Foto: www.rorymaclean.com / Fiona Farrow (2006)

Tallinna Ülikooli rahvusvahelise suvekooli ühe osana toimub teisipäeval, 27. juulil Kanada reisikirjaniku Rory MacLeani avalik loeng „Creating a Traveller’s Tale“.

Loengus kõneleb autor oma loomingust, milleks ta on materjali kogunud 18 aasta vältel sooritatud rännakutel. Loeng algab kell 14.00, loengu toimumiskohaks on Tallinna Ülikooli Mare õppehoone Tallinna saal (Uus-Sadama 5, M-134). Loeng on avatud kõikidele huvilistele, loengu töökeeleks on inglise keel.

Rory MacLean sündis ja sai hariduse Kanadas. Algul töötas ta filmi alal, kuid 1989. aastal, olles võitnud ajalehe „The Independent“ reisikirjanduse võistluse, hakkas ta tegelema proosaga. MacLeani esimene reisiraamat „Stalini nina, rännak läbi Euroopa“ kirjeldab Ida-Euroopat kohe pärast Berliini müüri langemist. Raamatust sai Suurbritannias bestseller. Rory MacLeani teine raamat räägib Šotimaalt Kanadasse rännanud immigrantide unistustest. Ta on kirjutanud ka Birmast kümme aastat pärast Birma ülestõusu 1988. aastal ja hipide teekonnast Istanbulist Indiasse, mille jooksul ta kohtus inimestega, kes olid teekonnast osa võtnud või sellest osa saanud. Tema kõige uuem teos „Kadunud inimesed“ räägib nendest inimestest, kes jäid kadunuks Jugoslaavia sõdade tagajärjel. Rory MacLean on võitnud arvukalt auhindu, ta on Suurbritannia Kuningliku Kirjandusseltsi liige ja ta teeb regulaarselt kaastööd BBC-le. Praegu elab Rory MacLean Berliinis ja Suurbritannias.

Allikas: Tallinna Ülikooli 26.07.2010 pressiteade

Kultuurkapital eraldas Guntars Godinšile “Leiutajateküla Lotte” tõlkimiseks 35.000 krooni. Godinš sai kultuurkapitalilt ka 20.000 krooni Andres Ehini luulekogu “Poodud moos” tõlkimiseks läti keelde.

Tiina Aleman sai kultuurkapitalilt 20.000 krooni Doris Kareva luulekogu “Aja kuju” tõlkimiseks inglise keelde.

Nadezda Chelovodova sai 15.000 krooni Hasso Krulli luule tõlkimiseks udmurdi keelde.

Irina Kuldkepp tõlgib 5000-kroonise toetuse eest udmurdi keelde Edgar Valteri “Pokulood”.

Danute Sirijos Giraite sai 4500 krooni Triin Soometsa luule tõlkimiseks leedu keelde ning 10.500 krooni loominguliseks stipendiumiks.

Allikas: BNS, 25.07.2010

Foto: ERR

Pokumaal on sadadele huvilistele mängitud sealset esimest teatrietendust – Edgar Valteri “Pokuraamatu põhjal kirjutatud õpetlikku ja heasüdamlikku lugu “Pokud jõuavad koju”.

Osaliste hinnangul on Padasoomäel toimuv tegevus nii edgarvalterlik kui olla saab, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Pokuraamatu” põhjal on dramatiseeringu kirjutanud ja lavastanud Margus Kasterpalu, mängib Vilde teater. Puuko rollis on Matti Linno, kes selgitas Puukona Pokumaa külastajatele Edgar valteri igavikulisi tõdesid juba ammu enne seda, kui Padasoomäele tare tekkis.

“Margus Kasterpalu oli isiklikult tuttav Edgar Valteriga ja tema tundis-teadis väga hästi Edgar Valteri mõttemaailma, maailmavaadet ja nägemust,” rääkis Linno.

Loe edasi ERRi 24.07.2010 uudisest

Juri Lotman (foto: kultuuriaken.tartu.ee)

Tallinna Ülikooli uuenenud kirjastus korraldab teisipäeval, 25. mail avaürituse, mille avab rektor Rein Raua ja Leedu päritolu filosoofi Leonidas Donskise avalik diskussioon, mis küsib, kas trükitud teostel on tänases ühiskonnas tulevikku. Sellele järgneb Donskise avalik loeng mis analüüsib poliitika ja ilukirjanduse suhet.

Päeva tähtsündmuseks on uue kirjastuse viie esimese raamatu tutvustamine – toimub semiootik Juri Lotmani raamatu „Kultuuri ettearvamatud mehhanismid“ esmaesitlus, aga ka Baltikumi suitsiidimüsteeriumi käsitleva kogumiku ning Leonidas Donskise, George Schöpflini ja Ikkyū Sōjuni raamatute esitlus.

Kell 14 vestleb rektor Rein Raud Viru Keskuse Rahva Raamatus samal päeval esitletava raamatu „Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest“ autori professor Leonidas Donskisega teadmiste levitamise võimalustest ühiskonnas. Kas väikestes keeltes on vaja kirjastada ja oskuskeelt arendada? Kas kirjastamine on äri? Kas autor peab leidma kompromissi oma keerukate mõtete ja lugeja ootuste vahel? Kas trükitud raamatutel üldse on internetiajastul tulevikku? Kas autoriõigused kahjustavad mõtete vaba voolu? Need on vaid mõned küsimused, mis vestluses jutuks tulevad. Pärast diskussiooni tutvustab TLÜ kirjastus Rahva Raamatus lühidalt oma uusi raamatuid.

Kell 16 toimub Tallinna Ülikoolis (Mare õppehoone, Uus-Sadama 5, ruum M-225) prof Donskise avalik loeng „Machiavelli ja Shakespeare“, mis analüüsib võimu ja fantaasia ning poliitika ja ilukirjanduse suhet Niccolò Machiavelli ja William Shakespeare’i teostes. Nimetatud loeng lõpetab tänavukevadise Studia Generalia hooaja.

Sellele järgneb kell 17 Mare maja aatriumis uute raamatute tutvustamine ning vastuvõtt. Esitlemisele tulevad järgmised raamatud: Juri Lotmani „Kultuuri ettearvamatud mehhanismid“, Leonidas Donskise „Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest“, George Schöpflini „Identiteedi dilemmad“, Ikkyū Sōjuni „Hullunud pilv“ ning Airi Värniku, Merike Sisaski ja Peeter Värniku koostöös valminud kogumik „Balti suitsiidiparadoks“. Raamatute kohta saab lisainfot teate allosast.

Tallinna Ülikooli kirjastuse üldkolleegiumi esimehe Marek Tamme sõnul on tegemist uuenenud kirjastuse esimeste viljadega, mis loodetavasti panevad aluse esimesele Eesti akadeemilisele kirjastusele, mis järgib väljakujunenud rahvusvahelisi tavasid. Kõik kirjastuse väljaanded läbivad eelretsenseerimise ja ilmuvad omaette sarjades, mida kureerivad rahvusvahelised kolleegiumid. Kirjastuse eesmärk on üllitada nii algupäraseid uurimustöid kui ka erialakirjanduse ja väärtkirjanduse eestindusi, mis rikastaksid õppetööd ülikoolis kui ka Eesti vaimset keskkonda laiemalt.

Esitletavad raamatud:

Juri Lotman, „Kultuuri ettearvamatud mehhanismid“ (vene keeles)

Juri Lotman (1922–1993) on Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutajatest. Oma elu lõpus dikteeris Lotman üleskirjutamiseks raamatu „Kultuuri ettearvamatud mehhanismid“ (Непредскзуемые механизмы культуры“), mis täiendab autori kokkuvõtvat teost „Kultuur ja plahvatus“. Siin arendatakse ideesid, mis olid teadlase jaoks eriti olulised viimastel eluaastatel: ajaloo globaalsed seadused, plahvatuse ja ettearvamatuse tähendus kultuuri arengus, kunst kui ettearvamatuse töökoda. Käsikirja erinevate versioonide ja muude arhiivmaterjalide põhjal on väljaandjad rekonstrueerinud autori versiooni keerulise avaldamislooga monograafiast, mis kaasaegsele lugejale tänaseni tuttav ei olnud.

Leonidas Donskis, „Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest“

Praktiline kultuurfilosoof (Tõnu Viigi määratlus) Leonidas Donskis (sünd. 1962) ei ürita luua ühte suurt kultuuriteooriat, vaid vaatleb erinevaid kultuurifenomene läbi paljude teooriate. Autor küsib oma raamatus: Millised on avatud ja suletud ühiskonnad? Kuidas tekivad vandenõuteooriad? Mida kujutavad endast utoopiad kui sotsiaalsed müüdid? Kohati lahkab Donskis ka päris konkreetseid kultuurinähtusi nagu geenius või intellektuaal ning jõuab lõpuks ka sõpruse ja armastuse kultuuritüpoloogiateni.

George Schöpflin, „Identiteedi dilemmad“ (inglise keeles)

George Schöpflin (sünd. 1939) on Ungari päritolu tunnustatud Briti filosoof ja sotsiaalteadlane, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on rahvuskuuluvuse ja omariikluse suhestumine poliitilise võimuga, erilise tähelepanuga postkommunistlikele riikidele. Raamatu „Identiteedi dilemmad“ („Dilemmas of Identity“) põhiteemad on kultuur ja riik. Need on natsionalismi ja rahvusvähemuste analüüsi võtmeterminid. Teos võtab kokku Schöpflini peamised mõtted ja on kasutatav rahvusluse ja etnilisuse terminite sõnaraamatuna.

Ikkyū Sōjun, „Hullunud pilv“

Klassikalisest hiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Rein Raud

Ikkyū Sōjun (1394-1481) on kahtlemata üks kõige huvitavamaid inimesi, keda jaapani kultuurist läbi aegade leida võib. See iseäralik ja vastuoluline munk oli korraga nii keskaegsete euroopa vagantide kui harraste müstikute vaimusugulane, nii institutsioonides jäigastunud buddhismi halastamatu kriitik kui kõiki tavanorme põlastav skandalist ja kompromissitult oma eetilisi väärtusi ülal hoidev elunautija. Tema “kalaturgude, kõrtside ja lõbumajade” zen on leidnud parima väljenduse rohketes värssides, mida ta kirjutas noorest east kõrge vanaduseni. Hiljem on need koondatud mahukaks luulekoguks pealkirjaga “Hullunud pilv”, millest jõuab nüüd ka eesti lugejani väike valik.

„Balti suitsiidiparadoks“, artiklite kogumik (inglise keeles)

Koostajad: Airi Värnik, Merike Sisask, Peeter Värnik

Suitsiidimüsteerium on inimkonda kõikidel aegadel ja erinevates ühiskondades põhjuseid otsima sundinud. Viimase poolsajandi jooksul on probleemi põhiliselt uuritud tugeva demokraatiatraditsiooni ja arenenud turumajandusega riikides. Käesolev raamat koondab tuntud uurijate ideed ja selgitused suitsiidi kohta Balti riikides – Eestis, Lätis ja Leedus – kus 30 aasta jooksul on toimunud dramaatilised sotsiaalsed muutused.

Peatselt on Tallinna Ülikooli kirjastuses ilmumas ka Gilgameši eepos (tõlkinud Amar Annus) ning Kaivo Thomsoni ja Anthony Watti koostöös valminud kogumik „Connecting paradigms of motor behaviour to sport and physical education“.

Allikas: Tallinna Ülikooli 20.05.2010 pressiteade

Laar keskendub selles Saaremaal 1944. aasta sügisel pealetungiva Punaarmee ja taganeva Saksa armee vahel peetud lahingutele.

Raamatu sissejuhatavas osas kirjutab Laar Saaremaa ajaloost enne II maailmasõda ning käsitleb põhjalikult 1941. aastal Eestist mobiliseeritud meeste saatust tööpataljonides ja eesti laskurkorpuses, ka ohvriterohket Velikije Luki lahingut.

Laar tugineb raamatus sõjaajalookirjandusele, kuid ka mõlemal poolel võidelnud meeste mälestustele ja arhiivimaterjalidele.

Raamat on Mart Laari 1944. aasta lahinguid Eestis käsitleva sarja neljas osa. Varem on ilmunud „Emajõgi 1944″, „Sinimäed 1944″ ja „September 1944″.

Raamatu virtuaalne esitlus toimub täna, 20. mail kell 12 -13 sotsiaalvõrgus Facebook, aadressil www.facebook.com/pages/Mart-Laar/217904586440?ref=ts.

Allikas: IRLi 19.05.2010 pressiteade

Heinz Valk (foto: ERR)

Täna kell 14 esitletakse Tallinna Kunstihoones Heinz Valgu mälestusteraamatut “Pääsemine helgest tulevikust”.

Kirjastuse “Kunst” poolt välja antud raamatut on Heinz Valk iseloomustanud järgmiselt:

“See ei ole elulooraamat, vaid põgus pilguheit minu kõige tegusamatele aastatele alates tudengipõlve tormlemistest ja lõpetades Eesti iseseisvuse taastamisele kaasaaitamisega. Keskendusin raamatus tegemistele, mis seostuvad Eesti ühiskondlikus elus toimunuga ning mida iseloomustab leppimatus võõrvõimu surve, vägivalla ja totrustega ning püüd hoida vabana oma vaimu, mis oli omane enamikule eesti loovharitlastest. Kuigi jätsin enamasti välja puhtisiklikud seigad, jagub siin küllaga ka värvikaid, vabameelseid ja boheemlikke sündmusi, näiteks Kuku klubis, sest elu ja eriti kunstielu isepäist toimimist ei suutnud kõiges normeerida isegi totalitaarne võim. Kuid kes tahab, võib seda raamatut võtta ka kui ühe inimese eneseks jäämise lugu, mille taustaks on rahva püüdlused, lootused ning lõpuks ka igatsetud võit.”

Kell 11–13 toimub Tartu Kirjanduse Majas Kivisilla Kultuurikeskuse korraldatav raamatuoksjon „151 trükist“. Algusega kell 12.00 saab ERM-i näitusemajas kuulata vene luulet Doxie (Tatjana Sigalova) ja Larissa Joonase esitluses.

Kell 13 algab Prima Vista raamatulaadal TEA kirjastuse ees raamatu „Eesti muistendite kuldraamat“ esitlus. Kell 14.00–15.00 toimub TÜR kohviku Gaudeamus terrassil Hannes Varblase patrooni tund.

Sarnaselt eelmise aastaga köideti ka tänavu kirjanikerännul osalenud kirjanike loodud tekstid eksklusiivsesse nummerdatud kogumikku „Mehed ei nuta II“, mida esitletakse kell 15.00 TÜR kohviku Gaudeamus terrassil. Kuna kirjandusfestivali Prima Vista 2010 sõpruslinnaks on Põltsamaa, siis keskendus tänavune kirjanikeränd Põltsamaa ja selle ümbrusega seotud kirjanduslikele paikadele ja teemadele. Festivali patroon Hannes Varblane uitas Mõrtsi külas Kalana lähedal, kus asub Jaan Roosi sünnitalu. Kristiina Ehin külastas Jaan Krossi „Keisri hullu“ tegevuspaika Võisikut. Olavi Ruitlane kirjutas Põltsamaal Bornhöhe „Tasuja“ ainetel. Kadri Kõusaar seikles Pöögelmanni, Särgava jt. radadel Aleksandrikooli mail Kamaris. Lauri Sommer rändas Kuningamäel, kus elas 16.sajandil hertsog Magnus, kes valitses siit oma Liivimaa kuningriiki.

Peale kogumiku esitlust algab kell 16.00 Prima Vista noortekas Tartu Kirjanduse Maja krüptis, kus esinevad noored autorid: Eda Ahi, Berit Kaschan, Allar Lepa, Urmo Mets, Carolina Pihelgas, Maarja Pärtna, Triin Tasuja ning Andra Teede. Samal üritusel tehakse teatavaks ka konkursi „Esimene samm“ laureaat ning toimubUlakassi arvustuste võistluse võitjate autasustamine.

Õhtul kell 20.00 on võimalus taaskord luulet nautida. Genialistide klubis loevad oma loomingut lätlased Inga Gaile, Juris Kronbergs, Guntars Godiņš ja Liāna Langa. Kõlavad ka luuletuste eestikeelsed tõlked ning liivlanna Julgi Stalte laulud.

Prima Vista üritused Tartus lõpetab kell 21.00 algav Jaan-Jürgen Klausi kirjandusfilmide retrospektiiv, millele järgneb järelpidu, kus esinevad Pi-Jamazz, Edgar Poe´s Favorite Cat, Lemon Trees ja plaate keerutavad Berk Vaher ning Martin Jõela.

Allikas: festivali korraldajate 07.05.2010 pressiteade

Eesti lastekirjanduse alguseks võib lugeda 19. sajandi keskpaika, kuigi ka varem oli ilmunud lastele suunatud jutte. Esimesi eestikeelseid ilmalikke lastejutte sisaldavad F. G. Arveliuse „Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat“ (1782) ja O. W. Masingu aabits „ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele“ (1795). Esimese ilukirjandusliku eesti lasteraamatu „Karjalaste luggemisse ramat“ (1849) autor on C. E. A. Körber ja esimese luuleraamatu „Eesti Laste-Rõõm“ (1865) autor J. V. Jannsen.

Eesti lasteraamatuillustratsioon on maailmas hinnatud ja 20. sajandi suurteks nimedeks on kindlasti rahvusvaheliselt tähelepanu pälvinud ja samas ka väga rahvuslikud Vive Tolli ja Jaan Tammsaar. Postmarkidel on kujutatud kaasaegsete rahvusvahelist tunnustust pälvinud lasteraamatukunstnike Viive Noore ja Jüri Mildebergi illustratsioonid.

Postmargid onnominaalväärtusega 9.00 ning trükitud trükikojas Vaba Maa. Margi tiraaž on 150.000, postmargi kujundas Jaan Saar.

Eesti Post annab filatelistide seas populaarse EUROPA sarja postmarke välja alates 1994. aastat. 2011. aasta teemaks on metsad.

Allikas: Eesti Post

Messi töistest teemadest on sel aastal fookuses e-raamatu temaatika. Prantsuse Kultuurikeskuse korraldusel toimub rahvusvaheline ümarlaud “Evolutsioon või revolutsioon”, kus arutlevad eksperdid Prantsusmaalt, Saksamaalt, Lätist ja Eestist.

Üritusi toimub nii kirjastajatele, raamatukogutöötajatele kui ka raamatusõpradele laiemalt. Kohtutakse eesti ja välisautoritega nagu Imbi Paju, Mart Laar, Dmitri Bõkov, Leonie Swann, Mihkel Raud jt, korraldatakse õpitube lastele, raamatuesitlusi noortele ning seminare ja vestlusringe laiemale huviliste ringile.

Venekeelsetele lugejatele on lisaks Aleksei Turovski raamatu esitlusele päevakavas üks arutelu tänapäeva lastekirjanduse teemal koos Moskva esindajatega (juhib Ilona Martson) ning teine ühiste raamatute lugemise abil tolerantsuse kasvatamise teemal, kus tutvustatakse raamatuid, mis on ilmunud nii eesti kui ka vene keeles.

Messi raames toimub Baltimaade kauneima raamatu konkurss ning vaadata saab Soome, Eesti, Läti ja Leedu 2009. aasta kauneimaid raamatuid. Avatud on näitusegaleriid ja loovala.

Mess toimub alates 1995. aastast vaheldumisi kolmes Balti riigis.

Balti raamatumessi korraldavad Eesti Kirjastuste Liit ja Taveco Disain OÜ, toetavad Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Prantsuse Kultuurikeskus, Briti Nõukogu, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Goethe Instituut, Soome Instituut, Soome Kirjanduse Teabekeskus ja Tallinna linn.

Messi avab pidulikult 6. mail kell 13 kultuuriminister Laine Jänes.

Mess on avatud: 6. mail kell 12-20, 7. mail kell 10-20 ja 8. mail kell 10-17.

Sissepääs messile on tasuta.

Messi programmiga on võimalik tutvuda www.estbook.com

Allikas: Eesti Kirjastuste Liit

Hannes Varblane

6. mail algusega kell 12 lausutakse Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis kirjandusfestival Prima Vista pidulikud avasõnad. Festivali esimene päev pakub palju võimalusi kohtuda tuntud eesti ja väliskirjanikega ning õhtul saab nautida mitmesuguseid muusikaelamusi.

Festivali tervitussõnavõttudele järgneb tuntud vene kirjaniku Dmitri Bõkovi avalik loeng „Kirjandus kui nafta“ ning seejärel on võimalik koos Maris Johannese, Imbi Paju, Kaarel Tarandi ja Priit Kruusiga mõtiskleda teemal „Mitmes võim on kirjandus?“.

Enne festivali ametlikku avamist toimub kell 10–12 Tartu Linnaraamatukogus ning Annelinna, Karlova ja Tammelinna harukogudes koolinoortele mõeldud „Elav raamatukogu“. See on vahetu õpiprotsess, kus saab vestelda ühe inimese ehk „elava raamatuga“, esitada talle küsimusi, suunata vestlusteemasid ja laiendada nõnda oma silmaringi. Elavateks raamatuteks tulevad väga erinevate elukutsete esindajad, näiteks fotograaf, füüsik, politseinik ja paljud teised.

Neljapäeval avatakse tervituskontserdiga Pargiraamatukogu, kus saab laenutada raamatuid, lugeda lehti ning kasutada internetti. Päeval toimuvad Pargiraamatukogu platsil lasteüritused ning õhtul kino ja kontserdid. Samal ajal on avatud ka TÜ Raamatukogu ees ja sees Prima Vista raamatulaat, kus on võimalik hankida soodsa hinnaga raamatuid ning uudistada „Kunstisalongis“.

Kell 16 toimub Imbi Paju raamatu „Kõige taga oli hirm“ esitlus TÜR kohvikus Gaudeamus. Samal ajal kohtub Tartu Kirjanduse Maja saalis lugejatega vene kirjanik Mihhail Šiškin. Tund aega hiljem on võimalik kohtuda saksa krimikirjanduse uue tähe Leonie Swanniga TÜ Raamatukogu konverentsisaalis. Kirjanikuga vestleb tema romaani „Glennkill. Lambakriminull“ tõlkija Piret Pääsuke, katkendeid raamatust loeb näitleja Janek Joost. Vestlus on saksa keeles, kuid sünkroontõlkega eesti keelde.

Seejärel, kell 18 kohtub huvilistega Tartu Linnaraamatukogu kohvikus Vaikne Nurgake venelannast soome kirjanik Zinaida Lindén. Kirjanikku küsitleb Jevgenia Garanža. Üritus toimub vene keeles. Paralleeleselt samal ajal kohtub lugejatega Tartu Kirjanduse Maja saalis inglise kirjanik Fay Weldon. Kirjanikuga vestleb Krista Kaer.

Algusega kell 19 on Pargiraamatukogu platsil võimalik kuulata Vabaõhukontserti, kus esineb bluusibänd Bullfrog Brown koosseisus: Alar Kriisa (laul, suupill), Peeter Piik (bass), Andres Roots (kitarr). Kontserdile eelneb Andres Rootsi ingliskeelse luuleraamatu “Build Me A Statue“ esitlus.

Samuti toimub kell 19 Dmitri Bõkovi luuleõhtu Tartu Linnaraamatukogu saalis ning inglise kirjaniku Jason Goodwini kohtumine lugejatega Tartu Kirjanduse Maja saalis. Avapäeva viimane esitlus algab 20.30 TÜR kohvikus Gaudeamus, kus Tuuli Taul esitleb oma uut luulekogu „Täiuslik ja turvaline“ .

Festivali neljapäevase programmi lõpetab kell 21.30 algav muusikaõhtu Kirjanduse Maja krüptis patroon Hannes Varblase juhtimisel. Õhtu on pühendatud legendaarsele vene ansamblile Akvarium.

Vaata ka – kirjandusfestival.tartu.ee

Allikas: festivali korraldajate 05.05.2010 pressiteade

Teet Kallas

5.-9. mail toimub Tallinnas rahvusvaheline kirjandusfestival HeadRead, mis toob maale mõnikümmend kirjanikku-poeeti maailma eri paigust. Festival leiab aset teist korda, kuid see on tegelikult juba ligi kümmekond aastat toimunud Põhjamaade Luulefestivali ning Sotsia järeltulija, millele on lisandunud mitmeid ettevõtmisi ja märkimisväärne hulk esinejaid kogu maailmast.

HeadRead asuvad oma põhiosas taas suures kirjandustelgis Harju tänava haljasalal, aga sündmusi toimub ka Vabaduse platsil, Kirjanike Maja musta laega saalis, Cabaret Rhizome’is, Niguliste kontsertsaalis, Nokia kontserdimajas ja Tallinna raamatupoodides.

Festivalil astuvad üles ajalookirjanik Simon Sebag Montefiore („Stalin“, „Noor Stalin“), vene päritolu prantsuse romaanikirjanik Andreï Makine („Prantsuse testament“, „Ühe elu muusika“), Šveitsis resideeruv vene kirjanik Mihhail Šiškin („Veenuse juus“), Jamaica juurtega Birminghami räpp- ja performance-poeet Benjamin Zephaniah, Uus-Meremaa päritolu briti kirjanik Fay Weldon („Spaa Dekameron“), ajaloolasest kirjanikuks kasvanud britt Jason Goodwin („Janitšaride puud“), mitmekülgne norra prosaist Lars Saabye Christensen („Poolvend“), tänapäeva tuntuim hiina luuletaja Bei Dao („Lumearmee“), Soome mürglipoeet Tapani Kinnunen, ehtne Islandi jutuvestja Einar Karason ning lisaks Euroopa luulevõistluste (Poetry Slam’i) paremik.

Head eesti kirjanikud-poeedid on muidugi kohal, Andres Ehinist Mihkel Rauani, Ene Mihkelsonist Tuuli Tauli ja Tommyboy’ni . Esinevad Tiit Aleksejev, Indrek Hargla, fs, Asko Künnap, Elo Viiding, Jaan Pehk, Mehis Heinsaar jpt.

Festivali suursündmuseks on 8. mai õhtul Euroopa päeva tähistamiseks Vabaduse platsil toimuv kirjandusmaraton „Suur prõmm“, kus astuvad üles muusikud ja parimad lavapoeedid Eestist ja üle Euroopa. Õhtut juhivad Doris Kareva ja Üllar Saaremäe. Sündmusele eelneb mitu Poetry Slam’i võistlust.

Festivali korraldavad Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Kirjanduse Selts koostöös Balti Raamatumessi ning mitmete kirjastuste ja kauplustega, toetajateks on Eesti Kultuurkapital, SA Tallinn 2011, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Briti Nõukogu, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

Vaata ka – www.headread.ee

Esmaspäeval, 3. mail kell 18 näidatakse Eesti Rahva Muuseumis Guy-Marc Hinanti ja Dominique Lohlé dokumentaalfilmi “I Never Promised You A Rose Garden – A Portrait of David Toop Through His Record Collection”. Film räägib ühest tänavuse festivali külalisest – briti kirjaniku, muusiku, muusikakriitiku ja plaadikoguja David Toopi kogumiskirest ja rännakutest väljapoole muusika piire. Toop on jahtinud mitte ainult kummalisi heliplaate, vaid ka ise salvestanud helisid, mis jäävad kaugele meie tavakogemuslikust eluruumist. Filmis võib kuulda Yanömami šamaanide rituaali ja vaevatud inimhingede häälel kaeblevat potoo-lindu, korea budistlike munkade palveid ning ka lääne muusika varjualasid improvisatsioonist kohaliku rockabilly’ni. Saatesõnad filmile lausub Berk Vaher. Tänavu on Toop ise festivalil kohal 7. mail ühes kaastöölistega eksperimentaalse muusika ajakirjast The Wire.

Teisipäeval, 4. mail kell 15 toimub Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna ja Tartu Kõrgema Kunstikooli koostöös Õnnekonverents! TKK galeriis „Noorus“. Konverentsil kõnelevad õnnest Aare Pilv, Arne Merilai, Chaneldyor, Erika Renel, Erkki Luuk, Kiwa, Maia Tammjärv ja Mihkel Kunnus. Kell 19 avatakse sealsamas TKK tudengite õnneteemaline näitus, kuraatoriteks Nele Tammeaid ja Kristina Paju. Näituse avamisele järgneb kell 20 ühe kaasaja tuntuma inglise poeedi Benjamin Zephaniah’ esinemine.

Kolmapäeval, 5. mail kell 14 algab Eesti Spordimuuseumis vestlusring „Sport ja kirjandus“. Kirjanduse ja spordi kokkupuudetest ja seostest vestlevad Prima Vista tänavune patroon, kunagine Eesti Spordimuuseumi töötaja Hannes Varblane ja kirjanik Tarmo Teder.

Kell 18 kohtub Tartu Kirjanduse Majas lugejatega tunnustatud ungari kirjanik ning fotograaf Attila Bartis, kelle rahvusvahelist tuntust kogunud romaan „Rahu“ ilmus möödunud aastal Lauri Eesmaa tõlkes ka eesti keeles. Kirjanikuga vestleb Viktória Tóth, ungari keelest tõlgib vestlust Tõnu Seilenthal.

Kirjandusfestivali Prima Vista põhiüritused jätkuvad 6.-8. mail Tartus ja 9. mail Põltsamaal.

Vaata festivali kava kirjandusfestival.tartu.ee

Allikas: festivali korraldajate 27.04.2010 pressiteade

Foto: Tartu Ülikool

22.– 25. aprillil toimub Budapestis rahvusvaheline raamatufestival ja juba kümnendat aastat on selle kavas ka debüütromaani festival. Eesti Instituudi kutsel on sel aastal festivali külaliseks Grete Kutsar (fotol) oma esikromaaniga “Nukud ja õunad”.

Reedel külastavad noored romaanikirjanikud Pécsi linna, mis tänavu on üks Euroopa kultuuripealinnadest. Korraldajad loodavad debüütromaanikirjanikelt selle ekskursiooni tulemusena lühijutustust või novelli, mis võrdleks Pécsi kirjaniku kodulinnaga. Niiviisi sündinud looming antakse novembris välja raamatuna.

Laupäeval, 24. aprillil toimub noorkirjanike ümarlauavestlus festivali toimumispaigas, Millenárise keskuses.

Grete Kutsari romaanist ilmub festivali ajaks katkend nii inglise kui ungari keeles, nii festivali oma väljaandes kui ka kirjandusajakirjas Magyar Lettre. Katkendid tõlkis inglise keelde Tiina Randviir, ungari keelde Réka Putnoky.

Grete Kutsar lõpetas hiljaaegu gümnaasiumi, hetkel õpib ta Tartu Ülikoolis psühholoogiat. 2009. aastal ilmus kirjastuses „Pegasus” tema debüütromaan „Nukud ja õunad”. Romaani minategelane on naiivne teismeline Kyle, kes peale kahtlase kokkuleppe sõlmimist mõistatusliku Beatrice’iga kistakse veidrate sündmuste keerisesse. Sunnitud tegema kõike, mida salapärane Beatrice käsib, avastab Kyle, et tema väikesel ja igaval kodulinnal on varjatud elu. Talle avaneb maailm, millest tal varem aimugi polnud ja mis on ohtlikum, kui ta arvata oskab.

Allikas: Eesti Instituudi 22.04.2010 pressiteade

Foto: www.runoajelu.com

Reedel valis Eesti Kirjanike Liidu üldkogu järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks tagasi senise esimehe Karl Martin Sinijärve.

Kirjanike Liidu juhatuse liikmeteks valis üldkogu Märt Väljataga, Piret Viirese, Maimu Bergi, Janika Kronbergi, Krista Kaera, Jürgen Rooste, Tiia Toometi ja Toomas Haugi, teatas liidu haldusjuht.

Liidu juhatusse kuuluvad põhikirja kohaselt veel esimees, liidu Tartu osakonna esimees, kes on praegu Berk Vaher ja ajakirja Looming peatoimetaja, kes on Mihkel Mutt.

Kirjanike Liidu revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Indrek Tart, Holger Kaints ja Vahur Afanasjev.

Allikas: BNS, 09.04.2010

The Wire meeleolukas programm algab juba Prima Vista eelürituste raames. Nimelt 3. mail kell 18.00 linastub Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas Guy-Marc Hinanti ja Dominique Lohlé film David Toopist ja tema plaadikogust. Film kannab pealkirja “I Never Promised You A Rose Garden“.

7. mail kell 16.00 esineb The Wire delegatsioon Tartu Ülikooli raamatukogu saalis multimeediaettekannetega teemal „The Art of Survival“. Sellele järgneb vestlusring, mida juhib Tõnis Kahu. Kohapeal on huvilistel võimalik soetada ka ajakirju ning raamatuid. Sama päeva õhtul algusega kell 22.00 keerutavad Herrington ja Blanning plaate ka Prima Vista, Eclectica ja Tartu Kunstikuu ühisüritusel Tartu Kultuuritehases.

Kirjanik ja ambient-muusik David Toop esines Tartu Ülikooli raamatukogus täissaalile ka 2006. aasta festivalil Eclectica. David Toop on töötanud koos Brian Enoga, kirjutanud esimese kaalukama hiphopi-ajaloo, uurinud eksotitsismi ajalugu popkultuuris ja teinud ka Amazonase aladel haruldasi välisalvestusi, mis tulevad Prima Vistal ettekandele tema plaadikogust kõnelevas filmis “I Never Promised You A Rose Garden“. Tema tekstid on segu esseistikast, muusikakriitikast ja kujundirohkest proosapoeesiast, mida ta ka hüpnootilisel moel ette kannab.

Kodwo Eshun on afrofuturist, kes kirjutab neologismideküllaselt ulme ja küberpungi ilminguist mustanahaliste kultuuris. Eshun kuulub koos Anjalika Sagariga rühmitusse The Otolith Group, mis teeb filme ja kureerib näitusi. Ta on ka audiovisuaalsete kultuuride õppejõud Londoni Ülikooli Goldsmithi kolledžis. Tony Herrington on ajakirja vastutav väljaandja ning tegutsenud selle juures 1992. aastast. Prima Vistat külastava koosseisu ainus naisliige Lisa Blanning kirjutab alternatiivse tantsumuusika suundadest üle maailma.

The Wire on briti ajakiri, mis keskendub avangardmuusikale, kuid käsitleb läbi muusika ka muid kultuurinähtusi, tuues kokku isikupärase stiiliga ja laialdase eruditsiooniga kirjutajaid, kes on samas tegevad mitmes valdkonnas. Vastupidiselt paljudele keskvoolu popkultuuri käsitlevatele ajakirjadele kuulub The Wire täielikult ajakirja juhtidele endile ning on internetiajastul oma lugejaskonda nii kodu- kui välismaal isegi avardanud. Ajakirja egiidi all on avaldatud ka mitmeid kultuuriuurimuslikke raamatuid. Nii on The Wire suurepäraseks näiteks sellest, kuidas süvitsiminev ning varjualadel seiklev kirjasõna suudab end tänases ühiskonnas kehtestada.

Allikas: Prima Vista korraldajate 06.04.2010 pressiteade

Foto: www.wsoy.fi

Eesti juurtega soome kirjaniku Sofi Oksaneni näidend “Puhastus” jõuab sügisel rootsikeelsena Soome lavadele, teatas ajaleht Helsingin Sanomat.

Septembris on “Puhastuse” roostikeelne esietendus Vaasas, novembris etendatakse seda Turus Abo Svenska Teateri laval.

2011. aastal on Oksaneni näidend kavas ühistööna Rootsi Riksteaterniga, kus seda lavastab Peter Snickars.

“Puhastuse” Soome esietendus oli 2007. aastal. Näidendi põhjal kirjutatud samanimeline romaan võitis sel nädalal Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna, mille rahaline väärtus on 47.000 eurot. Raamatuna ilmus romaan 2008. aastal.

Allikas: BNS, 02.04.2010