Foto: ERR

Tänavune rahvusringhäälingu heategevussaade “Jõulutunnel” kogub raha vaegnägijate heaks. Telefoniliinid avanevad täna ja annetada saab 26. detsembri südaööni.

Annetused lähevad Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskeskuse nüüdisajastamiseks. Eestis on vaegnägijaid ühtekokku üle seitsme tuhande, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Päevinäinud maja Tallinnas Tondil on pimedate kooskäimise kohaks olnud juba 1956. aastast saadik.

Loe edasi ERRi 17.12.2011 uudisest

„“Hea nõu lastega peredele“ on osutunud väga oodatud võimaluseks saada advokaatidelt professionaalset nõu pereõiguse vallas ning ainuvõimalik tee on projekti jätkamine. Selleks on advokaadid oma nõusoleku ka andnud. Tänaseks on nõu saanud ligi 350 inimest ja kõik need juhtumid on ühtlasi vaadeldavad kui võimalikud riigi õigusabi juhtumid, millele riik oleks nõustamiseks raha eraldanud, kuid mis tänu projektile said advokaatide poolt nõustatud pro bono ehk tasuta. Samas on mõnest juhtumist edaspidi saanud kohtuasi, kasutades ka riigi õigusabi võimalusi,“ ütles advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg.

Voltenberg lisas, et Lastekaitse Liit ja Advokatuur peavad oluliseks ka lastekaitsealase teabe, eeskätt õiguslike teadmiste, laiema auditooriumini viimist. Samuti leidsid pooled, et advokaadid võiksid senisest veelgi aktiivsemalt osaleda lastekaitse teemasid ning perekonnaõigust ja sellega kaasnevaid küsimusi puudutavate seaduste, eeskätt nende eelnõude, mh uue lastekaitse seaduse, väljatöötamisel ja arutelul. Advokatuur jätkab ka Lastekaitse Liidu poolt väljaantava ajakirja „Märka Last“ toetamist – seda nii rahaliselt kui advokaatide poolt artiklite kirjutamisega õiguslikel teemadel.

MTÜ Lastekaitse Liit juht Alar Tamm rõhutas, et Lastekaitse Liit peab projekti jätkumist väga vajalikuks ning hindab kõrgelt Eesti Advokatuuri panust laste heaolu tagamisel. „Projekt “Hea nõu lastega peredele“ on heaks näiteks ja eeskujuks eri sektorite vahelisest efektiivsest koostööst.“ lisas Tamm.

2010. aastal nõustati kokku 165 inimest ning tänavu on Tallinnas nõustamisi läbi viidud 126 ning Tartus 42 korral. Kokku on „Hea nõu lastega peredele“ raames seni nõustatud ligi 350 inimest.

Valdav enamus nõustatavate probleemidest on seotud vanemate õiguste ja kohustustega laste suhtes, nagu näiteks lapse hooldusõiguse, elukoha ja elatisraha sissenõudmisega seonduv; teemaks on olnud ka isade õigused.

2011. aastal on abivajajaid nõustanud 12 advokaati: Tallinnas vandeadvokaadid Eva Tibar-Šuvalov, Maria Mägi, Maire Arm, Helina Luksepp, Ene Mõtte, Piret Simm, Ene Ahas; vandeadvokaadi vanemabid Kairi Pobbul, Helen Hääl ja Helen-Lumelille Tomberg; vandeadvokaadi abid Senny Pello ja Veronika Aunpu. Tartus nõustavad vandeadvokaadid Li Uiga ja Marian Priks.

Nõustamine keskendub perekonnaõigusele, mille alla kuuluvad näiteks laste õigused, vanemate kohustused suhetes lastega, samuti õigused ja kohustused erinevates peremudelites, üksikvanema õigused ja muud teemad. Nõustamine hõlmab ka perekonnaõigusega otseselt seonduvaid õigusvaldkondi. Nõustamisel tutvustatakse ka riigi õigusabi olemust ja pakutavaid võimalusi ning vajadusel abistab advokaat abitaotluste vormistamisel.

Nõustamise koht ja kontaktandmed:

Advokatuuri nõustamispäevad toimuvad Tallinnas kolmapäeviti kell 15-18 Lastekaitse Liidu infokeskuses Tallinnas, aadressil Tõnismägi 3, eelregistreerimisega telefonil 6418486.

Allikas: Advokatuuri 01.12.2011 pressiteade

„Meenutame suvepuhkuse ajal reklaamikampaaniaga Euroopaga võrreldes palju noorematele Eesti vereloovutajatele, et ka ilusate ilmade ajal vajavad haiglad doonoriverd,“ ütles Eesti Doonorite Seltsi juhatuse liige Hannes Rumm.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse andmetel on 78% Eesti vereloovutajatest nooremad kui 40 eluaastat. Euroopas on alla 40-aastaseid doonoreid keskmiselt 60% ning Euroopa suurima rahvaarvuga riigis Saksamaal näiteks 55%.

„Meele teeb rõõmsaks teadmine, et Eestis on just nooremad inimesed kõige lahkemad doonorid, kes aitavad oma verega raskelt haigeid või õnnetustes vigastada saanud inimesi,“ sõnas Rumm.

Eesti Doonorite Selts korraldab viiendat aastat järjest suvist reklaamikampaaniat, et ka suvepuhkusete ajal ei väheneks haiglate verevarud. Doonorite Selts tänab ajalehti Õhtuleht ja Postimees, Ajakirjade Kirjastuse ajakirju ning Rahvusringhäälingu raadiokanaleid, mis toetavad juba viiendat suve toimuvat sotsiaalreklaamikampaaniat. Tänavu rahastab reklaamikampaaniat Sotsiaaalministeerium.

Eelmisel aastal sai Eesti haiglates erinevate verekomponentide ülekandeid üle 17.000 patsiendi. Vereloovutajate arv tõusis PERH-i verekeskuse andmetel Eestis eelmisel aastal 36 136 inimeseni ning viimastel aastatel on kasvanud püsidoonorite arv, kes käivad verd loovutamas mitu korda aastas.

Allikas: Eesti Doonorite Seltsi 17.07.2011 pressiteade

Foto: www.parentsconnect.com

Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond ootab kõikide heade inimeste abi elutähtsa abivahendi- loote tsentraalse jälgimise süsteemi – soetamiseks. Tegemist on ainulaadse järelevalvesüsteemiga Eestis, mis võimaldab ämmaemandatel ja arstidel loote seisundit väga täpselt jälgida ja seda sünnitajat mitte liigselt segades.

„Lapse sünd on imeline hetk. Enamuse jaoks kulgeb sünnitus loomulikult, kuid on ka neid peresid, kelle beebide elu ja tervise päästmiseks tuleb osutada asjatundlikku abi. Väga oluline on jälgida sünnitegevuse käigus ema ja lapse seisundit parimal võimalikul moel, samas aga sekkumata seejuures liigselt sünnitusse,“ rääkis Pelgulinna Sünnitusmaja sünnitusosakonna juhataja doktor Jana Klementsov. „Loote tsentraalse jälgimise süsteem on oluline abivahend mitte ainult probleemsete sünnituste, vaid kõikide sünnituste puhul, sest kunagi ei või teada, millise pöörde võib võtta ka üks täiesti normaalselt alanud sünnitus.“

Loote tsentraalse jälgimise süsteemi abil saadav info võimaldab hinnata abi andmise vajadust ja operatiivselt reageerida, et vältida loote hapnikupuudusest tekkida võivaid tõsiseid tervisekahjustusi. Samuti võimaldab saadud info ära hoida ebavajalikud kirurgilised sekkumised sünnituse kulgu.

Loote tsentraalse jälgimise süsteemi maksumus on 51.129 eurot.

Helistades telefonil 9006000 saab annetada 5 eurot ja numbril 9006100 annetad 10 eurot.

Samuti saab teha annetusi SA Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi pangakontodele 221014760940 (Swedbank) ja 10220049001018 (SEB).

Üheskoos on lihtsam seista selle eest, et sünnihetkest saaks uue ilmakodaniku terve elu ilus algus!

Aita alustada elu!

Allikas: Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi 07.07.2011 pressiteade

Justiitsminister Kristen Michali sõnul kehtivad Eestis juba ligi neli aastat lastega töötamise piirangud, mille eesmärgiks on tagada, et lastega vahetult kokku­puuteid eeldavatele kutsealadele ei satuks tööle inimesed, kes on süüdi mõistetud lastevastastes seksuaalkuritegudes.

„Selleks on tööandjatele ette nähtud kohustus kontrollida karistusregistrist iga kord, kui nad uut õpetajat, lasteaia- või laagrikasvatajat palkavad, kas ta on sellistes kuritegudes süüdi mõistetud. Kui lapsega seotud tööle võetakse aga isik, kellel seadusega on keelatud lastega töötada, siis saab tööandjat ka karistada. Parem oleks siiski, kui selleni ükski juhtum ei jõuaks ja see meeldetuletus püsiks meeles kõigil 365 päeva aastas, mitte vaid lastekaitsepäeval,“ rõhutas justiitsminister.

„Samuti on selline taustakontrolli võimalus olemas ka lapsevanemal, kui tal on selleks õigustatud huvi. Õigustatud huvi on olemas eelkõige juhul, kui laps viibib inimese järelevalve all ilma vanema juuresolekuta – näiteks suvelaagris, huviringis, trennis või lapsehoidja juures. Selleks saab ta teha vastava päringu karistusregistrisse, kust saab isiku eelneva seksuaalkuritegudes karistatuse kohta jah või ei vastuse,“ selgitas Kristen Michal.

Päringu saab teha aadressil www.politsei.ee/et/teenused/karistusregister/

Alates järgmisest aastast muutuvad karistusregistri andmed (va alaealisena toime pandud kuriteod ja arhiiviandmed) kõigile avalikuks.

Samuti juhtis minister hiljuti palju kõneainet tekitanud hooletusse jäetud laste juhtumi valguses tähelepanu, et igal inimesel kaaskodanikuna ja eriti lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel on kohustus hädasolevat last märgata ja sellest lastekaitset ja politseid teavitada. Kõigil on selleks võimalik, soovi korral ka anonüümselt, helistada lasteabitelefonile numbril 116111.

Allikas: Justiitsministeeriumi 01.06.2011 pressiteade

Nii tähtis sündmus nõuab ettevalmistusaega. Kirik pühendab sellele 40 päeva aastas, „vaimuliku kümnise”, mida Eestis nimetame paastuajaks. Siis läheb ristiinimene vaimus koos oma Õpetajaga 40 päevaks „kõrbesse” – kiusatustega võitlema ja Kiusajat võitma, et Ülestõusmispüha väärikalt vastu võtta.

Paastuaja viimane pühapäev kannab nime Palmipuude püha – usklikud tervitavad palmioksi lehvitades Jeesuse, oma Kuninga saabumist, nagu seda tegi Jeruusalem aastat kakstuhat tagasi. Sellele triumfipäevale järgneb aga Vaikne Nädal, mille jooksul ristirahvas saadab oma Lunastajat ka tema kannatusteel, oma Isa tahtmist täitmas – eriti kolmel viimasel päeval: Suurel Neljapäeval, Suurel Reedel ja Vaiksel Laupäeval. Siis teeb iga kogudus kaasa viimse õhtusöömaaja, Ketsemani aia palved, piitsutamise ja pilkamise, ristisurma ning hauarahu. Sel nädalal käiakse läbi kogu Kristuse kannatuslugu ehk passioon, nii nagu selle on kirja pannud neli evangeeliumi.

Nüüd veidi lähemalt Palmipuude püha tähistamisest Lääne-Euroopa katoliku kogudustes, sealhulgas Eesti omades, mida iseloomustavad kolm riitust: okste õnnistamine, protsessioon ja kannatusloo kuulamine.
Kõigepealt saab iga osavõtja rohelise oksa (meil tavaliselt urvas pajuoksa). Vaimulik õnnistab oksi palve, pühitsetud vee ja viirukiga ning siis kuulavad kõik, oksad käes, evangeeliumi jutustust Messia saabumisest Jeruusalemma. Meile tuletatakse meelde, et prohvet Sakarja oli ammu ette kuulutanud Inimese Poja võidukat saabumist, mis oli valmistatud tema jaoks juba aegade algusest: Ole väga rõõmus, tütar Siion, hõiska, tütar Jeruusalem! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja ratsutab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. (Sk 9:9) Jeesus viib prohvetikuulutuse täide: ta saadab kaks jüngrit emaeeslit ja sälgu tooma ning ratsutab Pühasse Linna rahva hõisete saatel: „Hoosanna, Taaveti Poeg! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Hoosanna üleval kõrgel!” Evangelist Matteus tuletab meelde: See sündis, et läheks täide prohveti sõna „Ütelge tütar Siionile: Ennäe, sinu kuningas tuleb su juurde – tasane on tema ja ratsutab eeslisälu, veolooma varsa seljas.” (Mt 21: 4-9)

Kirikuisad omistavad kummalegi loomale oma tähenduse: koormakandja esindab väljavalitud rahvast, kes oli kaua kandnud Seaduse koormat, sälg aga, kelle seljas ei olnud istunud veel keegi – teisi maailma rahvaid, kes polnud veel kellelegi allunud. Nüüd, lähipäevade jooksul, otsustatakse nende kahe „rahva” saatus. Juudid põlatakse ära, kuna nad ei tunne ära ega oska vastu võtta Jeesust, oma Messiat ja Lunastajat. Nende asemele astuvad kõik muud rahvad, kes iganes usu vastu võtavad. Jumal võtab nad omaks ja teeb neist oma lapsed, oma rahva, uue Jumalarahva.

Võiks arvata, et tolle päeva varahommikul, mil Jeesus asus teele Jeruusalemma, oli ta emal suur mure poja pärast: teati ju, et vaenlased tahavad teda kinni võtta ja hukata. Kuid Kristus ei läinud Jeruusalemma kaotust, vaid hoopis võitu vastu võtma: kui ta Jeruusalemma sisenes, kuulutas rahvas ta kuningaks ning laste rõõmukisa – „Hoosanna Taaveti Pojale!” – kajas veel kaua Püha Linna tänavatel ja Templiski. See kõik sündis „väljavalitud rahvast” esindavate ülempreestrite ja variseride, aga ka Rooma keisrivõimu – „muid rahvaid” – esindavate sõdurite juuresolekul.

Pärast avaevangeeliumi kuulamist algab protsessioon, millega kogudus teeb kaasa Jeesuse sisenemise Pühasse Linna. Jeruusalema rahva eeskujul lehvitatakse oksi ja lauldakse Hoosanna Taaveti Pojale! Tegemist on väga vana kombega, mis sai alguse Jeruusalemast (võibolla juba 4. sajandil) ning on sealt levinud kogu maailma.

Protsessioon lõpeb tavaliselt kirikus, kus loetakse ette Kristuse kannatuslugu (passioon), mida kuulatakse püstijalu, palmioksad käes. Kui võimalik, esitatakse passiooni – selle päeva kõrghetke – pidulikult, mitme lugeja-laulja osavõtul.
Õnnistatud palmioks, rahu ja võidu sümbol, võetakse koju kaasa, asetatakse krutsifiksi (ristilöödud Kristuse kuju) juurde ja hoitakse seal kuni järgmise aasta Tuhkapäevani, mil see tuuakse tagasi kirikusse. Seal põletatakse oksad tuhaks ja tehakse sellega usklike laubale patukahetsuserist.

Palmipuudepüha ei saa niisiis vaadelda eraldi Kristuse kannatamisest ja ülestõusmisest, kuna kõik kolm on üksteisega tihedalt seotud. See püha näitab Kristust, Jumala Poega, kes tuleb Jeruusalemma Isa tahtmist täitma: ennast kinkima, ennast ohverdama kogu inimkonna eest.

On üsna kurb, et tänapäeva kasuahne maailm võib panna unustama rõõmu, mis tuleb andmisest, enese kinkimisest. Pahatihti kaldub mõte andmise asemel hoopis saamise ja omamise peale. Ja ometigi ei seisne meie tõeline õnn omamises, isegi mitte hingerahu omamise rõõmus. Tõeline rõõm seisneb iseenese andmises Jumalale ja ligimesele.
Kristuse minek Jeruusalemma näitab, mis on tõelise armastuse sisu. Selle nimel alandas ta iseennast ning valis kannatuste ja ristisurma tee, kuid see oli ka võidu tee ja hind. Sellega asetab ta igale inimesele küsimuse: Jumal on sulle andnud oma ainukese Poja – kui palju oled sina valmis iseenesest andma?

Paavstlik auprelaat Vello Salo on Pirita kloostri vaimulik.
www.piritaklooster.ee

Vihjeliini projektijuhi Malle Hallimäe sõnul edastati vihjed ebaseaduslikust materjalist Politsei- ja Piirivalveametile. „Kriminaalmenetlus alustatakse vastavalt teate sisule ja kuriteokoosseisu olemasolul. Samas näitas 2010. aasta lõpus Põhja prefektuuri läbiviidud suuroperatsioon lapspornograafia failide allalaadijate tabamiseks, et lapspornograafia allalaadijate võrgustikud ei ole mitte ainult „lääne“ probleem. Ka Eestis on olemas sellised võrgustikud või ollakse suuremate rahvusvaheliste võrgustiku osad“, selgitab Hallimäe.

Vihjeliini töötajad käitlevad vaid avalikust võrgust avalike kanalite kaudu leitavat infot. Vihjeliin ei tegele infoga, millele ligipääsusuks on vajalik registreerimine, paroolide kasutamine või on tegemist isiku isikliku kirjavahetusega. Need vihjed edastatakse politseile, kes alustab süüteo tunnuste olemasolu korral seadust järgides süüteomenetlust.

Laste seksuaalset ärakasutamist sisaldavad materjalid, nende levitamine, tarbimine ja tootmine rikub ohvriks langenud lapse õigusi, au, väärikust ja kehalist puutumatust. Igaüks meist saab kaasa aidata sellele, et takistada taolise materjali levikut internetis andes juhtumist teada veebilehe www.vihjeliin.ee kaudu.

Vihjeliin ei ole mõeldud ainult selleks, et teavitada lapspornograafia failidest – vihjeliinile võib saata teateid igasugusest lastele ebasobiva sisuga või ebaseaduslikest materjalidest.

Eesti vihjeliin teeb koostööd eri riikide INHOPE võrgustiku vihjeliinidega, kuna sageli on ebaseaduslikku materjali sisaldav veebikeskkond loodud ja hallatud teistes riikides.

Vihjeliini tegevus on osa projektist “Targalt internetis“, mille elluviimist toetab Euroopa Komisjoni programm Safer Internet (Turvalisem internet).

Allikas: Lastekaitse Liidu 21.03.2011 pressiteade

Olev Subbi „Kevadine pööripäev“ 2009 Akrüül, õli, 60x80 cm (avaldatud oksjoni kodulehel)

Täna, 9. märtsil algusega kell 19 toimub Swissôtel Tallinnas heategevuslik kunstioksjon „Aita alustada elu!“, mille tulu läheb Pelgulinna Sünnitusmaja toetuseks. Oksjoniga kogutakse raha loote tsentraalse jälgimise süsteemi jaoks.

Oksjonile on oma säravad tööd andnud auväärsed Eesti kunstiklassikud. Maale ja graafikat saab soetada autoritelt nagu Jüri Arrak, Olav Maran, Olev Subbi, Toomas Vint, Andres Tolts, Enn Põldroos, Rein Kelpman, Laurentsius, Ivi Arrak ja Rita Raave.

Kunstioksjonilt saadud tulu annetatakse Pelgulinna Sünnitusmajale, eesmärgiga osta vajalik seade – loote tsentraalse jälgimise süsteem.

„Nimetatud diagnostikaaparaadi olemasolu tagab aastas ca 3300 sünnituse puhul ema ja lapse seisundi jälgimise sünnituse ajal parima võimalikul tasemel, aidates senisest oluliselt täpsemalt hinnata nii ema kui sündiva lapse seisundit igal hetkel, sekkumata liigselt sünnitusse. Saadava info abil on võimalik objektiivsemalt hinnata abi andmise vajadust ja operatiivselt reageerida, et vältida loote hapnikupuudusest tekkida võivaid tõsiseid tervisekahjustusi. Samuti võimaldab aparaadilt saadud info hoida ära ebavajalikud kirurgilised sekkumised sünnituse kulgu,“ kommenteerib seadme vajalikkust Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi tegevjuht Eeva Kauba.

Heategevuslikku kunstioksjonit toetab Swissôtel Tallinn. Täpsemat teavet oksjoni ja välja pandud tööde kohta leiab veebilehelt www.aitaalustadaelu.com

Allikas: toetusfondi 09.03.2011 pressiteade

UNICEF-i Eesti esindus teatas, et saadab Haapsalu lastekodu tuleõnnetusohvrite toetuseks lastekodu väikelastele sooje sokke, särke ja arendavaid mängusju, samuti avas UNICEF annetuskontod, kuhu saab teha annetusi, teatas organisatsioon BNS-ile.

Annetusi märksõnaga „Haapsalu lapsed“ saab teha Swedbankis arvele 221049382034, SEB pangas arvele 10052039502009 ning Sampo pangas arvele 33202995003. Annetuse saajaks tuleb märkida UNICEF Eesti Rahvuskomitee.

„See on üks traagilisemaid õnnetusi, mis on juhtunud Eestimaal lastega,” UNICEF Eesti president Elle Kull. “Juhtunut ei saa kahjuks muuta, kuid saame olla abiks ja toeks,“ sõnas ta.

Haapsalus väikelastekodus pühapäeval puhkenud tulekahjus hukkus kinnitatud andmetel kaheksa last ja kaks noorukit.

Hukkunute hulgas oli kolm tüdrukut ja viis poissi vanuses seitse kuni 16 aastat ning kaks täiskasvanud meessoost hooldusalust vanuses 20 ja 21 eluaastat.

Allikas: BNS, 21.02.2011

Teatrifestivali eesmärk on tutvustada doonorlust, panna noori mõtlema selle eluvaldkonna üle ning julgustada seda loovas ja lavalises vormis kujutama.

“Loominguline mõte on alati elust ees. Oleme kindlad, et just noortelt tulevad värskeimad ideed ja ootamatud lähenemised, mis aitavad meil ajaga kaasas käia,” kirjeldas festivali tähtsust verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.

„Soovime noorte jaoks korraldada ürituse, kus nad saavad oma loominguliste ja teatripäraste ülesastumistega näidata, kuidas nemad näevad doonorlust,“ selgitas verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. „Esinemiste formaadi oleme jätnud võimalikult vabaks, mistõttu trupid on saanud ise otsustada, kas nad soovivad oma mõtteid esitada näidendina või mõnes muus laval esitatavas vormis. Peamine, et esinemiste sisu oleks originaalne ning annaks edasi osalejate ettekujutuse doonorlusest ja selle rollist ühiskonnas,“ lisas Lomp.

Teatrifestival toimub Tallinnas Eesti Draamateatri väikeses saalis laupäeval kell 9.00-14.15. Võistlustulle astuvad kaheksa kooliteatrit Simunast, Käinast, Tartust, Jõõprest, Tormast ja Tallinnast.

Festivali parimad selgitab välja žürii koosseisus näitlejate Kaie Mihkelsoni ja Lauri Laglega, EHLi esindaja Maret Oomeri, verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste ja noore doonori Villu Loondega. Parimatele on välja pandud auhinnad, esikohta autasustatakse kollektiivse tasuta teatrireisiga vabalt valitud etendusele Mandri–Eestis.

Festivali toetavad Fazer, Eesti Draamateater, Põltsamaa Felix, Kalev, Coca-Cola Hellenic Eesti, Bambona ja www.dolomiit.ee.

Ajakava

9.00 Festivali avamine

Tervitussõnad verekeskuse juhatajalt dr Riin Kullastelt

Festivali kava ja kodukorda tutvustab verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp

9.15 Simuna Kool „Roosid emadepäevaks“

9.45 Tallinna Laagna Gümnaasium „Lihtne lugu“

10.15 Tallinna Kuristiku Gümnaasium „Uks ellu“

10.45 Käina Gümnaasium „Mina ja doonorlus“

11.15 Tallinna 32. Keskkool „Suur heategu lühikese ajaga“

11.45 Tartu Miina Härma Gümnaasium „Mida tulnukas ei mõista“

12.15 Jõõpre Põhikool „Sõnatu lugu“

12.45 C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool „Mida Sa täna teed?“

13.15 Žürii teeb kokkuvõtteid, võistlejate toitlustamine

13.45 Võitjate väljakuulutamine ja autasustamine

Allikas: Regionaalhaigla 16.02.2011 pressiteade

Üle Eesti erinevaist paigust Noarootsi gümnaasiumisse kokku tulnud gaidid peavad korraldajate teatel meeles heategevuse vajalikkust, abi vajavaid noori, matkavad ning tähistavad heade mõtete päeva 85. sünnipäeva.

Nädalavahetuse jooksul pööratakse erinevate tegevuste kaudu tähelepanu heategevuse ning abivalmiduse tähtsusele ning tehakse ka heategu.

Laupäeval korraldavad gaidid matkamängu, kus pannakse proovile erinevaid teadmisi ja matkaoskusi.

Heade mõtete päeva tähistatavad maailma 10 miljonit gaidi üheaegselt, et sellega üheskoos pöörata tähelepanu ülemaailmsetele probleemidele.

Heade mõtete päev on maailma gaidlikus liikumises skautluse ning gaidluse rajajate lord ja leedi Baden-Powelli ühine sünnipäev 22. veebruar. Eestis tähistatakse sündmust 22. veebruarile lähimal nädalavahetusel.

Allikas: BNS, 19.02.2011

Foto: ERR

Täna, 5. detsembril toimus Tartus Ateena keskuses üleriigiline tunnustamisüritus, kus kuulutati välja Eesti aasta 2010 vabatahtlikud. Vabatahtlikke õnnitlesid Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus ja tunnustamisürituse patroon, riigipea Toomas Hendrik Ilves.

“Võiksime mõelda vähem tehingutele, kui räägime sellest, mida inimesed teevad, mida keegi selle eest sai,” ütles president Ilves tunnustamisüritusel vabatahtlikust tegevuse kohta, “elu ei ole tehing!”

Sel aastal tunnustatati eelkõige vabatahtlikke, kes on mentori, juhendaja või algataja rollis ning andnud sellega panuse vabatahtliku tegevuse arendamisse Eestis.

Tunnustatavaid on kokku 15, kelle seas on inimesi üle kogu Eesti. 2010. aasta vabatahtlike hulgas on ka Eesti Energia personalidirektor Riina Varts, kes pälvis tunnustuse tegevuse eest Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu (PARE) juhatuse esimehena. Mittetulundusühingu juures on ta tegutsenud ligi kümme aastat, viimased viis neist ühingu juhatuses. Ta leiab, et vabatahtlik tegevus kasvatab inimestes väärtusi ning annab järjepidevuse korral võimaluse ka riigil positiivsemas suunas edasi areneda.”Elus on hästi tähtis, et elukutse ja elu kutse kokku kõlaks,” sõnas Varts, “sellepärast armastan oma tööd väga, et saan inimesi panna mõtlema, et kes ma olen ja mida ma elult tahan.”

Lisaks on tunnustatavate seas noortega tegelejaid ja noorteorganisatsioonide tegevuse korraldajaid, kohaliku elu edendajaid, heategevuslike organisatsioonide vabatahtlikke, eakate eneseabiliikumise juht ning nõrgemate abistajaid. Noorim tunnustav on sel aastal 20 ning vanim 78-aastane.

Vabatahtlikud on kaasa löönud väga erinevate organisatsioonide ning projektide juures. Näiteks Saaremaa noormehed Tom Rüütel ja Taavi Rauniste algatasid ning viisid omal nõul ja jõul läbi Facebooki kampaania „Toetame Saaremaa vaimupuudega lapsi“.

Aasta vabatahtlikud valis enam kui 40 esitatud kandidaadi seast välja üheksaliikmeline komisjon, mis koosnes vabaühenduste ja avaliku sektori esindajatest.

Tunnustamisürituse raames toimus ka raadio Ööülikooli salvestus, kus räägiti vabatahtlikkuse teemadel. Vestlusringis osalesid Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, aasta vabatahtlik 2010 Riina Varts, Palupõhja Looduskooli juht Robert Oetjen ja Marten Kaevats Uue Maailma Seltsist.

Õhtut juhtisid Maarja Küla juhataja Ly Mikheim ning arendusjuht Huko Laanoja ning esines Tartu ansambel Pahad Seemned.

Rahvusvahelist vabatahtlike päeva tähistatakse igal aastal 5. detsembril. Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse traditsioonile pandi alus 2005. aastal. Saabuv 2011. aasta on ühtlasi Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta.

Allikas: Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse 05.12.2010 pressiteade

Esitusele tulevad Eesti rahvapärandisse kuuluvad kirikukoraalid, mis on pärand Lääne-Eestist ja saartelt. Lood, mis saavad erilise südamlikkuse Liisi Koiksoni vahetu esituse läbi, on seadnud Paul Daniel.

„Need on lood, mis rahvasuus on oma elu elama hakanud,“ räägib kontserdi kunstiline juht Paul Daniel. „See muudabki nende esitluse ehedaks ja meeleolukaks,“ lisab ta. Danieli sõnul lauldakse neid lugusid tänapäeval harva, kuna meloodiad on keerukad.

Traditsionaalide seas laulab Koikson ka J. Johansoni ja Mae Kivilo laulu “Tuhat tänu” ning tuntud lugu Keeniast, “Õhtu eel”, mille on eesti keelde tõlkinud Doris Kareva.

Kontsertidega kogutakse annetusi Põhja-Tallinna lastele, kes peavad hommikusöögita koolipäeva alustama ning kes on koos vanematega kodust väljatõstmise ohus. Koostöös Peeteli Sotsiaaltöö keskusega aitab Muusikaühing Crescendo koos kontserdikülastajatega jõulurõõmu ka nendesse kodudesse viia.

Liisi Koikson on pälvinud armastatud muusiku staatuse, osaledes edukalt paljudel lauluvõistlustel ning pälvides 2006. aasta parima Eesti naisartisti tiitili. Paul Daniel on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazz-kitarri erialal ning täiendanud ennast Saksamaal jazzmuusikas ja arranžeerimises. Koikson ja Daniel on kirikukoraale varem esitanud plaadil “Tähtede taga” (2005) ning tegutsevad koos ansamblis Elletuse, mille põhirepertuaari moodustab regilaul. Kristjan Mazurtchak on koos musitseerinud Taavo Remmeli, Laura Junsoni, Rebecca Kontuse ja teiste tuntud muusikutega. Mazurtchak ja Daniel tegutsevad muuhulgas projektis “Jazz ja kirik”.

Kontserdi piletid on müügil Piletilevi ja Statoili müügikohtades üle Eesti.

”Hingemuusikaga jõuluaega” kontserdid toimuvad:

5. detsembril kell 17.00 Viimsi Püha Jaakobi kirikus

12. detsembril kell 17.00 Tartu Salemi kirikus

18. detsembril kell 17.00 Haapsalu Toomkirikus

19. detsembril kell 17.00 Tallinna Jaani kirikus

Allikas: Muusikaühing Crescendo 01.12.2010 pressiteade

Möödunud aasta detsembris esmakordselt toimunud omaalgatuslik ühisettevõtmine näitas, et kogukond koos kogudusega suudavad annetuste ja vabatahtlike abiga luua hoidva ja hooliva meelolu, ning anda seeläbi suurperedele jõudu tulla toime ka majanduslikult rasketel aegadel.

Tänase päeva seisuga on rahva annetustest kogutud 16 tuhat krooni. Lisaks on kingipakke tulnud kauplusteketist „Sõbralt-Sõbrale”, omapoolseid kingipakke on toonud ka paljud vallakodanikud. Ettevõtmise kogudusepoolse esindaja Piia Lihti sõnul pakitakse vabatahtlike abiga pühapäevaks valmis 60 kingikotti, milles kogu pere tarvis pühademaitselisi toiduaineid ja maiustusi, aga ka üllatusi ja lihtsaid, igas kodus vajalikke esmatarbeasju. „Soovime igapäevasest veidi enam pöörata tähelepanu abivajajatele meie ümber. Kinkepakk, mida ootame annetajatelt võiks olla just selline, mida iga kinkija ise sooviks saada, ” selgitas Piia Liht.

Aasta tagasi toimunud jõuluootusõhtul said paki 54 peret. Kohila jõuluootusõhtu on kutsetega, eeskava järel pakutakse teed ja piparkooke.

Jõuluootusõhtu kui kogukonna algatatud heategevusüritus oli möödunud aastal ka Raplamaa aasta teo nominent.

Ettevõtmist korraldavad Kohila baptistikogudus, kogukonna esindajad, kauplustekett „Sõbralt Sõbrale” ning vallavalitsus.

Allikas: Kohila valla 03.12.2010 pressiteade

Sel aastal tunnustatakse eelkõige vabatahtlikke, kes on mentori, juhendaja või algataja rollis ning andnud sellega panuse vabatahtliku tegevuse arendamisse Eestis.

Tunnustatavaid on kokku 15, kelle hulgas on inimesi üle kogu Eesti. Noorim tunnustav on sel aastal 20- ning vanim 78-aastane. Tunnustatavate seas on noortega tegelejaid ja noorteorganisatsioonide tegevuse korraldajaid, kohaliku elu edendajaid, heategevuslike organisatsioonide vabatahtlikke, eakate eneseabiliikumise juht ning nõrgemate abistajaid.

Aasta vabatahtlikud valis 40 esitatud kandidaadi seast välja üheksaliikmeline komisjon, mis koosnes vabaühenduste ja avaliku sektori esindajatest.

Õhtut juhivad Maarja Küla juhataja Ly Mikheim ning arendusjuht Huko Laanoja, esineb Tartu ansambel Pahad Seemned.

Tunnustamisürituse raames toimub ka raadiosaate Ööülikool salvestus, kus räägitakse vabatahtlikkuse teemadel. Vestlusringis osalevad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, vabatahtlik Riina Varts, Palupõhja Looduskooli juht Robert Oetjen ja Marten Kaevats Uue Maailma Seltsist.

Rahvusvahelist vabatahtlike päeva tähistatakse iga aasta 5. detsembril. Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse traditsioonile pandi alus 2005. aastal. Saabuv 2011. aasta on ühtlasi Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta.

Allikas: presidendi kantselei 03.12.2010 pressiteade

Foto: Toidupank

Sellel nädalavahetusel toimub 160 vabatahtliku kaasabil Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres suur Toidupanga toiduannetuse aktsioon. Puudustkannatavatele peredele saab annetada toiduaineid Rimi kauplustes laupäeval kõigis neljas linnas, pühapäeval Pärnus ja Rakveres. Annetatud toidust saavad abi raskustes inimesed kuues Eesti linnas.

“Loodame, et külastajad on lahked ja leiavad võimaluse oma kodulinna puudustkannatavaid peresid aidata,” sõnas Rimi tegevdirektor Sven Crister Östholm.

Annetusaktsioon toimub neljas linnas – Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Pärnus, kuid aktsiooni käigus kogutud toidust saavad esmaskordselt abi puudustkannatavad pered kuues Eesti linnas. Kaasa löövad vabatahtlikud peagi loodavate Jõhvi ja Viljandi toidupankade juurest ning osa laupäeval Tallinnas annetatud toidust läheb nendes linnades tühja kõhtu kannatavate inimeste abistamiseks.

Aktsioonide toimumisajad ja kohad: 4. detsembril: kell 12-18 Norde Centrumi Rimi, Ülemiste Rimi ja Lasnamäe Centrumi Rimi hüpermarketid Tallinnas, Tartu Lõunakeskuse Rimi hüpermarket ja Pärnu Rimi hüpermarket; kell 11-17 Rakvere Rimi hüpermarket. 5. detsembril: kell 12-18 Pärnu Rimi hüpermarket; kell 11-17 Rakvere Rimi hüpermarket.

Puudustkannatavate perede toetuseks on endiselt oodatud ka mündiannetused Toidupanga kogumiskastidesse kõikides kauplustes.

Ülemiste keskuse Rimi juures on laupäeval meeleolu jõuluteemaline – avatud on heade soovide postkontor koos jõuluvanaga, et kõik annetajad ja ka teised inimesed saaksid oma head soovid raskustes perede toetuseks paberile panna. Toidupank toimetab need koos toidupakkidega inimesteni. “Meie keskel on praegu väga palju inimesi, kellel on raske. Vahest on südamest tulnud hea soov ja toetav sõna olulisemgi kui toidupakk,” sõnas Toidupanga tegevjuht ja aasta kodanik Piet Boerefijn.

“Kutsume inimesi Ülemistesse ära tooma ka koju kapinurgale ja sahtlisse seisma jäänud münte. Üks Ülemistes asuv suur mündikogumistünn on kohe-kohe täis saamas ja sel moel õnnestub meil laupäeva pärastlõunaks müntidega täita esimene suur kogumistünn terves Eestis,” sõnas Boerefijn. Selle inkasseerimisest tõotab kohapeal kujuneda tõeline vaatemäng, kuna tünni kaaluks kujuneb ligikaudu 100 kilo. “Hea meelega aitame toimetada mündikogumistünni väärtusliku sisu turvaliselt Toidupanga arvele. Tegemist on erilise ja tavalisest raskema saadetisega, selle äratoomiseks saadame tugevamad mehed,” sõnas AS G4S Eesti sularahadivisjoni direktor Veiko Vaher.

Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis, töö alustamise tegevuskuludeks ja investeeringuteks vajalikud rahalised vahendid kindlustasid Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill ja Swedbank.

2010. aasta oktoobrist kuni 2011. aasta jaanuarini vältav Toidupanga mündikampaania kutsub üles eestimaalasi ja ettevõtteid annetama kroonimünte Toidupanga tegevuse laienemise toetuseks. Eesti Toidupangale tulid appi kampaaniat korraldama Eesti Pangaliit, Teeme Ära, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liit

Täpsem info: www.toidupank.ee

Allikas: Toidupanga 03.12.2010 pressiteade