„“Hea nõu lastega peredele“ on osutunud väga oodatud võimaluseks saada advokaatidelt professionaalset nõu pereõiguse vallas ning ainuvõimalik tee on projekti jätkamine. Selleks on advokaadid oma nõusoleku ka andnud. Tänaseks on nõu saanud ligi 350 inimest ja kõik need juhtumid on ühtlasi vaadeldavad kui võimalikud riigi õigusabi juhtumid, millele riik oleks nõustamiseks raha eraldanud, kuid mis tänu projektile said advokaatide poolt nõustatud pro bono ehk tasuta. Samas on mõnest juhtumist edaspidi saanud kohtuasi, kasutades ka riigi õigusabi võimalusi,“ ütles advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg.

Voltenberg lisas, et Lastekaitse Liit ja Advokatuur peavad oluliseks ka lastekaitsealase teabe, eeskätt õiguslike teadmiste, laiema auditooriumini viimist. Samuti leidsid pooled, et advokaadid võiksid senisest veelgi aktiivsemalt osaleda lastekaitse teemasid ning perekonnaõigust ja sellega kaasnevaid küsimusi puudutavate seaduste, eeskätt nende eelnõude, mh uue lastekaitse seaduse, väljatöötamisel ja arutelul. Advokatuur jätkab ka Lastekaitse Liidu poolt väljaantava ajakirja „Märka Last“ toetamist – seda nii rahaliselt kui advokaatide poolt artiklite kirjutamisega õiguslikel teemadel.

MTÜ Lastekaitse Liit juht Alar Tamm rõhutas, et Lastekaitse Liit peab projekti jätkumist väga vajalikuks ning hindab kõrgelt Eesti Advokatuuri panust laste heaolu tagamisel. „Projekt “Hea nõu lastega peredele“ on heaks näiteks ja eeskujuks eri sektorite vahelisest efektiivsest koostööst.“ lisas Tamm.

2010. aastal nõustati kokku 165 inimest ning tänavu on Tallinnas nõustamisi läbi viidud 126 ning Tartus 42 korral. Kokku on „Hea nõu lastega peredele“ raames seni nõustatud ligi 350 inimest.

Valdav enamus nõustatavate probleemidest on seotud vanemate õiguste ja kohustustega laste suhtes, nagu näiteks lapse hooldusõiguse, elukoha ja elatisraha sissenõudmisega seonduv; teemaks on olnud ka isade õigused.

2011. aastal on abivajajaid nõustanud 12 advokaati: Tallinnas vandeadvokaadid Eva Tibar-Šuvalov, Maria Mägi, Maire Arm, Helina Luksepp, Ene Mõtte, Piret Simm, Ene Ahas; vandeadvokaadi vanemabid Kairi Pobbul, Helen Hääl ja Helen-Lumelille Tomberg; vandeadvokaadi abid Senny Pello ja Veronika Aunpu. Tartus nõustavad vandeadvokaadid Li Uiga ja Marian Priks.

Nõustamine keskendub perekonnaõigusele, mille alla kuuluvad näiteks laste õigused, vanemate kohustused suhetes lastega, samuti õigused ja kohustused erinevates peremudelites, üksikvanema õigused ja muud teemad. Nõustamine hõlmab ka perekonnaõigusega otseselt seonduvaid õigusvaldkondi. Nõustamisel tutvustatakse ka riigi õigusabi olemust ja pakutavaid võimalusi ning vajadusel abistab advokaat abitaotluste vormistamisel.

Nõustamise koht ja kontaktandmed:

Advokatuuri nõustamispäevad toimuvad Tallinnas kolmapäeviti kell 15-18 Lastekaitse Liidu infokeskuses Tallinnas, aadressil Tõnismägi 3, eelregistreerimisega telefonil 6418486.

Allikas: Advokatuuri 01.12.2011 pressiteade

Foto: www.dadsrights.com

Pühapäeval on isadepäeva puhul lipupäev, mil Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Isadepäevaga austatakse isasid ja tähtsustatakse isade rolli laste kasvatamisel. Isadepäev on kõigi isade ja nende perekondade ühine tähtpäev.

Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Lipupäevad on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev 3. jaanuaril, Tartu rahulepingu aastapäev 2. veebruaril, iseseisvuspäev 24. veebruaril, emakeelepäev 14. märtsil, Euroopa päev 9. mail, emadepäev maikuu teisel pühapäeval, Eesti lipu päev 4. juunil, üldriiklik leinapäev 14. juunil mil lipp heisatakse leinalipuna, võidupüha 23. juunil, jaanipäev 24. juunil, taasiseseisvumispäev 20. augustil, teadmistepäev 1. septembril ning isadepäev novembrikuu teisel pühapäeval. Lipud heisatakse ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päeval ning Euroopa Parlamendi valimise päeval.

Igaühel on õigus heisata soovi korral lipp ka muudel päevadel, järgides Eesti lipu seaduse sätteid ning head tava.

Allikas: BNS, 12.11.2011

Kogu heaoluühiskond, eriti aga Eesti, elab eksperimentide ajastul. Kahtluse alla on seatud praktiliselt kõik, mis üht rahvuskultuuri on ajaloos alal hoidnud. Alates mõtteviisist, religioonist, kunstiloomingust, haridusest, tervishoiust ning lõpetades majanduse ja meelelahutusega – kõigis eluvaldkondades muutub kõik enne, kui muutuste viljad küpsevad ja tunnistust annavad, kas tegemist on hea või halva asjaga. „Hinnake puud tema viljadest!“ ütleb õpetussõna.

TriaLogos kutsub hetkeks aega maha võtma ning vaatlema, mis toimub seespidiselt ja ümberringi.

Teema PEREKOND on väga mitmekihiline: on ju mõttekaasluses tihtipeale tugevam side kui füüsilises kooselus. Ka meistrite tsunft sarnaneb perekonnale, kus ametioskust põlvest põlve edasi pärandatatakse.

Perekonna all on tänini mõistetud keskkonda, mille kaudu maailm uueks luuakse. Seda nii vaimses kui füüsilises mõttes. Kui see keskkond saab rikutud ja oma funktsiooni ei täida, ei ole inimkonnal tulevikku. „Ja mis sellest!“ ütlevad paljud…

Me kutsume kaasa mõtlema, koos mõtlema ja mitte niisama, vaid eesmärgiga. Eesmärgiga elada!

Vaata festivali kava ja loe lisaks festivali kodulehelt www.trialogos.ee

Tähtpäev aitab lastel saada teadlikumaks sellest, millist tugevust, teadmisi ja elutarkust vanavanemad pakkuda suudavad ning peaks tihendama põlvkondadevahelist suhtlemist.

2010. aasta jaanuaris võttis riigikogu 81 poolthäälega vastu otsuse lisada vanavanemate päev riiklike tähtpäevade nimistusse. Vanavanemate päeva tähistatakse septembri teisel pühapäeval ja eelnõu algataja valis selle päeva põhjusel, et ka emade- ja isadepäeva tähistatakse just kuu teisel pühapäeval.

Vanavanemate päeva tähistatakse ka mujal maailmas.

Loe edasi ERRi 11.09.2011 uudisest

Foto: www.parentsconnect.com

Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond ootab kõikide heade inimeste abi elutähtsa abivahendi- loote tsentraalse jälgimise süsteemi – soetamiseks. Tegemist on ainulaadse järelevalvesüsteemiga Eestis, mis võimaldab ämmaemandatel ja arstidel loote seisundit väga täpselt jälgida ja seda sünnitajat mitte liigselt segades.

„Lapse sünd on imeline hetk. Enamuse jaoks kulgeb sünnitus loomulikult, kuid on ka neid peresid, kelle beebide elu ja tervise päästmiseks tuleb osutada asjatundlikku abi. Väga oluline on jälgida sünnitegevuse käigus ema ja lapse seisundit parimal võimalikul moel, samas aga sekkumata seejuures liigselt sünnitusse,“ rääkis Pelgulinna Sünnitusmaja sünnitusosakonna juhataja doktor Jana Klementsov. „Loote tsentraalse jälgimise süsteem on oluline abivahend mitte ainult probleemsete sünnituste, vaid kõikide sünnituste puhul, sest kunagi ei või teada, millise pöörde võib võtta ka üks täiesti normaalselt alanud sünnitus.“

Loote tsentraalse jälgimise süsteemi abil saadav info võimaldab hinnata abi andmise vajadust ja operatiivselt reageerida, et vältida loote hapnikupuudusest tekkida võivaid tõsiseid tervisekahjustusi. Samuti võimaldab saadud info ära hoida ebavajalikud kirurgilised sekkumised sünnituse kulgu.

Loote tsentraalse jälgimise süsteemi maksumus on 51.129 eurot.

Helistades telefonil 9006000 saab annetada 5 eurot ja numbril 9006100 annetad 10 eurot.

Samuti saab teha annetusi SA Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi pangakontodele 221014760940 (Swedbank) ja 10220049001018 (SEB).

Üheskoos on lihtsam seista selle eest, et sünnihetkest saaks uue ilmakodaniku terve elu ilus algus!

Aita alustada elu!

Allikas: Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi 07.07.2011 pressiteade

Foto: www.katoliku.ee

Riia peapiiskop kardinal Pujats (fotol) heidab valgust homoseksuaalsuse küsimusele, osutab parimatele vahenditele võitluses selle patuse praktika vastu ning selgitab põhjusi, miks ta sellega võitleb.

1984. aastal, olles veel tavaline preester, kuulutas KGB kardinal Pujatsi persona non grataks ja ta viidi toonase kommunistliku režiimi poolt üle ühte Läti maakogudusse. Ainuüksi sellest piisab näitamaks, miks katoliiklased teda tänapäeval palavalt armastavad.

Sündinud 1930. aastal Navirenis, ordineeriti ta preestriks 1951. aastal. Ta õpetas kunstide ja liturgia ajalugu Riia seminaris.

Loe edasi portaalist De Civitate

Paavst kordas Zagrebi hipodroomil peetud vabaõhumissal katoliku kiriku seisukohta abordiküsimuses ja tõstis esile traditsioonilised pereväärtused.

Kümned tuhanded inimesed hakkasid öisest äikesetormist poriseks muutunud väljakule saabuma juba varavalges.

Katoliiklased moodustavad 90 protsenti Horvaatia elanikkonnast, sestap kujunes vabaõhumissa paavsti kahepäevase visiidi kõrghetkeks.

Allikas: BNS, 05.06.2011

Justiitsminister Kristen Michali sõnul kehtivad Eestis juba ligi neli aastat lastega töötamise piirangud, mille eesmärgiks on tagada, et lastega vahetult kokku­puuteid eeldavatele kutsealadele ei satuks tööle inimesed, kes on süüdi mõistetud lastevastastes seksuaalkuritegudes.

„Selleks on tööandjatele ette nähtud kohustus kontrollida karistusregistrist iga kord, kui nad uut õpetajat, lasteaia- või laagrikasvatajat palkavad, kas ta on sellistes kuritegudes süüdi mõistetud. Kui lapsega seotud tööle võetakse aga isik, kellel seadusega on keelatud lastega töötada, siis saab tööandjat ka karistada. Parem oleks siiski, kui selleni ükski juhtum ei jõuaks ja see meeldetuletus püsiks meeles kõigil 365 päeva aastas, mitte vaid lastekaitsepäeval,“ rõhutas justiitsminister.

„Samuti on selline taustakontrolli võimalus olemas ka lapsevanemal, kui tal on selleks õigustatud huvi. Õigustatud huvi on olemas eelkõige juhul, kui laps viibib inimese järelevalve all ilma vanema juuresolekuta – näiteks suvelaagris, huviringis, trennis või lapsehoidja juures. Selleks saab ta teha vastava päringu karistusregistrisse, kust saab isiku eelneva seksuaalkuritegudes karistatuse kohta jah või ei vastuse,“ selgitas Kristen Michal.

Päringu saab teha aadressil www.politsei.ee/et/teenused/karistusregister/

Alates järgmisest aastast muutuvad karistusregistri andmed (va alaealisena toime pandud kuriteod ja arhiiviandmed) kõigile avalikuks.

Samuti juhtis minister hiljuti palju kõneainet tekitanud hooletusse jäetud laste juhtumi valguses tähelepanu, et igal inimesel kaaskodanikuna ja eriti lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel on kohustus hädasolevat last märgata ja sellest lastekaitset ja politseid teavitada. Kõigil on selleks võimalik, soovi korral ka anonüümselt, helistada lasteabitelefonile numbril 116111.

Allikas: Justiitsministeeriumi 01.06.2011 pressiteade

Foto: www.kim.ee

Kaitseväe orkester (fotol) annab pühapäeval kaks emadepäeva kontserti, ühe Kanepis ja teise Vastse-Kuustes. Ajateenijate ansambel Laul jätta! esineb emadepäeval Moostes.

„Kevadtorm suunab meid igal aastal emadepäeval Eesti kenadesse küladesse, kus anname kontserte. Emadepäevade kontserdid on ilus traditsioon,“ ütles kaitseväe orkestri ülem kolonelleitnant Peeter Saan. „Sajad Lõuna-Eesti noored mehed on homsel emadepäeval õppusel kaevikutes või rünnakul ega ei pääse emadele lilli viima. Kaitseväe orkester annab kontsertidega edasi musikaalse emadepäeva tervituse kogu kaitseväelt.“

Kaitseväe orkester esitab kontsertidel meeleolumuusikat. Repertuaar on rõõmus ja kevadine, mis hõlmab poppi, svingi, palasid muusikalidest ja operettidest, aga kindlasti ka sõjalist marssi. Orkestri ajateenijate ansambel esitab muusikat rahvusliku rokigigandi Ruja repertuaarist kuni regilaulu ja Valgre lauludeni välja.

„Sõdurid on metsas õppusel ja mõtlevad ikka kodu peale. Emadepäeval on nad päris kindlasti mõtetega oma ema juures. Meie oma esinemisega väljendamegi neid tundeid, mis sõdureid metsas emadepäeval valdavad,“ sõnas ansambli Laul jätta! laulja Vahipataljoni ajateenija reamees Gert-Heiko Kütaru.

Pärast emadepäeva kontserte on kaitseväe muusikuid võimalik näha ja kuulata veel. 13. mail esineb kaitseväe orkestri ajateenijate ansambel Laul jätta! õhtul Tilsi külapeol ning päeval antakse mitu kontserti eri paigus Kevadtormil osalejaile. Laulvaid ajateenijaid saab näha ka 14. mail, kui koos kaitseväe orkestriga astutakse üles Ridalis Laheda küla päevadel. 20. mail osaleb kaitseväe orkester meestelaulu päeval Haaslavas ja esitab koos Tartumaa meeskooridega ka koorilaulu klassikat.

Allikas: Kaitseväe Peastaabi 07.05.2011 pressiteade

Aleksander Eller, Ema ja laps. Reljeef, 1930ndad (www.e-kunstisalong.ee)

Pühapäeval kell 12 algab Emadepäeva kontsert Estonia kontserdisaalis. Traditsiooniliselt toimub Raekoja platsil Emadepäeva kontsert „Kingi emale üks kena päev“, kell 14 algaval tasuta kontserdil esinevad Tanel Padar & The Sun, Maarja, Jäääär, Maire Eliste laululapsed ja noorteansambel Chillin. Avatud on ka meisterdamise töötoad.

MTÜ Tallinna Noorteklubi Kodulinn korraldab aga Kodulinna majas emadepäeva peo Kesklinna eakatele, üritus algab keskpäeval. Mustpeade Majas algab kell 17 kontsert „Cardinals – Emadepäeva Gregorian“ ning kell 18 KUMU auditooriumis Maire Eliste Laulustuudio kontsert „Tibukese unenägu“.

Samuti kell 18 Nõmme kultuurikeskuses algaval põneval kontserdil esineb suurekoosseisuline svingorkester, esitamisele tuleb emadele pühendatud muusika.

Kell 19 saab kuulata Rootsi Mihkli kirikus kontserti „Barokiaja emadepäev“. Esinevad Teunis van der Zwart (Holland), Corelli barokkorkester, Teele Jõks ja Andreas Väljamäe.

Allikas: Raepress, 06.05.2011

Foto: www.gardensablaze.com

Alljärgnev ülevaade Emadepäeva ajaloost ja kommetest on avaldatud Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaasis Berta, mis asub veebiaadressil www.folklore.ee/Berta.

Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati, kes selle populaarsusele kaasa aitasid ja miks nad seda tegid. Päeva sõnumiks on, et lapsed ja abikaasad tänavad emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest. Esimest korda korraldas oma ema auks Udernas 1922. aasta suvel piduliku emadepäeva Helmi Mäelo, Eesti tuntumaid karskustegelasi. Eeskuju sai ta Viiburis nähtud pidustustelt. Emadepäeva korraldades mõtles ta oma lasterikkale emale, keda selle tõttu sugugi kõrgelt ei hinnatud: “Ma ei julge kinnitada, kuivõrd üldine see oli, kuid Udernas valitses lasterohkust halvustav meeleolu. Suurt lastekarja peeti vaesuse ja rumaluse märgiks. Jõukamatel ja targematel oli hoopis vähem lapsi.”

Järgmise aasta maikuu kolmandal pühapäeval korraldas ta koos naiste karskusseltsi juhataja Helmi Põllu ja paljude sõsarseltside toetusel emadepäeva peaaegu 20 kohas. Sellest alates hakati koostama juhendeid päeva läbiviimiseks, näidiskõnesid ja pakkuma sobivat repertuaari esinemiseks. Emadepäev muutus tänu seltside ja koolide toetusele kiiresti populaarseks, seda toetasid ka kohalikud kirikud. Algatajad kontrollisid päeva tähistamist aga lausa ankeetküsitlusega.

1928. aastast hakati emadepäeva tähistama hoopis maikuu teisel pühapäeval, nagu see on tavaks ka Ameerikas, kust kogu tähtpäev alguse sai. 1935. aastast juhtis emadepäeva tähistamist juba Riiklik Propagandatalitus ning Rahvakultuuri ja Rahvahariduse Nõukogu. Aktused ja üritused muutusid ametlikuks ja väga pidulikuks. Näiteks 1938. aastal võttis Eesti Vabariigi president emadepäeval Kadrioru lossis vastu lasterikkaid emasid. Teiste seas ka 11 lapse ema Helmi Põllu, uue tähtpäeva juurutaja. Tollased ametlikud vastuvõtud Tallinnas olid suursündmuseks, sest vastuvõtule kutsutud emad said sel puhul tasuta pealinna sõita, neile korraldati pidulik lõuna ja kontsert teatris Estonia.

Alles 1936. aastal hakati propageerima emadele kingituste tegemist, sh metsalillede kinkimist, neile laulmist, spetsiaalsete karskusseltsi poolt kujundatud ja valmistatud emamärkide ostmist. Teatrites, raadios ja kinos hakati päeva tähistama vastava kavaga.

Emadepäeva tähistamine ja emadus olid Teise maailmasõja eel ja ajal paljudes Euroopa riikides eriliselt hinnatud. Rõhutati, et on tarvis rohkem lapsi, emadus tõsteti omaette väärtuseks. Sõja-aastatel emadepäeva sõnum teisenes, sest paljud emad vajasid kaotatud laste ja perekondade tõttu tröösti.

Nõukogude ajal emadepäeva riiklikult ei tähistatud ja nii sai sellest tõeline perepüha, kus kõik sõltus üksnes perekonnast. Ehk just seetõttu, et riik püüdis emadepäeva maha salata, muutuski see päev perekonna tähtpäevakalendris nii oluliseks. Paljudes peredes viidi maikuu teisel pühapäeval emale lilli ja täiskasvanud lapsed sõitsid vanemaid vaatama. 1920. aastate lõpu soovitus – kinkida emadele metsalilli – muutiski püha erinevaks neist tähtpäevadest, millal kingiti kalleid kultuurlilli. Muidugi polnud emadepäeva tähistamine juurdunud kõigis peredes, sest oli ju varem päeva tähistatud riiklikult ja peretraditsiooni hakkas see alles juurduma. Seetõttu asendus emadepäev tihti naistepäevaga, mis polnud otseselt seotud laste saamise ja emadusega ning võimaldas pidupäeva kõigile täiskasvanud naistele, kuid ka tütarlastele, sest naistepäev täitis omal kombel ka valentinipäeva ülesandeid. Erinevus oli selles, et lilli ja maiustusi kinkis ikkagi noormees tütarlapsele, mitte lemmik lemmikule või sõber sõbrale, nagu see on heaks tavaks sõbrapäeval.

1988. aastal tähistati Eestis emadepäeva üle pikkade aastate avalikult taas mai teisel pühapäeval. Sellest alates on see uuesti aina rohkem riiklik ja koolipüha. Koolides, lasteaedades, teatrites, maa- ja linnavalitsustes toimuvad ametlikud aktused ja kontserdid, kirikutes tähtpäevajumalateenistused. Päeva riiklik tähistamine on hakanud vähendama emadepäeva kui perepüha tähtsust, sellest on saanud emade ja naiste ametliku austamise päev.

Eesti Naisliit annab alates 1998. aastast välja aasta ema tiitlit. Koos tiitliga saab autasustatu metallikunstnik Tiiu Aru kujundatud medali. Tiitli võib saada Eesti Vabariigi kodanik, kelle peres kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks last. Aasta Ema peab pälvima tähelepanu ja tunnustust ka oma ametitöös. /…/

Mitmel pool on sel päeval hakatud surnuaial küünlaid süütamas käima. Sellisena on emadepäev asendamas muid pühasid, mil külastati vanemate haudu.

Lilled, kaardid ja kingitused

Õpetajad suunavad lapsi kaarte valmistama ja juhendavad, kuidas päeva kodus tähistada, ema abistada, vabastada ta kodutöödest jne. Uuem komme on, et just mehed toovad oma abikaasale lilli ja kingitusi. Selle kõige poolest on tänane emadepäev sarnane endise naistepäevaga. Tõepoolest on lastel tavaks ise koristada ja küpsetada, eeskätt katta kaunis laud, kinkida lilli ja väikesi meeneid. Eriliseks kingituseks emale ongi tavalistest askeldustest vaba päev.

Paljud pered kingivad aga endiselt metsalilli, mis aina enam on hakanud asenduma kultuurlilledega. Siiski pole meil levinud emadepäevale tunnuslike nelkide kinkimine, eelistatakse pigem roose.

Saadetakse ka kaarte ja e-kirju, kuid kaartide saatmine ei ole kindlasti nii populaarne kui varasemate pühade või isegi omaaegse naistepäeva puhul. Vahva on aga see, et valmistatakse ise õnnitluskaarte, mis on erinäolised ja individuaalsed. Tasahaaval juurdub tava emadepäeval vanemaid külastada või vähemalt emale helistada, saata sõnum või meil.

Toidud

Nagu uuematel tähtpäevadel on ka emadepäeval kombeks valmistada pidulikumaid toite ja panna lauale kooke, enamasti ka tort.

Mida mujal tehakse

Emadepäeva tähistatakse paljudes Euroopa ja Aasia maades, samuti Austraalias. Erinevates maades on emadepäeval oma tähistamisviis ja eellugu. Kõigi tähtpäevade puhul on tava otsida selle ajaloolist eeskuju, nii ka selle tähtpäeva puhul. Emadepäeva on seostatud antiiksete naisjumaluste austamisega (kreeka Rhea, kes on mitmete jumalate ema; rooma Kybele pidustused, mida tähistati kolm päeva mängude, maskeraadi ja pidulike rongkäikudega.

Inglismaal tähistati 17. sajandil ja hiljem emakirikupäeva paastu neljandal pühapäeval. Emadele anti pisikesi kingitusi ja küpsetati eriline kook. Kaugemal elavatel lastel (teenijad, farmitöölised, käsitöölised, linnasiirdunud) oli tavaks sõita kinkide ja koogiga koju vanemaid vaatama ja minna nendega nn emakirikusse. Komme polnud kunagi kogu Inglismaal levinud, kuid püsis sellisena eriti maa lääneosas 20. sajandini. Siis hakkasid tava toetama kohalikud vaimulikud, kes jagasid lastele lilli ja kooki koju emale viimiseks. Teise maailmasõja järel juurdus Inglismaal ameerika emadepäeva kombestik, kuid päeva tähistatakse endiselt paastu neljandal pühapäeval. Kuigi kohalikud kombed on muutunud, on säilinud näiteks traditsioon perekonnaga kirikusse minna. Muidugi kingitakse sel päeval lilli, maiustusi, torti ja saadetakse kaarte nagu igal pool mujalgi, tänaseks on emadepäev üpris kommertsialiseerunud püha.

Mujal Euroopas hakati emadepäeva pühitsema Esimese maailmasõja ajal või selle järel, eeskätt aastal 1913.

USAs sai emadepäev alguse 1872. aastal, kui tuntud kirjanik Julia Ward Howe (kel endal lapsi polnud) tegi ettepaneku emadepäeva tähistamiseks ja alustas ka vastava kampaaniaga. USAs said ju umbes sellel ajal alguse muudki uued pühad.

Emadepäeva traditsiooni loomisel oli aga temast edukam Anna Jarvis, kes aastal 1907 viis Lääne-Virginias Graftonis läbi tseremoonia oma kahe aasta eest surnud ema auks. Anna Jarvise lasterohke ja hakkaja ema oli püüdnud oma eluajal luua nn ema sõpruse päeva, et saada jagu kodusõja järelmõjudest, kuid idee ei levinud. Tütre kampaania emade austamise riikliku tähtpäeva loomiseks aga õnnestus. Koos toetajatega kirjutas ta ministritele, ärimeestele ja poliitikutele märgukirju ja palus toetust. Nad olid edukad, nii et 1910. aastal tähistati Lääne-Virginias esimest korda uut püha, mis levis kohe ka teistesse osariikidesse ja 1914. aastal kuulutas president Wilson maikuu teise pühapäeva emadepäevaks. Selle järel sai emadepäevast ülimalt kiiresti kogu riigis tähistatav püha.

Anna Jarvis pidas valgeid nelke ema sümboliks, sest nelgid tähistavad emaarmastust, puhtust ja omakasupüüdmatust. Tänaseks on saanud tavaks viia valgeid nelke ema hauale ja punaseid kinkida elavale emale.

Ameerika emadepäeva ajaloo poolelt tuleks lisada, et edukalt päeva algatanud Anna Jarvis kibestus seevõrra emadepäeva kommertsialiseerumise üle, et alustas 1923. aastal kohtuhagi emadepäeva tähistamise lõpetamiseks. Mõistagi oli võimatu peatada selleks ajaks väga paljudes riikides ametlikult tähistatavat päeva. A. Jarvis arreteeriti ja ta viibis mõnda aega arestikambris, süüdistatuna emade rahu häirimises. Lisagem veel, et emadepäeva algatajagi ei abiellunud kunagi ja tal polnud endal lapsi. Ta suri 1948. aastal, nägemata püha aina suurenevat kaubanduslikku külge ja seda, kuidas see 1950. aastatest alates on muutunud üheks laiemalt tähistatavaks päevaks.

Ameeriklaste emadepäeva kinkideks on tüüpiliselt lilled, küünlad ja kaardid. Samuti peetakse tohutult telefonikõnesid, sest vahemaad on suured ja lapsed liiguvad vanematest üha kaugemale.

EL-is keskmiselt sünnib ühe naise kohta 1,6 last. Eestis on see näitaja pisut üle keskmise – 1,62, Leedus natuke madalam – 1,55.

Euroopa Liidu madalaim sündimus on Lätis, kus sünnib ühe naise kohta keskmisel 1,31 last – pisut vähem kui Ungaris ja Portugalis (1,32) ning Saksamaal (1,36).

Kõige rohkem lapsi sünnib EL-is ühe naise kohta Iirimaal (2,07), Prantsusmaal (2,00), Suurbritannias (1,96) ja Rootsis (1,94).

Eurostati analüütikud kasutasid iga liikmesriigi 2009. aasta andmeid; Itaalia, Suurbritannia ja kogu EL-i näitajad pärinevad 2008. aastast.

2003. aastaga võrreldes on EL-is tervikuna ja kõigis riikides peale Luksemburgi, Malta ja Portugali laste arvu näitaja ühe reproduktiivses eas naise kohta tõusnud.

Allikas: BNS, 02.04.2011

Samalaadsed meeleavaldused leidsid aset ka Barcelonas, Oviendos, Zaragozas ja Las Palmases.

Meeleavaldajate hinnangul on praegu kehtiv seadus liialt liberaalne.

Eelmisel aastal valitsuselt heakskiidu pälvinud seadus võimaldab naistel alates 16 eluaastast teha aborti kuni 14. rasedusnädalani, ning kuni 22. nädalani, kui rasedus seab ohtu ema tervise või kui loode on väärarenenud. Abort on võimalik ka pärast 22. rasedusnädalat, kui lootel avastatakse mõni raske või ravimatu haigus.

Allikas: BNS, 27.03.2011

Kogupereüritusele on oodatud osalema eesti ja vene põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased ning nende vanemad – kõik, kes tunnevad huvi erinevate kultuuride vastu.

Üritus on pühendatud kevadele ja sõprusele ning koosneb kontserdist ja loomingulistest õpitubadest, kus saab meisterdada erinevaid kevadkaunistusi. Kontserdil räägime kevadistest pidupäevadest, mida tähistatakse erinevates maailma paikades – läbiv mõte on see, et erinevates kultuurides on palju sarnast, kuid on ka huvitavaid erinevusi, mida tuleks väärtustada.

Idee sai alguse 2010. aasta kevadel, kui Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus kutsus kokku venekeelsete noorsootöötajate töörühma. „Koostöö eesmärgiks seati vene keelt kõnelevate noorte tõhusam kaasamine Tartu kultuuriellu. Pühapäeval etenduv kontsert koos õpitubadega ongi ühise töö tulemuseks,“ teatab üks kevadkontserdi projektijuhtidest Julia Barsukova.

Kontserdil astuvad üles noored Tartu Annelinna Gümnaasiumist, Armeenia Pühapäevakoolist „Maštots“, kultuuriühingust „Päikesekiired“, Tantsu- ja Moekoolist „GaLeRii“, Vanemuise Tantsu- ja Balletikoolist, laulustuudiost „Fa-Diees“, flamenko- ja kõhutantsustuudiost „Duende“ ning Tartu Kommertsgümnaasiumist.

Kontserdi korraldavad Eesti UNESCO Noorte Ühendus (Estonian UNESCO Youth Association või EUYA); Tartu Annelinna Gümnaasium; Armeenia Pühapäevakool „Maštots“ ja loomingukeskus „Jänkupere“.

Projekti põhitoetajaks on Tartu linn.

Lisainfo: euya.ee/kevadkontsert

Allikas: EUYA 10.03.2011 pressiteade

Foto: www.tallinn.ee

23. jaanuaril avab Kadrioru Park uksed taas imelisse lumemaailma.

Kui tuleb talv ning maha on sadanud lumi, ootavad kõik väikesed ja suured sulailma. Selle saabudes kerkivad nagu võluväel aedadesse-õuedesse ning parkidesse lumememmed. Iga lumememm on omamoodi fantastiline kunstiteos ja iga lumememme meister omamoodi kunstnik, kelle materjaliks on taevane lumi. Igaühel oma nägu, tegu, iseloom ja jutustada oma lugu. Kes on pannud porgandi ninaks, kes ämbri pähe, kes luua kätte, kes on teinud sütest silmad ning suu – fantaasiat tegijatel jätkub. Mis võiks olla veel parem kui muinasjutulise talveilmaga sõprade, õdede-vendade ning ema-isaga õues lumememme meisterdada!

Pühapäeval toimuvale lumememmede meisterdamisele registreerus mõne päeva jooksul üle 40 võistkonna. Registreerunute seas oli koole, peresid, lasteaedu ja sõpru, kes lihtsalt tahavad lõbusalt aega veeta lumes. Võrreldes eelmise aastaga, kui valmistati kokku 27 imelist lumememme, on üritus kogunud kõvasti populaarsust ja seda näitab ka osavõtjate huvi antud lumepeo vastu. Lumememmed jäävad kõigile imetlemiseks kuniks ilmaolud seda lubavad.

Registreerumine on lõppenud ning kõik osalevad meeskonnad saavad ennast näha Kadrioru Pargi kodulehel www.kadriorupark.ee. Kõigil osalejatel soovitame kohal olla 11.45 ning palume kaasa võtta võimalusel isiklikud meisterdamise vahendid.

Lumememmi saab imetleda Kadrioru pargis 23. jaanuari kella 15.00st.

Allikas: Kadrioru Pargi 12.01. ja 19.01.2011 pressiteated

Möödunud aasta detsembris esmakordselt toimunud omaalgatuslik ühisettevõtmine näitas, et kogukond koos kogudusega suudavad annetuste ja vabatahtlike abiga luua hoidva ja hooliva meelolu, ning anda seeläbi suurperedele jõudu tulla toime ka majanduslikult rasketel aegadel.

Tänase päeva seisuga on rahva annetustest kogutud 16 tuhat krooni. Lisaks on kingipakke tulnud kauplusteketist „Sõbralt-Sõbrale”, omapoolseid kingipakke on toonud ka paljud vallakodanikud. Ettevõtmise kogudusepoolse esindaja Piia Lihti sõnul pakitakse vabatahtlike abiga pühapäevaks valmis 60 kingikotti, milles kogu pere tarvis pühademaitselisi toiduaineid ja maiustusi, aga ka üllatusi ja lihtsaid, igas kodus vajalikke esmatarbeasju. „Soovime igapäevasest veidi enam pöörata tähelepanu abivajajatele meie ümber. Kinkepakk, mida ootame annetajatelt võiks olla just selline, mida iga kinkija ise sooviks saada, ” selgitas Piia Liht.

Aasta tagasi toimunud jõuluootusõhtul said paki 54 peret. Kohila jõuluootusõhtu on kutsetega, eeskava järel pakutakse teed ja piparkooke.

Jõuluootusõhtu kui kogukonna algatatud heategevusüritus oli möödunud aastal ka Raplamaa aasta teo nominent.

Ettevõtmist korraldavad Kohila baptistikogudus, kogukonna esindajad, kauplustekett „Sõbralt Sõbrale” ning vallavalitsus.

Allikas: Kohila valla 03.12.2010 pressiteade