Aegviidu matk 2009.a augustis (foto: Elektriraudtee)

Käesoleva aasta augustikuu pühapäevadel leiavad aset juba kuuendat korda Elektriraudtee koguperematkad erinevatesse Harjumaa paikadesse. Igal augustikuu pühapäeval saavad nii suured kui väikesed ilmakodanikud sõita erinevatesse matkakohtadesse, kuhu viib Elektriraudtee matkarong.

Sarja esimene väljasõit “Matk ümber Pakri poolsaare” toimub sel pühapäeval, 1. augustil, viies osalejad avastama vähetuntud Pakri poolsaare imelist loodust ja vaatamisväärsusi. Klooga-rannast alguse saav matkateekond viib matkalised otse poolsaare tippu, suundudes Pakri poolsaare kirderannale Leetse mõisast loodes. Teele jääb 5 m kõrgune hiidrahn, Eesti kõrgeim majakas ja haruldased krüüslid. Matk kulgeb edasi läbi põnevate looduskaunite kohtade, et tulla tagasi Paldiski linna, kus vaatamisväärt kirikuid, mälestusmärke ja renoveeritud jaamahoone.

Matka pikkus on ca 20 km. Elektrirong matkale väljub Balti jaamast kell 9:00 ning tagasi Tallinnasse jõuab rong matkalistega kell 18:51.

Järgmised matkad toimuvad kolmel järjestikusel augustikuu pühapäeval – 8. augustil Kõrvemaale, 15. augustil Klooga-randa ja 22. augustil Riisiperre.

Matkadele on oodatud kõik inimesed, kes soovivad tervislikku vaheldust suvisele linnamelule ning tutvuda Harjumaa looduse ja vaatamisväärsustega. Matkad toimuvad matkajuhtide juhendamisel, kuid omal vastutusel. Jalgsimatkade pikkused on 12-21 km. Tempo (ca 3 km tunnis) on jõukohane ka lastele ning eakamatele inimestele. Matkatakse radadel, kus kohati on raskusi lastekärude ja jalgratastega läbimisel, seega soovitame jätta need liikumisvahendid koju. Matka jooksul tehakse puhke- ja söögipause. Kindlasti soovitame kaasa võtta joogi ja kerge eine pikniku jaoks, võimalusel ka binokkel ja fotoaparaat, supelriided ja vihmakeep. Jalga loomulikult mugavad matkajalatsid. Osalejal tuleks matkaks planeerida terve päev.

Täpsem info matkadest on leitav aadressilt – matkad.elektriraudtee.ee/

Allikas: Elektriraudtee AS 28.07.2010 pressiteade

Tartu delegatsioon kohtus Bolzanos Europeade keskorganisatsiooni, Bolzano linnapea Luigi Spagnolli ja Bolzano festivali korralduskomitee liikmetega ning tutvus festivalikorralduse kõikide detailidega.

„Olgugi, et Tartul on rohkelt kogemusi suurürituste korraldamisel, seab Europeade festival meile uusi väljakutseid ja teistsuguseid korraldustingimusi, millega me varem kokku pole puutunud. Üks-ühele ei saa ühtegi festivali ühest linnast või riigist teise kohta tõsta,“ ütles Kruuse. Ta lisas, et Tartu tahab festivali läbi viia kõige kõrgemal tasemel lisades sellele tartulikku omapära. „Kõige tähtsam on luua esinejatele parimad tingimused oma rahvakunsti esitamiseks ja Tartu nautimiseks.”

Rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus järgmise aasta juulis koos Tartu hansapäevadega ning selleks ajaks on Tartusse oodata 4000 esinejat ja mitmeid tuhandeid välisturiste ja -ajakirjanikke. Tartusse oodatakse 20.-24. juulini 2011. aastal ligi 200 kultuurikollektiivi ja esinejat ning sellesse nädalavahetusse on planeeritud umbes pooltuhat esinemist ja kontserti, rongkäik, festivaliõhtud, käsitöölaadad, riikide tutvustused jpm.

Euroopa suurimat rahvakultuurifestivali peetakse alates 1964. aastast. Peaaegu poole sajandi pikkuse traditsiooniga festivalil on osalejaid kõigist Euroopa riikidest.

Allikas: Tartu linnavalitsuse 27.07.2010 pressiteade

Foto: www.jaanikirik.ee

27. juulil kell 12.15 avatakse Tartu Jaani kiriku tornis piibliaineline fotonäitus “The Book Expo – Bible Illuminated“. Näitus seob ühtseks tervikuks tänapäevase fotokunsti võimalused ning tuhandete aastate taguse filosoofia.

Bible Illuminated kontseptsiooni aluseks on küsimus, miks inimesed ei loe enam ajaloolisi tekste? Kas traditsiooniline formaat ja kujundus ei kõneta tänapäevast lugejat? Arutelu nende küsimuste üle on viinud täiesti uudse, “ilmutatud” Piibli väljaandmisele, kus iidne pühakiri on seotud nüüdiasegsete, maailmameediast tuntud fotode, isikute ja sündmustega.

Fotonäitus Jaani kiriku tornis on “ilmutatud” Piibli läbilõige, tuues vaatajate ette 24 valitud fotot koos vastavate pühakirjatsitaatidega. “Näitus on loodud kõnetama 21. sajandi inimest,” sõnas Jaani kiriku tegevjuht Juhani Jaeger. “Siit leiab mõtlemisainet nii vaimupärandis hästi orienteeruv külastaja, kui ka inimene, kes pole kunagi pühakirja lugenud.”

Näituse avamine toimub Jaani kiriku muusikaveerandtunni formaadis. Esineb Oleg Pissarenko kitarril. Näitus jääb avatuks kuni 30. augustini. Jaani kiriku torn on suveperioodil avatud esmaspäevast laupäevani kell 10.00 kuni 19.00.

Tartu Jaani kirik on 14. sajandil ehitatud gooti stiilis kolmelööviline pühakoda. Kirikut ehivad terrakotaskulptuurid on ainulaadsed kogu Euroopas.

Allikas: www.tartu.ee

2007.a valitud kultuurinõukogu

Kuigi Eestis asuva rootsi vähemusrahvuse kultuurilist omavalitsust juhtiva uue kultuurinõukogu koosseisu valimised toimuvad tänavu 19.-21. novembril, otsib kultuuriministeerium juba praegu paremaid võimalusi eestirootslaste ajaloolist ning pärimuslikku väärtust omavate varade säilitamiseks ja eksponeerimiseks.

Kultuuriministeeriumis toimunud rootsi vähemusrahvuse kultuuriautonoomia valimiste peakomitee koosolekul otsustati kultuurinõukogu korralised valimised läbi viia tänavu 19., 20. ja 21. novembril. Kuna valimiste korraldamise aluseks olev rahvusnimekiri esitatakse 23. augustiks esmalt siseministeeriumile kontrollimiseks ja seejärel kultuuriministeeriumile kinnitamiseks, siis on valimisteks registreerumiseks seda siiani mitte teinud eestirootslastel jäänud vähem kui kuu aega.

Eeloleval neljapäeval osaleb kultuuriminister Laine Jänes Vormsil Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 20. aastapäeval. Piduliku jumalateenistuse käigus kirjutatakse alla deklaratsioon ühiste kavatsuste protokolli koostamisest, mille eesmärk on otsida ühiselt parimaid võimalusi eesti-rootsi koguduste kirikuvarade fikseerimiseks, säilitamiseks ja eksponeerimiseks, märgitakse kultuuriministeeriumi eelteadaandes.

Eestirootslaste rahvusnimekirjas on praegu ligikaudu tuhat nime, kuid ennast eestirootslasena määratlevate ja rannarootsi kultuuri säilitada soovivate inimeste hulk, kes võiksid kultuurinõukogu valimistel osaleda, on kindlasti palju suurem, ütles valimiste peakomitee juht Epp Mitt BNS-ile.

Rahvusnimekirja kantakse isik tema kirjaliku avalduse alusel, mis esitatakse isiklikult või saadetakse posti teel. Määrav ei ole mitte isiku rahvastikuregistrisse kantud rahvus, vaid tema päritolust, elukohast või muudest põhjustest tingitud kuuluvustunne, kuid kindlasti tuleb esmakordselt valimistel osaleda soovijatel teha see tahteavaldus hiljemalt augusti keskel, rõhutas Mitt.

Esimesed Eesti taasiseseisvumise järgsed rootsi vähemuse kultuurinõukogu valimised peeti 2.- 4. veebruaril 2007. Hääletamiseks oli toona kaks võimalust, kas posti teel või mõnes valimisjaoskondadest, mis asusid Tallinnas, Haapsalus ja Stockholmis. 21-liikmelise kultuurinõukogu valimistest osavõtt oli aktiivne, võimalust nendel osaleda kasutas üle 75 protsendi valimisõiguslikest isikutest.

Allikas: BNS, 26.07.2010

Komitee istungil tulevad arutusele 32 uut taotlust, millest 24 kuulub kultuuripärandisse, kuus looduspärandisse ja kaks paika on esitatud nimekirja nii kultuuri- kui loodusväärtuste alusel, teatasid kultuuriministeerium ja keskkonnaministeerium ühises pressiteates.

Seekordsete taotlejate seas on kolm riiki – Marshalli saared, Kiribati ja Tadžikistan -, kellel seni maailmapärandi nimekirjas ühtki kannet ei ole.

Eesti delegatsiooni kuuluva kunstiakadeemia professori Mart Kalmu sõnul on komitee seadnud eesmärgiks esindusliku, usaldusväärse ja tasakaalustatud nimekirja koostamise.

“Selle täiendamiseks on esitatud üle kolmekümne kandetaotluse erinevatest maailma piirkondadest ja komitee on valiku ees, kas toetada vaieldamatu kvaliteediga, kuid arvukalt esindatud Lääne- Euroopa maade järjekordseid kandetaotlusi või väheesindatud piirkondade kohati otsitudki monumente. Esimesed saavad nimekirja kantu kaitsmisega hakkama, teistel on see võib-olla raskem, kuid neid oleks vaja rohkem toetada,” rääkis Kalm.

Delegatsiooni kuuluv keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Urve Sinijärv rõhutas konventsiooni olulisust ka maailma puutumatu loodusega alade säilitamisel, mis üha rohkem on kasvava inimkonna surve all.

Praegu on maailmapärandi nimekirjas kokku 890 paika 148 riigist. Eestist on nimekirjas alates 1997. aastast Tallinna vanalinn ja alates 2005. aastast kümne riigi koostöös esitatud Struve meridiaanikaare säilinud rajatised.

Komitee vaatab oma istungil ka läbi ohustatud pärandi nimekirja kuuluvate paikade raportid olukorra kohta. Praeguse seisuga kuulub ohustatud pärandi nimekirja 31 paika ning komitee võib lisada juurde uusi, mille kaitsmine nõuab erilist tähelepanu. Kultuuri- ja loodusväärtused satuvad ohustatud pärandi nimekirja erinevatel põhjustel – reostus, linnaehituslik surve, kontrollimatu massiturism, kaitsekorralduskavade puudumine, sõjalised konfliktid ja looduskatastroofid, mis kahjustavad väljapaistvat ülemaailmset väärtust, mille alusel need paigad kunagi maailmapärandi nimekirja kanti.

Maailmapärandi konventsiooni eesmärgiks on kaitsta rahvusvahelises koostöös maailma kultuuri- ja looduspärandit ja tagada selle säilimine tulevastele põlvedele. Konventsiooniga on ühinenud 187 riiki, mis näitab selle suurt populaarsust. Eesti ühines konventsiooniga 1995. aastal ning valiti 21-liikmelisse komitee koosseisu möödunud aasta lõpus. Eesti liikmelisuse periood lõpeb 2013. aastal.

Maailmapärandi komitee 34. istung toimub 25. juulist 3. augustini Brasiilia pealinnas Brasílias ning Eesti osaleb sellel üritusel esimest korda komitee liikmena. Eesti seitsmeliikmelise delegatsiooni juhtideks on professor Mart Kalm Eesti Kunstiakadeemiast ja Urve Sinijärv Keskkonnaministeeriumist.

Eesti sai UNESCO maailmapärandi komitee liikmeks mullu oktoobris.

Allikas: BNS, 22.07.2010

Kes lahkub siit talukonkursi parima tiitliga, kes topib auto pakiruumi talveks meepurgid ja lambanaha, kes mekib Eesti talurahva meiereides toodetut või saab sarve soojaks Saaremaa õllega.

Midagi on igaühele meelepärast, mehed ruttavad juba tuttavale mäenõlvale traktorite kiirendusvõistlust vaatama, sel ajal kui naised ostuisu ammendavad ja siis saadakse jälle kokku, et võtta üks ühine perelõuna välilava kõrval ning nautida toredat rahvalikku eeskava.

Nendeks päevadeks ootab maarahvas külla ka linnlasi kes oma võsukestele läikima löödud loomi kitsest mägiveiseni oma täies hiilguses näidata saavad.

Kutsume kõiki, kes veel ei ole Jänedal Eesti Talupäevadel käinud ja ka vanu sõpru, kes meid ühelgi aastal ei unusta!

Eesti Talupäevade ajakava

24.juulil kavas kell 10.00 – 18.00:

Järvamaa koolilaste joonistuste näitus

Talutoodang ja käsitöö

Käsitööküla – õpituba kangakudumine

Puukujude näitusmüük ja töötuba, vigursaagimine

Ehitusmaterjalid ja uued lahendused.

Maja nagu Vaja

Põllumajandustehnika näitusmüük

Tõulooma näitus – Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Tõusigade Aretusühistu

Kodu– ja lemmiklooma näitus

vähetuntud koeratõug Eestis – Leonberger (tutvustus)

Metsaala

Laat

10.30-12.00 talukõmp 2010 (Ambla MÜ metsaala)

11.00 – 14.00 III traktorite kiirendusvõistlused – eelsõidud

12.00 Eesti Taluliidu rongkäik ja parimate talude autasustamine (kategooriad: tootmistalud, alternatiivset suunda edendavad talud, parim noortalunik), erametsakonkursi parimate autasustamine

13.30 – 16.00 V Eesti talunike raiemeistrivõistlused (Ambla MÜ metsaala)

14.00 kõnekoda teemal: ÜPP 2013+ (peahoone Suur Saal)

16.00 traktorite kiirendusvõistluste I – III võistlusklasside lõppvõistlus

16.00 palgiparvede sidumise sidemete väänamine – Metsaala

16.30 palgiparvetuse esitlus tiigil (Suurvankri kõrval)

17.30 Eestimaa Talupidajate Keskliidu vastuvõtt peahoone Suures Saalis (kutsetega)

Välilava kultuuriprogramm 24.juulil

11.00– 2.00 Aegviidu kapell Kantritrupp ja tantsuseltsing “Nõmmelill”

12.00–14.00 parimate talude autasustamine, Väike-Maarja puhkpilliorkester

14.00–15.00 Eesti rahva lemmiklaulud esitab Arelt Palmiste

15.00 – 16.00 Nabaratoorium

16.00 – 17.00 Ansambel In mood

24.juulil simman Musta Täku Tallis kell 20.00 ansambliga Alen Veziko ja Arktika (Kantri)

25. juulil kavas 10.00 – 18.00

Põllumajandustehnika näitusmüük

Tõulooma näitus – Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

Kodu– ja lemmiklooma näitus

Metsaala

Järvamaa koolilaste joonistuste näitus

Talutoodang ja käsitöö

Käsitööküla – õpituba kangakudumine

Puukujude näitusmüük ja töötuba, vigursaagimine

Ehitusmaterjalid ja uued lahendused. Maja nagu VAJA!

Laat

11.00 MM “PIKA-MOTTI” – Soome raievõistluse esitlus (tiigi ääres Suurvankri juures)

11.30 palgiparvetuse esitlus tiigil – Suurvankri kõrval

12.00 III traktorite kiirendusvõistlused

Välilava kultuuriprogramm 25. juulil

11.00 – 13.00 Aegviidu pillimehed ja lauljad Kantritrupp ja tantsuseltsing “Nõmmelill” ansambel

13.00 – 14.00 Eesti rahva lemmiklaulud esitab Arelt Palmiste

14.00 – 15.00 Nabaratoorium

15.00 – 16.00 “Südame asi” – ühine südamemeditatsioon

16.00 – 17.00 Ansambel In Mood

*kava muutub ja täieneb

Allikas: www.virumaa.info

Foto: www.rannarahvamuuseum.ee

Reedel, festivali esimesel päeval, toimuvad randluse õpitoad, kell 19.00 avatakse Rannarahva Muuseumis näitus „Vanad mõrrad“ ja kalatraalil annab kontserdi tšellokvartett C-Jam koos Ain Tammessoni, Hele-Riin Uibi ja vanade mõrdadega. Teisel päeval toimub suur kalalaat, merekraami täika ning käsitööturg, lisaks õpitoad ning lasteõu Röövlipesa. Õhtul on Arved Haugi mälestuskontsert „Rannaromantika“. Festivali tegevused – õpitoad, ekskursioonid jm on kõik tasuta, õhtused kontserdid väikese tasu eest.

SA Rannarahva Muuseum juhatuse liikme Riina Aasma sõnul on igasuvine Kalapäev toimunud Viimsi Vabaõhumuuseumis juba 2004. aastast. „Alates sellest aastast on sihtasutusel Rannarahva Muuseum plaanis muuta traditsiooniks saanud Kalapäev veelgi suurejoonelisemaks ja laiahaardelisemaks kogupereürituseks – Rannarahva Festivaliks ning luua sellega uus ja tugevam traditsioon,“ sõnas Riina Aasma.

„Rannarahva Festival on üritus kogu perele. Üritusi ning tegevust on nii täiskasvanutele kui lastele – on võimalus nii aktiivselt ise kaasa lüüa kui ka lihtsalt mõnusalt aega veeta või tarkust koguda. Esimesel festivalipäeval näevad külastajad rannarahva igapäevatoimetusi, saab kõigest aktiivselt osa võtta. Äratatakse ellu unustatud kombed, saab õppida eluks vajalikke oskusi ja teadmisi. Teisel päeval on laadapäev, samuti saab osa võtta töötubadest, mängudest, meisterdamistest ja kõigest, mis on seotud rannarahva kommete, oskuste ning eheda rannarahva elukeskkonnaga. Mõlemad päevad lõppevad kontserdiga. Ma usun, et nii võib tekkida ka paljudel „maarottidel“ huvi osta kalavõrgud ning paat ja merel hakata käima,“ sõnas Riina Aasma.

Mullu käis Kalapäeval ca 4000 külastajat, sellel aastal on oodatavate külastajate hulk veelgi suurem.

Rannarahva Festivali programm

Reede, 23. juuli, festivali I päev: rannaküla teeb tööd

Viimsi Vabaõhumuuseumis:

kell 12-16 kala suitsutamine ja röstimine, võrgu parandamine, silguleiva küpsetamine, köie keerutamine, tõrva ajamine, paadiehitus, meremehesõlmede õpetus, meresõidud, sukeldumise õpituba ja palju muud

kell 12-16 laste tegevused taluhoovil – Röövlikoobas: meremehesõlmede õpetus, männikoorest paatide ja puust mänguasjade meisterdamine, lõbusad mängud, kaluritalu lood

kell 12-16 tasuta muuseumikülastus ja ekskursioonid, püsiekspositsioon rannatalude ajaloost, näitused „Lüpsikuga ummikusse“ ja „Kingu talu lood“

Rannarahva Muuseumis:

kell 19 näituse „Vanad mõrrad“ avamine

kalatraali kontsert Rannarahva Muuseumi õuel: esineb tšellokvartett C-Jam, kaasa teevad veel Ain Tammesson ja võluv löökriistamängija Hele-Riin Uib.

Laupäev, 24. juuli, festivali II päev: kõik lähevad laadale

Viimsi Vabaõhumuuseumis:

kell 10-17 suur kala-, kodumaiste aiasaaduste ja muu toidukraami laat

käsitööturg

ranna-, merekraami ja vanavaraturg

kell 12-16 lõbusad etteasted, laul ja tants, õnneloos, konkurss „Kalamehejutt“

rahvalikud mängud ja võistlused: kalavintski heitmine, ankru hoidmine, vürtsikilu õgimine, kala rappimine

kell 12-17 kala suitsutamine ja röstimine, võrgu parandamine, silguleiva küpsetamine, köie keerutamine, tõrva ajamine, paadiehitus, meremehesõlmede õpetus, meresõidud, sukeldumise õpituba ja palju muud

kell 12-17 laste tegevused taluhoovil – Röövlikoobas: meremehesõlmede õpetus, männikoorest paatide ja puust mänguasjade meisterdamine, lõbusad mängud, kaluritalu lood

kell 19 Arved Haugi mälestuskontsert „Rannaromantika“. Üles astuvad Reet Linna, Eve Haug, Kelli Uustani, Mikk Saar ja Henn Rebane.

Täpsem info: www.rannarahvamuuseum.ee

Rannarahva Muuseum ootab kõiki kauplema, tutvustama, degusteerima, õpetama ja igati osa saama teguderohketest rannarahva elu tutvustavast festivalist.

Viimsi vald (www.viimsivald.ee) asub Harjumaal Tallinna linna, Maardu linna ja Jõelähtme valla naabruses. Viimsi valla pindala on 73 km², vallas on ca 16100 elanikku. Viimsi vallas on 2 alevikku, 14 küla ning 9 saart (suuremad saared on Prangli ja Naissaar).

Allikas: festivali korraldajate 21.07.2010 pressiteade

Kaevumäele kogunenud rahvahulk oli tunnistajaks kirevale avaetendusele, mille lavastas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia lavakunstide osakonna juhataja Jaanika Juhanson. Lisaks kultuuriakadeemia tudengitele ning vilistlastele, kelle kanda oli vaatemängu tantsuline pool, astusid publiku ette muusikud ja tantsijad Hispaaniast, Portugalist ning Poolast.

President Toomas Hendrik Ilves märkis publiku ette astudes, et on Viljandi pärimusmuusika festivalist osa võtnud juba selle algusaastatest peale ning tunneb end seetõttu folgiliste seas suurepäraselt. „Mõne päeva eest helistas mulle üks tuttav Kreekast ning teatas kahetsusega, et ei saa masu tõttu sel aastal Viljandi festivalile tulla. Samas oli see kõne tõestuseks, et see sündmus pole oluliseks traditsiooniks üksnes Eestis, vaid ka mujal Euroopas,“ rääkis Ilves.

Viljandi linnapea Kalle Jents kinnitas, et usaldab linna rahuliku südamega peoliste hoolde, sest aastatega on nii festivali külalised kui korraldajad tõestanud, et oskavad seda hoida. Haridusminister Tõnis Lukas rõhutas, et pärimuskultuuri tundmine on haritud inimese märk. „Tantsime ja laulame end targaks,“ soovitas ta kohaletulnuile.

Kohe pärast avatseremooniat jätkus festival noorte etnomuusikute ühiskontserdiga, mis oli sarnaselt avamisele kõigile pealtvaatajaile nautimiseks tasuta. Kokku on XVIII Viljandi pärimusmuusika põhiprogrammis üle 70 kontserdi, millele lisandub neli maakonnakontserti ja mitukümmend esinemist Rohelisel laval. Festival kestab pühapäeva, 25. juulini ning sellele saab nii üksikkontsertide pileteid kui päevapasse osta kohapealt.

Endiselt on programmis kontsertide kõrval tähtsal kohal õpitoad, regilaulupesa, pillilaat, ööülikool, käsitööhoov, pillilaat, muinasjututoad ja koostöös PÖFF-iga valminud filmiprogramm.

Kuni festivali lõpuni on võimalik festivali kontsertidest osa saada ka Elioni digiTV vahendusel. Samuti on kontsertide ülekanded nähtavad festivali kodulehel.

Tekst ja foto: www.folk.ee

Piirivalvekopteriga on võimalik tutvuda laupäeval ajavahemikul 12-15 sadama B ja C terminalide vahelisel platsil. Soodsate ilmaolude korral viiakse Lennusadama akvatooriumis kella 14 ja 15 vahel läbi ka demonstratsioonesinemine, kus kõigil on võimalik näha, kuidas käib päästetava vintsiga tõstmine vee kohal lendavasse helikopterisse.

Tallinna Merepäevade raames on Admiraliteedi basseini ääres kõigil huvilistel võimalik astuda ka piirivalvelaeva Vapper pardale, mille meeskond tutvustab külastajatele oma tööd ning räägib meresõiduohutuse põhitõdedest. Väljakutsete vahelisel ajal viibib Admiraliteedi basseinis ka veepolitsei kaater Merelõvi.

Peetri sadamas näeb Merepäevade ajal aga piirivalve tööd tutvustavat fotonäitust.

Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti 16.07.2010 pressiteade

16.–18. juulil tallinlasi ja linna külalisi rõõmustavate Tallinna Merepäevade üks kesksemaid ja õpetlikumaid atraktsioone on reedest pühapäevani Admiraliteedi kaile ehitatav laevade evakuatsioonisüsteem. See on mõeldud kõigile neile, kes tahavad laevade päästeliugteed näha ja kasutama õppida– inimesed saavad seda tasuta proovida ja nii oma hirmudest võitu saada.

Admiraliteedi basseinis laeva ei kasutata ning liugtee õige kõrguse saavutamiseks pannakse kaile üksteise otsa merekonteinerid. Laskumine päästeparve toimub AS MSCA Revali merekooli kadettide juhendamisel kuni 8 meetri kõrguselt, kõik laskujad peavad jalga tõmbama koha peal jagatavad riidest kaitsesussid. „Soovitan kõigil Tallinna Merepäevade külastajail päästeliugteelt laskumist kindlasti proovida, sest sellist niiöelda kuiva trenni tegemise võimalust väga sageli ei teki,“ ütles SA Tallinn 2011 juht Jaanus Mutli ning lubas ka ise liugtee üle vaadata.

Tallinna Merepäevade avaõhtul näeb Admiraliteedi basseini C-terminalipoolsel küljel veel üht üllatuslikku ettevõtmist, maailma esimest purjevarjuteatrit. Sumedas suveöös tõmmatakse lodjale Jõmmu üles puri, millelt publik näeb müütiliste regilaulude, tantsu ja tuleshow’ga vürtsitatud lavastust. Etenduse lavastab koreograaf Katrin Essenson, muusikalise kujunduse teeb Svjata Vatra. Pool tundi kestvat purjevarjuteatrit näeb reede, 16. juuli südaööl vastu laupäeva. Etendus on tasuta.

Tallinna Merepäevad 2010 toimuvad Tallinna linna, Tallinna Sadama, Eesti Meremuuseumi, Eesti Ajalooliste Laevade Seltsi, SA Tallinn 2011 ühisel ettevõtmisel ja SA Tallinn 2011 eestvedamisel. Aastaks 2011, mil Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, on merepäevad ranna-ala olulisim sündmus pealinnas. Merepäevade edukale õnnestumisele aitab suurtoetajana kaasa Viking Line Eesti OÜ ning koostööpartnerid on BLRT Grupp, Clarion Euroopa Hotell, Eesti Veeteedeamet, Eesti Jahtklubide Liit, Jazzkaar, Nargen Festival, Energia Avastuskeskus, Politsei- ja Piirivalveameti lennusalk, Eesti Ujumisliit, Eesti Loots, EMA Merekool, Säästva Renoveerimise Infokeskus, Eesti Spordimuuseum, Sõltumatu Tantsuühendus, PKL, Alfons Hakans, Admirali laev ja City Bike.

Tallinna Merepäevade avalik infotelefon on 664 4005. Tallinna Merepäevade koduleht on aadressil www.tallinnamerepaevad.ee ja Facebookis.

Allikas: Raepress, 07.07.2010

Tartu Helisevate Hansapäevade juhi Ants Johansoni sõnul oodatakse külalisi pidurõivais osalema kõigil kolmel päeval. „Selleks ei pea kindlasti olema spetsiaalselt õmmeldud keskaegne kostüüm. Tulge rahvarõivastes, mis on pärit kas Eestist või siis mõnelt kaugelt reisilt kaasa ostetud. Ka mul endal on kaugelt reisilt kaasa ostetud kohalik särk, mida kavatsen kanda kõigil päevadel, “sõnab Johanson.

“See on igaühe pidu, kuhu saab tulla endale meelepärastes ajastuhõngulistes rõivastes. Kogu kesklinn muutub lavaks, kus igaühel on võimalus näidata kogu linnarahvale oma riietust,“ lisab Johanson.

Pidurõivais inimesi pildistatakse kolme päeva jooksul üles ning pildid riputatakse Tartu Hansapäevade kodulehele www.hansapaevad.ee. Soovi korral saab pidurõivais üles pildistatud külaline anda oma kontakti pildi teinud Tartu Hansapäevade fotograafile ning hiljem ka foto endale mälestuseks lasta saata.

Allikas: www.hansapaevad.ee

Paide Keskväljak muutub 10. juulil laadaplatsiks, kus kaubelda saab käsitöö-, tööstus- ja toidukaupadega. Tihe kultuuriprogramm ja sisukad ajaveetmisvõimalused lisavad laadale melu. Meeleolu loovad akordionistide ansambel ja puhkpillimehed, näha saab nii barokkajastu tantse kui ka eesti rahvatantsu ja mustlastantsu.

Südasuvise moosi ja värske hapukurgi konkursile ootame osalejaid ja selgitame välja parimaid maitseelamusi. Memmede pannkoogikohvik pakub laadalistele kosutavat kõhutäit.

Järvamaa Rahvakunsti Ühing „Veimevakk“ puupäeval saab näha väljapanekut käsitöö toodetest ja osaleda puutööde töötubades. Valitakse ka Paide Kaunim koer kultuurikeskuse muruplatsil. Paide kogukonnakeskuses saab aga olema mitmeid põnevaid õpitubasid, osta ökokaupa, tutvuda vana maja ennistamiseks vajaliku teabe ja materjalidega, kuulata muusikat ning vaadata kohalikku kunsti.

Paide Püha Risti kirikust alguse saavatel jalutuskäikudel giidiga saate saate teada linna ajalugu ja kuulda, kuidas elati kreisilinnas Paides. Jalutuskäigul osalemiseks oodatakse huvilisi kogunema kell 11 või kell 13.30 kirikus.

Vaata ka – www.paidekultuurikeskus.ee

Allikas: Paide Kultuurikeskuse

Festivali nelja päeva jooksul toimuvad Võrus mitmed kontserdid, esinemised, ülesastumised, mis pühendatud puule.

Öeldud on, et alguses oli loodus, siis tuli kultuur, ja siis tulid rituaalid. Nii toobki puude teema meid inimese-looduse vaheliste suhete ja rikkaliku folklooripärandi juurde.

XVI festivalil jätkuvad nii traditsioonilised üritused, kui ka tegemised mis saanud uue kuue. Samuti on kavas ettevõtmised, mis toimuvad esimest korda.

Täna, neljapäeval, 8. juulil on üheks tähtsündmuseks rongkäik Tartu-Jüri-Liiva tänavatel algusega 17.00 ning 18.00 toimub kultuurimaja “Kannel” aias avakontsert. Homme, 9. juulil algab 10.00 Jüri tänaval käsitöö- ja kunstilaat. Samuti on avatud homme kesklinna pargis esimest korda noortelava. Laupäeval, 10. juulil toimub esimest korda promenaaditants, kus Võru rannapromenaadil tantsitakse tantse “Ratas”, “Reilender”ja “Kaera-Jaan”.

XVI Võru Folkloorifestivalil osalevad muuhulgas esinejad Eesti kõrval Bulgaariast, Prantsusmaalt, Türgist, Soomest, Itaaliast, Portugalist, Mehhikost, Lätist, Poolast, Venemaalt ja Ungarist

Võru Folkloorifestival – see on linn täis laulu ja tantsu.

Lisainfo ja kava: www.vorufolkloor.ee

Allikas: Võru Folkloorifestivali 08.07.2010 pressiteade

Keskaja päevad on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu üks aasta tähtüritusi, mida korraldatakse juba üle kümne aasta. Päevad leiavad aset Tallinna vanalinnas igal aastal juulikuu esimese täisnädala neljapäevast pühapäevani.

Keskaja päevade ajal võib Tallinna vanalinnas kohata õitsva hansaaja hõngu. Raekoja platsil toimub keskaja turg kauplejate ja meistrikodadega. Üles astuvad muusikud ja tantsijad lähedalt ning kaugelt.

Niguliste mäel on lasteala, kus toimuvad õpitoad, rüütliturniir ja palju muud põnevat.

Lisaks ekskursioonid, õpikojad ja teatrietendused.

Keskaja päevade kohta saab täpsemat informatsiooni aadressil www.folkart.ee/

Allikas: Raepress, 07.07.2010

Pühapäeval, 4. juulil jõudsid Stockholmi Emajõe lodi Jõmmu, viikingilaev Turm, Eesti rannarootslaste alus Runbjarn ja kuunar Blue Sirius. Esmaspäeva õhtul toimus Stockholmi südalinnas kuningakoja esise kai peal Svjata Vatra kontsert, lühike purjekino programm ja varjuteatri etendus. Teisipäeval maabus rahumeelne kultuuridessant ajaloolise Sigtuna linna väravate ees. Nädala teises pooles külastatakse ka Birka linna, et siis võtta juba kurss Soome vetesse.

Lodja kapteni Priit Jagomägi sõnul tuldi Rootsi ka omamoodi printsess Victoria pulma. „Oleks ehk õigeks ajakski jõudnud, kuid ilmaolud ei olnud soodsad ja Eesti sisevetelt on Rootsi randadeni õige pikk maa tulla. Aga kuigi pulmalauda me ei jõudnud, anname omapoolse pulmakingi noorpaarile ikka üle,“ rääkis Jagomägi.

Eesti Ajalooliste Laevade Seltsi egiidi all toimuv kultuuridessant külastab kolme nädala jooksul Eesti, Läti, Rootsi ja Soome sadamaid, kus osaletakse mitmetel merega seotud kultuuriüritustel. Külastatavates sadamates tutvustatakse laevasid ja Eesti väikesadamaid, tehakse mereteemalisi õpitubasid ning pakutakse kultuuriprogrammi kino, varjuteatri ja muusikaga. Retkel osalevad lodi Jõmmu, viikingilaev Turm, Haapsalu laevameistrite ehitatud Runbjarn ehk Ruhnu karu ning kuunarid Kajsamoor ja Blue Sirius.

Eesti ajalooliste purjelaevade kultuuridessant Läänemerel 2010 on eelüritus aasta pärast toimuvale rahvusvahelisele vanalaevade kultuuridessandile, mille keskmeks on 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnad Turu ja Tallinn. Osalema kutsutakse ka kõikide teiste Läänemere äärsete sadamate ajaloolisi laevu.

Kultuuridessandi kodulehelt www.lodi.ee/historicships/ saate lisaks taustainfole jälgida ka lodja liikumist reaalajas.

Allikas: Jõmmu 07.07.2010 pressiteade

Ingerisoomlaste XIX laulu- ja tantsupidu juunis 2009 Jõhvis (foto: www.inkeri.ee)

Pärnus toimub pühapäeval, 4. juulil Eesti ingerisoomlaste 20. laulu- ja tantsupidu.

Kell 9 toimub jumalateenistus Eliisabeti kirikus. Kell 13.30 algab pidulik rongkäik hotell Pärnu juurest ja kell 14 laulu- ja tantsupidu Vallikäärus.

Ingerisoomlased on eestlaste ja venelaste kõrval kolmas rahvus, kes korraldab Eestis enda tantsu- ja laulupidusid. Oma laulupidude algust loevad nad aastast 1899, mil ajaloolisel Ingerimaal toimus esimene laulu- ja tantsupidu.

Kahe maailmasõja vahelisel ajal toimusid ingerisoomlaste laulupeod ainult Eestis. Traditsioon taastati 1991. aastal, mil Elvas toimus taas ingerisoomlaste laulupidu. Seejärel on kogunetud igal aastal erinevates paikades, kus tegutsevad ingerioomlaste seltsid. Praegu tegutseb Eestis 11 sellist seltsi, kes kokku moodustavad Eesti Ingerisoomlaste Liidu.

Eesti ingerisoomlased on üks paremini organiseeritud vähemusrahvuseid Eestis. Pea iga nende seltsi juures tegutseb oma laulukoor, tantsurühm ja käsitööring. Ingerisoomlaste majad tegutsevad Jõhvis, Pärnus, Rakveres, Tartus ja Viljandis.

Ingerisoomlased on pärast taasiseseisvumist esimese Eestis elava rahvusvähemusena taotlenud ja saanud kultuurautonoomia 2004. aastal. Eestis elab ligikaudu 13.000 ingerisoomlast.

Allikas: BNS, 30.06.2010