„Loodame juba septembris arutada eelnõud, mis tagaks Eestis põhimõtted, et gaasi müüja oleks erineva omanikuga kui põhivõrkude omanik. Eesti jaoks on see majanduslikult oluline, arvestades võimalust tulevikus saada gaasi ka mujalt kui vaid põhiliselt ühelt tarnijalt – Gazpromilt. Kui omanikud on erinevad, siis saab tekkida ka konkurents ning võimalus gaasi hinna alanemiseks tarbijatele, täna on olukord kahjuks vastupidine – hind tõuseb ja tegelikke alternatiive gaasipakkumisel pole. Maailmas on LNG ehk veeldatud maagaas odavnenud, mistõttu oleks see Eesti inimestele ja ettevõtjatele rahaliselt ka kasulik,“ märkis Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.

“Põhjendatud on iga läbimõeldud ja mõjus samm monopolide ohjeldamiseks, sest monopoolsel turul on tarbijad kaitsetus seisus. Täna ei tee gaasivõrgu põhiomanik Gazprom midagi selleks, et võimaldada gaasivõrgule ligipääsu ka teistele pakkujatele ja tekitada konkurentsi. Seega kannatavad tarbijad, sest gaasimüüjal ei teki konkurentsist tulenevat survet hindade alandamiseks. Majandusministeerium ja Konkurentsiamet on juba asunud välja töötama vastavat seadusparandust gaasimüüja ja võrguomaniku eraldamiseks, mille tahame anda menetlusse nii kiiresti kui võimalik,“ sõnas IRL peasekretär Ken-Marti Vaher.

Samasisulisi ideid on IRL’i ja Reformierakonna koalitsioon arutanud ka varem, seda just monopolide hinnatõusu ohjeldavate seaduste väljatöötamisel. Ka Leedu on vastava otsuse valitsuse tasemel langetanud ning otsustanud täita Euroopa Liidu kolmanda energiadirektiivi, mis nõuab gaasi importija, varustaja ja ülekandevõrgu eraldamist.

Allikas: Reformierakonna ja IRLi 28.07.2010 pressiteade

Kes lahkub siit talukonkursi parima tiitliga, kes topib auto pakiruumi talveks meepurgid ja lambanaha, kes mekib Eesti talurahva meiereides toodetut või saab sarve soojaks Saaremaa õllega.

Midagi on igaühele meelepärast, mehed ruttavad juba tuttavale mäenõlvale traktorite kiirendusvõistlust vaatama, sel ajal kui naised ostuisu ammendavad ja siis saadakse jälle kokku, et võtta üks ühine perelõuna välilava kõrval ning nautida toredat rahvalikku eeskava.

Nendeks päevadeks ootab maarahvas külla ka linnlasi kes oma võsukestele läikima löödud loomi kitsest mägiveiseni oma täies hiilguses näidata saavad.

Kutsume kõiki, kes veel ei ole Jänedal Eesti Talupäevadel käinud ja ka vanu sõpru, kes meid ühelgi aastal ei unusta!

Eesti Talupäevade ajakava

24.juulil kavas kell 10.00 – 18.00:

Järvamaa koolilaste joonistuste näitus

Talutoodang ja käsitöö

Käsitööküla – õpituba kangakudumine

Puukujude näitusmüük ja töötuba, vigursaagimine

Ehitusmaterjalid ja uued lahendused.

Maja nagu Vaja

Põllumajandustehnika näitusmüük

Tõulooma näitus – Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Tõusigade Aretusühistu

Kodu– ja lemmiklooma näitus

vähetuntud koeratõug Eestis – Leonberger (tutvustus)

Metsaala

Laat

10.30-12.00 talukõmp 2010 (Ambla MÜ metsaala)

11.00 – 14.00 III traktorite kiirendusvõistlused – eelsõidud

12.00 Eesti Taluliidu rongkäik ja parimate talude autasustamine (kategooriad: tootmistalud, alternatiivset suunda edendavad talud, parim noortalunik), erametsakonkursi parimate autasustamine

13.30 – 16.00 V Eesti talunike raiemeistrivõistlused (Ambla MÜ metsaala)

14.00 kõnekoda teemal: ÜPP 2013+ (peahoone Suur Saal)

16.00 traktorite kiirendusvõistluste I – III võistlusklasside lõppvõistlus

16.00 palgiparvede sidumise sidemete väänamine – Metsaala

16.30 palgiparvetuse esitlus tiigil (Suurvankri kõrval)

17.30 Eestimaa Talupidajate Keskliidu vastuvõtt peahoone Suures Saalis (kutsetega)

Välilava kultuuriprogramm 24.juulil

11.00– 2.00 Aegviidu kapell Kantritrupp ja tantsuseltsing “Nõmmelill”

12.00–14.00 parimate talude autasustamine, Väike-Maarja puhkpilliorkester

14.00–15.00 Eesti rahva lemmiklaulud esitab Arelt Palmiste

15.00 – 16.00 Nabaratoorium

16.00 – 17.00 Ansambel In mood

24.juulil simman Musta Täku Tallis kell 20.00 ansambliga Alen Veziko ja Arktika (Kantri)

25. juulil kavas 10.00 – 18.00

Põllumajandustehnika näitusmüük

Tõulooma näitus – Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

Kodu– ja lemmiklooma näitus

Metsaala

Järvamaa koolilaste joonistuste näitus

Talutoodang ja käsitöö

Käsitööküla – õpituba kangakudumine

Puukujude näitusmüük ja töötuba, vigursaagimine

Ehitusmaterjalid ja uued lahendused. Maja nagu VAJA!

Laat

11.00 MM “PIKA-MOTTI” – Soome raievõistluse esitlus (tiigi ääres Suurvankri juures)

11.30 palgiparvetuse esitlus tiigil – Suurvankri kõrval

12.00 III traktorite kiirendusvõistlused

Välilava kultuuriprogramm 25. juulil

11.00 – 13.00 Aegviidu pillimehed ja lauljad Kantritrupp ja tantsuseltsing “Nõmmelill” ansambel

13.00 – 14.00 Eesti rahva lemmiklaulud esitab Arelt Palmiste

14.00 – 15.00 Nabaratoorium

15.00 – 16.00 “Südame asi” – ühine südamemeditatsioon

16.00 – 17.00 Ansambel In Mood

*kava muutub ja täieneb

Allikas: www.virumaa.info

Juunis põhjustas inflatsiooni kiirenemise mobiilside hüppeline 16-protsendiline kallinemine. Osalt oli selle taga sooduskampaaniate lõppemine. Ilma mobiilside kallinemiseta oli kuuline tarbijahindade muutus pea olematu.

Tallinna müügimaksu kehtestamise esialgne mõju hindadele osutus oodatust tagasihoidlikumaks. Tõenäoliselt korrigeeritakse hindu müügimaksu lisandumise tõttu ajalise nihkega. Eluasemele tehtavaid kulutusi mõjutas mõningane elektri kallinemine. Pakendiaktsiisi tõus juuni keskpaigas kergitas veidi alkohoolsete jookide hinda. Lisaks mõjutas juuni hinnataset nafta odavnemine maailmaturul, mis tõi kaasa mootorikütuste hinnalanguse. Toiduainete hinnatõus on peatunud ning lähikuudel võib hooajaliste põhjuste tõttu oodata aiasaaduste odavnemist.

Alates juulist võib oodata inflatsiooni pidurdumist aastataguse käibemaksumäära ja mootorikütuse aktsiisi tõstmise mõju väljalangemise tõttu.

Maastrichti inflatsioonikriteeriumi hindamise aluseks olev 12 kuu keskmine harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) tõusis mai -0,4 protsendilt hinnanguliselt 0,0 protsendini juunis.

Allikas: Rahandusministeeriumi 07.07.2010 pressiteade

Prof Toomas Haldma

1.-3. juulil toimub Värskas akadeemilise õppeaasta traditsioonilise lõppakordina TÜ ja TTÜ Majandusteaduskondade, TTÜ Humanitaarteaduskonna ja Mattimar OÜ koostöös rahvusvaheline konverents majanduspoliitikas.

„See on Eesti majandusteadlastele hea võimalus tutvustada oma teadustöö tulemusi ja vahetada mõtteid majanduspoliitika aktuaalsetes küsimustes,“ ütles Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan prof Toomas Haldma.

18. järjekorranumbrit kandval teadusüritusel osalevad välispartnerid Saksamaalt Greifswaldi Ülikoolist ja Kieli majanduskõrgkoolist. Kahe päeva jooksul kuulatakse ligi 20 ettekannet. Käsitlemist leiavad nii majanduskriisiga tõstatunud või teravnenud probleemid kui ka teised lahendamist vajavad majanduspoliitilised probleemid.

Konverentsiga paralleelselt ilmub eelretsenseeritud ja rahvusvahelistes andmebaasides kajastuv teadusartiklite kogumik „Eesti majanduspoliitilised väitlused XVIII“, mis sisaldab 25 artiklit enam kui 30 autorilt. Samuti tuletatakse konverentsil meelde lahkunud silmapaistvate Eesti majandusteadlaste Uno Mereste (TTÜ-st) ja Heiki Müüri (TÜ-st) elu ja tegevust.

Allikas: Tartu Ülikooli 30.06.2010 pressiteade

Raporti heakskiitmise poolt hääletas saadikuist 589, vastu oli 40.

Raport märgib, et Eesti on täitnud euroga ühinemise kriteeriumid Eesti valitsuse ja Eesti rahva sihikindlate, veenvate ja pidevate jõupingutuste tulemusena.

Samuti seisab raportis, et Eurostat on tihedas koostöös Eesti statistikaametiga kontrollinud kõigi Eesti ametiasutuste poolt edastatud asjaomaste andmete õigsust.

Raportis leiab mitmel juhul äramärkimist inflatsioonioht.

Raport palub Euroopa Komisjonil (EK) simuleerida euroala päästepaketi mõju Eesti eelarvele ajal, mil Eesti saab euroala ja seega ka päästepaketi vahendeid tagava eurorühma liikmeks.

Raport kutsub EK-d ja Euroopa Keskpanka üles Eesti krooni lõpliku vahetuskursi soovitamisel arvesse võtma kõiki aspekte.

Samuti tuleb raporti järgi Eesti ametivõimudel kiirendada praktilisi ettevalmistusi sujuva eurole ülemineku tagamiseks. Lisaks peab Eesti valitsust tagama, et eurole üleminekut ei kasutataks ära varjatud hinnatõusudeks.

Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid langetavad neljapäeval Brüsselis Euroopa ülemkogul otsuse Eesti liitumise kohta euroga alates järgmise aasta 1. jaanuarist.

Kui ülemkogu neljapäeval Eesti liitumise eurotsooniga heaks kiidab, peab viimase sammuna Eesti vastuvõtmise ja vahetuskursi kinnitama 13. juulil Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu. Pärast seda on kõik etapid läbitud, et Eesti saaks järgmisest aastast euro kasutusele võtta.

Allikas: BNS, 16.06.2010

Foto: thecreditbureau.com

Tänahommikuse seisuga oli Eesti Töötukassas arvel 84.084 inimest, registreeritud töötute arv vähenes nädalaga 1305 inimese võrra. Registreeritud töötuse protsent langes 13,1 protsendilt 12,9 protsendile.

10. juuni seisuga oli Eesti Töötukassal vahendada 2627 töökohta, sellest 2413 tööpakkumist Eestis. Kõige enam otsitakse müüjaid ja demonstraatoreid (188), maalreid jms töölisi (157), üldehitustöölisi (143) ning müügiesindajaid ja konsultante (99).

Palgatoetuse lepinguid on sõlmitud sellel aastal 4952 inimese tööle rakendamiseks. Ettevõtluse alustamise toetust on makstud 362 inimesele. Tööpraktikat on alustanud 2220 inimest, tööharjutust on alustanud 318 inimest ning tööalast koolitust on alustanud 5018 inimest.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur allkirjastas sel nädalal käskkirja, millega suurendas programmi ”Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2010-2011” raames vahendeid tööturuteenuste pakkumiseks 116 miljoni krooni võrra. Täiendavad summad võimaldavad pakkuda tööturuteenuseid suuremale hulgale inimestele. Programmi raames osutatakse peamiselt teenuseid, mis aitavad töötutel tööturule naasta, näiteks palgatoetus, tööpraktika, tööturukoolitus jms tegevused.

Muudatuste järgi antakse sel aastal ettevõtluse alustamise toetust 381 asemel 790 inimesele. Tööpraktika teenust saab aastas 3581 asemel 4975 inimest ning palgatoetust makstakse 6520 asemel 12600 inimesele.

Allikas: Sotsiaalministeeriumi 11.06.2010 pressiteade

Ministrite hinnangul on Eesti täitnud kõik kriteeriumid, et eurole üle minna ning ajanud ranget ja mõistlikku eelarvepoliitikat.

“Eestist saab eurotsooni 17. liige 1. jaanuaril 2011,” ütles Juncker. Tema sõnul ei tohi eurotsooni probleemid olla ettekäändeks, mis takistaksid kriteeriumid täitnud riigil sellega liituda.

“Me peame kohtlema kõiki võrdselt. Kui on riik, mis täidab kõik kriteeriumid, siis peavad sel olema kõik õigused, mis teistelgi olid,” tõdes ka Soome rahandusminister Jyrki Katainen.

8. juunil toimub Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (Ecofin) kohtumine, mis arutab euroala laienemist Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnangute ja Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel.

17. juunil arutavad Eesti liitumist euroalaga rahaliidu valitsusjuhid ja 13. juulil kinnitavad rahandusministrid eeldatavalt euro kasutuselevõtu otsuse.

Euroalaga liitumisel saab Eestist 17. euroraha riik. Leedu ja Läti on seadnud eesmärgiks liituda euroalaga 2014. aastal. Poola ja Tšehhi pole ametlikult liitumiseesmärki veel teatanud.

14.-16. juunil toimub Europarlamendi istung, kus parlament annab oma arvamuse laienemisotsuse kohta.

17.-18. juunil on planeeritud Euroopa Ülemkogu kogunemine, millel antakse hinnang Euroopa Keskpanga ja Euroopa Keskpanga konvergentsiaruannetele ning ettepanekule euroala laienemise kohta.

Euroala laienemise ametlik otsus tehakse Ecofini koosolekul. Senise praktika järgi on see olnud Ecofini koosolek, mis toimub vahetult pärast ülemkogu. Plaani järgi on selleks 13. juuli Ecofini koosolek, samas pole kohustust teha otsus ülemkogule järgneval Ecofini kohtumisel.

Eeldatavalt kinnitab lõplikult Eesti ülemineku ja vahetuskursi Ecofin siiski 13. juulil. See otsus peab olema ühehäälne.

Eesti euromünte hakkab positiivse otsuse korral suvel vermima Soome Rahapada, 600 tonni euromünte veetakse kohale laevaga.

Euro paberkupüürid saabuvad lennukitega suure tõenäosusega Saksa Bundesbangast ja Soome Pangast, neid Eesti jaoks eraldi ei trükita. Sularaha jaotab Eesti Pank enne 1. jaanuari laiali, et elanikud saaks eurosid hakata vahetama kroonide vastu.

Sularahaautomaatides toimub kroonide vahetamine eurode vastu 24 tunni jooksul.

Allikas: BNS, 08.06.2010

3. juuni seisuga oli Eesti Töötukassal vahendada 2940 töökohta, sellest 2714 tööpakkumist Eestis. Kõige enam otsitakse müüjaid ja demonstraatoreid (341), infosüsteemide projekteerijaid ja süsteemianalüütikuid (185), üldehitustöölisi (154) ning müügiesindajaid ja konsultante (94).

Palgatoetuse lepinguid on sõlmitud sellel aastal 4670 inimese tööle rakendamiseks. Ettevõtluse alustamise toetust on makstud 332 inimesele. Tööpraktikat on alustanud 2159 inimest, tööharjutust on alustanud 305 inimest ning tööalast koolitust on alustanud 4693 inimest.

Allikas: Sotsiaalministeeriumi 04.06.2010 pressiteade

„Liitumine OECD-ga on Eesti jaoks suur privileeg. See tähendab, et meie seniseid arenguid on hinnatud ja meil on väärtuslikke kogemusi, mida jagada maailma kõige arenenumate riikidega,“ ütles peaminister Ansip.

Ühtlasi tõstis peaminister esile, et liitumisprotsess OECD-ga on olnud Eestile väga viljakas. „OECD on kuulus oma sõltumatute analüüside poolest ja juba liitumisprotsessis on Eesti saanud osa väga heast ekspertiisist.“ Tuginedes OECD soovitustele võeti näiteks vastu paindlikumat töötururegulatsiooni võimaldav töölepingu seadus ning Eesti jätkusuutliku edasimineku tagamiseks otsustas valitsus tänavu ka pensioniea tõstmise.

OECD täieõigusliku liikmena saab Eesti Ansipi sõnul jagada seda positiivset kogemust, mis meil on oma riigi reformimisest. „Väga paljudest OECD soovitustest on saanud üldtunnustatud rahvusvahelised normid,“ nentis ta ja lisas, et Eestile on väga austav olla ülemaailmsete standardite väljatöötajate hulgas.

Peaministri sõnul on Eesti kuulumine OECD-sse sümboolse tähendusega. „See on väga oluline märk Eesti jõudmisest maailma kõrgeltarenenud riikide hulka,“ ütles ta. Ansip nentis, et ühelt poolt on see oluline välisinvestoritele, kelle jaoks OECD liikmesus on garantii riigi majandus- ja sotsiaalpoliitilise keskkonna kvaliteedi kohta. Teisalt võidavad aga OECD liikmesusest kõik Eesti elanikud, kuna sõltumatud analüüsid võimaldavad valitsusel langetada otsuseid, mis muudavad riigi efektiivsemaks ja säästlikumaks. „Tänu sellele saab maksumaksja vähema raha eest parema avaliku teenuse,“ ütles Ansip. Peaminister nentis, et OECD-sse kuulumine annab Eestile ligipääsu maailma parimale kogemusele reformide osas alates majandusküsimustest kuni sotsiaalpoliitikani.

Eestist saab täieõiguslik OECD liige pärast liitumislepingu ratifitseerimist Riigikogus.

Allikas: valitsuse kommunikatsioonibüroo 03.06.2010 pressiteade

Pidulik tseremoonia, kus lisaks Eestile saavad liitumiskutse ka Iisrael ja Sloveenia, toimub kell 17.00 – 18.00 kohaliku aja järgi OECD peakorteris.

Pärast seda leiab aset pressikonverents, kus osalevad Eesti, Iisraeli ja Sloveenia peaminister ning äsja organisatsiooniga liitunud Tšiili delegatsiooni esindaja koos OECD peasekretäri Ángel Gurría ja OECD Nõukogu praeguse esimehe, Itaalia peaministri Silvio Berlusconiga.

Organisatsiooni täisliikmeks saamiseks tuleb Eestil veel ratifitseerida ühinemisleping.

Ühinemislepingule kirjutab kavakohaselt alla peaminister Andrus Ansip OECD peasekretäri Ángel Gurría Eesti-visiidi käigus 3. juunil.

OECD täisliikmeks saab Eesti pärast liitumislepingu ratifitseerimist Riigikogus.

Allikas: valitsuse kommunikatsioonibüroo 26.05.2010 pressiteade

Keskmine brutokuupalk langes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viiendat kvartalit järjest, ent esimeses kvartalis langus aeglustus.

2009. aasta esimeses, teises, kolmandas ja neljandas kvartalis oli langus vastavalt 1,5 protsenti, 4,4 protsenti, 5,9 protsenti ja 6,5 protsenti.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, langes esimeses kvartalis 2,6 protsenti.

2009. aasta esimeses, teises, kolmandas ja neljandas kvartalis langes reaalpalk vastavalt 4,5 protsenti, 4,1 protsenti, 4,9 protsenti ja 4,6 protsenti.

Märtsi lõpu seisuga oli palgatöötajaid 11,3 protsenti vähem kui 2009. aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2009. aasta esimese kvartaliga võrreldes kõige enam töötlevas tööstuses (4,1 protsenti) ja langes kõige enam finants- ja kindlustustegevuses (26,9 protsenti).

Finants- ja kindlustustegevuse suur palgalangus on tingitud ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude osatähtsuse tunduvast vähenemisest võrreldes 2009. aasta esimese kvartaliga, märkis statistikaamet.

Keskmine brutotunnipalk tõusis 2009. aasta esimese kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (1,7 protsenti) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (19,6 protsenti).

Keskmine brutopalk oli jaanuaris 11.647 krooni, veebruaris 11.749 krooni ja märtsis 12.196 krooni.

2010. aasta esimeses kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16.122 krooni ja tunnis 107,43 krooni.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langesid vastavalt 2,4 protsenti ja 4,3 protsenti 2009. aasta esimese kvartaliga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2009. aasta esimese kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (4,0 protsenti) ja langes kõige enam finants- ja kindlustustegevuses (27,6 protsenti).

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2009. aasta esimese kvartaliga võrreldes kõige enam haldus- ja abitegevuses (2,4 protsenti) ning langes kõige enam finants- ja kindlustustegevuses (29,6 protsenti).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2010. aastal on valimis 11.685 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.

Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest.

Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti.

Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Allikas: BNS, 25.05.2010

Riiklikust üleminekuplaanist lähtuvalt saab paralleelkäibe perioodil – 1.-14. jaanuaril 2011 – Swedbanki pangaautomaatidest 10-, 20- ja 50-euroseid rahatähti ning seejärel soovib pank viia automaatidesse sisse ka 5-eurosed.

“Mõistame klientide soovi saada pangaautomaadist 5-eurost rahatähte ning testime väga hoolikalt tehnilisi võimalusi, et need rahatähed vähemalt osadesse automaatidesse lisada,” sõnas Swedbanki europrogrammi koordinaator Hanno Hussar.

Hussar selgitas, et seni saadud tulemuste kohaselt on kõige väiksem euro-kupüür kippunud mõõtmetest ja tehnika spetsiifikast tulenevalt pangaautomaati kinni jääma ning seetõttu automaati ummistama. Selliseid probleeme ei ole täheldatud 10-euroste ja suuremate rahatähtedega. “Kui automaatide töökindlus väheneb praktikas liialt ja see hakkab klientidele probleeme tekitama või ilmneb klientide liiga väikene huvi 5-eurose kupüüri vastu, siis saame valikud taas üle vaadata,” märkis ta.

Senine statistika näitab, et keskmine automaadist väljavõetav summa Swedbanki võrgus on praegu 950 krooni.

Teistes euroala riikides sularahaautomaadid enamasti 5-euroseid ei väljasta. Paljud euroala riikide pangad võtsid alguses 5-eurosed rahatähed kasutusele, kuid loobusid neist hiljem, sest see vähendas automaatide töökindlust ning põhjustas klientide rahulolematust.

Globaalselt makse- ja pangandusvõimalusi kaardistava PacNet Services portaali andmetel väljastavad euroala riigid sularahaautomaatidest minimaalselt järgnevaid nominaale:

Riik / Minimaalne summa ATM-ist

Austria 20 EUR

Belgia 20 EUR

Soome 20 EUR

Prantsusmaa 10 EUR või 20 EUR, olenevalt masinast

Saksamaa 10 EUR

Kreeka 20 EUR

Iirimaa 10 EUR

Itaalia 20 EUR

Luksemburg 20 EUR

Malta 10 EUR

Holland 10 EUR

Portugal 5 EUR

Hispaania 10 EUR

Küpros 10 EUR

Allikas: Swedbank’i 21.05.2010 pressiteade

“Me ei anna kommentaare vahetuskursside liikumiste üle igapäevaselt, need tõusevad ja langevad,” ütles Van Rompuy Hispaania pealinnas Madridis pärast EL-Ladina-Ameerika tippkohtumist ajakirjanikele. “Kuid euro püsib kindlatel alustel.”

Allikas: BNS, 18.05.2010

Schäuble ütles, et rahaturgude rahustamiseks ja euro väärtuse kiire languse peatamiseks peab eelarvepuudujäägi vähendamine olema “eesmärk number üks” nii Euroopas kui ka mujal.

“Selle eesmärgi peavad kõik täitma,” ütles Schäuble saabumisel Brüsselisse euroala rahandusministrite kohtumisele.

Saksamaal on vastu võetud seadus, mis toimib 2016. aastani eelarvepuudujäägi suhtes “pidurina” ning Schäuble ütles, et euroala stabiilsuse ja kasvupakt, mis teoreetiliselt piirab eelarvepuudujääki kolmele protsendile sisemajanduse kogutoodangust, võiks toimida samasuguse mehhanismina.

“Defitsiidipidur on spetsiifiline saksa termin,” ütles Schäuble. “Ka stabiilsuspakt on omamoodi defitsiidipidur.”

Saksa põhiseadus kohustab valitsust vähendama oma eelarvepuudujääki alates 2011. kuni 2016. aastani 0,35 protsendile sisemajanduse kogutoodangust.

Allikas: BNS, 17.05.2010

Et edasistes arengutes on oodata tööpuuduse ja hõive languse vähenemist, kinnitavad töötukassa avaldatavad registreeritud töötute kuised andmed. Selle kohaselt vähenes registreeritud töötute arv aprillis esmakordselt pärast ligi kaheaastast järjestikust registreeritud töötute arvu kasvu. Registreeritud töötuse tipp jäi 12. nädalasse ehk märtsi lõppu, mil registreeritud töötus ulatus 14,6 protsendini ja 95244 inimeseni. Aprilli lõpuks oli registreeritud töötute arv vähenenud 91668 ehk 14,1 protsendini 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.

Täna töötukassa avaldatud registreeritud töötuse nädalastatistika näitab olulist registreeritud töötute arvu alanemist – registreeritud töötute arv vähenes 19. nädalal 1 400 inimese võrra ning registreeritud töötus alanes nädalataguselt 14 protsendilt 13,8 protsendini. Aprillikuised registreeritud töötuse numbrid avalduvad teise kvartali tööturu arengutes.

Statistikaameti andmetel oli käesoleva aasta I kvartalis tööga hõivatud 553.600 inimesest. Hõivatute arv vähenes esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 58500 inimese ehk 9,6 protsendi võrra. Kõige rohkem panustasid hõive langusesse aastases võrdluses kolm tegevusala – ehitus (22900 inimese võrra), töötlev tööstus (17000 inimese võrra) ja kaubandus (10200 inimese võrra). Hõive languse tõi kaasa nõudluse vähenemise tõttu kahanenud töömahud ja kulude kärpimise vajadus, mis avaldab olulisemat mõju just ehituse ja tööstuse tegevus¬aladele.

Hõive kasvas aastaga kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (4400 inimese võrra), haldus- ja abitegevustes (3200 inimese võrra) ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (2500 inimese võrra).

Tööpuudus suurenes esimeses kvartalis oluliselt, ulatudes 19,8 protsendini. Töötute arv suurenes aastaga 57.800 inimese võrra 136.800 inimeseni. 2009. aasta algusest hakkas kasvama pikaajaliste töötute arv. Rohkem kui aasta olid esimeses kvartalis tööd otsinud 37 protsenti töötutest ehk 51 100 inimest, neist rohkem kui kaks aastat tööd otsinute arv kasvas 13 protsendi ehk 18.300 inimeseni. Meeste tööpuudus kasvas esimeses kvartalis 25,2 ning naiste tööpuudus 14,6 protsendini.

Tööpuudus suurenes ka tööturul aktiivsete inimeste arvu kasvu tõttu. Mitteaktiivsete inimeste arv vähenes aastatagusega võrreldes esimeses kvartalis 3 400 inimese jagu. Mitteaktiivsus vähenes peamiselt pensioni (4700 inimese võrra) ja laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemise vajaduse tõttu (1700 inimese võrra) töölt kõrvale jäänud inimeste arvelt.

Allikas: Rahandusministeeriumi 14.05.2010 pressiteade

Eesti Elektrijaam (foto: Eesti Energia)

Valitsuskabinet otsustas neljapäeval Eesti Energia omakapitali suurendamise. Kabineti otsuse kohaselt laiendatakse aktsiakapitali uute aktsiate märkimisega võttes aluseks rahandusministeeriumi poolt välja töötatud ettepanekud Eesti Energia omakapitali suurendamiseks.

Aktsiakapitali laiendamine annab Eesti Energiale vajaliku kindluse uue põlevkivibloki ehitamise alustamiseks ja vajadusel teisteks investeeringute plaanis ette nähtud investeeringuteks.

Mullu sügisel andis kabinet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks töötada välja ettepanekud ja teha ettevalmistused Eesti Energia aktsiate esmase avaliku pakkumise ja sellele järgneva aktsiate noteerimise korraldamiseks börsil.

Valitsus leidis, et avaliku aktsiaemissiooni korraldamine eeldab seadusandliku regulatsiooni täiendamist riigi strateegiliste huvide kaitsmiseks ning administratiivsete riskide täiendavat maandamist.

Allikas: valitsuse kommunikatsioonibüroo 13.05.2010 pressiteade