Foto: ERR

Tänavune rahvusringhäälingu heategevussaade “Jõulutunnel” kogub raha vaegnägijate heaks. Telefoniliinid avanevad täna ja annetada saab 26. detsembri südaööni.

Annetused lähevad Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskeskuse nüüdisajastamiseks. Eestis on vaegnägijaid ühtekokku üle seitsme tuhande, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Päevinäinud maja Tallinnas Tondil on pimedate kooskäimise kohaks olnud juba 1956. aastast saadik.

Loe edasi ERRi 17.12.2011 uudisest

Lauri Beekmann

Teisipäeval, 22. novembril korraldab Eesti Karskusliit koostöös Võhma Gümnaasiumi, Võhma Linnavalitsuse ja Viljandimaa tervisetoaga peamiselt Kesk-Eesti õpetajatele suunatud õppepäeva “Alkoholi tarbimise ennetamine koolikeskkonnas”.

Õppepäev toimub laiema alkoholiennetusliku ISE projekti ettevalmistuse raames ja osana. „ISE projekt on võistluslik ja meeskondlik mäng, mille raames täidavad koolinoored kahe kuu jooksul iganädalaseid ülesandeid, mis kõik puudutavad mingil moel alkoholiproblemaatikat ja tervislikke eluviise,“ selgitas Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann.

Järgmine ISE mäng jõuab Tervise Arengu Instituudi rahalisel toel koolidesse 2012. aasta kevadel. Hetkel kestab ISE projekti arendusperiood, mille raames on mängu sisulist osa analüüsinud kasvatusteadlased, et suurendada mängu efektiivsust projekti eesmärkide saavutamiseks. Ka Võhmas aset leidva õppepäeva raames kogutakse koolidelt tagasisidet, kuidas sellist väljastpoolt koolidesse pakutavat projekti paremini teostada ning kuidas suurendada nii õpilaste kui ka õpetajate tahtlikkust projektis osaleda.

„Rahvusvahelised teadusuuringud on näidanud, et koolipõhised ennetusprojektid on üsna minimaalse kasuteguriga. Nad võivad suurendada teadlikkust, kuid paraku ei muuda käitumist. Samas on kooli keskkond tohutult suure potentsiaaliga koolinoorte mõjutamisel ning nende samade uurimuste põhjal on ka teada, mis aitavad seda efektiivsust siiski suurendada. ISE projekti eesmärgiks on märkimisväärselt tugevdada noorte enda aktiivsust osalemises. Rõhk ei ole mitte sellel, mida meie neile räägime, vaid mida nad ise avastavad ja meeskonnas toimides leiavad,“ selgitas Beekmann.

„Kõige paremini teavad kooli keskkonnaga kaasnevaid olustikke ja probleeme ikka õpetajad. Nii on meie õppepäeva eesmärgiks kuulata õpetussõnu ja kogemusi neilt ning samas jagada ka neile ideid alkoholi tarvitamise ennetamiseks noorte seas.“

Õppepäeval räägib koolituskeskuse ELLU koolitaja psühholoog Tiia Lister noorte riskikäitumise põhjustest ja terve koolikeskkonna vajalikkusest. Viljandi Maavalitsuse terviseedendaja Elo Paap räägib terviseedendusest ja tervise sekkumistest. Kristiina Lepa ISE projekti meeskonnast tutvustab alates 2005. aastast toimivat projekti ja selle eesmärke. Karskusliidu juht Lauri Beekmann tutvustab viimaste aastate alkoholi ja noorte teemalisi teadusuuringuid ning Võhma Gümnaasiumi õppealajuhataja Luule Tiirma juhtimisel toimub avatud vestlusring, mille eesmärgiks on jagada ja koguda kogemusi nii õnnestumiste kui ka ebaõnnestumiste seast.

ISE projekt sai alguse 2005. aastal, kui Karskusliidu kokkukutsumisel planeeriti koolidele suunatud koostööd koos noorteorganisatsioonidega Juvente ja Rajaleidjad ning Üliõpilasseltsiga Liivika. Tollal Euroopa Noorte rahastamisel läks pilootprojektina ISE mäng kõigepealt Tartumaa koolidesse. Hiljem on TAI rahalisel toel projekt jõudnud koolidesse üle Eesti.

Allikas: Eesti Karskusliidu 21.11.2011 pressiteade

Kogu heaoluühiskond, eriti aga Eesti, elab eksperimentide ajastul. Kahtluse alla on seatud praktiliselt kõik, mis üht rahvuskultuuri on ajaloos alal hoidnud. Alates mõtteviisist, religioonist, kunstiloomingust, haridusest, tervishoiust ning lõpetades majanduse ja meelelahutusega – kõigis eluvaldkondades muutub kõik enne, kui muutuste viljad küpsevad ja tunnistust annavad, kas tegemist on hea või halva asjaga. „Hinnake puud tema viljadest!“ ütleb õpetussõna.

TriaLogos kutsub hetkeks aega maha võtma ning vaatlema, mis toimub seespidiselt ja ümberringi.

Teema PEREKOND on väga mitmekihiline: on ju mõttekaasluses tihtipeale tugevam side kui füüsilises kooselus. Ka meistrite tsunft sarnaneb perekonnale, kus ametioskust põlvest põlve edasi pärandatatakse.

Perekonna all on tänini mõistetud keskkonda, mille kaudu maailm uueks luuakse. Seda nii vaimses kui füüsilises mõttes. Kui see keskkond saab rikutud ja oma funktsiooni ei täida, ei ole inimkonnal tulevikku. „Ja mis sellest!“ ütlevad paljud…

Me kutsume kaasa mõtlema, koos mõtlema ja mitte niisama, vaid eesmärgiga. Eesmärgiga elada!

Vaata festivali kava ja loe lisaks festivali kodulehelt www.trialogos.ee

Foto: www.uusmaailm.ee

Tallinnas Pärnu maantee ning Tehnika ja Suur-Ameerika tänava vahelisel alal toimub täna ja homme viies Uue Maailma tänavafestival.

Festivali ajal on tänavatel kohvikud, kauplejad, muusikud, kunst ja töötoad.

Hasso Krull ja Karoliina Pihelgas peavad terve tänase päeva Tõlkeluule telki, Kinobuss õpetab multikate tegemist ja LomoLoome tutvustab lomograafia võimalusi.

Kevadel asumisse rajatud Uue Maailma aias on festivali ajal avatud kohvikud, plaate keerutavad DJd ning pühapäeval on seal loengute ja töötubade programm.

Korraldajate sõnul on festivali eesmärk tuua elu tänavatele ja laiendada inimeste arusaama tänavaruumi kasutusvõimalustest.

Loe edasi ERRi 03.09.2011 uudisest

Mõttetalgute raames kutsutakse noori üles avaldama arvamust Tartu linna kitsaskohtade üle ja pakkuma välja võimalikke lahendusi ja ideid, mis võiksid olukorda paremaks muuta. Mõttetalgud toimuvad Dedi kohvikus Tartu Kaubamaja 3.korrusel, algusega kell 15.00.

Mõttetalgutest on oodatud kõik, eelkõige õpilased ja üliõpilased. „Tahame noortes kasvatada arusaamist, et meil kõigil lasub vastutus oma kodukoha heaolu parendamiseks ja see sõltub meie igaühe teost ja tahtest. Kõik ideed on teretulnud. Väikesest ideest võib sündida suur algatus“, kommenteeris mõttetalgute üks korraldajatest Janeli Virnas. Mõttetalgud viiakse läbi JCI koolitussarja Väärtusta Tulevikku formaadis. Vaata ka tulevik.jci.ee/.

Mõttetalguid korraldavad Tartu Ärinõuandla ja Eesti Ettevõtlike Noorte Koda JCI Estonia ning toetavad Tartu Linnavalitsus, Euroopa Liidu Sotsiaalfond, Dedi kohvik, Simpel, Cinamon, Tartu Kaubamaja, Tartu Näitused, Reklaamikompanii.

Eesti Ettevõtlike Noorte Koda JCI Estonia on aktiivseid alla 40-aastaseid noori ühendav võrgustik, mille eesmärk on pakkuda noortele arengukeskkonda ühiskonnas positiivsete muutuste tekitamiseks.

Vaata täpsemalt: okeinoored.blogspot.com registreerumine okei.tartu@gmail.com

Allikas: JCI 01.09.2011 pressiteade

Maapäev on Liikumise Kodukant suursündmus, mida peetakse iga kahe aasta järel erinevas Eesti maakonnas alates 1996. aastast. Sel aastal on koos Liikumisega Kodukant korraldaja ja vastuvõtja Kodukant Läänemaa.

Maapäeva ettevõtmised on hoo sisse saanud juba 1.augustil, mil algasid Kodukandi Koolituskeskuse õppepäevad Läti ja Ukraina külalistele. Kolmapäeval tutvusid 33 väliskülalist 17 riigist Harju-, Rapla- ja Järvamaa küladega, neljapäeval jätkati õppereisi Pärnu- ja Läänemaal. Reede algab Avatud ustega Läänemaa valdades, kes võõrustavad 15 maakonna delegatsioone. (Täpsem info Avatud uksed www.maapaev.tk). Roostal saab kokku 440 osalejat, korraldajat, külalist ja vabatahtlikku, kes kolme päeva jooksul seavad sihte kaheks järgmiseks Kodukandi tegevusaastaks.

Maapäeva avamisel kuulutab Riigikogu esimees Ene Ergma (ühtlasi hindamiskomisjoni esimees) välja Liikumine Kodukant üle-eestilise konkursi Aasta Küla 2011 võitja.

Eesti Külaliikumine Kodukant on mittetulundusühendus, kes seisab oma liikmetega maaelu väärtuste edasi kandmise eest, säilitab ja tugevdab kogukondi, soodustab koostööd erinevate sektorite vahel ning toetub motole „Kogu Eesti peab elama!“.

Maapäeva korraldamise suuremad toetajad on Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Põllumajandusministeerium, Euroopa Liidu Põllumajanduse Direktoraat, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Maamajanduse Infokeskus.

Allikas: korraldajate 04.08.2011 pressiteade

Foto: Timo Arbeiter

Esmaspäeval, 25. juulil algas Annimatsil teine Valgamaa Noorte Suvekool, mis on toonud kokku üle 160 osaleja. Suvekooli avamisel rõõmustas maavanem Margus Lepik, et seekordse sündmusega on ühendatud kõik 13 Valgamaa linna ja valda.

Valgamaa Noorte Suvekool on maakonna noorsootöötajate ja aktiivsete noorte poolt algatatud ettevõtmine, mille eesmärgiks on tuua igal suvel kokku erinevat Valgamaa paikade noored ja pakkuda aktiivset ajaveetmise võimalust.

Ülemaakondliku suvekooli mõte teostus esimest korda 2010. aastal Sangaste vallas Kakulaanes, kus kohtusid maakonna 10 noortekeskuse noored ja noortejuhid. Sel aastal on lisandunud ka need vallad, kus noortekeskusi ei ole.

Just selle eest tunnustas maakonna noori ja noortejuhte suvekooli avasõnades ka Valga maavanem Margus Lepik. Suvekooli osalejaid julgustas ta leidma sündmuse kolme päeva vältel veelgi suuremat ühtsustunnet ning edaspidi algatama veelgi mahukamaid ja suuremat hulka Valgamaa noori kokku toovaid projekte.

Nii Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees Madis Gross, Otepää vallavanem Andres Visnapuu kui ka Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla juhatuse esimees Lauri Drubinš rõhutasid, et noored oleksid Valgamaa patrioodid, kuna nende kätes on maakonna tulevik. Valgamaa Partnerluskogu värske tegevjuht Mihkel Meidla lubas omalt poolt aidata headele ideedele nõu anda ja rahaliselt toetada.

Suvekool tuleb mitmekesine. Kolmepäevase programmi põhiosa moodustab seikluskasvatuslik noortekoolitus „Seigeldes osavaks“, kus õpetatakse, kuidas lasta õhupüssist, vibu, kuidas orienteeruda ning takistusi ületada ja enesekaitset. Lisaks õpetatakse neile, mida pakub loodus toiduks.

Peale seikluskasvatusliku programmi pakuvad omalt poolt tegevusi noorsootöötajad. Tegusa päeva lõpul ootab noori ees mõlemal õhtul meelelahutuslik osa. Esimesel õhtul on kavas omaloominguliste etteastete esitlemine ning öökino.

Teisel õhtul astuvad lavale kaks Eestis nime teinud bändi (Kassidele Iirised ja Paha Polly), õhtu jätkub diskoga, kus saavad ennast proovile panna noored Valgamaa diskorid. Nagu eelmisel aastalgi, juhib ja motiveerib noori Venno Loosaar.

Selleaastase suvekooli korraldamise eest vastutavad Valgamaa Partnerluskogu ja Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla. Sündmust toetavad Valgamaa Partnerluskogu, LEADER programm ja Ilves Extra.

Allikas: korraldajate 25.07.2011 pressiteade

„Meenutame suvepuhkuse ajal reklaamikampaaniaga Euroopaga võrreldes palju noorematele Eesti vereloovutajatele, et ka ilusate ilmade ajal vajavad haiglad doonoriverd,“ ütles Eesti Doonorite Seltsi juhatuse liige Hannes Rumm.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse andmetel on 78% Eesti vereloovutajatest nooremad kui 40 eluaastat. Euroopas on alla 40-aastaseid doonoreid keskmiselt 60% ning Euroopa suurima rahvaarvuga riigis Saksamaal näiteks 55%.

„Meele teeb rõõmsaks teadmine, et Eestis on just nooremad inimesed kõige lahkemad doonorid, kes aitavad oma verega raskelt haigeid või õnnetustes vigastada saanud inimesi,“ sõnas Rumm.

Eesti Doonorite Selts korraldab viiendat aastat järjest suvist reklaamikampaaniat, et ka suvepuhkusete ajal ei väheneks haiglate verevarud. Doonorite Selts tänab ajalehti Õhtuleht ja Postimees, Ajakirjade Kirjastuse ajakirju ning Rahvusringhäälingu raadiokanaleid, mis toetavad juba viiendat suve toimuvat sotsiaalreklaamikampaaniat. Tänavu rahastab reklaamikampaaniat Sotsiaaalministeerium.

Eelmisel aastal sai Eesti haiglates erinevate verekomponentide ülekandeid üle 17.000 patsiendi. Vereloovutajate arv tõusis PERH-i verekeskuse andmetel Eestis eelmisel aastal 36 136 inimeseni ning viimastel aastatel on kasvanud püsidoonorite arv, kes käivad verd loovutamas mitu korda aastas.

Allikas: Eesti Doonorite Seltsi 17.07.2011 pressiteade

Märjamaa Lihatööstuse tooted (foto: Mahepõllumajanduse Koostöökogu)

Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamisel osalenud Taani maheliha töötlemis- ja turustusettevõte Hanegal A/S soovib Eestist rohkem maheliha osta ning on valmis Eesti maheseakasvatusele kaasa aitama.

Taani ettevõtte Hanegal A/S eksperdid Fie Graugaardi ja Ulrich Kern-Hansen külastasid koostööpartnerit Märjamaa Lihatööstust ja teisi maheettevõtteid. Hanegal ostab Märjamaa Lihatööstuselt maheveise- ja mahelambaliha alates 2009. aastast.

Taani ekspertide Fie Graugaardi ja Ulrich Kern-Hanseni sõnul on nad Eestist pärit veise- ja lambaliha kvaliteediga rahul. „Meie jaoks on väga tähtis loomade heaolu ja see oli ka üks põhjus, miks otsustasime Eesti mahetootjaid ise külastada. Oleme nähtuga, nagu ka liha kvaliteediga, väga rahul ja plaanime ostetavaid koguseid kindlasti veelgi suurendada. Hanegalil on suur huvi ka mahesealiha vastu, kuid Eestis pole see tootmissuund veel mahedana arenenud. Oleme nõus sellele Taani maheseakasvatuse nõustajate abil kaasa aitama,“ rääkisid taani eksperdid.

„Koostöö taanlastega on sujunud hästi, seda tõestavad ka järjest suurenevad kogused,“ ütles Märjamaa Lihatööstuse tegevjuht Olavi Liblik. „Eesti tarbijad on suhteliselt hinnatundlikud ja seetõttu on Taani eksportimine maheda veise- ja lambaliha müügimahtude suurendamiseks kindlasti väga vajalik. Maheseakasvatust on Eestis kahjuks praegu väga vähe, kuid sel on hea perspektiiv kasvada. Mul on väga hea meel, et taanlased on huvitatud ka arendustööle kaasa aitamisest.“

Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamine toimus 29. ja 30. juunil Aavikunurga Puhkemajas Saaremaal. Kokku oli esindatud 11 organisatsiooni 23 inimesega. Lisaks kohtumisele Taani ettevõtte esindajatega arutati ka päevakajalistel teemadel:

- Darja Matt EMÜ Mahekeskusest tegi kokkuvõtte rahvusvahelise projekti PICKFIBER raames koostatud mahe- ja tavatoidu kvaliteeti ning tervisemõjusid võrdlevaid uuringuid tutvustava kogumiku huvitavamatest aspektidest;

- anti ülevaade maheorganisatsioonide selle aasta tegevustest – varasemast enam pannakse rõhku mahetoitu tutvustavatele projektidele;

- Eesti Antroposoofiaühingu toetaja, väliseestlane Ilmar Randuja Šveitsist jagas biodünaamilise aianduse ja seemnekasvatuse kogemusi.

Mahepõllumajanduse Koostöökogusse võeti vastu uus organisatsioon, sel kevadel asutatud Lääne- ja Ida-Virumaa mahetootjaid ühendav MTÜ Virumaa Mahetootjad. Mahepõllumajanduse Koostöökogu uueks eesistujaks valiti MTÜ Saare Mahe.

Hanegal A/S (www.hanegal.dk) on Taani maheliha töötlemise ja turustamise ettevõte. Kokku on Hanegali tootevalikus ligikaudu 300 toodet sea-, veise-, lamba- ja linnulihast, lisaks veel kalatooted. Alustati 1996. a vaid sealihaga, tarbijate nõudlus tervislike toodete järele on pidevalt suurendanud just muude loomade liha ja kalatoodete osa. Liha töötlemisel ei kasutata mingeid lisa- ega abiaineid. Ettevõtte 2010. a käive oli 5,5 mln eurot, töötlemishoonete pind 4000 m2. Vaata tooteid: www.hanegal.dk/Produkter.asp.

Märjamaa Lihatööstus on Eesti ainus ettevõte, mis pakub turule mahelihatooteid: pakendatud värsket liha, hakkliha ja lihavalmistisi. Maheliha töötlemisega alustati 2009. aasta suvel. Märjamaa Lihatööstuse enamusosalus kuulub rohkem kui 100 mahetootjat ühendavale tulundusühistule Eesti Mahe.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu (www.maheklubi.ee/koostookogu) ühendab 12 mahepõllumajanduse arendamisega tegelevat organisatsiooni. Koostöökogu asutati 2006. a eesmärgiga ühiselt seista mahepõllumajanduse hea käekäigu eest ja esindada mahesektori huve.

Allikas: Mahepõllumajanduse Koostöökogu 05.07.2011 pressiteade

See aasta toimub Maailmapäev 28. mail Vabaduse väljakul kell 12.00-18.00. Kohal on muusikud Türgist (Baba Zula), Gruusiast (ZumbaLand), Suurbritanniast (DJ Scratchy), Eestist (Bombillaz) ja mujalt. Lisaks saab laval näha jaapani võitluskunste ja kuulata päevajuht räppar Reketit.

Vabaduse väljaku platsil on koos kümned organisatsioonid, saatkonnad ja projektid, mis tutvustavad oma arengukoostööga seotud tegemisi üle maailma. Vabaduse väljaku töötubades saab õppida Kariibi mere äärest pärit tantsustiili dancehall, riiete taaskasutamise lihtsaid nippe, trummimängu ja palju muud huvitavat.

Igal aastal on Maailmapäeva fookuses üks läbiv teema. Selle aasta teemaks on inimõigustel põhinev maailmaparandamine.

Uuri lähemalt Maailmapäeva kohta www.terveilm.net ja www.facebook.com/maailmapaev

Allikas: korraldajate 23.05.2011 pressiteade

Küünlaid süüdates mõtleme hetkeks elu põhiväärtustele. Hoiame elavana mälestust süütute inimeste kallal toimepandud inimesevastasest kuriteost, et küüditamised ei korduks enam kunagi.

Ootame inimesi küünlaid süütama 25. märtsil algusega 18.00 Tallinna Vabaduse väljakule ja Tartu Raekoja platsile. Samal ajal süütavad Eesti seltside ühendused küünlad Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Tšehhis, Kanadas, Austraalias, Hollandis, Belgias ja Lätis. Kõigil tulijatel palume küünlad kaasa võtta. Kes ei saa osaleda, saavad aidata muul moel, tehes annetuse MTÜ Tulipisarale (arvelduskonto: 221051376083).

Allikas: küünalde süütamise ürituse korraldajate pressiteade

Vihjeliini projektijuhi Malle Hallimäe sõnul edastati vihjed ebaseaduslikust materjalist Politsei- ja Piirivalveametile. „Kriminaalmenetlus alustatakse vastavalt teate sisule ja kuriteokoosseisu olemasolul. Samas näitas 2010. aasta lõpus Põhja prefektuuri läbiviidud suuroperatsioon lapspornograafia failide allalaadijate tabamiseks, et lapspornograafia allalaadijate võrgustikud ei ole mitte ainult „lääne“ probleem. Ka Eestis on olemas sellised võrgustikud või ollakse suuremate rahvusvaheliste võrgustiku osad“, selgitab Hallimäe.

Vihjeliini töötajad käitlevad vaid avalikust võrgust avalike kanalite kaudu leitavat infot. Vihjeliin ei tegele infoga, millele ligipääsusuks on vajalik registreerimine, paroolide kasutamine või on tegemist isiku isikliku kirjavahetusega. Need vihjed edastatakse politseile, kes alustab süüteo tunnuste olemasolu korral seadust järgides süüteomenetlust.

Laste seksuaalset ärakasutamist sisaldavad materjalid, nende levitamine, tarbimine ja tootmine rikub ohvriks langenud lapse õigusi, au, väärikust ja kehalist puutumatust. Igaüks meist saab kaasa aidata sellele, et takistada taolise materjali levikut internetis andes juhtumist teada veebilehe www.vihjeliin.ee kaudu.

Vihjeliin ei ole mõeldud ainult selleks, et teavitada lapspornograafia failidest – vihjeliinile võib saata teateid igasugusest lastele ebasobiva sisuga või ebaseaduslikest materjalidest.

Eesti vihjeliin teeb koostööd eri riikide INHOPE võrgustiku vihjeliinidega, kuna sageli on ebaseaduslikku materjali sisaldav veebikeskkond loodud ja hallatud teistes riikides.

Vihjeliini tegevus on osa projektist “Targalt internetis“, mille elluviimist toetab Euroopa Komisjoni programm Safer Internet (Turvalisem internet).

Allikas: Lastekaitse Liidu 21.03.2011 pressiteade

Teaduskonverentsi esimene sessioon käsitleb biostatistikat ja teadusliku info väärtust ning kvaliteeti. Igal aastal ilmub sadu arstiteaduslikke uurimustöid. Ettekannetes selgitatakse, kuidas hinnata artikli väärtust, teabe kvaliteeti ja olulisust igapäevatöös. Teise sessiooni teema on aneemia kliinilised aspektid. Räägitakse verevaeguse peamistest põhjustest erinevatel patsiendirühmadel, ratsionaalse diagnoosimise põhimõtetest ning raviviisidest. Kolmandaks peateemaks on vähiravi kõrvaltoimed. Vähiravi areneb kiiresti ja on agressiivse iseloomuga, põhjustades kahjuks ka tüsistusi, millega tuleb tegelda paljude erialade arstidel. Konverentsikava on kokku pannud Eesti Nooremarstide Ühendus ja Eesti Onkoloogide Selts.

Arstide päevadel osaleb üle 600 arsti ja arstiteaduse üliõpilase, kes saavad täiendada oma teadmisi, tutvuda uute ravimite ja mitmesuguste meditsiinikaupadega.

Tänavused arstide päevad muudab eriliseks Eesti Arstide Liidu 90. aastapäev, mida tähistame reedel, 18. märtsil algusega kell 15 piduliku koosoleku, kontserdi ja arstide liidu presidendi vastuvõtuga. Põhiettekande teeb professor Ain-Elmar Kaasik, kes kõneleb kolleegidele arstiabist muutuvas maailmas. Arstide organisatsioonide ajaloost räägib Tartu Ülikooli meditsiiniajaloolane Ken Kalling ja arstide liidu tulevikust Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president Gilber Kask.

Eesti Arstide Liit on 28. veebruaril 1921. aastal asutatud Eesti Arstideseltside Liidu õigusjärglane. Okupatsiooniajal hoidis liidu järjepidevust Eesti Arstide Selts Rootsis.

Täpsem teave: www.arstideliit.ee

Allikas: Arstide Liidu 16.03.2011 pressiteade

Eesti Noorte Foorum 2010 (foto: Foorumi Facebooki-leht)

Eesti Noorte Foorum 2011 “Maailm on suurem kui Eesti” toimub kolmapäeval, 16. märtsil Tallinna Tehnikaülikooli aulas.

Järjenumbrilt kolmas Eesti Noorte Foorum toob Eestisse külla maailma asju arutama ligi 150 tegusat noort enam kui 40 erinevast riigist ning peaesinejaks maailmatasemel juhtimiskonsultandi, Derek Small’i Suurbritanniast.

Foorum on koht, kus ei anta noortele ette, et nii peab ja nii on õige, vaid noored saavad ka ise kaasa rääkida.

Konverentsi eesmärkideks on noori innustada ja teadvustada neile tänasel päeval leiduvaid võimalusi ettevõtluse ja väga erinevate rahvusvaheliste kogemustega seonduvalt. Konverentsi raames tekib noortel võimalus osaleda töötubades ning vestlusringides oma ala tippspetsialistidega. Oluline ei ole mitte ainult kuulata võimalustest, vaid ka ise aktiivselt kaasa rääkida ning tegutseda!

Ühiselt Eesti avaliku elu tegelaste, ettevõtjate ja algatuste eestvedajatega toimub arutelu noorte olulisusest ühiskonnas. Lisaks leiavad aset ka erinevad töötoad ja üles astuvad teiste seas Ott Pärna, Andrei Korobeinik, Anneli Ohvril, Click & Grow tiim jpt.

Konverentsi eesmärk on suunata kõiki osalevaid noori mõtlema väga ambitsioonikalt enda arengust ja mõtlema globaalse kodanikuna. Eesmärk on avada osalejate silmaringi ja rahvusvahelises keskkonnas võtta arutlusele noortele olulised teemad näidates kogu ühiskonnale, et oluline rahvusvaheline noorte teemaline foorum võib toimuda Eestis!

Eesti Noorte Foorum pälvis 2009. aastal koos Noorte Juhtimiskonverentsiga projektikonkursil “Suured teod Tallinna noortele, Tallinna noorte suured teod” esimeses kategoorias peaauhinna.

Eesti Noorte Foorum 2011 toimumist toetavad: Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Tallinna Ettevõtlusamet, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallink.

Loe lisaks – eestinoortefoorum.com

Allikas: TTÜ

Kogupereüritusele on oodatud osalema eesti ja vene põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased ning nende vanemad – kõik, kes tunnevad huvi erinevate kultuuride vastu.

Üritus on pühendatud kevadele ja sõprusele ning koosneb kontserdist ja loomingulistest õpitubadest, kus saab meisterdada erinevaid kevadkaunistusi. Kontserdil räägime kevadistest pidupäevadest, mida tähistatakse erinevates maailma paikades – läbiv mõte on see, et erinevates kultuurides on palju sarnast, kuid on ka huvitavaid erinevusi, mida tuleks väärtustada.

Idee sai alguse 2010. aasta kevadel, kui Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus kutsus kokku venekeelsete noorsootöötajate töörühma. „Koostöö eesmärgiks seati vene keelt kõnelevate noorte tõhusam kaasamine Tartu kultuuriellu. Pühapäeval etenduv kontsert koos õpitubadega ongi ühise töö tulemuseks,“ teatab üks kevadkontserdi projektijuhtidest Julia Barsukova.

Kontserdil astuvad üles noored Tartu Annelinna Gümnaasiumist, Armeenia Pühapäevakoolist „Maštots“, kultuuriühingust „Päikesekiired“, Tantsu- ja Moekoolist „GaLeRii“, Vanemuise Tantsu- ja Balletikoolist, laulustuudiost „Fa-Diees“, flamenko- ja kõhutantsustuudiost „Duende“ ning Tartu Kommertsgümnaasiumist.

Kontserdi korraldavad Eesti UNESCO Noorte Ühendus (Estonian UNESCO Youth Association või EUYA); Tartu Annelinna Gümnaasium; Armeenia Pühapäevakool „Maštots“ ja loomingukeskus „Jänkupere“.

Projekti põhitoetajaks on Tartu linn.

Lisainfo: euya.ee/kevadkontsert

Allikas: EUYA 10.03.2011 pressiteade

Foto: ERR

Teisipäeval asutati kinos Sõprus MTÜ Kultuuri Koda, mis peaks kultuuriinimeste hääle ühiskonnas uuel viisil kuuldavaks tegema.

Sadakond kirjanikku, kunstnikku, heliloojat ja filmitegijat tulid kokku, et asutada uus organisatsioon. MTÜ Eesti Kultuuri Koda ei ole protestiaktsioon. Kultuuriministeeriumi lammutamist põhikirjas ette ei nähta, küll aga püütakse lammutada arusaam, et kultuuriinimesed ei suuda koostööd teha. Seni on koostöö jäänud paljuski organiseerimatuse taha, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi ERRi 22.02.2011 uudisest