Foto: ERR

Tänavune rahvusringhäälingu heategevussaade “Jõulutunnel” kogub raha vaegnägijate heaks. Telefoniliinid avanevad täna ja annetada saab 26. detsembri südaööni.

Annetused lähevad Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskeskuse nüüdisajastamiseks. Eestis on vaegnägijaid ühtekokku üle seitsme tuhande, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Päevinäinud maja Tallinnas Tondil on pimedate kooskäimise kohaks olnud juba 1956. aastast saadik.

Loe edasi ERRi 17.12.2011 uudisest

„“Hea nõu lastega peredele“ on osutunud väga oodatud võimaluseks saada advokaatidelt professionaalset nõu pereõiguse vallas ning ainuvõimalik tee on projekti jätkamine. Selleks on advokaadid oma nõusoleku ka andnud. Tänaseks on nõu saanud ligi 350 inimest ja kõik need juhtumid on ühtlasi vaadeldavad kui võimalikud riigi õigusabi juhtumid, millele riik oleks nõustamiseks raha eraldanud, kuid mis tänu projektile said advokaatide poolt nõustatud pro bono ehk tasuta. Samas on mõnest juhtumist edaspidi saanud kohtuasi, kasutades ka riigi õigusabi võimalusi,“ ütles advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg.

Voltenberg lisas, et Lastekaitse Liit ja Advokatuur peavad oluliseks ka lastekaitsealase teabe, eeskätt õiguslike teadmiste, laiema auditooriumini viimist. Samuti leidsid pooled, et advokaadid võiksid senisest veelgi aktiivsemalt osaleda lastekaitse teemasid ning perekonnaõigust ja sellega kaasnevaid küsimusi puudutavate seaduste, eeskätt nende eelnõude, mh uue lastekaitse seaduse, väljatöötamisel ja arutelul. Advokatuur jätkab ka Lastekaitse Liidu poolt väljaantava ajakirja „Märka Last“ toetamist – seda nii rahaliselt kui advokaatide poolt artiklite kirjutamisega õiguslikel teemadel.

MTÜ Lastekaitse Liit juht Alar Tamm rõhutas, et Lastekaitse Liit peab projekti jätkumist väga vajalikuks ning hindab kõrgelt Eesti Advokatuuri panust laste heaolu tagamisel. „Projekt “Hea nõu lastega peredele“ on heaks näiteks ja eeskujuks eri sektorite vahelisest efektiivsest koostööst.“ lisas Tamm.

2010. aastal nõustati kokku 165 inimest ning tänavu on Tallinnas nõustamisi läbi viidud 126 ning Tartus 42 korral. Kokku on „Hea nõu lastega peredele“ raames seni nõustatud ligi 350 inimest.

Valdav enamus nõustatavate probleemidest on seotud vanemate õiguste ja kohustustega laste suhtes, nagu näiteks lapse hooldusõiguse, elukoha ja elatisraha sissenõudmisega seonduv; teemaks on olnud ka isade õigused.

2011. aastal on abivajajaid nõustanud 12 advokaati: Tallinnas vandeadvokaadid Eva Tibar-Šuvalov, Maria Mägi, Maire Arm, Helina Luksepp, Ene Mõtte, Piret Simm, Ene Ahas; vandeadvokaadi vanemabid Kairi Pobbul, Helen Hääl ja Helen-Lumelille Tomberg; vandeadvokaadi abid Senny Pello ja Veronika Aunpu. Tartus nõustavad vandeadvokaadid Li Uiga ja Marian Priks.

Nõustamine keskendub perekonnaõigusele, mille alla kuuluvad näiteks laste õigused, vanemate kohustused suhetes lastega, samuti õigused ja kohustused erinevates peremudelites, üksikvanema õigused ja muud teemad. Nõustamine hõlmab ka perekonnaõigusega otseselt seonduvaid õigusvaldkondi. Nõustamisel tutvustatakse ka riigi õigusabi olemust ja pakutavaid võimalusi ning vajadusel abistab advokaat abitaotluste vormistamisel.

Nõustamise koht ja kontaktandmed:

Advokatuuri nõustamispäevad toimuvad Tallinnas kolmapäeviti kell 15-18 Lastekaitse Liidu infokeskuses Tallinnas, aadressil Tõnismägi 3, eelregistreerimisega telefonil 6418486.

Allikas: Advokatuuri 01.12.2011 pressiteade

Tähtpäev aitab lastel saada teadlikumaks sellest, millist tugevust, teadmisi ja elutarkust vanavanemad pakkuda suudavad ning peaks tihendama põlvkondadevahelist suhtlemist.

2010. aasta jaanuaris võttis riigikogu 81 poolthäälega vastu otsuse lisada vanavanemate päev riiklike tähtpäevade nimistusse. Vanavanemate päeva tähistatakse septembri teisel pühapäeval ja eelnõu algataja valis selle päeva põhjusel, et ka emade- ja isadepäeva tähistatakse just kuu teisel pühapäeval.

Vanavanemate päeva tähistatakse ka mujal maailmas.

Loe edasi ERRi 11.09.2011 uudisest

„Meenutame suvepuhkuse ajal reklaamikampaaniaga Euroopaga võrreldes palju noorematele Eesti vereloovutajatele, et ka ilusate ilmade ajal vajavad haiglad doonoriverd,“ ütles Eesti Doonorite Seltsi juhatuse liige Hannes Rumm.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse andmetel on 78% Eesti vereloovutajatest nooremad kui 40 eluaastat. Euroopas on alla 40-aastaseid doonoreid keskmiselt 60% ning Euroopa suurima rahvaarvuga riigis Saksamaal näiteks 55%.

„Meele teeb rõõmsaks teadmine, et Eestis on just nooremad inimesed kõige lahkemad doonorid, kes aitavad oma verega raskelt haigeid või õnnetustes vigastada saanud inimesi,“ sõnas Rumm.

Eesti Doonorite Selts korraldab viiendat aastat järjest suvist reklaamikampaaniat, et ka suvepuhkusete ajal ei väheneks haiglate verevarud. Doonorite Selts tänab ajalehti Õhtuleht ja Postimees, Ajakirjade Kirjastuse ajakirju ning Rahvusringhäälingu raadiokanaleid, mis toetavad juba viiendat suve toimuvat sotsiaalreklaamikampaaniat. Tänavu rahastab reklaamikampaaniat Sotsiaaalministeerium.

Eelmisel aastal sai Eesti haiglates erinevate verekomponentide ülekandeid üle 17.000 patsiendi. Vereloovutajate arv tõusis PERH-i verekeskuse andmetel Eestis eelmisel aastal 36 136 inimeseni ning viimastel aastatel on kasvanud püsidoonorite arv, kes käivad verd loovutamas mitu korda aastas.

Allikas: Eesti Doonorite Seltsi 17.07.2011 pressiteade

Foto: www.parentsconnect.com

Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond ootab kõikide heade inimeste abi elutähtsa abivahendi- loote tsentraalse jälgimise süsteemi – soetamiseks. Tegemist on ainulaadse järelevalvesüsteemiga Eestis, mis võimaldab ämmaemandatel ja arstidel loote seisundit väga täpselt jälgida ja seda sünnitajat mitte liigselt segades.

„Lapse sünd on imeline hetk. Enamuse jaoks kulgeb sünnitus loomulikult, kuid on ka neid peresid, kelle beebide elu ja tervise päästmiseks tuleb osutada asjatundlikku abi. Väga oluline on jälgida sünnitegevuse käigus ema ja lapse seisundit parimal võimalikul moel, samas aga sekkumata seejuures liigselt sünnitusse,“ rääkis Pelgulinna Sünnitusmaja sünnitusosakonna juhataja doktor Jana Klementsov. „Loote tsentraalse jälgimise süsteem on oluline abivahend mitte ainult probleemsete sünnituste, vaid kõikide sünnituste puhul, sest kunagi ei või teada, millise pöörde võib võtta ka üks täiesti normaalselt alanud sünnitus.“

Loote tsentraalse jälgimise süsteemi abil saadav info võimaldab hinnata abi andmise vajadust ja operatiivselt reageerida, et vältida loote hapnikupuudusest tekkida võivaid tõsiseid tervisekahjustusi. Samuti võimaldab saadud info ära hoida ebavajalikud kirurgilised sekkumised sünnituse kulgu.

Loote tsentraalse jälgimise süsteemi maksumus on 51.129 eurot.

Helistades telefonil 9006000 saab annetada 5 eurot ja numbril 9006100 annetad 10 eurot.

Samuti saab teha annetusi SA Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi pangakontodele 221014760940 (Swedbank) ja 10220049001018 (SEB).

Üheskoos on lihtsam seista selle eest, et sünnihetkest saaks uue ilmakodaniku terve elu ilus algus!

Aita alustada elu!

Allikas: Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi 07.07.2011 pressiteade

Märjamaa Lihatööstuse tooted (foto: Mahepõllumajanduse Koostöökogu)

Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamisel osalenud Taani maheliha töötlemis- ja turustusettevõte Hanegal A/S soovib Eestist rohkem maheliha osta ning on valmis Eesti maheseakasvatusele kaasa aitama.

Taani ettevõtte Hanegal A/S eksperdid Fie Graugaardi ja Ulrich Kern-Hansen külastasid koostööpartnerit Märjamaa Lihatööstust ja teisi maheettevõtteid. Hanegal ostab Märjamaa Lihatööstuselt maheveise- ja mahelambaliha alates 2009. aastast.

Taani ekspertide Fie Graugaardi ja Ulrich Kern-Hanseni sõnul on nad Eestist pärit veise- ja lambaliha kvaliteediga rahul. „Meie jaoks on väga tähtis loomade heaolu ja see oli ka üks põhjus, miks otsustasime Eesti mahetootjaid ise külastada. Oleme nähtuga, nagu ka liha kvaliteediga, väga rahul ja plaanime ostetavaid koguseid kindlasti veelgi suurendada. Hanegalil on suur huvi ka mahesealiha vastu, kuid Eestis pole see tootmissuund veel mahedana arenenud. Oleme nõus sellele Taani maheseakasvatuse nõustajate abil kaasa aitama,“ rääkisid taani eksperdid.

„Koostöö taanlastega on sujunud hästi, seda tõestavad ka järjest suurenevad kogused,“ ütles Märjamaa Lihatööstuse tegevjuht Olavi Liblik. „Eesti tarbijad on suhteliselt hinnatundlikud ja seetõttu on Taani eksportimine maheda veise- ja lambaliha müügimahtude suurendamiseks kindlasti väga vajalik. Maheseakasvatust on Eestis kahjuks praegu väga vähe, kuid sel on hea perspektiiv kasvada. Mul on väga hea meel, et taanlased on huvitatud ka arendustööle kaasa aitamisest.“

Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamine toimus 29. ja 30. juunil Aavikunurga Puhkemajas Saaremaal. Kokku oli esindatud 11 organisatsiooni 23 inimesega. Lisaks kohtumisele Taani ettevõtte esindajatega arutati ka päevakajalistel teemadel:

- Darja Matt EMÜ Mahekeskusest tegi kokkuvõtte rahvusvahelise projekti PICKFIBER raames koostatud mahe- ja tavatoidu kvaliteeti ning tervisemõjusid võrdlevaid uuringuid tutvustava kogumiku huvitavamatest aspektidest;

- anti ülevaade maheorganisatsioonide selle aasta tegevustest – varasemast enam pannakse rõhku mahetoitu tutvustavatele projektidele;

- Eesti Antroposoofiaühingu toetaja, väliseestlane Ilmar Randuja Šveitsist jagas biodünaamilise aianduse ja seemnekasvatuse kogemusi.

Mahepõllumajanduse Koostöökogusse võeti vastu uus organisatsioon, sel kevadel asutatud Lääne- ja Ida-Virumaa mahetootjaid ühendav MTÜ Virumaa Mahetootjad. Mahepõllumajanduse Koostöökogu uueks eesistujaks valiti MTÜ Saare Mahe.

Hanegal A/S (www.hanegal.dk) on Taani maheliha töötlemise ja turustamise ettevõte. Kokku on Hanegali tootevalikus ligikaudu 300 toodet sea-, veise-, lamba- ja linnulihast, lisaks veel kalatooted. Alustati 1996. a vaid sealihaga, tarbijate nõudlus tervislike toodete järele on pidevalt suurendanud just muude loomade liha ja kalatoodete osa. Liha töötlemisel ei kasutata mingeid lisa- ega abiaineid. Ettevõtte 2010. a käive oli 5,5 mln eurot, töötlemishoonete pind 4000 m2. Vaata tooteid: www.hanegal.dk/Produkter.asp.

Märjamaa Lihatööstus on Eesti ainus ettevõte, mis pakub turule mahelihatooteid: pakendatud värsket liha, hakkliha ja lihavalmistisi. Maheliha töötlemisega alustati 2009. aasta suvel. Märjamaa Lihatööstuse enamusosalus kuulub rohkem kui 100 mahetootjat ühendavale tulundusühistule Eesti Mahe.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu (www.maheklubi.ee/koostookogu) ühendab 12 mahepõllumajanduse arendamisega tegelevat organisatsiooni. Koostöökogu asutati 2006. a eesmärgiga ühiselt seista mahepõllumajanduse hea käekäigu eest ja esindada mahesektori huve.

Allikas: Mahepõllumajanduse Koostöökogu 05.07.2011 pressiteade

Foto: www.katoliku.ee

Riia peapiiskop kardinal Pujats (fotol) heidab valgust homoseksuaalsuse küsimusele, osutab parimatele vahenditele võitluses selle patuse praktika vastu ning selgitab põhjusi, miks ta sellega võitleb.

1984. aastal, olles veel tavaline preester, kuulutas KGB kardinal Pujatsi persona non grataks ja ta viidi toonase kommunistliku režiimi poolt üle ühte Läti maakogudusse. Ainuüksi sellest piisab näitamaks, miks katoliiklased teda tänapäeval palavalt armastavad.

Sündinud 1930. aastal Navirenis, ordineeriti ta preestriks 1951. aastal. Ta õpetas kunstide ja liturgia ajalugu Riia seminaris.

Loe edasi portaalist De Civitate

Justiitsminister Kristen Michali sõnul kehtivad Eestis juba ligi neli aastat lastega töötamise piirangud, mille eesmärgiks on tagada, et lastega vahetult kokku­puuteid eeldavatele kutsealadele ei satuks tööle inimesed, kes on süüdi mõistetud lastevastastes seksuaalkuritegudes.

„Selleks on tööandjatele ette nähtud kohustus kontrollida karistusregistrist iga kord, kui nad uut õpetajat, lasteaia- või laagrikasvatajat palkavad, kas ta on sellistes kuritegudes süüdi mõistetud. Kui lapsega seotud tööle võetakse aga isik, kellel seadusega on keelatud lastega töötada, siis saab tööandjat ka karistada. Parem oleks siiski, kui selleni ükski juhtum ei jõuaks ja see meeldetuletus püsiks meeles kõigil 365 päeva aastas, mitte vaid lastekaitsepäeval,“ rõhutas justiitsminister.

„Samuti on selline taustakontrolli võimalus olemas ka lapsevanemal, kui tal on selleks õigustatud huvi. Õigustatud huvi on olemas eelkõige juhul, kui laps viibib inimese järelevalve all ilma vanema juuresolekuta – näiteks suvelaagris, huviringis, trennis või lapsehoidja juures. Selleks saab ta teha vastava päringu karistusregistrisse, kust saab isiku eelneva seksuaalkuritegudes karistatuse kohta jah või ei vastuse,“ selgitas Kristen Michal.

Päringu saab teha aadressil www.politsei.ee/et/teenused/karistusregister/

Alates järgmisest aastast muutuvad karistusregistri andmed (va alaealisena toime pandud kuriteod ja arhiiviandmed) kõigile avalikuks.

Samuti juhtis minister hiljuti palju kõneainet tekitanud hooletusse jäetud laste juhtumi valguses tähelepanu, et igal inimesel kaaskodanikuna ja eriti lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel on kohustus hädasolevat last märgata ja sellest lastekaitset ja politseid teavitada. Kõigil on selleks võimalik, soovi korral ka anonüümselt, helistada lasteabitelefonile numbril 116111.

Allikas: Justiitsministeeriumi 01.06.2011 pressiteade

Aleksander Eller, Ema ja laps. Reljeef, 1930ndad (www.e-kunstisalong.ee)

Pühapäeval kell 12 algab Emadepäeva kontsert Estonia kontserdisaalis. Traditsiooniliselt toimub Raekoja platsil Emadepäeva kontsert „Kingi emale üks kena päev“, kell 14 algaval tasuta kontserdil esinevad Tanel Padar & The Sun, Maarja, Jäääär, Maire Eliste laululapsed ja noorteansambel Chillin. Avatud on ka meisterdamise töötoad.

MTÜ Tallinna Noorteklubi Kodulinn korraldab aga Kodulinna majas emadepäeva peo Kesklinna eakatele, üritus algab keskpäeval. Mustpeade Majas algab kell 17 kontsert „Cardinals – Emadepäeva Gregorian“ ning kell 18 KUMU auditooriumis Maire Eliste Laulustuudio kontsert „Tibukese unenägu“.

Samuti kell 18 Nõmme kultuurikeskuses algaval põneval kontserdil esineb suurekoosseisuline svingorkester, esitamisele tuleb emadele pühendatud muusika.

Kell 19 saab kuulata Rootsi Mihkli kirikus kontserti „Barokiaja emadepäev“. Esinevad Teunis van der Zwart (Holland), Corelli barokkorkester, Teele Jõks ja Andreas Väljamäe.

Allikas: Raepress, 06.05.2011

Foto: www.gardensablaze.com

Alljärgnev ülevaade Emadepäeva ajaloost ja kommetest on avaldatud Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaasis Berta, mis asub veebiaadressil www.folklore.ee/Berta.

Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati, kes selle populaarsusele kaasa aitasid ja miks nad seda tegid. Päeva sõnumiks on, et lapsed ja abikaasad tänavad emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest. Esimest korda korraldas oma ema auks Udernas 1922. aasta suvel piduliku emadepäeva Helmi Mäelo, Eesti tuntumaid karskustegelasi. Eeskuju sai ta Viiburis nähtud pidustustelt. Emadepäeva korraldades mõtles ta oma lasterikkale emale, keda selle tõttu sugugi kõrgelt ei hinnatud: “Ma ei julge kinnitada, kuivõrd üldine see oli, kuid Udernas valitses lasterohkust halvustav meeleolu. Suurt lastekarja peeti vaesuse ja rumaluse märgiks. Jõukamatel ja targematel oli hoopis vähem lapsi.”

Järgmise aasta maikuu kolmandal pühapäeval korraldas ta koos naiste karskusseltsi juhataja Helmi Põllu ja paljude sõsarseltside toetusel emadepäeva peaaegu 20 kohas. Sellest alates hakati koostama juhendeid päeva läbiviimiseks, näidiskõnesid ja pakkuma sobivat repertuaari esinemiseks. Emadepäev muutus tänu seltside ja koolide toetusele kiiresti populaarseks, seda toetasid ka kohalikud kirikud. Algatajad kontrollisid päeva tähistamist aga lausa ankeetküsitlusega.

1928. aastast hakati emadepäeva tähistama hoopis maikuu teisel pühapäeval, nagu see on tavaks ka Ameerikas, kust kogu tähtpäev alguse sai. 1935. aastast juhtis emadepäeva tähistamist juba Riiklik Propagandatalitus ning Rahvakultuuri ja Rahvahariduse Nõukogu. Aktused ja üritused muutusid ametlikuks ja väga pidulikuks. Näiteks 1938. aastal võttis Eesti Vabariigi president emadepäeval Kadrioru lossis vastu lasterikkaid emasid. Teiste seas ka 11 lapse ema Helmi Põllu, uue tähtpäeva juurutaja. Tollased ametlikud vastuvõtud Tallinnas olid suursündmuseks, sest vastuvõtule kutsutud emad said sel puhul tasuta pealinna sõita, neile korraldati pidulik lõuna ja kontsert teatris Estonia.

Alles 1936. aastal hakati propageerima emadele kingituste tegemist, sh metsalillede kinkimist, neile laulmist, spetsiaalsete karskusseltsi poolt kujundatud ja valmistatud emamärkide ostmist. Teatrites, raadios ja kinos hakati päeva tähistama vastava kavaga.

Emadepäeva tähistamine ja emadus olid Teise maailmasõja eel ja ajal paljudes Euroopa riikides eriliselt hinnatud. Rõhutati, et on tarvis rohkem lapsi, emadus tõsteti omaette väärtuseks. Sõja-aastatel emadepäeva sõnum teisenes, sest paljud emad vajasid kaotatud laste ja perekondade tõttu tröösti.

Nõukogude ajal emadepäeva riiklikult ei tähistatud ja nii sai sellest tõeline perepüha, kus kõik sõltus üksnes perekonnast. Ehk just seetõttu, et riik püüdis emadepäeva maha salata, muutuski see päev perekonna tähtpäevakalendris nii oluliseks. Paljudes peredes viidi maikuu teisel pühapäeval emale lilli ja täiskasvanud lapsed sõitsid vanemaid vaatama. 1920. aastate lõpu soovitus – kinkida emadele metsalilli – muutiski püha erinevaks neist tähtpäevadest, millal kingiti kalleid kultuurlilli. Muidugi polnud emadepäeva tähistamine juurdunud kõigis peredes, sest oli ju varem päeva tähistatud riiklikult ja peretraditsiooni hakkas see alles juurduma. Seetõttu asendus emadepäev tihti naistepäevaga, mis polnud otseselt seotud laste saamise ja emadusega ning võimaldas pidupäeva kõigile täiskasvanud naistele, kuid ka tütarlastele, sest naistepäev täitis omal kombel ka valentinipäeva ülesandeid. Erinevus oli selles, et lilli ja maiustusi kinkis ikkagi noormees tütarlapsele, mitte lemmik lemmikule või sõber sõbrale, nagu see on heaks tavaks sõbrapäeval.

1988. aastal tähistati Eestis emadepäeva üle pikkade aastate avalikult taas mai teisel pühapäeval. Sellest alates on see uuesti aina rohkem riiklik ja koolipüha. Koolides, lasteaedades, teatrites, maa- ja linnavalitsustes toimuvad ametlikud aktused ja kontserdid, kirikutes tähtpäevajumalateenistused. Päeva riiklik tähistamine on hakanud vähendama emadepäeva kui perepüha tähtsust, sellest on saanud emade ja naiste ametliku austamise päev.

Eesti Naisliit annab alates 1998. aastast välja aasta ema tiitlit. Koos tiitliga saab autasustatu metallikunstnik Tiiu Aru kujundatud medali. Tiitli võib saada Eesti Vabariigi kodanik, kelle peres kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks last. Aasta Ema peab pälvima tähelepanu ja tunnustust ka oma ametitöös. /…/

Mitmel pool on sel päeval hakatud surnuaial küünlaid süütamas käima. Sellisena on emadepäev asendamas muid pühasid, mil külastati vanemate haudu.

Lilled, kaardid ja kingitused

Õpetajad suunavad lapsi kaarte valmistama ja juhendavad, kuidas päeva kodus tähistada, ema abistada, vabastada ta kodutöödest jne. Uuem komme on, et just mehed toovad oma abikaasale lilli ja kingitusi. Selle kõige poolest on tänane emadepäev sarnane endise naistepäevaga. Tõepoolest on lastel tavaks ise koristada ja küpsetada, eeskätt katta kaunis laud, kinkida lilli ja väikesi meeneid. Eriliseks kingituseks emale ongi tavalistest askeldustest vaba päev.

Paljud pered kingivad aga endiselt metsalilli, mis aina enam on hakanud asenduma kultuurlilledega. Siiski pole meil levinud emadepäevale tunnuslike nelkide kinkimine, eelistatakse pigem roose.

Saadetakse ka kaarte ja e-kirju, kuid kaartide saatmine ei ole kindlasti nii populaarne kui varasemate pühade või isegi omaaegse naistepäeva puhul. Vahva on aga see, et valmistatakse ise õnnitluskaarte, mis on erinäolised ja individuaalsed. Tasahaaval juurdub tava emadepäeval vanemaid külastada või vähemalt emale helistada, saata sõnum või meil.

Toidud

Nagu uuematel tähtpäevadel on ka emadepäeval kombeks valmistada pidulikumaid toite ja panna lauale kooke, enamasti ka tort.

Mida mujal tehakse

Emadepäeva tähistatakse paljudes Euroopa ja Aasia maades, samuti Austraalias. Erinevates maades on emadepäeval oma tähistamisviis ja eellugu. Kõigi tähtpäevade puhul on tava otsida selle ajaloolist eeskuju, nii ka selle tähtpäeva puhul. Emadepäeva on seostatud antiiksete naisjumaluste austamisega (kreeka Rhea, kes on mitmete jumalate ema; rooma Kybele pidustused, mida tähistati kolm päeva mängude, maskeraadi ja pidulike rongkäikudega.

Inglismaal tähistati 17. sajandil ja hiljem emakirikupäeva paastu neljandal pühapäeval. Emadele anti pisikesi kingitusi ja küpsetati eriline kook. Kaugemal elavatel lastel (teenijad, farmitöölised, käsitöölised, linnasiirdunud) oli tavaks sõita kinkide ja koogiga koju vanemaid vaatama ja minna nendega nn emakirikusse. Komme polnud kunagi kogu Inglismaal levinud, kuid püsis sellisena eriti maa lääneosas 20. sajandini. Siis hakkasid tava toetama kohalikud vaimulikud, kes jagasid lastele lilli ja kooki koju emale viimiseks. Teise maailmasõja järel juurdus Inglismaal ameerika emadepäeva kombestik, kuid päeva tähistatakse endiselt paastu neljandal pühapäeval. Kuigi kohalikud kombed on muutunud, on säilinud näiteks traditsioon perekonnaga kirikusse minna. Muidugi kingitakse sel päeval lilli, maiustusi, torti ja saadetakse kaarte nagu igal pool mujalgi, tänaseks on emadepäev üpris kommertsialiseerunud püha.

Mujal Euroopas hakati emadepäeva pühitsema Esimese maailmasõja ajal või selle järel, eeskätt aastal 1913.

USAs sai emadepäev alguse 1872. aastal, kui tuntud kirjanik Julia Ward Howe (kel endal lapsi polnud) tegi ettepaneku emadepäeva tähistamiseks ja alustas ka vastava kampaaniaga. USAs said ju umbes sellel ajal alguse muudki uued pühad.

Emadepäeva traditsiooni loomisel oli aga temast edukam Anna Jarvis, kes aastal 1907 viis Lääne-Virginias Graftonis läbi tseremoonia oma kahe aasta eest surnud ema auks. Anna Jarvise lasterohke ja hakkaja ema oli püüdnud oma eluajal luua nn ema sõpruse päeva, et saada jagu kodusõja järelmõjudest, kuid idee ei levinud. Tütre kampaania emade austamise riikliku tähtpäeva loomiseks aga õnnestus. Koos toetajatega kirjutas ta ministritele, ärimeestele ja poliitikutele märgukirju ja palus toetust. Nad olid edukad, nii et 1910. aastal tähistati Lääne-Virginias esimest korda uut püha, mis levis kohe ka teistesse osariikidesse ja 1914. aastal kuulutas president Wilson maikuu teise pühapäeva emadepäevaks. Selle järel sai emadepäevast ülimalt kiiresti kogu riigis tähistatav püha.

Anna Jarvis pidas valgeid nelke ema sümboliks, sest nelgid tähistavad emaarmastust, puhtust ja omakasupüüdmatust. Tänaseks on saanud tavaks viia valgeid nelke ema hauale ja punaseid kinkida elavale emale.

Ameerika emadepäeva ajaloo poolelt tuleks lisada, et edukalt päeva algatanud Anna Jarvis kibestus seevõrra emadepäeva kommertsialiseerumise üle, et alustas 1923. aastal kohtuhagi emadepäeva tähistamise lõpetamiseks. Mõistagi oli võimatu peatada selleks ajaks väga paljudes riikides ametlikult tähistatavat päeva. A. Jarvis arreteeriti ja ta viibis mõnda aega arestikambris, süüdistatuna emade rahu häirimises. Lisagem veel, et emadepäeva algatajagi ei abiellunud kunagi ja tal polnud endal lapsi. Ta suri 1948. aastal, nägemata püha aina suurenevat kaubanduslikku külge ja seda, kuidas see 1950. aastatest alates on muutunud üheks laiemalt tähistatavaks päevaks.

Ameeriklaste emadepäeva kinkideks on tüüpiliselt lilled, küünlad ja kaardid. Samuti peetakse tohutult telefonikõnesid, sest vahemaad on suured ja lapsed liiguvad vanematest üha kaugemale.

Vihjeliini projektijuhi Malle Hallimäe sõnul edastati vihjed ebaseaduslikust materjalist Politsei- ja Piirivalveametile. „Kriminaalmenetlus alustatakse vastavalt teate sisule ja kuriteokoosseisu olemasolul. Samas näitas 2010. aasta lõpus Põhja prefektuuri läbiviidud suuroperatsioon lapspornograafia failide allalaadijate tabamiseks, et lapspornograafia allalaadijate võrgustikud ei ole mitte ainult „lääne“ probleem. Ka Eestis on olemas sellised võrgustikud või ollakse suuremate rahvusvaheliste võrgustiku osad“, selgitab Hallimäe.

Vihjeliini töötajad käitlevad vaid avalikust võrgust avalike kanalite kaudu leitavat infot. Vihjeliin ei tegele infoga, millele ligipääsusuks on vajalik registreerimine, paroolide kasutamine või on tegemist isiku isikliku kirjavahetusega. Need vihjed edastatakse politseile, kes alustab süüteo tunnuste olemasolu korral seadust järgides süüteomenetlust.

Laste seksuaalset ärakasutamist sisaldavad materjalid, nende levitamine, tarbimine ja tootmine rikub ohvriks langenud lapse õigusi, au, väärikust ja kehalist puutumatust. Igaüks meist saab kaasa aidata sellele, et takistada taolise materjali levikut internetis andes juhtumist teada veebilehe www.vihjeliin.ee kaudu.

Vihjeliin ei ole mõeldud ainult selleks, et teavitada lapspornograafia failidest – vihjeliinile võib saata teateid igasugusest lastele ebasobiva sisuga või ebaseaduslikest materjalidest.

Eesti vihjeliin teeb koostööd eri riikide INHOPE võrgustiku vihjeliinidega, kuna sageli on ebaseaduslikku materjali sisaldav veebikeskkond loodud ja hallatud teistes riikides.

Vihjeliini tegevus on osa projektist “Targalt internetis“, mille elluviimist toetab Euroopa Komisjoni programm Safer Internet (Turvalisem internet).

Allikas: Lastekaitse Liidu 21.03.2011 pressiteade

Olev Subbi „Kevadine pööripäev“ 2009 Akrüül, õli, 60x80 cm (avaldatud oksjoni kodulehel)

Täna, 9. märtsil algusega kell 19 toimub Swissôtel Tallinnas heategevuslik kunstioksjon „Aita alustada elu!“, mille tulu läheb Pelgulinna Sünnitusmaja toetuseks. Oksjoniga kogutakse raha loote tsentraalse jälgimise süsteemi jaoks.

Oksjonile on oma säravad tööd andnud auväärsed Eesti kunstiklassikud. Maale ja graafikat saab soetada autoritelt nagu Jüri Arrak, Olav Maran, Olev Subbi, Toomas Vint, Andres Tolts, Enn Põldroos, Rein Kelpman, Laurentsius, Ivi Arrak ja Rita Raave.

Kunstioksjonilt saadud tulu annetatakse Pelgulinna Sünnitusmajale, eesmärgiga osta vajalik seade – loote tsentraalse jälgimise süsteem.

„Nimetatud diagnostikaaparaadi olemasolu tagab aastas ca 3300 sünnituse puhul ema ja lapse seisundi jälgimise sünnituse ajal parima võimalikul tasemel, aidates senisest oluliselt täpsemalt hinnata nii ema kui sündiva lapse seisundit igal hetkel, sekkumata liigselt sünnitusse. Saadava info abil on võimalik objektiivsemalt hinnata abi andmise vajadust ja operatiivselt reageerida, et vältida loote hapnikupuudusest tekkida võivaid tõsiseid tervisekahjustusi. Samuti võimaldab aparaadilt saadud info hoida ära ebavajalikud kirurgilised sekkumised sünnituse kulgu,“ kommenteerib seadme vajalikkust Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi tegevjuht Eeva Kauba.

Heategevuslikku kunstioksjonit toetab Swissôtel Tallinn. Täpsemat teavet oksjoni ja välja pandud tööde kohta leiab veebilehelt www.aitaalustadaelu.com

Allikas: toetusfondi 09.03.2011 pressiteade

UNICEF-i Eesti esindus teatas, et saadab Haapsalu lastekodu tuleõnnetusohvrite toetuseks lastekodu väikelastele sooje sokke, särke ja arendavaid mängusju, samuti avas UNICEF annetuskontod, kuhu saab teha annetusi, teatas organisatsioon BNS-ile.

Annetusi märksõnaga „Haapsalu lapsed“ saab teha Swedbankis arvele 221049382034, SEB pangas arvele 10052039502009 ning Sampo pangas arvele 33202995003. Annetuse saajaks tuleb märkida UNICEF Eesti Rahvuskomitee.

„See on üks traagilisemaid õnnetusi, mis on juhtunud Eestimaal lastega,” UNICEF Eesti president Elle Kull. “Juhtunut ei saa kahjuks muuta, kuid saame olla abiks ja toeks,“ sõnas ta.

Haapsalus väikelastekodus pühapäeval puhkenud tulekahjus hukkus kinnitatud andmetel kaheksa last ja kaks noorukit.

Hukkunute hulgas oli kolm tüdrukut ja viis poissi vanuses seitse kuni 16 aastat ning kaks täiskasvanud meessoost hooldusalust vanuses 20 ja 21 eluaastat.

Allikas: BNS, 21.02.2011

Peapiiskop Andres Põder (foto: www.suure-jaani.ee / Leili Kuusk)

Eestit on tabanud valus kaotus. Avaldan südamest kaastunnet Haapsalu väikelastekodu perele ning traagilises tuleõnnetuses hukkunute lähedastele ja perekondadele. Ma jagan seda sügavat leina ja kurbust kõigi õnnetust puudutanud inimestega.

Tajudes inimelu haprust ja surelikkust, ei tohi ometi kaotada lootust. Usaldame nad Jumala armu ja halastuse hoolde.

Kutsun üles lähipäevadel kirikute jumalateenistustel võtma hukkunuid ja nende lähedasi eestpalvesse.

Palun tänasel, 21. veebruari leinapäeval kirikutes helistada hingekella kl 14.30.

Täna kl 19.00 osaleb peapiiskop Haapsalu Toomkirikus leinapalvusel. Selles palvuses mõtleme Haapsalu väikelastekodu põlengus hukkunutele ja kõigile, keda see tragöödia on valusalt puudutanud.

Olgu Jumala armastus sellel kurval ajal meid kandmas ja trööstimas.

1. Kr. 13:13: „Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.“

Andres Põder

EELK peapiiskop

Teatrifestivali eesmärk on tutvustada doonorlust, panna noori mõtlema selle eluvaldkonna üle ning julgustada seda loovas ja lavalises vormis kujutama.

“Loominguline mõte on alati elust ees. Oleme kindlad, et just noortelt tulevad värskeimad ideed ja ootamatud lähenemised, mis aitavad meil ajaga kaasas käia,” kirjeldas festivali tähtsust verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.

„Soovime noorte jaoks korraldada ürituse, kus nad saavad oma loominguliste ja teatripäraste ülesastumistega näidata, kuidas nemad näevad doonorlust,“ selgitas verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. „Esinemiste formaadi oleme jätnud võimalikult vabaks, mistõttu trupid on saanud ise otsustada, kas nad soovivad oma mõtteid esitada näidendina või mõnes muus laval esitatavas vormis. Peamine, et esinemiste sisu oleks originaalne ning annaks edasi osalejate ettekujutuse doonorlusest ja selle rollist ühiskonnas,“ lisas Lomp.

Teatrifestival toimub Tallinnas Eesti Draamateatri väikeses saalis laupäeval kell 9.00-14.15. Võistlustulle astuvad kaheksa kooliteatrit Simunast, Käinast, Tartust, Jõõprest, Tormast ja Tallinnast.

Festivali parimad selgitab välja žürii koosseisus näitlejate Kaie Mihkelsoni ja Lauri Laglega, EHLi esindaja Maret Oomeri, verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste ja noore doonori Villu Loondega. Parimatele on välja pandud auhinnad, esikohta autasustatakse kollektiivse tasuta teatrireisiga vabalt valitud etendusele Mandri–Eestis.

Festivali toetavad Fazer, Eesti Draamateater, Põltsamaa Felix, Kalev, Coca-Cola Hellenic Eesti, Bambona ja www.dolomiit.ee.

Ajakava

9.00 Festivali avamine

Tervitussõnad verekeskuse juhatajalt dr Riin Kullastelt

Festivali kava ja kodukorda tutvustab verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp

9.15 Simuna Kool „Roosid emadepäevaks“

9.45 Tallinna Laagna Gümnaasium „Lihtne lugu“

10.15 Tallinna Kuristiku Gümnaasium „Uks ellu“

10.45 Käina Gümnaasium „Mina ja doonorlus“

11.15 Tallinna 32. Keskkool „Suur heategu lühikese ajaga“

11.45 Tartu Miina Härma Gümnaasium „Mida tulnukas ei mõista“

12.15 Jõõpre Põhikool „Sõnatu lugu“

12.45 C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool „Mida Sa täna teed?“

13.15 Žürii teeb kokkuvõtteid, võistlejate toitlustamine

13.45 Võitjate väljakuulutamine ja autasustamine

Allikas: Regionaalhaigla 16.02.2011 pressiteade

Üle Eesti erinevaist paigust Noarootsi gümnaasiumisse kokku tulnud gaidid peavad korraldajate teatel meeles heategevuse vajalikkust, abi vajavaid noori, matkavad ning tähistavad heade mõtete päeva 85. sünnipäeva.

Nädalavahetuse jooksul pööratakse erinevate tegevuste kaudu tähelepanu heategevuse ning abivalmiduse tähtsusele ning tehakse ka heategu.

Laupäeval korraldavad gaidid matkamängu, kus pannakse proovile erinevaid teadmisi ja matkaoskusi.

Heade mõtete päeva tähistatavad maailma 10 miljonit gaidi üheaegselt, et sellega üheskoos pöörata tähelepanu ülemaailmsetele probleemidele.

Heade mõtete päev on maailma gaidlikus liikumises skautluse ning gaidluse rajajate lord ja leedi Baden-Powelli ühine sünnipäev 22. veebruar. Eestis tähistatakse sündmust 22. veebruarile lähimal nädalavahetusel.

Allikas: BNS, 19.02.2011