Foto: www.memento.ee

4. septembril kell 12 tähistab Eesti vabadusvõitluse muuseum Lagedil Vabaduspargis 65 aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust.

Maailmasõja veteranid süütavad mälestustule, sellele järgnevad muuseumi juhataja Johannes Tõrsi avakõne, Eesti Kaitseväe kaplani Peeter Partsi mälestusteenistus, pärgade asetamine mälestusristile ja aupaugud langenute auks. Sõbralike riikide sõjaväeatašeed istutavad mälestustamme.

Toimub Vene, Soome, Saksa, Ameerika ja Rootsi liikuva soomustehnika näitus, vaadata saab erinevate armeede mundreid, relvi, dokumente, pilte. Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo seltsi esimees Hanno Ojalo kõneleb Eesti laskurkorpusest, Johannes Tõrs Teise maailmasõja lahinguist Saaremaal. Oma mälestusi sõjast kõnelevad maailmasõja veteranid.

Ei puudu ka traditsiooniline sõdurisupp ja näidislahing ajalooklubi “Frontline” esituses. Vastuvõtul Kiivri baaris esitab EVV Muuseumi meesansambel “Kuldne õhtupäikene” Kuno Kasaku juhatusel sõdurilaule, esinevad ka Erich Krieger ja Boris Lehtlaan.

Allikas: Johannes Tõrs’i pressiteade

EDUARD RÜGA (1903–1997) "Eluraamat II" (See, kes patuta, visaku esimene kivi). 1965. Õli, lõuend. 66×96,5. Kersti Raimondo, New York. "The Book of Life II (He that is Without Sin, Let Him Cast the First Stone). 1965. Oil, canvas. 66×96.5. Kersti Raimondo’s collection, New York

Neljapäeval, 2. septembril kell 18 avatakse Kumu suures saalis näitus „Eesti kunst paguluses”, mis toob publikuni ligi 250 kaasmaalaste poolt võõrsil loodud kunstiteost. Suurt osa näitusele koondatud töödest saab Eestis näha esmakordselt, sest enamik neist kuulub erakogudesse Rootsis, Kanadas ja USA-s ning satub publiku ette haruharva. Näituse avab Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Teise maailmasõja lõpuks oli kodumaalt põgenikena lahkunud üle 70.000 inimese ning Eesti kultuurikoldeid tekkis üle maailma. 1950. aastate alguseks kujunes välja kolm põhilist pagulaskultuuri keskust: Stockholm, Toronto ja New York. Kumu väljapanek toob vaatajani ulatusliku ülevaate viiekümne aasta jooksul, aastail 1944–1991, võõrsil loodud eesti kunsti.

Esindatud üle 70 autori jagunevad nelja põlvkonda: Eestis enne sõda tegutsenud ja väljakujunenud kunstnikud (Karin Luts, Eerik Haamer, Ernst Jõesaar, Jaan Grünberg, Endel Kõks, Juhan Nõmmik, Herman Talvik, Eduard Rüga, Erich Pehap jt), Eestis kunstiõpinguid alustanud, ent võõrsil oma kunstnikukäekirja leidnud kunstnikud (Juhan Hennoste, Lembit Ränd, Silvia Leitu, Osvald Timmas, Abel Lee, Eugen Kask, Arno Vihalemm, Raoul Lind, Maire Männik, Olev Mikiver, Helmi Herman jt), kunstnikud, kes lahkusid Eestist lapse- või noorukieas ja said hariduse juba uuel asukohamaal (Enno Hallek, Andres Kingissepp, Epp Ojamaa, Merike Patrason Martin, Hardu Keck, Enn Erisalu, Ruth Tulving, Tiit Raid, Mart Org, Kristiina Kauri, Ville Tops, Enda Bardell, Helga Roht Poznanski, Merike Lugus jt) ning paguluses sündinud kunstnikud (Jaan Aare Põldaas, Mark Kalev Kostabi, Elva Palo, Naima Rauam, Uno Hoffmann jt).

Pagulus esitas meie kaasmaalastele omajagu väljakutseid nii inimlikul kui loomingulisel tasandil. Kohanemine uue keskkonnaga, sõjajärgne kiiresti muutuv kunstimaailm, rahvusvaheline modernism, mälestus või ettekujutus kodumaast. Missuguse jälje on need saatuse poolt esitatud väljakutsed jätnud kunstnike loomingusse, saab Kumu suures saalis näha kuni 2. jaanuarini 2011.

Näitus on valminud koostöös Tartu Kunstimuuseumiga ning 2007. aastal Kumu algatatud eesti pagulaskunsti uurimisprojekti raames. Ilmub ka rikkalikult illustreeritud 544 leheküljeline eesti- ja ingliskeelne kataloog.

Näituse kuraatorid ja kataloogi koostajad on Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum) ning Tiiu Talvistu ja Reet Mark (Tartu Kunstimuuseum). Näituse ja kataloogi kujundaja on Tiit Jürna.

Näituse ja projekti „Eesti kunst paguluses” suurtoetaja on Erika ja Osvald Timmase Mälestusfond ning toetajad on Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Saku Õlletehas AS ja EMT.

Tekst ja foto: Kumu koduleht

Septembris oma suurt sünnipäeva tähistav helilooja on muuhulgas loonud muusikat nii eesti kui ka paljudele välismaa filmidele. Filmi (kestab üks tund ja 26 minutit) vaatamine on kõigile tasuta.

Režissöör Dorian Supin on lähedalt filminud stseene maailmakuulsa helilooja elust, kuhu kuuluvad proovid, esiettekanded, seminarid, kohtumised ja mälestused.

Filmi “24 prelüüdi ühele fuugale” lähtenurgaks on Arvo Pärt inimesena. Fuuga on oma ehituselt sarnane inimeluga. Ka Arvo Pärdi elu võib vaadelda kui fuugat, millest on filmis esitatud vaid mõned noodid. Selle eest on prelüüde 24 või natuke rohkem. Prelüüdid on need harmooniad, mis peavad aitama mõnd fuuga nooti mõista. Pärt saab vaatajale läbi filmi lähedasemaks, sest ta on üdini inimlik inimene – avaneb tema tagasihoidlik ja sügavmõtteline olemus.

Filmi autor Dorian Supin on öelnud: “Kui kõrval on inimene, keda te austate ja kes teie jaoks on mingis mõttes eeskujuks, siis see juba teeb teie elu teistsuguseks. Pärdi kõrval tunnete täpselt, et tema elamisviis on palju raskem ja palju õigem. Ja kui teda ei ole kõrval, tunnete, et elada on palju kergem – ja palju valem…” (allikas: “Kultuur ja Elu”, 2002)

Arvo Pärt on maailmanimega omapärane helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse kellahelinat meenutava tintinnabuli-stiiliga. Tema looming on oluliselt mõjutanud eesti ja võib öelda, et kogu maailma nüüdismuusikat. Esimene tintinnabuli stiilis teos oli klaveripala “Aliinale” (1976). Hiljem komponeeris helilooja suure hulga religioossetel tekstidel põhinevaid saatega või saateta teoseid koorile ja/või solistidele, nagu näiteks “Passio” (1982), “De profundis” (1980) või “Miserere” (1989/1992) ja “Kanon pokajanen” (1996). (allikas: Eesti Muusika Infokeskus).

Sel suvel esitleti Türgis Istanbulis kultuuripealinnade Istanbul 2010 ja Tallinn 2011 eestvedamisel Arvo Pärdi uut sümfooniat “Aadama itk”. Sel aastal toimuvad Pärdi pidunädalad kolmes Eesti linnas – Tallinnas, Paides ja Rakveres 17. augustist 17. septembrini.

2006. aasta sügisel asutatud Filmimuuseum on kujunemisjärgus muuseum, mille kogudes on kostüüme, rekvisiite, Eesti filmiajalugu puudutavaid fotosid, käsikirju, dokumente, meeneid, trükiseid ja kinotehnikat; suurim hulk materjali puudutab legendaarset filmistuudiot Tallinnfilm. Lisaks kogumisele ja säilitamisele tutvustame Eesti filmikunsti erinevate näituste ja üritustega. 2012. aastal on Maarjamäel plaanis avada esimene Eesti filmiajalugu käsitlev püsinäitus.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 23.08.2010 pressiteade

Sergei Ivanov

Tallinna Linnavolikogu otsustas asutada sihtasutuse Tallinna Vene Muuseum.

Abilinnapea Yana Toomi sõnul keskendub sihtasutus Eestis elanud ja elava vene kogukonna 300-aastase ajaloo ning kultuuritraditsioonide uurimisele ja kajastamisele ning annab võimaluse rikastada Tallinna paljukultuurilist elukeskkonda. Muuseum hakkab tegelema ennekõike Eesti vene kultuuri uurimise ja tutvustamisega, tingimuste loomisega kultuuriväärtuste kogumiseks, taastamiseks, hoidmiseks ja uurimiseks, et neid väärtusi üldsusele vahendada. Tänases Tallinnas elab umbes pool neist Eesti elanikest, kes seostavad ennast vene kultuuriga.

Sihtasutuse viieliikmelisse nõukogusse määras volikogu Yana Toomi, Jüri Kuuskemaa, Vladimir Velmani, Maimu Bergi ja Ene Vohu, juhatuse liikmeks sai Sergei Ivanov. Muuseumi asukohaks Tallinnas on L. Koidula tn 23. Linnavalitsus teeb sihtasutuse asutamisel rahalise sissemakse 300.000 krooni.

Allikas: Tallinna Linnavolikogu 26.08.2010 pressiteade

Galerii avanäituse „Vulkaan – looja ja hävitaja“ ajendajaks on dramaatiline Eyjafjallajökulli purse Islandil. Väljapanek kajastab vulkaanide olevikku ja ajalugu ning tutvustab vulkaanilisi kivimeid. Kuigi Eestis näib maapind meie jalge all nii kindel ja liikumatu, on siiski väga paljudes maailma paikades selgelt tunda, et Maa on pidevas liikumises. Vulkaanid on meie planeedi hingamise ja elu üheks kõige selgemaks väljenduseks. Tihti võib isegi vulkaanilistes piirkondades olla elu kaua aega päris rahulik, aga vulkaanid võivad uinuda sadu, tuhandeid või isegi mitusada tuhat aastat kogudes energiat järgmiseks purskeks.

TTÜ Muuseumi direktori Liia Rebase sõnul saab näitusel näha kahetunnist videoprogrammi, mis viib meid Etnale, Strombolile, Erta Alele, samuti huvitavaid vulkaanilisi kivimeid nii mujalt maailmast kui ka Eestist.

Näitus on valminud koostöös TTÜ Geoloogia Instituudi, TTÜ mäeinstituudi, Eesti Geoloogiakeskuse, TÜ Geoloogiamuuseumi, Eesti Loodusmuuseumi, Islandi Ülikooli Geoteaduste Instituudi ning erakollektsionääride Enn Käissi, Kaarel Orviku ja Mati Stroomiga.

Näituse kuraator on TTÜ Muuseum ning kujundajad on Mari Kurismaa ja Mari Kaljuste. Eesti galeriimaastiku uue elluastuja, TTÜ Muuseumi galerii Futurumi eesmärgiks on tutvustada Tehnikaülikooli teaduskondade, instituutide ja asutuste uut loomet – uusi avastusi ning saavutusi. Galerii on avatud interdistsiplinaarsete teemadega näitustele ja kaasaegse kunsti eksponeerimisele.

Galerii on kujundanud tootedisaini firma Tentwelve, moodulid on teostanud Red Hat Group Design, valgustussüsteemid LED House OÜ, ehituse VAREK-E OÜ ning esitlustehnika on paigaldanud AS Datel.

Tallinna Tehnikaülikooli Muuseumi ja Raamatukogu ühistööna avatakse raamatukogus Eesti geoloogide vulkanoloogiaalaste teadustööde näitus. Näituse koostaja on Liidia Šeina ja kujundaja Tiia Eikholm.

Näitus„Vulkaan – looja ja hävitaja“ on avatud tööpäeviti 11.00–17.00. Näitus jääb avatuks 31. märtsini 2011.

Allikas: TTÜ 24.08.2010 pressiteade

Igal aastal toimuv tippfestival on kõige ulatuslikum Läänemere maid hõlmav klassikalise muusika sündmus Rootsis. Seekordse festivali kõrgpunktiks on kuulutatud Arvo Pärdi „Aadama itku“ esmaettekanne Rootsis esmaspäeval, 30. augustil Gustaf Vasa kirikus kell 19.30 algaval kontserdil, festivali Eestile pühendatud päeval. Samal kontserdil tuleb ettekandmisele Pärdi teinegi teos – „Berliini missa“, ning Veljo Tormise „Reminiscentia“. Esitajateks on Stockholms Sinfonietta ja Läti Raadio Koor Tõnu Kaljuste juhatamisel.

Festivali aukülaliste Pärdi ja Tormise teoseid esitatakse Lätile pühendatud kontserdil 31. augustil Bergwaldhallenis. Siis on kavas Tormise „Läti burdoonlaulud“ ja Pärdi „…which was the son of“, esitajaks Läti Raadio Koor dirigendi Sigvards Klava juhatamisel.

Pika traditsiooniga festivali peakorraldajaks on Rootsi Raadio, kes toob kõik kontserdid kuulajateni otseülekannetes (täpsem info: www.balticseafestival.se).

Festivalikülalistele eksponeeritakse Berwaldhalleni kontserdisaalis ka Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Eesti Instituudi koostöös valminud rootsikeelset näitust “Klassikud”, mis annab põhjalikult illustreeritud ülevaate eesti muusika suurkujude ja tänavuste juubilaride Arvo Pärdi, Veljo Tormise ja Eino Tambergi elust ja loomingust.

Allikas: Eesti Instituudi 23.08.2010 pressiteade

Foto: www.valga.ee

Üritused toimuvad Valga linna erinevates kohtades 20. ja 21. augustil.

Esimese päeva üritused (v.a. kontsert SOTS POP) on tasuta. Valga spordihallis on pildinäitus Landeswehri sõjast ja Valga muuseumis militaartehnika mudelite näitus. Esimesel päeval saab näha Põhjasõja näidislahingut, jälgida seppade tegevust, tutvuda erinevate jõustruktuuride vormirõivastega jms. Õhtu lõpetab kontsert SOTS POP (pilet 75-).

Teisel päeval toimuva vanavara laada sissepääsupilet on 15 krooni, mis sisaldab ka ansambli Põldsepp ja Pojad kontserti. Kell 14 algab erinevate riikide sõjaajalooklubide osavõtul toimuv sõjameeste marss läbi linna, mis päädib Transpordi tänava ääres näidislahinguga Sinimäed 1944.

Sõjaajaloo päevade kava

18., 19. ja 21. augustil on avatud II Maailmasõja aegse tehnika mudelite näitus Valga Muuseumis (Vabaduse 8, Valga)

20. august

Valga Spordihalli juures (J. Kuperjanovi 36, Valga)

11.00- 18.00 Valga spordihallis pildinäitus Landeswehri sõjast

11.00- 11.30 Avamine

11.30- 12.00 Tartu Ülikooli arheoloogia lektor Ain Mäesalu räägib Ümera lahingust

11.30- 16.00 Seppade tegevus

11.30- 16.00 Kaitseliidu, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeteenistuse, Kaitseväe, Maksu- ja Tolliameti, Kaitseväe Värbamiskeskuse näitused ning esitlused

12.00- 12.20 Eesti Eruohvitseride Kogu juhatuse esimees kolonelleitnant Einar Laigna tutvustab mõõgakultuuri ja mõõkade valmistamisega seonduvat. Mõõkade näitus.

12.20- 13.20 Eesti Kaitseväe tseremoniaalteenistuse ülem kapten Madis Morel koos ajateenijatega tutvustab mõõgavõtteid, erinevaid vormiriietuse komplekte. Soovijad saavad endale näomaalingu.

15.00- 17.00 Põhjasõja näidislahing ja esitlused

17.00- 18.00 Pinnalt päästmine ning politsei action

SA Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni territooriumil (Pikk tn 16a, Valga)

20.00- 21.30 Nõukanostalgiline paroodiakontsert “SOTSPOP”.

Publikul avaneb võimalus kohtuda 80. aastate levimuusika ja huumori paremikuga. Paroodiates taaselustuvad tolleaegsed staarid – Alla Pugatšova, Anne Veski, Jaak Joala, ans. Modern Talking, Baccara, ans. Mašina Vremeni, Ele ja Kaja Kõlar, Sabrina jpt. Ajastukohastes kostüümides ja grimmis laulavad, tantsivad ja teevad paroodiaid Anne Veesaar, Kaire Vilgats, Kethi Uibomägi, Susan Lilleväli, Richard Shaumyan, Bert Pringi. Kaasa teeb ka tantsurühm.

Pileti hind 75.- krooni/ 4.79 EUR. „Allameetrimehed“ tasuta.

21. august

Valga Muuseum (Vabaduse tn 8, Valga)

10.00- 15.00 Militaartehnika mudelite näitus SA Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni territooriumil (Pikk tn 16a, Valga)

08.00- 13.00 Militaar- ja vanavaralaat (pääse 15.- EEK / 0.96 EUR)

10.00- 12.00 ansambli „Põldsepp ja Pojad” esinemine

14.00- 15.00 Sõjameeste marss koos tehnikaga läbi linna (marsruudil Peetri tn-Kuperjanovi tn- Pikk tn- Vahtra tn- Jaama pst- Vabaduse tn)

Transpordi tänav, Valga linn

16.00 -17.00 Valga Koerteklubi demonstratsioonesinemine

17.00 -17.30 esineb rahvatantsurühm „Rukkilill”

18.00 -19.00 Näidislahing „Sinimäed 1944”. Näidislahingust võtavad osa Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Valgevene ning Venemaa sõjaajaloo klubide liikmed

19.00 -20.00 ansambli „Põldsepp ja Pojad” esinemine

20.00 Valga II Rahvusvaheliste sõjaajaloo päevade lõpetamine

Osalevad sõjaajaloo klubid Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Valgevenest, Poolast, Soomest ning Ukrainast.

Ürituse korraldajaks on SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon.

Täiendav informatsioon: www.isamaalinemuuseum.ee

Muusik Peeter Rebasele meeldib rännata – metsas, rabas ja mere ääres, külades ning linnades. Nii Eestis kui ka võõrastel maadel. Rännakutel nähtu on ta talletanud fotodele ja püüdnud saadud muljed valada muusikalisse vormi. Tulemuseks on “Helimaalid” – sümbioos fotodest ja muusikast, rännuteedel kogutud ja kohapeal leitud inspiratsioonist.

Peeter Ernits on uurinud nii loomade-lindude-putukate kui inimeste maailma ning tulemuseks on elu ja ühiskonda põnevalt avavad raamatud ja artiklid. Rännumeest Peeter Ernitsat on viinud teed lemmikpaikadesse kodusel Eestimaal ja kaugemal. Helide maailm meie ümber on köitnud tedagi. Nagu ta ise ütleb: „Igal Eesti maastikul on oma ainukordne helimaastik. Olen aastakümneid lauluõpetajana töötanud. Lauluõpetajana kes ei õpeta inimestele mitte laulmist vaid seda, kes ja kuidas laulab. Viimastel aastatel olen üha rohkem tabanud end mõttelt et tänase Eesti küla helimaastik meenutab põhjasõja järgset aega. Kukelaulu kostab haruharva. Kaob ka lehmade ammumine… Kukkedest ja lehmadest tühjaks jäänud koha on hõivanud murutrimmerid…“

Taasiseseisvumispäeval kohtuvad Raadi järve ääres need kaks maailma uudistavat Peetrit, et mõtiskleda elu ja looduse üle Eestimaal. Maal, mis on kaunis ja elus ning mis on meie kangekaelseid iseolemise püüdeid ja omaette olemist kujundanud sama palju kui kaunid kõned ja üllad aated ning mille puhtust hoides lükkasime käima oma riigi taastamise protsessi.

Piletid hinnaga 75 krooni (täispilet) ja 50 krooni (õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele) müügil tund enne ürituse algust Raadi peaväravas. Alla 12 aastastele sissepääs tasuta. Äärmuslike ilmaolude puhul toimub kontsert Raadi jääkeldri musta laega saalis.

Kell 13 ja 18 Raadi mõisa pargis loodusretked „Ilu ja kasu“ Aino Miilmetsa juhtimisel (tasuta). Kogunemine Raadi peavärava juures. Avatud on Raadi pargi näitused.

Teised ERMi hooned 20. augustil suletud.

Allikas: ERMi 17.08.2010 pressiteade

Foto: www.evaldokasemuuseum.ee

Tallinna linnavalitsus eraldas reservfondist Tallinna kultuuriväärtuste ametile 95.000 krooni Evald Okase muuseumi tegevuse toetamiseks.

Abilinnapea Yana Toom märkis, et linnavalitsus lähtus Evald Okase muuseumi toetamisel linna auväärse elaniku ja kunstniku teenetest Tallinna kunsti- ja kultuurielus. “Okas on osalenud Eesti kunstielus enam kui 60 aastat ja tänavu tähistame tema 95. sünnipäeva,” ütles Toom.

Evald Okase puhul on läbi aegade rõhutatud tema loomingu erakordset vitaalsust. Okase teosed kuuluvad nii kõikide Eesti kui ka mitmete maailma oluliste kunstimuuseumide kollektsioonidesse. Ta on 1963. aastast Firenze Kunstiakadeemia auliige. Alates 1944. aastast on Evald Okase tegevus seotud Eesti kunstiakadeemiaga. Esimese personaalnäituse korraldas Okas juba 1939. aastal.

Evald Okas jätkab ka kõrges eas loomingulist ja pedagoogilist tegevust. 2003. aastal asutas ta Haapsalu linna eramuuseumi, mille missiooniks on koguda, säilitada ja eksponeerida Okase ja temaga seotud kunstnike loomingut. Näitusetegevuse kõrval toimuvad muuseumis kunstikursused ning kultuurisündmused. Muuseumi programm võimaldab kunstihuvilistel osaleda maali-, graafika- ja joonistamiskursustel.

Allikas: BNS, 18.08.2010

Portree: Johann Woldemar Jannsen. 1850.-1860. aastad. Fotograaf teadmata. Soolapaberfoto, 16,9x14 cm. Õpetatud Eesti Seltsi kogu. Eesti Ajaloomuuseum, F 17581

Valminud on veebikataloog Eesti Ajaloomuuseumi fotokogu soolapaberfotodest -  soolapaberfoto.virtuaalmuuseum.ee

Soolapaberfotosid – esimesi püsivaid fotosid paberil – hakkasid päevapiltnikud valmistama 1850.aastatel vahetult pärast dagerrotüüpe ning samaaegselt ambrotüüpide ja ferrotüüpidega, mida tänapäeval käsitletakse rariteetsete fotodena. Ometi ei ole soolapaberfotosid Eestis seni eelnimetatutega võrdselt väärtuslikuks peetud. Kuna soolapaberfoto kujutisekandjaks on paber, mis on fotopõhimikuks tänaseni, tundub mistahes paberfoto justkui ühesugune ja tavaline.

Fotokogude digiteerimisprioriteedid on loodetavasti siiski muutumas. Teadlikes mäluasutustes on tavaks kõik fotod, mis on valmistatud enne 1860.-1870. aastaid, digiteerida esmajärjekorras. Nende hulka kuuluvad ka soolapaberfotod, mida valmistati suhteliselt vähe, kuna fotograafia polnud siis veel väga levinud ning need, mis on säilinud, on seda haruldasemad, et niivõrd varane fotopaber on kõikvõimalikele kahjustustele üsna aldis.

Enamus Eesti Ajaloomuuseumi soolapaberfotosid on kogus olemas juba Eestimaa Kirjanduse Ühingu Provitsiaalmuuseumi aegadest, lisa tuli 1950.aastal Õpetatud Eesti Seltsi kogudega Tartust. Kataloogis on esindatud näiteks piltnike Georg Friedrich Schlateri, August Matthias Hageni ja Charles Borchardti töid 1850.-1870.aastatest. Võib öelda, et kataloogis leidub üsna kaalukas osa Eesti varaseimast fotopärandist. Mitmed siinsed pildid on leidnud äramärkimist ja reprodutseerimist näiteks Peeter Toominga ja Kaljula Tedre Eesti fotoajalugu käsitlevates raamatutes.

Arvestades soolapaberfotode üsna suurt hulka Ajaloomuuseumi kogus, tehti käesoleva veebikataloogi koostamisel nende seast valik. Digiteeriti vaid fotosid, mille puhul oli teada mingilgi määral taustainfot (kirje esi- või tagaküljel), mistõttu jäi valitute hulgast välja ka suur osa Schlateri kogu tundmatute isikute portreid. Andmebaasis kirjeldati ja digiteeriti antud töö raames 124 soolapaberfotot.

Kataloog valmis Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna II kursuse tudengi Kadi Sikka kursusetööna. Töö juhendajaks oli Eesti Ajaloomuuseumi fotokogu konservaator-koguhoidja Merilis Roosalu. Kataloogi valmimisel olid suureks abiks Eesti Ajaloomuuseumi dokumentaalmaterjalide kogu arhivaar Milan Pening ja Andres Uueni Ennistuskojast Kanut.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 18.08.2010 pressiteade

Projekteerimine algab 2011. aastal nukumuuseumi ja teatrimaja vahelise hoone projekteerimisega. Lai 1 ja Nunne 8 vahele on plaanis rajada uus statsionaarne teatrisaal koos kõigi vajalike kommunikatsioonide ja kaasaegse lavatehnikaga.

Samuti nähakse ette klassiruumid õpitubade ja loengute tarvis ning spetsiaalse sisustusega ruumid töötubade korraldamiseks koos sinna juurde kuuluvate vajalike meisterdamisvahendite, ainete ja laoruumidega. Ehitustööde käigus taastatakse Nunne tänava poolsete hoonete ajalooline fassaad.

Kultuuriministeeriumile saadetud kirja kohaselt on ehitustööde maksumus esialgsel hinnangul 58 miljonit krooni, millele lisandub kolm miljonit krooni projekteerimiskulusid. Projekteerimise periood on planeeritud 2011-2012 aastaks, ehitustööd viiakse läbi 2013. aasta jooksul.

Ehituseks vajaliku summa loodab nukuteater saada põhiliselt EAS regionaalse arengu fondist aastal 2013 avanevast uuest struktuuritoetuse meetmest. Projekti tarbeks on võimalik EAS-ist taotleda kuni 50 miljonit krooni, 11 miljonit krooni oleks riigipoolne omafinatseering kultuuriministeeriumi eelarvest.

Plaanitud tööde teostamisega moodustub nukuteatri teatel suur ja terviklik nukukunsti keskus, mis hõlmab endas riiklikku nukuteatrit, nukumuuseumi ja UNIMA (rahvusvaheline nukuteatrite ühendus) keskust.

Aastatel 2006-2010 projekteeris ja ehitas nukuteater koostöös EAS-iga nukumuuseumi aadressil Nunne 8, nukuteatri suure saali ja tunneli, mis läksid maksma 57.426.114 krooni.

Allikas: BNS, 16.08.2010

Foto: www.rannarahvamuuseum.ee

Reedel, festivali esimesel päeval, toimuvad randluse õpitoad, kell 19.00 avatakse Rannarahva Muuseumis näitus „Vanad mõrrad“ ja kalatraalil annab kontserdi tšellokvartett C-Jam koos Ain Tammessoni, Hele-Riin Uibi ja vanade mõrdadega. Teisel päeval toimub suur kalalaat, merekraami täika ning käsitööturg, lisaks õpitoad ning lasteõu Röövlipesa. Õhtul on Arved Haugi mälestuskontsert „Rannaromantika“. Festivali tegevused – õpitoad, ekskursioonid jm on kõik tasuta, õhtused kontserdid väikese tasu eest.

SA Rannarahva Muuseum juhatuse liikme Riina Aasma sõnul on igasuvine Kalapäev toimunud Viimsi Vabaõhumuuseumis juba 2004. aastast. „Alates sellest aastast on sihtasutusel Rannarahva Muuseum plaanis muuta traditsiooniks saanud Kalapäev veelgi suurejoonelisemaks ja laiahaardelisemaks kogupereürituseks – Rannarahva Festivaliks ning luua sellega uus ja tugevam traditsioon,“ sõnas Riina Aasma.

„Rannarahva Festival on üritus kogu perele. Üritusi ning tegevust on nii täiskasvanutele kui lastele – on võimalus nii aktiivselt ise kaasa lüüa kui ka lihtsalt mõnusalt aega veeta või tarkust koguda. Esimesel festivalipäeval näevad külastajad rannarahva igapäevatoimetusi, saab kõigest aktiivselt osa võtta. Äratatakse ellu unustatud kombed, saab õppida eluks vajalikke oskusi ja teadmisi. Teisel päeval on laadapäev, samuti saab osa võtta töötubadest, mängudest, meisterdamistest ja kõigest, mis on seotud rannarahva kommete, oskuste ning eheda rannarahva elukeskkonnaga. Mõlemad päevad lõppevad kontserdiga. Ma usun, et nii võib tekkida ka paljudel „maarottidel“ huvi osta kalavõrgud ning paat ja merel hakata käima,“ sõnas Riina Aasma.

Mullu käis Kalapäeval ca 4000 külastajat, sellel aastal on oodatavate külastajate hulk veelgi suurem.

Rannarahva Festivali programm

Reede, 23. juuli, festivali I päev: rannaküla teeb tööd

Viimsi Vabaõhumuuseumis:

kell 12-16 kala suitsutamine ja röstimine, võrgu parandamine, silguleiva küpsetamine, köie keerutamine, tõrva ajamine, paadiehitus, meremehesõlmede õpetus, meresõidud, sukeldumise õpituba ja palju muud

kell 12-16 laste tegevused taluhoovil – Röövlikoobas: meremehesõlmede õpetus, männikoorest paatide ja puust mänguasjade meisterdamine, lõbusad mängud, kaluritalu lood

kell 12-16 tasuta muuseumikülastus ja ekskursioonid, püsiekspositsioon rannatalude ajaloost, näitused „Lüpsikuga ummikusse“ ja „Kingu talu lood“

Rannarahva Muuseumis:

kell 19 näituse „Vanad mõrrad“ avamine

kalatraali kontsert Rannarahva Muuseumi õuel: esineb tšellokvartett C-Jam, kaasa teevad veel Ain Tammesson ja võluv löökriistamängija Hele-Riin Uib.

Laupäev, 24. juuli, festivali II päev: kõik lähevad laadale

Viimsi Vabaõhumuuseumis:

kell 10-17 suur kala-, kodumaiste aiasaaduste ja muu toidukraami laat

käsitööturg

ranna-, merekraami ja vanavaraturg

kell 12-16 lõbusad etteasted, laul ja tants, õnneloos, konkurss „Kalamehejutt“

rahvalikud mängud ja võistlused: kalavintski heitmine, ankru hoidmine, vürtsikilu õgimine, kala rappimine

kell 12-17 kala suitsutamine ja röstimine, võrgu parandamine, silguleiva küpsetamine, köie keerutamine, tõrva ajamine, paadiehitus, meremehesõlmede õpetus, meresõidud, sukeldumise õpituba ja palju muud

kell 12-17 laste tegevused taluhoovil – Röövlikoobas: meremehesõlmede õpetus, männikoorest paatide ja puust mänguasjade meisterdamine, lõbusad mängud, kaluritalu lood

kell 19 Arved Haugi mälestuskontsert „Rannaromantika“. Üles astuvad Reet Linna, Eve Haug, Kelli Uustani, Mikk Saar ja Henn Rebane.

Täpsem info: www.rannarahvamuuseum.ee

Rannarahva Muuseum ootab kõiki kauplema, tutvustama, degusteerima, õpetama ja igati osa saama teguderohketest rannarahva elu tutvustavast festivalist.

Viimsi vald (www.viimsivald.ee) asub Harjumaal Tallinna linna, Maardu linna ja Jõelähtme valla naabruses. Viimsi valla pindala on 73 km², vallas on ca 16100 elanikku. Viimsi vallas on 2 alevikku, 14 küla ning 9 saart (suuremad saared on Prangli ja Naissaar).

Allikas: festivali korraldajate 21.07.2010 pressiteade

Raamat on pühendatud legendaarsele kunstikoolile, tema õppejõududele ja kasvandikele. Raamatu autoriteks on Tartu Kunstimuuseumi töötajad Mare Joonsalu ja Tiiu Talvistu, kujundajaks Peeter Paasmäe, trükkijaks OÜ Greif. Autorite eesmärgiks on näidata läbi kunsti Pallase õpetajaid ja õpilasi, nende loomingu muutumisi ajas ning iseloomustada ajastut, mis neid muutusi soodustas. Ülevaatlikud tekstid ja rikkalik pildimaterjal toetavad üksteist ja muudavad need muutused nii kirjasõnas kui ka visuaalis jälgitavaks. Raamatu tekstiline osa käsitleb kooli eellugu, arenguid 1920. ja 1930, aastatel, erinevusi ja muutumisi, kus enam tähelepanu koondub kunstnike Eesti Vabariigi aegsele loomingule. Vaadeldakse ka sündmusi 1940–1944, mis tõid kaasa segaduse ja suured kaotused.

Raamatu maht on 530 lehekülge, reprodutseeritakse üle 500 kunstiteose, teksti illustreerivad kooli ja kultuurilooga seonduvad fotod. Inglise keelsed ulatuslikud resümeed annavad hea ülevaate ka võõrkeelsele lugejale. Raamatu lisades on mahukas ajatabel eesti ja inglise keeles, mis koondab teavet eesti ja euroopa kultuuri- ja ajaloosündmustest. Esmakordselt on avaldatud kunstikooli Pallas õpilaste täielik nimekiri nii alfabeetilises kui ka kronoloogilises järjestuses.

Tartu Kunstimuuseumi eesmärk on oma juubeliaastal avaldada läbi raamatu pallaslastele tänu, kuna nende roll meie muuseumi asutamisel oli määrava tähtsusega.

Esitlusel tunnustame ka kõiki selle suure ettevõtmise toetajaid, kelle abita ei oleks muuseum raamatut PALLAS suutnud üllitada. Endiselt saab tutvuda ka näitusega Pallas.

Esitlusel on Pallase trükis müügil soodushinnaga.

Allikas: Tartu Kunstimuuseumi 29.06.2010 pressiteade

Sõjamuuseumi uus püsiekspositsioon teeb ülevaate Eesti sõjaajaloost alates muinasajast lõpetades Eesti kaitseväe taasloomisega 1990. aastatel ja välismissioonidega. Eksponeeritavaid relvi, sõdurivarustust, mundreid jms vaadeldakse selle tihedas ning emotsionaalses ajaloolises kontekstis, misläbi iga ese pääseb mõjule oma looga Eesti ajaloos.

Eesti Sõjamuuseum on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigimuuseum, mis tegeleb Eesti sõjanduse ajalooga seotud esemete ja materjalide väljaselgitamise, kogumise, säilitamise, uurimise ja üldsusele vahendamisega, samuti sõjaajaloolise uurimistööga ning rahvusvaheliste sidemete arendamisega teiste vastavate institutsioonidega.

Vaata lisaks www.esm.ee

Kesklinna vanema Aini Härmi sõnul on sellel aastal Vanalinna Päevade juhtlauseks „Teatraalne vanalinn“, mis asetab programmis erilisele kohale Noorsoo- ja Nukuteatri korraldusel toimuva festivali „Tallinn Treff. Lisaks Nuku- ja Noorsooteatrile ning reale Eesti truppidele osalevad festivalil külalised Saksamaalt, Suurbritanniast, Iisraelist, Venemaalt, Soomest, Ungarist ja mujalt.

Traditsiooniliste etenduste kõrval saab näha nii tänavateatrit kui -tsirkust. „Ent teatraalsuse mõiste sisaldab endas märksa enamat, kui prožektorikiirtes näitelaval ja linnatänavatel toimuvad etendused,“ lisas Härm. „Vanalinna teatraalsus avaldub sidemetes ajalooga, mida suurepäraste keskaegsete dekoratsioonide taustal igapäevaselt tunnetame ning inimestes, keda vaimustab ja liidab eheda möödaniku lähedus.“

XXIX Vanalinna Päevad jagunevad teemapäevadeks. Kirikute päeval, 6. juunil, saab tutvuda Tallinna keskaegsete sakraalehitistega ning osaleda Piibli lugemisel Olevistes. Huvilistele on avatud Toomkiriku torn. 7. juunil läbib vanalinna traditsiooniline kontorirottide jooks.

Teatripäev, 8. juuni saab lõppakordi Ferenc Lehari orkestri kontserdiga, kus dirigeerib Endel Nõgene ja esinevad Janne Ševtšenko, Tiiu Laur, Rene Soom ja Peeter Kaljumäe. 9. juuni Muuseumipäeva lõpetab Raekoja platsil folkansambli Svjata Vatra ülesastumine.

Üheks vanalinna päevade kulminatsiooniks võib õigusega pidada Moskva Noorte Kammerorkestri kontserti dirigent Valery Vorona juhatusel, mis paneb väärika punkti Klassikalise muusika päevale 10. juunil. 11. juuni Jazzipäeval tähistame kontserdiga kodumaise muusikalegendi Uno Loobi 80 juubelit. 12. juuni Rüütlipäeval hellitab kuulajaid oma loominguga Lenna Kuurmaa. 13. juunil lõpetab pidunädala ERSO kontsert Vabaduse väljaku aluses parklas, taustaks väljakaevamiste käigus avatud bastionimüürid.

Allikas: Raepress, 03.06.2010

Eino Tamberg (s. 1930), Veljo Tormis (s. 1930) ja Arvo Pärt (s. 1935) on nüüdismuusika klassikud, kelle lapsepõlv möödus „Eesti ajas”, kuid kes jõudsid oma loomingulisse õitseaega Nõukogude Eestis. Kuigi nende teed muusikas on erineva rütmi ja tempoga, ühendab kõiki kolme püüdlemine suurte tähenduste poole.

Näitus annab ülevaate kolme omanäolise helikunstniku algustest ja otsingutest, loomingust ja maailmavaatest. Kahtlemata väärivad kõik kolm heliloojat eraldi näitust, eraldi süvenemist ning käsitlemist. Ometi on huvitav ja intrigeeriv vaadata Eino Tambergi, Veljo Tormise ning Arvo Pärdi elu ning loomingut ühe näituse raamides ning nautida erinevaid värve, mida nende kooseksisteerimine annab.

Näituse avamisel esitavad klassikute loomingut Maria Kallaste (metsosopran) ja Maksim Štšura (klaver), Maarja Aarma (laul) ja Kaspar Uljas (akordion) ning Enrik Visla (lõõtspill).

Näituse on kujundanud Kadi Pajupuu.

* Kasutatud materjalid: Evi Arujärve essee „Klassikud”.

* Enzo Restagno. Arvo Pärt peeglis: vestlused, esseed ja artiklid. Tallinn, 2005.

* Kaja Irjas. Tundeline teekond. Tallinn, 2005.

* Priit Kuusk. Veljo Tormis: jonni pärast heliloojaks! Tallinn, 2000.

* Urve Lippus. Lauldud sõna / Veljo Tormis. Tartu, 2000.

* Virve Normet. Eino Tamberg: elamine kui loomingu aine. Tallinn, 2005.

Kasutatud fotod: Eino Tambergi, Veljo Tormise ning Arvo Pärdi erakogud, Eesti Foto, Eesti Heliloojate Liidu fotokogu, Malcolm Crowthers, Peeter Jalakas, Raimo Kangro, Erki Laur, Risto Lehiste, Elvira Mutt, Nora Pärt, Harri Rospu, Henno Saarne, Vambola Salupuu, Scanpix, Kalju Suur, Enn Säde, Jüri Tenson, Andres Toom, Tõnu Tormis, Gunnar Vaidla, Ott Vasemaa, Oskar Vihandi.

Allikas: www.tmm.ee