Foto: munsterlit.ie

Laupäeva hommikul suri pärast haigust kirjanik ja tõlkija Andres Ehin.

Andres Ehin sündis 13. märtsil 1940. aastal.

Ehin on tõlkinud proosat ja luulet inglise, vene, soome, prantsuse, saksa ja sölkupi keelest, samuti türgi ja gruusia keelest. Tema luuletusi on tõlgitud vene, läti, leedu, kasahhi, soome, rootsi, inglise, saksa, taani, galeegi, prantsuse, ungari ja hispaania keelde.

Ehin on avaldanud arvukalt luulekogusid, samuti on ta kirjutaud romaane ja näidendeid.

Ehin on eesti keelde tõlkinud Arkadi ja Boriss Strugatski, Fjodor Dostojevski, Roald Dahli, Pu Songlingi ja teiste loomingut.

Ehin on pälvinud 1996. aastal kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia luulekogu “Teadvus on ussinahk”, 2001. aastal riikliku kultuuripreemia koondkogu “Alateadvus on alatasa purjus” eest ning 2003. aastal : Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse “***sügaval maa all elavad…” eest.

2002. aastal andis president Ehinile Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Allikas: BNS, 10.12.2011

Täna õhtul esitab Eesti Filharmoonia Kammerkoor Paul Hillieri dirigeerimisel Oratoire du Louvre´s Arvo Pärdi loomingut. Sellele eelneb kell 19.30 pidulik autasustamistseremoonia Prantsuse Kultuuriministeeriumis, kus Prantsuse kultuuriminister Frédéric Mitterrand annab Arvo Pärdile üle Prantsusmaa kõrgeima riikliku autasu, Auleegioni ordeni rüütlikraadi. 4. novembril kannab Eesti Filharmoonia Kammerkoor koos Ensemble Orchestral de Paris`ga ette Pärdi teose “Aadama itk” (Prantsusmaa esiettekanne) ning prantsuse helilooja Thierry Escaich`i teoseid.

Eesti kultuuriesindaja Prantsusmaal Kersti Kirs ütles, et festivali esimene kuu on olnud üle ootuste edukas, seda alates viikingilaeva Turm saabumisest Pariisi, mis sai kohaliku meedia poolt väga palju tähelepanu. Mitmed kontserdid, näiteks Rahvusmeeskoori kontsert St Eustache’i kirikus ja Mari Kalkuni esinemine on läinud täissaalidele.“Äärmiselt suur publikuhuvi olnud ka Paavo Järvi juhatusel toimunud Pariisi orkestri kontsertide vastu, samuti läksid menukalt Eesti vaimse kultuuripärandi õhtu ja seto ansambli Kuldatsäuk esinemine. Kuid ka väiksemad üritused nagu Kristiina Ehini luuleõhtu ja eesti muinasjuttude esitlus prantsuse keeles on saanud väga positiivset vastukaja,“ lisas Kirs.

Novembrikuuse jääb veel mitu festivali tippsündmust. 4.-10. novembril on NO99 esimese Eesti teatrina Euroopa teatri tiitlit kandva Odéoni laval. Etendust „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“ mängitakse Pariisis 6 korral. 9.-11. novembrini toimuvad Pariisi Atalante teatris aga Theatrumi etendused Jon Fosse “Üks suvepäev” ja Evgeni Grishkovetsi “Linn”.

Eesti kultuurifestival “Estonie tonique” on seni suurim kultuurikoostöö projekt Eesti ja Prantsusmaa vahel. Rohkem kui poolesaja sündmuse raames astub üles enam kui 200 esinejat.

Festival toimub Eesti ja Prantsuse Kultuuri- ja Välisministeeriumide koostöös, programmi viivad ellu Prantsuse Instituut ja Eesti suursaatkond Pariisis.

Festivali kodulehekülg: www.estonie-tonique.com

Alpimaastik (1821-1822). Avaldatud: www.utlib.ee

Eesti Ajaloomuuseum avaldas kommenteeritud allikapublikatsiooni „August Matthias Hagen. Kunstniku reisipäevikud 1820–1821“ (147 lk, ill). Raamatu koostas ja tõlkis kunstiajaloolane Epp Preem, toimetasid Ene Hanson ja Ivar Leimus.

18.–19. sajandil muutusid tavapäraseks baltisaksa kunstnike õpirännakud Saksamaale, Šveitsi, Austriasse ja Itaaliasse. 1820. aasta juunis rändas sinnamaile ka August Matthias Hagen (1794–1878), hilisem Tartu ülikooli joonistusõpetaja, keda on peetud oma põlvkonna andekaimaks baltisaksa loodusmaalijaks. Rändurielu muljed jäädvustas Hagen reisipäevikuis, mis kirjeldavad kaasahaaravalt tema visadust ja kannatusi sellel enamasti jalgsi sooritatud teekonnal. Ta töötas iga ilmaga nii külmas kui ka sajus: tema joonistused ja päevikumärkmed on sageli veepritsmetest laiali läinud. Oma rännakul ei jätnud Hagen kasutamata võimalust külastada muuseume ning galeriisid, käia ooperis, teatris ja kontserdil. Hageni täpne ja lennukas stiil maastikumaalijana kujunes välja just neil matkadel.

Raamat pakub huvitavat lugemist nii kunstiajaloolastele, ajaloolastele kui ka kõigile teistele sellest ajastust ja inimestest huvitatutele.

Allikapublikatsioon „August Matthias Hagen. Kunstniku reisipäevikud 1820–1821″ on müügil Eesti Ajaloomuuseumi muuseumipoes Börsi käigus ning raamatupoodides.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 01.09.2011 pressiteade

Eesti Kirjanike Liidu teatel suri Fanny de Sivers kolmapäeva pärastlõunal.

Fanny de Sivers sündis 26. oktoobril 1920 Pärnus. Ta õppis Pärnu ühisgümnaasiumis ja Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ta abiellus Hans Georg von Siversiga ja lahkus 1941. aastal baltisakslaste ümberasumise käigus Eestist Saksamaale.

1949. aastast elas Fanny de Sivers Prantsusmaal, kus ta töötas tõlgi ja sekretärina riigiasutustes. Aastatel 1964–1986 töötas ta keeleteadlasena Prantsuse Riiklikus Uurimiskeskuses (CNRS). Aastatel 1993–1994 oli ta Tartu ülikooli külalisõppejõud.

Fanny de Sivers on avaldanud palju keeleteaduslikke uurimusi ning tõlkinud eesti kirjandust prantsuse keelde.

Allikas: BNS, 22.06.2011

Valga linnavalitsuse ja Valga keskraamatukogu koostöös antakse üle August Gailiti nimeline novelliauhind ja kõlavad žürii esimehe Janika Kronbergi ning preemia laureaadi sõnavõtud. Preemia määratakse eesti autorile 2009. või 2010. aastal ilmunud kõige gailitlikuma novelli eest, mida iseloomustab fantaasiarikkus, seikluslikkus ja lüüriline või romantiline alatoon. Tervitussõnad lausub Valga linnapea Kalev Härk. Oma loomingut esitavad Indrek Hirv, Jürgen Rooste, Erki-Andres Nuut, Berit Kaschan ja Anti Saar.

Kell 11-16 on võimalik osta TEA kirjastuse trükiseid ning toimub kasutatud raamatute laat.

Vaata ka:

kirjandusfestival.tartu.ee/

festivalprimavista.blogspot.com/

Allikas: festivali 27.04.2011 pressiteade

“Eesti inimesed. Me ütleme. Siis ütleme veel kord. Siis juba tulistame, lajatame, suskame, lahmime, käratame, sajatame, sisiseme, hõõrume nina alla, vingume, tembeldame, paneme paika. Aga võib-olla olete märganud, et ometigi idaneb meis kõigis hävimatu Tera, mis ei sarnane ühegi teise sisemise teraga universumis? See Tera on elu edasiviiv originaalsus, meie elujõud… Patsime, et see on teie arvates ka jumala hea mõte! Eks ju, et on?

EI, päris hea mõte. EI, ega ma ei ütle!”

„Eestluse elujõust“ pälvis äsja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2010. aasta luuleauhinna. Mullu sai traktaat ka Siugja Sulepea kirjandusauhinna.

Eesti Draamateatris toimub õigupoolest traktaadi teine lugemine; esimene oli enne raamatu ilmumist 2009. aasta jaanuaris kirjanduslike kolmapäevade raames, lavastajaks Andres Noormets ja lugejateks Aarne ja Silvia Soro, Kadri Noormets ja Tanel Ingi. „Eestluse elujõust“ ilmus raamatuna 2010. a.

Loevad Kristo Viiding, Kersti Heinloo, Tiit Sukk ja Ester Pajusoo. Lavastajana juhendab Mari-Liis Lill.

Pilet lugemisele maksab 4 eurot.

Allikas: Draamateatri 06.04.2011 pressiteade

Jakob Hurt (foto: EELK)

Allikas: Eesti Rahvaluule Arhiivi 1. aprilli 2011 pressiteade

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis Tartus, Vanemuise 42, algab reedel, 1. aprillil kell 12 heategevuslik oksjon, mille käigus pannakse enampakkumisele esimene osa Jakob Hurda vanavarakogust.

19. sajandi rahvaluulekogu 162 mahukat käsikirjaköidet sisaldavad nii vanu regilaule, rahvausundi ja -kommete kirjeldusi kui pikemaid rahvajuttude kirjapanekuid Hurda kaastöölistelt üle kogu Eesti. Oksjonil müüakse kümme köidet rahvaluulekogu II seeria algusest, kus leiduvad teiste seas ka näiteks hilisema folkloristikadoktori ja Eesti diplomaadi Oskar Kallase varased originaalkäsikirjad.

Peagi jõuab lõpule Jakob Hurda vanavarakogu skaneerimine kirjandusmuuseumis toimuva digiteerimise suurprojekti raames. Veebikeskkonnas tehakse kättesaadavaks kõrgresolutsioonis failidena rahvaluulearhiivist Hurda kogu, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi varamust Eduard Körberi ja Ado Grenzsteini käsikirjakogud ning Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus leiduvate haruldaste raamatute ainueksemplarid. “Suuremahuline projekt on kulgenud edukalt ning seega ei ole arhiivil enam vajadust säilitada käsikirjakogusid paberkujul. Kaalusime pikalt tervikkogu müümist välismaale, ent otsustasime, et õigem oleks, kui eesti rahva vanavarakogu jääks Eestisse. Ka Eestis leidub piisavalt kollektsionääre, kellele pärimusköited originaalkujul huvi võiks pakkuda,” seisab rahvaluulearhiivi saadetud teates. Köidete müügist saadavat raha kasutatakse nii vabatahtlike kaastööliste premeerimiseks kui alarahastuses vaevleva arhiivi tööjärje stabiliseerimiseks, selle arvelt loodetakse korraldada tänapäeva pärimuse kogumise aktsioonid 2011. aastal ning tagada heli- ja videostuudio töö jätkumine.

Oksjonil olevaid arhiivimaterjale asendav veebihoidla võimaldab tulevikus tutvuda arvuti vahendusel olulise osaga eesti vanemast kultuuriloost, ühtekokku tehakse projekti tulemusena kättesaadavaks 240.000 lehekülge haruldasi raamatuid ja käsikirju.

Vilve Asmer tutvustab avatavat näitust Villem Reimani materjalidest Eesti Kultuuriloolises Arhiivis, Tarmo Piir kõneleb V. Reimani ja Jakob  Hurda kirjavahetusest, Ants Tooming V. Reimani mälestuse ja pärandiga tegelemisest 21. sajandi esimesel kümnendil ning Kristi Metste V. Reimanist Faehlmanni uurijana.

Eesti Kirjandusmuuseumi ning Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse väljaandel jõuavad esmakordselt eestikeelses tõlkes lugejate ette Faehlmanni ladina ja saksa keeles kirjutatud arstiteaduslikud uurimused ning ülevaade eesti keele pöördkondadest. Tõlkisid Kaarina Rein, Marju Lepajõe, Jaan Undusk, Siret Rutiku. Raamatu valmimisest kõnelevad Kristi Metste, Marju Lepajõe ja Jaan Undusk. Katkendeid Faehlmanni töödest loevad Tuuli Otsus ja Enn Lillemets.

Allikas: www.kirmus.ee

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul läks lugemisaasta korda nii teemapüstituselt kui ettevõtmiste poolest, mille eest suured tänud kõigile, nii korraldajatele kui osasaajatele. Loodetavasti innustab see ka korraldajad tänavusel kultuuriaastal ning selle mõju jätkub veelgi lennukamate ideedega juba tuleval filmiaastal.

Ministri sõnul näitas möödunud aasta detsembris avaldatud Statistikaameti uuring ajakasutusest, et Eesti elanike lugemishuvi on jätkuvalt suur ja kümne aastaga on raamatuhuviliste osatähtsus kümnendiku suurenenud.

Jänes meenutas ühte lugemisaasta eesmärki, et soov oleks jõuda üritustega võimalikult paljude inimesteni ja eriti noorteni. „Praegune tagasiside kinnitab, et see läks korda. Tean, et paljudes lasteaedades korraldati ettelugemist ja näiteks ühes Tartumaa lasteaias oli mõju sedavõrd suur, et veerand lastevanematest hakkas selle mõjul oma lastele ka õhtuti kodus unejutte lugema, mis on erakordselt rõõmustav“, ütles kultuuriminister.

Lugemisaasta projektijuht Krista Ojasaar märkis, et senise kokkuvõtte järgi toimus Eestis ligi 300 üritust, väliseesti koolides ja seltsides oli ligi 60 üritust.

„Igas raamatukogus oli lugemisaasta teemaline väljapanek, vähemasti pooltes toimus ka üritusi, sageli koostöös koolidega. Eriti üllatas koos looduskaitseaastaga korraldatud omaloominguvõistlusest osavõtt, võistlusele saatis 482 inimest kokku 716 luuletust, juttu ja näidendit“, lausus Ojasaar

Krista Ojasaare hinnangul võib lugemisaastat tinglikult ka kirjandusfestivalide aastaks nimetada, sest nii Tartu kui Tallinna kirjandusfestivalid olid varasemast suuremad ja hoogsamad.

Ojasaare sõnul sündis Tartus täiesti uus festival nimega „Hullunud Tartu“, Tõrvas oli luulefestival „Maastik, mälu, poeesia“, Põlvas oli Uue Ajastu festival, mille raames oli ligi neljatunnine luulemaraton ning Hiiumaal toimus Ave Alavainu juhtimisel „Kuuloomise“ festival. Lisaks toimus tänavu ka Balti Raamatumess. Kõik olid eriilmelised ja kõigile neile jagus publikut.

Lugemisaastat korraldasid peale Kultuuriministeeriumi veel Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Eesti Lugemisühing, Eesti Instituut, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusraamatukogu, rahvaraamatukogud ja paljud teised.

Allikas: Kultuuriministeeriumi 21.01.2011 pressiteade

Neljapäeval, 16. detsembril kell 16.00 peab loengu Soome raamatukujundusest ja tutvustab raamatute valikut žürii liige, kutsekõrgkooli Metropolia graafilise disaini lektor Teemu Lipasti. Loeng toimub Tartu kunstikooli uues õppehoones Eha tn. 41 IV korrusel. Näitus on korraldatud koostöös Soome instituudi Tartu osakonnaga ja väljapaneku on kujundanud Tartu kunstikooli kujundusgraafika eriala III kursuse õpilased.

Näitus jääb avatuks kuni 14. jaanuarini 2011 ja rändab sealt edasi Eesti rahvusraamatukokku.

Vaata ka: www.finst.ee/2010/trt/kauneimad_raamatud.html

Allikas: Tartu Kunstikooli 03.12.2010 pressiteade

Ilon Wikland

Täna kell 17 avab maailmakuulus kunstnik Ilon Wikland näituse oma sünnilinnas Tartus asuvas E-kunstisalongis Raekoja plats 20.

Seekordne näitus on ühe eduka koostööprojekti vahepeatus. Nimelt on Eesti Vabariigi Välisministeerium korraldanud koostöös Tammerraamatuga samasuguse näituse ringreisi maailmas. Näitused on toimunud juba Gruusias, Ukrainas, Leedus, Rootsis, Hispaanias, Tšehhis, Bulgaarias, Poolas. Mitmetes paikades on näitust avamas käinud Ilon Wikland isiklikult.

Allikas: Tammerraamatu 01.12.2010 pressiteade

Rahvusmõtte auhind (foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool)

Kolmapäeval, 1. detsembril toimunud rahvusülikooli 91. aastapäeva aktusel pälvis Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna kirjanik Mats Traat.

Auhinnakomisjoni esimees, TÜ rektor Alar Karis ütles, et žürii oli sel aastal laureaadi valikul väga üksmeelne. „Mats Traat on oma ilukirjandusliku loominguga mõjutanud mitme põlvkonna arusaamist kirjasõna tähtsusest. Ta on nii inimese kui kirjanikuna alati olnud sirgjooneline ja usaldusväärne, seda ka Eesti jaoks väga segastel aegadel. Ta on oma isiku ja kirjutatud sõnaga kujunenud üheks eesti rahvustunde ja üldise kultuuripildi olulisemaks mõjutajaks,“ ütles Karis.

Auhinna saaja valis välja 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli rektor professor Alar Karis, eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas, molekulaartehnoloogia professor Mati Karelson, kunstiajaloo professor Juhan Maiste ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja. Komisjoni liikmed on ka luuletaja Doris Kareva, literaat Mart Orav, kirjanik Hando Runnel, dirigent Hirvo Surva, kunstiajaloolane Sirje Helme ja läinud aasta auhinnasaaja etnoloog Ants Viires.

Tartu Ülikool andis Rahvusmõtte auhinda välja seitsmendat korda. Auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti riiklikku ja rahvuslikku eneseteadvust. Laureaat saab auhinnaks Ilmamaa kirjastuse “Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taiese. Eelneval kuuel aastal on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep ning etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires.

Allikas: Tartu Ülikooli 01.12.2010 pressiteade

Marie Under Ants Laikmaa portreteerituna

Laupäeval, 25. septembril kel 12 avatakse Rahvusraamatukogu ette rajatud, Eesti ühele hinnatuimale poetessile Marie Underile pühendatud mälestusmärk.

Sõnavõttudega esinevad abilinnapea Taavi Aas ja monumendi rajamise algatanud kirjanik Maimu Berg.

Teatraliseeritud avamistseremoonial saavad sõna ka Eesti kirjandusajaloo suurkujud Vilde ja Tuglas ning poetessi eluteel saatnud Artur Adson, loetakse Underi luulet ja lauldakse tema tekstidele kirjutatud laule.

Valgest marmorist skulptuuri – seisev ja käed rinnal risti kaugusesse vaatav Marie Under – taustaseinaks olev tiivakujutis väljendab mõttelendu ja eraldab skulptuuri massiivsest raamatukoguhoonest. Skulptuuri eest voolab läbi veekaskaad. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal.

Avamistseremoonial osalevad ka abilinnapea Deniss Boroditš ja Kesklinna vanem Aini Härm.

Allikas: Raepress, 24.09.2010

Juri Lotman

Tallinna Ülikooli delegatsioon eesotsas rektor Rein Rauaga esitleb 13.–17. septembril Moskvas toimuval üritusteseerial kevadel Tallinna Ülikooli kirjastuses ilmunud Juri Lotmani raamatut „Kultuuri ettearvamatud mehhanismid“ („Непредсказуемыe механизмы культуры”). Esitlustel osalevad ka maailmakuulsa Tartu-Moskva semiootikakoolkonna alusepanijad Boriss Uspenski ja Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov.

Raamatut esitletakse Moskva Riiklikus Humanitaarülikoolis, Moskva Lomonossovi nimelises Riiklikus Ülikoolis, Venemaa Teaduste Akadeemia Slaavi-uuringute Instituudis, Moskva Väliskirjanduse Raamatukogus ja Eesti saatkonna esinduses. Delegatsiooni koosseisu kuuluvad rektor Rein Raud, professor Mihhail Lotman (TLÜ Eesti Humanitaarinstituut), professor Irina Belobrovtseva (TLÜ Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituut), Tatjana Kuzovkina (Eesti Semiootikavaramu), Igor Pilštšikov (Lotmani stipendiaat TLÜs) ning Heli Allik (TLÜ Kirjastus). Rein Raud, Mihhail Lotman, Irina Belobrovtseva ning Igor Pilštšikov astuvad Moskvas üles ka avalike loengutega.

Üritusteseeriat toetavad Kultuuriministeerium ja Eesti Instituut.

Allikas: Tallinna Ülikooli 10.09.2010 pressiteade

Haljala algkool 1920. aastatel (foto: www.haljala.edu.ee)

Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum esitleb neljapäeval, 9. septembril kell 13 Ajaloo Instituudis (Rüütli 10, fuajee Diele) „Eesti kooli ajaloo“ II köidet, mis käsitleb Eesti kooli kujunemislugu 1860. aastaist 1917. aastani.

„Eesti kooli ajaloo“ II köide on järg 1989. aastal ilmunud I köitele (viimane käsitleb perioodi 13. sajandist 1860. aastateni), seni on avaldamata käsikirjalised III ja IV köide. II köite on koostanud teenekas haridusloo uurija Endel Laul. Autoriteks on Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim ja Väino Sirk. Teose on toimetanud Endel Laul ja Veronika Varik ning lugejate ette toonud Teaduste Akadeemia Kirjastus.

Teos koosneb kolmest osast. I osa: „Rahvuslik ärkamisaeg“ (1860.–1880. aastad); II osa: „Venestamine“ (1880. aastate teine pool – 1905); III osa: „Tsaarivõimu viimased aastad“ (1905–1917). Vaatluse alla võetakse hariduspoliitika ning elanikkonna haridustase, alg-, kesk- ja kutsekoolid ning õpetajakoolitus, õpilased ja õpetajaskond, koolivõrgu areng, koolide õppetöö korraldus ja sisu, õppeasutuste majanduslik olukord ning pedagoogiline mõte. Ajalooliste fotode abil on loodud võimalikult mitmekülgne ja autentne ettekujutus Eesti kooli möödanikust, sisaldades pilte koolimajadest, nende kõrvalhoonetest, klassitoast, õpetajatest ja õpilastest, Eesti kooliajaloo suurkujudest.

Köite kasutamist hõlbustavad isiku-, kohanimede ja õppeasutuste registrid, samuti veeriste tiitlid.

„Eesti kooli ajaloo“ teine köide on mõeldud kõikidele, keda huvitab haridus kui ühiskonna üks põhilisi institutsioone ja rahva kultuuri alus. Autorid loodavad, et pikaajalises koostöös kirja pandu abil on õnnestunud luua tervikpilt õppivast Eestist, ajalooliselt Euroopa kultuuriruumi kuulunud maast.

Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum annab ühtlasi teada, et alates septembrist 2010 paikneb arhiivmuuseum Ajaloo Instituudi hoones asukohaga Rüütli 4, Tallinn.

Allikas: Tallinna Ülikooli 07.09.2010 pressiteade

„Võistlusele võib esitada nii looduse ja keskkonnateemalisi luuletusi, jutte kui näidendeid, mis kajastavad looduselamusi, keskkonna- ja elurikkuse teemat,“ ütles lugemisaasta projektijuht Krista Ojasaar.

Töid hinnatakse viies vanuseklassis – 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass (sh kutsekoolid), 10.-12. klass (sh kutsekoolid) ning täiskasvanud. Žürii hindab võistlustöödes originaalsust, head kujundiloomet, sisukust, isikliku emotsiooni olemasolu, ainestiku tabamist ja head keeletaju. Konkursist osavõtjad on oodatud väljendama oma mõtteid ilukirjanduslikus vormis.

Tulemuste avalikustamine toimub 15. detsembril 2010. aastal ning auhindadeks on raamatud. Auhinnatud töödest koostatakse kogumik, mida jagatakse tasuta koolidele ja raamatukogudele. Žüriil on õigus välja anda ka žanripreemiad ja eripreemiaid.

Omaloominguvõistlus toimub lugemisaasta, Eesti looduskaitse 100 ja elurikkuse aasta koostööprojektina. Selle eesmärgiks on pöörata tähelepanu looduse mitmekesisusele ja keskkonnahoiule, tekitada huvi looduse ja keskkonnaalase kirjanduse lugemise ning sellest kirjutamise vastu, panna mõtlema ning arutlema erinevatel looduse ja keskkonna teemadel.

Konkursitööd tuleb saata aadressil: Eesti Kirjanduse Selts, Vanemuise 19, Tartu 51014, märgusõna all „Seigeldes looduse raamatus“. Konkursile esitatud käsikirju ei tagastata.

Allikas: Kultuuriministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi 03.09.2010 pressiteade