Raamatus räägib peategelane Erki oma suvest, mil ta otsustas alustada esimeste äridega, õppides selle käigus tundma raha ja ettevõtluse peamisi põhitõdesid, ning teenides nii raha oma unistuste ratta ostuks. Raamatu esitlus toimub Solarise Apollos 3.mail kell 16.00, kus lastel on võimalus osaleda ka interaktiivses ettevõtlusmängus.

Raamat õpetab lastele ettevõtluse algtõdesid, raha kasutamise põhimõtteid ning näitab, et raha nimel pingutades, seda kogudes ja kõrvale pannes on võimalik saavutada suuremat heaolu kui vaid taskuraha tühjale-tähjale kulutades. Raamat näitab läbi peategelase Erki seikluste, et ettevõtlus ja raha teenimine võib olla tore ja õpetlik mäng.

Raamatu autoriks on noor ettevõtja Erik Ehasoo. Erik on uue generatsiooni ettevõtja, kes alustas oma esimeste äridega juba lapsepõlves ja esimest korda ametlikult ettevõtjaks registreeris ta end 15-aastaselt – füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Erik usub, et laste rahaline kasvatus ja ettevõtlusharidus algab sellest hetkest, kui laps saab oma esimese taskuraha. Raamatus “Minu esimene äri” jutustatud lood, ärid ja ettevõtmised on kõik Eriku poolt väiksena läbi mängitud ning ideid raamatu kirjutamiseks saigi ta enda lapsepõlvest. Erik kirjutab raamatus oma lapsepõlve kogemustest läbi lapse, mitte lapsevanema vaatenurga. Samuti püüab ta lisada oma nüüdseid kogemusi ja teadmisi ettevõtjana, mida ta lapsepõlves ei teadnud, kuid mis oleks talle sel ajal väga kasuks tulnud.

3. mail kell 16.00 toimub Solarise Apollos raamatu esitlus, kus korraldatakse Tallinnas esmakordselt ka ainulaadne ettevõtlusmäng lastele, kus väikestel ettevõtlushuvilistel on võimalus luua oma äri nii nagu seda tegi raamatu peategelane Erki. Ettevõtlusmängus õpivad huvilised kuidas juhtida oma äri, kasutada ja säästa oma isiklikku raha ning mõistavad meeskonnatöö tähtsust edu saavutamisel. Ettevõtlusmängu korraldab MTÜ Ettevõtlusküla.

Raamatu koduleht on www.minuäri.eu. Vahvad pildid on raamatusse joonistanud Ott Vallik. Raamatu kirjastajaks on AS Ajakirjade Kirjastus.

Allikas: autori 25.04.2012 pressiteade

“Ma ei maini siin nimesid ega kritiseeri kedagi, kuid see, et Kreeka 2001. aastal liitus euroalaga on tagantjärele vaadates ja oli tegelikult juba ka siis üks suur viga,” märkis Rehn.

“Peale selle polnud eurotsoonil mingeid vahendeid sellise kriisiga toimetulekuks, kuhu 2009. aasta lõpul ja 2010. aasta alguses satuti,” märkis Rehn.

Eurotsooni laiendamisel peab voliniku hinnangul edenema suure ettevaatusega. Uued liikmesriigid võiksid Rehni hinnangul olla Läti, Leedu ja Poola.

Kreeka teatas neljapäeval, et vahetab järgmisel nädalal võlakirjade vahetamise programmi raames 20,27 miljardi euro väärtuses vanu võlakirju uute vastu. Ühtlasi pikendas Ateena võlakirjade vahetamise tähtaega 20. aprillini.

Kui varem 94,8 miljardi euro väärtuses vahetatud võlakirjad kuulusid Kreeka seaduste alla, siis nüüd vahetatakse rahvusvaheliste finantskeskuste õiguse alla kuuluvaid võlakirju. Kokku toimus 36 Kreeka valitsuse ja investorite esindajate kohtumist. Kõigi investoritega kokkulepet ei saavutatud.

Vahetusega nõustunud investorid saavad vanade võlakirjade vastu uued võlakirjad, mille nominaalväärtus moodustab 31,5 protsenti vanade väärtusest, lisaks saavad nad Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) 24-kuulisi veksleid.

Kreeklased maksid eelmisel aastal altkäemaksudeks 554 miljonit eurot, et saada riigiasutustes vajalikku teenust, kirjutas sel nädalal Athens News, mis on avaldanud kogu korruptsiooninimekirja. Altkäemaksu oli vaja anda näiteks haiglajärjekorras ettepoole nihkumiseks, juhiloa või ehitusloa saamiseks ja muuks otstarbeks.

Allikas: BNS, 06.04.2012

Uuenduskuuri käigus on muudetud lisaks sisemusele ka kohviku asukohta: kui varem oli see 21. korrusel, siis nüüd korrus kõrgemal. Samalt kõrguselt pääseb ka välisterrassile, vahendasid ERRi teleuudised.

Uuenenud ulmelise sisemiljööga 21. korrusel asub aga nüüd interaktiivne näitus eestlaste tippsaavutustest ja lisaks saab seal elamusliku ülevaate Tallinna teletorni ajaloost.

Loe edasi ERRi 04.04.2012 uudisest

Venemaa ühinemise peaks WTO kaubandusministrid heaks kiitma 15. detsembril.

Majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse juhataja Meelis Kitsingu sõnul loob see Eesti ettevõtjatele stabiilsemad mängureeglid Vene turul ja annab neile suurema kindlustunde oma toodete ja teenuste eksportimisel Venemaale, vahendasid ERRi raadiouudised.

“Vene turg on oluline sihtturg Eesti ettevõtete jaoks, see on suuruselt ekspordi sihtturgude seas kolmandal kohal pärast Soomet ja Rootsit, kuskil 10 protsenti Eesti ekspordist läheb sellele turule. Kindlasti on igati positiivne, kui Eesti ettevõtetel on võrdsemad mängureeglid sellel turul,” sõnas Kitsing.

Loe edasi ERRi 12.12.2011 uudisest

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on hea meel näha, et sel aastal on juba 11 kuuga registreeritud 16546 ettevõtet, mis on ligikaudu 4500 võrra rohkem, kui terve eelmise aasta jooksul kokku. „Lõppev aasta on olnud märkimisväärne uute ettevõtete registreerimisel. Aastaga on registreeritud koguni kolmandiku võrra rohkem ettevõtteid kui eelmisel aastal,“ lisas minister.

Michali sõnul on lisaks meestele ettevõtluses järjest aktiivsemad ka naised, tuues näiteks fakti, et ligikaudu 40 tuhande osaühingu juhatusse kuulub naine ning 14 tuhat naist on otsustanud ettevõtlusega tegeleda läbi füüsilisest isikust ettevõtja staatuse. „Protsentuaalselt on neljandik ja 40% muljet avaldavad numbrid aga kui vaadata reaalseid arve, siis umbes 40 tuhat osaühingu juhatuse naisliiget ja 14 tuhat füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevat naist on kokku soliidne hulk ettevõtlikke naisi,“ lisas minister.

Pankrotistunud ettevõtjaid on käesoleva aasta 11 kuuga poole võrra vähem kui tervel eelmisel aastal. Kui eelmisel aastal pankrotistus e-äriregistri andmetel terve aasta jooksul 482 ettevõtjat, siis tänavu 11 kuuga on see number 238.

Kustutatud on äriregistrist selle aasta 11 kuuga 7739 äriühingut, mis on 862 võrra rohkem, kui eelmisel aastal, kusjuures ainuüksi oktoobris kustutati kokku 2087 ettevõtjat, kellest 1681 oli jätnud mitme aasta majandusaasta aruanded esitamata ning kustutati seetõttu

Välisosalusega äriühinguid on hetkel äriregistris ligikaudu 14 tuhat, millest ligikaudu 12 tuhande puhul kuulub välismaalastele üle poole osalusest.

Allikas: Justiitsministeeriumi 09.12.2011 pressiteade

Jerzy Buzek (foto: Euroopa Parlament)

Esmaspäeval Tallinnas toimuval konverentsil arutavad Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Saksamaa teadlased, poliitikud ja spetsialistid, kas tulevikuenergeetika on võimalik ilma tuumaenergiata.

Juttu tuleb energiasektori innovatsioonist, energeetikast ja rahvuslikust julgeolekupoliitikast ning taskukohase energiavarustuse ja keskkonnapoliitika vastuoludest.

Ettekanded peavad Soome Parlamendi majanduskomisjoni aseesimees Marjo Matikainen-Kallström, Leedu Parlamendi Tuumaenergeetika Komisjoni esimees Rokas Zilinskas ja Läti Keskkonnaministeeriumi kliima ja taastuvenergia osakonna juhataja Valdis Bisters.

Samuti kõnelevad Saksamaa Fraunhoferi Süsteemide ja Innovatsiooni Uuringute Instituudi ekspert Wolfgang Eichhammer, “Journal of Energy Security” toimetaja Kevin Rosner, Rootsi välisministri nõunik Olof Ehrenkrona, Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhtaja Andres Tropp, Eestimaa Looduse Fondi ekspert Aleksei Lotman ja kaitseminister Mart Laar.

Konverentsi avasõnad ütleb Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek.

Konverentsi „Energiavarustus tuumaenergiata? Euroopa energeetika täna ja homme“ korraldavad koolituskeskus Pro Patria, Konrad Adenaueri Fond ja Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam.

Allikas: korraldajate 20.11.2011 pressiteade

Sotsiaalmaksu laekus oktoobris 151,3 miljonit eurot, kümne kuuga on täidetud 85,6 protsenti eelarves kavandatust. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga kasvas sotsiaalmaksu laekumine 12,1 miljoni euro võrra ehk 8,7 protsenti. Tööturu positiivne areng peegeldub ka maksudeklaratsioonidel – septembris suurenes palga väljamaksete maht 10,9 protsenti ja deklaratsioonidel näidatud töötajate arv 2,7 protsenti.

Füüsilise isiku tulumaksu laekus oktoobris 36,3 miljonit eurot, kümne kuuga on täidetud 81,1 protsenti eelarves kavandatust. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga kasvas laekumine 25,1 protsenti, seda eelkõige tänu suurematele juurdemääramistele. Kohalikele omavalitsustele laekus oktoobris füüsilise isiku tulumaksu 51,1 miljonit eurot, mis on 10 protsenti enam kui eelmise aasta samal perioodil.

Juriidilise isiku tulumaksu laekus oktoobris 30,5 miljonit eurot, kümne kuuga kokku on laekunud 78,1 protsenti eelarves planeeritust. Võrreldes eelmise aastaga kasvas laekumine oktoobris 34,5 protsenti, seda eelkõige tänu jaotatud kasumilt laekunud tulumaksule. Erisoodustustelt laekus septembris tulumaksu 1,8 miljonit eurot ning jaotatud kasumilt 27,7 miljonit eurot.

Käibemaksu laekus oktoobris 125,3 miljonit eurot ja eelarves kavandatust on täidetud 85,4 protsenti. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga kogunes käibemaksu 24 protsenti rohkem. Ka oktoobris jätkus deklareeritud käivete kasv eelmise kuuga võrreldes, aastases võrdluses on kasv jätkuvalt kiireim mootorsõidukite müügi ning eksportivate ettevõtete sektoris.

Aktsiise laekus kümne kuuga kokku 596,1 miljonit eurot, mis on 84,7 protsenti eelarves planeeritust. Oktoobris oli laekumine 59,9 miljonit eurot ehk 12,6 protsenti enam kui eelmisel aastal.

Alkoholiaktsiisi laekus oktoobris 13,9 miljonit eurot ning kümne kuuga on eelarvest täidetud 87,2 protsenti. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga kasvas laekumine 4,7 protsenti.

Tubakaaktsiisi laekus oktoobris 12,9 miljonit eurot ning kümne kuuga on laekunud 88,2 protsenti eelarves planeeritust. Oktoobri laekumise kasv oli võrreldes eelmise aastaga 51,3 protsenti, kümne kuu kokkuvõttes on tubakaaktsiisi laekumised olnud 29,1 protsenti suuremad kui 2010. aastal. Laekumise kasvu põhjuseks on nii aktsiisimäärade tõus kui ka deklareeritud sigarettide koguste kasv.

Kütuseaktsiisi laekus oktoobris 30,7 miljonit eurot ning eelarvest on täidetud 82 protsenti. Kui võrreldes eelmise aasta oktoobriga suurenes laekumine 5,7 protsenti, siis kümne kuu kokkuvõttes oli kasv vaid 0,2 protsenti. Eelkõige põhjustab madalat laekumise kasvu bensiinilt tasutava aktsiisi vähenemine.

Ettemaksukonto muutus vähendas oktoobris laekunud maksusummasid 23,5 miljoni euro võrra 384,6 miljoni euroni. Ettemaksukonto negatiivne muutus viitab, et oktoobris tehti uusi ettemakseid vähem kui varasemaid ettemakseid ära kasutati.

Allikas: Rahandusministeeriumi 04.11.2011 pressiteade

Mõttetalgute raames kutsutakse noori üles avaldama arvamust Tartu linna kitsaskohtade üle ja pakkuma välja võimalikke lahendusi ja ideid, mis võiksid olukorda paremaks muuta. Mõttetalgud toimuvad Dedi kohvikus Tartu Kaubamaja 3.korrusel, algusega kell 15.00.

Mõttetalgutest on oodatud kõik, eelkõige õpilased ja üliõpilased. „Tahame noortes kasvatada arusaamist, et meil kõigil lasub vastutus oma kodukoha heaolu parendamiseks ja see sõltub meie igaühe teost ja tahtest. Kõik ideed on teretulnud. Väikesest ideest võib sündida suur algatus“, kommenteeris mõttetalgute üks korraldajatest Janeli Virnas. Mõttetalgud viiakse läbi JCI koolitussarja Väärtusta Tulevikku formaadis. Vaata ka tulevik.jci.ee/.

Mõttetalguid korraldavad Tartu Ärinõuandla ja Eesti Ettevõtlike Noorte Koda JCI Estonia ning toetavad Tartu Linnavalitsus, Euroopa Liidu Sotsiaalfond, Dedi kohvik, Simpel, Cinamon, Tartu Kaubamaja, Tartu Näitused, Reklaamikompanii.

Eesti Ettevõtlike Noorte Koda JCI Estonia on aktiivseid alla 40-aastaseid noori ühendav võrgustik, mille eesmärk on pakkuda noortele arengukeskkonda ühiskonnas positiivsete muutuste tekitamiseks.

Vaata täpsemalt: okeinoored.blogspot.com registreerumine okei.tartu@gmail.com

Allikas: JCI 01.09.2011 pressiteade

Olukord on hea 44 protsendi ekspertide arvates ja rahuldav 50 protsendi ekspertide hinnangul, selgub EKI kolmapäeval avaldatud uuringust.

Konjunktuuriinstituudi majanduskliimaindeks, mis põhineb ekspertide antud hinnangutel Eesti jooksva olukorra ja tuleva kuue kuu arengute kohta, tõusis juunis 7,3 punktile, kerkides 2005. ja 2006. aasta kõrgemate tasemete juurde. IFO metoodika järgi koostatav indeks oli ühe punkti võrra kõrgem kui märtsis.

2010. aasta algusest saati on ekspertide hinnangul majanduse üldseisund paranenud, hinnangu madalaim tase jäi 2009. aasta teise kvartalisse.

EKI juhtivteadur Leev Kuum ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud uuringut tutvustaval pressikonverentsil, et majanduse elavnemine tõenäoliselt jätkus teises kvartalis.

Tema sõnul liigub Eesti majandus IFO majanduskella näidu järgi buumi poole. Märtsis oli majanduskell tõusu- ja buumiveerandi vahel ning juunis liikus buumiveerandi poole. “Mulle meeldiks, kui majanduskell jääks toppama, kui kella liikumise kiirus väheneks,” kommenteeris Kuum BNS-ile. Majanduskella ülejäänud kaks veerandit tähistavad langust ja kriisi.

Maailmamajanduse olukorrale andsid IFO eksperdid aprillis hinnangu 5,8 punkti. Kuuma sõnul läheb ekspertide hinnangul hästi ka Eesti peamistel kaubanduspartneritel Soomel, Rootsil, Venemaal ja Saksamaal.

Eesti investeeringud pälvisid juunis koondhinde 5,0 ja eratarbimine hinde 5,7 punkti. “Eriti rõõmustav on märkida investeeringute ja sisetarbimise elavnemist,” ütles Kuum. Investeeringute hinne jõudis tema sõnul viie punktini esimest korda pärast kriisi. Eratarbimise kasvu kinnitavad Kuuma sõnul ka jaekäibe neljaprotsendilise kasvu andmed. “Eratarbimise kasv eeldatavasti teises kvartalis jätkus,” lisas ta.

Kõigi EKI ekspertide arvates oli Eesti majanduse üldseisund juunis parem kui aasta varem, mis andis mullusega võrreldes paranemise koondhinnanguks 9,0 punkti. 78 protsenti instituudi ekspertidest arvas, et Eesti majanduse üldolukord on kuue kuu pärast parem kui praegu ning ülejäänud 22 protsenti ootas üldolukorra püsimist samana. See andis majanduse üldolukorra paranemise hinnanguks 8,2 punkti.

Investeeringute paranemist ootas samuti 78 protsenti eksperte ja püsimist samal tasemel 22 protsenti eksperte (hinne 8,1). Eratarbimise paranemist ootas juunis 56 protsenti eksperte ja püsimist samana 44 protsenti (hinne 7,2).

Ekspertide hinnangul olid tänavu juunis olulisimad Eesti majandusarengut takistavad probleemid Eestis rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus ja tööpuudus kumbki 6,6 punktiga, inflatsioon 6,3 punktiga, kvalifitseeritud tööjõu puudus 6,2 punktiga ja nõudluse vähesus 5,4 punktiga. Eelarvedefitsiit sai majandusarengut takistava probleemina 1,9 punkti.

Tänavu märtsis oli olulisim probleem ekspertide hinnangul tööpuudus 7,7 punktiga, sellele järgnes nõudluse vähesus 6,6 punktiga ja kvalifitseeritud tööjõu puudus 6,3 punktiga.

Allikas: BNS, 06.07.2011

Kiire majanduskasvu taustal tõusid palgad neljandat järjestikust kvartalit. Palgakasvule avaldasid olulist mõju ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud, mille osatähtsus kriisi ajal vähenes märkimisväärselt. Palkasid on jõudsamalt kasvatamas erasektor, kus selle teevad võimalikuks suurenenud töömahud ning ettevõtete majandusliku olukorra paranemine. Eesti ettevõtete konkurentsivõime on jätkuvalt tugev, kuna tööjõukulude osakaal ettevõtete loodud lisandväärtuses püsib võrreldes eelmiste kvartalitega ligikaudu samal tasemel.

Reaalpalk ehk palk, millest on maha arvatud tarbijahindade muutus, vähenes kümnendat kvartalit järjest ning langus ulatus 0,9 protsendini. Keskmise palga kasvu kiirenedes ning hinnatõusu survete taandudes on lähikvartalitel oodata ka reaalpalga kasvule pöördumist.

Keskmine brutotunnipalk kasvas esimeses kvartalis 2,3 protsenti. Keskmine brutokuupalk suurenes kõige enam elektrienergia (18,9 protsenti), mäetööstuse (18,3 protsenti) ning põllumajanduse (8,8 protsenti) tegevusaladel.

Allikas: Rahandusministeeriumi 25.05.2011 pressiteade

Täna avalikustab audiitorfirma Ernst&Young koostöös Oxford Economicsiga valminud eurotsooni majandusprognoosi, milles on esimest korda terve peatükk pühendatud ka Eesti majandusarengule. Ernst & Young Baltic partner Ivar Kiigemägi rääkis intervjuus ETV saatele “Terevisioon”, et kui üldine Euroopa majanduse taust on pigem keeruline, tuuakse Eestit esile järgmise viie aasta kõige kiirema majanduskasvunga riigina.

Kuigi Eesti on tööpuuduse tasemelt Euroopa Liidu esimeste seas, läheb Kiigemägi sõnul prognoosi kohaselt viie aasta jooksul olukord selgelt paremaks ning Eesti jõuab keskmise töötuse tasemega riikide hulka. Ta ütles, et nagu kogu eurotsooni puhul, on ka Eesti majandusolukorra paranemine seotud ekspordiga.

Loe edasi ERRi 05.04.2011 uudisest

Teemapäeva Viru keskuses avab Suursaadik Peter Carter kell 12 ning viis tundi kestva programmi jooksul on Viru keskuse külastajatel võimalus maitsta briti toite ja jooke, nautida moeetendust, saada infot kõrghariduse omandamise kohta Ühendkuningriigis, kuula briti muusikat DJ’de ja džässansambli esituses, tutvuda erinevate innovaatiliste ettevõtete ja tuntud briti kaubamärkide väljapanekutega.

London 2012 suveolümpia väljapaneku juures on võimalik kohtuda ka eesti sportlastega: kell 12.00-13.00 Ksenija Balta ja nüüdseks juba aktiivsest võistlusspordist taandunud Jüri Jaansoniga, ning kell 14.30-15.30 Gerd Kanteriga, kes annavad ka nimetatud aegadel soovijatele autogramme.

Suurbritannia moodi tutvustavas moeetenduses osaleb Tallinna Kaubamaja rõiva ja aksessuaarimärkidega French Connection, FCUK, Pepe Jeans, Firetrap, Clarks, Henry Lloyd, Fiorelli. Etendust juhib värskelt Londonist naasnud stilist Gerly Tinn.

Meelelahutuslik eeskava ja mitmekesised väljapanekud peaksid huvi pakkuma erinevas vanuses Viru Keskuse külastajatele.

Programmi juhib Hannes Hermaküla.

Allikad: Raepress, 09.03.2011; EOK, 16.03.2011; Tallinna Kaubamaja

Tallinna Tarbijaõiguste päev toimub kolmandat aastat järjest. Tänavu oodatakse osavõtjateks mitte ainult tarbijaid, vaid ka kaupmehi, kuna tarbijate õigused ja kaupmeeste kohustused on üksteisega tihedalt ning vastastikku seotud. Eeskätt on oodatud väikekaupmehed, sest just neil napib vahendeid juriidiliste nõuandjate poole pöördumiseks. Käesoleva aasta tarbijaõiguste päeva juhtlauseks on „Oma õiguste tundmine teeb elu lihtsamaks!“

Räägitakse ostja võimalustest ja kaupmehe kohustustest tarbijakaebuste lahendamisel, toidukaupade märgistusest, kindlustuslepingu tingimustest ning eksitavatest ja ebaausatest kauplemisvõtetest. Vastatakse küsimustele.

Üritus on tasuta ja toimub ka sünkroontõlge vene keelde.

Tarbijaõiguste päev sai alguse USA-st 15. märtsil 1962, hiljem on hakatud samal päeval ka Euroopas tarbijate päeva tähistama. Üleeuroopalisi üritusi sel päeval korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, mis on Euroopa Liidu nõuandev organ ühendades omavahel EL-i institutsioone ja organiseeritud kodanikuühiskonda. Eelmisel aastal toimus 12. Euroopa Tarbijate päev.

Täiendavat infot ja täpsema ajakava leiab www.tallinn.ee/tarbija

Tekst ja foto: Raepress, 10.03.2011

Kui ELis saavad naised elu jooksul keskmiselt 17,5 protsenti väiksemat palka kui mehed, siis Eestis võib palgaerinevus ulatuda koguni 30 protsendini, vahendasid ERRi raadiouudised. Kuigi ebavõrdsus naiste ja meeste palkade vahel on Eestis viimastel aastatel vähenenud, ei kao see veel niipea, arvavad asjatundjad.

“Statistiline palgavahe vähenemine ei näita tõenäoliselt veel mõttemallide muutusi – seda, et naised oleksid hakanud julgemalt palka küsima või tööandjad naisi töötajatena rohkem hindama. Ilmselt on meeste ja naiste võrdse väärtustamiseni veel pikk tee minna, aga seda muutumisprotsessi tuleb aktiivselt toetada,” rääkis Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam möödunud suvel ERR-i uudisteportaalile.

Loe edasi ERRi 05.03.2011 uudisest

Aasia esiletõus maailmamajanduses on üldiselt teada, samas pole vastust küsimusele, mida see megatrend Eestile tähendada võiks. Aastase seiretöö mõte on panustada struktureeritud India-teadmise loomisesse Eestis ja pakkuda erinevate seminaride ja foorumitega aruteluplatvormi, et eeltoodud küsimusele Eesti ettevõtjate, ametnike ja otsustajatega üheskoos vastus leida.

Arengufondi seirejuht Kitty Kubo kommenteeris projekti tagamaid: “Eestis on teadmine India majanduse arengutest ja sellega seoses avanevatest võimalustest killustatud ja juhuslik. Samas on kindel, et India oma dünaamikaga saab Eesti ärksatele ettevõtjatele ja tehnoloogiaarendajatele pakkuda oluliselt rohkem, kui seda täna on teadvustatud. Seepärast on meist kaugemal aset leidvast kasvust osasaamiseks viimane aeg nende turgude tundmaõppimisega algust teha.”

Lisaks Eesti India-valmiduse tõstmisele, toimib projekt ka vastupidises suunas luues India ettevõtetele tunnetust Eestist ning teadvustades seda kui võimalikku investeerimissihti või koostööpartnerit Euroopas. “India globaalstel ettevõtetel on teadlikkus Põhjamaadest täitsa olemas, mida on näha näiteks kasvavast investeerimisaktiivsusest sealsetesse IT ettevõtetesse. Sellesse pilti tuleks nüüd ka Eesti mahutada,” avas Kitty Kubo India ettevõtete suunal tehtava töö vajalikkust.

Projektiga seoses kutsub Arengufond üles neid, kel India suunas tegutsemise vastu huvi või juba ka mõningane kogemus olemas, endast märku andma.

Eesti-India uuring panustab Eesti valitsusasutuste Aasia suunaliste tegevuseesmärkide täitmisse. Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava Made in Estonia näeb vajadust kaugete kiire kasvuga Aasia turgude osas eestlaste teadmisi ja oskusi arendada, ühtlasi on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel koostamisel pikaajaline Aasia strateegia. Samuti lisab taustatöö argumente otsusetegijatele Väliministeeriumis ja EAS-is otsustamaks Eesti majandushuvide esindatuse aktiivsuse üle Indias.

Lisainfo:

Eesti Arengufond: seirejuht Kitty Kubo, tel 6161 061, kitty.kubo@arengufond.ee

India saatkond Helsingis: suursaadik A. Manickam, amb.helsinki@mea.gov.in

Kaasamõtlemiseks:

* India kaheksat protsenti ületav majanduskasvuprognoos, tempokas linnastumine ja sissetulekute tõus teevad selle turu huvitavaks nii kaupadele- teenustele kui tehnoloogilistele lahendustele, millel potentsiaali pakkuda vastuseid kiire kasvuga seotud väljakutsetele. Prognooside järgi on on India aastaks 2025 maailma suuruselt viiest tarbijaturg, kus keskklass moodustab üle 40% elanikkonnast võrreldes tänase 5-6%-ga. Kusjuures erinevalt arenenud Euroopast on ostujõulise segmendi näol tegu peamiselt noorte, uutele tehnoloogiatele vastuvõtlike ja lääne-meelsete tarbijatega. India on maailma üks “noorim” riik, kus pea pool elanikkonnast on alla 25 aastased. Millist osa võiks India turg mängida Eesti ettevõtete laienemisstrateegiates?

* India on maailma üldise taledinappuse kontekstis oaasiks, kuhu teadlaste ja inseneride arvukus globaliseerumise trendist kasu lõigata oskavaid ettevõtteid Läänest tegutsema tõmbab. Rahvusvaheliste uuringute järgi peavad Lääne ettevõtted Indiat parima kulu-kvaliteedi suhtega T&A tegevuse sihtkohaks Aasias. Kas India saaks kahaneva rahvastikuga, vananevale ja inseneripõuas Eestile olla üks osa lahendusest?

* Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et Indiast nagu ka mujalt kasvavast Aasiast on esile tõusmas nn uued globaalsed liider-ettevõted, kes oma haaret ka mujal maailmas, sealhulhas Europas jõuliselt laiendavad. Kas ja millised välisinvesteeringute hankimise võimalused võivad siin Eesti jaoks peidus olla?

Allikas: Arengufondi 03.03.2011 pressiteade

Foto: ERR

Tallinna Lauluväljaku klaassaalis toimub teisipäeval, 21. detsembril konverents „Kuidas hinnata Eesti edu“, kus tuntud arvamusliidrid ja majandustegelased arutlevad Eesti üleminekuajal saavutatu ja uute arengueesmärkide üle.

Konverentsiga tehakse viimane austusavaldus Eesti kroonile, mis on olnud meie ligi kahekümneaastase iseseisvusaastaga saavutatud edu tugisambaks ja sümboliks.

Muuhulgas püütakse leida vastuseid küsimustele – kuidas hakkame uuel aastakümnel hindama oma edusamme, millised on Eesti uued arengueesmärgid ning kuidas kasvatada meie inimvara?

Konverentsil osalejate ja avalikkuse poole pöördub kõnega Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Järgnevas kahes paneeldiskussioonis arutlevad Eesti Panga president Andres Lipstok ja endine president Vahur Kraft, rahandusminister Jürgen Ligi, Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik, Eesti Panga nõukogu endine esimees Mart Sõrg, endine peaminister Tiit Vähi. Samuti tuntud arvamusliidrid põllumees ja kalakasvataja Hans Kruusamägi, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, muusikaprodutsent Kadri Tali, ettevõtja Olari Taal ja Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov.

Konverentsi algatajateks on Eesti Koostöö Kogu, Eesti Pank, Eesti Pangaliit ja Rahandusministeerium. Konverentsi avab lastekoor Ellerhein.

Konverentsist osavõtt on kutsetega, kuid konverents on jälgitav Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel online’is, vt www.kogu.ee või otse.err.ee/eri.

Ajakava

Austusavaldus Eesti kroonile

Konverents „Kuidas hinnata Eesti edu ”

21. detsember 2010, Lauluväljaku Klaassaal

12.30-13.00 Kogunemine ja registreerimine

13.00 -13.25 Tervitused

13.25-13.45 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne

13.45-15.15 I paneel: Eesti kroon – meie hüppelaud ja üleminekusümbol

Panelistid: Vahur Kraft, Jürgen Ligi, Andres Lipstok, Jaan Männik, Mart Sõrg, Tiit Vähi

Moderaator: Rein Minka

15.15- 15.45 Kohvipaus

15.45- 17.15 II paneel: Kuidas hinnata Eesti edu – vaade tulevikku

Panelistid: Hans Kruusamägi, Marju Lauristin, Olari Taal, Kadri Tali, David Vseviov

Moderaator: Peep Mühls

17.15-17.30 Kokkuvõte: Dmitri Rõbakov ja Jüri Raidla

Allikas: korraldajate 20.12.2010 pressiteade