Laulev revolutsioon on kau­nis metafoor, aga ometi oli „vabaks laulmine“ pika ja vaevarikka teekonna kroon. Laulvat revolutsiooni poleks sündinud, kui poleks olnud usku vabaduse taastamisse kohe pärast selle kaotust – alustades metsavendadest ja lõpetades kirikuõpetajatega. Oma mälupilte vabaduse aate hoidmise teel jagavad koguteoses õpetajad Priit Rannut, Eenok Haamer, Vello Salum, Peep Audova, Villu Jürjo, Tiit Salumäe, Jaan Tammsalu ja Mart Salumäe ning akadeemik Tarmo Soomere.

Kiriku vastupanu Nõukogude võimule hindavad EELK peapiiskop Andres Põder, Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam, Eesti Kongressi kunagine saadik Eve Pärnaste, võrdleva usuteaduse professor Riho Saard, praost Peeter Kaldur, ajaloolased Küllo Arjakas, Priit Rohtmets ja Mihkel Laar, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste.

Koguteos on EELK Konsistooriumi väljaanne, 320 leheküljega, kõva köide ümbrisega.

Raamatuesitluse kava:

Sissejuhatavad sõnad – EELK peapiiskop Andres Põder

Raamatu koostamisest – toimetaja Anne Velliste

Usk teeb vabaks ja tugevaks – EMSi auesimees Trivimi Velliste

Tõrvikute läitmine – Akadeemik Tarmo Soomere

Kiriklikust vastupanust 1980. aastatel – Õpetaja Villu Jürjo

Vaimulikud ühiskondlikes organisatsioonides – Tartu Ülikooli teadur Priit Rohtmets

Allikas: www.eelk.ee

Foto: ERR

Ekslik on arvata, et kui Niguliste kirik Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) tagastatakse, muutub hoone suletud kirikuruumiks – muuseum jääb kestma ja see pannakse kirja tagastamisel sõlmitavasse lepingusse, kinnitas kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn.

Pärn rääkis ETV saates “Vabariigi kodanikud”, et teema on üleval olnud aastaid ning aja jooksul on osapoolte seisukohad väga paljudes aspektides lähenenud.

“Esiteks selles, et kirik on selgelt öelnud, et nende soov on Niguliste muuseumi jätkamine. Sama soov on ka kultuuriministeeriumil,” märkis ta.

Pärna sõnul tuleb kirikuhoone tagastada seetõttu, et see on õigusvastaselt ära võetud ja kirikul on õigus see tagasi küsida.

Loe edasi ERRi 01.11.2011 uudisest

Lihula mõisa peahoone (foto: www.mois.ee)

Lihula juubelikonverentsil esitleb Mati Mandel oma uudisteost, reisiraamatut “Arheoloogiga Läänemaa radadel”.

See reisijuht juhatab ränduri muistsete läänlaste elukohtadesse, linnustele, kalmetele ning uskumuste ja tootmistegevusega seotud mälestistele. Raamatus tutvustatakse nende paikade uurimisel kogutud teavet ning selgitatakse muististe rikkumatuna hoidmise vajadust.

Raamatus on 100 värvifotot rohkem kui 60 objekti kohta Läänemaal, koos asukohakaartidega, et reisijail oleks lihtne neid avastada.

Raamatu on välja andnud Eesti Ajaloomuuseum ja kujundanud muuseumi kunstnik Aime Andresson.

Raamat on müügil ka Eesti ajaloomuuseumi muuseumipoes Tallinna vanalinnas Börsi käigus. Pood on lahti iga päev kell 10 – 18, hulgiostjad saavad tellida aadressilt muuseumipood@ajaloomuuseum.ee

Homme, 6. augustil toimub Lihula mõisas ajalookonverents LIHULA 800.

Konverentsi ettekanded on:

Seniseid uurimistulemusi Saleverest. Helena Kaldre, Tartu Ülikool

Söök – jook keskaegses Lihulas. Inna Põldsam, Ajaloo Instituut

Keskaegsed laske- ja heitemasinad. Ain Mäesalu, Tartu Ülikool

Rootsiaegne Lihula mõis ja mõisnikud. Kalev Jaago, Ajalooarhiiv ja Läänemaa Muuseum

Minu seosed Lihulaga. Mihkel Veidermaa, akadeemik, Eesti Teaduste Akadeemia

Kavas on ka laskeriistade demonstratsioon mõisa aida juures

Konverentsi lõpetuseks esitletakse reisiraamatut „Arheoloogiga Läänemaa radadel“. Eesti Ajaloomuuseumi muuseumipood pakub müügiks muidki ajaloo-alaseid trükiseid.

Konverentsi korraldavad MTÜ Keskaegne Lihula ja Vana-Läänemaa Ajalooselts.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 05.08.2011 pressiteade

Mälestussammas Vabadussõjas langenute ühishaual Tartu Pauluse kalmistul (foto: e-kultuur.ee)

Kultuuripärandi portaalist e-kultuur.ee leiab nüüdsest ka mõisate, kirikute ning arhitektuuri- ja ajaloopärandi kohta käivat teavet.

Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register on 53. läinud aasta lõpul käivitunud portaaliga praeguseks liitunud mäluasutus, teatas kultuuriministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Muinsuskaitseameti registriosakonna juhataja Urve Russowi kinnitusel on Muinsuskaitseamet viimastel aastatel pööranud suurt tähelepanu oma arhiivi digitaliseerimisele ja mälestisi puudutava info senisest kättesaadavamaks tegemisele, tuge selleks on saadud ka Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Kultuurimälestiste riiklik register sisaldab infot kõikide Eestis riikliku kaitse all olevate mälestiste kohta. Hiljuti täiendati registrit Eesti mõisakomplekside arhitektuursete kirjeldustega, mis olid seni kättesaadavad vaid Muinsuskaitseameti arhiivis. Uue lisandusena on toodud registrisse ka Eestis varastatud kunstimälestiste loetelu koos fotodega.

E-Kultuuripärand www.e-kultuur.ee on Eesti muuseumide, raamatukogude, arhiivide ning teiste mäluasutuste ühtne infovärav, mille kaudu saab otsida infot erinevate mäluasutuste infosüsteemides olevate kultuuripärandiobjektide kohta. Kultuuripärandi portaal on valminud Euroopa Liidu struktuurivahendite toel.

Allikas: BNS, 19.07.2011

Foto: ERR

Padise valda 15. sajandi algul rajatud Risti kiriku puitpõranda väljavahetamisel tuli päevavalgele kiriku ehitamise aegne püstistest paekividest laotud põrand, mille sarnast pole Eesti kirikutest varem leitud.

Väljakaevamistel leiti kokku üle tuhande keskaegse hõbe- ja uusaegse vaskmündi, mida asjatundjad peavad hindamatu väärtusega koguks, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Asjatundjate hinnangul on Risti kiriku leidude puhul tegemist tõelise rõõmusõnumiga ja suure saladusega, mida arheoloogid ja kunstiajaloolased suutsid enda teada hoida pool aastat.

“Meil ei ole näiteid kõrvale panna keskaegsest põrandast, mis oleks nii täiuslikult säilinud kui siinne. Teiseks see komplekt, nimetagem neid ohvrimüntideks, mis on ääretult kompaktne, ääretult suur,” rääkis kunstiajaloolane Kaire Tooming.

Loe edasi ERRi 22.05.2011 uudisest

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest – Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses. Maha põles ka eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud etendus. Süttis Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30 %. Ligi 20000 elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, millele lisandus 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

1989. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi suurpommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusüritusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänava haljasalal Niguliste kiriku ümbruses.

Täna kell 12 algab Tallinna Siselinna kalmistul mälestusteenistus, kus mälestuskõnega esineb Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ning hingepalve loeb Eesti Õigeusu Kiriku preester Aleksander Sarapik. Kell 17.30-17.55 toimub Niguliste kirikus kontsert, kus musitseerivad Aare Tammesalu, Andres Uibo ja Ka Bo Chan ning kell 18 algab sealsamas kontsert-mälestusteenistus, kus aastapäevakõnega esineb Jaan Tamm ning sõna saab ka Kesklinna vanem Aini Härm. Kell 19.15 kõlavad Tallinna kirikute leinakellad ning Harju tänava veeres süüdatakse mälestusküünlad.

Allikad: Muinsuskaitse Selts; BNS, 09.03.2011

Foto: register.muinas.ee

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildihoone ümberehitustööde järg on jõudnud Börsi käigu uuendamiseni ning ehitusettevõte AS Tarrest sulges käigu ehitustöödeks.

Börsi käik sillutatakse uuesti ja käigu kiviplaatidelt saab tulevikus lugeda Eesti lühiajalugu, mis on osa Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildihoone tulevasest väliekspositsioonist.

Börsi käik, mis ühendab Pikka ja Laia tänavat ja on tuntud ka kui Tallinna ainus ööseks lukustatav tänav, on kuulunud Suurgildi hoone juurde aastast 1413.

Börsi käigu Laia tänava poolse otsa ruumides tegutseb aastast 2006 Eesti Ajaloomuuseumi muuseumipood, kus on lisaks Eesti Ajaloomuuseumi trükistele ja meenetele müügil Eesti suurim valik siinsete muuseumide väljaandeid ja ajalooalast kirjandust.

Muuseumipoodi Börsi käigu remondi ajal ei pääse, ent meiliaadressil muuseumipood@ajaloomuuseum.ee ja telefonitsi (55687812) saab küsida infot ja esitada tellimusi. Muuseumipoe raamatulett on avatud Maarjamäe lossis.

Ehitaja on lubanud Börsi käigu taas avada kuu aja pärast. Suurgildi hoone avatakse külastajaile 28. mail 2011.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 02.11.2010 pressiteade

Foto: www.margaretha.ee

Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös valminud muinsuskaitsealased seadusemuudatused said täna Vabariigi Valitsuse heakskiidu ning eelnõu esitatakse Riigikogule.

Valminud eelnõus on võrreldes seni kehtinud seadusega mitmeid muudatusi – omanike jaoks lihtsustub mälestiste korrastamisega seonduv asjaajamine, samuti täiendati seadust otsinguvahendi kasutamise põhimõtetega. Seadusesse lisandusid veealuse kultuuripärandi kaitse põhimõtted.

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul täpsustati ja täiendati kehtivat muinsuskaitseseadust, millega lahendatakse mitmeid väiksemaid seaduse rakendamisel ilmnenud probleeme, eesmärgiga tõhustada kultuuriväärtuste kaitset.

„Seaduseelnõu on täiendatud veealuse kultuuripärandi kaitse põhimõtetega. Veealuse kultuuripärandi kaitse seisukohalt kujutava kõik uppunud laevad ajaloolist ja kultuurilist väärtust, andes informatsiooni meresõiduajaloost ja nende hulgas on vrakke, mis vajavad kaitset mälestisena tervikuna koos selle juurde kuuluva arheoloogilise ja loodusliku ümbrusega,“ selgitas minister Jänes.

Minister Jänes märkis, et seadusemuudatus muudab ka mälestise korrastamise omanikule mõistlikumaks, sest piiratakse tegevuste ringi, milleks on nõutav Muinsuskaitseameti luba. „Nii ei ole mälestise omanikul vaja koostada elementaarseks hoolduseks ja remondiks eritingimustele vastavat projekti, seega pole vaja teha kulutusi dokumentatsioonide vormistamiseks ,“ selgitas minister.

Eelnõusse on lisatud täiendus, millega keelatakse Muinsuskaitseameti loata mälestisel ja selle kaitsevööndis ning väljaspool linnu, aleveid ja alevikke kultuuriväärtusega asja otsimine ning otsinguvahendi ehk peamiselt metallidetektori kasutamine.

Minister selgitas, et eesmärk on tagada mälestistele ja kultuuriväärtusega asjadele ulatuslikum kaitse. “Otsinguvahendite kasutamine ohustab kõige rohkem arheoloogiamälestisi ning ajaloomälestisena kaitse all olevaid matmispaiku ja ajaloolisi lahinguvälju, kus nende kasutamise tagajärjel on mälestise kultuurkiht rikutud ning leiumaterjal eemaldatud. Mälestiste kaitse eesmärgil võib metallidetektorit kasutada ainult muinsuskaitseameti loal ning tingimusel, et kasutamise käigus saadav informatsioon ja leiumaterjal säilitatakse,” rõhutas minister.

Muinsuskaitseseadus ja sellega seonduvate teiste seaduste muudatused peaksid jõustuma 2011. aastal.

Allikas: Kultuuriministeeriumi 02.09.2010 pressiteade

Tornikiivrita jäänud Väike-Maarja kirik (foto: ERR)

Kõige tugevam tormi-iil mõõdeti pühapäeva õhtul Väike-Maarjas, kus see viis tornikiivri kohalikult kirikult, mille taastamiseks kogub annetusi kogudus ning lubab abistada ka valitsus.

Väike-Maarjas mõõdeti üleeile õhtul tuule kiiruseks 36,5 meetrit sekundis. Pealtnägijad jutustavad, kuidas kirikutorni tipp algul kõikuma hakkas, siis justkui viltusena üleval püsis ja siis kõrvalasuvale kabelile kukkus. Kabeli külmkambris oli kolm surnut matusetalitust ootamas, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

1999. aastal taastatud tornikiiver on üks neljast Eesti kaheksakandilise põhjaga tornikiivrist.

Loe edasi ERRi 09.08.2010 uudisest

Munkadetaguse torni avamise järel pääsevad külastajad tornist ligi 200 meetri pikkusele torne ühendavale kaitsekäigule, kust avanevad suurepärased vaated ümbritsevale vanalinnale.

Põhjalikult restaureeritud Munkadetaguses tornis säilitati ja eksponeeriti kõik arhitektuuriajalooliselt väärtuslik, kuid torni rajati ka uued tehnosüsteemid, mis võimaldavad torni tänapäeva nõuetele vastavalt ühiskondliku objektina kasutada.

Munkadetaguse torni naaber – Hellemanni torn – restaureeriti põhjalikult juba 2006. aastal, Munkadetagust ja Hellemanni torni ühendav kaitsekäik taastati 2007. aastal. Koos Hellemanni tornist Viru tänava poole mineva kaitsekäiguga on kaitsekäigu pikkus ligi 200 meetrit.

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet kuulutab lähiajal välja ideekonkursi nii Munkadetaguse torni kui sellega kaitsekäiku nagu nabanööri pidi seotud Hellemanni torni kõige paremal otstarbel kasutaja leidmiseks. Eelistatud on kultuuri- ja haridusvaldkonnaga seotud ettepanekud, rendilevõtja peab tagama linnakodanike ja turistidele pääsu nii mõlemasse torni kui kaitsekäigule.

Linna omanduses olevate linnamüüritornide korrastamise ning nende avaliku kasutuse tagamise eest kannab hoolt Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Aktiivselt on kasutuses paljud linnamüüri tornid. Laboratooriumi tänaval asuvas Eppingi tornis on interaktiivne näitus keskaegsetest linnamüüri tornidest. Samal tänaval kõrguvas Grusbeke-taguses tornis korraldab väljapanekuid Ukraina Kultuurikeskus ning Plate torni alumisel korrusel korraldatakse kunstinäitusi. Köismäe torn ja Hobuveski on juba pikalt olnud kasutuses teatri- ja kontserdisaalidena. Külastajatele on avatud ka Kuldjala, Sauna ja Nunnatorn koos neid ühendava kaitsekäiguga.

Allikas: Raepress, 09.06.2010

Muinsuskaitseameti, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna ühine väljaanne võtab kokku möödunud aastal tehtud olulisemad restaureerimistööd, uuringud ja põnevamad leiud üle Eesti ning sisaldab artikleid muinsuskaitse ja restaureerimise valdkonna probleemsetel teemadel.

Aasta sündmuseks on Kadrioru Lastepargi paviljoni restaureerimine, mis illustreerib kujukalt 21. sajandi esimese kümnendi muinsuskaitse probleeme ja lahendusi. Pikemalt on juttu Tallinna vanalinnas restaureeritud majadest, Kukruselt leitud 12.-13. sajandi maahaudkalmistust ja maalingute restaureerimisest mõisa- ja linnamajades ning sellest, kas ajaloolistele hoonetele juurde ja peale ehitamine on mälestiste mõnitamine või moodne muinsuskaitse. Objektide geograafia on lai ja tüpoloogia kirju nagu mälestiste nimekirigi, ulatudes mõisatest tuulikuteni ja arheoloogiapärandist mööblini.

„Muinsuskaitse aastaraamat” ilmub juba kuuendat korda.

Allikas: Raepress, 02.06.2010

Kohila mõisa ait-kuivati (foto: www.mois.ee)

Esmaspäeval, 31. mail kell 15 avab Kohila alevis uksed uus raamatukogu, mis on Eestis ainulaadne, sest rajatud 19. sajandist pärit ja muinsuskaitse all olevasse Kohila mõisa ait-kuivatisse.

Euroopa Liidu tõukefondide Kohalike avalike teenuste arendamise meetmest saadi raamatukogu ehituse toetuseks ligi 11 miljonit krooni. Projekti kogumaksumuseks kujunes üle 16 miljoni krooni. Kohila valla omafinantseering sellest moodustas üle 5 miljoni.

Meetrilaiuste paemüüridega raamatukogu 771 ruutmeetrile on lisaks raamatukogu tavapärastele ruumidele mahutatud seminariruum, kunstigalerii ja värkstoad loovateks ettevõtmisteks nii väikestele kui suurtele. Ait-kuivati renoveerimisega on Kohila saanud kaasaegse raamatukogu ja muutnud seni tühjalt seisnud mõisa osa eraldi vaatamisväärsuseks. Juba praegu on raamatukogus käinud uudistajaid lähedalt ja kaugelt.

Vallavanem Andrus Saare sõnul kaasnevad vana hoone uuele elule äratamisega omad raskused, kuid lõpptulemusega võib rahule jääda: „Vallarahva jaoks on see maja palju rohkem kui raamatukogu, see on kaasaegne teabekeskus, ajalooline vaatamisväärsus ja mõnus kohtumiskoht.“ Kultuuriministeeriumi nõunik Meeli Veskus on öelnud, et Kohila raamatukogust võib saada tõeline pärl, sest kaasaegne raamatukogu, mis asub omanäolise arhitektuuriga muinsuskaitsealuses hoones, on tänases Eestis harv nähtus.“

19. sajandi I veerandist pärit Kohila mõisakompleksi ehitatud mõisakompleksi osa asub mõisa auhoovi kaguservas. Hoone kogupindala võimaldab avariiulitele paigutada praktiliselt kõik tänase raamatukogu 40950 teavikut. Ait-kuivati renoveeris raamatukoguks Riverside OÜ, vastavalt sõlmitud lepingule olid ruumid mööbli vastuvõtuks valmis novembriks. Ehituse üleandmise puhul kinkis ehitaja raamatukogule 10 tuhat krooni uute raamatute soetamiseks.

Rahvaraamatukogu seaduse järgi peab kuni 500 elanikuga teeninduspiirkonnas olema vähemalt üks rahvaraamatukogu. Kohila vallas on 2010 jaanuari seisuga 6967 elanikku ja vaid kaks raamatukogu, millest alevi raamatukogu asus lasteaiaga ühes majas, kus ruumid ei vastanud juba ammu raamatukogudele esitatavatele nõuetele.

Allikas: Kohila vallavalitsuse 27.05.2010 pressiteade

Foto: www.tallinn.ee

Tallinna Nõmme linnaosas puhkes neljapäeva hilisõhtul seni teadmata põhjusel tulekahju Nõmme turu muinsuskaitsealuses peahoones, mis hävis põlengus täielikult.

Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik Jukko Nooni teatas ööl vastu reedet BNS-ile, et häirekeskus sai teate Nõmme turuhoone põlengust kella 23.36 ajal.

Põhja-Eesti päästekeskuse teatel jõudsid Nõmme päästjad tulekahjupaigale kaks minutit peale tulekahjust teatamist, kuid hoonesse siseneda neil ei õnnestunud.

Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja ütles BNS-ile, et turuhoone valvesüsteem ei olnud ühendatud häirekeskusega ning põlengust andsid telefonitsi teada eraisikud. Samas toonitas pressiesindaja, et Nõmme turuhoone ei kuulu nende objektide sekka, mille valvesüsteem peab olema häirekeskusega ühendatud ning selle ühendamine on omaniku otsustada.

Nõmme komando asub turuhoonest paarisaja meetri kaugusel.

Sündmuskohal käis kuus päästemeeskonda, kolm paakautot, redelauto ja kaks kiirabibrigaadi.

Päästeameti teatel põles puidust turuhoone päästemeeskondade saabudes lahtise leegiga. Tulekahju kustutati lõplikult kell 5.32. Inimesed põlengus vigastada ei saanud.

Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Kuuma- ja veekahjustusi said ka mõned turuhoonega külgnenud kioskid, samuti turuhoone vastas asuva hoone aknad. Põlengu kahjude täielikku ulatust saab hinnata päevavalgel, ütles Nooni.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul oli turuhoone kindlustatud. “Tulekahju tekkepõhjus ei ole veel teada, praegu käivad järelkustutustööd,” ütles ta.

Robert Natuse projekti järgi ehitatud hoone restaureeriti eelmisel aastal ning avati külastajatele mullu sügisel.

Reedel on turg klientidele suletud.

Allikas: BNS, 30.04.2010

Foto: ERR

Eesti ajaloomuuseumi Suurgildi hoones juba mitmendat kuud käiva ehitustöö käigus on päevavalgele tulnud palju põnevaid leide, nagu paarishüpokast ja rõdu.

Üks 1406. aastal ehitatud Suurgildi hoone probleeme on niiskus ning põranda alt tuli paekivist kanalisatsioonitoru ning kaev, mis sealt juurest leitud veinikannupõhjade järgi on arvatavalt keskaegsed. Seinte puhastamisel leiti aga lausa mitu treppi, millest üks viib üles saalidesse, teine aga teisele poole börsikäiku, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Üheks põnevamaks leiuks on paarishüpokaustahi, mis on teadaolevalt haruldane terves Põhja-Euroopas.

Kõige suurem üllatus tabas ajaloolasi aga suures saalis, mille seinast tuli välja arvatavalt muusikutele mõeldud rõdu.

Loe edasi ERRi 21.04.2010 uudisest

Kuud olid tulnud tervitama kultuurimister Laine Jänes, Riigikogu liige Trivimi Velliste ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Anu Kivilo. Eesti Muinsuskaitse Selts tunnustas tublimaid vabatahtlikke muinsuskaitseliikumise edendajaid ja noorte fotokonkursist “Kultuuripärand aastal 2010″ osavõtjaid.

Muinsuskaitsekuu ettevõtmisi juhivad oma ala parimad eksperdid – ajaloolased, arheoloogid, arhivaarid, kodu-uurijad, kunstiloolased, restauraatorid, muinsuskaitsjad. Sündmusi toimub pea kõikides Eesti maakondades ning need kõik on rahvale tasuta. Muinsuskaitsekuu peakorraldaja on Eesti Muinsuskaitse Selts, kes paneb kokku terve kuu kava.

Esimest korda peeti muinsuskaitsekuud 1985. aastal, kui lisaks senistele looduskaitse-, liiklus-, tuletõrje-, riigikaitse ja teatrikuule otsustati hakata tähistama ka muinsuskaitsekuud. Eesmärgiks Eesti rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandi tutvustamine, kaitsmine ja hooldamine. Aastate jooksul on muinsuskaitsekuust saanud hea tava Eesti kultuurikalendris, mis pakub ohtralt erinevaid ekskursioone, näitusi, õppekäike, seminare ja muidugi talgutööd meie mälestiste ja muististe hooldamiseks.

Vaata ka: www.muinsuskaitse.ee

“Hetkel nõukogu veel loodud ei ole, kuid kohtun lähipäevil UNESCO rahvusliku komisjoni juhataja Marika Valguga ja teiste teemade hulgas on kindlasti arutusel ka vanalinna nõukogu asutamine,” rääkis Kuuskemaa BNS-ile. “Usun, et nõukogu luuakse veel sel kevadel – kuu või paari jooksul.”

Kuuskemaa hinnangul võiksid nõukogusse kuuluda nii UNESCO, linnavalitsuse, muinsuskaitsjate kui arhitektide esindajad. “Aga dirigeeriv roll peaks ikka jääma muinsuskaitsjatele.”

Loodav nõukogu võiks Kuuskemaa hinnangul olla küll võimalikult laiapõhjaline, kuid maksimaalselt 12-liikmeline. “Kui on üle 12 liikme, siis muutub igasugune nõukogu jututoaks. Kuid see on praegu veel ainult minu isiklik seisukoht, nõukogu täpne suurus ja liikmelisus selgub alles töö käigus,” rääkis Kuuskemaa.

Nõukogu peamise ülesandena nägi Kuuskemaa vanalinna ja seda ümbritseva ala harmoonilist arengut erinevaid huvigruppe arvestades. Ühe suure probleemina nimetas ta vanalinna ülemäärast autostumist ning autode põhjustatud heitgaase ja vibratsiooni. “Vanalinn on nagu poodud autode heitgaaside silmusesse.”

Tallinna volikogu tutvus veebruaris UNESCO ekspertorganisatsiooni ICOMOS peatselt valmiva raportiga maailmapärandi nimistusse kuuluva Tallinna vanalinna kohta.

Hinnangu kohaselt on materiaalne keskkond vanalinnas suhteliselt hästi hoitud, kuid sealne elu ja vanalinnas toimuv on ülejäänud linnaga nõrgalt seotud. Seetõttu on raportis soovitus töötada välja selgete tööjaotustega korralduskava ning moodustada vanalinna haldav ja erinevaid huvigruppe liitev nõukogu.

Allikas: BNS, 06.04.2010