<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>Uus Eesti &#187; Filmikunst</title>
	<atom:link href="http://uuseesti.ee/teema/kultuur/filmikunst/feed" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>http://uuseesti.ee</link>
	<description></description>
	<lastBuildDate>Sat, 31 Jul 2010 23:56:59 +0000</lastBuildDate>
	<generator>http://wordpress.org/?v=2.8.6</generator>
	<language>en</language>
	<sy:updatePeriod>hourly</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>1</sy:updateFrequency>
			<item>
		<title>Täna algab XXIV Pärnu filmifestival</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32362</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32362#comments</comments>
		<pubDate>Sun, 11 Jul 2010 09:34:36 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Filmikunst]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32362</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="alignleft size-full wp-image-32363" title="MarkSoosaar" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/MarkSoosaar.jpg" alt="MarkSoosaar" width="125" height="188" /><strong>Täna algab Pärnu rahvusvaheline filmifestival, mis on  arvult juba  kahekümne neljas ja seega taasiseisvunud Eesti üks vanemaid kultuuripidusid.</strong></p>
<p>Avaõhtul näeb vaataja filmi Albert Einsteini armastuskirjadest oma esimesele naisele Milevale ning soome filmikunsti &#8220;elava klassiku&#8221; Pirjo Honkasalo ekraaniportreed  noorest buda preestrist Tokios, teatas festivali pealik Mark Soosaar (fotol).</p>
<p>Kell 21 algaval seansil tunnustab Riigikogu esimees Ene Ergma Pirjo Honkasalot festivali kõrgeima auhinnaga, milleks on  Lääne-Eesti kirjadega pulmatekk. Aupalga Pirjo Honkasalole annab Ene Ergma filmi &#8220;Melanhoolia kolm tuba&#8221; eest. Selle hindas rahvusvaheline žürii 2005.aastal festivali suure auhinna vääriliseks.</p>
<p><em>Loe edasi <a title="ERR" href="http://uudised.err.ee/index.php?06209280" target="_blank">ERRi 11.07.2010 uudisest</a></em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32362/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Kultuuriminister kinnitas „Eesti Film 100“ programmitoetused</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32404</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32404#comments</comments>
		<pubDate>Fri, 25 Jun 2010 18:17:42 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Filmikunst]]></category>
		<category><![CDATA[Ministeeriumid]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32404</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="aligncenter size-full wp-image-32405" title="LaineJanes" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/LaineJanes.jpg" alt="LaineJanes" width="377" height="285" /><strong>Kultuuriminister Laine Jänes (fotol) kinnitas programmi „Eesti Film 100“ projektid, 530.000 krooniga toetatakse ASi Tallinnfilm ja MTÜ Eesti Filmi Andmebaas ettevõtmisi.</strong></p>
<p>AS Tallinnfilm sai programmist  50.000 krooni Andres Söödi dokumentaalfilmi “Draakoniaasta“ taastamiseks, 80.000 krooni Rein Raamatu animafilmide taastamiseks ning mängufilmi “Suvi“ taastamiseks eraldati 100.000 krooni.</p>
<p>MTÜle Eesti Filmi Andmebaas eraldati Eesti rahvusfilmograafia elektroonilise andmebaasi loomiseks ning 2010. aasta tegevuste toetuseks 300.000 krooni.</p>
<p>Rahvusfilmograafia  projekti eesmärgiks on koguda kokku kogu kättesaadav Eesti filmograafiline informatsioon, talletada ja säilitada see ühtses kvaliteetses elektroonilises andmebaasis ning teha filmiinfo kättesaadavaks nii professionaalidele kui laiemale avalikkusele, et säilitada Eesti filmipärandit ning populariseerida filmi- ja kinokunsti.</p>
<p>Programmi „Eesti Film 100“ raames digiteeritakse ja taastatakse eesti filmipärandisse kuuluvaid teoseid, senini on vaatajateni jõudnud näiteks &#8220;Hukkunud Alpinisti hotell&#8221;, &#8220;Nipernaadi&#8221; ja &#8220;Nukitsamees&#8221;.</p>
<p>Eesti film saab 2012. aastal 100-aastaseks.</p>
<p><em>Allikas: Kultuuriministeeriumi 25.06.2010 pressiteade</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32404/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Film kiriku ja rahva läbipõimunud saatusest</title>
		<link>http://uuseesti.ee/31786</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/31786#comments</comments>
		<pubDate>Fri, 04 Jun 2010 07:48:18 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Eesti kirikulugu]]></category>
		<category><![CDATA[Filmikunst]]></category>
		<category><![CDATA[Usuelu uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=31786</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<div id="attachment_31787" class="wp-caption alignleft" style="width: 203px"><img class="size-full wp-image-31787 " title="HugoBernhardRahamagi" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/06/HugoBernhardRahamagi.jpg" alt="Hugo Berhnhard Rahamägi, piiskop 1934-1939" width="193" height="302" /><p class="wp-caption-text">Hugo Berhnhard Rahamägi, piiskop 1934-1939</p></div>
<p><strong>Eesti lipu päeval esilinastub Tallinnas dokumentaalfilm «Su üle Jumal valvaku».</strong></p>
<p>Lühifilm põhineb ennesõjaaegsetel dokumentaalkaadritel ja esitleb meie luteri kirikut rahvuslike traditsioonide kujundaja ja kandja rollis. Vaatajateni tuuakse kiriku aktiivne kaasatus ühiskonnaellu.</p>
<p>Tegemist on grupi autorite ühisloominguga. Filmimees Märt Müür tegi valiku arhiivimaterjalidest ning hiljem liitis kaadrid tervikuks. Peapiiskop Andres Põder kirjutas filmile teksti ning kantsler Urmas Viilma luges selle linti. Viilma kommenteerib pealkirjavalikut: «Idee tuli spontaanselt ja tundus sobivat just rahvakiriku ja rahvusriigi vaheliste seoste tõttu, mida filmis kirjeldatakse. Meie hümnis on need samad seosed veel säilinud.»</p>
<p>Viilma loodab, et film aitab tõsta meie vaimulike ja teiste kiriku töötegijate eneseteadvust, tunnetamaks kiriku ja kohalike koguduste suurt rolli ühiskonnas kaasarääkijana.</p>
<p>EELK kirikuvalitsus annab teada, et huvilised on teretulnud esilinastusele 4. juunil kell 13 kinos Artis, mis asub Tallinnas Solarise keskuses.</p>
<p><em>Allikas: EELK Konsistooriumi 03.06.2010 pressiteade</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/31786/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Moskva kultuuripäevad pakuvad ainulaadseid elamusi</title>
		<link>http://uuseesti.ee/31593</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/31593#comments</comments>
		<pubDate>Mon, 24 May 2010 21:02:50 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Filmikunst]]></category>
		<category><![CDATA[Kultuur]]></category>
		<category><![CDATA[Muusika]]></category>
		<category><![CDATA[Teater]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=31593</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="aligncenter size-full wp-image-31594" title="Moskva2" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/05/Moskva2.jpeg" alt="Moskva2" width="410" height="273" /><strong>Täna Tallinnas algavad Moskva kultuuripäevad pakuvad mitmekülgset kultuurilist külakosti, tuues Tallinna näiteks muusikateatri Helikon-Opera solistid ja noore viiulivirtuoosi Aljona Bajeva.</strong></p>
<p>„Esimest korda Tallinnas toimuvad Moskva kultuuripäevad on kahtlemata kogu Eesti jaoks tähelepanuväärseks kultuurisündmuseks,“ ütles linnapea Edgar Savisaar.</p>
<p>Moskva kultuuripäevad Tallinnas kestavad 25. maist 27. maini. Moskva kultuuripäevade programmis on kuus kultuuriüritust, esindatud on žanrid ooperist kuni džässi ja rahvakultuurini. Üritus on suunatud linlastele ja huvilistele ka väljastpoolt Tallinna – kõigile, keda huvitab Venemaa kõrgkultuur. Ühes kultuurikollektiividega saabub Tallinna ka Moskva linna ametlik delegatsioon linnapea asetäitja Valeri Vinogradovi juhtimisel.</p>
<p>Teisipäeval, 25. mail kell 19 esinevad Rahvusooperis „Estonia“ kultuuripäevade avakontserdil „Kahe linna duett“ Moskva muusikateatri Helikon-Opera ja Rahvusooper Estonia solistid. Suurejoonelisel galakontserdil kõlab Prokofjevi, Donizetti, Straussi jt. muusika, dirigeerivad Konstantin Tšudovski ja Mihhail Gerts. Lavastavad ja konfereerivad Dmitri Bertman ja Neeme Kuningas. Moskva muusikateater Helikon-Opera asutati 1990. aastal Venemaa rahvakunstniku Dmitri Bertmani poolt. Teater on saanud 11 auhinda festivalilt „Kuldne Mask“ ja on mitmete teiste hinnatud Venemaa festivalide laureaat erinevates kategooriates. Helikon-Opera on nüüdseks populaarne ka välismaal – Austrias, Suurbritannias, Hispaanias, USAs, Prantsusmaal ja mujal.</p>
<p>Piletid hinnaga 150/300 krooni müügil Estonia kassas ning Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides.</p>
<p>Kolmapäeval, 26. mail kell 19 annavad dirigent Vladimir Ziva, solist Aljona Bajeva (viiul) ja Tallinna Kammerorkester Estonia Kontserdisaalis kontserdi “Serenaadid Moskvast”, kavas Mozarti „Väike öömuusika”, Mendelssohni viiulikontsert d-moll ja Tšaikovksi  „Serenaad”. Aljona Bajeva mängib aastast 1723 pärineval Stradivariuse viiulil. Legendaarse viiulimeistri allesjäänud hindamatu väärtusega pille antakse kasutada väljapaistvatele viiuldajatele või premeeritakse nende kasutamise võimalusega noori talente – Bajeva võitis aastase Stradivariusel mängimise võimaluse Paganini konkursil Moskvas. Teda peetakse tänapäeva noorte interpreetide hulgas haruldaseks andeks, mida kinnitavad hulgalised grand prix´id ja kuldmedalid üle maailma toimunud  konkurssidel. Dirigent Vladimir Ziva on vastukaaluks noorele triumfeerivale viiuldajale just vanema põlve suurte kogemustega muusik, kes teinud koostööd selliste vene kultuuri muusika legendaarsete nimedega nagu pianist Svjatoslav Richter ja lavastaja Boriss Pokrovski. Ta on juhatanud märkimisväärseid ooperiprojekte Moskvas ja Viinis ning olnud mitmete vene ja välismaa orkestrite peadirigent.</p>
<p>Sümboolse hinnaga (50 krooni) piletid on müügil Eesti Kontserdi kassas, Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides.</p>
<p>Samal õhtul kell 21 toimub Von Krahli baaris džässiõhtu, kus esineb maailma üks hinnatumaid jazztrompetiste Vadim Eilenkrig oma kvintetiga. Sissepääs on tasuta.</p>
<p>Neljapäeval, 27. mail kell 19 esinevad Vene Kultuurikeskuses Vladimir Devjatov ja folkbänd  ЯR – Marka. Venemaa rahvakunstnik Vladimir Devjatov on üks hinnatumaid rahvalaulude ja romansside esitajaid, kes tänu arvukatele gastrollidele välismaal on saavutanud ülemaailmse tuntuse. Rahvas on andnud unikaalselt ilusa ja võimsa neljaoktaavilise diapasooniga häälega Devjatovile tiitli &#8220;Maestro Hääl&#8221;. Devjatovit toetab laval noor, loominguline kollektiiv – folkbänd „ЯR &#8211; Marka&#8221;, mida iseloomustab rahvalaulu traditsioonide ühendamine teiste vokaalžanritega. Vürtsi lisab erinevaid tantsustiile ühendav balletigrupp.</p>
<p>Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroos (Vabaduse väljak 7) avatakse täna, 25. mail Sergei Tkatšenko fotonäitus „Reis mööda Moskvat“. Tkatšenko käe all on valminud 12 täispikka mängufilmi. Ligi paarkümmend aastat sõltumatu kunstfotograafina tegutsemise jookusul on ta andnud välja hulgaliselt fotoalbumeid, reklaambrošüüre, kalendreid jm. Viimase viie aasta jooksul on Sergei Tkatšenkol toimunud isikunäitused Moskvas, Peterburis, Indias, Kasahstanis, Kõrgõstanis, Eestis ja Saksamaal. Ta on pälvinud Euroopa auhinna „Kuldne Objektiiv“ ning on konkursi „Tere tulemast uude aastatuhandesse“ laureaat.</p>
<p>Moskva linnapea Juri Lužkov ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar sõlmisid 2004. aastal kahe linna vahelise tähtajatu koostööleppe. 2008. aastal allkirjastati kultuurikoostöö protokoll, milles sätestati ka vastastikuste kultuuripäevade korraldamine. Juba samal aastal saidki teoks   Tallinna kultuuripäevad Moskvas, tänavu tuleb Moskva oma kultuuriprogrammiga Tallinna vastukülaskäigule.</p>
<p><em>Allikas: Raepress, 24.05.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/31593/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Zombimarss ja hirmufilmid tõid HÕFFile festivali rekordpubliku</title>
		<link>http://uuseesti.ee/30821</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/30821#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 27 Apr 2010 15:07:28 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Filmikunst]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=30821</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;"><img class="aligncenter size-full wp-image-30822" title="HOFF270410" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/04/HOFF270410.JPG" alt="HOFF270410" width="448" height="298" /><strong>Pühapäeval lõppenud ja 5. sünnipäeva tähistanud HÕFFI õudus- ja fantaasiafilmide maratonil sai publik näha 31 filmi 15 riigist. Festivali filme, esimest korda toimunud zombimarssi ja teisi HÕFFi eriüritusi külastas rohkem kui 2500 inimest, mis on viieaastase filmifestivali uus publikurekord.</strong></p>
<p>“Avaparaadil osalejate ning filmipubliku rekord tõestab selgelt, et HÕFF on oluline ning vajalik osa Eesti festivalimaastikust. Samuti kiitsid HÕFFi unikaalset atmosfääri ja suurepäraseid vaatajaid mitmed festivali väisnud filmikülalised, mis kinnitab ka HÕFFi rahvusvahelist taset”, kommenteerib festivali juht Sten Saluveer.</p>
<p>Tänavuaastase festivali peafookuses seisis zombifilm, prantsuse uue laine <em>horror</em> ja põnevuskino ning erikülalisest kultusrežisöör Andrei Iskanov. Festivali publik sai näha kahe viimase aasta õudus- ja fantaasiafilmide paremikku ning legendaarse jaapani režissööri Shinya Tsukamoto „Tetsuo“ filme. Toimus ka mitu rahvusvahelist esilinastust, kohal olid ka saksa thrilleri „Rauduksed“ tegijad, lavastaja Stephen Manuel ja näitleja Axel Wedekind.</p>
<p>Esimest korda jagati HÕFFil välja ka publiku auhind, mille sai napilt jaapani õuduskomöödia „Vampire Girl vs Frankenstein Girl“ ees üks festivali publikumagneteid, Hollandi <em>body-horror</em> „Inimsajajalgne“. Hääletuse alusel teenisid publikult kõrgema keskmise hinde ka „Rauduksed“, USA komöödia „Stingray Sam“ ning serblaste šokifilm „Serbia film“. Publiku lemmikfilmi režissöör Tom Six, kes käesoleval hetkel lõpetab „Inimsajajalgse“ järge, saab festivali ja Haapsalu linnavalitsuse poolt auhinnaks Valge Daami klaaskuju.</p>
<p>Festivali elutööauhinna panuse eest fantastilisse kinosse sai mitmete HÕFFil linastunud filmide autor, jaapani režisöör Shinya Tsukamoto.</p>
<p>Kuues HÕFF toimub remonditud ja taasavatud 500 kohalise peasaaliga Haapsalu Kultuurikeskuses 2011. aasta aprillis.</p>
<p>Festivali korraldasid Haapsalu Linnavalitsus, Haapsalu Kultuurikeskus ja MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival.</p>
<p>Lisainfo ja festivali fotod aadressil <a title="HÕFF" href="http://www.hoff.ee" target="_blank">www.hoff.ee</a></p>
<p><em>Allikas: festivali korraldajate 27.04.2010 pressiteade</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/30821/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Astrid Lindgreni elust vändatakse film</title>
		<link>http://uuseesti.ee/29862</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/29862#comments</comments>
		<pubDate>Mon, 29 Mar 2010 17:32:29 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Filmikunst]]></category>
		<category><![CDATA[Kirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=29862</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;">
<div id="attachment_29863" class="wp-caption aligncenter" style="width: 424px"><img class="size-full wp-image-29863 " title="Astrid_Lindgren_Sweden" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/03/Astrid_Lindgren_Sweden.jpg" alt="Foto: www.astrid-lindgren.com" width="414" height="308" /><p class="wp-caption-text">Foto: www.astrid-lindgren.com</p></div>
<p><strong>Kaks Saksa produktsioonifirmat teevad ettevalmistusi täispika filmi väntamiseks maailma ühe kuulsama lastekirjaniku Astrid Lindgreni elust, ütles kirjaniku tütar esmaspäeval.</strong></p>
<p>Kompaniid Ogglies Film Production ja TV 60 Film kavatsevad teha filmi kirjaniku noorusest kuni läbimurdeni Pipi Pikksuka lugudega 1946. aastal, ütles Karin Nyman.</p>
<p>&#8220;Nad olid esimesed filmitootjad, kes võtsid minuga ühendust sooviga teha film minu ema elust ja ma olin koostööga kohe valmis,&#8221; lisas Nyman.</p>
<p>2002. aastal surnud Lindgreni raamatuid Pipi Pikksukast on tõlgitud 95 keelde. Plaanitav kaheosaline telefilm keskendub aga rasketele aastatele enne kuulsust ning plaanimata rasedusele 18-aastaselt.</p>
<p>Lindgren, kes töötas Lõuna-Rootsi Vimmerby linnakese ajalehes reporterina ja rasestus abielus peatoimetajast, rääkis sageli sellest, kuidas noorena üksikemaks saamine mõjutas teda nii kirjaniku kui ka inimesena.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 29.03.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/29862/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Dokumentaalfilm &#8220;Muskusveise tagasitulek&#8221; võitis Grand Prix</title>
		<link>http://uuseesti.ee/29846</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/29846#comments</comments>
		<pubDate>Mon, 29 Mar 2010 14:32:50 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Filmikunst]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=29846</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<div id="attachment_29847" class="wp-caption aligncenter" style="width: 410px"><img class="size-full wp-image-29847" title="MuskusveiseTagasitulek" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/03/MuskusveiseTagasitulek.jpg" alt="Foto: www.vesilind.ee" width="400" height="306" /><p class="wp-caption-text">Foto: www.vesilind.ee</p></div>
<p><strong>Eesti-Vene ühistööna valminud dokumentaalfilm &#8220;Muskusveise tagasitulek&#8221; võitis Grand Prix rahvusvahelisel loodusfilmide festivalil Poolas.</strong></p>
<p>Kuues rahvusvaheline vendade Wagade (Braci Wag o&#8217;v) loodusfilmide festival toimus eelmisel nädalal Ida-Poolas Tykocinis. Programmis oli 73 filmi, mille hulgast žürii pidas parimaks &#8220;Muskusveise tagasitulekut&#8221;. Varem on Vasili Sarana ja Riho Västriku film võitnud preemiaid Saksamaal, Itaalias, Jaapanis ja Eestis (Matsalus). Film valiti Venemaa parimaks populaarteaduslikuks filmiks 2008. aastal.</p>
<p>Vesilinnu ja TaimyrRosGeo koostöös valminud filmi autor on Vasili Sarana, monteerija Liina Trishkina, muusika kirjutas ja mängis sisse Tiit Kikas, produtseeris Riho Västrik. Filmi on näidatud Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias ja Soomes, Eestis kuulub telelitsents TV3-le. Filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Sihtasutus ja Kultuurkapital.</p>
<p>Mais valmib Sarana-Västriku uus film, mis viib vaataja Siberi jõe Leena lättele. Kaks hooaega kestnud filmimisel lõid kaasa ka operaatorid Arvo Vilu ja Joosep Matjus.</p>
<p>Auhinnaraha 3000 eurot lubas Västrik kulutada järgmisele Siberi projektile, mis viib eesti loodusfilmitegijad juba sel suvel Põhja-Jäämere äärde Leena deltasse.</p>
<p><em>Allikas: Eesti Filmi Sihtasutuse 29.03.2010 pressiteade</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/29846/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Algasid Eesti Filmi Päevad</title>
		<link>http://uuseesti.ee/29801</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/29801#comments</comments>
		<pubDate>Sun, 28 Mar 2010 17:49:51 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Filmikunst]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=29801</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="size-full wp-image-29802 alignleft" title="EestiFilmiPaevad" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/03/EestiFilmiPaevad.jpg" alt="EestiFilmiPaevad" width="204" height="156" /><strong>Täna pärastlõunal avati Tallinna Kinomajas XII Eesti Filmi Päevad, mis kestavad kuni 4. aprillini.</strong></p>
<p>Kaheksa päeva jooksul näidatakse viimase aasta parimaid Eesti filme. Lisaks laiemat kuulsust kogunud filmidele nagu „Disko ja Tuumasõda“ või „Pangarööv“ linastuvad ka mitmed vähem tuntud, ent sama palju tähelepanu väärivad mängu-, lühi- ja joonisfilmid. Selleaastase programmi raames on lisaks põhiprogrammi nautimisele võimalik osaleda Art Cafe&#8217;s toimuvatel vestlusringidel, näha vanameistrite Jüri Järveti ja Ervin Abeli retrospektiivprogrammi, piiluda imetabaseid filmitudengite paremaid palasid, osaleda töötubades, viia oma pere pisemad nukufilmiklassika seanssidele ning veeta hubaseid (või ka hullumeelseid) õhtuid eriüritustel. Rohkem kui kümnel aastal on festivalil näidatud läbilõiget parimatest viimasel aastal valminud Eesti filmidest. Nii ka seekord. Programm pandi kokku 2009. aastal Eestis toodetud filmiparemiku põhjal. Sel aastal leiab filmihuviline XII Eesti Filmi Päevade  programmist lisaks filmidele nii mõndagi muud huvitavat.</p>
<p><strong>Dokumentalistikafoorum</strong></p>
<p>Esmakordselt Eesti Filmi Päevade ajaloos on kavas dokumentalistikafoorum, mis toimub neljal õhtul ühes alternatiivseimas kohas otse pealinna südames. Art  Cafes (Pärnu mnt. 18) toimuval ümarlauasarjal osalevad erineva põlvkonna filmitegijad. Diskussioonide peateemad on Kammitsetud filmid, Keelatud filmid, Sõltumatud filmid ja Kallutatud filmid.  Vestlusringi illustratiivseks materjaliks on filmipäevadel ja ETV 2-s linastuv ülevaatekava aasta jooksul valminud filmidest. Kogu vestlussari salvestatakse ja kantakse otse üle ERR-i portaalis ja valikuliselt Vabaduse väljaku suurel ekraanil.</p>
<p><strong>Tudengifilmide programm</strong></p>
<p>Tudengifilmidele pühendatud võistlusprogramm on olnud Eesti Filmi Päevade kavas juba aegade algusest saadik. Sel aastal näeb võistluprogrammi 1. aprillil Kinomajas, lisaks näitame tudengiflme õhtuti Art Cafe&#8217;s. Kõik linateosed on varustatud inglisekeelsete subtiitritega.Lisaks toimub ka juba traditsiooniks saanud Eesti-Soome tudengite maavõistlus. Oma parimad neli filmi on välja pannud Helsingi Aalto Ülikool, neile astuvad vastu neli Balti Filmi- ja Meedikooli linateost.Tudengifilmide päeva õhtu lõpetab Onu Bella, kes näitab soojenduseks Art Cafe’s oma lühimängufilmi „Pööripäevad Viinahaual“ ja on õhtul ka diskoripuldis.</p>
<p><strong>Lastefilmide programm</strong></p>
<p>31. märtsil kell 12.00 näidatakse Kinomajas Eesti-Ukraina koostöös valminud lastefilmi „Isemoodi muinasjutt“, kus teevad kaasa paljud Eesti näitlejad. Film on üles võetud Tallinnas, Kuressaare lossis ning Sagadi ja Palmse mõisates.2. aprill ootame Artisesse külla kõige väiksemaid kinokülastajaid. Mudilased saavad vaadata uusi ja vanu „Miriami lugusid“. Samal seansil on tore võimalus näha 1972. aasta nukufilmi „Putukate suvemängud“, kus teeb kaasa tänavuse retroprogrammi kangelane Ervin Abel. Peale seanssi saavad lapsed mängutoas teadjate juhendamisel ise multifilme teha ning Miriam pakub külalistele jäätist. Seejärel näitame kuulsat joonisfilmi „Leiutajateküla Lotte“. Sama päeva pärastlõunal ootame nii suuri kui väikeseid muinasjutusõpru Kinomajja Helle Karise muinasjutuõhtule.Helle Karis räägib oma muinasjutufilmide valmimisest ja näitab haruldasi arhiivikaadreid. Päev lõppeb toreda ühise filmivaatamisega – näitame lastefilmi „Karoliine hõbelõng“. Eesti Filmi Päevade pidulik lõputseremoonia toimub kinos Kosmos. Ürituse patrooniks on Helle Meri, kes annab välja Kinoliidu preemiad 2009. aasta parimale filmile ja tudengifilmile.</p>
<p>Festivali programm ja lisainfo: <a title="Festival" href="http://festival.kinomaja.ee" target="_blank">festival.kinomaja.ee</a></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/29801/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool tähistab 5. sünnipäeva üritustenädalaga</title>
		<link>http://uuseesti.ee/29645</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/29645#comments</comments>
		<pubDate>Fri, 26 Mar 2010 02:47:48 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Filmikunst]]></category>
		<category><![CDATA[Haridus ja teadus]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=29645</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="alignleft size-full wp-image-29646" title="BFM" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/03/BFM.jpg" alt="BFM" width="241" height="190" /><strong>28. märtsil viieaastaseks saav Tallinna Ülikooli Filmi- ja Meediakool (BFM) tähistab oma esimest juubelit sünnipäevanädalaga, mille raames toimub rahvusvaheline uue meedia konverents, esilinastuvad värsked tudengifilmid, korraldatakse tasuta lühifilmikoolitusi ning toimub avatud uste päev. BFMi uusi tudengifilme saab alates märtsist ETV2 kanalil vaadata igal kolmapäeva õhtul.</strong></p>
<p>26.-27. märtsil toimub BFMi eestvedamisel Tallinnas Olümpia hotellis esinduslik uue meedia konverents, mille peaesinejaks on maailmas üks enim hinnatud loomemajanduse eksperte John Hartley Austraaliast. 25. märtsi õhtul esilinastusid Tallinnas Coca Cola Plaza kinos BFMi teise kursuse värsked tudengifilmid, mis jäävad kinno jooksma nädalaks ajaks.</p>
<p>Pühapäeval, 28. märtsil pakub BFM kõigile huvilistele tasuta võimaluse teha oma sõbrast lühifilm ja panna see üles internetti, üritus toimub Solarise keskuse aatriumis kell 12-15.</p>
<p>Teisipäeval, 30. märtsil algusega kell 16 toimub Balti Filmi- ja Meediakooli avatud uste päev (Tallinn, Sütiste 21), kus räägitakse BFMi meedia- ja filmiõppest ja tänavusest vastuvõtust.</p>
<p>Lisaks algavad juubelinädalal BFMi külaskäigud koolidesse, kus näidatakse tudengifilme ja tutvustatakse meedia- ja filmiõpet. Samuti avaneb lähinädalatel BFMi uus veebileht aadressil www.bfm.ee, kus on võimalik igal nädalal vaadata uusi tudengifilme.</p>
<p>Balti Filmi- ja Meediakool on ainus rahvusvaheline filmi- ja telekool Põhja-Euroopas. BFMi filmi, meedia ja suhtekorralduse erialadel õpib kokku 350 üliõpilast ligi 20lt maalt. Õpe toimub nii bakalaureuse- kui magistritasemel eesti ja inglise keeles. Balti Filmi- ja Meediakool on üks Tallinna Ülikooli neljast kolledžist.</p>
<p><em>Allikas: Tallinna Ülikooli 24.03.2010 pressiteade</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/29645/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Esilinastub suurima leviga Eesti mängufilm &#8220;Phobos&#8221;</title>
		<link>http://uuseesti.ee/29575</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/29575#comments</comments>
		<pubDate>Thu, 25 Mar 2010 09:40:19 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Filmikunst]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=29575</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="aligncenter size-full wp-image-29576" title="Phobos" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/03/Phobos.jpg" alt="Phobos" width="350" height="500" /><strong>Taska Filmi ja Venemaa Art Pictures&#8217;i (&#8221;9. rood&#8221;, &#8220;Asustatud saar&#8221;) koostöös valminud põnevik &#8220;Phobos&#8221; esilinastub 25. märtsil Tallinnas.</strong></p>
<p>Üheaegselt jõuab film 300 Venemaa, Ukraina, Kashastani ja teiste endiste SRÜ riikide kinodesse. Samuti linastub film Prantsusmaal, Saksamaal ja Koreas.</p>
<p>See on suurima leviga eesti film viimase 20 aasta jooksul. Noortepõneviku peaosas mängivad Renata Piotrovski (Eesti) ning Pjotr Fjodorov, Aleksei Vorobjov ja Agnja Kuznetsova (Venemaa). Filmi võtted viidi läbi Eestis, kunstnike Ronald Kolmani ja Ain Nurmela loodud dekoratsioonides.</p>
<p>Filmi õigused on ostnud ka Ameerika kultuslavastaja Michael Bay (&#8221;Transformerid&#8221; ), kes töötab &#8220;Phobose&#8221; ameerika versiooni linaletoomisega.</p>
<p><em>Allikas: Taska Filmi 24.03.2010 pressiteade</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/29575/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Tartus algab Maailmafilmi festival</title>
		<link>http://uuseesti.ee/29358</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/29358#comments</comments>
		<pubDate>Sun, 21 Mar 2010 23:36:04 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Filmikunst]]></category>
		<category><![CDATA[Muuseumid]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=29358</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;"><img class="aligncenter size-full wp-image-29359" title="maailmafilmiflaier2010" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/03/maailmafilmiflaier2010.jpg" alt="maailmafilmiflaier2010" width="432" height="259" /><strong>Tartus algaval Maailmafilmi festivalil on filmiprogrammi üheks keskseks teemaks vananemine.</strong></p>
<p>22. – 28. märtsil jõuavad ekraanile nii Athena Keskuses kui ka ERMi näitusemajas maailmarändurid, kaasaegsed šamaanid Mongoolias, penthouse-korterite asukad Lõuna-Ameerikas, Uganda lapssõdurid, lapsepõlv Paapua Uus-Guineas, võõrtöölised Euroopas ja paljud teised oma ainukordsete kogemustega.</p>
<p>Maailmafilmi põhiprogrammis on lood väga erinevatest inimestest, alates maailma kõige vaesematest („Bagyeli pügmeed“) kuni oma ühiskonna kõige jõukamateni („Kõrgel“).</p>
<p>Põhiprogrammi kõrval on festivalil kavas ka visuaalantropoloogi retrospektiiv, mille fookuses on seekord Alaska dokumentalist ja antropoloog Leonard Kamerling, kes on teinud aastail 1972–1988 mitmeid filme Alaska põlisrahvastest koos antropoloogi ja filmitegija Sarah Elderiga.</p>
<p>Kootöös Jaan Tõnissoni Instituudiga pakub festival maailmahariduse eriprogrammi ja töötubasid koolinoortele, keda huvitab dokumentaalfilm.</p>
<p>Vaata ka &#8211; <a title="Maailmafilm" href="http://www.worldfilm.ee" target="_blank">www.worldfilm.ee</a></p>
<p><em>Allikas: ERMi 16.03.2010 pressiteade</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/29358/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Kumus toimub Animateek</title>
		<link>http://uuseesti.ee/29349</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/29349#comments</comments>
		<pubDate>Sun, 21 Mar 2010 22:49:53 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Filmikunst]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=29349</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;"><img class="aligncenter size-full wp-image-29350" title="POFF220310" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/03/POFF220310.JPG" alt="POFF220310" width="448" height="236" /><strong>22. märtsil kell 18 toimub teistkordselt  sel aastal animaürituste sari Animateek. Sel korral tutvustab Kumu auditooriumis (Weizenbergi 34, Tallinn) oma loomingut animarežissöör Vladimir Leschiov Lätist.</strong></p>
<p>Läti päritolu režissöör Vladimir Leschiov on käinud Eestis mitmeid kordi ning presenteerib sel korral oma filme „Kiri”, „Vanaisa mesi”,  „Insomnia”, „Lumes kaduma läinud” ning „Tiivad ja aerud”.</p>
<p>Vladimir Leischov on lõpetanud 1989. aastal Riia Kunstikooli ning lisaks õppinud animatsiooni Rootsis. 1992. aastast on ta töötanud illustraatori, režissööri ja disainerina videoid tootvates firmades Lätis. Alates 2005. aastast õpetab ta animatsiooni Riia Kunstiakadeemias.</p>
<p>„Kiri” on Vladimir Leschiovi esimene katsetus animatsiooni vallas. Teine film, „Vanaisa mesi” on tema diplomitöö ning tegu on esimese prooviga kasutada kaamera ees erilist klaasivärvimise tehnikat. „Insomnia” puhul on tegu Vladimir Leschiovi esimese professionaalse animafilmiga, järgmiseks valmis „Lumes kaduma läinud” ning animatsioon „Tiivad ja aerud” on loodud eelmisel aastal.</p>
<p>Animaürituste sarja Animateek korraldab PÖFF-i animafilmide festival Animated Dreams, koostöös EKA animatsiooni osakonna ja Kumu auditooriumiga, alates 2008. aasta kevadest. Sarja eesmärgiks on tuua kunstiline animatsioon laiema publiku ette, ka festivalivälisel ajal ning kutsuda igale üritusele ka mõni tuntud välismaine animarežissöör oma filme esitlema või tutvustada kohalike animategijate loomingut.</p>
<p>Filmiõhtu kavas on:</p>
<p>”Kiri”, 35mm, 2002, 3:45 min</p>
<p>”Vanaisa mesi”, 35mm, 2002, 5 min</p>
<p>”Insomnia”, 35mm, 2004, 7 min</p>
<p>”Lumes kaduma läinud”, 35mm, 2007, 8 min</p>
<p>”Tiivad ja aerud”, 35mm, 2009, 5:50 min</p>
<p>Rohkem infot: <a title="Lunohod" href="http://www.lunohod.lv/" target="_blank">www.lunohod.lv/</a></p>
<p>Sissepääs tasuta!</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/29349/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>&#8220;Piinakamber&#8221; võitis kuus Oscarit</title>
		<link>http://uuseesti.ee/28536</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/28536#comments</comments>
		<pubDate>Mon, 08 Mar 2010 05:57:41 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Filmikunst]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=28536</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;"><img class="aligncenter size-full wp-image-28537" title="TheHurtLocker" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/03/TheHurtLocker.jpg" alt="TheHurtLocker" width="389" height="502" /><strong>USA filmiakadeemia liikmed pidasid pühapäeval Los Angeleses 82. auhinnatseremoonial parimaks filmiks Iraagi sõja draamat &#8220;Piinakamber&#8221;, mis võitis üheksast Oscarist kuus, sealhulgas parima režissööri kategoorias.</strong></p>
<p>Filmi (The Hurt Locker) lavastajast Kathryn Bigelow&#8217;st sai ühtlasi esimene naine, kes auhindade jagamise ajaloos parimaks režissööriks tunnistati.</p>
<p>Üheksas kategoorias kandideerinud &#8220;Piinakamber&#8221; võitis olulisematest auhindadest veel parima originaalstsenaariumi Oscari (Mark Boal).</p>
<p>Samuti üheksale kuldmehikesele kandideerinud James Cameroni ulme-eepos &#8220;Avatar&#8221; sai kolm visuaalia-Oscarit.</p>
<p>Auhinna parimate visuaalsete efektide eest said Joe Letteri, Stephen Rosenbaum, Richard Baneham ja Andy Jones. Parima operaatoritöö auhinna võitis Mauro Fiore. Parima kunstnikutöö Oscar läks Rick Carterile, Robert Strombergile ja Kim Sinclairile.</p>
<p>Parima meespeaosa Oscari võitis Jeff Bridges endise tuntud kantrilaulja rolli eest filmis &#8220;Crazy Hearts&#8221;.</p>
<p>Parima naispeaosa Oscari vääriliseks tunnistati Sandra Bullock rolli eest filmis &#8220;The Blind Side&#8221;.</p>
<p>Parima meeskõrvalosa Oscari võitis austerlane Christoph Waltz natsi-Saksamaa ohvitseri Hans Landa kehastamise eest Quentin Tarantino filmis &#8220;Vääritud tõprad&#8221; (Inglourious Basterds).</p>
<p>Parima naiskõrvalosa Oscar läks Mo&#8217;Nique&#8217;ile osa eest filmis &#8220;Precious: Based on the Novel Push by Sapphire&#8221;. Film võitis auhinna ka parima mugandatud stsenaariumi kategoorias (Geoffrey Fletcher).</p>
<p>Parima võõrkeelse filmi Oscar läks Argentina linateosele &#8220;El secreto de sus ojos&#8221; (Saladus nende silmis, lavastaja Juan Jose Campanella).</p>
<p>Parima animatsiooni Oscari võitis Disney/Pixari film &#8220;Üles&#8221; (Up), mis sai ühtlasi ka parima filmimuusika Oscari (Michael Giacchino).</p>
<p>Parima montaaži auhind läks &#8220;Piinakambrile&#8221; (Bob Murawski, Chris Innis).</p>
<p>Parima lühianimatsiooni auhinna sai Nicolas Schmerkin filmiga &#8220;Logorama&#8221;.</p>
<p>Parim dokumentaalfilm oli &#8220;Abajas&#8221; (The Cove; Louie Psihoyos, Fisher Stevens).</p>
<p>Parimaks lühidokumentaalfilmiks pidasid akadeemia liikmed &#8220;Music by Prudence&#8221;.</p>
<p>Parim lühifilm oli Joachim Backi ja Tivi Magnussoni &#8220;The New Tenants&#8221;.</p>
<p>Parima jumestuse auhinna võitsid Barney Burman, Mindy Hall ja Joel Harlow (&#8221;Star Trek&#8221;).</p>
<p>Parimate kostüümide vääriliseks tunnistasid akadeemia liikmed Sandy Powelli töö filmis &#8220;Noor kuninganna Victoria&#8221; (The Young Victoria).</p>
<p>Parima helirežii ja heli kokkumiksimise Oscarid läksid mõlemad &#8220;Piinakambrile&#8221; (vastavalt Paul N.J. Ottoson ning Paul N.J. Ottoson ja Ray Beckett).</p>
<p>Parima originaallaulu auhinna sai &#8220;The Weary Kind&#8221; T-Bone Burnetti ja Ryan Binghami esituses filmist &#8220;Crazy Heart&#8221;.</p>
<p>Los Angeleses Hollywoodis Kodaki kinos peetud filmipidu juhtisid Steve Martin ja Alec Baldwin.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 08.03.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/28536/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Kinos Artis esilinastub Jaan Kolbergi dokumentaalfilm &#8220;Rahva vabadus&#8221;</title>
		<link>http://uuseesti.ee/28388</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/28388#comments</comments>
		<pubDate>Fri, 05 Mar 2010 11:19:58 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Ajalugu]]></category>
		<category><![CDATA[Filmikunst]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=28388</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<div id="attachment_28389" class="wp-caption alignleft" style="width: 160px"><img class="size-thumbnail wp-image-28389" title="TunneKelam" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/03/TunneKelam-150x150.jpg" alt="Tunne Kelam" width="150" height="150" /><p class="wp-caption-text">Tunne Kelam</p></div>
<p><strong>Täna kell 18.00 esilinastub kinos Artis Jaan Kolbergi dokumentaalfilm &#8220;Rahva vabadus&#8221;, mille abil hakatakse koolinoortele tutvustama Eesti taasiseseisvumisele eelnenud arenguid ja nende tähtsust tänases ühiskonnas.</strong></p>
<p>Filmi režissööri ja stsenaristi Jaan Kolbergi sõnul seati filmi oluliseks eesmärgiks talletada taasiseseisvumisele eelnenud sündmustest osa saanud inimeste kogemused nii, et Eesti noored toimunut ka tänases kontekstis väärtustada mõistaksid.</p>
<p>&#8220;Tahame, et koolinoored näeksid, milline suur saavutus oli Eesti Vabariigi taastamine, ja mõistaksid, et selliseid olulisi arenguid saavad ühiskonnas juhtida ainult aktiivsed kodanikud,&#8221; räägib Kolberg.</p>
<p>Eesti Kongressi kokkuistumise 20. aastapäevaks valminud filmis meenutavad 1990. aasta 11. ja 12. märtsi sündmusi kodanike komiteede aktivistid. Oma kommentaare jagavad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, Eve Pärnaste, Liia Hänni, Tunne Kelam, Trivimi Velliste, Mart Laar, Vardo Rumessen, Rein Kilk ja teised.</p>
<p>Valminud dokumentaalfilm linastub 13. märtsil aga Eesti Kongressi 20. aastapäeva tähistamiseks toimuval kontsert-aktusel Estonia Kontserdisaalis. Filmi DVD kingitakse kõikidele Eesti koolidele näitamiseks kodanikuõpetuse tundides, lisaks hakatakse filmi alates märtsi lõpust avalikult näitama mitmete Eesti linnade ja külade kinodes, koolides ja kultuurimajades.</p>
<p>Filmi &#8220;Rahva vabadus&#8221; esilinastus kinos Artis on kõigile huvilistele tasuta, pärast seansi lõppu avaneb võimalus kohtuda filmi tegijate ning filmi valmimisele kaasa aidanud inimestega.</p>
<p>Dokumentaalfilmi &#8220;Rahva vabadus&#8221; valmimist rahastasid Haridus- ja Teadusministeerium, Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam. Film on 90 minutit pikk ning see valmis stuudios Navona.</p>
<p><em>Allikas: filmi autorite 05.03.2010 pressiteade</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/28388/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Tallinna Ülikooli tudengid tähistavad Vabariigi aastapäeva filmiööga</title>
		<link>http://uuseesti.ee/28018</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/28018#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 23 Feb 2010 09:29:48 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Filmikunst]]></category>
		<category><![CDATA[Haridus ja teadus]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=28018</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="aligncenter size-full wp-image-28019" title="TallinnaYlikooliTekkel" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/02/TallinnaYlikooliTekkel.jpg" alt="TallinnaYlikooliTekkel" width="455" height="341" /><strong>23. veebruari õhtul kell 21 stardib Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis (Rüütli 6) Eesti filmide maraton, mis tipneb varjastel hommikutundidel rongkäiguga Toompeale riigilipu heiskamisele.</strong></p>
<p>Traditsioonilisele Vabariigi aastapäeva filmiööle on seegi aasta oodatud kõik huvilised jälgima tasuta programmi Eesti filmide paremikust. Kella kuueni hommikul on võimalik vaadata filme nagu Taarka, Georg ja Detsembrikuumus. Lisaks saavad näidatud ka Balti Filmi-ja Meediakooli tudengite lühifilmid.</p>
<p>Tallinna Ülikooli Üliõpilaskond on 1990. aastast tegutsev kõiki ülikooli üliõpilasi ühendav ja esindav avalik-õiguslik omavalitsusorganisatsioon.</p>
<p><em>Allikas: Tallinna Ülikooli üliõpilasesinduse 23.02.2010 pressiteade</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/28018/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>&#8220;Piinakamber&#8221; võitis kuus Briti filmiauhinda</title>
		<link>http://uuseesti.ee/27955</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/27955#comments</comments>
		<pubDate>Mon, 22 Feb 2010 03:21:30 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Filmikunst]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=27955</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;"><img class="aligncenter size-full wp-image-27956" title="TheHurtLocker" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/02/TheHurtLocker1.jpg" alt="TheHurtLocker" width="389" height="502" /><strong>Iraagi sõjast pajatav &#8220;Piinakamber&#8221; (The Hurt Locker) võitis pühapäeval Briti filmi- ja televisiooniakadeemia (BAFTA) parima filmi ja režissööri auhinna; kokku sai Kathryn Bigelow&#8217; linateos kuus auhinda.</strong></p>
<p>Lisaks võttis &#8220;Piinakamber&#8221; auhinna parima originaalstsenaariumi, montaaži, heli ja operaatoritöö kategoorias.</p>
<p>Parimaks meesnäitlejaks pidasid akadeemia liikmed Colin Firthi (&#8221;Üksik mees&#8221;/A Single Man), parima naispeaosa auhind läks Carey Mulliganile (&#8221;Haridus&#8221;/An Education).</p>
<p>Parima meeskõrvalosa auhinna sai Christoph Waltz rolli eest Quentin Tarantino filmis &#8220;Inglourious Basterds&#8221;, parima naiskõrvalosa auhind läks Mo&#8217;Nique&#8217;ile (Precious: Based on the Novel Push by Sapphire).</p>
<p>Alexander Korda auhinna parima Briti filmi eest sai Andrea Arnoldi film &#8220;Fish Tank&#8221;.</p>
<p>Parima mugandatud stsenaariumi auhinna sai &#8220;Õhus&#8221; (Up in the Air).</p>
<p>Tunnustuse parimate kostüümide eest sai &#8220;Noor Victoria&#8221; (The Young Victoria), mis ühtlasi võitis ka auhinna parima &#8216;make-up&#8217;i&#8217; kategoorias.</p>
<p>Filmimuusika auhind läks Pixari stuudio animeeritud filmile &#8220;Üles&#8221; (Up, Michael Giacchino), mis võitis ka parima täispika animeeritud filmi auhinna.</p>
<p>Parima võõrkeelse filmi auhind läks Prantsuse-Itaalia koostööfilmile &#8220;Prohvet&#8221; (Un prohphete).</p>
<p>Lootustandvaimaks uustulnukaks pidasid akadeemia liikmed Duncan Jonesi, kes pälvis tunnustust intelligentse ulmefilmiga &#8220;Kuu&#8221; (Moon). Parimaks tõusvaks täheks nimetati Kristen Stewart.</p>
<p>Parim lühianimatsioon oli &#8220;Paljude ema&#8221; (Mother of Many), parim lühifilm oli &#8220;I Do Air&#8221;.</p>
<p>Kaheksale auhinnale kandideerinud &#8220;Piinakamber&#8221; võitis kindlalt omavahelise &#8220;duelli&#8221; Bigelow&#8217; eksabikaasa James Cameroni ulme-eeposega &#8220;Avatar&#8221;, mis kandideeris samuti kaheksas kategoorias ja sai auhinna parima produktsioonikujunduse ning parimate eriefektide eest.</p>
<p>Mõlemad filmid juhivad üheksa nominatsiooniga edetabelit USA filmiakadeemia auhindadele Oscar, mis selguvad 7. märtsil.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 22.02.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/27955/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
	</channel>
</rss>
