Kinosaalis saab tasuta vaadata Jaan Tootseni filmi “Uus maailm” ja Eesti rahva enda tehtud mängufilmi “Täitsa lõpp”. Kinolistele pakutakse teed ja küpsiseid.

Kodanikupäeva tähistatakse Eestis 26. novembril – just sel päeval, aastal 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Kodanikupäeva tähistatakse alates 1999. aastast.

Maarjamäe lossis on avatud kodanikupäeva hästi sisustama sobiv näitus “Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki”.

Film “Uus Maailm” räägib Tallinnas Uue Maailma asumis tegutsevatest noortest, keda mõni peab lärmakaks rahurikkujaks, mõni süüdimatuks hipikambaks, kolmas kangelasteks. Nad alustasid kui anarhistlikud linnageriljad, kes võtsid enda missiooniks nii seaduslike kui ka ebaseaduslike aktsioonidega võidelda puhtama ja autovabama elukeskkonna eest, valmistades sellega politseile ja valvsatele linnakodanikele peavalu. Aga ühel päeval tuli tunnustus, tähelepanu ja rahastus. Need, kes enne panid meie peategelasi seletuskirja kirjutama, patsutasid nüüd tunnustavalt õlale.

Film jälgib ühe idealistliku liikumise sündi ja elu ja valu viie aasta jooksul. See on ühe revolutsiooni anatoomia: lugu inimestest, suhetest ja suurest muutumisest. Seikluslik draama kus põimuvad armastus ja anarhia. Filmi tootja on Kuukulgur Film, rahastajad EFSA ja Kultuurkapital.

Maailma esimene ja eestlaste endi valmistatud talgufilm “Täitsa Lõpp” on ilmatu tempoga road-movie läbi Eesti kulgemisest, ogarate inimestega toime tulekust ja armastuse leidmisest.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 24.11.2011 pressiteade

Kultuurifestivalil Estonie-Tonique, mis toimub alates oktoobrikuust Pariisis Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Prantsusmaa Kultuuriministeerimi ning Prantsuse Kultuuri Instituudi koostöös, algab kolmapäeval, 23. novembril Prantsuse Filmoteegis (La Cinémathèque française) Pariisis Eesti film sajandijuubelile pühendatud programm Les 100 ans du cinéma estonien.

Programmi avafilm 23. novembril on Theodor Lutsu 1927. aastal valminud tummfilm “Noored kotkad”, mille esitust saadab rockansambel Kosmikud.

Eesti retrospektiivi avaseanss “Noorte kotkaste” kontsertesitusega toimub Euroopa filmikultuuri ühes tähtsamas kinosaalis, Prantsuse Filmoteegi suurimas, 400 kohaga Henri Langlois’ nimelises vaatesaalis.

23. novembrist 5. detsembrini kestev filmiprogramm pakub vaatamiseks kokku 9 Eesti mängufilmi. Lisaks Theodor Lutsu debüüdile Kaljo Kiisa “Hullumeelsust” (1969) ja “Nipernaadit” (1984), Grigori Kromanovi “Viimset reliikviat” (1970) ja “Hukkunud Alpinisti hotelli” (1979), Arvo Kruusemendi “Kevadet” (1970), Vladimir Karassev-Orgusaare “Lindpriisid” (1971), Peeter Simmi “Georgi”(2007) ja Veiko Õunpuu “Sügisballi”(2007).

Kõik Eesti mängufilmid linastatakse Prantsuse Filmoteegis kaks korda seansil. Filmid esitatakse vastavalt maailma filmiarhiivikinode väljakujunenud heale tavale 35 mm koopiatelt. Esitatavatest 9 klassikafilmist 5 on restaureeritud programmi EF 100 raames. Võib öelda, et 2001. aastal alguse saanud Eesti mängufilmide digitaalse restaureerimise programm saab nüüd oma esimese tähelepanuväärse rahvusvahelise väljundi.

Pariisis linastuvast 9 täispikast mängufilmist 6 osutusid äsja PÖFFi avaõhtul teatavaks tehtud Eesti Filmiajakirjanike Ühingu küsitluse põhjal Eesti esimese filmisajandi mängufilmiloomingu esikümnesse kuuluvaks.

Lisaks täispikkadele mängufilmidele on Prantsuse Filmoteegi programmis Mark Soosaare 10minutine dokumentaaleksperiment “Aeg” (1983), lühivaated Eesti ajalukku, Vladimir Karassev-Orgusaare “Pööripäev” (1968) ja Peeter Simmi “Balti tee” (1989) ja Dorian Supini portreemosaiik Arvo Pärdist “24 prelüüdi ühele fuugale” (2002).

Valik kinopilte meenutab ka Eestit kui “väikest suure animatsiooni maad”: Rein Raamatu tähtteosed “Suur Tõll” (1980) ja “Põrgu” (1983) kolm Riho Undi ja Hardi Volmeri tumeda huumoriga tehtud nukufilmi: “Kevadine kärbes” (1986), “Sõda” (1987) ja “Kapsapea” (1993). Lõplikud otsused filmivaliku osas tegid ürituse korraldajad.

Eesti filmid jooksevad kahe nädala jooksul Prantsuse Filmoteegi saalides kõrvuti maailma filmiloo suurkujude teostega: Fritz Lang, Alessandro Blasetti, Karel Reitz, Ernst Lubitsch, Hayao Miyasaki, Miloš Forman, Derek Jarman, Jacques Tati jt.

Septembris 1936 Prantsuse filmipärandi päästmiseks Henri Langlois’ (1914 -1977) initsiatiivil loodud Cinémathèque française kolis pärast tulekahju Chaillot’ Paleest Trocadéro väljakul kümmekond aastat tagasi uude postmodernistlikku hoonesse Rue de Bercy 51. Prantsuse Filmoteek (La Cinémathèque française) on täna üks Euroopa tähtsamaid filmikultuurikeskusi.

Vaata ka – www.cinematheque.fr/cinemaestonien ja www.estonie-tonique.com

Allikas: EFSA 21.11.2011 pressiteade

Seega platseerub “Lotte ja kuukivi saladus” taasiseseisvunud Eestis vaadatuimate filmide edetabelis neljandale kohale – lustaka koeratüdruku seiklustest eespool on vaid “Nimed marmortahvlil” (167.958 vaatajat), “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” (81.921 vaatajat) ning “Jan Uuspõld läheb Tartusse” (72.772 vaatajat). Eelmist Lotte filmi “Leiutajateküla Lotte” vaatas kinodes 56.600 inimest.

Alates detsembrikuust tuleb müügile “Lotte ja kuukivi saladuse” mitmete põnevate lisadega DVD, uuel aastal on plaanis film välja anda ka blu-ray kandjal. Peatselt algab Saksamaal filmi inglise keelde dubleerimine, “Lotte ja kuukivi saladuse” levi eest laias maailmas kannab hoolt Saksa filmidistribuutor Sola Media GmbH.

Eesti Joonisfilmi toodetud “Lotte ja kuukivi saladuse” režissöörid on Janno Põldma ja Heiki Ernits. Filmi stsenaariumi kirjutasid Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk. Koeratüdruk Lottele on oma hääle andnud Evelin Võigemast, lisaks löövad filmis kaasa Margus Tabor, Mait Malmsten, Tõnu Oja, Priit Võigemast, Tõnu Kark, Lembit Ulfsak, Tiit Sukk, Merle Palmiste, Anu Lamp ja teised tuntud näitlejad. Filmi produtsendid on Kalev Tamm ja Riina Sildos, film valmis Eesti-Läti koostöös, Joonisfilmi kaastootjaks on Rija Films.

“Lotte ja kuukivi saladuse” helilooja on Sven Grünberg, lisaks temale kirjutas filmile muusikat ka Renārs Kaupers. Kaupers on kahe filmis kõlava laulu autor – tema sulest on “Pingviinide laul”, mida filmis laulab Andero Ermel, ning “Lõpulaul” Gerli Padari esituses. Mõlema laulu eestikeelsed sõnad kirjutas lastekirjanik Leelo Tungal.

Allikas: EFSA 07.11.2011 pressiteade

„Filmis kohtuvad elavate ja surnute lood, mälestused ja linnalegendid, lapsed ja luukered. Kõiki neid erinevaid lugusid seob pea 500 aasta tagune mõrvalugu, sündmuspaigaks vana Tallinn,“ räägib režissöör Jaak Kilmi. „12 tavalist tallinlast rekonstrueerivad meie kaamerate ees selle vana loo – loo õigusest ja võrdsusest. Linnast, mis on tõmmanud teoorjuse eest pagenud talupoegi, alevitüdrukuid, kes unistasid töökohast Tallinna Kaubamajas; põhikooliharidusega lorusid, kes kinnisvarabuumi ajal ehitusplatsidel töötegemist proovisid; õrnu kunstnikuhingi, keda koduküla ahistas. Rääkimata igasugu muudest päevavarastest ja elukunstnikest, kes erinevatel aegadel Tallinnasse elama on asunud. Kõik kinnitavad kui ühest suust: „Jah, linnaõhk teeb vabaks!““

Filmi idee ja käsikirja autorid on Jaak Kilmi, Kiur Aarma ja Peep Pedmanson, fotolavastuste loojaks on Peeter Laurits, kunstnik Reet Aus, operaatorid Ants-Martin Vahur ja Meelis Veeremets, muusikalised kujundajad Janek Murd ja Erki Tero (3Pead), produtsent Kiur Aarma ja režissöör Jaak Kilmi.

Filmi esitleb Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011, toetavad Eesti Filmi Sihtasutus, kultuurkapital ja restoran Olde Hansa. Film on üles võetud Canon EOS 7D peegelkaameraga.

Allikas: SA Tallinn 2011  22.07.2011 pressiteade

Esimene osa: “Retk Leena lättele” filmiti Baikalimaal, teine osa: “Delta” Põhja-Jäämere ääres Sahha poolsaarel.

“Idee, valida uue filmi teemaks Leena jõgi, sündis meie eelmise filmi – “Muskusveise tagasitulek” – esilinastuse päeval”, ütleb produtsent Riho Västrik. “Suur töö oli just valmis saanud ja otsisime motivatsiooni eluga edasi minemiseks, ehk teemat, mis oleks meile endale hingelähedane ja pakuks huvi suurtele telekanalitele.”

Partnerite leidmisel tuli kasuks filmi “Muskusveise tagasitulek” edu festivalidel ja teleturul. Uue filmi kaastootjaks sai Saksa telekanal Bayerischer Rundfunk, partneriteks Venemaal Vene Geograafiaselts (mille kunagi lükkasid käima Tartu Ülikooliga seotud Baer ja Middendorff) ja Moskva Ülikooli Geograafiaosakond.

Kolm aastat filmimist, kuus ekspeditsiooni, üle poole aasta komandeeringuid; arvutult suuremaid ja väiksemaid elamusi.

“Seistes ümbruskonna kõrgeima mäe tipus ja vaadates horisondi taha kaduvat sinerdavalt lainetavat taigat, tundsin end justkui keset ookeani,” meenutab Västrik võimsat emotsiooni Leena ülemjooksul. “Filmi finaalis seisime päriselt ookeani kaldal, siis aga ei saanud lahti tundest, et oleme jõudnud “maailma otsa”.

Režissöör Vasili Sarana, operaatorid Vasili Sarana, Arvo Vilu, Joosep Matjus, monteerija Liina Triškina, helilooja Seppo Vanhatalo, produtsent Riho Västrik. Tootja OÜ Vesilind.

Filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital.

Alates 22. aprillist kinos Artis.

Allikas: filmi autorite 20.04.2011 pressiteade

Foto: Draamateater

Ita Ever sündis 1. aprillil 1931 Paides. Ta lõpetas Moskva Riikliku Teatriinstituudi (GITIS) Eesti lennu 1953 ning on alates 1953. aastast töötanud näitlejana Eesti Draamateatris.

Praegu Draamateatri mängukavas olevatest etendustest mängib Ita Ever järgmistes:

Violet Weston – Tracy Letts Augustikuu

Florence Foster Jenkins – Peter Quilter Hiilgav!

Linda – Andrus Kivirähk Vombat

proua Cowper – M. Cooney Rahauputus

Varasemad rolli rollid Eesti Draamateatris on olnud:

1953 Varja – Konstantin Simonov Noormees meie linnast

1953 II tüdruk – Nikolai Kaverin Kaks kaptenit

1953 mass – August Jakobson Kaitseingel Nebraskast

1953 Suzanne – Beaumarchais Figaro pulm

1953 daam – August Jakobson Võitlus rindejooneta

1954 mass – Mihhail Lermontov Maskeraad

1954 Bella – Minko Nimesid nimetamata

1954 mass – August Kitzberg Libahunt

1954 mass – Eduard Vilde Mahtra sõda

1955 mass – William Shakespeare Antonius ja Kleopatra

1955 Nadežda – Aleksei Arbuzov Majake äärelinnas

1955 Muradova – Muhtarov Lõbus külaline

1955 Saša – Lev Tolstoi Elav laip

1956 Mari-Elts – Egon Rannet Südamevalu

1957 Edvige – Alfred Gehri Kuues majakord

1957 Fosforne naine – Vladimir Majakovski Saun

1957 mass – Vsevolod Višnevski Optimistlik tragöödia

1958 Krõõt – Anton Hansen Tammsaare, Andres Särev Vargamäe

1958 Lenotška – Viktor Rozov Rõõmu otsinguil

1958 Catherine – Arthur Miller Vaade sillalt

1959 Elli – Anton Hansen Tammsaare Vanad ja noored

1959 Röövlitüdruk – Jevgeni Švarts Lumekuninganna

1959 Tshou Fan-I – Tshao Jüi Taifuun

1960 mass – Anton Hansen Tammsaare Juudit

1960 Nastja – Nikolai Pogodin Kolmas, pateetiline

1960 Jaana – Aleksis Kivi Nõmmekinsepad

1961 Anette – Paul Kilgas Ööbik laulis koidikul

1961 Helmi – Ardi Liives Siinpool horisonti

1962 Roheline tüdruk – Henrik Ibsen Peer Gynt

1962 Diana – Eino Alt Pime mees

1962 Kattrin – Bertolt Brecht Ema Courage

1963 II pruutneitsi – Vladimir Majakovski Lutikas

1963 Maret – Eino Alt Võõras

1964 Karin – Anton Hansen Tammsaare, Andres Särev Pankrot

1964 Klava – Viktor Rozov Pulmapäeval

1964 Kuues reisija – Ardi Liives Trepp

1965 Inga – Egon Rannet Karikas ja madu

1965 Vadja Otian – Vadim Korostõljov Brigantiin

1965 Ester Laid – Egon Rannet Veripunane roos

1965 Markiis Mondecar – Friedrich Schiller Don Carlos

1966 Curly – John Steinbeck Hiirtest ja inimestest

1966 Martirio – Federico Garcia Lorca Bernarda Alba maja

1966 Krõõt – Anton Hansen Tammsaare Vargamäe

1966 Marta – Eino Alt Marta

1967 Aki – Ardi Liives Kallimast kallim

1967 Tatjana – Boriss Lavrenjov Murrang

1968 Ema – Egon Rannet Kriminaaltango

1968 Nadežda – Maksim Gorki Viimased

1968 Margareta – Johann Wolfgang Goethe Faust I

1969 Margareta – Johann Wolfgang Goethe Faust II

1969 luulekompositsioon Tagore Valgus, mu valgus

1969 Koidula – Aino Undla-Põldmäe Viru Laulik ja Koidula

1970 Erika – Anton Hansen Tammsaare Ma armastasin sakslast

1970 Niina – Viktor Rozov Öö vastu pühapäeva

1970 Vana naine – Aino Kallas Mare ja ta poeg

1971 Anna Petrovna – Anton Tšehhov Ivanov

1971 Izolda – Kazys Saja Pühajärv

1972 Maret – Anton Hansen Tammsaare, Voldemar Panso Inimene ja inimene

1972 Marie – Hermann Bahr Mees, naine ja konsert

1973 Miili – Mats Traat Tants aurukatla ümber

1973 Elvira – Max Frisch Santa Cruz

1973 Masha – Anton Tšehhov Kolm õde

1974 Horošihh – Aleksandr Vampilov Möödunud suvel Tšulimskis

1974 Mrs. Hitchcock – John Arden Seersant Musgrave’i tants

1974 Genevieve, Pellease ema – Maurice Maeterlinck Pelleas ja Melisande

1975 Veera – Vladimir Šukšin Energilised inimesed

1976 Maja Rubek – Henrik Ibsen Kui me surnud ärkame

1976 Kristi – Enn Vetemaa Roosiaed

1976 Melania – Maksim Gorki Päikese lapsed

1977 Näitejuht – Jaan Kaplinski Neljakuningapäev

1977 Dunka – Konstantin Trenjov Ljubov Jarovaja

1978 Rajevskaja, Vjaznikova – Aleksandr Gelman Tagasiside

1978 Gertrud – William Shakespeare Hamlet

1979 Proua Bódog – Karoly Szakonyi Saateviga

1980 Lemminkäise ema – Elias Lönnrot Kalevala

1980 Inimese sugulane – Leonid Andrejev Inimese elu

1980 Anna Petrovna – Lev Tolstoi Elav laip

1981 Memm – Akos Kertész Lesed

1982 Polkovniku lesk – Juhan Smuul Polkovniku lesk

1983 Sinjoora Frola – Luigi Pirandello Nii see just ongi

1983 Ema (Anna) – Jaan Kruusvall Pilvede värvid

1984 Proua Malmberg – Anton Hansen Tammsaare, Mikk Mikiver Armastus ja surm

1984 Maali, Anna ema – Jaan Kross Keisri hull

1985 Naine – Aljaksei Dudarav Reamehed

1985 Ustinja Karpovna – Aleksandr Mišarin Seoses üleminekuga teisele tööle

1986 Krõõt – Anton Hansen Tammsaare, Kalle Kurg Tõde ja Õigus (Liigvesi)

1987 Õnnela Õnneleid – Jaan Kruusvall Vaikuse vallamaja

1988 Maali – Rein Saluri Minek

1988 Irma – Jean Genet Palkon

1989 Helen – Athol Fugard Teekond Mekasse

1989 Labellie – Robert Lamoureux Saatan inimese nahas

1990 Frank J. Harder – Jean-Jaques Bricaire, Maurice Lasaygues Silme ees läheb mustaks

1990 Evy Meara – Neil Simon Piparkoogileedi

1990 Proua Jourdain – Moliére Kodanlasest aadlimees

1991 Viktoria – Leo Falli Lõbus talupoeg

1991 Vana Teepakk – David Wood Piparkoogimehike

1992 Zinaida Savvišna – Anton Tšehhov Ivanov

1992 Mrs. Clackett – Michael Frayn Lavalised segadused

1993 Margot – Robert Thomas Mõrtsukas Freddy

1993 Juliane Tesman – Henrik Ibsen Hedda Gabler

1993 Carlotta Tyrone – Lars Noren Ja anna meile varjud

1994 Mary Cavan – Eugene O´ Neill Pikk päevatee kaob öösse

1994 Vanaema – Andrus Kivirähk Jalutuskäik vikerkaarel

1995 Martine, modelliagentuuri direktor – Jean-Jaques Bricaire Tulumaks

1995 kõrvalosades – Mihhail Lermontov Maskeraad

1995 June Buckridge (Õde George) – Frank Marcus Õde George´i tapmine

1995 Proua Mälberg – Anton Hansen Tammsaare, Priit Pedajas Mauruse kool

1996 Veika-Eit, pesunaine – Oskar Luts, Toomas Kall Tagahoovis

1996 Voinitskaja – Anton Tšehhov Onu Vanja

1996 Proua Pollinger – Hermann Bahr Mees, naine ja kontsert

1997 Åse – Henrik Ibsen Peer Gynt

1997 Ida – Ivan Menchell Kalmistuklubi

1997 Vana naine – Edward Albee Kolm pikka naist

1998 Rosemary Mortimore – Ray Cooney Pereringmäng

1998 Kurja Läänenõia kass – Alfred Bradley Võlur Oz

1999 Ida Sundström – Madis Kõiv Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähekleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta

2000 Abby Brewster – Joseph Kesselring Pihlakavein

2001 Lear, Briti kuningas – William Shakespeare Kuningas Lear

2001 Maret – Anton Hansen Tammsaare Tagasi Vargamäel

2001 Drudge – Tom Stoppard Tõeline inspektor Koer

2001 Ema – Tom Stoppard Pärast Magritte´i

2004 Kunksmoor Emmeliine – Aino Pervik, Urmas Lennuk Kunksmoor ja kapten Trumm

2004 preili Shepherd – Alan Bennett Õuedaam

2006 majoriproua Samzelius – Selma Lagerlöf Gösta Berlingi saaga

2007 Mamma – Sirkku Peltola Soome hobune

2008 osatäitja – Boguslaw Shaeffer Loojang

2009 Justina Díaz – Juan Rulfo Pedro Páramo

2009 Linda – Andrus Kivirähk Vombat

2009 Florence Foster Jenkins – Peter Quilter Hiilgav!

2010 Violet Weston – Tracy Letts Augustikuu

Ita Everi rollid väljaspool Draamateatrit:

2002 Millie, Diana Nichols – Neil Simon Hotell California Vanalinnastuudio

2000 proua Gurmõshskaja – Aleksandr Ostrovski Mets Vanalinnastuudio

2007 Tamaara – Andrus Kivirähk Uljas neitsi Nargen Festival

Ita Ever on esinenud väga palju estraadil, mänginud kuuldemängudes ja esinenud raadios (Meelejahutaja 1970–1990. aastad, Naksitrallid 1999), telelavastustes (Surm käib ümber Diana 1975, Kosmogoonia 1978, Evergreen show 1981, Tema Majesteet Komödiant 1983, Viimane suvi 1987, Sa oled koor minu kohvis 1999), seriaalides Salmonid 1993–1995, V.E.R.I 1995–1997, Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188 2001, Õpetajate tuba alates 2003) Mänginud filmides (Naine kütab sauna 1978, Karge meri 1981, Nukitsamees 1981, “Musträstaste” saladus 1983, Armuke 1999, Vana daami visiit 2006). Temast on tehtud film Olete te õnnelik, Ita Ever? 1986 ja kirjutatud kaks raamatut Ita Ever 1991 (Helle Tamm) ja Ita Ever. Elu suuruses 2006 (Margit Kilumets).

Tunnustus:

1966 ENSV teeneline kunstnik

1973 ENSV rahvakunstnik

1973 hooaja näitlejapreemia (Mees, naine ja kontsert)

1978 näitlejatöö eest teleteatris (Kosmogoonia, Kolm rubiini)

1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim naisnäitleja

1981 NSV Liidu Rahvaste Sõpruse orden

1983 Rapla rajooni majandite preemia (Lesed)

1983 Jõgeva rajooni preemia (Polkovniku lesk)

1984 parim naisnäitleja (Pilvede värvid)

1984 teatriühingu aastapreemia (Pilvede värvid, Nii see just ongi)

1984 festivali Balti teatrikevad parim naisnäitleja

Alates 1984 Liina Reimani mälestussõrmuse hoidja

1985 ENSV riiklik preemia (Pilvede värvid, Polkovniku lesk, Armastus ja surm, filmid Naine kütab sauna, Nukitsamees, “Musträstaste” saladus)

1999 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia naispeaosatäitjale (Sundströmi Ida Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta)

2000 Eesti teatrikunsti aastaauhind, eripreemia jätkuva kõrgvormi eest

2001 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia

2001 Valgetähe III klassi teenetemärk

2006 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia naispeaosatäitjale (majoriproua Samzelius Gösta Berlingi saaga)

2007 Tallinna vapimärk

2007 riigi kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest

2007 Aastate naine

2010 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia naispeaosatäitjale (Violet Weston Augustikuu)

Allikas: Eesti Draamateater

Mark Soosaare retrospektiivil näidatakse viit filmi: „Kihnu naine“ (1973), „Kihnu Kristjan“ (1992), „Emavene“ (1993), „Isa, Poeg ja Püha Toorum“ (1997) ja „Liblikate kodu“ (2004).

Festivali raames esilinastub Tartus režissöör Kullar Viimne „Hing“, mis toob vaatajani isepäise Francesko Leego elu, kes on ainus Eesti naiskorstnapühkija. Filmiga avatakse ametlikult Maailmafilmi festival.

Enne festivali avamist on võimalik põigata Kameruni matusetseremooniatesse, kus „surnud ei ole surnud“. „Matusehooaeg“ (2010) on veider tondijutt, kus omavahel kohtuvad reisikiri ja etnograafia.

Festivali teise päeva lõpetab „Unistuste rada“ – südamlik film kahest noorest pimedast naisest, kes on valmis uurima kõike, mida elu pakub. Nad reisivad koos Vincent Ferreri Asutusse Indias, et aidata harida pimedaid lapsi ja seeläbi omandada kogemusi, mis aitavad rajada teed nende enda unistuste täitmiseks.

Festivali raames on avatud ka näitused nii ERMi näitusemajas kui Athena keskuses.

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas: „Euroopa maitsed“ – 9 Euroopa muuseumi koostöös valminud näitus.

Athena keskuses (Küütri 1, Tartu): Arvo Iho näitus „Aastaring rannakülas“ ja Sander Hiire nomaadide hoburännakust Mehhikos kõnelev näitus „¡ ANDALEE!“

Festivali passid 15 eurot / 8 eurot ja õhtuste seansside piletid 2 eurot / 1,5 eurot (kuni kl 17 TASUTA!) saadaval Piletilevi müügikohtades ja kohapeal.

Ajakava ja täiendav info on Maailmafilmi veebilehel www.worldfilm.ee

Maailmafilmi festivali korraldavad Eesti Rahva Muuseum ja Maailmafilmi Ühing.

Allikas: ERMi 22.03.2011 pressiteade

Fotol vasakult paremale: Erika Laansalu (Kinoliidu tegevjuht), Peep Puks (Kuldpääsu laureaat), Peter Murdmaa (Eesti Filmi Päevade peakorraldaja), Tanel Toom (Hõbepääsu laureaat).

XIII Eesti Filmi Päevad on lõppenud. Kaheksa päeva jooksul linastus Tallinna kinodes 20 võistlusprogrammi filmi, 4 filmi programmist „Kool kinno“, 4 retrofilmi ja tosin tudengifilmi. Lastefilmide päeval vaatasid lapsed Jänku Jussi multikaid, joonisfilme ja nukufilme ning proovisid ka ise filmitegemist. Suurt huvi pälvisid mitmed filmipäevade eriüritused: Filmitalgud, Reklaamfilm kinolinal ja dokumentalistikakonverents „Keda kõnetab uusim Eesti dokumentaalfilm“, Filmikärajad 2 jt.

Eesti Filmi Päevade lõputseremoonial anti välja Kuld- ja Hõbepääsu teenetemärgid. „Kuldpääsu“ on tunnustus tehtud tööd Eesti filmimaastikul, „Hõbepääsu“ antakse noorele filmitegijale innustamaks teda jätkama edukalt alustatud loometegevust Eesti filmikunsti hüvanguks. Kuldpääsu teenetemärgi sai Eesti dokumentaalfilmi üks lipukandjaid Peep Puks. Hõbepääsu teenetemärgiga tunnustati noort mängufilmitalenti Tanel Toomi, kes on kogunud rahvusvahelist tuntust Londoni rahvuslikus filmikoolis magistritööna valminud filmiga „Pihtimus“. Teenetemärkide patrooniks on pr. Helle Meri, märgi autoriks on ehtekunstnik Pilleriin Jürisoo.

Kinoliidu loomestipendium (1000 eurot) anti režissöör Anu Aunale, kelle lühimängufilm „Vahetus“ on Eestit edukalt esindanud arvukatel rahvusvahelistel filmifestivalidel. Publiku lemmikfilmiks osutus dokumentaalfilm „Moekoer“ (režissöör Moonika Siimets).

Tekst ja foto: Kinoliidu 15.03.2011 pressiteade

Kaader filmist (foto: ERR)

Nädalavahetusel jõuab kinolevisse Andres Puustusmaa värske linateos “Rotilõks”.

Mängufilmi peategelane on poliitik, kes satub parajasse sasipuntrasse enne valimisi kultuuripealinna aastal 2011, mistõttu filmi linastusaeg on nimme sihitud valimiseelsesse aega, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Poliitika ei ole siiski selles märulielementidega filmis peamine.

Režissööri mõtted mõlguvad aga juba järgmise linateose juures, mille võtted peaksid algama suvel Poola pealinnas Varssavis ja kus peaosa kehastab sarnaselt “Rotilõksule” Mait Malmsten.

“Oleme sõbrad ja usaldame teineteist, tajume asju ühtemoodi, ühes suunas,” rääkis Puustusmaa.

Loe edasi ERRi 03.03.2011 uudisest

"Nader ja Simin, lahkuminek" (foto: www.dreamlabfilms.com)

Iraani režissööri Asghar Farhadi film “Nader ja Simin, lahkuminek” (”Nader and Simin: A Separation”) võitis laupäeval Berliini filmifestivali peaauhinna Kuldkaru, edastasid uudisteagentuurid.

Iraanlaste filmi naisosatäitjad said ühtlasi parima naisnäitleja Hõbekaru ja meesosatäitjad tõid vastavalt ära parima meesnäitleja Hõbekaru.

Žürii Grand Prix’ võitis Bela Tarr linateosega “Torino hobune” (”The Turin Horse”).

Hõbekaru parimale stsenaariumile pälvis Joshua Marston linateose “The Forgiveness of Blood” eest, parimaks režissööriks tunnistati Ulrich Kohler filmiga “Sleeping Sickness”.

Allikas: BNS, 19.02.2011

Polanski sai “Variautori” eest parima režissööri ning koos Robert Harrisega ka parima stsenaristi auhinnad. Parima meesnäitleja auhind läks “Variautori” peaosatäitjale Ewan McGregorile. Parimaks naisnäitlejaks tunnistati Sylvie Testud, kes mängis filmis “Lourdes”.

Animafilmi auhinna andsid üle näitlejad Juhan ja Lembit Ulfsak, see läks Sylvain Chomet’ filmile “Mustkunstnik” (”The Illusionist”).

Euroopa filmiheliloojaks 2010 tunnistati Alexandre Desplat (”Variautor”). Carlo Di Palma Euroopa filmitegija auhind 2010 läks Giora Bejachile (”Liibanon”).

Euroopa monteerija 2010 võitis Luc Barnier & Marion Monnier (”Carlos”). Vaatajate lemmikuks valiti “Mr. Nobody” (režissöör Jaco Van Dormael). Euroopa kaasproduktsiooni auhinna sai Zeynep Özbatur Atakan. Saavutuste eest maailmakinos tunnustati Gabriel Yaredi. Euroopa selle aasta dokumentaalfilmiks valiti “Nostalgia for the Light”. Euroopa lühifilmina tunnustati linateost “Hanoi-Warsaw”.

Allikas: BNS, 04.12.2010

Tiina Lokk (foto: PÖFF)

Täna õhtul Tallinnas toimuva Euroopa filmiauhindade gala produtsent Tiina Lokk kinnitas, et seekordne üritus tuleb võimalikult eestipärane.

“See on nüüd küll tõsi. Sakslased ise ütlevad, et neil ei ole veel kordagi ühelgi teisel sõul niipalju kohalikke elemente olnud kui Eestis,” ütles Lokk Vikerraadiole antud intervjuus.

Lokk tunnistas, et ta pabistab galal lavale astumise pärast, kuna nii suure auditooriumi ees ei ole ta kunagi varem esinenud.

Teine mure on Loki sõnul ilm.

Loe edasi ERRi 04.12.2010 uudisest

Kaader filmist "Julia haihtumine". Vasakul filmi naisnimikangelast kehastav Corinna Harfouch, paremal Bruno Ganz.

4. detsembri Euroopa Filmiauhinna galal antakse šveitsi näitlejale ja enam kui kolme kümnendi vältel Euroopa kinoilmas ajalugu teinud Bruno Ganzile väljapaistva ja pühendunud töö eest elutööpreemia, mille on saanud varasematel aastatel näiteks ka sellised filmikunsti suurnimed nagu Ken Loach, Judi Dench, Roman Polanski jpt.

Enne pidulikku auhinnatseremooniat kohtub Bruno Ganz oma austajatega laupäeval kell 13 Solarise kino 1. saalis toimuva filmi „Julia haihtumine” eriseansi eel ja järel. PÖFFi vitamiinilaksu programmi kuuluvas komöödias mängib näitleja meespeaosa.

Bruno Ganz (s. 1941) tegi oma esimese rolli juba 1960. aastal, kuid läbimurre saabus siiski 1976. aasta saksa filmis „Sommergäste”, mis tegi Ganzi kuulsaks nii Euroopas kui ka USAs. Seejärel hakkas näitleja mängima mitmete tipplavastajate nagu Werner Herzogi, Wim Wendersi, Francis Ford Coppola jt filmides. 1977. aastal mängis ta koos Dennis Hopperiga Wim Wendersi linatöös „Ameerika sõber”, 1979. aastal aga koos Klaus Kinskiga Werner Herzogi nimekas filmis „Nosferatu: öö fantoom”.

Ilmselt Bruno Ganzi kaks kõige tuntumat rolli on 1987. aasta Wim Wendersi filmis „Taevas Berliini kohal”, kus ta kehastas ingel Damieli, ning PÖFFilgi edukalt linastunud filmis „Allakäik” (2004), kus Ganz kehastas Adolf Hitlerit ja tema viimaseid päevi.

PÖFFi publik on Bruno Ganzi näinud veel filmidest „Leib ja tulbid” (2001) ja „Vitus” (2007). Viimastel aastatel on näitleja osalenud ka Oscaritele kandideerinud linateostes „The Reader” (2008) ja „Der Baader Meinhof Komplex” (2008). Bruno Ganz on tänavu valitud koos näitlejanna Iris Berbeniga Saksa Filmiakadeemia presidendiks.

Laupäevasel erilinastusel näidatavas komöödias „Julia haihtumine” mängib Bruno Ganz elegantset vanahärrat, kes kohtub juhuslikult linnatänavail oma 50nda eluaastani ja selle maagilise numbri üle mõtiskleva filmi peategelase Juliaga. Nendel kahel üksikul inimesel tekib omavahel hea klapp, aastatega tekkinud argirutiin ja eluväsimus asenduvad rõõmu ja taasarmumisega.

Lavastaja Christoph Schaubi ühtaegu tragikoomiline ja heatujuline draama võtab luubi alla nii noori, keskealisi kui ka juba vanemaid inimesi puudutavaid küsimusi, olles omapäraseks peegelpildiks kõigele sellele, mida me kutsume vananemiseks.

PÖFFi koduleht: www.poff.ee

Allikas: PÖFFi 02.12.2010 pressiteade

Kaader võidufilmist "Minu õnn"

14. PÖFFi võistlusprogrammi EurAsia võitis Saksamaa–Ukraina–Hollandi film „Minu õnn”, Baltimaade parimaks filmiks kuulutas žürii Prantsusmaa–Leedu linateose „Põliseuraaslane”, ning rahvusvaheline filmikriitikute ühing FIPRESCI pidas parimaks Balti filmiks Veiko Õunpuu „Püha Tõnu kiusamist”.

Kuueliikmeline rahvusvaheline žürii tunnistas parimaks Euraasia filmiks Saksamaal elava ja õppiva ukraina filmimehe Sergei Loznitsa mängufilmidebüüdi „Minu õnn”, mis linastus PÖFFil ka Screen Internationali kriitikute programmis. Žürii hinnangul kerkis linateos esile tänu meisterlikule oskusele heita valgust väga keerulisele teemale. Parima Euraasia filmi auhind anti PÖFFil välja seitsmendat korda. Grand prix rahalise osa 10.000 eurot pani välja Tallinna linn.

Parima režissööri auhind läks baltisaksa juurtega saksa filmilavastaja Chris Krausi linatööle „Polli päevikud”, mis on tehtud koostöös eestlastega.

Nagu ka mullu, läksid parima nais- ja meesnäitleja auhinnad Skandinaaviasse. Parimaks naisnäitlejaks kuulutati soomlanna Katja Küttner rolli eest filmis „Printsess”, parima meesnäitleja auhinna pälvis Mikael Persbrandt Taani filmiga „Taevariik”.

Žürii eriauhinna pälvis Iraagi linateos „Paabeli poeg”, parima operaatori tiitel läks vene filmi „Tsiitsitajad” kaameramehele Mihhail Krichmanile.

Kokku hinnati kahtekümmet üht filmi.

Kolmandat korda anti PÖFFil välja parima Balti filmi auhind koos 5000 euro suuruse stipendiumiga. Rahvusvahelise Tridensi Balti täispikkade filmide konkursi žürii tunnistas parimaks linateoseks Leedu režissööri Sharunas Bartase linatöö „Põliseuraaslane”, mis pälvis žüriilt ka Silveri auhinna, mis tagab promotsioonikoostöö telekanaliga Silver.

Kuuendat korda anti välja ka Scottish Leaderi Eesti filmi auhind koos 50 000 kroonise stipendiumiga, mis läks Veiko Õunpuu filmile „Püha Tõnu kiusamine”. Žürii äramärkimist leidis Marianna Kaadi dokumentaalfilm „Auk nr 8”, parimaks operaatoriks kuulutati Eesti–Norra mängufilmi „Lumekuninganna” kaameramees Marius Matzow Gulbrandsen.

Õunpuu filmi „Püha Tõnu kisamine” auhindas parimaks kolmandat korda PÖFFil osalenud Balti filme hinnanud Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu FIPRESCI žürii.

Kokku osales konkursil seitseteist täispikka filmi Eestist, Lätist ja Leedust.

Teist korda anti festivalil välja Põhja-Ameerika indie-filmide konkursi auhind, mis läks Kanada filmile „Põletus”. Linateos sai auhinnaks promotsioonitegevuse telekanalis Silver.

Aasia filmikunsti edendamise võrgustiku NETPAC žürii valis festivali parimateks Aasia filmideks India filmi „Peepli Live”, ning Kõrgõstani linateose „Härra Valgus”, Filmiklubide Föderatsiooni FICC žürii pidas parimaks tööks EurAsia konkursil osalenud Tšehhi filmi „Kolm aastaaega põrgus”.

Publiku lemmikuks sai Jaapani komöödia „Tualett”.

Seitsmendat korda jagati PÖFFi elutöö auhinda, mille tänavu pälvis nimekas Soome näitleja ja muusik Vesa-Matti Loiri.

Festivali auhinnad kuulutati välja PÖFFi ametlikul lõputseremoonial 3. detsembril 2010.

Lisainfo www.poff.ee

Allikas: PÖFFi 03.12.2010 pressiteade

Kanadas asuva Eesti Õppetöö Keskuse peaarhivaar Piret Noorhani teatas BNS-ile neljapäeval, et filmid leidis Kanada dokumentalist Marcus Kolga kahe-aastase uurimisprojekti käigus, mille eesmärk oli kaardistada ja kirjeldada Kanada eestlaste ja Eestiga seotud ajaloolist filmipärandit Põhja-Ameerikas.

“Olin kuulnud, et Torontos võiks leiduda ajaloolise tähtsusega filme. Paari aasta eest pidasime nõu tollase Eesti Rahva Muuseumi väliseesti projektijuhi Piret Noorhaniga, kes soovitas käivitada uurimisprojekti selgitamaks, milliseid filme Kanada eestlaste valduses leidub,” selgitas Kolga.

Kolga sõnul on tegu usutavasti esimeste säilinud värvifilmidega, mis on tehtud iseseisvas Eestis vahetult enne Nõukogude okupatsiooni. Leitud värvifilmidest esimene sisaldab kaadreid elust Eestis 1939. aastal, sealhulgas II Eesti Mängudest Tallinnas. Teises filmis on ilmselt amatöör filminud pealinna argielu. Filmid digiteeritakse Washingtonis Kolga firmas Realworld Pictures ja restaureeritakse Filmiarhiivis Tallinnas.

Lisaks kahele filmile on leiu seas ka Kanada eestlaste elu ja tegevust 1950.-1970. aastatel kujutavaid värvifilme.

Värvifilmid avastati Torontost perekond Andre eraarhiivist ning 1972. aastal loodud Tartu Instituudi esimese sekretäri Endel Aruja arhiivist ja raamatukogust. Filme oli aastaid hoitud märgistamata karpides, mistõttu ei osatud oletada, et tegemist on sedavõrd oluliste ajaloodokumentidega, märkis Noorhani. Tema sõnul saadi projektiga parem ülevaade filmimaterjalidest, mis on olulised nii Kanada eestlastele kui Eestile. Noorhani lisas, et materjalid hakkavad kuuluma Torontosse loodava Väliseesti Muuseumi (VEMU) kullafondi.

“Sellised ettevõtmised on ääretult olulised ka Kanada ajaloo seisukohast. Nõnda tuuakse käibele uusi audiovisuaalseid materjale, mis aitavad dokumenteerida meie riigi arengut viimase 60 aasta jooksul ja erinevate immigrandi- ja rahvusrühmade osa selles,” lausus Kanada Arhiivi ja Raamatukogu vanemarhivaar Andris Ķesteris.

Noorhani sõnul lisatakse teavet projekti ja leitud filmide kohta koos filmiklippidega arendamisjärgus veebilehele www.realworldpictures.ca/EFANA.

Allikas: BNS, 02.12.2010

Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilased seavad terveks laupäevaks üles filmi ja montaaži töötoa, kus Teeviidal osalejatele õpetatakse filmiloomise saladusi.

Keda aga huvitab fotograafia, saab neljapäeval ja reedel osa võtta Haapsalu Kolledži tudengite fotostuudio tööst – üheskoos pildistatakse Teeviidal toimuvat ning tudengid õpetavad fotosid töötlema.

Informaatikatudengid pakuvad reedel võimalust tutvust teha jõuluteemaliste mobiilimängudega, kõik mängud on üliõpilaste endi programmeeritud. Need mängud võitsid eelmisel aastal Tiigrihüppe sihtasutuse korraldatud mobiilimängude konkursi.

Tallinna Ülikooli boksis tutvustavad Tallinna Ülikooli tudengid erinevaid erialasid, boksis saab registreeruda ka tudengivarjuks. Täpsemat infot Tallinna Ülikooli kohta Teeviidal saab siit.

Allikas: Tallinna Ülikooli 01.12.2010 pressiteade