Vabariigi peaepidemioloog dr Jaan Märtin teatab asutamiskoosolekul 05.09.1990 MTÜ "Eesti Assotsiatsioon Anti-Aids" moodustamisest. Vasakul: Profülaktilise Meditsiini Instituudi direktor, bioloogiadoktor Ljudmilla Priimägi ja Vabariigi tervishoiuminister dr. Laur Karu. (foto: assotsiatsiooni koduleht)

Assotsiatsioon Anti-AIDS tähistas pühapäeval oma tegevuse 20. juubelit, esmaspäeval toimub sel puhul pidulik üritus Tallinna tervishoiumuuseumis.

Assotsiatsiooni presidendi Ljudmilla Priimäe sõnul on Anti-AIDS mittetulundusühing, mis tegeleb HIV-nakkuse ja teiste sugulisel teel levivate haiguste ennetamisega ning tervislike eluviiside edendamisega.

“Eestis registreeriti esimene HIV-nakkuse juht 1988. aastal. 1990. aastal, kui ei olnud ühtki riiklikku ennetusega tegelevat organisatsiooni, asutati vabatahtlike poolt Eesti Assotsiatsioon Anti-AIDS,” rääkis Priimägi.

Assotsiatsioon töötas välja ennetustöö strateegia, mis sai aluseks valitsuse poolt 1992. aastal vastuvõetud aidsiprofülaktika riiklikule programmile.

Alates 1996. aastast teeb Anti-AIDS ennetustööd Euroopa Liidu programmi PHARE, Avatud Eesti Fondi ja teiste sihtfinantseeritud projektide vahendite arvel.

Allikas: BNS, 05.09.2010

Õuepäeval saab tutvuda Antoniuse Õuega, külastada vastrenoveeritud Gildimaja ja vaadata gilditeemalisi näitusi. Avatud on ka Antoniuse Õue Meistritemaja, kus saab uudistada meistrite töid ja tegemisi. Lapsed on oodatud mängima vana aja mänge ja kuulama vesteid vanadest ametitest, täiskasvanute jaoks kõlab loeng keskaegsest provintslikust linnakultuurist. Õuelaval esinevad Tamme Gümnaasiumi puhkpilliorkester ja mudilased, noorteansambel Dialekt, iiri muusika ansambel Paddy’s ning õhtul tantsuks Põldsepp ja pojad.

Õpitubades õpetavad meistrid soovijatele muuhulgas näiteks paberi valamist, söega joonistamist, käepaela ja hüpiksiili tegemist ning lihtsamate rahvapillide valmistamist. Iga tegevuse juures tutvustavad juhendajad kasutatavaid materjale ja esemete ajaloolist tausta.

Kogu päeva jooksul on avatud Väikegildi laat, millest võtavad osa tarbekunstnikud, käsitöölised ja kodumaise toiduga kauplejad. Laadalt saab osta erinevat talukaupa, käsitööna valminud tarbeesemeid, mööblit ja muud huvitavat.

Õuepäeval tutvustame ka sügisel tööd alustava Loovuskoja programmi. Loovuskoda on erinevas vanuses lastele ja noortele suunatud huviring, mis arendab loovat mõtlemist ja käelist tegevust.

Iga-aastaseks traditsiooniks muutunud Antoniuse Õuepäevad toimuvad sellel aastal viiendat korda, erandlikult kevade asemel sügisel. Viivituse põhjustas Lutsu 3 renoveerimine ja ümberehitus.

MTÜ Antoniuse Gild on asutatud 1999. aastal ning kujutab endast avatud ateljeede põhimõttel töötavaid meistrikodasid, mis on Tartus Antoniuse Õuel avatud aastaringselt. Huvilised saavad külastada gildi kodasid, vaadata töötamas oma ala meistreid ning osta ja tellida kohapeal valmivaid tooteid. Lisaks pakutakse õpitubades osalemise võimalust ja erinevaid ekskursioonipakette. Tegemist on erilise paigaga, kus saavad tänu Tartu Väikegildi traditsioonidest kinnipidamisele kokku ajalugu ning tänapäevane tarbekunst.

Allikas: www.antonius.ee

Foto: www.rahvakultuur.ee

2.-4. septembril toimuv rahvusvaheline seminar “Vabaühenduste roll vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni rakendamisel” toob Tallinna ligi 50 eksperti Eestist, teistest Euroopa riikidest, rahvusvahelistest vabaühendustest ja UNESCOst.

Kogu maailmas luuakse üha enam seltse ja ühinguid oma kultuuri hoidmiseks ja edendamiseks. Eesmärgistatud ühistegevus pakub rõõmu ja hõlbustab koostööd nii teiste vabaühenduste kui ka riigiasutustega. Kolme seminaripäeva jooksul saavad osalejad vahetada kogemusi ning arutleda selle üle, mida tähendab vaimse kultuuripärandi kaitse ja kuidas hoida pärandit elavas kasutuses.

Vaimne kultuuripärand hõlmab kombeid, tavasid, teadmisi ja oskusi, mis on erinevatele inimrühmadele nende igapäevaelu ja identiteedi osana omased ja olulised, olgu selleks siis seto leelo, hiiu huumor või suitsusaunas käimine. Need põlvkonnalt põlvkonnale edasiantud kultuurinähtused muutuvad koos aja ja oludega ning just nii püsivad need tänapäeva inimeste jaoks tähenduslike ja väärtuslikena.

Tekstiilikunstniku ja Heimtali koduloomuuseumi looja Anu Raua sõnul on osadus pärandiga suur rikkus, mis annab kindluse, jõu ja juured ning elutarkuse: “Kes armastab, see pärib. Kes armastab, see hoiab ja kaitseb, õpib ja uurib, püüab mõista ja mõtestada.” See ongi seminarile kogunenud vabaühenduste igapäevane töö ja tegevus, mille edendamiseks püütakse Tallinnas üheskoos leida toimivaid koostöömudeleid.

Seminar toimub UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse koostöös ning Kultuuriministeeriumi ja UNESCO toetusel.

Vaata ka: http://www.rahvakultuur.ee/?s=987

Allikas: seminari korraldajate 31.08.2010 pressiteade

“Kui Haigekassa esindaja Sirje Vaask kevadisel Käi Jala! pressikonverentsil rääkis, et eriti murettekitav on viimaste aastate andmetel kooliõpilaste ülekaalulisuse kasv, mille tulemusel on iga kümnes Eesti koolilaps ülekaaluline ning näiteks Harjumaa 5-ndate klasside õpilastest on ülekaalulised juba 14%, siis otsutasime, et saame laste ülekaalulisuse ohjamisel kaasa aidata,” rääkis Käi Jala! Tervisekõnni algataja ja eestvedaja Boriss Gubaidulin. “Ühineme üldlevinud soovitusega – tervislike eluviiside kujundamiseks kaasake ka lapsed liikumisharrastusse, minge koos perega välja liikuma!”, lisab ta.

Tervise Arengu Instituudi poolt 2009. aastal noortele välja antud soovituste alusel peab liikuma iga päev vähemalt 30 minutit. Sobiva koormuse südamele ja vereringele annab igapäevaselt näiteks kiire käimine vähemalt 30 minutit kuni tund.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur kiidab ettevõtmist ja ütleb: “Tervis on igaühele kallis vara – elame üks kord ning oma tervise eest hoolitsemine on igaühele tegelikult elu küsimus!”. Ta lisab: “Kunagi ei ole ka hilja alustada mõtteviisi muutusega tervislike eluviisidega alustamiseks või tulemuslikuks jätkamiseks,” ning toob mõned lihtsad, aga kindlad soovitused, mis tagavad hea tervise:

1) vaadake üle oma toidusedel ja muutke see tervislikumaks;

2) harrastage oma võimalustele ja võimetele vastavat aktiivset liikumist ning lisage oma kehalisele tegevusele ja liikumisele mõõdukalt võimetekohast koormust;

3) varieerige erinevaid liikumisvorme: kõndige, sörkige, ujuge, mängige palli jms (NB! Minimaalne tervisele vajalik päevane sammude arv päevas ei tohiks olla alla 10.000).

Väljend „aega ei ole“, ei pea paika. Aega tuleb võtta! Tegelege liikumisharrastustega enne või pärast tööpäeva (isiklikust kogemusest kiidan varahommikust sportimist, mis tagab kogu päevaks ülihea enesetunde: äratus kell 4.51 ja jooksuring :) – soovitan, proovige – varajased hommikud mõjuvad kaunite ja emotsionaalsete energiapommidena Teie kehale ja vaimule.

Koolidesse saadetavas kingikotis on Kätrin Karu liikumisharrastajale mõeldud raamat “Ole vormis õige toiduga” ning kooli stendile riputamiseks Käi Jala! plakat üleskutsega: “Kõnnime elu ilusaks! Kui palju Sina liigud?”. Ettevõtmist rahastatakse erasektori toel.

Käi Jala! püüab sotsiaalse algatusena tõhusalt muuta Eesti ühiskonna hoiakuid, kaasates ärisektori professionaalse kompetentsi, avaliku sektori toe ning mõlema rahastuse. “Meie jaoks on oluline, et meie organisatsioon aitaks ühiskondlikku probleemi liikumisharjumuse näol uuel ja paremal moel lahendada ning et see oleks tõendatav,” räägib Boriss Gubaidulin ning lisab, et noorukieas on just õige aeg, et kujundada tervislikud eluviisid kogu järgnevaks eluks.

Kullerfirma DPD Eesti AS

Igal ajal, igal pool: DPD on üks Euroopa juhtivaid kullerteenuse ja pakiveo ettevõtteid, mis käsitleb iga päev enam kui 1,5 miljonit pakki. DPD-l on hästi välja arendatud üle-euroopaline depoode- ja jaotusvõrgustik, mis võimaldab pakkuda era- ja äriklientidele usaldusväärset, kvaliteetset, kiire kättetoimetusaja ning ökonoomse hinnaga nii Eesti-sisest kui rahvusvahelist kullerteenust.

Vaata ka – www.kaijala.ee

Allikas: Käi Jala! eestvõtjate 01.09.2010 pressiteade

ENL küsis maikuus Justiitsministeeriumi seisukohta mittetulundusühingute liikmeks astumist puudutava õigusliku regulatsiooni kohta. Justiitsministeerium asus seisukohale, et alaealistel puudub õigus iseseisvalt mittetulundusühingute liikmeks astuda. Ka üldkoosolekul hääletamiseks peavad alaealised ministeeriumi tõlgenduse kohaselt küsima vanematelt eraldi loa. Noorteühenduste katusorganisatsioon ENL on seisukohal, et kehtiv regulatsioon vajab muutmist.

“Kirikute ja kogudustega võivad seaduse kohaselt vähemalt 15aastased isikud täna iseseisvalt liituda, kuigi tegemist on kahtlemata samavõrd kaaluka otsusega kui mõne noorteühinguga liitumise puhul. Samuti ei ole vanema nõusoleku olemasolu kuidagimoodi kontrollitav, kuna ministeeriumi hinnangul ei pea luba olema kirjalik,” sõnas ENLi juhatuse esimees Ott Heidmets.

“Nii ÜRO Lapse õiguste konventsioon kui ka põhiseadus tagavad lastele ja igaühele ühinemisvabaduse. Alates teatud vanusest on oluline, et noored oleksid oma otsustes iseseisvad. Kõik õigused ei saa alata 18. eluaastast, “ lisas Heidmets.

Mittetulundusühingu, sealhulgas noorteühingu, lihtliikmeks astumine ei ole ENLi hinnangul nii kaalukas otsusus, et seda ei võiks alla 18aastane noor teha iseseisvalt.

ENL esitas Justiitsministeeriumile ettepaneku muuta ka liikmelisust puudutavaid teisi seadusesätteid. ENLi hinnangul peaks kirjaliku avalduse esitamine ühinguga liitumisel olema kohustuslik, samuti peaks seadus üheselt defineerima mittetulundusühingu liikme, et välistada olukord, kus mõned ühingud loevad oma liikmeteks ka inimesi, kes pole sellest ise teadlikud, kuid on kunagi osalenud mõne MTÜ poolt korraldatud üritusel.

Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, mis ühendab 49 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda. ENL esindab liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustab noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

Allikas: Eesti Noorteühenduste Liidu 30.08.2010 pressiteade

Foto: www.muhumuuseum.ee

Rannarahva Koda ja veebiportaal Mereblog korraldavad laupäeva õhtul teist aastat järjest muinastulede öö, kutsudes Eesti inimesi süütama õhtul mere ääres lõkke või küünla.

Ettevõtmise korraldajate eesmärk on täita rand tuledega nii, et igast kohast oleks näha vähemalt ka kahte teist tuld, teatas MTÜ Rannarahva Koda BNS-ile.

Esimest korda tähistati Eestis muinastulede ööd mullu augusti viimasel laupäeval ja siis süttis Eesti randades sadu lõkkeid.

Reedeõhtuse seisuga on muinastuled.ee veebilehel registreeritud 221 lõket, mille süütamisest võtab osa 12.300 inimest. Lõkketeateid on tulnud kõikidest mereäärsetest maakondadest. Veebikülastuste statistika järgi on huvi muinastulede öö ürituse vastu on tänavu suurem kui mullu.

Tihedamalt süttib muinastulesid Harjumaal ja Pärnu maakonnas, eriti tihedalt süüdatakse lõkkeid Treimani külas, Kolga-Aablas ja Vihterpalus. Saartest on teated tulnud näiteks Pringilt, Pranglilt, Aegnalt, Pedassaarest, Rammu saarelt, Naissaarelt ja Kerilt. Muinastuled süttivad ka sisemaal, näiteks Kallastel, Põlvas, Elvas ja Otepääl.

Muinastulede öö on lõkete süütamise üritus augustikuu viimase laupäeva õhtul, mis sai alguse 1992. aastal Soomest ning nüüd on see saamas traditsiooniks kõigis Läänemere-äärsetes riikides. Vanimad kirjalikud andmed tuledega teadete edastamisest Läänemere regioonis pärinevad viikingiajast. Siis toimis rannikul laevateede läheduses juba ühtne, ulgumerelt kuni sisemaani ulatuv valvesüsteem. Sellesse pidi iga ranniku kogukond andma lõkke süütamisel ja hoidmisel oma kindlaksmääratud panuse ja kandis küllalt ranget vastutust teate mitteedastamise korral.

Kaasajal süüdatakse augusti lõpus lõkked Läänemere kallastel selleks, et näidata mererahva ühtsust ning tuletada meelde ajalugu ja kultuuripärandit.

Allikas: BNS, 28.08.2010

Foto: www.arenasport.ee

Koostöös Eesti Tervise Fondi, Kultuuriministeeriumi, Tallinna Ülikooli ja Ujumisliiduga on Ujumisliidu koduleheküljel võimalus vaadata ujumise algõppe videot ning selgeks saada ujumise põhitõed.

„Tänavusel suvel oleme pidanud tõdema, et Eesti inimeste ujumisoskus on puudulik, samuti ülehinnatakse oma võimeid,“ sõnas Eesti Tervise Fondi esimees dr. Eero Merilind. „Korrektsete ujumisoskuste omandamine on oluline uppumissurmade vähendamisel ning kunagi ei ole hilja ujumist korralikult selgeks õppida. Nüüdsest on ujumise algõppe videot võimalik vaadata leheküljelt swimming.ee/opiujuma/vaata/.“

Eesti Tervise Fondi algatas ka juunis ideekonkursi „Kuidas vähendada uppumissurmasid?“. Oma ettepanekuid saab saata augusti lõpuni Eesti Tervise Fondi koduleheküljelt ehf.ee/minuideed.php ja www.arst.ee internetiportaalist https://www.arst.ee/et/uppumissurmad.

Parimad ideed uppumissurmade vähendamiseks valib septembri keskel välja žürii, kuhu kuuluvad Evelin Ilves, südamearst Margus Viigimaa ja Maailma Terviseedenduse Assotsiatsiooni juhatuse liige Anu Kasmel.

SA Eesti Tervise Fond on asutatud 25. mail 2007, mille eesmärk on eesti rahva tervise areng, aktiivse eluea pikenemine, tervislike eluviiside propageerimine ning terviseteabe jagamine.

Allikas: SA Eesti Tervise Fond 24.08.2010 pressiteade

Foto: ten.ee

Täna tutvustati ühiskonnaõpetuse õpetajate suvekoolis Väimelas maailma suurima õpilaste kodanikuhariduse uuringu tulemusi, milles 140.000 teismelise õpilase hulgas osales ka 2743 Eesti kaheksanda klassi õpilast ja 1863 nende õpetajat.

Parimat teadmiste taset näitasid taaskord Soome õpilased, kellele napi vahemaaga järgnesid Taani, Korea ja Taiwan. Eesti hõivas 38 riigi seas kõrge 12. koha, edestades näiteks Inglismaad, Sloveeniat, Venemaad, Hollandit, Austriat. Meist oluliselt parem teadmiste tase on vaid viie riigi õpilastel. Kui pea kõikides maades tase kümne aastaga langes, siis Eesti oli üks nendest kolmest, kus õpilaste kodanikukompetentsus tõusis.

Lisaks teadmiste taseme hindamisele koguti hulgaliselt materjali demokraatlike väärtuste, kodanikuhoiakute ja noorte planeeritava osaluse kohta. Võrreldes 1999. aasta uuringuga pöörati seekord suuremat tähelepanu koolidemokraatiale ja õpilaste tegelikule osalemisele kodanikuühiskonnas.

Uuringust selgub, et Eesti noorte kaasatus koolivälistesse ühendustesse ei jää alla rahvusvahelisele keskmisele, kuid otsustamisel oma kooli elus on pilt vastupidine – kui riikide lõikes keskmiselt on kooli asjade otsustamisse haaratud 40%, siis Eestis vaid 24% õpilastest.

53% Eesti 8. klassi õpilastest omab juba parteilist eelistust, kuigi vaid 23% neist usaldab erakondi kui institutsiooni. Kõrgeimat usaldust pälvib Eesti noorte silmis kaitsevägi (75%).

Rahvusvaheline Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsioon (IEA) viis kodanikuhariduse küsitluse läbi eelmisel aastal, uuringus osalesid 38 riiki. Eesmärgiks oli hinnata, kuivõrd on noored valmis võtma kodanikurolli kiiresti muutuvas maailmas ning kui palju aitab neid selles kool.

IEA Kodanikuhariduse uuring sarnaneb teiste rahvusvaheliste uuringutega nagu PISA ja TIMSS, kus riike võrreldakse nii õpilaste teadmiste kui ka nende väärtusorientatsioonide ja hoiakute põhjal. Hetkeolukorra hindamise kõrval näitavad tulemused ka neid muutusi, mis noorte kodanikukultuuris on toimunud võrreldes 1999. aastaga, mil toimus eelmine IEA Kodanikuhariduse uuring.

Eesti osalust IEA Kodanikuhariduse uuringus ICCS 2009 rahastasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Komisjon, uuringu viis läbi Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi uurimisgrupp professor Anu Tootsi juhtimisel.

Allikas: HTMi 23.08.2010 pressiteade

Marika Valk (foto: ERR)

Eesti Koostöö Kogu nõukogu valis oma uueks esimeheks UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni juhi Marika Valgu. Samuti otsustas nõukogu käivitada kümneid valitsusväliseid organisatsioone koondava Harta 2011 uue programmdokumendi ettevalmistamise. Eesti riigi ja ühiskonna tuleviku võtmeküsimustele ja arenguvõimele keskenduva Harta konsultatsioonid algavad käesoleval aasta sügisel.

„Koostöö Kogul on meie ühiskonnas täita väga oluline roll – käsitleda tõenduspõhiselt ning arendada ühiskondlikku debatti Eesti arengu jaoks tähtsates valdkondades, olgu selleks siis meie inimvara tulevik ja rahvussuhted, hariduse ja tööjõu temaatika või laiemalt võttes inimeste elukvaliteet ja meie elukeskkond. Just enesekriitilise ja samas ülesehitava vaatega ühiskonnas saame endale seada uued arengueesmärgid ning hoida otsustajate horisonti üle valimistsüklite. See on Eesti demokraatliku arengu jaoks ülioluline,“ sõnas Eesti Koostöö Kogu nõukogu värske esimees Marika Valk.

Koostöö Kogu nõukogusse kuuluvad tuntud valitsusväliste organisatsioonide esindajad ja eksperdid: iluuisutamistreener Anna Levandi, Eesti Kirikute nõukogu president piiskop Einar Soone, tuntud ettevõtja Olari Taal, Eesti Keele Instituudi direktor ja Tartu Ülikooli professor Urmas Sutrop, ettevõtja ja Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare (Koostöö Kogu nõukogu aseesimees), Tallinna Ülikooli professor Rein Veidemann. Koostöö Kogu igapäevatööd juhib Peep Mühls.

Eesti Koostöö Kogu (www.kogu.ee) on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes. 2008 aasta veebruaris võeti vastu vastav programmdokument – Harta 2008. Edaspidi iga kolme aasta tagant uuendatav Harta 2008 keskendub Eesti arengu neljale võtmevaldkonnale – rahvastikule ja rahvatervisele, haridusele, tööjõule ning rahvustevahelistele suhetele. Nendes küsimustes on Harta osalised esitanud konkreetsed ettepanekud Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele ning avalikkusele aruteluks (2008- hariduse pikaajalise strateegia koostamiseks; 2009 – inimvara arengust ja maksupoliitika aluste aruteluks väheneva tööealise elanikkonna tingimustes). Harta ettepanekute tulemusena koostab Koostöö Kogu partnerluses Eesti Haridusfoorumiga ning Haridus- ja Teadusministeeriumi osalusel (vastav koostööleping sõlmiti septembris, 2009)

Eesti pikaajalise hariduse strateegiat. 15. juulil 2010 esitlesid Eesti Koostöö Kogu ja Säästva arengu komisjon Eesti Inimvara Raportit (täpsem informatsioon asub aadressil: (www.kogu.ee/public/Eesti_Inimvara_Raport_IVAR.pdf). Raport on poliitikasoovituste dokument, mis käsitleb kompleksselt Eesti inimvara pikaajalisi probleeme ja nende lahendamise võimalusi.

Harta protsessiga on tänaseks ühinenud 73 organisatsiooni. Koostöö Kogu ja Harta protsess ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatusega, vaid kutsub neid koostööle. Koostöö Kogu tegevuse väljunditeks on lisaks Harta Ettepanekutele samuti Eesti Inimarengu Aruanne (EIA), mis vaatab Eesti arengut rahvusvahelises võrdluspildis. EIA arutelud olulise riikliku küsimusena on Riigikogus toimunud 2008. aasta septembris, 2009. aasta mais ja aprillis 2010. EIA on kättesaadav nii eesti kui inglise keeles ning kokkuvõte vene keeles (vt www.kogu.ee ).

Käesoleva aasta maikuus kutsuti Koostöö Kogu eestvedamisel ellu Rahvuste Ümarlaud, mille ülesandeks on kaasata Eesti ühiskonna jaoks oluliste küsimuste aruteludesse erinevast rahvusest, erineva emakeele ja kodakondsusega Eesti elanikke. Ümarlaua tegevus on teemapõhine. Igal aastal määratleb ümarlaud fookusteema, millele antud aastal keskendutakse. Ümarlaua töö tulemuseks on avalik aruanne, mis edastatakse koos ettepanekute ja soovitustega Vabariigi Presidendile ning asjaomastele seadusandliku ja täitevvõimu organitele. Rahvuste Ümarlaud loob eeldused laiapõhjalisteks aruteludeks võimalusega kujundada ettepanekud tõenduspõhiselt ja eksperthinnangutele tuginedes.

Allikas: Koostöö Kogu 23.08.2010 pressiteade

„Eesti on palju üksikvanematega peresid ja paljud neist on suures hädas just selletõttu, et neil puuduvad vajalikud lähisuhted – oma vanematest elatakse kaugel või on suhted halvad. Nii puudub üksikvanematel tihti lihtsalt inimlik tugi, kes aitaks igapäeva muredes ja kellega saaks kasvõi lastekasvatusega seoses nõu pidada,” ütleb seminari korraldaja psühholoog Tiia Lister.

Seminari eesmärk on suurendada tugispetsialistide ja vabatahtlike valmisolekut olla toeks üksikvanemaga perele, suurendada psühholoogia-alaste teadmiste pagasit selles valdkonnas ja õppida tundma positiivseid mudeleid, mida kasutatakse Soomes.

Seminaril kõnelevad Soome tunnustatud pereterapeut Saara Kinnunen ja pedagoogikadoktor Jaana Vasama.

Seminar toimub Tallinnas Lauliku Lasteaias Kivimäe tn.17.

Vaata ka: www.ellu.ee

Allikas: MTÜ Ellu 16.08.2010 pressiteade

Aadu Luukase Missioonipreemia antakse isikule või organisatsioonile, kes paistab silma Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja inimeste elukvaliteedi edendamisega. Missioonipreemia väärtus on kuni üks miljon krooni. Missioonipreemia laureaadi kandidaate võivad esitada kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Tuginedes ekspertarvamustele teeb Missioonipreemia Laureaaditiitli omistamiseks otsuse Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu koosseisus: Indrek Luukas (nõukogu esimees), Tõnu Kaljuste, Andres Keevallik, Sulev Loo, Hans H. Luik, Peep Mühls, Andres Root, Einar Soone, Urmas Sõõrumaa, Marika Valk ja Raivo Vare.

Missioonipreemia laureaadikonkurss viiakse läbi koostöös Eesti Koostöö Koguga. Laureaaditiitel antakse üle käesoleva aasta novembri lõpus toimuval pidulikul tseremoonial.

Aadu Luukase Missioonipreemiat antakse välja 2007. aastast. Esimese Missioonipreemia pälvis Tallinna Lastehaigla Toetusfond, 2008. aastal valiti Missioonipreemia laureaadiks tuntud ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov. Möödunud aastal pälvisid Missioonipreemia Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen ning Sihtasutus Metsaülikool. Missioonipreemia väärtusega üks miljon krooni jagati laureaatide vahel võrdselt. Täpne informatsioon Aadu Luukase Missioonipreemia 2010 konkursi tingimuste kohta on saadaval aadressil www.luukasfond.ee

AADU LUUKASE MISSIOONIPREEMIA 2010 KONKURSI KUULUTUS

Aadu Luukase Sihatasutus kuulutab välja Aadu Luukase Missioonipreemia 2010 konkursi

Eesmärk:

Aadu Luukase Sihtasutuse (edaspidi Sihtasutus) eesmärk on Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu edendamisele ja rahva elukvaliteedi tõstmisele suunatud tegevuste toetamine. Selle eesmärgi saavutamiseks annab Sihtasutus välja Aadu Luukase Missioonipreemia (edaspidi Missioonipreemia)

Tingimused:

1. Missioonipreemia antakse isikule või isikutele, kes on silma paistnud Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja rahva elukvaliteedi tõstmisele suunatud tegevuse edendamisel.

2. Missioonipreemia suurus on kuni 1.000.000 (üks miljon) krooni. Sihtasutuse Nõukogul on nimetatud summa piires õigus anda välja enam kui üks Missioonipreemia.

3. Missioonipreemia antakse välja käesoleva aasta novembrikuus toimuval pidulikul tseremoonial.

4. Kaalukatel põhjustel, eriti juhtudel, kus nõukogu arvates Missioonipreemiat väärivaid kandidaate ei ole esitatud, võib nõukogu otsustada konkreetsel aastal Missioonipreemiat mitte välja anda.

5. Sihtasutuse Nõukogu avalikustab mõistliku aja jooksul enne Missioonipreemia Laureaadi (edaspidi Laureaadi) välja kuulutamist Laureaadi kandidaatide hulgast välja valitud Sihtasutuse Missioonipreemia Nominendi(d) (edaspidi Nominendid).

6. Laureaadi kandidaate võivad esitada kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, samuti Sihtasutuse nõukogu liikmed ja juhatuse liikmed.

7. Laureaadi kandidaadiks esitamise avaldusi oodatakse Sihtasutuse juhatuse liikme nimele 24. septembriks, 2010. aastal hiljemalt kell 16.00 kirjalikult aadressil Roheline aas 5, Tallinn 10150.

8. Sihtasutus ei avalikusta Laureaadi kandidaate, välja arvatud punktis 5 ette nähtud Nominentide avalikustamine.

9. Laureaadi kandidaatide esitamisel tuleb kandidaadiks esitamise avaldusele, mis on esitaja volitatud esindaja poolt alla kirjutatud, lisada põhjendused, miks kandidaat väärib Missioonipreemiat. Soovitatav on lisada eelnimetatud põhjendust illustreerivad materjalid.

10. Nõukogu analüüsib esitatud Laureaadi kandidaate ja nende kandideerimise aluseks olevaid töid, tegevust ning muid asjaolusid ja teeb otsuse Nominentide nimetamise kohta nii, et oleks tagatud punkti 4 sätete mõistlik järgimine.

11. Nõukogu teeb otsuse Missioonipreemia määramise kohta mõistliku aja jooksul enne Missioonipreemia väljaandmise tseremooniat.

12. Missioonipreemia konkurss korraldatakse koostöös Sihtasustusega Eesti Koostöö Kogu.

13. Laureaadi kandidaatide ja nende kandideerimise aluseks olevate tööde, tegevuste ning muude asjaolude analüüsimisel on nõukogul õigus kasutada vastava valdkonna ekspertide abi ning paluda neilt ekspertarvamusi. Ekspertide nimed ja ekspertarvamuste sisu on konfidentsiaalsed, kui Sihtasutuse nõukogu ja asjakohane ekspert ei lepi kokku teisiti.

Täiendav informatsioon: www.luukasfond.ee ; email: info@luukasfond.ee

Allikas: sihtasutuse 16.08.2010 pressiteade

“Loodan, et alanud noorte aastal märgatakse ja väärtustatakse noorte osaluse tähtsust ka sellistes valdkondades, kus seda seni nähtud ei ole. Soovin väga, et erinevad ühiskonnagrupid, kes seni ei ole näinud kokkupuutepunkti noortega, peaksid peale seda aastat noorte arvamuse ärakuulamist iseenesestmõistetavaks,” nimetab Eesti Noorteühenduste Liidu esimees Ott Heidmets ootusi alanud noorte aastale.

“Kõige rohkem sooviksin aasta möödudes tõdeda, et noored tahavad ja oskavad ühiskonnale olulistel teemadel kaasa rääkida paremini kui kunagi varem,” lisab Heidmets ka ootusi noorte endi suhtes.

ENL toob noorte tähtpäevaks Tartusse erinevad töötoad alates filmi- ja montaaži töötoast lõpetades žongleerimise ja köielkõnniga. Kohal on ka üle Eesti kokku tulnud erinevad noorteorganisatsioonid, Elav Raamatukogu, peetakse debatte edukuse ja noorte võimaluste üle ning jagatakse noorteinfot. Laval esinevad noortebändid, ansambel Ska Faktor, afrobrasiilia teater-performance’i, DJ-d ja tantsutrupid.

Mart Reiniku Gümnaasiumi staadionil peab Haridus-ja Teadusministeerium minister Tõnis Lukase juhtimisel jalgpallilahingut Eesti Noorteühenduste Liidu võistkonnaga.

Koostöös armastusfilmide festivaliga Tartuff näidatakse ka filmi “Haridus”.

Sündmuse tegevused toimuvad Küüni tänaval, Kaubahoovi pargis, Kaubamaja parklas ja Raekoja platsil alates kell 14:00. Kõik programmi üritused on tasuta!

ENL korraldab noortepäeva alates 2002. aastast ning soovib päevaga juhtida tähelepanu noorte probleemidele ja suunata ühiskonda noori rohkem väärtustama. 49 noorteorganisatsiooni ühendav katusorganisatsioon soovib noortepäevaga pakkuda nii meelelahutuslikke kui ka tõsisemaid ideid ja tegevusi, et noorte areng, ning seeläbi ka ühiskonna jätkusuutlikkus, ei pidurduks. Käesoleva noortepäeva põhiidee on pakkuda erinevas vanuses noortele nii sisulisi kui meelelahutuslikke tegevusi, et aidata noortel paremini realiseerida oma unistusi ja leida oma tee.

Noortepäeva kodulehekülg ja programm: www.noortepaev.com

Toetajad ja partnerid: Haridus-ja Teadusministeerium, Lava, Tartu Linnavalitsus, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, Lille Maja, Tartuff, Tartu Kaubamaja, Rate.ee, Eesti Jalgpalli Liit.

Noortepäeva erimenüüd pakuvad kohvikud: Caffe Truffe, Werner, Kapriis, Suudlevad Tudengid, Menüü ja Ruuni Pizza.

Allikas: ENLi 12.08.2010 pressiteade

Laupäeval algaval kokkutulekul esinevad mitmed looduskaitse seltsiga seotud inimesed, teiste seas Tõnu Viik, Urmas Tartes, Arnold Rüütel, Veljo Tormis, Anto Raukas ja mitmed teised. Esineb filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhtimisel.

2010. aastal täitub 100 aastat Eesti looduskaitset. Looduskaitse alguseks loetakse 14. augustit 1910, kui Artur Toomi eestvõttel sündis Vaika linnukaitseala, mis oli ka Baltimaade esimene kaitseala.

Allikas: BNS, 31.07.2010

Märkimaks seda tähtpäeva avatakse mälestustahvel endisel Tallinna Seltskondlikul Majal Aia t. 12 Tallinna Rotary Klubi asutajaliikmetele. Selles hoones käisid koos Tallinna Rotary klubi liikmed eesotsas Konastantin Pätsi ja Johann Laidoneriga kuni 1938.aastani. Hiljem kogunemiskoht muutus.

Rotary liikumine Eestis sai tegutseda kuni Nõukogude võimu kehtestamiseni, kes sulges kõik klubid ja represseeris nende liikmeid. Rotary liikumine taastati Eestis 1991. aastal, kui taasasutatud Tallinna klubi sai Rotary Internationali peakorterist tunnustuskirja, mille andis 5.märtsil üle toonane Rotary Internationali president Paolo Costa isiklikult.

Hetkel tegutseb Eestis 14 Rotary klubi Tallinnas, Tartus, Pärnus,Viljandis, Põlvas, Haapsalus, Kuressaares, Raplas ja Türil.

Mälestustahvli avamine Rotary liikumise asutajatele Eestis toimub laupäeval, 31. juulil kell 13.

Allikas: klubi pressiteade

MTÜ teatel toimub kell 16 riigipea haual vaimulik talitus, kus teenib Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku preester isa Aleksander, seejärel esineb kõnega Pätsi muuseumi riigikogu liikmest esimees Trivimi Velliste. Mälestustalitusele järgneb küünla süütamine Kloostrimetsa talu õuel, kus külalisi tervitab presidendi pojapoeg Matti Päts.

Pätsi muuseum tähistab Eesti esimese presidendi perekonna küüditamise aastapäeva alates 1989. aastast, mil nende kodutalu õuel avati mälestuskivi.

Päts suri 1956. aasta 18. jaanuaril NSV Liidu Kalinini oblastis. Tallinna Metsakalmistule maeti tema põrm ümber 1990. aastal.

Allikas: BNS, 28.07.2010

2007.a valitud kultuurinõukogu

Kuigi Eestis asuva rootsi vähemusrahvuse kultuurilist omavalitsust juhtiva uue kultuurinõukogu koosseisu valimised toimuvad tänavu 19.-21. novembril, otsib kultuuriministeerium juba praegu paremaid võimalusi eestirootslaste ajaloolist ning pärimuslikku väärtust omavate varade säilitamiseks ja eksponeerimiseks.

Kultuuriministeeriumis toimunud rootsi vähemusrahvuse kultuuriautonoomia valimiste peakomitee koosolekul otsustati kultuurinõukogu korralised valimised läbi viia tänavu 19., 20. ja 21. novembril. Kuna valimiste korraldamise aluseks olev rahvusnimekiri esitatakse 23. augustiks esmalt siseministeeriumile kontrollimiseks ja seejärel kultuuriministeeriumile kinnitamiseks, siis on valimisteks registreerumiseks seda siiani mitte teinud eestirootslastel jäänud vähem kui kuu aega.

Eeloleval neljapäeval osaleb kultuuriminister Laine Jänes Vormsil Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 20. aastapäeval. Piduliku jumalateenistuse käigus kirjutatakse alla deklaratsioon ühiste kavatsuste protokolli koostamisest, mille eesmärk on otsida ühiselt parimaid võimalusi eesti-rootsi koguduste kirikuvarade fikseerimiseks, säilitamiseks ja eksponeerimiseks, märgitakse kultuuriministeeriumi eelteadaandes.

Eestirootslaste rahvusnimekirjas on praegu ligikaudu tuhat nime, kuid ennast eestirootslasena määratlevate ja rannarootsi kultuuri säilitada soovivate inimeste hulk, kes võiksid kultuurinõukogu valimistel osaleda, on kindlasti palju suurem, ütles valimiste peakomitee juht Epp Mitt BNS-ile.

Rahvusnimekirja kantakse isik tema kirjaliku avalduse alusel, mis esitatakse isiklikult või saadetakse posti teel. Määrav ei ole mitte isiku rahvastikuregistrisse kantud rahvus, vaid tema päritolust, elukohast või muudest põhjustest tingitud kuuluvustunne, kuid kindlasti tuleb esmakordselt valimistel osaleda soovijatel teha see tahteavaldus hiljemalt augusti keskel, rõhutas Mitt.

Esimesed Eesti taasiseseisvumise järgsed rootsi vähemuse kultuurinõukogu valimised peeti 2.- 4. veebruaril 2007. Hääletamiseks oli toona kaks võimalust, kas posti teel või mõnes valimisjaoskondadest, mis asusid Tallinnas, Haapsalus ja Stockholmis. 21-liikmelise kultuurinõukogu valimistest osavõtt oli aktiivne, võimalust nendel osaleda kasutas üle 75 protsendi valimisõiguslikest isikutest.

Allikas: BNS, 26.07.2010