Vabaduse väljakul toimuval nii lastele kui ka noortele suunatud mittetulundusüritusel „Alpha Omega päev“ osalevad erinevad noorteorganisatsioonid ja toimuvad töötoad. Ürituse korraldab MTÜ Peace Child Eesti, projekti toetab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Kultuurikeskuses Lindakivi korraldab tasuta lastekaitsepäevapeo „Naeratusest algab sõprus“, pidu algab kell 18. Esinevad Loomingukeskus Aplaus solistid, võimlemisklubi Piruett lapsed, hip-hop tantsijad ja Trumm-it. Peokavas on ka lahedad mängud ja võistlused, tehakse näomaalinguidd, Balbiino jagab lastele tasuta jäätist! Kell 19 alustab esinemist laulev näitleja Eduard Toman, kes esitab lemmiklaule armastatud Vene multifilmidest.

Tallinna Loomaaias on lastekaitsepäeva puhul perepäev, millest võtab osa ka Tallinna Keskraamatukogu – loomaiaas avatavas looduse lugemissaalis saavad kõik huvilised nukuetendusi vaadata, joonistada, meisterdada, viktoriinides osaleda ning ristsõnu lahendada. Uurimiseks on välja pandud erinevaid looma- ja loodusraamatuid. Kell 12 tutvustavad looduse lugemissaalis Mati Kaal, Aleksei Turovski ja Vladimir Fainštein äsjailmunud raamatut „Nad kuuluvad maailmale“. Lastekaitsepäevaks loomaaeda üles seatav looduse lugemissaal asub rebaste ja huntide puuride läheduses.

Kino ARTIS näitab lastekaitsepäeva puhul tasuta 1992. aastal Lembit Ulfsaki käe all valminud lastefilmi „Lammas all paremas nurgas“.

„Suurel lastekaitsepäeva kontserdil“ Nukuteatris esinevad Maire Eliste Laulustuudio solistid, mudilaskoor, Pirita kammerkoor ja Vene Kultuurikeskuse laulustuudio Knopochki. Muuhulgas laulavad vene ja eesti laululapsed kontserdil koos vene rahvalaulu „Tasa heliseb kelluke“ ja Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“. Kontsertetendus pakub ka palju muud haaravat ja lustakat väikestelt ja suurtelt solistidelt, ansamblitelt, mudilaskoorilt ja Pirita kammerkoorilt. Laval on üle 70 lapse, neist noorimad vaid nelja-aastased.

Eralasteaed Lõvimeri annab lastekaitsepäeval kell 18 Tallinna Õpetajate Majas (Raekoja plats 14) heategevuskontserdi, mille piletituluga toetatakse Eesti Pimekurtide Tugiliitu kõrvaimplantaatide ostmisel vaegkuuljatest lastele. Kontserdil esitavad lapsed koos õpetajatega tuntud lastelaule Veljo Tormise seades, kaasategev Tabasalu Kammerkoor. Pilet hinnaga 150 krooni on võimalik lunastada, kirjutades oma soovist aadressil: lovimeri@hot.ee

Kadrioru noortepargis toimub lastekaitsepäeval kell 12-18 mänguturg. Päev jooksul toimub palju ettevõtmisi ja kontserte, millest lapsed saavad ka ise osa võtta. Esinevad lastekoorid, tantsutrupid ning tsirkuseartistid, kes õpetavad tsirkusetrikke ka lastele. Lastega mängivad ja tegelevad Väike Tom, Haribo Karu, Prügihunt ja teised. 7-14-aastased lapsed saavad osa võtta mänguturust, kus vahetatakse, ostetakse või müüakse vanu lelusid, raamatuid, mänge jms. Eelinfo ja registreerimine telefonil 6284501 ja e-maili kaudu office@scanvest.ee .

Lastekatsepäeva tähistakse ka Rotermanni kvartalis. Esinevad Tõnu ja Piret Laikre, Effataa koor, Loov Impulss õpetajad ja õpilased, Mission4, Fenomen crew, Kaie Kõrbi Balletistuudio, ETA stuudio, Tallinna Balletikool jt. Lastel on võimalik joonistada, käsitööd teha ja kokata. Lastega mängib Lotte. Coca-Cola kinos esilinastub kell 14 3D-film “Shrek nüüd ja igavesti”. Draakon jagab Kalevi kommi ja Jänkupoiss Nesquiki pulgajäätist.

Mustamäel toimuvad „Murumängud Kadaka külas“ – traditsiooniline koguperepäev Kadaka lasteaia õuealal (Akadeemia tee 66). Haabersti linnaosas tähistatakse lastekaitsepäeva Haabersti Vaba Aja Keskuses koos Haabersti lasteaedade vanemate rühmade ja Haabersti koolide esimeste ja teiste klassidega, pidu algab juba kell 10. Ürituse viivad läbi Haabersti Avatud Noortekeskuse noorsootöötajad.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda (Endla 59) kutsub osa saama heategevuskontserdist laste leinalaagri toetuseks. Kontsert algab kell 16. Leinalaagris saavad abi lapsed, kes on kaotanud mõne oma lähedase inimese – ema, isa, õe või venna. Teretulnud on kõik annetused suurusest sõltumata. Annetada saab ka ülekandega MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi Swedbanki arvele 221017932306. Kontserdiga tähistatakse ühtlasi ka Kristiine töötute kevadklubi esimese lennu lõpetamist.

Allikas: Raepress, 31.05.2010

Maailmapäeval jagub esindusväljakule põnevaid tegevusi ning uudistamist nii suurtele kui väikestele kella 12-st kuni kella 20-ni.

Maailmapäev on Eesti avalikkusele suunatud tasuta kogupereüritus, mille eesmärk on tõsta Eestis elavate inimeste teadlikkust rahvusvahelisel tasandil tehtud arengukokkulepetest, Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi suundadest ning tekitada suuremat huvi Eestis arengukoostööga ja humanitaarabiga tegelevate organisatsioonide vastu.

Ürituse raames tutvustavad ennast eelpool nimetatud teemadega tegelevad Eesti ja välismaised organisatsioonid, sõna saavad arvamusliidrid, poliitikud ja arengukoostöö vallas tegutsevad eksperdid, laval esinevad erinevad tantsugrupid ja muusikalised kollektiivid.

Tänavune alateema on kliimamuutused. Tutvustatakse arenevate riikide teemasid läbi eksootiliste esinejate, põnevate töötubade ja Elava Raamatukogu. Selle jaoks püstitatakse sarnaselt eelmistele aastatele Vabaduse väljakule telklinnak, kus on esindatud erinevad organisatsioonid ja saatkonnad. Üles seatakse ka rula- ja skate-atraktsioon. Pakutakse mahetoitu ja eksootilisi suupisteid.

Vaata ka: www.terveilm.net

Allikas: Raepress, 05.05.2010

Kolm meest paadis (foto: Ugala)

18. mail annab Ugala teater esimese kirjeldustõlkega etenduse nägemispuudega inimestele.

Koostöös MTÜ-ga Kakora, mille tegevuse üheks eesmärgiks on kultuuri kättesaadavaks tegemine puuetega inimestele, pakutakse kirjeldustõlget etendusele „Kolm meest paadis”. Kirjeldustõlke teeb näitleja Mart Aas.

MTÜ Kakora esindaja Sülvi Sarapuu sõnul tähendab kirjeldustõlge seda, et nägemispuudega inimestele kirjeldatakse sünkroontõlke-aparatuuri vahendusel laval toimuvat, näitlejate kostüüme, lavakujundust – kõike seda visuaalset, milleta on raske teada, kes mida teeb, miks ja millal. Kirjeldustõlk vahendab sellise informatsiooni vaatajatele-kuulajatele etenduse vaikushetkede ajal.

Inglismaal on vähemalt üks kirjeldustõlkega etendus juba saja teatri kavas.

Samuti on seal seadusega paika pandud, et 2010. aastaks on kirjeldustõlge vähemalt 10 protsendil kõigist filmidest ja teatrietendustest.

Eestis ei ole kirjeldustõlkega teatrietendusi varem antud, küll on aga kirjeldustõlge tehtud mitmetele näitustele ja filmile “Ruudi”. Plaanis on ka kirjeldustõlked filmidele “Sügisball” ja “Kinnunen”.

Allikas: MTÜ Kakora 11.05.2010 pressiteade

Piiskop Philippe Jourdan

Pühapäeval, 2. mail kell 14 toimub Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumi hoones Tallinnas paavst Johannes Paulus II entsüklika Evangelium Vitae (1995) eestikeelse väljaande esitlus ja ühes sellega seminar pealkirjaga “Evangelium Vitae kui üleskutse elukultuuri taastamisele”.

Kõik huvilised on teretulnud!

14.00 Sissejuhatus

14.15 Piiskop Philippe Jourdan: “Kas ma olen oma venna hoidja? Sündimata inimesed kui ligimesed”

14.45 Cecilia Sarmiento: “Mida kõneleb teadus inimelu algusest?”

15.15 Vaheaeg

15.30 Markus Järvi: “Elukultuur kui tõekultuur: relativism kui surmakultuuri allikas”

16.00 Toomas Vooglaid: “Kontratseptiivide ja abordi vahelisest seosest”

16.30 Kokkuvõtted, arutelu ja lõpetamine

“Nii isiklik kui ka ühiskondlik moraalne teadvus on tänapäeval, ka massiteabevahendite olulise mõju tulemusena, seatud äärmiselt tõsisesse ja isegi surmavasse ohtu, milleks on hea ja kurja ärasegamine, ja seda just eluõiguse osas. … Ja ometi ei suuda kõik need mõjud ja pingutused panna vaikima Issanda häält, mis kajab iga inimese südametunnistuses, sest alati saab südametunnistuse sisemises pühamus tärgata armastuse, avatuse ja elu teenimise uus algus.” (Evangelium Vitae, 24)

23.–25. aprillil Eesti Näituste messikeskuses toimuv sisustusmess “Interjöör 2010” pöörab erilist tähelepanu vintage-mööblile ja mööbli taaskasutusele. Messil on kujundatud eraldi vintage-ala, kus saab vaadata ja osta taaskasutusprintsiibil ümberdisainitud vintage-mööblit ja -valgusteid.

Müüki tulev vintage-mööbel on pärit Uuskasutuskeskusest ning mööbli on “tuuninud” disainerid Inge Peetris, Eve-Lii Sandre, Marit Mõrd ning hulk Eesti ettevõtteid. Kasutatud on mööblit aastatest 1940-1990.

“Üritusel, kus nädalavahetuse jooksul käivad läbi nii paljud inimesed, on hea võimalus tutvustada massidele uuestisündinud mööbliesemete kaudu taaskasutust ja uuendusmeelset, säästlikku mõtteviisi,” selgitas Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska Uuskasutuskeskuse messil esindatuse vajalikkust.

Lisaks professionaalide redisainitud mööbli müügile toimuvad igal messi päeval töötoad, kus Sadolini Värvikeskus ja Classic Sofa näitavd, kuidas renoveerida kasutatud sisustust.

Uuskasutuskeskus on mittetulunduslik organisatsioon, mille eesmärgiks on edendada asjade ringluse kaudu keskkonnateadlikku tarbimist ning aidata seeläbi puhtamat elukeskkonda luua. Uuskasutuskeskus on sisustusmessil esindatud esimest korda.

Allikas: Uuskasutuskeskuse 23.04.2010 pressiteade

Eetiliste kingituste programm sai alguse 2009. aasta sügisel ja on lühikese ajaga saavutanud suure populaarsuse. Saadud kogemus osutab, et näiteks kits on sobiv kingitus nii sünnipäevaks, jõuludeks kui ka kallimale armastuse avaldamiseks. Populaarseimateks kingitusteks on seni osutunud kanad, kitsed, tööriistad ja seemned. Samuti on Kongo lesknaiste grupile üle antud eesel koos käruga – privileeg, mis on senini kuulunud vaid meestele.

Projekti teine pool on suunatud Eesti inimestele, kes on avaldanud valmisolekut asuda pikaajaliselt toetama Ghana põhja-piirkonnas asuva Kongo küla orbude haridust. Tänaseks on 122 last leidnud endale Eestist sponsori, kellega mitu korda aastas kirju ja joonistusi vahetatakse. Iga-aastase 600-kroonise toetussumma eest saavad lapsed endale kaks koolivormi, sandaalid, koolitarbeid ning raha koolimaksu ja semestri lõpus toimuvate eksamite tasu jaoks.

Märtsis ja aprillis viibis MTÜ Mondo liige Taavi Raidma Ghanas, et üle anda esimene kingitud loomade ja koolitarvete saadetis ning kinnitada annetatud koolituste plaan. Projekti iseloomustab ta järgmiselt: ”Igaühes meist peitub pisike maailmaparandaja, kes vajab vaid õiget võimalust panustada. Läbi antud projekti anname inimestele võimaluse teha midagi, mis reaalselt vaesuselõksu jäänud inimestele abi pakub ja nende olukorda leevendab. Vaesus hammustab, valusalt.”

Koostöös GLEN projektiga läheb sel sügisel kolmeks kuuks Kongo külla appi vabatahtlik Irita Raismaa. Seal õpetab ta külainimestele arvutit, aitab läbi viia käsitöökursuseid ning panustab teistesse kogukonna arendamisega seotud initsiatiividesse.

MTÜ Mondo partner Ghanas on Kongo küla kogukonna arengukomitee (Kongo Community Development Association), kellega on sõlmitud pikaajaline koostöökokkulepe laste hariduse ja küla lesknaiste toetamiseks. Programmi “Kingitus lähedasele – abi kaugele” algatust toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ning kohalike partnerlussuhete arendamist toetab Vabaühenduste Fond, mis on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond.

GLEN (Global Network of Young Europeans) – Euroopa noortele suunatud maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprogramm, mille raames lähetatakse vabatahtlikud lühiajaliseks tööks (3 kuud) Aafrika ja Aasia riikidesse – Eesti programmi rahastaja on EV välisministeerium.

MTÜ Mondo on Eesti esimene kodanikualgatusel loodud mittetulundusühing, mille üks peamistest eesmärkidest on otsene ja vahetu koostöö arengumaade kogukondadega nende vaesuse leevendamiseks ja heaolu tõstmiseks. Usume, et Eesti inimeste võimalus ise üles ehitada toetusskeem konkreetse kogukonna toetuseks suurendab inimeste tolerantsust ja aitab inimestel paremini näha, kui tihe on tegelikult riikide omavaheline seos. See, mis juhtub kaugel Aafrika mandril, puudutab eurooplasi vägagi otseselt. Mondo püüabki käesoleva projekti kaudu vastavat teadlikkust suurendada.

Allikas: MTÜ Mondo 15.04.2010 pressiteade

„Lapsed vajavad kaitset ebatervete huvidega, teismeliseeas laste vähese seksuaalteadlikkusega manipuleerivate täiskasvanute eest,“ selgitas EER fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg (fotol).

„Praegu kehtiv vanuse alampiir 14 aastat ei arvesta selles eas lapse vähese sotsiaalse küpsusega käitumiseks ja otsustamiseks seksuaalteadlikust nõudvates olukordades. Ka mitmed kodanikeühendused peavad vajalikuks vanuse alampiiri tõstmist juhtudel, mis puudutavad suguühendust lapseealisega või suguealisega täisealise isiku poolt,“ rääkis Strandberg.

Eelnõus on välja toodud, et lastekaitse seaduse kohaselt peab laps olema kaitstud igasuguse seksuaalse ärakasutamise eest, sealhulgas on keelatud täiskasvanu poolt lapse ahvatlemine seksuaaltegevusse, lapse kasutamine prostituudina ja lapse kasutamine pornograafilistel eesmärkidel. Lastekaitse seaduse tähenduses loetakse lasteks kõik alla 18-aastased inimesed. Ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklis 34 on sätestatud, et konventsiooni osalisriigid kohustuvad kaitsma last igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest. Selleks võtavad osalisriigid tarvitusele vastavad riiklikud, kahe- ja mitmepoolsed abinõud vältimaks lapse ahvatlemist või sundimist osalema ükskõik millises ebaseaduslikus seksuaaltegevuses, lapse kasutamist prostituudina või mõnel muul ebaseaduslikul seksuaalsel eesmärgil, laste kasutamist pornograafilistes etendustes ja materjalides.

Laste seksuaalne ärakasutamine pole Eestiski harv nähtus. 14aastane vanusepiir on selgelt liiga madal luues olukorra loomult seksuaalsete kuritarvituste seaduslikuks legaliseerimiseks. Asjaolu, et alaealiste kriminaalvastutus algab 14. eluaastast ei saa aga olla aluseks, et väita, et ka 14. eluaastast algab vastutus, mis on seotud täiskasvanuga tekkida võivas seksuaalses suhtes.

Eestimaa Rohelised on veendunud, et lapseea vanuse määra tõstmine käesolevas eelnõus märgitud paragrahvides võimaldab paremini kaitsta laste huve ning tagada lastekaitseseaduses jt rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud kohustus kaitsta last seksuaalse ekspluateerimise ja ärakasutamise eest.

Allikas: Erakonna Eestimaa Rohelised 08.04.2010 pressiteade

Tänaseks on projektiga seotud advokaadibürood Eversheds Ots & Co, Kaasik & Co, Lentsius & Talts, LEXTAL, Luiga Mody Hääl Borenius, Sorainen, Varul Vilgerts Smaliukas. Märtsis liitus projektiga Asianajotoimisto Hedman Partners OY Eesti filiaal, kes annab juriidilist konsultatsiooni Heateo Sihtasutuse uue algatuse, arengupuudega inimeste õppe ja arenduskeskuse loomisel.

„Koostööprojektiga annavad advokaadid panuse heade algatuste elluviimisse. Advokatuuri arvates on koostööl suur potentsiaal ning sarnast väljundit advokaadid vajavad. Advokatuuri ülesandeks on teavitada oma liikmeid võimalusest osutada heategevuslikku õigusalast nõustamist ning vabatahtlikkuse alusel toimiv projekt on leidnud palju kaasatulejaid,“ ütles advokatuuri esimees Toomas Vaher.

„Heateo Sihtasutus on valinud toetamiseks need sotsiaalsed algatused, millel on suurim potentsiaal lahendada mõni oluline probleem Eesti ühiskonnas. Sihtasutus toetab nimetatud projektide elluviimist ja laienemist nii rahalise investeeringu kui professionaalse nõustamisega,“ märkis Heateo Sihtasutuse juhataja Mart Kuusk.

Projekti raames on advokaadibürood tegelenud Uuskasutuskeskuse nõustamise ja saneerimisega, viinud läbi Heateo Sihtasutuse juriidilise auditi ning juriidilise ekspertiisi sotsiaalse ettevõtluse keskkonnale Eestis. Koostöö raames on ette valmistatud Noored Kooli lepinguid õpetajate, toetajate ja koostööpartneritega ning Re-habi projekti lepinguid investoritega. Advokaadibürood on osutanud abi ka olulisemate lepingute ja põhikirjade auditeerimisel.

Eesti Advokatuur on advokaatide kutseühendus, mille loomisest möödus mullu 90 aastat. Advokatuuri esimees vandeadvokaat Toomas Vaher ning uus juhatus alustasid kolmeaastast ametiaega tänavu märtsi alguses.

Heateo Sihtasutus on kasvulava uutele sotsiaalsetele ettevõtetele, millel on võime Eesti ühiskonda muuta. Heategu toetab algatusi, mis loovad pikaajalisi lahendusi olulistele probleemidele Eesti ühiskonnas, olles isemajandavad. Heateol on aastate jooksul olnud kaalukas roll mitmete projektide käivitamisel ja arendamisel nagu näiteks Noored Kooli, Terve Eesti SA, SINA haridusprogramm jpt.

Allikas: Advokatuuri 06.04.2010 pressiteade

Koos rahvaga otsivad lahendusi ja koostööd tööpuuduse vähendamiseks EELK peapiiskop Andres Põder, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, regionaalminister Siim Kiisler, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Tallinna abilinnapea Merike Martinson.

Töö Päeva kava:

12.00 Ülestõusmispüha jumalateenistus „Elu, väärikus ja töö”. EELK peapiiskop Andres Põder

12.45-13.45 Ministrite sõnavõtud

14.00–15.00 Teabetahvlid, stendiettekanded ja infovahetus (Töötukassa, Töötute klubid, SA Innove projektid, Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanute osakond, EAS töötute toetamisvõimalustest) Hingehoid ja nõustamine

Vaata ka: www.eelk.ee/eelk_uudised/uudis.php?id=331

Allikas: EELK Konsistooriumi 30.03.2010 pressiteade

Tudengi Eurofusioon 2010 on akustiliste lugude konkurss, kus demode seast valiti välja 10 parimat, kes pääsesid finaali. Finaalis selgitataksegi välja aasta parim tudengiartist.

Lauluvõistlus algab kell 20.00 Tallinna Tehnikaülikooli tudengiklubis Fusioon.

Finalistidest on neli TTÜst, kaks Tallinna Tehnikakõrgkoolist. IT Kolledžit, Mereakadeemiat, Tallinna Ülikooli ja SMJI esindab üks tudeng.

Oodatud on kõik muusikahuvilised, sest ka publik saab osaleda parima artisti väljaselgitamisel. Lisaks võistlejatele astuvad üles ansambel Villa Hortensia ja Free Flow Studio tantsutüdrukud.

Pilet on kõigile 50 krooni. Ostes pileti kolmele, saab neljanda tasuta. Sama piletiga pääseb tasuta ürituse ametlikule järelpeole, mis algab kell 22.00 samuti tudengiklubis Fusioon. Muusikat mängivad DJ Henri ja DJ Raigo Brauer.

Tipikas TV otseülekanne Tudengi EuroFusioonist algab kell 20.00! (tipikastv.ttu.ee/otse)

Lisainfo: www.kultuuriklubi.ee/index.php?id=55

Allikas: TTÜ 24.03.2010 pressiteade

„Kui pensioniiga mitte tõsta, jääb riigil tulevikus maksudena laekumata 2-3 miljardit krooni aastas,“ tõdes peaminister Andrus Ansip raadiosaates. Valitsusjuht tuletas meelde, et Eestis on viimase viie aasta jooksul vanaduspensionid kahekordistunud. „Me peame kindlustame pensionäridele ka tulevikus vanaduspensioni, mis on vähemalt 40 protsenti keskmisest palgast,“ ütles Ansip.

Riigikogule saadetud eelnõu järgi hakkaks alates 2017. aastast pensioniiga kõigil järk-järgult kolme kuu võrra aastas tõusma ning 2026. aastaks peaks see nii naistel kui meestel olema 65 eluaastat, mis on levinum pensioniiga Euroopa Liidu riikides. Täna on vanaduspensioniiga meestel 63 aastat ja naistel 60 aastat ja 6 kuud. Aastaks 2016 tõuseb pensioniiga ka naistel 63 eluaastani. Väljapakutud kujul pensioniea tõstmine puudutaks ennekõike tänaseid kuni 50-aastaseid inimesi. Tänased 50-56-aastased, kelle pensioniiga saabub aastatel 2017-2026 satuvad üleminekuperioodi. Kõik üle 56-aastased lähevad pensionile praegu kehtiva korra alusel.

Euroopa Liidu riikide üldisest pensionieast kõrgem on pensioniiga üksnes Iirimaal (66 eluaastat) ning madalam valdavalt Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, aga ka Prantsusmaal (60 eluaastat), kuigi ka seal on pensioniea tõstmine 65 eluaastani tänaseks juba otsustatud. Suuremas osas Euroopa riikides on pensioniea tõstmine kas juba kokku lepitud või kavandamisel.

Valitsuse briifinguruumis on võimalik tutvuda arutelupaberiga „Pensioniea tõstmise tingivad trendid ja muudatuse peamised mõjud“, mille on koostanud Riigikantselei, Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium.

„Eutanaasia ehk halastussurm ei ole ainult meditsiini valdkonda kuuluv küsimus, vaid see on samavõrra ka filosoofiline ning religioosne probleem,” ütles debati korraldaja, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht Triin Pisuke. „Kui lootusetult haige kannatuste käes vaevlev patsient soovib elust lahkuda, siis kas arstil on õigus aidata tal surra?”

Peamisteks küsimusteks, mida debatil arutletakse, on:

* Kas inimesel on õigus otsustada oma elu lõppemise üle?

* Millal on ühiskond valmis eutanaasia seadustamiseks?

* Millal saame olla kindlad, et arstid on piisavalt usaldusväärsed?

* Kas ja kuidas on võimalik tagada olukord, kus seadust ei oleks võimalik kuritarvitada?

Debati üks sõnavõtjaist, Peeter Mardna, on Eesti Tervishoiuameti juhtivinspektor ning arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni aseesimees. Jaan Sootak on Tartu Ülikooli kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetooli juhataja ning kriminaalõiguse professor. Arutelu modereerib Tartu Ülikooli filosoofia osakonna doktorant Aive Pevkur.

Allikas: Tartu Ülikooli 08.03.2010 pressiteade

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul saab kogumikus esitatu abil hinnata, mis on läinud hästi ja kus on vaja muutusi, et pakkuda neid toetusi ja teenuseid, mida inimesed täna vajavad. „Oli rõõmustav näha isade osakaalu kasvu vanemahüvitise saajate seas, milles näeme 2007. aasta seadusemuudatuse positiivset mõju. Nende valikute tegemisel olid abiks samalaadsed arvud ja analüüsid, mida võib ka uuest kogumikust leida,“ ütles minister.

Kogumikust saab muuhulgas teada, kui palju on meil töötajaid ja töötuid, milline on meie töökeskkond, kui palju ja mitu päeva olid inimesed haiglas ravil, kui palju töötab meil arste või õdesid, kuidas hindavad inimesed oma tervist ja arstiabi, milline on keskmine väljamakstud vanemahüvitise suurus, kui suur on meeste osakaal vanemahüvitiste saajate hulgas, kui palju on ööpäevaringseid hoolekandeasutusi, millised muutused on toimunud sotsiaalteenuste ja -toetuste kasutajate hulgas jne.

Kogumik pakub huvi kõigile, kes soovivad saada teavet Eesti ühiskonnas ja sotsiaalsektoris toimuvatest muutustest.

Näiteks saab välja tuua:

* 2008. aastal käis perearsti juures 70% 15-74-aastastest inimestest, väga rahul oli perearstiga neist 43% ja üldiselt rahul 49% ning rahuolematuid oli 5%. Keskmiselt käis iga inimene 2008. aastal arsti vastuvõtul 6,4 korda, sellest perearsti juures 3,2 korda.

* Kiire areng on viimastel aastatel toimunud koduõenduse teenuste kasutamises. Õendusalatöötajate koduvisiitide arv on võrreldes 2004. aastaga enam kui kolmekordistunud, ulatudes 2008. aastal 24 koduvisiidini 100 inimese kohta.

* Haiglate ravivoodite arv on 2008. aastaks võrreldes 2000. aastaga kahanenud 22%, samal ajal on tõusnud voodikäive ja lühenenud keskmine ravikestus. Hooldusravivoodite arv on vaadeldaval ajavahemikul oluliselt suurenenud.

* 2008. aasta lõpus oli ööpäevaringseid hoolekandeteenuseid osutavaid asutusi 177, nendest 6 asutust osutas teenust mitmele sihtgrupile.

* Ööpäevaringsel hooldamisteenusel viibis 2008. aasta lõpus ligi 8850 inimest, kellest 59% moodustasid täiskasvanute (eakad ja puudega inimesed) hooldamisteenuse kasutajad, kelle arv kasvab aastas ligi 200 inimese võrra.

* Psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele hoolekandeteenuste osutamine on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud. Kasv on toimunud avahooldusteenuste (toetavate teenuste) arvel, millest olulisim on igapäevaelu toetamise teenus (2008. aastal moodustas selle teenuse saajate osakaal 40% kõigist teenusekasutajatest).

* Ajavahemikul 2008/2009 langes aasta keskmine hõivatute arv ca 61000 võrra

* Töötute arv kasvas 2,5 korda ja saavutas kõrgeima taseme kogu iseseisvusaja jooksul

* Meeste osakaal vanemahüvitise saajate hulgas on olnud küll väga väike, kuid omab kasvutendentsi. Kui 2006. aastal moodustasid mehed vaid 1,7% kõigist isikutest, kellele hüvitis aasta jooksul määrati, siis 2007. aastal oli meeste osakaal hüvitisesaajate hulgas 3,9%, 2008. aastal – 6,5%.

* Aasta keskmine määratud vanemahüvitise suurus on kasvanud 6182 kroonilt 2006. aastal 9421 kroonile 2008. aastal

Väljaanne on koostatud peamiselt sotsiaalministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste kogutud ja töödeldud statistika põhjal, kuid kasutatud on ka Statistikaameti ja teiste asutuste andmeid ja uuringuid. Arvandmete kohta on esitatud ka kokkuvõtvad analüüsid ning joonised.

Kogumik on elektrooniliselt kättesaadav sotsiaalministeeriumi kodulehel (sealsamas leiab kogumiku ka vene ja inglise keeles).

Allikas: Sotsiaalministeeriumi 22.02.2010 pressiteade

Foto: cjsonline.gov.uk

22. veebruar on üle- euroopaline kuriteoohvrite toetamise päev. Kuriteoohvrite Toetamise Ühing “Ohvriabi” korraldab selle päeva puhul foorumi, kus vaadatakse tagasi 15 tegevusaastale, arutletakse, kuidas saaksime paremini toetada vaeseid ja tõrjutuid ning kuidas toetada neid, kes teistele toetust pakuvad.

Eestis on kuriteoohvritele pakutud organiseeritud kujul toetust viimased 15 aastat Kuriteoohvrite Toetamise Ühingu “Ohvriabi” (alates 1995), riikliku ohvriabi süsteemi (alates 2006) ja mitmete kodanikualgatuslike ühenduste kaudu. Kuriteoohvrite Toetamise Ühing “Ohvriabi” on koolitanud ja koondanud tugiinimesi neile, kes kuritegude kaudu on kaotanud usalduse kaasinimese ning sageli ka ühiskondliku elukorralduse vastu. Turvalisuse tagamine on riigi ja organiseerunud ühiskonna ülesanne. Iga kuriteoohver kogeb sügavat ja õigustatud pettumust süsteemis, millest saab teda üle aidata vaid õigeaegne, hooliv ja asjatundlik abi. Ohver vajab kindlasti tekitatud kahjude hüvitamist, juriidilist ja sotsiaalset nõu ning toetust, ent peamiselt lööb kuriteo kaudu kõikuma selle läbi kannatada saanud isiku mina-pilt, enesehinnang ning usaldus ja usk headusesse ning õiglusesse.

Enam kui materiaalne toetus on just emotsionaalne ja hingeline abi osutunud ohvrite suurimaks vajaduseks. Kuigi kuritegevus Eestis on stabiliseerunud ning näitab paljude raskete isikuvastaste tegude osas isegi kahanemistendentsi, ilmnevad muutunud maailmas uued kuriteoliigid, mille vastu tunneb inimene end kaitsetuna. Küberkuriteod, identiteedivargused ja läinud aastatel korduvalt avalikkuse tähelepanu paelunud lastevastased kuriteod, mis näitavad ootamatu halastamatusega ühiskonna varjupoolt, on vaid osa nendest. Eestis langeb kuriteo ohvriks ligi 250000 inimest, kui sinna juurde arvestada veel korduv ohvriks langemine ning latentse kuritegevuse ohvrid, siis on need arvud hirmuäratavalt suured. Ligi veerand Eestimaa elanikest vajab hingelist toetust, mõistmist ja usaldatavate suhete taastamist.

Ohvrite toetamine ei ole ühe organisatsiooni ega institutsiooni monopol, ohvreid saab toetada igaüks, kellel on südant näha teise valu, kannatusi ja igatsust turvalisuse ja kindlustunde järele. Ohvri toetamiseks ei pea olema professionaalne nõustaja, igaüks saab teha midagi, eestpalve, annetuse või panustatud aja kaudu. Turvalise elu tarvis saame panustada kõik koos. Euroopas on see aasta kuulutatud vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise aastaks. Vaesuse mõiste võib olla suhteline ning erinevates kultuurides erinevalt mõistetud, ent sofistiliste diskussioonide asemel on võimalus käsitleda vaesust lihtsalt, kui puuduses olemist. Ema Theresa on öelnud, et enam kui leiba vajab lääne ühiskond hoolimist ja armastust. Ja seda saab igaüks jagada.

Allikas: Kuriteoohvrite Toetamise Ühingu “Ohvriabi” 22.02.2010 pressiteade

Selle arvestuse järgi on kõige suurem Haiti toetaja Lõuna-Ameerika üks vaesemaid riike Guyana, teisel kohal Lääne-Aafrika riik Ghana ning kolmandal kohal Kanada.

Eesti ees on neljandal kohal Rootsi. Eestile järgnevad Taani, Hispaania, Soome, Norra ja Austraalia.

Absoluutsuuruses on Haitile kõige rohkem abi – 168 miljonit dollarit ehk üle 1,9 miljardi krooni – andnud Ameerika Ühendriigid.

Kanada on andnud 131 miljonit dollarit (1,5 miljardit krooni), Hispaania 45 miljonit dollarit (515 miljonit krooni), Suurbritannia 32 miljonit dollarit (366 miljonit krooni), Prantsusmaa 31 miljonit dollarit (355 miljonit krooni), Rootsi 23 miljonit dollarit (263 miljonit krooni), Saksamaa 20 miljonit dollarit (229 miljonit krooni), Brasiilia 15 miljonit dollarit (171 miljonit krooni), Austraalia 14 miljonit dollarit (160 miljonit krooni) ja Hiina 13 miljonit dollarit (148 miljonit krooni).

Eesti on eraldanud maavärinas kannatanud Haiti toetamiseks ligi neli miljonit krooni, sellest 2,5 miljonit eraldas Eesti rahvusvahelisele Punasele Ristile ning 1,35 miljonit krooni kulus Eesti päästemeeskonna Haitile saatmiseks. Eesti abi lähiajal suureneb, kuna riik on langetanud otsuse pikendada ekspertide missiooni Haitil.

Eesti Punane Rist ja UNICEF-i Eesti esindus on saanud esmaspäeva seisuga inimestelt Haiti maavärinaohvrite toetuseks rohkem kui 852.000 krooni.

Haitit 12. jaanuaril tabanud 7,0-magnituudine maavärin tegi maatasa suure osa pealinnast Port-au-Prince’ist ja ümberkaudsetest asulatest ning surmas eri hinnangutel kuni 350.000 inimest.

Allikas: BNS, 08.02.2010

UNICEF tänab kõiki häid inimesi, kes on andnud oma panuse Haiti ohvrite toetuseks.

UNICEF jätkab toetuste kogumist, kuna iga päevaga on hädaabi vajadus suurenemas.

Eestis saab jätkuvalt annetusi teha UNICEF Eesti Rahvuskomitee arveldusarvetele:

SEB Pank 10052039502009

Swedbank 221120211192

Sampo pank 332029950003

märgusõnaga “Haiti”

Kõik annetused on vabastatud pangamaksust.

UNICEF saatis Haitile 15 eksperti, kes töötavad koostöös 48 kohaliku UNICEFi töötajaga, et jagada hädaabi ja ehitada ajutisi varjupaiku ning koole. Alates 14. jaanuarist toimub peavarjutaja jäänud või vanemad kaotanud laste abistamine: psühholoogiline abi, tuvastamine ja nende paigutamine ajutistesse varjupaikadesse.

Kuna paljud koolid on hävinud, siis püstitatakse ajutisi telk-koole koos vajaliku sisustuse ja õppevahenditega.

Saarel on väga suur epideemiaoht ja lisaks esmaabi- ja hügieenivahenditele ning toidule on suur puudus ka joogiveest.

16. jaanuaril toimetas UNICEF 250.000 liitrit joogivett erinevatesse Haiti linnadesse, lisaks 17. jaanuaril 50.000 liitrit 38sse jaotuspunkti ja 120.000 liitrit joogivet pealinna haiglasse.

Läbi Dominikaani Vabariigi on saabunud 35 tonni UNICEFi hädaabi ja 3 lennukit mitmesuguste hügieenitarvete, ravimite ja meditsiiniliste aparaatidega.

UNICEF on tänaseks toimetanud Haitile 3,4 miljoni USD eest hädaabi.

Esialgsete arvestuste kohaselt on kriisiperioodiks prognoositud 6 kuud ja UNICEFi poolse abivajaduse suuruseks ligi 130 miljonit USD.

Loe lisaks: www.unicef.ee

Allikas: UNICEF Eesti Rahvuskomitee 19.01.2010 pressiteade