Laulev revolutsioon on kau­nis metafoor, aga ometi oli „vabaks laulmine“ pika ja vaevarikka teekonna kroon. Laulvat revolutsiooni poleks sündinud, kui poleks olnud usku vabaduse taastamisse kohe pärast selle kaotust – alustades metsavendadest ja lõpetades kirikuõpetajatega. Oma mälupilte vabaduse aate hoidmise teel jagavad koguteoses õpetajad Priit Rannut, Eenok Haamer, Vello Salum, Peep Audova, Villu Jürjo, Tiit Salumäe, Jaan Tammsalu ja Mart Salumäe ning akadeemik Tarmo Soomere.

Kiriku vastupanu Nõukogude võimule hindavad EELK peapiiskop Andres Põder, Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam, Eesti Kongressi kunagine saadik Eve Pärnaste, võrdleva usuteaduse professor Riho Saard, praost Peeter Kaldur, ajaloolased Küllo Arjakas, Priit Rohtmets ja Mihkel Laar, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste.

Koguteos on EELK Konsistooriumi väljaanne, 320 leheküljega, kõva köide ümbrisega.

Raamatuesitluse kava:

Sissejuhatavad sõnad – EELK peapiiskop Andres Põder

Raamatu koostamisest – toimetaja Anne Velliste

Usk teeb vabaks ja tugevaks – EMSi auesimees Trivimi Velliste

Tõrvikute läitmine – Akadeemik Tarmo Soomere

Kiriklikust vastupanust 1980. aastatel – Õpetaja Villu Jürjo

Vaimulikud ühiskondlikes organisatsioonides – Tartu Ülikooli teadur Priit Rohtmets

Allikas: www.eelk.ee

Foto: ERR

Haapsalus jätkub laupäeval ligi 150 Eesti kultuuriinimest ja veerandsadat institutsiooni ühendava Eesti Kultuuri Koja foorum. Reedel alanud kahepäevane arutelu peaks aitama kultuuriministeeriumil koostada kultuuripoliitika visiooni aastani 2020.

Eesti kultuuri tuumiku kokkusaamise mõte on see, et kaitsta kultuuritegijate huve 2013. aastaks koostatava kultuuripoliitika põhisuundade dokumendis. Kultuuriminister on lubanud, et arutellu kaasatakse võimalikult lai ring kultuuriinimesi, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Foorumil avakõne pidanud president Toomas Hendrik Ilvese sõnul näeb ta kultuurisfääris kaht suurt väljakutset.

Loe edasi ERRi 11.11.2011 uudisest

Senini igal aastal maailma mõnes tippülikoolis toimunud ja järjekorras juba 28. maailma kultuurinõukogu auhinnatseremoonia leiab sedapuhku esmakordselt aset Balti riikides ja Tartu Ülikoolis.

WCC Albert Einsteini teadusauhinna pälvib Toronto ülikooli professor, keemik Geoffrey Alan Ozin. Leonardo da Vinci kunstide auhinna saab USA kunstnik, kirjanik ning leiutaja Todd Siler. Lisaks peaauhindade üleandmisele tunnustab maailma kultuurinõukogu oma audiplomiga ka TÜ akadeemilise kogukonna teenekaid liikmeid nende panuse eest Eesti haridusse, teadusesse ja kultuuri. Tunnustuse pälvivad prof Rein Taagepera, prof Urmas Varblane, prof Jüri Talvet, prof Kalle Kasemaa, prof Toomas Asser, prof Richard Villems, prof Jaan Einasto, prof Peeter Saari ja dirigent Vaike Uibopuu. Laureaadid valis maailma kultuurinõukogu välja ülikooli valdkondlike komisjonide ettepanekul.

TÜ rektor professor Alar Karise sõnul on ülikoolile suureks tunnustuseks, et maailma kultuurinõukogu on otsustanud korraldada oma selleaastase auhinnatseremoonia Tartu Ülikoolis. “Varasematel aastatel on see üritus toimunud ka sellistes maailma tippülikoolides nagu Oxford ja Princeton, Heidelberg ja Utrecht. Heameelt valmistab selle sündmuse juures ka see, et lisaks peaauhindade üleandmisele on meil võimalus tunnustada ülikooli akadeemilise kogukonna teenekaid liikmeid Maailma kultuurinõukogu aukirjaga nende panuse eest Eesti hariduse, teaduse ja kultuuri arendamisel,” ütles Karis.

Auhinnatseremooniast on kutsutud osa võtma paljud teaduskorüfeed ning kunsti- ja kirjandustegelased üle maailma. Kohale saabus ka maailma kultuurinõukogu president, Nobeli füsioloogia/meditsiini preemia laureaat Edmond H. Fischer, kes pidas avaliku loengu 8. novembril Chemicumis. Auhinnasaajad prof Geoffrey Alan Ozin ja Todd Siler peavad samuti loengud (vt ajakava TÜ kodulehelt).

Maailma kultuurinõukogu (World Cultural Council – WCC) on 1981. aastal loodud organisatsioon, mis on pühendunud teadmiste leviku toetamisele ning suhete arendamisele inimeste, riikide, valitsuste ning teadusvaldkondade vahel. WCC üks põhiline eesmärk on anda välja Albert Einsteini teadusauhinda, José Vasconcelose haridusauhinda ning Leonardo da Vinci kunstide auhinda.

Täpsem info ürituse kohta: www.ut.ee/wcc

Allikas: Tartu Ülikooli 04.11.2011 pressiteade

Täna õhtul esitab Eesti Filharmoonia Kammerkoor Paul Hillieri dirigeerimisel Oratoire du Louvre´s Arvo Pärdi loomingut. Sellele eelneb kell 19.30 pidulik autasustamistseremoonia Prantsuse Kultuuriministeeriumis, kus Prantsuse kultuuriminister Frédéric Mitterrand annab Arvo Pärdile üle Prantsusmaa kõrgeima riikliku autasu, Auleegioni ordeni rüütlikraadi. 4. novembril kannab Eesti Filharmoonia Kammerkoor koos Ensemble Orchestral de Paris`ga ette Pärdi teose “Aadama itk” (Prantsusmaa esiettekanne) ning prantsuse helilooja Thierry Escaich`i teoseid.

Eesti kultuuriesindaja Prantsusmaal Kersti Kirs ütles, et festivali esimene kuu on olnud üle ootuste edukas, seda alates viikingilaeva Turm saabumisest Pariisi, mis sai kohaliku meedia poolt väga palju tähelepanu. Mitmed kontserdid, näiteks Rahvusmeeskoori kontsert St Eustache’i kirikus ja Mari Kalkuni esinemine on läinud täissaalidele.“Äärmiselt suur publikuhuvi olnud ka Paavo Järvi juhatusel toimunud Pariisi orkestri kontsertide vastu, samuti läksid menukalt Eesti vaimse kultuuripärandi õhtu ja seto ansambli Kuldatsäuk esinemine. Kuid ka väiksemad üritused nagu Kristiina Ehini luuleõhtu ja eesti muinasjuttude esitlus prantsuse keeles on saanud väga positiivset vastukaja,“ lisas Kirs.

Novembrikuuse jääb veel mitu festivali tippsündmust. 4.-10. novembril on NO99 esimese Eesti teatrina Euroopa teatri tiitlit kandva Odéoni laval. Etendust „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“ mängitakse Pariisis 6 korral. 9.-11. novembrini toimuvad Pariisi Atalante teatris aga Theatrumi etendused Jon Fosse “Üks suvepäev” ja Evgeni Grishkovetsi “Linn”.

Eesti kultuurifestival “Estonie tonique” on seni suurim kultuurikoostöö projekt Eesti ja Prantsusmaa vahel. Rohkem kui poolesaja sündmuse raames astub üles enam kui 200 esinejat.

Festival toimub Eesti ja Prantsuse Kultuuri- ja Välisministeeriumide koostöös, programmi viivad ellu Prantsuse Instituut ja Eesti suursaatkond Pariisis.

Festivali kodulehekülg: www.estonie-tonique.com

Foto: ERR

Ekslik on arvata, et kui Niguliste kirik Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) tagastatakse, muutub hoone suletud kirikuruumiks – muuseum jääb kestma ja see pannakse kirja tagastamisel sõlmitavasse lepingusse, kinnitas kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn.

Pärn rääkis ETV saates “Vabariigi kodanikud”, et teema on üleval olnud aastaid ning aja jooksul on osapoolte seisukohad väga paljudes aspektides lähenenud.

“Esiteks selles, et kirik on selgelt öelnud, et nende soov on Niguliste muuseumi jätkamine. Sama soov on ka kultuuriministeeriumil,” märkis ta.

Pärna sõnul tuleb kirikuhoone tagastada seetõttu, et see on õigusvastaselt ära võetud ja kirikul on õigus see tagasi küsida.

Loe edasi ERRi 01.11.2011 uudisest

Kogu heaoluühiskond, eriti aga Eesti, elab eksperimentide ajastul. Kahtluse alla on seatud praktiliselt kõik, mis üht rahvuskultuuri on ajaloos alal hoidnud. Alates mõtteviisist, religioonist, kunstiloomingust, haridusest, tervishoiust ning lõpetades majanduse ja meelelahutusega – kõigis eluvaldkondades muutub kõik enne, kui muutuste viljad küpsevad ja tunnistust annavad, kas tegemist on hea või halva asjaga. „Hinnake puud tema viljadest!“ ütleb õpetussõna.

TriaLogos kutsub hetkeks aega maha võtma ning vaatlema, mis toimub seespidiselt ja ümberringi.

Teema PEREKOND on väga mitmekihiline: on ju mõttekaasluses tihtipeale tugevam side kui füüsilises kooselus. Ka meistrite tsunft sarnaneb perekonnale, kus ametioskust põlvest põlve edasi pärandatatakse.

Perekonna all on tänini mõistetud keskkonda, mille kaudu maailm uueks luuakse. Seda nii vaimses kui füüsilises mõttes. Kui see keskkond saab rikutud ja oma funktsiooni ei täida, ei ole inimkonnal tulevikku. „Ja mis sellest!“ ütlevad paljud…

Me kutsume kaasa mõtlema, koos mõtlema ja mitte niisama, vaid eesmärgiga. Eesmärgiga elada!

Vaata festivali kava ja loe lisaks festivali kodulehelt www.trialogos.ee

Foto: www.uusmaailm.ee

Tallinnas Pärnu maantee ning Tehnika ja Suur-Ameerika tänava vahelisel alal toimub täna ja homme viies Uue Maailma tänavafestival.

Festivali ajal on tänavatel kohvikud, kauplejad, muusikud, kunst ja töötoad.

Hasso Krull ja Karoliina Pihelgas peavad terve tänase päeva Tõlkeluule telki, Kinobuss õpetab multikate tegemist ja LomoLoome tutvustab lomograafia võimalusi.

Kevadel asumisse rajatud Uue Maailma aias on festivali ajal avatud kohvikud, plaate keerutavad DJd ning pühapäeval on seal loengute ja töötubade programm.

Korraldajate sõnul on festivali eesmärk tuua elu tänavatele ja laiendada inimeste arusaama tänavaruumi kasutusvõimalustest.

Loe edasi ERRi 03.09.2011 uudisest

Lõuna–Aafrika köögi nädalad toimuvad koostöös Lõuna-Aafrika Vabariigi Saatkonnaga Soomes ajavahemikus 3. kuni 16. septembrini.

Avaüritusena toimus 2. septembril pidulik gaala õhtusöök, kus esines Mzwakhe Hlatshwayo and the Afro-Marimba Jazz Band Rootsist. Pearoaks serveeriti Oudtshoorn jaanalinnu fileed hooaja köögiviljade ja rohelise pipra kastmega. Menüü ja retseptid aitas kokku panna Paul Senosi, Southern African Baltic OÜ-st. Avagaalat toetasid oste.ee ja Bestwine.

Meritoni kokkade ja kondiitrite poolt valmistatud roogi saab kahe nädala jooksul maitsta kohvikutes Mademoiselle ja bistroos Mary.

Magusast ootavad maitsmist piimatort, krõbe piparmündikook ja brändi puding. Soolastest toitudest pakume Cape Malay hakkliha karrit, bobotie´t jt.

Mademoiselle kohvikud asuvad Meriton Conference & Spa hotellis, Paldiski mnt. 4, ja Meriton Old Town Garden hotellis, Pikk 29. Bistroo Mary on avatud Meriton Conference & Spa hotellis, Paldiski mnt. 4.

Allikas: Meriton Hotels 02.09.2011 pressiteade

Islandi päeval esineb palju islandi muusikuid ja ansambleid, avatud on Islandi-teemalised näitused, linastub film ja avatud on islandi toiduturg.

Kell 13-17 pakuvad Islandi väljakul toiduturul Islandist ja Põhjamaadest inspireeritud hõrgutisi Eesti ja Islandi toidukultuuri tipptegijad. Päev algab kell 13 Kjalnesinga meeskoori esinemisega, kell 14 avavad Islandi välisminister Össur Skarphéðinsson i ja Eesti välisminister Urmas Paet ametlikult toiduturu . Peale avamist mängib funki ja afrobiitiviljelev saareriigi ansambel Retro Stefson, muusikat mängib Alari Orav ning avatud on terrass.

Kell 14.30 Avab Islandi president Ólafur Ragnar Grímsson Islandi kaasaegse disaini näituse Eesti tarbekunsti ja disaini muuseumis. Näitus jääb avatuks kuni 4. septembrini.

Kell 15 avab fotograaf Pall Stefanssoni loodusfotode näituse “Valgusaastad” Islandi välisminister Össur Skarphéðinsson restoranis Sfäär.

Islandi päevale paneb punkti pidu Von Krahli teatris ja baaris, kus teevad etteaste seitse põnevat islandi uuema põlvkonna alternatiivmuusika artisti.

Islandi päevaga tänab Eesti riik ja välisministeerium Islandi riiki vapruse eest tunnustada esimese välisriigina taasisesesvunud Eestit.

Allikas: BNS, 21.08.2011

Festivali programm jõuab vaatajani Kadrioru parki kerkival Tsirkusealleel, suures tsirkusetelgis ja Kumus. Toimuvad ka noortele mõeldud meistriklassid.

Täna pärastlõunal tuuakse uhked esitused aga otse südalinna, sest kell 16.30 alustab Vabaduse väljakult liikumist suur tsirkuse rongkäik, milles osaleva peaaegu kõik festivali esinejad ning liikumises tehakse ka üks suurem peatus – kell 17 Raekoja platsil. Rongkäik lõpeb kell 18 Tammsaare pargis.

Õhtul kell 20 pakutakse huvilistele Kadrioru tsirkusetelgis vaatamiseks maailma tippatasemel professionaalset kaasaegse tsirkuse etendust „The Time Between“ (esitajaks The Time Between Company). Publikuni jõuab kolme noore ja mitmekülgselt andeka artisti ning kolme virtuoosse muusiku esituses romantiline ajarännak, mille on nauditavaks koosluseks seadnud Hamburgis resideeruv tunnustatud kaasaegse tsirkuse lavastaja Sebastiano Toma.

Festivali kava ja täpsem info: www.tsirkus.ee

Kõik vabaõhusündmused on tasuta.

Allikas: SA Tallinn 2011  04.08.2011 pressiteade

Foto: www.kolkja.edu.ee

Peipsi-äärsest kunstimajast kasvamist ja rännakuid alustanud kolme fotograafi Age Petersoni, Birgit Püve ja Annika Haasi fotonäitus „Prichudie. Revisited“ esitab vene vanausuliste kogukonna varjatumat poolt avavaid fotosid seekord taas Tallinnas.

Väljapanek avatakse 3. augustil kell 18.00 Maakri 36, Tallinnas, Hairexpress Ilusalong-galeriis.

Haas, Peterson ja Püve on Peipsi-äärseid vene vanausuliste külasid pildistanud regulaarselt aastatel 2000 – 2011. Algul väikesemahuline näituseprojekt (millest mõnda osa on näidatud juba muuhulgas Petroskois, Pihkvas ja Permis Venemaal, Arles´is Prantsusmaal, Cardiffis Suurbritannias, Soomes Ahvenamaal jne) on tänaseks kasvanud ulatuslikuks kultuuriantropoloogiliseks uurimustööks. Tuhandete fotodega kollektsioon moodustab unikaalse dokumentatsiooni juba üle kolmesaja aasta Eestis elanud religioossest, rahumeelsest ja lojaalsest kogukonnast, kelle omapärasest kultuurist teatakse siiani ometi kahetsusväärselt vähe. Keskendudes vanima, 18. sajandi lõpust järjepanu tegutseva palvelaga Kasepää aleviku toimetustele-tegemistele, on fotograafidel õnnestunud pääseda vanausuliste intiimsesse, avalikkuse eest seni varjatud sfääri, kujutades olmet, usulisi tseremooniaid (laste ristimine, ülestõsumispühade rituaalid) ja lustlikke rahvalikke pühi (jaanipäev, juubelid).

Näitus on avatud E-R 9.00-20.00 kuni 01.11.2011.

Allikas: korraldajate 01.08.2011 pressiteade

„Ootame ka sel aastal huvilisi Viimsisse Pringi külla tutvuma rannarahva elu ja oluga,“ sõnas SA Rannarahva Muusemi juhataja Riina Aasma. „Rannakultuuri kestmajäämise nimel on ülioluline, et traditsioone antaks edasi põlvest põlve – seda on teinud meie esivanemad Eestimaa rannapiirkondades sajandeid. Kuna neid inimesi, kes oskavad jutustada lugusid ning näidata, kuidas rannarahva elu käib, on jäänud järjest vähemaks, võtab muuseum selle kohustuse enda peale. Kuu lõpus ärkabki Viimsis kolmeks päevaks ellu üks väike rannaküla koos oma igapäevaste toimetustega. “

„Reedesel päeval saavad külastajad tutvuda rannaküla tööde ja toimetustega, töötubades vaadata ja kätt proovida, kuidas käib näiteks köie keerutamine, tõrva ajamine, võrgukudumine või paadiehitus. Jagatakse nippe kala rookimisest ja fileerimisest hõrkude kalaroogade valmistamiseni. Laupäev, mil rannarahvas sõitis alati turule kauplema, on meilgi suur laadapäev – toimub kala- ja merekraami turg, kus kaubeldakse kõigega, mida merel ja rannarahval pakkuda on. Mõlemal õhtul toimuvad toredad kontserdid, reedel Kalatraali kontsert Rannarahva Muuseumi õuel, kus esineb JÄÄÄÄR ja laupäeval astuvad akustilise kavaga Viimsi Vabaõhumuuseumis üles Tanel Padar & The Sun, “ rääkis Riina Aasma.

„Pühapäev algab traditsiooniliselt kirikuskäimise ja jumalateenistusega Viimsi Püha Jaakobi kirikus. Viimsi Vabaõhumuuseumi kalurikülla on kõik oodatud puhkepäeva veetma ja külapidu nautima, päeval esinevad erinevad ansamblid ja orkestrid. Samal päeval, 31. juulil toimub Paatide karneval Tallinna lahel. Kutsume osalema nii meresõitjaid-paadiomanikke kui ka pealtvaatajaid, kes saavad ennast laevadele registreeruda või põnevat vaatemängu kaldalt jälgida. Karneval kulgeb Tallinna lahel marsruudil Tallinna Vana Jahisadam – Pirita Jahisadam – Viimsi Vabaõhumuuseum. Igas peatuspunktis toimuvad vee-etendused, kõige vaatemängulisem on neist kindlasti paatide ja veesõidukite kostüümiparaad Pirita jõe suudmes kell 13.00.“

Festival lõpeb Viimsi Vabaõhumuuseumis suure simmaniga, kus mängib Audru Jõelaevanduse Punt, esinevad rahvatantsijad, orkestrid ja ansamblid ning toimub Paatide karnevali lõpetamine. Loomulikult saab osta erinevat kala ja kalatoite.

„Ootame kõiki väga Viimsisse – muuseum on andnud endast parima, et iga külastaja, nii suur kui ka väike, lahkuks meie festivalilt hea tuju ja hulga uute teadmistega,“ lisas Aasma.

Viimsi vald (www.viimsivald.ee) asub Harjumaal Tallinna linna, Maardu linna ja Jõelähtme valla naabruses. Viimsi valla pindala on 73 km², vallas on ca 16100 elanikku. Viimsi vallas on 2 alevikku, 14 küla ning 9 saart (suuremad saared on Prangli ja Naissaar).

Festivali programmiga saad tutvuda siin

Tekst ja fotod: korraldajate 27.07.2011 pressiteade

Foto: Timo Arbeiter

Esmaspäeval, 25. juulil algas Annimatsil teine Valgamaa Noorte Suvekool, mis on toonud kokku üle 160 osaleja. Suvekooli avamisel rõõmustas maavanem Margus Lepik, et seekordse sündmusega on ühendatud kõik 13 Valgamaa linna ja valda.

Valgamaa Noorte Suvekool on maakonna noorsootöötajate ja aktiivsete noorte poolt algatatud ettevõtmine, mille eesmärgiks on tuua igal suvel kokku erinevat Valgamaa paikade noored ja pakkuda aktiivset ajaveetmise võimalust.

Ülemaakondliku suvekooli mõte teostus esimest korda 2010. aastal Sangaste vallas Kakulaanes, kus kohtusid maakonna 10 noortekeskuse noored ja noortejuhid. Sel aastal on lisandunud ka need vallad, kus noortekeskusi ei ole.

Just selle eest tunnustas maakonna noori ja noortejuhte suvekooli avasõnades ka Valga maavanem Margus Lepik. Suvekooli osalejaid julgustas ta leidma sündmuse kolme päeva vältel veelgi suuremat ühtsustunnet ning edaspidi algatama veelgi mahukamaid ja suuremat hulka Valgamaa noori kokku toovaid projekte.

Nii Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees Madis Gross, Otepää vallavanem Andres Visnapuu kui ka Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla juhatuse esimees Lauri Drubinš rõhutasid, et noored oleksid Valgamaa patrioodid, kuna nende kätes on maakonna tulevik. Valgamaa Partnerluskogu värske tegevjuht Mihkel Meidla lubas omalt poolt aidata headele ideedele nõu anda ja rahaliselt toetada.

Suvekool tuleb mitmekesine. Kolmepäevase programmi põhiosa moodustab seikluskasvatuslik noortekoolitus „Seigeldes osavaks“, kus õpetatakse, kuidas lasta õhupüssist, vibu, kuidas orienteeruda ning takistusi ületada ja enesekaitset. Lisaks õpetatakse neile, mida pakub loodus toiduks.

Peale seikluskasvatusliku programmi pakuvad omalt poolt tegevusi noorsootöötajad. Tegusa päeva lõpul ootab noori ees mõlemal õhtul meelelahutuslik osa. Esimesel õhtul on kavas omaloominguliste etteastete esitlemine ning öökino.

Teisel õhtul astuvad lavale kaks Eestis nime teinud bändi (Kassidele Iirised ja Paha Polly), õhtu jätkub diskoga, kus saavad ennast proovile panna noored Valgamaa diskorid. Nagu eelmisel aastalgi, juhib ja motiveerib noori Venno Loosaar.

Selleaastase suvekooli korraldamise eest vastutavad Valgamaa Partnerluskogu ja Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla. Sündmust toetavad Valgamaa Partnerluskogu, LEADER programm ja Ilves Extra.

Allikas: korraldajate 25.07.2011 pressiteade

Mälestussammas Vabadussõjas langenute ühishaual Tartu Pauluse kalmistul (foto: e-kultuur.ee)

Kultuuripärandi portaalist e-kultuur.ee leiab nüüdsest ka mõisate, kirikute ning arhitektuuri- ja ajaloopärandi kohta käivat teavet.

Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register on 53. läinud aasta lõpul käivitunud portaaliga praeguseks liitunud mäluasutus, teatas kultuuriministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Muinsuskaitseameti registriosakonna juhataja Urve Russowi kinnitusel on Muinsuskaitseamet viimastel aastatel pööranud suurt tähelepanu oma arhiivi digitaliseerimisele ja mälestisi puudutava info senisest kättesaadavamaks tegemisele, tuge selleks on saadud ka Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Kultuurimälestiste riiklik register sisaldab infot kõikide Eestis riikliku kaitse all olevate mälestiste kohta. Hiljuti täiendati registrit Eesti mõisakomplekside arhitektuursete kirjeldustega, mis olid seni kättesaadavad vaid Muinsuskaitseameti arhiivis. Uue lisandusena on toodud registrisse ka Eestis varastatud kunstimälestiste loetelu koos fotodega.

E-Kultuuripärand www.e-kultuur.ee on Eesti muuseumide, raamatukogude, arhiivide ning teiste mäluasutuste ühtne infovärav, mille kaudu saab otsida infot erinevate mäluasutuste infosüsteemides olevate kultuuripärandiobjektide kohta. Kultuuripärandi portaal on valminud Euroopa Liidu struktuurivahendite toel.

Allikas: BNS, 19.07.2011

Linna päevad saavad alguse 8. juulil kell 18 Tõrva Keskväljakul, kus lisaks sünnipäeva tordi söömisele saab kuulata ka Triinu Tauli ja Peeter Rebase kontserti „Kuula aega“. Samas kohas esinevad kell 21 Tõrvaga seotud noortebändid „She walks drunk“, „Coitus Interruptus Crew“, „Infected Anthem“ ja „R.U.D.E“.

Tõrva linnapea Agu Kabritsa sõnul on linna juubeli kõige oodatumaks sündmuseks teatraalne ja ainukordne vaatemäng „mulgi pulm“, millega soovitakse huvilistele tutvustada ajaloolisi mulgi kombeid ja rahvalikke lugusid. „Iga pulmaline on kingitus Tõrva linnale, et ühiselt tähistada kodukoha juubelit,“ lisas linnapea Kabrits.

Pulm saab alguse 9.juulil kell 10 Tõrva linna Valgapoolsel piiril, kust pulmalised liiguvad rongkäiguna Tõrva Kirik-Kammersaali juurde. Peoliste tuju aitab üleval hoida Puhkpilliorkester Tartu. Kammersaalist minnakse edasi läbi mitme „pulmavärava“ Sõpruse parki, mille läheduses paiknevas Õhne jõe käärus peetakse maha korraliku pulmapidu, kust õhtul suundutakse edasi Tõrva Tantsumäele simmanit pidama. Pulma stsenaariumi kokkukirjutajaks on näitleja ja lavastaja Silvia Soro ning pulmavana rolli täidab Improteatri üks eestvedajatest Virko Annus.

Laupäeval, 9. juulil toimub Tõrva Sõpruse pargis traditsiooniline käsitöö- ja kaubalaat ning alates kella 11 on kõik oodatud nautima Tõrva Keskväljakul toimuvat „Tõrva linna 85. juubeliaasta kontserdi“, kus esinevad Puhkpilliorkester Tartu, Tõrva Laulustuudio ja Tõrva Tantsustuudio LYS. Lisaks esitab Tõrva Noortevolikogu liige Kristi Koppel luuletusi, mis on spetsiaalselt pühendatud Tõrva linnale. Tõrva tuletõrjeplatsil toimub samaaegselt „Ohutuspäev“ koostöös Lõuna-Eesti Päästekeskuse, Maanteeameti, Politsei, Punase Risti, Kaitseliidu, Eesti Energia ja Korstnapühkijate Kojaga. Päeva teises austatakse hõbelusikate kätteandmisega Tõrva Kirik-Kammersaalis uusi ilmakodanikke ja nende vanemaid. Sealsamas toimub õhtul kell 19 Adeele Sepa soolokontsert, kus on kaasategev Deivi Kivi. Samuti kell 19 toimub Tõrva keskväljakul mootorratturite paraad.

Juubelipidustusi jääb lõpetama „Suur juubelipidu“ Tõrva Tantsumäel, kus esinevad Karl Madis ja Margus Martmaa ning ansambel Melody.

Tõrva sai linnaõigused 2. juulil 1926. aastal koos Nõmme, Põltsamaa, Tapa ja Türiga. Seisuga 27.06.2011 elab Tõrva linnas kokku 3029 inimest. Tõrva linna sõprusomavalitsusteks on Lukowi linn Poolas, Essunga ja Timra kommuunid Rootsis, Hemsedali kommuun Norras, Laihia vald Soomes ja Grantsville’i linn USA Marylandi osariigis.

Allikas: Tõrva linnavalitsuse 04.07.2011 pressiteade

Paepäevade vältel on avatud teemakohased näitused: Helle Perensi paeinstallatsioonide näitus „Paerännak“, mis võtab kokku autori 40 aastase tegevuse; Tõnis Saadre põnevad fotod pae teemadel.

Avamisel kuuleb paele pühendatud laulu, mille luuleread Thea Kristali sulest avasid 11 aastat tagasi viiendad Paide Paepäevad. Tookord oli tegu pigem luuletusega, mida saatis müstiline helitaust. Paepäevade juubeliks valmis autoril 11 aastat hiljem ka viis – nii sündis laul „PAELE“.

Allikas: Paide Kultuurikeskuse 05.07.2011 pressiteade