnikevaheline etapp iseenesest korrektselt läinud. See tähendab, et projektide esitamine on olnud korrektne, ilma keeldumisteta järgida üldisi reegleid – meil on olnud hea koostöö. Kõige raskemad ajad on aga ees, sest varsti hakkavad ministrite vahelised kõnelused, kus saab igasuguseid emotsioone ja mõtteid vahetada.

Liina Kersna

Andres, palun!

Andres Einmann, BNS

Mul on küsimus eestlaste elamistingimuste kohta. Kas teil on rohkem detaile teada, kas neid hoiti kõiki ühes ruumis koos või eraldi, ja mitu korda nende asukohta vahetati?

Urmas Paet

Ma usun, et mõne tunni pärast on selles osas pilt palju parem. Hetkel on see esialgne informatsioon, kuna esimest infot sai koguma hakata alles pärast kella 10, kui nad olid Prantsuse saatkonda jõudnud. Esimeste hinnangute kohaselt olmetingimused ajas muutusid, oli ka perioode, kus pesemisvõimalused olid väga halvad, oli perioode, kus need olid paremad. Selles mõttes oli jah muutusi. Kas see oli tingitud otseselt asukohavahetusest või millestki muust, usun, et tänase päeva jooksul selgitame.

Andrus Ansip

Poisid tulevad koju tagasi, siis saate otse küsida.

Üllar Luup, Kanal 2

Kas lähedased on poistega saanud sidet pidada peale vabastamist?

Urmas Paet

Kohe täna hommikul, kui seitse meie kaasmaalast oli vabastatud, võtsime ühendust kõigi perekondade esindajatega – neid teavitati koheselt. Pärast seda, kui nad viidi Prantsuse saatkonda Beirutis, on neil olnud võimalus võtta telefoniühendus oma lähedastega.

Liina Kersna

Kas on veel küsimusi? Kai, palun.

Kai Vare, ERR uudised

Kas need Liibanonis kinnipeetud inimesed, kes nüüd Eestisse tagasi tulevad, saavad siin suhteliselt rahulikult oma elu jätkata või Liibanoni uurimisorganid kasutavad neid veel kuidagimoodi, et võtta mingeid tunnistusi, võib-olla kutsutakse neid kuhugi kohtuprotsessile või midagi sellest. Milline on rahvusvaheline tava?

Urmas Paet

Me oleme omalt poolt kindlasti avatud tegema edasi igakülgset koostööd Liibanoni uurimisorganitega, niipalju kui Liibanon vajalikuks peab. Uurimise edasist käiku juhib selgelt tema, sest selle riigi territooriumil see inimrööv aset leidis ja kuritegu toime pandi. Enne nende inimeste tagasilennu algust on Liibanoni võimudel võimalik kohtuda meie kaasmaalastega ja neid küsitleda ja saada neilt informatsiooni. Ka meie prokuratuur, Kaitsepolitsei ja teised politseiasutused jätkavad loomulikult koostööd oma Liibanoni kolleegidega vastavalt sellele, mida Liibanoni pool vajab.

Liina Kersna

Aitäh, rohkem küsimusi ei ole, pressikonverents on lõppenud.

Juhataja Martin Jaško

Tere päevast, head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsiga ning tavapärase ülevaate valitsuse istungist teeb peaminister. Palun.

Andrus Ansip

Aitäh! Valitsus kiitis heaks jäätmeseaduse muudatused ja nende muudatuste järgi peaks 2015. aastaks olema korraldatud kõigis omavalitsustes vähemalt paberi ja papi, metalli, plasti ning klaasjäätmete liigiti kogumine. 1. jaanuariks 2020 tuleb taaskasutada 50% paberist, klaasist, metallist ja plastidest (jäätmed). Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamiskohustus tõuseb 70%-ni, nende tekkest siis.

Valitsus saatis Riigikogule eelnõu, mille heakskiitmisel suurendab Eesti oma osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas, aga sellest räägib meile Jürgen.

Valitsus andis seitsmele omavalitsusele kokku 68.000 eurot koolivõrgu korrastamiseks. Raha antakse omavalitsustele klassikomplektide või õpilaste arvu ja õppevormi muutustest tingitud suurenenud palgakulude katteks. Näiteks Narva linn saab üle 22.000 euro õpetajate suurenenud palgakulude katteks. Lisaks Narvale saavad koolivõrgu korrastamiseks lisaraha veel Kõue, Pühalepa, Sonda, Türi ja Sangaste vallad ning Kallaste linn. Raha eraldatakse omavalitsuste taotluste alusel, eksperdid on need taotlused põhjalikult läbi vaadanud ja hinnanud nende põhjendatust ja eelpool loetletud valdade taotlused on olnud sedavõrd põhjendatud, et Vabariigi Valitsus otsustaski täna rahaeralduse. Valitsus andis Raidküla vallale ligi 100 000 eurot toetust oma eelarve tasakaalustamiseks, aga ma loodan, et Jürgen räägib ka sellest pikemalt. Raidküla vald on oma kulutusi praegu juba oluliselt kärpinud, võrreldes 2008. aasta buumiaegsete maksimumkulutustega on praegu kulutusi kärbitud juba 29,4%, aga ilma valitsuse abita ikkagi toime ei tulda.

Valitsus uuendas Eesti ja Prantsusmaa vahelist kaitsekoostöö kokkulepet. Tegemist on 1994. a sõlmitud kokkuleppe uuendamisega. 1994. aastal sõlmitud kokkulepe ei saanudki arvestada Eesti Euroopa Liidu liikmelisusega ja ta ei saanud arvestada ka Eesti kuulumisega NATOsse. Uus leping võtab muutunud asjaolusid arvesse ja uus leping sätestab näiteks ka uute koostöö valdkondadena kriisiohje ja küberkaitse.

Valitsus andis rahandusministrile volituse allkirjastada Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping. Stabiilsusmehhanismis, ESMis osalemisest oleme küllalt palju rääkinud, aga Jürgen võib teile veel rääkida väga pikalt, kui küsimusi on. Aitäh!

Martin Jaško

Aitäh! Ja sõna rahandusministrile.

Jürgen Ligi

Aitäh! Ma räägikski sellest. Euroopa stabiilsusmehhanism käivitub 1. juulil kahe aasta pärast ja see mehhanism ei ole veel loomulikult kedagi aidanud. Küll aga on praegu toimimas kaks abiprogrammi: üks on Kreeka, kus osalevad riigid, kes olid eurotsoonis sel ajal, kui see mehhanism loodi, aasta tagasi. Eesti ei olnud siis eurotsoonis, järelikult ei osale. Ja FSF (Euroopa Finantsstabiilsuse Fond), mis on juba allkirjastatud – sellele andis rahandusminister allkirja eelmisel nädalal. Aga ma hea meelega kommenteeriks sellega seoses, sest on ilmselge, et niimoodi vahelduva eduga püütakse sel teemal Eesti Valitsusega tüli üles kiskuda, mis on kuidagi veider ja kuidagi ebaõiglane. Koguaeg puudutatakse Kreeka teemat, ja eriti järjekindel on selles üks nädalaleht, mis ilmub neljapäeviti, mis saab mõne inetuse ja rumalusega nüüd igal nädalal hakkama, kuigi peatoimetaja on minu ees lausa kirjalikult selle hoiaku eest vabandanud. Veel kord, Eesti ei osale Kreekas, need etteheited, mida Eesti valitsusele esitatakse, on tihti selle maiguga, et me just kui räägiks liiga vähe; on seda maiku, et räägime liiga palju; ja on ka seda, et me just kui oleksime ka Kreeka probleemides ise süüdi. Üks juhtkiri siin mõni päev tagasi ütles, et Eesti valitsus keskendub liiga palju Kreeka aitamisele, aga selle asemel peaks hoopis Kreekast õppust võtma. Kujutage nüüd ette, see on juhtkirja tasemel, suurim meediaportaal tuleb meile ütlema, et me peaks võtma kuidagi Kreeka eelarvepoliitikast õppust. Me oleme täiesti vastupidise eelarvepoliitika ajaja olnud pikki aastaid. Ei ole kuidagi selle olukorra loojad seal ega ole ka selle abimehhanismi loojad. Ma rõhutan veel, et me ei ole loonud Kreeka abimehhanismi. See on loodud meist sõltumata ja me ei ole seal ka osalised. Selles mõttes ei ole, et me ei saa siin aidata, kui jälle etteheited tulevad. Me ei ole ka läinud ega minemas Kreekasse raha teenima, nii nagu tänane number kirjutas; me ei ole sinna raha andnud; ei ole kunagi öelnud, et me läheme raha teenima abipakettidesse.

Küll aga tasub ikkagi meenutada, et me oleme olnud ise pikki aastaid endast jõukamate riikide abistatavad. 90-ndatel väga rasketes olukordades tuldi meile appi. Siiamaani oleme neto-saajad, mitte neto-maksjad. Ja nendesse abipakettidesse ei ole isegi veel midagi sisse makstud. See oleks nagu lähtekoht, millest edaspidi tasuks lähtuda. Võib-olla mõni toimetus peaks leidma endale ka kaine ajakirjaniku suveks, kui see teema on jälle üleval. Ma olen kogu aeg tõre. Ikka ja jälle – igal nädalal avastan mingi rumaluse, kus süüdistatakse Eesti Valitsust milleski, millega tal ei ole mingit pistmist. Kreeka puhul võib öelda, et nad on …, kuigi on hästi populaarne jällegi midagi sel teemal halvustavat öelda, Eesti valitsuse asi ei ole halvustada ühtegi hädas liikmesriiki. Ajakirjandus, laske käia, aga öelda meile, et me ei puuduta piisavalt Kreeka probleeme, on ebaõiglane. Me võime konstateerida, et Kreeka täidab oma abiprogrammide tingimusi, ta on uuesti oma programmi uuendanud, ta uuendab seda taas, neil tuleb uus abiprogramm ja meil ei ole siin nagu rohkem midagi kommenteerida. Selge see, et nende eelarvepoliitikale oleme meie andnud hinnangu enda eelarvepoliitikaga, oma tegudega. Aga me ei pea seda andma iga päev sõnas ja ei maksa meid süüdistada, et me ei räägi sellest piisavalt.

Eesti osalus Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas. Eesti suurendab seal kasumi kapitaliseerimise kaudu oma osalust otseselt ühe miljoni euro võrra ja peale selle annab ka lubaduse üheksa korda suuremas summas kutsutava kapitali osas, vajadusel. Ja põhjus, miks seda kapitali tuleb suurendada, ei ole mitte rahakadu, vaid lihtsalt selle panga tegevuse laiendamine seoses suuresti majanduskriisiga. See pank on teinud päris tõhusat tööd majandusolukorra stabiliseerimisel ja selliste suurte investeerimisprojektide tegemisel Euroopas. Tema laenuvõimet on vaja taas natukene suurendada. See ei ole meile mingi suur väljaminek, ütleme siis niimoodi, et praegu seda väljaminekut polegi. Ja ei ole ka ette näha, et vajadus seda kutsutavat kapitali kuidagi maksta, et see kunagi tekiks.

Peaminister juba mainis ka Raidküla valla tulubaasi stabiliseerimist. Tuletan meelde, et kriisiajal sai loodud ajutise meetmena nende valdade saneerimise võimalus, kes on majanduskriisis rohkem kannatanud. Neile antakse tagastamatut abi ja see raha on 2010. aasta eelarves. See on ette nähtud siis ka ülekantavana, me ei kulutanud seda ära ja seda raha saab kasutada selle aasta lõpuni. Raidküla valla olukorra kohta võib öelda, et nad tõepoolest on olnud tõhusad kärpijad, aga nad on olnud ka kehvas olukorras. Küllap nemadki tegid buumiajal liiga optimistlikke plaane, aga praegu võib öelda, et nende maksumaksjate arv ja palgatase on nii palju langenud, et siin on lihtsalt selline traagiline väikese valla probleem. Selleks, et kohaneda jälle uute oludega, on vaja aega, on vaja summasid, me teeme siis seda tagastamatu abi vormis. Tuletan meelde, Euroopa abistab oma liikmeid praegu tagastatava abi vormis.

Siis oli üks väike tehniline eelnõu, valitsus laiendab kehtivat töölähetuste kulude hüvitamise korda ka laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki meeskonna liikmetele, siit ei tasu suurt uudist välja lugeda, see ei tähenda täiendavaid kohustusi, see on selline tehniline asi, sest meil on iseenesest töölepingu seaduse alusel see võimalus laevapere liikmetel juba praegu olemas.

Mis me siis veel räägime? Võib-olla juunikuu inflatsiooni number. Me praegu ise ei tegele prognoosimisega, aga meie prognoos tuleb suvel välja. Iseenesest on ju hea uudis, et need kõige suuremad muretekitajad – toiduained ja mootorkütus –, mis on olnud tegelikult inflatsiooni tekitajad viimasel ajal, need on mõnevõrra odavnenud. Siin on meie sõltuvus, heas mõttes, välja löönud, aga kindlasti ei maksa enam pealkirja kirjutada, nagu äsja lugesin, et juunikuus tõusid hinnad 5%, see number oli 4,9, aga see on ikkagi aasta jooksul toimunud hinnatõus. Ei maksa hirmutada valijaid (naer), lugejaid, valijad on nad ka. Ei maksa minu valijaid hirmutada. Aga me sõltume ka edaspidi muidugi rahvusvahelistest hindadest väga tugevasti, sellest on piisavalt räägitud. Eile andis Konjunktuuriinstituut selle kommentaari, et kui hinnatase on veel madalam kui Euroopas, siis maailmaturu hinnad mõjutavad meid tarbekaupade puhul tugevamini, ma mõtlen siin toorainet, kütuseid. Aga siseriiklikke suuri põhjusi inflatsiooniks meil tegelikult ei ole. Ja selle nädala uudistest võib-olla mainiks ära riigi reitingu tõstmise, mis Eestis tõsteti A-lt A+ tasemele, see on juba päris väärikas number. Aga ma võin küll nii jämedalt öelda, et see, mis meie kohta öeldakse, lubaks kõrgemat reitingut, riigi rahanduse seisukohalt öeldakse, et meil on erakordselt hea riigi rahanduse seis. Meil on tõepoolest erakordselt hea Euroopa kontekstis. Aga miks meid kehvema seisuga riikidega võrdselt või siis natukene kehveminigi hinnatakse, selle põhjus on ikkagi meie majanduse kõikumises, et väike riik, ilmselt buumiaja liialdused sinna juurde, muud tegurid, suur eufooria sellel kümnendil, eelmisel kümnendil, et sellise suure võnke meie majandusse tõi koos rahvusvaheliste mõjudega. Igal juhul hoiab see meie reitingut mõneti ebaõiglaselt vaos. Aga seda rohkem on meil võimalus seda edaspidi parandada. Mina arvan küll, et paranemisruumi on. Aitäh!

Martin Jaško

Aitäh! Ja sõna kultuuriministrile. Palun.

Rein Lang

Mina kasutan juhust siit lausa ametlikult valitsuse nimel tervitada ja tänada kõiki laulupeo tegijaid! Ja seda kõigil tasanditel, nii kõiki tantsijaid, kõiki lauljaid, kõiki koorijuhte, tantsujuhte, laulupeo üldjuhte, liigijuhte, korraldajaid, turvamehi; kõiki, kes olid selle üritusega seotud. Teil on olemas Eesti Valitsuse ja riigi täielik toetus ja tugi, pange edasi samas vaimus!

Viimased päevad on aga toonud selliseid muret tekitavaid signaale, eriti just Tallinna linna poolt, ja see seondub teemaga, mille nimi on lauluväljak. See on mõtlemise koht. Laulupidu ja tantsupidu viidi läbi ühel ja samal platsil ja me ei tohi öelda, et esmakordselt, sellepärast et ajalooliselt on seda ka tehtud, aga nüüd üle pika aja taas. Ja see näitab, et see on võimalik, aga see tähendaks seda, et laulupeo toimumise koht tuleks kohandada laulu- ja tantsupeo toimumiseks ühes ja samas kohas. Ma ei näe, et Tallinna linnas oleks erilist tahet seda teha. Ja ma ei ole üldse näinud erilist tahet Tallinna linnas, et lauluväljakut kui Eesti rahva jaoks üsna tähtsat kohta arendataks mõistuspäraselt. Kümne aasta jooksul ei ole seal midagi positiivset eriti toimunud. Minu meelest see organisatsiooniline skeem, mille Tallinn on valinud lauluväljaku haldamiseks, ei takista nüüd küll selle koha arengut, aga midagi on nagu seal nässus. Nii et Kultuuriministeerium esineb kindlasti sügisel Tallinna linna ees mingi initsiatiiviga, meil on ideed olemas, mida seal tegema peaks. Kindlasti ei hakka me tegema mingisuguseid miljonitesse eurodesse ulatuvaid rekonstrueerimistöid, neid ei ole ka tarvis. Ei ole vaja katta lauluväljakut kupliga ja mingisuguste konstruktsioonidega või hakata kõike ümber ehitama ja uueks tegema. Seal on võimalik tagada ka tantsupeo toimumine üsna väikeste ümberkorraldustega, aga selleks eelkõige on tarvis tahet. Ja sellised sõnumid, mida on siin ka mõned netiportaalid aktiivselt edastanud, et laulupidu võiks üldse minema kolida ja teha Õllesummerile ruumi, need jätke lihtsalt tähelepanuta. See on selline mõnus suvine provokatsioon, mida siis soovitakse debati algatamiseks kuidagi kasutada, aga sellega ei ole mõtet isegi mitte debateerida. Nii et laulupidu oli, on ja jääb Tallinnasse ja Tallinna lauluväljakule ja Tallinna lauluväljakuga tuleb midagi ette võtta. Mina isiklikult loodan, et me jõuame Tallinna linnaga selles suhtes mõistuspärase kokkuleppeni. Ega siis Tallinna linnas nüüd päris hüdrad ka ei valitse, seal on ikka mõistlikke inimesi ka. Ega mul muud öelda polegi.

Andrus Ansip

Luba, Rein, ma korrigeerin sind. Küllap neid miljoneid eurosid sinna ikkagi kuluks ja hädapäraste tööde tegemiseks neid miljoneid kuluks, aga ma olen sinuga nõus, et miljardeid küll ei läheks.

Rein Lang

Ei. Miljoneid kindlasti läheb, aga need ei ole nüüd mõeldud niimoodi, et nüüd kohe kähku hakkaks mingit ehitushanget tegema. Selleks ei ole seal minu meelest nagu eriti vajadust, aga väikeseid ümberkorraldusi, ümberehitusi võiks teha küll, et tantsu- ja laulupidu saaksid koos eksisteerida. Minul isiklikult on väga kahju, et areng Tallinna lauluväljaku ümbruses on Tallinnas selliselt läinud, et see plats minetab oma atraktiivsust ja võimalusi seal erinevaid asju teha, sest me teame, et parklate territoorium on täis ehitatud kortermaju ja see kõik seab ju mingeid piire lauluväljakul toimetamisele. Aga see on kogukonna ehk Tallinna linna otsus olnud ja demokraatlikus riigis sellele kätt ette panna kindlasti ei saa. Kui aga minnakse selle kallale, et öeldakse juba ametlikul tasandil, et laulupeo koht ei olegi seal lauluväljakul – on olnud tegemist selliste lapsesuudega. Aga kui see peaks tulema kuskilt mujalt, siis riik ärkab ja Kalevipoeg tuleb üsna kõva jõuga.

Andrus Ansip

Kas seda nüüd keegi ütles? Võib-olla et natuke liiga kategooriline. Kui seal lauluväljakul toimuks ainult laulupeod, siis minu meelest juba sellepärast tasub seda lauluväljakut pidada. Iseenesest need ülevad hetked, mida Eesti rahvas saab laulupidude ajal nautida, need on väärt lauluväljaku kordategemist või ka tantsupeoga kohandamist. Eks me Jürgeniga ka liitume isiklikult valitsuse tänusõnadega laulupeo korraldajatele ja mina ütlen küll, et mina olen selle aasta laulu- ja tantsupeoga väga rahul. Väga hästi korraldatud, kõik sujus suurepäraselt. No see emotsioon, see oli võimas! Muidugi ma olen uhke, et meie laps ka laulis, ma nägin teda. Küllap ma kuulsin ka, aga mitte konkreetselt teda, ma usun, et ta laulis hästi. Aga võib-olla kui rääkida detailidest, siis minu jaoks selle laulupeo kõige suurem elamus oli Nora, Nora Reinsalu, Elisabet Tamme ja Ardo Reinsalu tütar, kes istus minu kõrval mõnda aega. See 7-aastane tüdruk, see teadis minu meelest kogu laulupeo repertuaari peast, ta laulis kaasa kõiki laule ja vahepeal ütles veel kahetsedes, et ei saanud kõiki laule kuulata, sest me käisime vahepeal söömas, ja siis laulis täiest rinnast edasi. Kui sa kuuled ja näed noort inimest, kes nii innustunult kaasa laulab, siis sinu veendumus aina tugevneb, et mõne aasta pärast on tema seal laulukaare all, siis ta on veel seal laulukaare all ja ükskord on tema lapsed juba seal laulukaare all. Ja kui ema peab seda kõike õigeks, on ükskord lapselapsed seal ja nii see laulupeo traditsioon edasi kestab. Suur-suur aitäh kõikidele korraldajatele!

Rein Lang

Veel laulupeost niipalju, et laulupeo korraldamine ongi näide sellest, et kodanikuühiskond Eestis on täiesti olemas, funktsioneerib, töötab ja aina tugevneb. Sest see laulupidu, nii nagu ka eelmine laulupidu, on ju tegelikult tegijate enda tehtud, siin ei ole taga mingeid riiklikke organiseerimiskomiteesid ega tähtsaid ülemusi, kes organiseerimiskomitee laua otsas näpunäiteid jagavad. Nii et ma arvan, me oleme õigel teel.

Martin Jaško

Aitäh! Ja annan nüüd sõna ajakirjanikele. Riina, palun.

Riina Eentalu, ERR uudised

Minister Lang, ma jätkaksin seda lauluväljaku teemat. Te ütlesite, et suuri ehituslikke ümberkorraldusi ei tuleks teha, et ka tantsupidu seal korralikult ära teha. Aga mida teie ideena näeksite, mis siis tuleks teha?

Rein Lang

Ma ei hakkaks neid siin praegu veel kommenteerima. Praegu kogume kõikvõimalikke ideid. Suured ja väga tublid Eesti ehitajad, kes on ise ka suured laulu- ja tantsumehed, on muide võtnud ühendust nii Kultuuriministeeriumi kui ka laulupeo tegijatega. Eesti tippehitajate ja tippinseneride hulgas on hästi palju laulumehi, kellel on ideid, kuidas kohandada seda platsi selliselt, et ta oleks vastuvõetav nii tantsupeole kui laulupeole. Me korjame neid ideid, osa on juba olemas ja isegi veebilehel lausa 3D formaadis üleval, nii et võib sealt vaadata. Need on seotud maastikutöödega ehk mullatöödega seal platsi peal, mis ei eelda sugugi mitte laulukaare ega laululava ümberehitamist või ümbertõstmist. Need on võimalikud asjad. Aga kogume neid mõtteid kõigepealt natuke, ärme väga toorelt midagi välja käi.

Martin Jaško

Aitäh! Liina.

Liina Valdre, BNS.

Tahaks küsida selle Raikküla valla rahaeraldusega seoses. Kas lähiajal on plaanis veel mõnele vallale teha rahaeraldus?

Jürgen Ligi

Otseselt ei ole. Üks kandidaat võib-olla on, kes kombib praegu võimalusi. Teisi on olnud ka, aga ega see saneerimisprotsess nüüd nii magus ei ole – esimene hetk võib ju tunduda, et saame raha, aga pärast selgub, et tingimused on sama karmid, kui ise teha ning siis on võib-olla isegi valikud suuremad. Nagu riikide puhulgi tasub ikka ise oma majapidamine korras hoida. Aga need hädalised – nendele näpuga näidata ei ole põhjust. Tublid ja püüdlikud. Aga olud on väga karmid.

Andrus Ansip

Paralleel riikide abistamisega on igati kohane. Abistatavad riigid – need loobuvad ju mingitest vabadustest ise otsustada. Kohalike omavalitsustega on täpselt samasugune lugu. Keda abistatakse, siis on abi väga selgelt tingimuslik. Kui tingimused täidetud, siis asjad paranevad ja vallad saavad jälle iseseisvalt hakkama.

Jürgen Ligi

Ja paralleel ei ole selle koha peal, et me anname laenu. Riikidele antakse laenu, valdadele antakse tagastamatut abi. See erinevus on – tingimused. Need valitsused või omavalitsused kaotavad ikkagi suuresti oma suveräänsuse.

Andrus Ansip

Rein ütles praegu suhteliselt irooniliselt, et pole kuulda olnud, et Anija mehed väga protestiksid Raikküla abistamise vastu. See haakub Jürgeni jutuga Kreekast.

Rein Lang

Anija mehed hakkavad Tallinna pääle tulema, eks ole …

Andrus Ansip

Aga ma kasutaks juhust ja võib-olla natuke tasakaalustaks Jürgenit ja kiidaks Kreeka valitsust, Kreeka parlamenti. Nad on tegelikult praegu väga head tööd teinud, aga see töö pole piisav. Tulemused ei ole need, mida Euroopa ja kogu maailma üldsus näha sooviksid. Aga ega Eestil ei ole väga palju võimalik ju Kreekat õpetada. Mida me siis praegu õpetaksime? Et kulutusi tuleb kärpida? Nad teavad seda isegi. Ja kui kusagilt otsida kulutuste kärpimise maailmameistrit, siis Eestist seda kindlasti otsida ei maksaks. Meie ei ole kulude kärpimise maailmameistrid, meil oli 2008. aasta eelarves kulutuste tase 90,1 miljardit krooni ja järgmisel aastal, pärast suuri kärpimisi 87,3 miljardit krooni. Ja kui me teame, et sellest 2,8 miljardist kroonist, mis sinna vahele jääb, olid 1,3 miljardit pensioni teise samba sissemakse peatamine, siis ega see kärbe nüüd Kreeka või Lätiga võrdluses midagi väärt ei ole. Suhteliselt tagasihoidlik kärpimine. Kreeklased võiksid teisi õpetada selles, kuidas võiks kulusid kärpima hakata. Aga õpetada neid praegu selles, et headel aegadel tuleb riigile reserve koguda, on ilmselt kohatu, kuna praegu pole neil hea aeg, kus seda kõike meelde tuletada. Eesti jaoks on see ülimalt oluline olnud, et meie kogusime headel aegadel omale reservid. Meenutades jälle seda Fitchi reitingu tõstmist, siis tuleb veel kord meelde tuletada, et üks peamine põhjus, miks Fitch reitingut tõstis, oli ikkagi erakordselt tugevas seisus Eesti riigi rahandus. Kui natuke ajas tagasi vaadata, siis võib öelda, et oleks võinud minna ka teistmoodi, sest 2007. aasta lõpus, 2008. aasta alguses nõudis ka Eestis avalik arvamus reservide kasutamisele võtmist, et majandust stimuleerida. Ega siis väga palju neid ei olnud, kes ütlesid, et ei ole meil mingit kriisi. Taheti sisuliselt stimuleerida buumis majandust. Kui me oleksime seda siis teinud, siis oleksime olnud poolel teel Kreekasse ja siis oleks teised juba Eestit õpetama tulnud. Selle dotseeriva hoiakuga peaks ikka suhteliselt ettevaatlik olema. Ega Eesti puhul kõik ei ole kogu aeg kaljukindel olnud. Jah, praegu ongi nii, nagu Fitch ütleb, et Eesti riigi rahandus on erakordselt tugevas seisus, aga see ei ole meile mingisugune ette määratud seisund. Me oleme alles hiljaaegu olnud valikute ees ja taevale tänu, me oleme teinud õiged valikud.

Jürgen Ligi

Tohib nüüd peaministrit tasakaalustada pisut? Võrdlus Eesti ja Kreeka vahel on muidugi hästi vägivaldne ja maailmameistrivõistlusi siin tegelikult ei korraldata. Selge, et me oleme ennast 20 aastat lihtsalt vormis hoidnud, mida teised ei ole teinud. Ja Kreekal selles mõttes on tegemist olnud ikka väga selge ülekaalulisusega, mis ei ole ka kuhugi kadunud. Tugeva ülesöömisega. Kreekal on kärpenumbrid olemas, aga nagu peaminister ütles, tuleks teha rohkem. Ja plaanid ikkagi näevad ette rohkem tegemist, lihtsalt mõnes ühiskonnas läheb see raskemini. Nii et kui hinnata võimete järgi, siis Kreeka on võib-olla natukene ennast isegi ületanud, kui vaadata senist, aga ruumi allavõtmiseks on veel. Ja mis Eestisse puutub, et kas me siis kärpisime või mitte, siis seda võib küll julgelt öelda, et kui me poleks hakanud kiiresti tegutsema, oleksime me defitsiidi poolest Kreeka olukorras. Siis oleks selline iseeneslik asi, mida tegelikult enamik riike lasi juhtuda tükk aega, oleks viinud meid ka 10- ja rohkem protsendisesse miinusesse. Selles mõttes on see riigi rahanduses vastuoluline, need hinnangud on alati vastuolulised. Aga jah, Kreeka teeb reaalseid asju, teeb asju, millega see ühiskond ei ole kuidagi harjunud ja selles mõttes on nende pingutused hoopis teist masti kui meie omad, kes me oleme pingutustega tegelikult viimasel paarikümnel aastal rohkem kokku puutunud.

Andrus Ansip

Jah, ma olen Jürgeniga nõus selles osas, et 2009. aastal me kärpisime päris hoogsalt, aga me kärpisime ikkagi neid unistusi, mille me 2009. aasta eelarvesse kirjutasime …

Jürgen Ligi

Me oleksime läinud Kreeka defitsiiti ….

Andrus Ansip

Me oleks võinud hoogsalt minna sinna Kreeka defitsiiti, kui me ei oleks 2009. aastal kärpinud seda, mida me õieti veel ei olnud kulutama hakanudki. Võrreldes 2008. aastaga, võrreldes väljakujunenud kulutuste tasemega oli see kulutuste kärpimine ikka tagasihoidlik võrreldes Kreeka kärpimistega.

Jürgen Ligi

Reformi tase meil ja Kreekas on ikka hästi erinevad, nad teevad asju, mis meil 90-ndate keskel olid juba loomulikud, rääkimata siis aastatuhande ümber. Nad ikkagi reformivad, nad teevad praegu erastamisagentuuri, mis on suur asi, eks ole. Millal meil erastamisagentuur lõppes? Ja siis pensionireformid, tööturureformid – me tegime ju sügaval kriisi ajal tööturureformi, töölepinguseaduse muutmise –, need on sellised asjad, mida, ütleme nii, et me saime palju paremini tehtud, aga ühiskond lihtsalt on olnud avatum muutustele.

Andrus Ansip

Paindliku tööturuga riikides tööhõive taastub kiiremini kui jäiga töötururegulatsiooniga riikides. Väikese võlakoormusega riikide majandus kasvab kiiremini kui suurte võlgadega riikide majandused. Need on elementaarsed tõed, aga ma arvan, et keegi meie tõe kuulutust eriti praegu kuulda ei taha, nad teavad neid tõdesid isegi, aga nad ei ole suutelised väga neid rakendama.

Martin Jaško

Aitäh! Kas on veel küsimusi? Ei ole. Aitäh teile! Sellega on pressikonverents lõppenud.

Kohtumisel esitletakse OECD majandusülevaadet. Seejärel toimub kolm paneeldiskussiooni.

Peaminister Ansip võtab osa esimesest, majandusülevaatest lähtuvast arutelust.

OECD on demokraatlike riikide foorum alalise asukohaga Pariisis. Organisatsiooni peamine eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule ning maailmakaubanduse laienemisele. Eesti sai OECD täisliikmeks 9. detsembril 2010. aastal.

Allikas: valitsuse kommunikatsioonibüroo 24.05.2011 pressiteade

„Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele,“ ütles peaminister Andrus Ansip, lugedes ette valitsusliikmete ametivannet, millele kirjutasid lisaks valitsusjuhile alla kõik kaksteist ministrit.

Peaministri ettepanekul ja Vabariigi Presidendi kinnitatud 46. valitsuse koosseisu kuuluvad peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, justiitsminister Kristen Michal, kaitseminister Mart Laar, keskkonnaminister Keit Pentus, kultuuriminister Rein Lang, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, rahandusminister Jürgen Ligi, regionaalminister Siim Valmar Kiisler, siseminister Ken-Marti Vaher, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja välisminister Urmas Paet.

Esmaspäeva, 4. aprilli õhtul XII Riigikogu esimesel istungil esitas peaminister Andrus Ansip avalduse 45. Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest, millest informeeris ka president Toomas Hendrik Ilvest. Riigipea määras seepeale Andrus Ansipi peaministrikandidaadiks. Eile, 5. aprilli hommikul pidas Ansip Riigikogus ettekande uue valitsuse moodustamise alustest ning Riigikogu andis peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks.

Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud Andrus Ansip tutvustas ministrikandidaate ka presidendile ning riigipea nimetas ametisse uue valitsuse. Kunagi varem ei ole suudetud valitsust moodustada nii kiiresti, st vaid kolme päevaga. Aastal 2007 läks valitsuse moodustamiseks neli päeva, 2003. aastal 11 päeva, 1999. aastal 8 päeva ja aastal 1995 lausa 28 päeva.

Valitsuse esimene istung toimub homme, neljapäeval kell 10 Stenbocki majas.

Allikas: valitsuse kommunikatsioonibüroo 06.04.2011 pressiteade

Foto: Toomas Volmer / Presidendi Kantselei

Riigikogult täna valitsuse moodustamiseks volitused saanud Andrus Ansip tutvustas president Toomas Hendrik Ilvesele Kadriorus ministrikandidaate ning riigipea nimetas ametisse uue valitsuse.

Uue valitsuse koosseis on:

peaminister – Andrus Ansip,

haridus- ja teadusminister – Jaak Aaviksoo,

justiitsminister – Kristen Michal,

kaitseminister – Mart Laar,

keskkonnaminister – Keit Pentus,

kultuuriminister – Rein Lang,

majandus- ja kommunikatsiooniminister – Juhan Parts,

põllumajandusminister – Helir-Valdor Seeder,

rahandusminister – Jürgen Ligi,

regionaalminister – Siim Valmar Kiisler,

siseminister – Ken-Marti Vaher,

sotsiaalminister – Hanno Pevkur,

välisminister – Urmas Paet.

President Ilves soovis valitsusele head koostööd ja jõudu Eesti ees seisvate ülesannete lahendamiseks ning ütles:

“Tahan loota, et Eesti liigub heas mõttes euroopaliku poliitilise kultuuri suunas. See sõltub otsustavalt teist ja teid toetavatest Riigikogu liikmetest.

Valimistel saadud tugev enamus parlamendis annab teile volituse ja võimaluse teha otsuseid oma enamust kasutades. Ent hea poliitiline kultuur tähendab seda, et ka teistsuguseid arvamusi märgatakse ja neid võetakse arvesse.

Valitsusleppe elluviimisel soovitan teil meeles pidada, et ligi pooled valijad eelistasid valimispäeval teistsuguseid sihte ja vahendeid nende saavutamiseks.

Demokraatlik ja küps ühiskond seisab dialoogil, mis parlamendis väljendub koalitsiooni ja opositsiooni sisulises kahekõnes.

Teie olete oma vaatenurga välja töötanud ja avalikustanud. Nüüd on opositsiooni kord. On Eesti, demokraatia ja ka valitsuse enda huvides, et opositsioon oleks tugev ja konstruktiivne. See ei lase võimuliidul end lõdvaks lasta.

Ühiskondlik mõttevahetus riiklikult tähtsate küsimuste üle ei tohi piirduda parlamendisaali ja komisjonidega.

Ma kutsun teid üles arvestama varasemast sisulisemalt vabaühenduste, kutseliitude ja poliitikaväliste ekspertide seisukohtadega.

Võtke oma valitsuse märksõnaks kaasamine, andes sellele sõnale tagasi õige sisu. Kaasamine ei ole ära kuulamine ja eelnõudele kooskõlastuse küsimine.

Kaasamine on koos otsustamine, aktiivne võrdsete poolte osalemine poliitilises protsessis, mida tahaksime nimetada arutlevaks demokraatiaks.

Ütlesin eile Riigikogu uuele koosseisule, et neil on võimalus alustada puhtalt lehelt, teha asju uut- ja teistmoodi, kui vanamoodi tegutsemine ei andnud parimat tulemust.

See kehtib ka teie suhtes. Te olete kogenud ja paljuski juba eelnevatel aastatel kokku töötanud valitsus. Te teate, mis töötab hästi ja mis mitte.

Leidke endis tahe ja julgus uueneda ning koos sellega juhtida Eestit uute eesmärkide suunas.”

Allikas: presidendi kantselei 05.04.2011 pressiteade

Peaministri ettepanekul kuuluksid uue valitsuse koosseisu: peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, justiitsminister Kristen Michal, kaitseminister Mart Laar, keskkonnaminister Keit Pentus, kultuuriminister Rein Lang, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, rahandusminister Jürgen Ligi, regionaalminister Siim Valmar Kiisler, siseminister Ken-Marti Vaher, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja välisminister Urmas Paet.

Eile õhtul Riigikogu XII koosseisu esimesel istungil esitas peaminister Andrus Ansip avalduse Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest, millest informeeris ka Vabariigi Presidenti. Riigipea määras seepeale Andrus Ansipi peaministrikandidaadiks. Täna hommikul pidas Ansip Riigikogus ettekande uue valitsuse moodustamise alustest. Seejärel otsustas Riigikogu anda peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks.

Kui Vabariigi President nimetab uue valitsuse ametisse, annab uus valitsus ametivande homsel Riigikogu istungil. Esimene valitsuse istung toimub sel juhul neljapäeval.

Allikas: valitsuse kommunikatsioonibüroo 05.04.2011 pressiteade