Märkimaks seda tähtpäeva avatakse mälestustahvel endisel Tallinna Seltskondlikul Majal Aia t. 12 Tallinna Rotary Klubi asutajaliikmetele. Selles hoones käisid koos Tallinna Rotary klubi liikmed eesotsas Konastantin Pätsi ja Johann Laidoneriga kuni 1938.aastani. Hiljem kogunemiskoht muutus.

Rotary liikumine Eestis sai tegutseda kuni Nõukogude võimu kehtestamiseni, kes sulges kõik klubid ja represseeris nende liikmeid. Rotary liikumine taastati Eestis 1991. aastal, kui taasasutatud Tallinna klubi sai Rotary Internationali peakorterist tunnustuskirja, mille andis 5.märtsil üle toonane Rotary Internationali president Paolo Costa isiklikult.

Hetkel tegutseb Eestis 14 Rotary klubi Tallinnas, Tartus, Pärnus,Viljandis, Põlvas, Haapsalus, Kuressaares, Raplas ja Türil.

Mälestustahvli avamine Rotary liikumise asutajatele Eestis toimub laupäeval, 31. juulil kell 13.

Allikas: klubi pressiteade

Vabaduse väljakul toimuval nii lastele kui ka noortele suunatud mittetulundusüritusel „Alpha Omega päev“ osalevad erinevad noorteorganisatsioonid ja toimuvad töötoad. Ürituse korraldab MTÜ Peace Child Eesti, projekti toetab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Kultuurikeskuses Lindakivi korraldab tasuta lastekaitsepäevapeo „Naeratusest algab sõprus“, pidu algab kell 18. Esinevad Loomingukeskus Aplaus solistid, võimlemisklubi Piruett lapsed, hip-hop tantsijad ja Trumm-it. Peokavas on ka lahedad mängud ja võistlused, tehakse näomaalinguidd, Balbiino jagab lastele tasuta jäätist! Kell 19 alustab esinemist laulev näitleja Eduard Toman, kes esitab lemmiklaule armastatud Vene multifilmidest.

Tallinna Loomaaias on lastekaitsepäeva puhul perepäev, millest võtab osa ka Tallinna Keskraamatukogu – loomaiaas avatavas looduse lugemissaalis saavad kõik huvilised nukuetendusi vaadata, joonistada, meisterdada, viktoriinides osaleda ning ristsõnu lahendada. Uurimiseks on välja pandud erinevaid looma- ja loodusraamatuid. Kell 12 tutvustavad looduse lugemissaalis Mati Kaal, Aleksei Turovski ja Vladimir Fainštein äsjailmunud raamatut „Nad kuuluvad maailmale“. Lastekaitsepäevaks loomaaeda üles seatav looduse lugemissaal asub rebaste ja huntide puuride läheduses.

Kino ARTIS näitab lastekaitsepäeva puhul tasuta 1992. aastal Lembit Ulfsaki käe all valminud lastefilmi „Lammas all paremas nurgas“.

„Suurel lastekaitsepäeva kontserdil“ Nukuteatris esinevad Maire Eliste Laulustuudio solistid, mudilaskoor, Pirita kammerkoor ja Vene Kultuurikeskuse laulustuudio Knopochki. Muuhulgas laulavad vene ja eesti laululapsed kontserdil koos vene rahvalaulu „Tasa heliseb kelluke“ ja Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“. Kontsertetendus pakub ka palju muud haaravat ja lustakat väikestelt ja suurtelt solistidelt, ansamblitelt, mudilaskoorilt ja Pirita kammerkoorilt. Laval on üle 70 lapse, neist noorimad vaid nelja-aastased.

Eralasteaed Lõvimeri annab lastekaitsepäeval kell 18 Tallinna Õpetajate Majas (Raekoja plats 14) heategevuskontserdi, mille piletituluga toetatakse Eesti Pimekurtide Tugiliitu kõrvaimplantaatide ostmisel vaegkuuljatest lastele. Kontserdil esitavad lapsed koos õpetajatega tuntud lastelaule Veljo Tormise seades, kaasategev Tabasalu Kammerkoor. Pilet hinnaga 150 krooni on võimalik lunastada, kirjutades oma soovist aadressil: lovimeri@hot.ee

Kadrioru noortepargis toimub lastekaitsepäeval kell 12-18 mänguturg. Päev jooksul toimub palju ettevõtmisi ja kontserte, millest lapsed saavad ka ise osa võtta. Esinevad lastekoorid, tantsutrupid ning tsirkuseartistid, kes õpetavad tsirkusetrikke ka lastele. Lastega mängivad ja tegelevad Väike Tom, Haribo Karu, Prügihunt ja teised. 7-14-aastased lapsed saavad osa võtta mänguturust, kus vahetatakse, ostetakse või müüakse vanu lelusid, raamatuid, mänge jms. Eelinfo ja registreerimine telefonil 6284501 ja e-maili kaudu office@scanvest.ee .

Lastekatsepäeva tähistakse ka Rotermanni kvartalis. Esinevad Tõnu ja Piret Laikre, Effataa koor, Loov Impulss õpetajad ja õpilased, Mission4, Fenomen crew, Kaie Kõrbi Balletistuudio, ETA stuudio, Tallinna Balletikool jt. Lastel on võimalik joonistada, käsitööd teha ja kokata. Lastega mängib Lotte. Coca-Cola kinos esilinastub kell 14 3D-film “Shrek nüüd ja igavesti”. Draakon jagab Kalevi kommi ja Jänkupoiss Nesquiki pulgajäätist.

Mustamäel toimuvad „Murumängud Kadaka külas“ – traditsiooniline koguperepäev Kadaka lasteaia õuealal (Akadeemia tee 66). Haabersti linnaosas tähistatakse lastekaitsepäeva Haabersti Vaba Aja Keskuses koos Haabersti lasteaedade vanemate rühmade ja Haabersti koolide esimeste ja teiste klassidega, pidu algab juba kell 10. Ürituse viivad läbi Haabersti Avatud Noortekeskuse noorsootöötajad.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda (Endla 59) kutsub osa saama heategevuskontserdist laste leinalaagri toetuseks. Kontsert algab kell 16. Leinalaagris saavad abi lapsed, kes on kaotanud mõne oma lähedase inimese – ema, isa, õe või venna. Teretulnud on kõik annetused suurusest sõltumata. Annetada saab ka ülekandega MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi Swedbanki arvele 221017932306. Kontserdiga tähistatakse ühtlasi ka Kristiine töötute kevadklubi esimese lennu lõpetamist.

Allikas: Raepress, 31.05.2010

Sõduritele saadetavad isetehtud raamatud

Täna annab käsitööfoorum Isetegija Kaitseväe Logistikakeskusele üle omatehtud kingitused, mis saadetakse Afganistanis teenivatele Eesti sõduritele.

Internetikeskkonnas tegutseva käsitööfoorumi Isetegija (www.isetegija.net) esindajad kingivad Afganistanis teenivale Eesti kontingendile neli omatehtud meelelahutusliku sisuga raamatut, mis sisaldavad pilte, mõistatusi, koomikseid, anekdoote ja ristsõnu.

„See on järjekordne näide sellest, et Eesti inimesed hoolivad meie sõduritest, et nad mõtlevad neile ning on valmis neile pühendama oma aega ja oskusi,“ ütles leitnant Ivi Prits Kaitseväe Logistikakeskusest. „Sellised isikupärased ja südamest tulnud kingitused on sõjapiirkonnas väga teretulnud.“

Kingitused võtab vastu Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonel German Kesa, kes tänutäheks annab vabatahtlikele kaitseväepoolse meene.

Kingitavate raamatute koostamisel osales 25 Isetegija käsitööfoorumi liiget, kellest kahel teenib ka endale lähedane inimene Afganistanis.

Isetegija käsitööfoorum ühendab enam kui 14.000 kasutajat ning haldab ligi 800 käsitööblogi.

Viimati tegid sarnase annetuse MTÜ Loodusajakiri, Ühinenud Ajakirjad ja Lehepunkt, läkitades märtsikuus Afganistani Eesti kontingendile erinevaid eestikeelseid ajakirju.

Kaitseväe Logistikakeskus korraldab lisaks Eesti kontingendi logistilisele toetamisele ka lähedaste poolt sõjalisse operatsioonipiirkonda sõduritele tervituspakkide saatmist.

Kaitseväe Logistikakeskuse missiooniks on tagada pühendunult ja professionaalselt Eesti Kaitseväe võitlusvalmidus ning jätkusuutlikkus vajalike materjalide, teenuste ja väljaõppega.

Allikas: Kaitseväe Peastaabi 24.05.2010 pressiteade

Maailmapäeval jagub esindusväljakule põnevaid tegevusi ning uudistamist nii suurtele kui väikestele kella 12-st kuni kella 20-ni.

Maailmapäev on Eesti avalikkusele suunatud tasuta kogupereüritus, mille eesmärk on tõsta Eestis elavate inimeste teadlikkust rahvusvahelisel tasandil tehtud arengukokkulepetest, Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi suundadest ning tekitada suuremat huvi Eestis arengukoostööga ja humanitaarabiga tegelevate organisatsioonide vastu.

Ürituse raames tutvustavad ennast eelpool nimetatud teemadega tegelevad Eesti ja välismaised organisatsioonid, sõna saavad arvamusliidrid, poliitikud ja arengukoostöö vallas tegutsevad eksperdid, laval esinevad erinevad tantsugrupid ja muusikalised kollektiivid.

Tänavune alateema on kliimamuutused. Tutvustatakse arenevate riikide teemasid läbi eksootiliste esinejate, põnevate töötubade ja Elava Raamatukogu. Selle jaoks püstitatakse sarnaselt eelmistele aastatele Vabaduse väljakule telklinnak, kus on esindatud erinevad organisatsioonid ja saatkonnad. Üles seatakse ka rula- ja skate-atraktsioon. Pakutakse mahetoitu ja eksootilisi suupisteid.

Vaata ka: www.terveilm.net

Allikas: Raepress, 05.05.2010

Kolm meest paadis (foto: Ugala)

18. mail annab Ugala teater esimese kirjeldustõlkega etenduse nägemispuudega inimestele.

Koostöös MTÜ-ga Kakora, mille tegevuse üheks eesmärgiks on kultuuri kättesaadavaks tegemine puuetega inimestele, pakutakse kirjeldustõlget etendusele „Kolm meest paadis”. Kirjeldustõlke teeb näitleja Mart Aas.

MTÜ Kakora esindaja Sülvi Sarapuu sõnul tähendab kirjeldustõlge seda, et nägemispuudega inimestele kirjeldatakse sünkroontõlke-aparatuuri vahendusel laval toimuvat, näitlejate kostüüme, lavakujundust – kõike seda visuaalset, milleta on raske teada, kes mida teeb, miks ja millal. Kirjeldustõlk vahendab sellise informatsiooni vaatajatele-kuulajatele etenduse vaikushetkede ajal.

Inglismaal on vähemalt üks kirjeldustõlkega etendus juba saja teatri kavas.

Samuti on seal seadusega paika pandud, et 2010. aastaks on kirjeldustõlge vähemalt 10 protsendil kõigist filmidest ja teatrietendustest.

Eestis ei ole kirjeldustõlkega teatrietendusi varem antud, küll on aga kirjeldustõlge tehtud mitmetele näitustele ja filmile “Ruudi”. Plaanis on ka kirjeldustõlked filmidele “Sügisball” ja “Kinnunen”.

Allikas: MTÜ Kakora 11.05.2010 pressiteade

Foto: ERR

Eesti Naisliit valis tänavuseks aasta emaks Rutt Šmiguni (fotol).

Eesti Naisliidu peasekretär Tiia Selberg ütles BNS-ile, et tänavune aasta ema valiti välja 32 kandidaadi seast.

Endisel murdmaasuusatajal Rutt Šmigunil (56) on kaks tütart ja kaks tütretütart.

13. aasta ema kuulutas pühapäeval Tallinnas Estonia kontserdisaalis peetud kontsertaktusel välja Eesti Naisliidu esinaine Siiri Oviir ja tiitli koos traditsioonilise sõlega andis üle president Toomas Hendrik Ilves.

Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud kontserdi kava koostas Andrus Siimon, kontserti juhtis näitleja Martin Veinmann ning sellel esinesid solistid, ansamblid ning poiste- ja meeskoorid.

Mullu valiti aasta emaks kahe lapse ema ja nelja lapselapse vanaema Maie Niit. Varem on tiitli pälvinud Külli Kangur, Margit Lail, Eevi Ross, Alli Laande, Sirje Kivimägi, Tiina Talvik, Krista Tomberg, Katrin Reimus, Inara Luigas, Merike Kull ja Maaja Moppel.

Aasta ema tiitlile võib kandideerida Eesti kodanik, kelle peres kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks last. Lisaks peab kandidaat olema pädev ja tunnustatud oma töös ning perekonna väärtustamisel heaks eeskujuks ka väljaspool perekonda.

Põlvamaa aasta emaks kuulutati pühapäeva lõuna ajal Mooste mõisas toimunud austamisüritusel seitsme kandidaadi seast valitud kolme lapse ema ja kahe lapselapse vanaema Maimu Parm (49).

Allikas: BNS, 09.05.2010

Emadepäeval on kombeks öelda teile ilusaid sõnu. Täna räägitakse palju säravatest lapsesilmadest ja lauldakse ema südamest. Oleme harjunud kuulma, kuidas iga mees just oma emale, oma naisele ja oma lastele täismeheks kasvamise tänu võlgneb.

Jah, see kõik on õige. Me tänusõnad tulevad südamest, sest me ise – teie tütred ja pojad, isad ja mehed – usume neisse. Kahju vaid, et eilsed ja kardetavasti juba ka homsed sõnad seda usku kõigutavad. Sest kuidas teisiti saakski see olla, kui jälgida inetut vastandamist ja poliitilist mõõduvõttu lasteaedade ümber.

Seepärast tahan ma kõigilt riigi ja kohaliku elu korraldamise eest vastutavatelt poliitikutelt täna siin avalikult küsida: kes on andnud teile õiguse emasid hirmutada, neisse ebakindlust külvata ja nende plaane segi lüüa? Kes?

Ma küsin: kas Eestis on tõesti lapsi juba liiga palju? Kas emad peavad tõesti riigi- ja linnavõimule tänulikud olema selle eest, et muude tähtsamate asjade kõrval ka lasteaedadega veel tegeldakse? Ma küsin: kes on andnud teile voli avaldada jõhkrat survet lasteaedade töötajatele ja seadnud nende ette võimatuid valikuid? Kes?

Ma palun vabandust, et emade murest on saanud vahend parteipoliitilise õiguse tagaajamisel. Ma palun vabandust, sest mulle tundub, et need, kes lahenduste pakkumise asemel omavahelisi arveid klaarivad, ei näe endas vähimatki süüd.

Sellest on kahju ja mul on häbi.

Ma tean, et täna on rõõmu ja tänu, aga mitte kurjustamise päev. Sestap ärme kaota ka lootust, et tänased rõõm ja tänu tulevad südamest ja jäävad kestma. Meil on põhjust oma emade ja vanaemade üle vaid rõõmu ja uhkust tunda ning neid tülgastavast sõnasõjast säästa.

Just teie, me tütred, naised, emad ja vanaemad, kannate edasi püsiväärtusi ja esitate lihtsaid küsimusi, kui mehed asja liiga keeruliseks ajavad. Näiteks küsite te üha tungivamalt, et miks tavatsevad mehed defineerida perele, õppimisele, kultuurile ja iseendale pühendatud tunde ja päevi eituse kaudu. Et see on aeg, mil tööl ei olda.

Ometi on just endale ja oma lähedastele elamise hetked nood kõige hinnalisemad. Vaid neil hetkedel tajume oma töö tegelikku väärtust, selle mõtet.

Just perele pühendatud ajast võrsub parem ja tervem Eesti, sest emade eeskuju on alati õpetanud meid õppima, hoolima ja nägema. See eeskuju on meid õpetanud tegema valikuid. Need oskused ei kao ka siis, kui lapsed juba kaela kannavad. Nad kannavad emade ja vanaemade tarkust edasi.

Kallid naised, head emad ja vanaemad.

Me räägime ühiskonnas palju rollidest, uusimal ajal ka mitme rolli ühendamisest ühes elus. Me räägime vastutuse jagamisest ja ümberjagamisest perekonna, kogukonna ja ühiskonna vahel.

Tänapäeva ema näeb oma silmaga ära kõigi oma laste täiskasvanuks saamise ja elluastumise ka juhul, kui neid lapsi sünnib terve inimpõlve vältel. Meie esiemadele sada ja veelgi enam aastat tagasi seda rõõmu ja vastutust ei jätkunud.

Järelikult on naiste üha kasvav oodatav eluiga juba sünnitanud täiesti uue teema rollide ühendamisel. Nimelt, kuidas ühitada ema, vanaema ja miks ka mitte vanavanaema rollid.

Emaks olemise mõte seisneb ju ka selles, et laste sünnitamise ja suureks kasvatamise töö vilju saaks jälgida seni, kuni silm seletab. Me jääme oma emadele alati lasteks, see suhe küll teiseneb, kuid ei murdu tugevas peres kunagi.

Ema hoole ja andmise rõõm on ürgset laadi. Seda ei pea riigivõim korraldama. Aga riik võiks tunnustada ja toetada kõiki neid, kes näiteks vanaemana tahavad jagada hoolt ja armastust nii omaenda kui teiste lastelastele.

Kui meie hulgas on naisi, kes näevad just vanaema rollis oma parimat eneseteostuse võimalust, siis miks mitte seda toetada? Nad on ju täies jõus, neil on oskusi, tahet ja sageli ka vaba aega. Neid on rohkem, kui kunagi varem.

Hinnakem seda valmisolekut. Kui mitte muul põhjusel, siis kasvõi riigi ja mõne kohaliku omavalitsuse kroonilise suutmatuse tõttu kindlustada kõigile soovijatele lasteaiakoht ja tagada lasteaednikele vääriline palk.

Me väärtustame emadust, eriti täna, emadepäeval. Aeg on küps astuda järgmine samm ning püüda leida praegusest täiuslikum ja hinnatum roll ka vanaemadusele. Võimsaid eeskujusid, tugesid oma lastele ja eeskujusid lastelastele, ei ole vaja kaua ja kaugelt otsida. Nad on meie keskel, ka siinsamas saalis.

Aitäh teile kõige eest. Kaunist emadepäeva.

Foto: www.gardensablaze.com

Alljärgnev ülevaade Emadepäeva ajaloost ja kommetest on avaldatud Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaasis Berta, mis asub veebiaadressil www.folklore.ee/Berta.

Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati, kes selle populaarsusele kaasa aitasid ja miks nad seda tegid. Päeva sõnumiks on, et lapsed ja abikaasad tänavad emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest. Esimest korda korraldas oma ema auks Udernas 1922. aasta suvel piduliku emadepäeva Helmi Mäelo, Eesti tuntumaid karskustegelasi. Eeskuju sai ta Viiburis nähtud pidustustelt. Emadepäeva korraldades mõtles ta oma lasterikkale emale, keda selle tõttu sugugi kõrgelt ei hinnatud: “Ma ei julge kinnitada, kuivõrd üldine see oli, kuid Udernas valitses lasterohkust halvustav meeleolu. Suurt lastekarja peeti vaesuse ja rumaluse märgiks. Jõukamatel ja targematel oli hoopis vähem lapsi.”

Järgmise aasta maikuu kolmandal pühapäeval korraldas ta koos naiste karskusseltsi juhataja Helmi Põllu ja paljude sõsarseltside toetusel emadepäeva peaaegu 20 kohas. Sellest alates hakati koostama juhendeid päeva läbiviimiseks, näidiskõnesid ja pakkuma sobivat repertuaari esinemiseks. Emadepäev muutus tänu seltside ja koolide toetusele kiiresti populaarseks, seda toetasid ka kohalikud kirikud. Algatajad kontrollisid päeva tähistamist aga lausa ankeetküsitlusega.

1928. aastast hakati emadepäeva tähistama hoopis maikuu teisel pühapäeval, nagu see on tavaks ka Ameerikas, kust kogu tähtpäev alguse sai. 1935. aastast juhtis emadepäeva tähistamist juba Riiklik Propagandatalitus ning Rahvakultuuri ja Rahvahariduse Nõukogu. Aktused ja üritused muutusid ametlikuks ja väga pidulikuks. Näiteks 1938. aastal võttis Eesti Vabariigi president emadepäeval Kadrioru lossis vastu lasterikkaid emasid. Teiste seas ka 11 lapse ema Helmi Põllu, uue tähtpäeva juurutaja. Tollased ametlikud vastuvõtud Tallinnas olid suursündmuseks, sest vastuvõtule kutsutud emad said sel puhul tasuta pealinna sõita, neile korraldati pidulik lõuna ja kontsert teatris Estonia.

Alles 1936. aastal hakati propageerima emadele kingituste tegemist, sh metsalillede kinkimist, neile laulmist, spetsiaalsete karskusseltsi poolt kujundatud ja valmistatud emamärkide ostmist. Teatrites, raadios ja kinos hakati päeva tähistama vastava kavaga.

Emadepäeva tähistamine ja emadus olid Teise maailmasõja eel ja ajal paljudes Euroopa riikides eriliselt hinnatud. Rõhutati, et on tarvis rohkem lapsi, emadus tõsteti omaette väärtuseks. Sõja-aastatel emadepäeva sõnum teisenes, sest paljud emad vajasid kaotatud laste ja perekondade tõttu tröösti.

Nõukogude ajal emadepäeva riiklikult ei tähistatud ja nii sai sellest tõeline perepüha, kus kõik sõltus üksnes perekonnast. Ehk just seetõttu, et riik püüdis emadepäeva maha salata, muutuski see päev perekonna tähtpäevakalendris nii oluliseks. Paljudes peredes viidi maikuu teisel pühapäeval emale lilli ja täiskasvanud lapsed sõitsid vanemaid vaatama. 1920. aastate lõpu soovitus – kinkida emadele metsalilli – muutiski püha erinevaks neist tähtpäevadest, millal kingiti kalleid kultuurlilli. Muidugi polnud emadepäeva tähistamine juurdunud kõigis peredes, sest oli ju varem päeva tähistatud riiklikult ja peretraditsiooni hakkas see alles juurduma. Seetõttu asendus emadepäev tihti naistepäevaga, mis polnud otseselt seotud laste saamise ja emadusega ning võimaldas pidupäeva kõigile täiskasvanud naistele, kuid ka tütarlastele, sest naistepäev täitis omal kombel ka valentinipäeva ülesandeid. Erinevus oli selles, et lilli ja maiustusi kinkis ikkagi noormees tütarlapsele, mitte lemmik lemmikule või sõber sõbrale, nagu see on heaks tavaks sõbrapäeval.

1988. aastal tähistati Eestis emadepäeva üle pikkade aastate avalikult taas mai teisel pühapäeval. Sellest alates on see uuesti aina rohkem riiklik ja koolipüha. Koolides, lasteaedades, teatrites, maa- ja linnavalitsustes toimuvad ametlikud aktused ja kontserdid, kirikutes tähtpäevajumalateenistused. Päeva riiklik tähistamine on hakanud vähendama emadepäeva kui perepüha tähtsust, sellest on saanud emade ja naiste ametliku austamise päev.

Eesti Naisliit annab alates 1998. aastast välja aasta ema tiitlit. Koos tiitliga saab autasustatu metallikunstnik Tiiu Aru kujundatud medali. Tiitli võib saada Eesti Vabariigi kodanik, kelle peres kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks last. Aasta Ema peab pälvima tähelepanu ja tunnustust ka oma ametitöös. /…/

Mitmel pool on sel päeval hakatud surnuaial küünlaid süütamas käima. Sellisena on emadepäev asendamas muid pühasid, mil külastati vanemate haudu.

Lilled, kaardid ja kingitused

Õpetajad suunavad lapsi kaarte valmistama ja juhendavad, kuidas päeva kodus tähistada, ema abistada, vabastada ta kodutöödest jne. Uuem komme on, et just mehed toovad oma abikaasale lilli ja kingitusi. Selle kõige poolest on tänane emadepäev sarnane endise naistepäevaga. Tõepoolest on lastel tavaks ise koristada ja küpsetada, eeskätt katta kaunis laud, kinkida lilli ja väikesi meeneid. Eriliseks kingituseks emale ongi tavalistest askeldustest vaba päev.

Paljud pered kingivad aga endiselt metsalilli, mis aina enam on hakanud asenduma kultuurlilledega. Siiski pole meil levinud emadepäevale tunnuslike nelkide kinkimine, eelistatakse pigem roose.

Saadetakse ka kaarte ja e-kirju, kuid kaartide saatmine ei ole kindlasti nii populaarne kui varasemate pühade või isegi omaaegse naistepäeva puhul. Vahva on aga see, et valmistatakse ise õnnitluskaarte, mis on erinäolised ja individuaalsed. Tasahaaval juurdub tava emadepäeval vanemaid külastada või vähemalt emale helistada, saata sõnum või meil.

Toidud

Nagu uuematel tähtpäevadel on ka emadepäeval kombeks valmistada pidulikumaid toite ja panna lauale kooke, enamasti ka tort.

Mida mujal tehakse

Emadepäeva tähistatakse paljudes Euroopa ja Aasia maades, samuti Austraalias. Erinevates maades on emadepäeval oma tähistamisviis ja eellugu. Kõigi tähtpäevade puhul on tava otsida selle ajaloolist eeskuju, nii ka selle tähtpäeva puhul. Emadepäeva on seostatud antiiksete naisjumaluste austamisega (kreeka Rhea, kes on mitmete jumalate ema; rooma Kybele pidustused, mida tähistati kolm päeva mängude, maskeraadi ja pidulike rongkäikudega.

Inglismaal tähistati 17. sajandil ja hiljem emakirikupäeva paastu neljandal pühapäeval. Emadele anti pisikesi kingitusi ja küpsetati eriline kook. Kaugemal elavatel lastel (teenijad, farmitöölised, käsitöölised, linnasiirdunud) oli tavaks sõita kinkide ja koogiga koju vanemaid vaatama ja minna nendega nn emakirikusse. Komme polnud kunagi kogu Inglismaal levinud, kuid püsis sellisena eriti maa lääneosas 20. sajandini. Siis hakkasid tava toetama kohalikud vaimulikud, kes jagasid lastele lilli ja kooki koju emale viimiseks. Teise maailmasõja järel juurdus Inglismaal ameerika emadepäeva kombestik, kuid päeva tähistatakse endiselt paastu neljandal pühapäeval. Kuigi kohalikud kombed on muutunud, on säilinud näiteks traditsioon perekonnaga kirikusse minna. Muidugi kingitakse sel päeval lilli, maiustusi, torti ja saadetakse kaarte nagu igal pool mujalgi, tänaseks on emadepäev üpris kommertsialiseerunud püha.

Mujal Euroopas hakati emadepäeva pühitsema Esimese maailmasõja ajal või selle järel, eeskätt aastal 1913.

USAs sai emadepäev alguse 1872. aastal, kui tuntud kirjanik Julia Ward Howe (kel endal lapsi polnud) tegi ettepaneku emadepäeva tähistamiseks ja alustas ka vastava kampaaniaga. USAs said ju umbes sellel ajal alguse muudki uued pühad.

Emadepäeva traditsiooni loomisel oli aga temast edukam Anna Jarvis, kes aastal 1907 viis Lääne-Virginias Graftonis läbi tseremoonia oma kahe aasta eest surnud ema auks. Anna Jarvise lasterohke ja hakkaja ema oli püüdnud oma eluajal luua nn ema sõpruse päeva, et saada jagu kodusõja järelmõjudest, kuid idee ei levinud. Tütre kampaania emade austamise riikliku tähtpäeva loomiseks aga õnnestus. Koos toetajatega kirjutas ta ministritele, ärimeestele ja poliitikutele märgukirju ja palus toetust. Nad olid edukad, nii et 1910. aastal tähistati Lääne-Virginias esimest korda uut püha, mis levis kohe ka teistesse osariikidesse ja 1914. aastal kuulutas president Wilson maikuu teise pühapäeva emadepäevaks. Selle järel sai emadepäevast ülimalt kiiresti kogu riigis tähistatav püha.

Anna Jarvis pidas valgeid nelke ema sümboliks, sest nelgid tähistavad emaarmastust, puhtust ja omakasupüüdmatust. Tänaseks on saanud tavaks viia valgeid nelke ema hauale ja punaseid kinkida elavale emale.

Ameerika emadepäeva ajaloo poolelt tuleks lisada, et edukalt päeva algatanud Anna Jarvis kibestus seevõrra emadepäeva kommertsialiseerumise üle, et alustas 1923. aastal kohtuhagi emadepäeva tähistamise lõpetamiseks. Mõistagi oli võimatu peatada selleks ajaks väga paljudes riikides ametlikult tähistatavat päeva. A. Jarvis arreteeriti ja ta viibis mõnda aega arestikambris, süüdistatuna emade rahu häirimises. Lisagem veel, et emadepäeva algatajagi ei abiellunud kunagi ja tal polnud endal lapsi. Ta suri 1948. aastal, nägemata püha aina suurenevat kaubanduslikku külge ja seda, kuidas see 1950. aastatest alates on muutunud üheks laiemalt tähistatavaks päevaks.

Ameeriklaste emadepäeva kinkideks on tüüpiliselt lilled, küünlad ja kaardid. Samuti peetakse tohutult telefonikõnesid, sest vahemaad on suured ja lapsed liiguvad vanematest üha kaugemale.

Heakorra seltsi esinaine Maie Tarma-Kibin rõhutas, et Robert Natuse projekti järgi ehitatud Nõmme turuhoone oli linnaosa sümbol ning tuleks kindlasti esialgsel kujul taas üles ehitada. “Nikolai von Glehni aegadest tegutsevale seltsile on selline ettevõtmine auasi,” lisas ta.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on heakorra seltsi ettepanek liigutav, sest juba praegu on väga paljud Nõmme inimesed ja mitmed asutused sellise sooviga linnaosavalitsuse poole pöördunud. “Linnaosavalitsus ja Nõmme Turg teevad kõik endast oleneva, et turuhoone saaks võimalikult kiiresti taastatud,” lausus Vakra.

Põlengus hävinud turuhoone taastamiseks on soovijatel võimalik teha annetus Nõmme Heakorra Seltsi Swedbanki kontole 221039953703. Selgitusse märkida “Nõmme turuhoone”. Samuti on alates homsest avatud annetuste kast Nõmme kultuurikeskuse fuajees.

Allikas: Nõmme Heakorra Seltsi 30.04.2010 pressiteade

President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja seaduse, millega tõstetakse pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani. Koos otsusega tegi riigipea avalduse, milles ta kutsub Riigikogu ja valitsust astuma lähiaastatel astuma kõiki vajalikke samme selleks, et lahendada edukalt elanikkonna vältimatu vananemisega seotud probleeme.

Vabariigi Presidendi hinnangul peab Eesti vastu võtma seadused ja kiitma heaks poliitikad, “mis käsitlevad elukestvat õpet; 60-aastaste ja vanemate inimeste paindlikku töökorraldust; erinevaid, töö spetsiifikat arvestavaid kindlustusmehhanisme; Eesti ühiskonna pikaajalisi huve arvestavat immigratsioonipoliitikat ja tervisekäitumist, mil on otsene mõju elueale, töövõimele ja elukvaliteedile,” seisab avalduses.

Riigipea sõnul on pensioniea tõus Eesti demograafilist seisu ja tulevase vanaduspensioni soovitavat suurust arvestades paratamatu, sest kui praegu on Eestis iga pensionäri kohta 4 tööealist inimest, siis 20 aasta pärast kahaneb see suhtarv kolmele ja 40 aasta pärast 1,8-le. Ometi on pensioniea tõstmine president Ilvese hinnangul vaid üks, tehniliselt ilmselt kõige lihtsam osa Eesti ees seisvast ülesandest.

“Me ei tohi end petta usuga, et see konkreetne otsus lahendab kõik homsed probleemid. Enesepett viib meid juba mõne aasta pärast sundseisu, kus tuleb hakata pensioniiga uuesti tõstma, kas 67. või koguni 70. eluaastani,” ütles president Ilves.

Riigipea juhib oma avalduses tähelepanu ka asjaolule, et kõnealust seadust menetledes ei järginud parlamendi enamus Riigikogu varasema praktika parimaid tavasid. Ometi ei rikutud seejuures ei põhiseadust ega ka teisi õigusakte, leiab Vabariigi President.

Avalduse täistekst:

Vabariigi Presidendi avaldus

Kadriorus, 27. aprillil 2010

Kirjutasin täna alla otsusele kuulutada välja Riigikogus 7. aprillil 2010 vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus, mis tõstab pensioniea 2026. aastaks 65 eluaastani.

Olen Riigikogu lõpphääletuse järel saanud parlamendifraktsioonidelt, kohalikelt omavalitsustelt, mittetulundusühingutelt ja kaaskodanikelt kirjalikke ettepanekuid jätta kõnealune seadus välja kuulutamata, sest eelnõu menetlemise käigus rikuti väidetavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadust.

Menetluse õiguslikust analüüsist selgub, et kuigi seaduse menetlemise käigus korraldatud Riigikogu täiendava istungi kokkukutsumine ei vastanud Riigikogu senise praktika parimatele tavadele, ei rikutud eelnõu menetlemisel Eesti Vabariigi põhiseadust ega teisi õigusakte.

Siiski juhin Riigikogu ja selle juhatuse tähelepanu asjaolule, et iga seesugune juhtum kujundab Eesti poliitilist kultuuri. Riigikogu juhatus vastutab otseselt meie parlamendi töövõime, maine ning seal vastu võetavate otsuste legitiimsuse eest.

Panen Riigikogu praegusele ja tulevastele koosseisudele, samuti valitsusele ja vastutavatele ministeeriumidele südamele, et stabiilne ja toimiv pensionisüsteem on kodaniku ja riigi usaldusliku partnerluse üks aluseid. Seepärast ei saa mistahes majanduslik, demograafiline või poliitiline paratamatus ega otsustamise väidetav kiireloomulisus selles valdkonnas õigustada sisuka väitluse ja selgituste nappust. Igale kehtivat pensionisüsteemi sisuliselt muutvale otsusele peab eelnema arutelu, mis informeerib nii parlamendi liikmeid kui ka avalikkust otsuse kõigist otsestest ja kaudsetest mõjudest.

Tänaste ja tulevaste pensionäride heaolu kujundavatesse otsustesse tuleb suhtuda ülima vastutustundega, hoidudes seejuures populistlikest, avalikkust eksitavatest ja Eesti tegelikke vajadusi eiravatest lubadustest.

Olen seisukohal, et pensioniea tõus on Eesti, aga laiemalt pea kõigi Euroopa Liidu riikide demograafilist olukorda arvestades paratamatu ning kõnealune seadusemuudatus jõustub piisava ajavaruga. Aga seejuures mõistkem, et pensioniea tõstmine on vaid üks, tehniliselt ilmselt kõige lihtsam osa meie ees seisvast ülesandest. Me ei tohi end petta usuga, et see konkreetne otsus lahendab kõik homsed probleemid. Enesepett viib meid juba mõne aasta pärast sundseisu, kus tuleb hakata pensioniiga uuesti tõstma, kas 67. või koguni 70. eluaastani.

Kutsun parlamenti ja valitsust astuma lähiaastatel kõiki teisi vajalikke samme, mis tagaksid koos väärika vanaduspensioniga ka majandusruumi ja pensionisüsteemi stabiilsuse järgmisteks kümnenditeks. Selleks tuleb meil seada Eesti keskseks ülesandeks oma kaaskodanike tervelt ja tööjõuliselt elatud aastate hulga kasv. Lisaks tuleb riigi, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori ühise tööga luua eakatele võimalused teha oskustele vastavat tööd, kuni selleks jätkub tervist ja tahet.

Olen veendunud, et lähiaastatel tuleb võtta vastu seadused ja kiita heaks poliitikad, mis käsitlevad elukestvat õpet; 60-aastaste ja vanemate inimeste paindlikku töökorraldust; erinevaid, töö spetsiifikat arvestavaid kindlustusmehhanisme; Eesti ühiskonna pikaajalisi huve arvestavat immigratsioonipoliitikat ja tervisekäitumist, mil on otsene mõju elueale, töövõimele ja elukvaliteedile.

Oma tulevasi vajadusi täpselt prognoosides ning kainelt ja asjatundlikult küsimustele vastuseid leides tuleme elanikkonna vältimatu vananemisega seotud probleemidega edukalt toime.

Toomas Hendrik Ilves,

Eesti Vabariigi president

23.–25. aprillil Eesti Näituste messikeskuses toimuv sisustusmess “Interjöör 2010” pöörab erilist tähelepanu vintage-mööblile ja mööbli taaskasutusele. Messil on kujundatud eraldi vintage-ala, kus saab vaadata ja osta taaskasutusprintsiibil ümberdisainitud vintage-mööblit ja -valgusteid.

Müüki tulev vintage-mööbel on pärit Uuskasutuskeskusest ning mööbli on “tuuninud” disainerid Inge Peetris, Eve-Lii Sandre, Marit Mõrd ning hulk Eesti ettevõtteid. Kasutatud on mööblit aastatest 1940-1990.

“Üritusel, kus nädalavahetuse jooksul käivad läbi nii paljud inimesed, on hea võimalus tutvustada massidele uuestisündinud mööbliesemete kaudu taaskasutust ja uuendusmeelset, säästlikku mõtteviisi,” selgitas Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska Uuskasutuskeskuse messil esindatuse vajalikkust.

Lisaks professionaalide redisainitud mööbli müügile toimuvad igal messi päeval töötoad, kus Sadolini Värvikeskus ja Classic Sofa näitavd, kuidas renoveerida kasutatud sisustust.

Uuskasutuskeskus on mittetulunduslik organisatsioon, mille eesmärgiks on edendada asjade ringluse kaudu keskkonnateadlikku tarbimist ning aidata seeläbi puhtamat elukeskkonda luua. Uuskasutuskeskus on sisustusmessil esindatud esimest korda.

Allikas: Uuskasutuskeskuse 23.04.2010 pressiteade

Eesti Koostöö Kogu esitletud aruande keskseks fookuseks on meie inimeste elukeskkond ja ühiskonna kvaliteet. Aruande koostanud teadlaste arvates annab regioonide negatiivne rändesaldo sealsele elu- ja töökeskkonnale tõsiseltvõetava hinnangu. Keskkonnast tingitud suur ebavõrdsus ja ühiskonna arengus valdav tardumus vajab tähelepanu ning muutusi. Ettekandega esinevad ja Riigikogu liikmete küsimustele vastavad aruande peatoimetaja, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, EIA toimetaja, Geomedia juht Rivo Noorkõiv ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. Esitlusest teeb erisaate ETV, mis on eetris neljapäeva õhtul.

Värskes inimarengu aruandes annavad tunnustatud teadlased oma hinnangu ühiskonnaelus toimuvale, keskendudes seekord meie inimeste elukeskkonnale ja ühiskonna kvaliteedile. Eesti muutuv eluolu on taas käsitletud nii globaalselt kui kohaliku tasandi kontekstis. Prognoosides kriisi mõju inimarengu näitajatele ja lahates meie regionaalarengut, pakutakse ka lahendusi, kuidas Eesti võiks majanduskriisist väljuda. Värske aruanne analüüsib eestimaalaste tööelus ja väärtushinnangutes toimunud muutusi, mis viitavad Eesti elanikkonna toimetulekuväärtuste asendumisele eneseväljendamisega seotud väärtustega. Erinevalt varasematest aruannetest on uudse vaatenurgana käsitletud looduskeskkonna rolli ja inimarengu piirkondlikke ning soolisi iseärasusi.

Eesti Koostöö Kogu 2009 kuue mahuka peatüki toimetajateks ja autoriteks on 36 tunnustatud Eesti ühiskonna- ja majandusteadlast ning eksperti Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Tuleviku Uuringute Instituudist, Säästva Eesti Instituudist, poliitikauuringute keskusest Praxis, konsultatsiooni- ja koolituskeskusest Geomedia, Arengufondist ja uuringufirmast SaarPoll.

Allikas: Riigikogu pressitalituse 21.04.2010 pressiteade

Eetiliste kingituste programm sai alguse 2009. aasta sügisel ja on lühikese ajaga saavutanud suure populaarsuse. Saadud kogemus osutab, et näiteks kits on sobiv kingitus nii sünnipäevaks, jõuludeks kui ka kallimale armastuse avaldamiseks. Populaarseimateks kingitusteks on seni osutunud kanad, kitsed, tööriistad ja seemned. Samuti on Kongo lesknaiste grupile üle antud eesel koos käruga – privileeg, mis on senini kuulunud vaid meestele.

Projekti teine pool on suunatud Eesti inimestele, kes on avaldanud valmisolekut asuda pikaajaliselt toetama Ghana põhja-piirkonnas asuva Kongo küla orbude haridust. Tänaseks on 122 last leidnud endale Eestist sponsori, kellega mitu korda aastas kirju ja joonistusi vahetatakse. Iga-aastase 600-kroonise toetussumma eest saavad lapsed endale kaks koolivormi, sandaalid, koolitarbeid ning raha koolimaksu ja semestri lõpus toimuvate eksamite tasu jaoks.

Märtsis ja aprillis viibis MTÜ Mondo liige Taavi Raidma Ghanas, et üle anda esimene kingitud loomade ja koolitarvete saadetis ning kinnitada annetatud koolituste plaan. Projekti iseloomustab ta järgmiselt: ”Igaühes meist peitub pisike maailmaparandaja, kes vajab vaid õiget võimalust panustada. Läbi antud projekti anname inimestele võimaluse teha midagi, mis reaalselt vaesuselõksu jäänud inimestele abi pakub ja nende olukorda leevendab. Vaesus hammustab, valusalt.”

Koostöös GLEN projektiga läheb sel sügisel kolmeks kuuks Kongo külla appi vabatahtlik Irita Raismaa. Seal õpetab ta külainimestele arvutit, aitab läbi viia käsitöökursuseid ning panustab teistesse kogukonna arendamisega seotud initsiatiividesse.

MTÜ Mondo partner Ghanas on Kongo küla kogukonna arengukomitee (Kongo Community Development Association), kellega on sõlmitud pikaajaline koostöökokkulepe laste hariduse ja küla lesknaiste toetamiseks. Programmi “Kingitus lähedasele – abi kaugele” algatust toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ning kohalike partnerlussuhete arendamist toetab Vabaühenduste Fond, mis on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond.

GLEN (Global Network of Young Europeans) – Euroopa noortele suunatud maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprogramm, mille raames lähetatakse vabatahtlikud lühiajaliseks tööks (3 kuud) Aafrika ja Aasia riikidesse – Eesti programmi rahastaja on EV välisministeerium.

MTÜ Mondo on Eesti esimene kodanikualgatusel loodud mittetulundusühing, mille üks peamistest eesmärkidest on otsene ja vahetu koostöö arengumaade kogukondadega nende vaesuse leevendamiseks ja heaolu tõstmiseks. Usume, et Eesti inimeste võimalus ise üles ehitada toetusskeem konkreetse kogukonna toetuseks suurendab inimeste tolerantsust ja aitab inimestel paremini näha, kui tihe on tegelikult riikide omavaheline seos. See, mis juhtub kaugel Aafrika mandril, puudutab eurooplasi vägagi otseselt. Mondo püüabki käesoleva projekti kaudu vastavat teadlikkust suurendada.

Allikas: MTÜ Mondo 15.04.2010 pressiteade

„Lapsed vajavad kaitset ebatervete huvidega, teismeliseeas laste vähese seksuaalteadlikkusega manipuleerivate täiskasvanute eest,“ selgitas EER fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg (fotol).

„Praegu kehtiv vanuse alampiir 14 aastat ei arvesta selles eas lapse vähese sotsiaalse küpsusega käitumiseks ja otsustamiseks seksuaalteadlikust nõudvates olukordades. Ka mitmed kodanikeühendused peavad vajalikuks vanuse alampiiri tõstmist juhtudel, mis puudutavad suguühendust lapseealisega või suguealisega täisealise isiku poolt,“ rääkis Strandberg.

Eelnõus on välja toodud, et lastekaitse seaduse kohaselt peab laps olema kaitstud igasuguse seksuaalse ärakasutamise eest, sealhulgas on keelatud täiskasvanu poolt lapse ahvatlemine seksuaaltegevusse, lapse kasutamine prostituudina ja lapse kasutamine pornograafilistel eesmärkidel. Lastekaitse seaduse tähenduses loetakse lasteks kõik alla 18-aastased inimesed. Ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklis 34 on sätestatud, et konventsiooni osalisriigid kohustuvad kaitsma last igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest. Selleks võtavad osalisriigid tarvitusele vastavad riiklikud, kahe- ja mitmepoolsed abinõud vältimaks lapse ahvatlemist või sundimist osalema ükskõik millises ebaseaduslikus seksuaaltegevuses, lapse kasutamist prostituudina või mõnel muul ebaseaduslikul seksuaalsel eesmärgil, laste kasutamist pornograafilistes etendustes ja materjalides.

Laste seksuaalne ärakasutamine pole Eestiski harv nähtus. 14aastane vanusepiir on selgelt liiga madal luues olukorra loomult seksuaalsete kuritarvituste seaduslikuks legaliseerimiseks. Asjaolu, et alaealiste kriminaalvastutus algab 14. eluaastast ei saa aga olla aluseks, et väita, et ka 14. eluaastast algab vastutus, mis on seotud täiskasvanuga tekkida võivas seksuaalses suhtes.

Eestimaa Rohelised on veendunud, et lapseea vanuse määra tõstmine käesolevas eelnõus märgitud paragrahvides võimaldab paremini kaitsta laste huve ning tagada lastekaitseseaduses jt rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud kohustus kaitsta last seksuaalse ekspluateerimise ja ärakasutamise eest.

Allikas: Erakonna Eestimaa Rohelised 08.04.2010 pressiteade

Seminari eesmärk on arutleda vabaühenduste rollist lapse õiguste tagamise järelevalves, võimalustest ja koostööst riiklike sõltumatute lapse õiguste järelevalve institutsioonidega. Seminaril tutvustatakse partnerite kogemusi ning arutatakse regionaalse koostöö arendamise võimalusi Leedu, Soome ja Eesti mittetulundusühingute vahel.

Päevakava :

09.45 – 10.00 Registreerimine

10.00 – 10.10 Alar Tamm, Lastekaitse Liit. Tervitussõnad.

10.10 – 10.30 Malle Hallimäe, Lastekaitse Liit. Dialoogist koostööni – ülevaade arengutest laste ombudsmani institutsiooni loomiseks Eestis.

10.30 – 11.45 Wouter Vandenhole, Antwerpeni Ülikool, Õigusteaduskond, Lapse õiguste õppetool. Kuidas vabaühendused saavad parimal viisil kaasa aidata lapse õiguste tagamisele ja osaleda lapse õiguste tagamise järelevalves.

11.45 – 12.15 Kohvipaus

12.15 – 12.35 Kristina Stepanova, Save the Children Lithuania. Koostöö Leedu laste õiguste ombudsmaniga laste õiguste tagamises.

12.35 – 12.55 Maarit Päivike, Mannerheimi Lastekaitse Liit. Koostöö Soome laste ombudsmaniga laste õiguste tagamises.

12.55 – 13.15 Lapse Huvikaitse Koja esindaja. Ettekanne täpsustamisel.

13.15 – 13.30 Andres Aru, Õiguskantsleri Kantselei. Ülevaade õiguskantsleri praegustest võimalustest ning võimaliku loodava laste ombudsmani vajadustest ja võimalustest teha koostööd MTÜdega.

13.30 – 14.30 Lõuna

14.30 – 15.30 Töötoad. Millised on vabaühenduste nõrkused ja tugevused lapse õiguste tagamise järelevalves osalemisel (positiivsed aspektid ja takistused). Kuidas arendada regionaalset koostööd, võimalike ühisprojektide algatamise võimalused nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

15.30 – 16.00 Päeva kokkuvõte

Seminari töökeel on eesti keel. Toimub sünkroontõlge eesti-inglise-eesti

Allikas: www.lastekaitseliit.ee

Tänaseks on projektiga seotud advokaadibürood Eversheds Ots & Co, Kaasik & Co, Lentsius & Talts, LEXTAL, Luiga Mody Hääl Borenius, Sorainen, Varul Vilgerts Smaliukas. Märtsis liitus projektiga Asianajotoimisto Hedman Partners OY Eesti filiaal, kes annab juriidilist konsultatsiooni Heateo Sihtasutuse uue algatuse, arengupuudega inimeste õppe ja arenduskeskuse loomisel.

„Koostööprojektiga annavad advokaadid panuse heade algatuste elluviimisse. Advokatuuri arvates on koostööl suur potentsiaal ning sarnast väljundit advokaadid vajavad. Advokatuuri ülesandeks on teavitada oma liikmeid võimalusest osutada heategevuslikku õigusalast nõustamist ning vabatahtlikkuse alusel toimiv projekt on leidnud palju kaasatulejaid,“ ütles advokatuuri esimees Toomas Vaher.

„Heateo Sihtasutus on valinud toetamiseks need sotsiaalsed algatused, millel on suurim potentsiaal lahendada mõni oluline probleem Eesti ühiskonnas. Sihtasutus toetab nimetatud projektide elluviimist ja laienemist nii rahalise investeeringu kui professionaalse nõustamisega,“ märkis Heateo Sihtasutuse juhataja Mart Kuusk.

Projekti raames on advokaadibürood tegelenud Uuskasutuskeskuse nõustamise ja saneerimisega, viinud läbi Heateo Sihtasutuse juriidilise auditi ning juriidilise ekspertiisi sotsiaalse ettevõtluse keskkonnale Eestis. Koostöö raames on ette valmistatud Noored Kooli lepinguid õpetajate, toetajate ja koostööpartneritega ning Re-habi projekti lepinguid investoritega. Advokaadibürood on osutanud abi ka olulisemate lepingute ja põhikirjade auditeerimisel.

Eesti Advokatuur on advokaatide kutseühendus, mille loomisest möödus mullu 90 aastat. Advokatuuri esimees vandeadvokaat Toomas Vaher ning uus juhatus alustasid kolmeaastast ametiaega tänavu märtsi alguses.

Heateo Sihtasutus on kasvulava uutele sotsiaalsetele ettevõtetele, millel on võime Eesti ühiskonda muuta. Heategu toetab algatusi, mis loovad pikaajalisi lahendusi olulistele probleemidele Eesti ühiskonnas, olles isemajandavad. Heateol on aastate jooksul olnud kaalukas roll mitmete projektide käivitamisel ja arendamisel nagu näiteks Noored Kooli, Terve Eesti SA, SINA haridusprogramm jpt.

Allikas: Advokatuuri 06.04.2010 pressiteade