Teistel päevadel jaanuaris on Suurgildi hoone avatud kell 10–18.

AVASTA AJA LUGU AJALOOMUUSEUMIS!

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 28.12.2011 pressiteade

Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Kolmapäeval, 14. detsembril kell 19 on Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone suures saalis selle aasta viimane kontsert sarjast “Akadeemia Suurgildis”. Koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdibürooga toimuva kontserdi kavas on Johannes Brahmsi muusika.

Kavas on Johannes Brahms viiulisonaat nr. 1 G-duur, mille esitab Miina Laanesaar, klaveril saadab Lea Leiten.

Brahmsi klaverikvinteti f-moll op. 34 esitab kvintett koosseisus: Asija Ahmetžanova (klaver), Mari Targo (viiul), Maaren Randvere (viiul), Mairit Mitt (vioola), Villu Vihermäe (tšello).

Sissepääs muuseumi piletiga hinnaga 5 ja 3 eurot.

EMTA kontserdid sarjast “Akadeemia Suurgildis“ toimuvad kord kuus kolmapäeviti. 600-aastane suur gildisaal on üks parema akustikaga kammersaale Tallinnas. Just siin on varasematel aastakümnetel salvestatud oluline osa Eesti interpreetide ja muusikakollektiivide helipärandist.

Sajandite vältel on 15. sajandi alul rajatud Suurgildi hoone etendanud Tallinna linna kultuurielus silmapaistvat osa. Estonia Kontserdisaali valmimiseni oli Börsisaal Tallinnas peamine kontserdisaal.

Keskaegsesse hoonesse on pärast renoveerimist ligipääs ka liikumispuudega inimestele.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 13.12.2011 pressiteade

Kinosaalis saab tasuta vaadata Jaan Tootseni filmi “Uus maailm” ja Eesti rahva enda tehtud mängufilmi “Täitsa lõpp”. Kinolistele pakutakse teed ja küpsiseid.

Kodanikupäeva tähistatakse Eestis 26. novembril – just sel päeval, aastal 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Kodanikupäeva tähistatakse alates 1999. aastast.

Maarjamäe lossis on avatud kodanikupäeva hästi sisustama sobiv näitus “Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki”.

Film “Uus Maailm” räägib Tallinnas Uue Maailma asumis tegutsevatest noortest, keda mõni peab lärmakaks rahurikkujaks, mõni süüdimatuks hipikambaks, kolmas kangelasteks. Nad alustasid kui anarhistlikud linnageriljad, kes võtsid enda missiooniks nii seaduslike kui ka ebaseaduslike aktsioonidega võidelda puhtama ja autovabama elukeskkonna eest, valmistades sellega politseile ja valvsatele linnakodanikele peavalu. Aga ühel päeval tuli tunnustus, tähelepanu ja rahastus. Need, kes enne panid meie peategelasi seletuskirja kirjutama, patsutasid nüüd tunnustavalt õlale.

Film jälgib ühe idealistliku liikumise sündi ja elu ja valu viie aasta jooksul. See on ühe revolutsiooni anatoomia: lugu inimestest, suhetest ja suurest muutumisest. Seikluslik draama kus põimuvad armastus ja anarhia. Filmi tootja on Kuukulgur Film, rahastajad EFSA ja Kultuurkapital.

Maailma esimene ja eestlaste endi valmistatud talgufilm “Täitsa Lõpp” on ilmatu tempoga road-movie läbi Eesti kulgemisest, ogarate inimestega toime tulekust ja armastuse leidmisest.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 24.11.2011 pressiteade

Sajandivahetuse klaasikunsti albumi ilmumise puhul võtavad sõna EKKÜ juhataja Kai Kiudsoo-Värv, albumi koostaja Eve Koha, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Maie-Ann Raun ja EKA klaasikunsti osakonna juhataja professor Mare Saare.

Periood 1997–2007 Eesti klaasikunsti ajaloos tuli albumisse dokumenteerida, sest just sel ajal kogusid uued suunad klaasikunstis jõudu ja eesti klaasikunst sai taaskord rahvusvaheliselt tuntuks. Samal ajal ei lubanud muuseumide kitsad võimalused klaasikunstnikelt sellel perioodil töid kogudesse osta. Klaasitehas Tallinnas lõpetas tegevuse ja väikestuudiote tähtsuse tõus kasvas, sellest on juttu ka albumi artiklites.

Albumis “10 aastat Eesti klaasikunsti 1997–2007” on esitatud 30 aktiivselt tegutseva eesti klaasikunstniku teoseid ja kunstnike elulood. Albumi ilmumist toetasid Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu. Eesti klaasikunsti ajaloo värskeim album jõuab müügile ka Eesti Ajaloomuuseumi muuseumipoodi, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi ja KUMU poodi ning Eesti Klaasikunstnike Ühenduse kaudu.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 22.11.2011 pressiteade

Foto: ERR

Ekslik on arvata, et kui Niguliste kirik Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) tagastatakse, muutub hoone suletud kirikuruumiks – muuseum jääb kestma ja see pannakse kirja tagastamisel sõlmitavasse lepingusse, kinnitas kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn.

Pärn rääkis ETV saates “Vabariigi kodanikud”, et teema on üleval olnud aastaid ning aja jooksul on osapoolte seisukohad väga paljudes aspektides lähenenud.

“Esiteks selles, et kirik on selgelt öelnud, et nende soov on Niguliste muuseumi jätkamine. Sama soov on ka kultuuriministeeriumil,” märkis ta.

Pärna sõnul tuleb kirikuhoone tagastada seetõttu, et see on õigusvastaselt ära võetud ja kirikul on õigus see tagasi küsida.

Loe edasi ERRi 01.11.2011 uudisest

Alpimaastik (1821-1822). Avaldatud: www.utlib.ee

Eesti Ajaloomuuseum avaldas kommenteeritud allikapublikatsiooni „August Matthias Hagen. Kunstniku reisipäevikud 1820–1821“ (147 lk, ill). Raamatu koostas ja tõlkis kunstiajaloolane Epp Preem, toimetasid Ene Hanson ja Ivar Leimus.

18.–19. sajandil muutusid tavapäraseks baltisaksa kunstnike õpirännakud Saksamaale, Šveitsi, Austriasse ja Itaaliasse. 1820. aasta juunis rändas sinnamaile ka August Matthias Hagen (1794–1878), hilisem Tartu ülikooli joonistusõpetaja, keda on peetud oma põlvkonna andekaimaks baltisaksa loodusmaalijaks. Rändurielu muljed jäädvustas Hagen reisipäevikuis, mis kirjeldavad kaasahaaravalt tema visadust ja kannatusi sellel enamasti jalgsi sooritatud teekonnal. Ta töötas iga ilmaga nii külmas kui ka sajus: tema joonistused ja päevikumärkmed on sageli veepritsmetest laiali läinud. Oma rännakul ei jätnud Hagen kasutamata võimalust külastada muuseume ning galeriisid, käia ooperis, teatris ja kontserdil. Hageni täpne ja lennukas stiil maastikumaalijana kujunes välja just neil matkadel.

Raamat pakub huvitavat lugemist nii kunstiajaloolastele, ajaloolastele kui ka kõigile teistele sellest ajastust ja inimestest huvitatutele.

Allikapublikatsioon „August Matthias Hagen. Kunstniku reisipäevikud 1820–1821″ on müügil Eesti Ajaloomuuseumi muuseumipoes Börsi käigus ning raamatupoodides.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 01.09.2011 pressiteade

Foto: www.20.ee

Islandi päeval, pühapäeval, 21. augustil kell 17 on Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone siseõues Islandi laulja ja laulukirjutaja Lovísa Elísabet Sigrúnardottiri alter ego Lay Low kontsert.

21. augustil on kõikjal Tallinnas Islandi päev, millega Eesti riik ja rahvas tänavad Islandi riiki 1991. aastal näidatud vapruse eest, kui Island esimese riigina tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist. Islandi päeval esineb palju islandi muusikuid ja ansambleid, avatud on Islandi-teemalised näitused, linastub film ja avatud on islandi toiduturg.

Suurgildi hoone siseõues esineva laulja ja laulukirjutaja Lovísa Elísabet Sigrúnardottiri alter ego Lay Low saab innustust kantrileedidelt nagu Patsy Cline, Dolly Parton ja Kitty Wells, ent süstib antiiksesse Americana saundi hulga värsket vunki, kinnitab kontserdikorraldaja. Tema debüütalbum „Please Don’t Hate Me“ (2006) müüs plaatina jagu ning noppis Islandi muusikaauhindade galal kolm auhinda. Lay Low Ameerika-debüüt „Farewell Good Night’s Sleep“ nägi ilmavalgust mullu artisti enda plaadimärgi Loo alt.

Gildihoone siseõu asub vanalinnas aadrssil Pikk 17/Lai 14, sissepääs Börsi käigust. Kontsert on tasuta.

Rohkem Islandi päevast: www.20.ee/islandipaev

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 15.08.2011 pressiteade

Eesti Post paneb eeloleval laupäeval „Vabaduse laulule“ üles erakorralise postkontori, kus saab ise sõpradele saatmiseks postkaarte valmistada. Postkontoris saab end pildistada ja fotost postkaardi teha. Eesti Postil ilmub Eesti taasiseseisvumise aastapäeva puhul ka spetsiaalselt selleks sündmuseks kujundatud postmark „20 aastat taasiseseisvumisest“ ja kasutusele võetakse eritempel. Margi on kujundanud kunstnik Indrek Ilves, selle tiraaž on 50.000 ja nominaalväärtus 35 eurosenti.

Enne lauluväljakule kontsertpidustusele ”Vabaduse laul” minekut on kõigil võimalus Kumu kunstimuuseumis tutvuda kunsti kaudu Eestimaa ajaloo ja kultuuriga taasiseseivumisele eelneval paaril aastasajal. Näitusel räägitakse nii Eesti Vabariigi loomise püüdlustest koos rahvusliku kunstielu sünniga kui ka keerulistest valikutest kunstnike ja kogu ühiskonna eest nõukogude perioodil. Sel päeval on muuseumipilet kõigile Kumu külastajatele 3 eurot (tavahind 5.50 eurot). Perepileti hind 6 eurot (tavapilet 10 eurot) . Alla 7-aastastele lastele sissepääs tasuta. Kumu on lahti kella 11.00–18.00.

Kumu aatriumis on alates kella 13 avatud TASUTA kunstiateljee lastele ja peredele. Külastajad saavad joonistada ja kujundada erilisi, ekskursiooni teemadega haakuvaid postkaarte, mida saab ka sealsamas postitada.

Allikas: SA Tallinn 2011  16.08.2011 pressiteade

„Enne lauluväljakul toimuvale suurüritusele „Vabaduse laul” minekut on kõigil võimalus tutvuda Eestimaa ajalooga kunsti kaudu,” ütles Kumu kunstimuuseumi direktor Anu Liivak. „Päevane programm pakub tegevust igas vanuses külastajatele – lastele, peredele, sõpruskondadele. Ja seda väga soodsa piletihinnaga.”

20. augustil maksab Kumu muuseumipilet kõigile külastajatele 3 eurot. Perepileti hind on sel päeval 6 eurot. Alla 7aastastele lastele on sissepääs tasuta. Lisaks kehtivad tavapärased soodustused. Ekskursioonidel ja ateljees saab osaleda muuseumipiletiga.

Kumu aatriumis on alates kell 13.00 avatud kunstiateljee lastele ja peredele. Muuseumikülastajad saavad joonistada ja kujundada erilisi, ekskursiooni teemadega haakuvaid postkaarte, mida saab ka sealsamas postitada.

Kell 13.00–16.30 toimuvad iga poole tunni järel eesti- ja venekeelsed ekskursioonid:

Eesti rahvusliku kunstielu sünd

Ekskursioon räägib Eesti rahvusliku kunstielu sünnist – esimestest eesti soost kunstnikest, rahvusromantismist ja eesti kunsti suhetest Euroopa kunstiga, kunstihariduse saamise võimalustest ning esimestest kunstinäitustest. Ekskursiooniajad: kell 13.00 eesti keeles ja 13.30 vene keeles.

Eesti Vabariik ja Pallas

Ekskursioon keskendub esimese Eesti Vabariigi kunstielu keskpunktile – Pallasele –, mis tähistab eesti kultuuriloos nii kunstiühingut, kunstikooli kui ka kooliga seotud kunstnike loomingulist pärandit, mille puhul tavatsetakse kasutada koolkonna mõistet. Ekskursiooniajad: kell 14.00 eesti keeles ja 14.30 vene keeles.

Eesti kunsti rasked valikud. Teine maailmasõda ja esimesed Nõukogude aja aastakümned

Ekskursioon kirjeldab meeleolusid Teise maailmasõja aegses eesti kunstis, sõjajärgsete järskude sotsiaalsete muutuste mõju kunstile ning eesti kunstnike raskeid valikuid. Ekskursiooniajad: kell 15.00 eesti keeles ja 15.30 vene keeles.

Mitteametlik kunst Nõukogude Eestis

Ekskursioon vaatleb mitteametliku kunsti tekkimist, selle eri vorme ja eksperimente ning eksisteerimise võimalikkust ametliku kunstielu taustal „sulast” stagnatsiooni ja taasiseseisvumiseni. Ekskursiooniajad: kell 16.00 eesti keeles ja 16.30 vene keeles.

Ekskursioonidele soovitame ette registreerida tel 602 6000, e-post kumu@ekm.ee või Kumu infoletis. Loe toimuvate ekskursioonide kohta lisa www.ekm.ee/kumu.

Allikas: Eesti Kunstimuuseumi 16.08.2011 pressiteade

ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) uksed on avatud kõigile, kes tahavad pidupäeva kodust väljaspool tähistada. Muuseumis saab kuulata kahte kontserti ning osaleda Kartulitrüki festivali töötoas.

Kell 12 algavas töötoas õpetab Kartulitrüki festivali eestvedaja Katri Kuusk huvilisi, kuidas kodumaise kartuli abil tavalisi asju ilusamaks teha.

Kell 14.30 algava kontserdiga toob 7. Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival „Mürtsub pill“ muuseumi muusikalise tervituse lõunanaabritelt. Esineb puhkpilliorkester Wind Band Sigulda Lätist.

Päeva lõpetab kell 15 algav kontsert „Juurte juurde“, kus esinevad kunstnikud ja muusikud Anna Hints, Marja-Liisa Plats, luuletaja Kristiina Ehin ja Luulur Jaan Malin. Kuulda saab regilaule, vokaalimprovisatsioone, hoolikalt sõnastatud poeesiat ja kohapeal sündivaid häälutusi. Kontsert avab ühtlasi Anna Hintsi ja Marja-Liisa Platsi ühisnäituse „Juurte juurde“, mille teemaks on põlvnemine ja identiteet. Kunstnikud kaevavad välja rahvusideoloogia ja perekonnaelu varjujäävad aspektid ning sunnivad luukeresid kapist välja kolima. Raske on vaadata otsa sellele, kes me oleme, keeruline on elada ka teadmatuses.

ERMi näitusemaja on avatud kell 11–18 ning näha saab näituseid „Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur“, „Juurte juurde“ ja „Euroopa maitsed“.

Külastajaile on avatud ka Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapark, kus on võimalik vaadata näituseid „Raadi läbi aegade“, „Meie siin maal“ ja „Kaetud kätega“.

Allikas: ERMi 17.08.2011 pressiteade

Foto: Ajaloomuuseum

Eesti Ajaloomuuseum on 20. augustil, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aastapäeval külastajaile avatud.

Maarjamäe lossis saab vaadata kaht selle pidupäevaga hästi sobivat näitust. “Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki” on kõige mastaapsem Eesti Vabariigi ajalugu käsitlev väljapanek.

Euroopa Komisjoni Esinduse Eestis ja Euroopa Parlamendi Infobüroo näitus “Hüvasti, Charlie! 20 aastat kommunismi kokkuvarisemisest Euroopas” vaatab tagasi murrangulistele sündmustele, mis aastatel 1987-1991 kujundasid ümber Euroopa kaardi ning arutleb kommunismi kokkuvarisemise põhjuste üle. Mõlemad näitused koostas Eesti Ajaloomuuseum. Lisaks on Maarjamäe lossi endises suvesaalis eksponeeritud Evald Okase pannoo “Rahvaste sõprus” aastast 1987, muuseumi peahoone taga aga mitukümmend nõukogudeaegset ideoloogilist monumenti, millest lähiaastatel kujuneb väliekspositsioon. Nende skulptuuride kaudu näeb nii ühte osa Eesti 20. sajandi ajaloost kui ka Eesti kunstiajalugu. Isikutest on siin teiste seas Lenin, Stalin, Viktor Kingissepp, sündmustest on tuntuim 1924. aasta detsembrimässu mälestusmärk.

Muuseum on Maarjamäel avatud kell 10-17.

Uuenduskuuri läbinud 600-aastases Suurgildi hoones on avatud uus püsinäitus “VISA HING. 11000 aastat Eesti ajalugu”. Lisaks on vaadata Tallinna linnaarhiivi näitus “Tallinn – maailma naba?”, kus on väljas linnaarhiivi suurimad rariteedid. Avatud on ka Börsi käik, kus on kivisillutisse jäädvustatud olulised sündmused Eesti ajaloost ning lastele mängimiseks muuseumi siseõu. Vanalinnas asuv Suurgildi hoone on avatud kell 10-18 nagu ka Börsi käigus asuv Eesti Ajaloomuuseumi Muuseumipood.

Vaata ka – www.ajaloomuuseum.ee

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 15.08.2011 pressiteade

Lihula mõisa peahoone (foto: www.mois.ee)

Lihula juubelikonverentsil esitleb Mati Mandel oma uudisteost, reisiraamatut “Arheoloogiga Läänemaa radadel”.

See reisijuht juhatab ränduri muistsete läänlaste elukohtadesse, linnustele, kalmetele ning uskumuste ja tootmistegevusega seotud mälestistele. Raamatus tutvustatakse nende paikade uurimisel kogutud teavet ning selgitatakse muististe rikkumatuna hoidmise vajadust.

Raamatus on 100 värvifotot rohkem kui 60 objekti kohta Läänemaal, koos asukohakaartidega, et reisijail oleks lihtne neid avastada.

Raamatu on välja andnud Eesti Ajaloomuuseum ja kujundanud muuseumi kunstnik Aime Andresson.

Raamat on müügil ka Eesti ajaloomuuseumi muuseumipoes Tallinna vanalinnas Börsi käigus. Pood on lahti iga päev kell 10 – 18, hulgiostjad saavad tellida aadressilt muuseumipood@ajaloomuuseum.ee

Homme, 6. augustil toimub Lihula mõisas ajalookonverents LIHULA 800.

Konverentsi ettekanded on:

Seniseid uurimistulemusi Saleverest. Helena Kaldre, Tartu Ülikool

Söök – jook keskaegses Lihulas. Inna Põldsam, Ajaloo Instituut

Keskaegsed laske- ja heitemasinad. Ain Mäesalu, Tartu Ülikool

Rootsiaegne Lihula mõis ja mõisnikud. Kalev Jaago, Ajalooarhiiv ja Läänemaa Muuseum

Minu seosed Lihulaga. Mihkel Veidermaa, akadeemik, Eesti Teaduste Akadeemia

Kavas on ka laskeriistade demonstratsioon mõisa aida juures

Konverentsi lõpetuseks esitletakse reisiraamatut „Arheoloogiga Läänemaa radadel“. Eesti Ajaloomuuseumi muuseumipood pakub müügiks muidki ajaloo-alaseid trükiseid.

Konverentsi korraldavad MTÜ Keskaegne Lihula ja Vana-Läänemaa Ajalooselts.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 05.08.2011 pressiteade

Näituse nimiteos: Johannes Greenberg „Igavesti naiselik“. 1943. Õli. Eesti Kunstimuuseum.

Reedest, 8. juulist Adamson-Ericu muuseumis avatud näitus „Igavesti naiselik” eksponeerib maalikunstnik Johannes Greenbergi ja skulptor Ferdi Sannamehe loomingu seda osa, mis väärtustab naise igavikuliselt kauneid ja harmoonilisi külgi.

„Naised on inspireerinud kunstnikke läbi aastatuhandete,” ütles näituse üks kuraatoritest Pekka Erelt. „Greenbergi õlimaali pealkirjast nime saanud teemanäitus esitleb kahe kunstniku loodud tõlgendusi, mis erinevad nii vormilt kui sisult, kuid aegumatutesse kunstiteostesse kätketud naise olemuse sügavam peegeldus kõnetab vaatajat igal ajastul.”

Näitus „Igavesti naiselik” peegeldab väga selgelt 20. sajandi esimese poole modernistlike suundumuste ajastuomast dünaamikat ning toob esile kahe eestlase, Johannes Greenbergi ja Ferdi Sannamehe isikupärase loomingu. Mõlemad meistrid on kajastanud läbi kogu oma elu portreteeritute keerukaid hingeseisundeid psühholoogiliselt veenvalt ja kunstiliselt huvitavalt.

„Näituse idee pärineb Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi liikmelt ajakirjanik Pekka Ereltilt,” ütles näituse kaaskuraator Ülle Kruus. „Tallinna ja Tartu riiklike kollektsioonide kõrval on väljapanekusse kaasatud kümmekond teost eraomanikelt, mida avalikkus näeb väga harva.”

Kunstnikud Greenberg ja Sannamees olid põlvkonnakaaslastena otsingulised oma väljenduslaadi mitmekihilisuses ning neid iseloomustab süvenemine kujutatavate naiste iseloomu. Samuti valmisolek ümberkehastumiseks üpris laias ampluaas – primadonnast armastava emani ja tantsijatarist kunstielamust nautiva vaatajani teatri loožis. Märksõnad, mis portreede ja figuraalsete kompositsioonide vaatamisel avanevad, on ilu, harmoonilisus, artistlikkus, pühendumus ning vaimne rikkus.

Johannes Greenbergi (1887–1951) ja Ferdi Sannamehe (1895–1963) juures oli peale andekuse oluline ka õpikeskkond. Mõlemad kunstnikud omasid lisaks kodumaal omandatud kunstiharidusele otsest kokkupuudet ka Euroopa toonaste kunstikeskustega. München, Moskva, Pariis ja Dresden on vaid mõned metropolidest, kus nad õppisid, elasid ja oma teoseid eksponeerisid.

Näituse kuraatorid on Pekka Erelt ja Ülle Kruus, kujundaja Andres Tolts ning haridus- ja publikuprogrammid koostas Liisi Selg. Näituseprojekti toetasid Hasartmängumaksu Nõukogu ning Kultuurkapital.

Näitust „Igavesti naiselik” Adamson-Ericu muuseumis saab külastada 8.07.–13.11.2011. See on aastatepikkuse naisi ja naiskunstnikke tutvustava näituste sarja omalaadne täiendus.

Allikas: Eesti Kunstimuuseumi 06.07.2011 pressiteade

Esimest korda osales Eesti üleeuroopalisel muuseumiööl 2009. aastal, kui meil tähistati muuseumiaastat. Toona oli muuseumiöö juhtlauseks „Öös on asju”, 2010. aasta teema oli „Öös on lugusid”. Tänavusel Euroopa kultuuripealinna aastal on selle teemast tõukuvalt tunnuslauseks valitud „Öös on aardeid”. Merepõhjast ja maapõuest välja tulnud muistsed aarded on tänapäeval enamasti hoiul muuseumides, aga aarded pole mitte üksnes kuldmündid ja hõbetaalrid, vaid meie kultuuripärand laiemalt. Muuseumiöö eesmärk on ühel erilisel õhtul pakkuda võimalust avastada ja taasleida aardeid nii ajaloo vanematest ja eksootilisematest kui ka tänapäevasematest ja argisematest kihtidest.

Selleaastasel muuseumiööl kaasalöömisest on teatanud muuseumid igast maakonnast, Mõnistest ja Mõisakülast Eesti lõunapiiril Viimsi ja Kundani Soome lahe ääres, Hiiumaa muuseumid ja tuletornid ning Narva muuseum. Osalevad riigiarhiiv Tallinnas Madara tänavas, esmakordselt ka Rahvusraamatukogu. Muuseumiööl tutvustavad end mitu kirikut Tallinnas, oma tornist kutsub ümbrust vaatama ka Rõuge kirik.

Lisaks tasuta sissepääsule pakuvad muuseumid just sel õhtul eriprogramme ja kaasalöömisvõimalusi. Osalejate muuseumiöö programmid leiab siit. Muuseumiööd korraldav Eesti Muuseumiühing kinnitab, et liitujaid on kuni viimase hetkeni ning loodab, et ka publikumenu jätkub. Üleriigiline üritus on suunatud ka paikkondliku ja kogukondliku kultuurielu edendamisele.

Muuseumiöö kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi, selle eestvedajad on Eesti Muuseumiühing koostöös muuseumidega, toetajad kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja ICOM Eesti Rahvuskomitee.

Allikas: Muuseumiöö koordinaatorite 12.05.2011 pressiteade

Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool

Kolmapäeval, 27. aprillil tähistab Tartu tähetorn 200. aastapäeva ning avab uksed moodsa muuseumina kõigile huvilistele. Avamispäeval toimuvad tähetorni ees ja sees planetaariumietendused, näitemäng ja töötoad igas eas teadushuvilistele. Õhtusel vabaõhukontserdil esinevad ülikooli sümfooniaorkester ning ansambel Mahavok.

Alates 28. aprillist on muuseum avatud teisipäevast pühapäevani kl 10–18.

Tähetorni projektijuhil Reet Mägil on hea meel, et muuseum kevadeks valmis sai ja selle kõigile pidulikult avada võib. „Tähetorn on ju omal ajal olnud maailma astronoomia tähtsamaid keskusi. Ja nüüd saab ta läbi muuseumi jälle inspiratsiooniks ja teadmiste allikaks igas eas teadushuvilistele,“ selgitas Mägi tähetorni olulisust.

Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Halleri sõnul on Tartu tähetorni näol tegemist maailma teadusajalukku silmapaistva jälje jätnud objektiga, Eestis olevatest ajaloomälestistest ilmselt ühe kõige silmapaistvamaga. „Tähetorni tähendus Eestile ei piirdu vaid astronoomia ja geodeesia alaste saavutustega, tähetorni tuleb käsitleda ühe osana Tartu Ülikoolist, siinsest otsiva vaimuga ja akadeemilistele väärtustele orienteeritud keskkonnast. See keskkond on toetanud tippsaavutusi astronoomias ja geodeesias ning loomulikult ka vastupidi. Pole liigne lisada, et Tartu tähetorni võib mõneti lugeda kaasaegse füüsika- ja biotehnoloogia sünnipaigaks Eestis,“ ütles Haller.

Juubeliüritused algavad kell 11, kui esitletakse tähetorni raamatut. Kell 13.15 jätkuvad pidustused aktusega, kus esineb teiste hulgas ka Pulkovo Observatooriumi endine direktor Viktor Abalakin ning videotervituse saadab Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor Jean-Jacques Dordain. Tähetorn avatakse kell 15 näitemänguga, tähetorni ees ja sees toimuvad põnevad töötoad nii suurtele kui väikestele: planeedid, tähekaardid, planisfäärid, nivelleerimine, GPS-mõõtmine, pudelrakett, tudengisatelliit, tänapäeva geodeesiainstrumendid ja palju muud põnevat. Õhtul kell 19 ja 22 esinevad vabaõhukontsertidega ülikooli sümfooniaorkester ja ansambel Mahavok. Ilusa ilma korral toimub kell 00.30 ka tähevaatlusõhtu. 28.−29. aprillil toob rahvusvaheline astronoomiakonverents „Expanding the Universe“ kokku täheteadlased üle maailma.

Täpsem ürituste kava: www.ajaloomuuseum.ut.ee/tahetorn

Rahvusvaheline astronoomiakonverents „Expanding the Universe“: www.expandingtheuniverse.eu

Tähetorni restaureerimist ja muuseumiks seadmist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond. Aastapäeva ürituste läbiviimisel on toeks kultuuriministeerium, Tartu linn, Eesti Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu nõukogu.

Tartu tähetorn on maailma teadusajaloo pärl. Siin tehtud teadus on korduvalt muutnud inimkonna arusaamu Maast ja universumist. Tähetorni juhataja Friedrich Georg Wilhelm Struve oli üks esimesi maailmas, kes mõõtis aastatel 1835-1836 tähe kauguse päikesesüsteemist. 1816–1852 mõõdeti F. G. W. Struve ja C. F. Tenneri juhtimisel meridiaanikaar Põhja-Norrast Musta mereni. Kaar, mida tänapäeval teatakse kui Struve geodeetilist kaart, omas suurt tähtsust geodeesia ja kartograafia arengus. 2005. aastal kanti Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimekirja ning üks oluline punkt sellel on Tartu tähetorn.

Allikas: Tartu Ülikooli 25.04.2011 pressiteade

Viljandimaa vabatahtlikud. Autor: Teadmata / Allikas: Viljandi Muuseum

Laupäeval, 16. aprillil kell 13 toimub Maarjamäe lossi kinosaalis selle kevade eelviimane ajaloo laupäevak, kus Mati Õuna loengu teema on “Esimene maailmasõda ja Eesti”.

Esimesse maailmasõtta mobiliseeriti üle 100.000 eesti mehe, neist langes ja suri haavadesse ning haigustesse 16.000. Maailmasõja ajal ehitati Eesti randadele ja saartele hiiglaslikke rannakaitsekindlusi, rajati laevatehaseid, sadamaid, raudteid ja maanteid. Maailmasõjas õpetati Venemaa sõjakoolides välja üle 2000 eesti ohvitseri, kes said meie vabariigi loojaiks Vabadussõjas.

Eesti Ajaloomuuseumi kolmas ajaloo laupäevakute hooaeg on pühendatud suurtele sõdadele ja Eestile. Eesti Kultuurkapitali toel on oktoobrist alates toimunud laupäevakutel olnud vaatluse all eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ümera lahing, Saksa ordu häving Grünwaldi lahingus, orduaja lõpp Eestis ning Härgmäe lahing, samuti tsaariaja algus Eestis ning Põhjasõda, Krimmi sõda ja selle lahingud Läänemerel ning eestlaste osavõtt Vene-Jaapani sõjast.

Maikuu ajaloo laupäevaku teema on eestlased teises maailmasõjas.

Piletiinfo: sissepääs muuseumi sooduspiletiga, 1.50 eurot.

Vaata ka: www.ajaloomuuseum.ee

Eesti Ajaloomuuseum, Maarjamäe loss, Pirita tee 56

Kohale saab bussidega 1A, 5, 8, 34A ja 38, peatus Maarjamägi.

Allikas: Ajaloomuuseumi 15.04.2011 pressiteade