„Veebruari tähistatakse üle-eestilisel teadusaastal maateaduste kuuna, sellest tulenevalt kõnelen oma loengus valdkonnast, millega Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudis on tegeletud juba mitmeid aastaid. Paleogeograafia on pea sama lai mõiste nagu geograafiagi, eesliides „paleo” näitab aga, et loeng keskendub peamiselt ajajärkudele, mille kohta meil puuduvad kirjalikud arhiivimaterjalid, kuid mille jooksul toimunud protsessid mõjutavad meid tänini,” tutvustab oma loengu temaatikat Mihkel Kangur ise.

„Kõik loodusnähtused ja protsessid, sh ka inimtegevus, on omavahel sedavõrd tihedalt seotud, et nende lahterdamine või kitsaste piiride etteseadmine viib paratamatult lihtsustamiseni ja naiivsete ettekujutuste tekkimiseni. Samas on lihtsustamine ja protsesside erinevate järkude eristamine sageli vajalik, kuna see võimaldab protsessidest endist paremini aru saada. Geograafia on oma algsest tähendusest ehk Maa kirjeldamisest arenenud omamoodi interdistsiplinaarseks superteaduseks, mis kirjeldab Maal toimuvaid kompleksseid protsesse ajas ja ruumis ning üritab leida seoseid erinevate fenomenide vahel. Mõningatest saavutustest ja tähelepanekutest oma Studia Generalia ettekandes juttu teengi,” jätkab Kangur.

Mihkel Kangur on hariduselt geoökoloog ning tema uurimissuunad on seotud paleogeograafilise informatsiooni kujunemise teooriaga. Kangur on alates 2005. aastast Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi direktor, 2010. aastal valiti ta ka Eesti Geograafia Seltsi presidendiks.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti. Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised nii Tallinna Ülikoolist kui ka väljastpoolt. Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna Virtuaalses Ülikoolis.

Tallinna Ülikooli Studia Generalia sari on üle-eestilise Teadusaasta sündmus. Teadusaasta kohta saab lisainfot aadressilt www.tlu.ee/teadusaasta või www.miks.ee.

Allikas: Tallinna Ülikooli 07.02.2012 pressiteade

Foto: Tartu Ülikool

2012. aasta jaanuarist rakendub ametlikult Tartu Ülikooli uus kaasajastatud juhtimismudel, mis hakkab ülikooli tegevusse kaasama ka väliseid partnereid. Jaanuaris alustavad ülikooli uute juhtorganitena tööd nii senat kui ka muudetud funktsioonidega nõukogu.

Ülikooli uue nõukogu liikmetele saadetud kiri kannab rektor Alar Karise ja Tartu Ülikooli akadeemilise sekretäri Ivar-Igor Saarniidu allkirju ning selles tehakse ettepanek nõukogu esimese koosoleku kokkukutsumiseks 2012. aasta jaanuaris. Akadeemilise sekretäri Ivar-Igor Saarniidu sõnul seisab nõukogul esimesel koosolekul ees esimehe valimine ja nõukogu kodukorra vastuvõtmine. Nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustuskogu, kes vastutab ülikooli majandustegevuse ja pikaajalise arengu eest, muuhulgas kinnitab nõukogu põhikirja ning võtab vastu ülikooli arengukava ja eelarve.

Nõukogu koosseisu kuulub 11 liiget: TÜ nõukogu poolt esitatud Toomas Asser, Toivo Maimets, Peeter Saari, Jüri Sepp ja Paul Varul, Eesti Teaduste Akadeemia esitatud Kari Olavi Raivio ning haridus- ja teadusministeeriumi poolt esitatud Kaja Tael, Toomas Kiho, Kersti Kaljulaid, Vahur Kraft ja Aku Sorainen. Nõukogu koosseisu kinnitas viieks aastaks Vabariigi Valitsus oma 22. detsembri istungil.

Ülikooli senati esimene istung toimub rektor Alar Karise kutsel 13. jaanuaril 2012. Senat on ülikooli akadeemiline otsustuskogu, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. Muuhulgas võtab senat vastu ülikooli põhikirja ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks.

Senati koosseisu kuuluvad rektor senati esimehena ning 21 liiget, kellest 16 liiget valisid ülikooli õppejõud ja teadustöötajad 21. oktoobril toimunud valimistel ning viis üliõpilaste esindajat.

Senati esimesel istungil on peamise küsimusena arutlusel ülikooli põhikirja muutmine selle kooskõlla viimiseks Tartu Ülikooli seadusega.

Allikas: Tartu Ülikooli 28.12.2011 pressiteade

Foto: reinraud.com

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut ja Eesti Semiootikavaramu eestvedamisel toimub laupäeval, 17. detsembril professor Rein Raua 50. sünnipäevale pühendatud sümpoosion „Rein Raud 50: kriitilised lugemised”, mis on avatud kõigile tema loomingust huvitatuile.

Sümpoosion algab laupäeval kell 11.30, toimumiskohaks on Tallinna Ülikool (Mare hoone, Uus-Sadama 5, ruum M-225).

Ettekannetega esinevad Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Igor Pilshchikov, Aleksi Järvela ja Alari Allik ning austust avaldab ka Eesti Semiootikavaramu. Teemadering keskendub nii Rein Raua enese töödele kui ka tema erinevatele tegevus- ja huvivaldkondadele. Kohaletulnutel on võimalus osa võtta sõbralikust arutelust ja loomulikult õnnitleda juubilari. Ettekandeid on nii inglise kui eesti keeles.

Seminari lõppemisel suundutakse kell 14.30 teatri NO99 kohvikusse (Sakala 3), kuhu on oodatud kõik Rein Raua sõbrad, tuttavad, kolleegid, õpilased ja austajad temaga klaase kokku kõlistama.

Rein Raud 50

Rein Raud on sündinud 21. detsembril 1961. aastal. Raud on Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja Aasia kultuuriloo professor, aastatel 2006–2011 juhtis ta Tallinna Ülikooli rektorina. Ta on lõpetanud Leningradi Riikliku Ülikooli jaapani filoloogia erialal ning kaitsnud doktorikraadi Helsingi Ülikoolis. Alates 1995. aastast on Raud Helsingi Ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor, samuti on ta valitud Läti Ülikooli ning Vytautas Magnuse Ülikooli audoktoriks. 2009. aastal tunnustati Rein Rauda haridus- ja kultuurialase koostöö edendamise eest Leedu Vabariigi teenetemärgiga. 2011. aasta jooksul on Rein Raud pälvinud ka kaks Jaapani kõrget autasu olulise panuse eest Jaapani-uuringute juhtimisel ning jaapani keele õpingute arendamisel Eestis.

Rein Raud on tõlkinud eesti keelde hulgaliselt klassikalist jaapani kirjandust, sealhulgas luuleantoloogia „Süda on ainuke lill” ja hiljuti TLÜ kirjastuses ilmunud Ikkyu luulekogu „Hullunud pilv”, samuti on ta avaldanud klassikalise jaapani kirjanduse ja filosoofia teemadel hulgaliselt artikleid rahvusvahelistes teadusajakirjades.

Rein Raud oli muuhulgas Eesti Humanitaarinstituudi üks algatajatest 1988. aastal. Just Raud oli käivitavaks mootoriks oma mõttekaaslastele ja instituudi tulevastele õppejõududele, kes tõid Eesti haridusse aine- ja punktisüsteemi ning avardasid seda vaba maailma akadeemilise kultuuri puhanguga. Tänaseks Tallinna Ülikooli kooseisu kuuluv Eesti Humanitaarinstituut püsib senini oma kolleegide avarate mõtete õlul ning Rein Raua panus õpetlase, teaduri ja kolleegina sellesse arengusse on püsinud tugevana tänaseni.

Allikas: Tallinna Ülikooli 15.12.2011 pressiteade

Foto: ERR

Eesti Teaduste Akadeemia sai eile seitse uut liiget, nende hulgas akadeemia 75aastase ajaloo vältel esmakordselt ka helilooja.

Otsuse valida akadeemiasse kaunite kunstide esindaja langetas Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu kaks aastat tagasi, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Kuna otsustati, et tulevane akadeemik võiks esmakordselt tulla muusikaalalt, pakkusid Tartu ülikooli nõukogu ja Eesti muusikateaduse selts peagi kandidaadina välja Arvo Pärdi. Eesti muusika- ja teatriakadeemia nõukogu ja rühm akadeemikuid esitasid kandidaadiks aga Erkki-Sven Tüüri.

Eesti Teaduste Akadeemia president Richard Villemsi kinnitusel valiti akadeemia liikmeks Arvo Pärt.

Loe edasi ERRi 07.12.2011 uudisest

Foto: ERR

1. detsembril, rahvusülikooli 92. aastapäeva aktusel kuulutati välja Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna laureaat, kelleks seekord sai Eesti katoliku vaimulik, literaat ja tõlkija Vello Salo.

Auhinnakomisjoni esimees, TÜ rektor professor Alar Karis kinnitas, et Tartu Ülikooli jaoks on eriline au anda Rahvusmõtte auhind üle ülikooli vabade kunstide professorile, kelle elu on olnud pühendatud Eesti rahva ja rahvuse teenimisele selle sõna kõige avaramas tähenduses. „On oluline märgata ja hinnata inimesi, kes teevad suurt ja sisulist tööd. Töö, mida Vello Salo on teinud inimestele nende personaalse ajaloo tagasiandmisel, on hindamatu tähendusega Eestile ja eestlastele kogu maailmas,“ selgitas Karis žürii selleaastase valiku tagamaid.

Auhinnakomisjoni liige, professor Birute Klaas ütles laureaati tutvustades, et Vello Salo akadeemiline ja ühiskondlik panus Eesti tutvustamisse välismaal on olnud tohutu, tema nähtavus Eesti ühiskonnas tähelepanuvääriv, tema roll nii kodu- kui väliseestlaste vaimsel ühendamisel hindamatu. “Salo rahvuslik ja riiklik enesemääratlus, tema kompromissitu töö Eesti aitamiseks sõna abil väärib täiel määral tunnustust ja seda Rahvusmõtte auhinda.”

Vello Salo (1925) on eesti katoliku vaimulik, literaat, tõlkija ja kirjastaja. Õppinud ja töötanud Nõukogude okupatsiooni ajal välismaal, naasis Salo 1993. aastal Eestisse. Aastast 2001 on ta Pirita kloostri preester ja tegeleb ka erinevate, peamiselt vaimuliku sisuga raamatute kirjastamise ning eestikeelse Piibli uue tõlke toimetamisega.

Tartu Ülikool andis Rahvusmõtte auhinda välja kaheksandat korda. Auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti riiklikku ja rahvuslikku eneseteadvust. Laureaat saab auhinnaks Ilmamaa kirjastuse “Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taiese. Eelneval seitsmel aastal on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires ning kirjanik Mats Traat.

Allikas: Tartu Ülikooli 01.12.2011 pressiteade

Senini igal aastal maailma mõnes tippülikoolis toimunud ja järjekorras juba 28. maailma kultuurinõukogu auhinnatseremoonia leiab sedapuhku esmakordselt aset Balti riikides ja Tartu Ülikoolis.

WCC Albert Einsteini teadusauhinna pälvib Toronto ülikooli professor, keemik Geoffrey Alan Ozin. Leonardo da Vinci kunstide auhinna saab USA kunstnik, kirjanik ning leiutaja Todd Siler. Lisaks peaauhindade üleandmisele tunnustab maailma kultuurinõukogu oma audiplomiga ka TÜ akadeemilise kogukonna teenekaid liikmeid nende panuse eest Eesti haridusse, teadusesse ja kultuuri. Tunnustuse pälvivad prof Rein Taagepera, prof Urmas Varblane, prof Jüri Talvet, prof Kalle Kasemaa, prof Toomas Asser, prof Richard Villems, prof Jaan Einasto, prof Peeter Saari ja dirigent Vaike Uibopuu. Laureaadid valis maailma kultuurinõukogu välja ülikooli valdkondlike komisjonide ettepanekul.

TÜ rektor professor Alar Karise sõnul on ülikoolile suureks tunnustuseks, et maailma kultuurinõukogu on otsustanud korraldada oma selleaastase auhinnatseremoonia Tartu Ülikoolis. “Varasematel aastatel on see üritus toimunud ka sellistes maailma tippülikoolides nagu Oxford ja Princeton, Heidelberg ja Utrecht. Heameelt valmistab selle sündmuse juures ka see, et lisaks peaauhindade üleandmisele on meil võimalus tunnustada ülikooli akadeemilise kogukonna teenekaid liikmeid Maailma kultuurinõukogu aukirjaga nende panuse eest Eesti hariduse, teaduse ja kultuuri arendamisel,” ütles Karis.

Auhinnatseremooniast on kutsutud osa võtma paljud teaduskorüfeed ning kunsti- ja kirjandustegelased üle maailma. Kohale saabus ka maailma kultuurinõukogu president, Nobeli füsioloogia/meditsiini preemia laureaat Edmond H. Fischer, kes pidas avaliku loengu 8. novembril Chemicumis. Auhinnasaajad prof Geoffrey Alan Ozin ja Todd Siler peavad samuti loengud (vt ajakava TÜ kodulehelt).

Maailma kultuurinõukogu (World Cultural Council – WCC) on 1981. aastal loodud organisatsioon, mis on pühendunud teadmiste leviku toetamisele ning suhete arendamisele inimeste, riikide, valitsuste ning teadusvaldkondade vahel. WCC üks põhiline eesmärk on anda välja Albert Einsteini teadusauhinda, José Vasconcelose haridusauhinda ning Leonardo da Vinci kunstide auhinda.

Täpsem info ürituse kohta: www.ut.ee/wcc

Allikas: Tartu Ülikooli 04.11.2011 pressiteade

Foto: www.msh.org

Vatikan on asunud koostööle USA biotehnoloogiakompaniiga, et embrüonaalsetele tüvirakkudele keskenduva teadustöö asemel arendada haiguste raviks täiskasvanu tüvirakkude kasutamist.

Vatikani kultuuriamet ja firma NeoStem korraldavad Vatikanis kolmapäeval algava tüvirakukonverentsi, mis on pühendatud just täiskasvanute tüvirakkudele ning toob kokku teadlased, patsiendid, biotehnoloogiafirmade juhid ja kardinalid.

Kirik käsitleb elu algust eostamise hetkest ja seetõttu on Vatikan embrüonaalsete tüvirakkude uurimise vastu, sest selle protsessi käigus hävib loode.

Täiskasvanu ehk täpsemalt somaatilisi tüvirakke kasutatakse tänapäeval rohkem kui saja haiguse, muu hulgas leukeemia, lümfoomi ja teiste verehaiguste raviks. Embrüonaalsetest tüvirakkudest aga loodetakse hakata tulevikus kasvatama uut kudet ja elundeid paljude haiguste, nagu näiteks Parkinsoni tõve raviks. Katsed on aga alles alusuuringute tasemel.

Allikas: BNS, 08.11.2011

Kogu heaoluühiskond, eriti aga Eesti, elab eksperimentide ajastul. Kahtluse alla on seatud praktiliselt kõik, mis üht rahvuskultuuri on ajaloos alal hoidnud. Alates mõtteviisist, religioonist, kunstiloomingust, haridusest, tervishoiust ning lõpetades majanduse ja meelelahutusega – kõigis eluvaldkondades muutub kõik enne, kui muutuste viljad küpsevad ja tunnistust annavad, kas tegemist on hea või halva asjaga. „Hinnake puud tema viljadest!“ ütleb õpetussõna.

TriaLogos kutsub hetkeks aega maha võtma ning vaatlema, mis toimub seespidiselt ja ümberringi.

Teema PEREKOND on väga mitmekihiline: on ju mõttekaasluses tihtipeale tugevam side kui füüsilises kooselus. Ka meistrite tsunft sarnaneb perekonnale, kus ametioskust põlvest põlve edasi pärandatatakse.

Perekonna all on tänini mõistetud keskkonda, mille kaudu maailm uueks luuakse. Seda nii vaimses kui füüsilises mõttes. Kui see keskkond saab rikutud ja oma funktsiooni ei täida, ei ole inimkonnal tulevikku. „Ja mis sellest!“ ütlevad paljud…

Me kutsume kaasa mõtlema, koos mõtlema ja mitte niisama, vaid eesmärgiga. Eesmärgiga elada!

Vaata festivali kava ja loe lisaks festivali kodulehelt www.trialogos.ee

Toomkooli 1. klassi õpilased avamist piduliku kellalöömisega alustamas (foto: EELK)

Täna alustas õppetööd toomkooli 1. klass – poisteklassi ja tüdrukute klassiga, kokku 26 õpilasega.

Poisteklassi õpetajaks on Kaie Kadaksoo ja tüdrukute klassi õpetab Egle Viilma. Tunnid algavad igal koolipäeval kell 8.15. Sel aastal algab koolitöö Püha Miikaeli Kooli alluvuses ja tihedas koostöös Vanalinna Hariduskolleegiumiga. Iseseisva Tallinna Toomkooli taasavamise järel jätkub kristlikele väärtustele rajanev õppe- ja kasvatustöö juba kiriklikus toomkoolis. Kooli taasasutajateks ja omanikeks saavad EELK Konsistoorium ja EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus. Praegused klassiruumid asuvad Raekoja platsi vahetus läheduse auväärse Raeapteegi kõrvalmajas Apteegi tn 3.

Keskajal asutati toomkoolid ehk katedraalikoolid toomkirikute juurde samaaegselt toomkapiitlitega. Katoliku ajal anti toomkoolides algharidust linnakodanike lastele, samuti tulevastele vaimulikele ning teistele kiriklikele ja ilmalikele ametikandjatele. Tallinnas on teada toomkapiitli ja seega toomkooli olemasolust 1266. aastast, kuigi esimesed kirjalikud allikad Tallinna Toomkoolist on aastast 1319. Reformatsiooni järel sai Tallinna Toomkoolist algeadmisi andev luterlik linnakool, kus õppisid Toompeal elavate sakslaste, rootslaste, soomlaste aga ka eesti käsitööliste lapsed. Tol ajal pidasid toomkooli üleval toomkogudus, Eestimaa Rüütelkond ja riik. Tallinna Toomkool tegutses lühikeste pausidega seitse sajandit kuni II maailmasõjani, mil Eestimaa vanima ja väärikaima kooli tegevus lõpetati.

Allikas: EELK Konsistooriumi 01.09.2011 pressiteade

Foto: www.sakala.ee

1.–3. septembril toimub Tallinnas Sten Karlingi (fotol) 105. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvaheline teaduskonverents „Kunst ja rituaal Põhja- ning Kesk-Euroopas hiliskeskajal ja varauusajal“.

Kesk- ja varauusaegses ühiskonnas olid nii ilmalikud kui religioossed pildid, objektid ja kohad rituaalidega tähendusrikkalt läbipõimunud ning toonaste inimeste ja ühiskondade mõistmiseks on hädavajalik uurida neid nähtusi vastastikuses seoses. Seetõttu ongi Tallinnas toimuva konverentsi huvikeskmes kujutised, esemed ja ruumid nende rituaalses kasutuses, protsessis, mille kaudu neid mõisteti ja väärtustati.

Interdistsiplinaarne konverents toob kokku kunsti- ja kultuuriajaloolased, teoloogid, kirikuloolased ja kultuuriantropoloogid. Konverentsiteemad käsitlevad kiriklikke, õukondlikke ja bürgerlikke tseremooniaid, pidustuste etenduslikku tahku, kujutistega seostatud rituaale, suremise ja mälestamise kombetalitusi, isikute ja eri ühiskonnarühmade (enese)representatsiooni, kunsti ja arhitektuuri kui sümboolse kommunikatsiooni vahendeid.

Konverents algab neljapäeval, 1. septembril kell 18 Niguliste Muuseumis ettekandega Kesk-Euroopa Ülikooli professorilt Gerhard Jaritzilt. 2.–3. septembril leiavad konverentsi üritused aset Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis (Rüütli 10, auditoorium 1). Ettekanded algavad mõlemal päeval kell 9.00. Täpne kava on kättesaadav Tallinna Ülikooli kodulehelt. Konverentsi töökeeled on inglise ja saksa keel.

Sten Karlingi mälestusele pühendatud teaduskonverentse peetakse alates 1996. aastast iga viie aasta järel. Eesti professionaalse kunstiteaduse võtmekuju, vanema kunsti uurija Sten Karling oli aastatel 1933–1940 Tartu Ülikooli ja 1947–1972 Stockholmi Ülikooli kunstiajaloo professor. Tänavu möödus tema sünnist 105 aastat.

Konverentsi korraldavad Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituut ja Tallinna Ülikooli Keskaja Keskus.

Allikas: Tallinna Ülikooli 31.08.2011 pressiteade

Mõttetalgute raames kutsutakse noori üles avaldama arvamust Tartu linna kitsaskohtade üle ja pakkuma välja võimalikke lahendusi ja ideid, mis võiksid olukorda paremaks muuta. Mõttetalgud toimuvad Dedi kohvikus Tartu Kaubamaja 3.korrusel, algusega kell 15.00.

Mõttetalgutest on oodatud kõik, eelkõige õpilased ja üliõpilased. „Tahame noortes kasvatada arusaamist, et meil kõigil lasub vastutus oma kodukoha heaolu parendamiseks ja see sõltub meie igaühe teost ja tahtest. Kõik ideed on teretulnud. Väikesest ideest võib sündida suur algatus“, kommenteeris mõttetalgute üks korraldajatest Janeli Virnas. Mõttetalgud viiakse läbi JCI koolitussarja Väärtusta Tulevikku formaadis. Vaata ka tulevik.jci.ee/.

Mõttetalguid korraldavad Tartu Ärinõuandla ja Eesti Ettevõtlike Noorte Koda JCI Estonia ning toetavad Tartu Linnavalitsus, Euroopa Liidu Sotsiaalfond, Dedi kohvik, Simpel, Cinamon, Tartu Kaubamaja, Tartu Näitused, Reklaamikompanii.

Eesti Ettevõtlike Noorte Koda JCI Estonia on aktiivseid alla 40-aastaseid noori ühendav võrgustik, mille eesmärk on pakkuda noortele arengukeskkonda ühiskonnas positiivsete muutuste tekitamiseks.

Vaata täpsemalt: okeinoored.blogspot.com registreerumine okei.tartu@gmail.com

Allikas: JCI 01.09.2011 pressiteade

Homne päev, esimene september, kooliaasta algus, on meie kõigi jaoks justkui vaimne pööripäev.

Koolialguse päeva tähendus – ja isegi pühalikkus – osutab sellele, kui tähtis on Eesti peredele kool ja haridus.

Kooliaasta on pikk. Seda enam olgu selge algus helge ja päikseline: rõõmus taaskohtumine kooli, õpetajate, sõpradega.

Ma soovin teile, et see sõprustunne kestaks läbi aasta. Eriti neile, kellele see on esimene kooliaasta.

Teeme nii, et kool on koht, kus Sind oodatakse ja kus Sul on hea olla.

Nagu kõikide asjadega, on algav kooliaasta paljuski meie endi teha. On ka asju, mis on teiste teha. Kevad ja suvi täitsid liiga paljude kooli alustavate laste pered teadmatusega ja segadusega.

Loodan, et tänaseks alustatakse oma kooliteed just seal, kus seda soovitud on, ning et sellised segadused enam kunagi ei kordu.

Kooli lähevad ka need, kellele see pole esimene kord. Mõned päris suuredki. Ja mõtteliselt võiks tänane päev olla algatuseks ka neile, kel ei seisa ees ametlikku kooliaastat.

Mõtleme täna ka sellele, mida me oma igapäevaste tööde ja tegemiste kõrvalt võiksime sel aastal õppida ja paremini osata. Õppimine hoiab vaimu erksa ning aitab muutuda koos muutuva maailmaga.

Õppimine ei käi ju vaid klassiruumis. Samamoodi õpitakse staadionil, klaveriklassis ja tantsuringis. Ärme siis unusta, et see pole sugugi tähtsusetu tegevus, ning püüdkem kõige väiksemate koormat mitte liiga raskeks kuhjata.

Koolis saab õppida ka seda, et me kõik pole sugugi sarnased. Meil on erinev välimus, erinevad emakeeled, erinevad oskused ja eelistused.

Õppigem ja õpetagem koolis austama ka erinevust, senisest teadlikumalt.

Viimaks ka minu poolt väike õpetussõna kaasa.

Teate, tegelikult pole koolis üldse kõige olulisem mitte vastamine. Isegi mitte õigesti vastamine.

Kõige olulisem on küsimine, sest siis saab teada, mida teada tahaks saada. Uudishimu on hea hariduse eeldus ja alus.

Ärme siis karda küsida, ja ärme karda küsimusi. Kool pole mitte programmi läbimine, vaid huvitavate asjade teada saamine selle ilma kohta.

Kallid väiksed ja suured lapsed ning suured: parimat ja südamlikku kooliaastat teile kõigile!

Allikas: presidendi kantselei, 31.08.2011

Foto: ERR

Eile Jaapani suursaatkonnas toimunud vastuvõtul anti Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja Aasia kultuuriloo professorile Rein Rauale (fotol) üle Jaapani välisministri autasu. Ühtlasi valiti professor Raud hiljuti Euroopa Jaapani-uuringute Assotsiatsiooni presidendiks.

Rein Raud pälvis Jaapani kõrge tunnustuse silmapaistva panuse eest Eesti ja Jaapani vaheliste suhete edendamisesse, autasu andis üle Jaapani suursaadik Eestis, Tema Ektsellents Hideaki Hoshi.

Professor Rein Raud valiti hiljuti ka maailma ühe suurima Jaapani-uuringute organisatsiooni – Euroopa Jaapani-uuringute Assotsiatsiooni – uueks presidendiks. Euroopa Jaapani-uuringute Assotsiatsioon (The European Association for Japanese Studies, EAJS) asutati 1973. aastal ning selle eesmärgiks on arendada Euroopa riikides toimuvat Jaapani-alast teaduskoostööd. Tegemist on suurima väljaspool Jaapanit tegutseva teadusorganisatsiooniga, millel on 1200 liiget. Homseni toimub Tallinna Ülikoolis assotsiatsiooni 13. kongress, mis on organisatsiooni ajaloo suurim kohtumine – Tallinnasse saabus üle 700 Jaapani-uurija kogu maailmast.

„Mul on väga hea meel, et mu tegevust jaapani kultuuri uurimisel ja tutvustamisel on nii kõrgel tasemel tähele pandud ja eriti tore on muidugi see, et see tunnustus langeb ajale, kus Tallinnasse on kogunenud nii suur hulk Euroopa ja maailma tuntuimaid Jaapani-uurijaid. Omalt poolt loodan, et jõuan ka tulevikus seda tööd vääriliselt edasi teha,” väljendab oma heameelt Rein Raud.

Rein Raud on Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja Aasia kultuuriloo professor, aastatel 2006– 2011 juhtis Raud Tallinna Ülikooli rektorina. Ta on lõpetanud Leningradi Riikliku Ülikooli jaapani filoloogia erialal ning kaitsnud doktorikraadi Helsingi Ülikoolis. Alates 1995. aastast on Raud Helsingi Ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor, 2007. aastal valiti ta Läti Ülikooli ning 2011. aastal Vytautas Magnuse Ülikooli audoktoriks. Rein Raud on varemalt olnud Euroopa Jaapani-uurijate Assotsiatsiooni juhatuse liige (alates augustist 2011 president); ta on ka Soome Akadeemilise Jaapani-uuringute seltsi esimees ning mitmete teadusajakirjade kolleegiumi liige. 2009. aastal tunnustati Rein Rauda haridus- ja kultuurialase koostöö edendamise eest Leedu Vabariigi teenetemärgiga.

Rein Raud on tõlkinud eesti keelde hulgaliselt klassikalist jaapani kirjandust, sealhulgas luuleantoloogia „Süda on ainuke lill” ja hiljuti Tallinna Ülikooli kirjastuses ilmunud Ikkyu luulekogu „Hullunud pilv” ning avaldanud klassikalise jaapani kirjanduse ja filosoofia teemadel hulgaliselt artikleid rahvusvahelistes teadusajakirjades.

Allikas: Tallinna Ülikooli 26.08.2011 pressiteade

Kirikukogu otsustas erakorralisel istungjärgul reorganiseerida EELK Usuteaduse Instituudi rakenduskõrgkooliks ning võttis vastu järgnevad otsused:

1. Seoses EELK Usuteaduse Instituudi tegevuse lõppemisega eraülikoolina alates 01.01.2012 täita sellest tulenevad kohustused.

2. Reorganiseerida EELK Usuteaduse Instituut rakenduskõrgkooliks ning taotleda selleks koolitusluba.

3. Viia SA EELK Usuteaduse Instituut ja EELK Usuteaduse Instituudi põhikirjad vastavusse rakenduskõrgkooli nõuetega ja esitada tutvumiseks kirikukogu järgmisele istungjärgule.

4. EELK Konsistooriumil planeerida EELK 2012. aasta eelarve eelnõus EELK Usuteaduse Instituudile täiendavalt 2011. aasta eraldatud summale 54 000 eurot, vajadusel teiste valdkondade arvelt.

Rakenduskõrgkooli seaduse järgi annab rakenduskõrgkool rakenduskõrgharidusõpet ning võib toimuda magistriõpe ja õpe keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi.

Allikas: EELK Konsistooriumi 24.08.2011 pressiteade

Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna esimees Argo Ralja kommenteeris debati vajalikkust järgmiselt: „Kõrgharidusreformi teemalised arutelud toimuvad tihti kitsamas ringis ja seepärast pole kõik üliõpilased kursis, milliseid muudatusi uus seadus nende jaoks kaasa toob, millises järgus on seaduse koostamine ning kuidas tudengite huvide eest seistakse. Debatt on heaks võimaluseks end erinevate osapoolte seisukohtadega kurssi viia!“

Iga-aastase väljasõidu raames kohtuvad üliõpilased ka Haapsalu linnapea Urmas Suklesega. Ülikoolile on regionaalareng väga oluline. Tähtis on üliõpilaste teadvustamine neile olulistel teemadel. Debatil arutatakse tasuta kõrghariduse võimalikkuse üle ning sellega seonduvaid muudatusi, mis puudutavad üliõpilaste õppemahu täituvust, ülikoolide rahastamist ja paljusid teisi murekohti.

Allikas: Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna 19.08.2011 pressiteade

Märkus - foto on illustreeriv ja ei ole Toomkooliga seotud

Rukkimaarjapäeval, 15. augustil kell 17 allkirjastatakse Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus leping Tallinna Toomkooli taasavamise ettevalmistamiseks. Lepingu allkirjastavad peapiiskop Andres Põder, Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma, Vanalinna Hariduskolleegiumi direktriss Kersti Nigesen ja Miikaeli Ühendusese tegevdirektor Ingrid Meister.

Juba käesoleva aasta 1. septembril alustab õppetööd toomkooli 1. klass 27 õpilasega. Sel aastal algab koolitöö Püha Miikaeli Kooli alluvuses ja tihedas koostöös Vanalinna Hariduskolleegiumiga. Iseseisva Tallinna Toomkooli taasavamise järel jätkub kristlikele väärtustele rajanev õppe- ja kasvatustöö juba kiriklikus toomkoolis. Kooli taasasutajateks ja omanikeks saavad EELK Konsistoorium ja EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus.

Keskajal asutati toomkoolid ehk katedraalikoolid toomkirikute juurde samaaegselt toomkapiitlitega. Katoliku ajal anti toomkoolides algharidust linnakodanike lastele, samuti tulevastele vaimulikele ning teistele kiriklikele ja ilmalikele ametikandjatele. Tallinnas on teada toomkapiitli ja seega toomkooli olemasolust 1266. aastast, kuigi esimesed kirjalikud allikad Tallinna Toomkoolist on aastast 1319. Reformatsiooni järel sai Tallinna Toomkoolist algteadmisi andev luterlik linnakool, kus õppisid Toompeal elavate sakslaste, rootslaste, soomlaste, aga ka eesti käsitööliste lapsed. Tol ajal pidasid toomkooli üleval toomkogudus, Eestimaa Rüütelkond ja riik. Tallinna Toomkool tegutses lühikeste pausidega seitse sajandit kuni II maailmasõjani, mil Eestimaa vanima ja väärikaima kooli tegevus lõpetati.

Allikas: EELK Konsistooriumi ja EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse 14.08.2011 pressiteade