Sotsiaalministeeriumi teatel on enamik rakenduskava 2009. aastaks planeeritud tegevusi ellu viidud ja rahva tervises võib täheldada positiivseid arenguid.

“Rahvastiku tervise arengukava tegevused on aidanud saavutada mitmeid positiivseid arenguid rahvastiku tervises. Möödunud aastal langes enneaegne suremus, vähenes liiklussurmade arv ja alkoholi tarbimine,” rääkis neljapäeval valitsusele arengukava 2009. aasta tegevusaruande esitanud sotsiaalminister Hanno Pevkur. “Meil on aga veel väga palju teha, et kasvaks inimeste teadlikkus sellest, kuidas hoida enda ja oma lähedaste tervist. Tänavune kuum suvi on kahjuks kaasa toonud murettekitavalt palju õnnetusi vees ja liikluses, mida oleks olnud võimalik vältida.”

Tervislike eluviiside propageerimise tulemusena vähenes 2009. aastal jätkuvalt alkoholi tarvitamine – 2008. aastal tarvitati puhast alkoholi 11,9 liitrit inimese kohta ja 2009. aastal 10,2 liitrit.

Elanikkonna tervist mõjutas möödunud aastal uus gripiviirus A/H1N1, millesse haigestus Eestis hinnanguliselt 9,2 protsenti elanikkonnast. Kokku registreeriti 21 gripiviiruse A/H1N1 põhjustatud surmajuhtu. Gripipandeemia kontrollimiseks koostati juhised tervishoiuteenuse osutajatele ja elanikkonnale.

Ravikindlustusega kaetus säilis 2009. aastal kõigile töötukassas arvel olevatele inimestele. Terviseõpetus integreeriti uutesse inimeseõpetuse ainekavadesse. HIV ja tuberkuloosi esmajuhud vähenesid võrreldes varasemate aastatega. Kärbetele vaatamata säilis elanike rahulolu tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavusega. Möödunud aastal jagati aktiiv- ja hooldusravi eurorahasid, valmistati ette ämmaemandate ja pereõdede iseseisva töötamise õiguse laiendamist ning digiretsepti käivitamist. Samuti tõsteti tubaka ja alkoholi aktsiisi, mis vähendasid tarbimist.

Negatiivse poole pealt pikenesid ravijärjekorrad ja ravimite käibemaks tõusis viielt protsendilt üheksale. Raviasutuste jaoks on negatiivne ka käibemaksu üleüldine tõus, sest nad ei saa seda tagasi. Hambaravihüvitised kaotati, kasvas tervishoiutöötajate valmidus minna välismaale tööle ning rahvatervise programmide rahastamine vähenes märgatavalt.

Tervishoiusüsteemi arendamiseks töötati välja üldpõhimõtted jätkamaks reformi haiglavõrgu optimeerimiseks. Riigikogus võeti vastu ravimi- ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadused, millega leevendati nõudeid apteekidele ning kehtestati õigusruum hinnalepete sõlmimise ja piirhindade kehtestamise kohustuseks 50-protsendilise soodustusega ravimitele.

Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 eesmärk on, et tervena elatav eluiga pikeneks aastaks 2020 meestel keskmiselt 60 (54,8 – 2009. a) ja naistel 65 (59 – 2009. a) eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga tõuseks meestel 75 (68,5 – 2008. a) ja naistel 84 (79 – 2008. a) eluaastani.

Järgmistel aastatel on kavas panustada viide peamisse valdkonda: sotsiaalse sidususe suurendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises, laste tervise parandamine, keskkonnatervise edendamine, tervislike eluviiside propageerimine ja riskikäitumise vähendamine ning tervishoiusüsteemi arendamine.

Allikas: BNS, 22.07.2010

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul saab kogumikus esitatu abil hinnata, mis on läinud hästi ja kus on vaja muutusi, et pakkuda neid toetusi ja teenuseid, mida inimesed täna vajavad. „Oli rõõmustav näha isade osakaalu kasvu vanemahüvitise saajate seas, milles näeme 2007. aasta seadusemuudatuse positiivset mõju. Nende valikute tegemisel olid abiks samalaadsed arvud ja analüüsid, mida võib ka uuest kogumikust leida,“ ütles minister.

Kogumikust saab muuhulgas teada, kui palju on meil töötajaid ja töötuid, milline on meie töökeskkond, kui palju ja mitu päeva olid inimesed haiglas ravil, kui palju töötab meil arste või õdesid, kuidas hindavad inimesed oma tervist ja arstiabi, milline on keskmine väljamakstud vanemahüvitise suurus, kui suur on meeste osakaal vanemahüvitiste saajate hulgas, kui palju on ööpäevaringseid hoolekandeasutusi, millised muutused on toimunud sotsiaalteenuste ja -toetuste kasutajate hulgas jne.

Kogumik pakub huvi kõigile, kes soovivad saada teavet Eesti ühiskonnas ja sotsiaalsektoris toimuvatest muutustest.

Näiteks saab välja tuua:

* 2008. aastal käis perearsti juures 70% 15-74-aastastest inimestest, väga rahul oli perearstiga neist 43% ja üldiselt rahul 49% ning rahuolematuid oli 5%. Keskmiselt käis iga inimene 2008. aastal arsti vastuvõtul 6,4 korda, sellest perearsti juures 3,2 korda.

* Kiire areng on viimastel aastatel toimunud koduõenduse teenuste kasutamises. Õendusalatöötajate koduvisiitide arv on võrreldes 2004. aastaga enam kui kolmekordistunud, ulatudes 2008. aastal 24 koduvisiidini 100 inimese kohta.

* Haiglate ravivoodite arv on 2008. aastaks võrreldes 2000. aastaga kahanenud 22%, samal ajal on tõusnud voodikäive ja lühenenud keskmine ravikestus. Hooldusravivoodite arv on vaadeldaval ajavahemikul oluliselt suurenenud.

* 2008. aasta lõpus oli ööpäevaringseid hoolekandeteenuseid osutavaid asutusi 177, nendest 6 asutust osutas teenust mitmele sihtgrupile.

* Ööpäevaringsel hooldamisteenusel viibis 2008. aasta lõpus ligi 8850 inimest, kellest 59% moodustasid täiskasvanute (eakad ja puudega inimesed) hooldamisteenuse kasutajad, kelle arv kasvab aastas ligi 200 inimese võrra.

* Psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele hoolekandeteenuste osutamine on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud. Kasv on toimunud avahooldusteenuste (toetavate teenuste) arvel, millest olulisim on igapäevaelu toetamise teenus (2008. aastal moodustas selle teenuse saajate osakaal 40% kõigist teenusekasutajatest).

* Ajavahemikul 2008/2009 langes aasta keskmine hõivatute arv ca 61000 võrra

* Töötute arv kasvas 2,5 korda ja saavutas kõrgeima taseme kogu iseseisvusaja jooksul

* Meeste osakaal vanemahüvitise saajate hulgas on olnud küll väga väike, kuid omab kasvutendentsi. Kui 2006. aastal moodustasid mehed vaid 1,7% kõigist isikutest, kellele hüvitis aasta jooksul määrati, siis 2007. aastal oli meeste osakaal hüvitisesaajate hulgas 3,9%, 2008. aastal – 6,5%.

* Aasta keskmine määratud vanemahüvitise suurus on kasvanud 6182 kroonilt 2006. aastal 9421 kroonile 2008. aastal

Väljaanne on koostatud peamiselt sotsiaalministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste kogutud ja töödeldud statistika põhjal, kuid kasutatud on ka Statistikaameti ja teiste asutuste andmeid ja uuringuid. Arvandmete kohta on esitatud ka kokkuvõtvad analüüsid ning joonised.

Kogumik on elektrooniliselt kättesaadav sotsiaalministeeriumi kodulehel (sealsamas leiab kogumiku ka vene ja inglise keeles).

Allikas: Sotsiaalministeeriumi 22.02.2010 pressiteade

Projekti eesmärgiks oli vähendada ülekaalulisust 10-15aastaste laste seas, võimaldada lõimumist teiste samaealiste noortega, propageerida ja viia praktikasse tervislikke eluviise noorte seas. Lisaks füüsilistele treeningutele pakuti projektis osalejatele ka psühholoogilist nõustamist nii koos vanematega kui ka iseseisvalt.

Esmakordselt valiti parimat noorteprojekti ka maakondlike noortekogude hulgas ning parimaks kuulutati Pärnumaa Noorte Liidu õpilasvahetuste projekt. Projekti raames on neli aastat järjest saadetud 9. klassi õpilased õppima üheks koolipäevaks teise gümnaasiumi 10. klassi. Projektiga antakse noortele võimalus otsuseid langetada mitte koolide pingeridade põhjal, vaid kogemustele ja tähelepanekutele tuginedes. Noored said võimaluse tutvuda erinevate gümnaasiumide plusside ja miinustega, erinevate kallakutega, valikainetega, kooli traditsioonidega, üldise õhkkonnaga ja reaalselt koolis toimuvaga. Projekti korraldavad õpilased õpilastele sooviga luua sarnane õpilasvahetuste traditsioon üle Eesti.

Parima Noorteprojekti valimise eesmärk on julgustada noorteühendusi korraldama projekte, mis oleksid suunatud laiemale avalikkusele. Konkursiga soovib ENL väärtustada aktiivset osalust, soodustada kogemuste vahetamist ning leida uusi innovaatilisi ideid. ENL on parimat noorteprojekti valinud juba alates liidu algusaegadest.

Parimat Noorteprojekti 2009 toetasid Kanal 2, Sukeldumine OÜ, Kuutsemäe Puhkekeskus, Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Rahvusringhääling, seiklusfirma 360 Kraadi.

Allikas: Eesti Noorteühenduste Liidu 10.12.2009 pressiteade

Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka. Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel joodi Eestis 2008. aastal inimese kohta ligi 12 liitrit absoluutset alkoholi, millega oleme Tšehhi järel teisel kohal ja edestame kõiki põhjamaade riike. Sellega ületame kahekordselt Maailma Terviseorganisatsiooni poolt määratletud piiri 6 liitrit elaniku kohta, millest alates hakkavad tekkima tõsised kahjud rahva tervisele. Eestis tarbitavad kogused on aasta-aastalt kasvanud.

“Kurvaks kinnituseks sellele, et alkoholitarbimise statistika on tõene, on Eestis 10 aastaga kahekordistunud suremus maksa alkoholitõppe. Alkoholiga liialdamine on meie majandusele kõige suuremat kahju põhjustav terviserisk, ületades suitsetamisest tulenevat kahju kahekordselt. Konservatiivse arvutuse kohaselt oli 2006.aastal alkoholi liigtarvitamise kahju meie majandusele vähemalt 2,1 miljardit krooni, ehk 1,1% SKPst.”, ütles Maris Jesse.

Kampaania on suunatud inimestele, kes võivad enesele teadvustamata ületada piire, kust alkoholitarvitamine muutub tervisele kahjulikuks ja ohtlikuks. Kutsume inimesi üles tähelapanu pöörama oma alkoholitarbimise harjumustele. Sageli ei märgata, kuidas pealtnäha mõõduka alkoholitarbimise käigus võivad joodavad kogused osutuda tegelikkuses arvatust suuremaks. Uuringud näitavad, et inimesed kipuvad joodavaid koguseid alahindama. Samuti ei olda piisavalt teadlik terviseriskidest, mida alkoholitarbimine endaga kaasa toob.

Tervise Arengu Instituut on määratlenud alkoholi tarbimise riskipiirid, alates millest suureneb hüppeliselt risk erinevate tervisehäiret tekkimiseks.

Alkoholi tarbimine pole kunagi täiesti ohutu. Kuid alkoholi tarbimine on madala terviseriskiga seni, kuni
- nädalas on vähemalt 3 alkoholivaba päeva.
- mees tarbib päevas mitte rohkem kui 4 ja naised mitte enam kui 2 alkoholiühikut
Alkoholiühikuks loetakse 10 g puhast alkoholi. Alkoholi ühikute arv joogis sõltub alkoholi kangusest ja klaasi või pudeli mõõdust. Näiteks on ligikaudu 2 alkoholiühikut 0,5 liitris lahjas õlles.

Nimetatud riskipiirid kehtivad tervete täiskasvanute kohta. Alaealised, rasedad ja imetavad naised ei tohiks üldse juua.

Kampaania aega ajastati veebilehekülg www.alkoinfo.ee avamine. Tervise Arengu Instituudi peetav veeb on abiks joodavate koguste jälgimisel. Veebilehel saab arvutada erinevates jookides sisalduvaid alkoholiühikuid, samuti on võimalik pidada päevikut alkoholitarbimise kohta. Lisaks leiab veebilehelt põhjalikku informatsiooni alkoholi toimete kohta, praktilisi nippe, erinevat statistikat jm.

“Meie eesmärk on ennekõike teadvustada inimestele piire, kust alates alkohol tervisele ohtlikuks ja kahjuliks muutub ning kutsuda kõiki üles oma käitumist jälgima ja tarbitava alkoholi koguseid ja kangust vähendama” ütles Maris Jesse.

Lisaks veebilehele toimub teavitus teles, välimeedias, lisanduvad materjalid Neste bensiinijaamades, taaraautomaatide juures, infot jagatakse töökohtadel ning polikliinikutes ja perearstide juures.

Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi ” “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2008-2009″ raames ning see on osa Tervise Arengu Instituudi mitmeaastasest tegevuskavast alkoholikahjude vähendamiseks.

Allikas: Tervise Arengu Instituudi 09.11.2009 pressiteade

Foto: www.keskraamatukogu.ee

Laupäeval, 24. oktoobril kutsub Erakond Eestimaa Rohelised (EER) kõiki osalema rahumeelsel kliimakõnnil Tallinna Vanalinnas. Alustatakse kell 14.00 Riigikogu juurest ja liigutakse üle Vabaduse väljaku Tammsaare parki.

Eestimaa Roheliste üritus on osa ülemaailmsest aktsioonist, kus erinevad riigid toovad laiema üldsuseni keskkonnateadlikule käitumisele üles kutsuva sõnumi.

„Kliimakõnni eesmärgiks on inspireerida inimesi teadvustama kliimakriisi ja leidma võimalusi kliimamuutuste mõju vähendamiseks,” selgitas Noorte Roheliste liige, kliimakõnni eestvedaja Rasmus Lahtvee.

Peatselt toimub Taanis Kopenhaagenis Kliimakonventsiooni osapoolte 15. tippkohtumine, kus püütakse kokku leppida olulisi samme kliimamuutuste ohjeldamiseks. Teadlaste hinnangul on Maa atmosfääri süsihappegaasi (CO2) pikaajalise kontsentratsiooni ohutu tase õhus kuni 350 ppm (miljondikku), mis on praeguseks juba ületatud.

Rasmus Lahtvee sõnul ei ole Eesti teinud piisavalt kodutööd kliimamuutuse vähendamiseks. „Meie põlevkivienergeetika tõhusus on madal ja linnatransport halvasti korraldatud,” tõi Lahtvee konkreetseid näiteid.

Rohelised on veendunud, et vaid otsustavalt üheskoos tegutsedes suudame tagada elamiskõlbliku keskkonna meie lastelastele.

Allikas: Erakonna Eestimaa Rohelised 21.10.2009 pressiteade

Foto: Eesti Maaülikool

11. oktoobril kell 11-16 peetakse Eesti Põllumajandusmuuseumis (Tartumaal, Ülenurme vallas) Lõikustänupüha ja Sügislaata.

Kavas on:

Leivanädala lõpetamine, maitsvaima maateemalise leivatordi ja koduleiva konkurss ning parima väljaselgitamine. Arutelu teemal: Kas põllumees on põline rikas? Prof. emer. Selma Teesalu loeng „Rukkileib kui rahvuslik rikkus”. Rootsi Hariduse Seltsi näituse avamine häärberis. Mati Naruski videofilmide esitlemine ja Rukkiräägu kultuuriauhinna üleandmine.

Sügisesed talutööd, õpitoad, lamba pügamise ja uuema-aja talutehnika demonstratsioon. Avatud muuseumi näitused ja toimub laat.

Esineb Mait Maltis.

Ürituse kava

Häärber

11.00 Näituse „Rootsi Hariduse Selts 100 aastat, 1909 – 2009. Pürksi (Birkas) põllutöö- ja rahvaülikool.” avamine

Areen

11.20 Avasõnad

11.25-11.45 laulab Mait Maltis

11.45-12.00 Maitsvaima maateemalise leivatordi ja koduleiva konkursi osalejate tutvustus

12.00-12.40 Arutelu Kas põllumees on põline rikas? Eesti Rukki Selts – Leonhard Puksa; Tartumaa Põllumeeste Liit – Jaan Sõrra; Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees – Avo Mölder; Eesti Maaturismi esindaja

12.40 konkursi Maamehe ramm ja vägi väljakuulutamine

12.50-13.20 prof. emer. Selma Teesalu loeng Rukkileib kui rahvuslik rikkus

13.25-13.55 laulab Mait Maltis

15.10-15.30 Siiri Puhalainen õpetab leivatordi Leivatalu tegemist, leivakonkursi lõpetamine

15.30-16.00 laulab Mait Maltis

Leivatare

11.30 Leiva küpsetamine, või valmistamine

13.30 Leivataignast lemmiktalulooma voolimine

Küün

12.00-16.00 Roigasmööbli valmistamine, looduslikest materjalidest esemete meisterdamine, kapsarauga kapsaste peenestamine, kapsaste hapendamine, viljakoti parandamine, karkudega kõndimine

13.55 lamba pügamine

14.10-14.40 Mati Naruski videofilmide esitlemine, Rukkiräägu kultuuriauhinna üleandmine

Sügisesed talutööd küüni juures

14.40-15.10 Rehepeks käsitsi ja masinaga, käsikiviga jahu jahvatamine, talutehnika demonstratsioon

11.00-16.00 Avatud muuseumi näitused

13.15-14.00 Orienteerumismäng Keda kiita leiva eest

Lamba küpsetamine maa sees, talupoja supp, pannkoogid

Sissepääs muuseumipiletiga

Päeva juhib Jaan Aitaja

Allikas: Põllumajandusmuuseumi veebileht

Pühapäeval, 27. septembril tähistatakse maailma südamepäeva, mille selleaastane moto on Töö südamega.

Maailma südamepäev (World Heart Day, www.worldheartday.com) on Maailma Südameföderatsiooni (World Heart Federation, www.worldheart.org) iga-aastane kõige tähtsam sündmus. Selle eesmärgiks on suurendada inimeste teadlikkust ja propageerida tervislikke eluviise, mis aitavad ära hoida südamehaigusi ja ajuinsulti.

Maailma südamepäeva korraldavad Maailma Südameföderatsiooni liikmes- organisatsioonid ja partnerid üle maailma. Igal aastal keskendutakse erinevale teemale. Selle raames korraldatakse nii tervisekontrolle, käimis- ja jooksmis- üritusi, treeninguid hüppenööriga, kehalist vormi arendavaid programme, avalikke loenguid, teaduslikke foorumeid, näitusi, kontserte kui ka spordivõistlusi ja palju muudki.

Südamepäeva korraldatakse kõikidel mandritel enam kui 100 riigis ja seda kajastab ülemaailmselt ka meedia.

Maailma Südameföderatsiooni eesmärgiks on pikendada globaalsel tasemel inimeste eluiga, aidates vältida südamehaigusi ja insulti. Erilist tähelepanu pööratakse just keskmise ja madalama elatustasemega riikidele.
Föderatsioon hõlmab 186 meditsiini- ja südameühingut rohkem kui 100-st riigist.

Eesti Südameliit on Maailma Südemeföderatsiooni liige ja maailma südamepäeva tähistamise algataja-koordineerija Eestis.

Allikas: www.sydameliit.ee

“Valminud kergliiklustee ühendab Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosa, võimaldades jalgratturitel, rulluisutajatel ja jalakäijatel lühimat teed mööda pääseda Stroomi rannast Vabaõhumuuseumi teele,” ütles abilinnapea Deniss Boroditš. “2,5 kilomeetri pikkune rannapromenaad algab Rocca al Mare kooli kõrvalt Vabaõhumuuseumi teelt, kulgeb kallakut mööda alla mererannale ja sealt paralleelselt rannajoonega kuni Paldiski mnt 94a kinnistuni ning sealt edasi piki roostiku piiri kuni Stroomi rannani,” kirjeldas Boroditš. “Promenaadi merepoolne külg on ühtlasi kaldakindlustus, mis takistab tormi ajal mereveel tungimast kergliiklusteele.”

Objekti projekteerimise ja ehituse kogumaksumuseks kujunes ligi 37 miljonit krooni. Promenaadi projekteeris AS EA Reng. Ehitustööde peatöövõtjaks on Inseneriehituse Aktsiaselts. Rocca al Mare rannapromenaadi projektile väljastati ehitusluba 18. juulil 2007 ning esimese ehitusetapi töödega alustati 17. septembril 2007.

Allikas: Raepress, 21.09.2009

Maaema Viljapäevadel 2009 on esindatud kõik maa-andide ja tervisega seotud tegemised, et linnarahvas saaks tulla, end tervisliku eluviisiga kurssi viia ja talveks kõike vajalikku varuda.

Ürituse raames toimuvad mahe- ja tervisetoodete mess ja laat, konverents „Tervis kõigile!” ja konkurss-näitus “Rahva lemmik – mahetoode 2009″.

Meelelahutust juhivad Tea Tomingas, Raimo Aas ja võlur-trikimees Erich Udras.

Kontsertidega esinevad Eesti parim akordionist Henn Rebane, Boris Lehtlaan, Ervin Lillepea ning Lihula rahvatantsijad ja rahvapilliansambel “Vanad Viisid”.

Vaata täpsemalt www.maaema.ee

SEB sügisjooks 2009 (foto: www.jooks.ee)

Täna, 18. septembril kell 15-19, toimub Tammsaare pargis „Kesklinna tervisepäev 2009″.

Kesklinna vanema Marek Jürgensoni sõnul on neljandat aastat läbiviidava päeva eesmärgiks noorte seas tervislike eluviiside teadvustamine ning liikumisaktiivsuse kasvatamine.

Tammsaare parki on üles seatud infotelgid, kus tervislike eluviiside kohta jagavad nõuandeid Tervise Arengu Instituut, Eesti Punane Rist, AIDS-i ennetuskeskus, Eesti Politsei, Põhja-Eesti Päästekeskus, Maanteeamet, Lastekaitse Liit ja teised. Toimuvad seksuaalhariduse mõttetalgud ning JustFilmi lasergraffiti töötoad. Oma võimeid ja oskusi saab proovida mitmesugustel atraktsioonidel nagu ronimistorn, güroskoop ehk kosmonautide trenažöör ja batuut-seiklusrada. Kohal on raamatukogubuss koos „elava raamatukoguga”. Jälgida saab näidistreeninguid SpartaSpordi treeneritelt ja etteasteid Revalspordi tantsustuudiolt. Professionaalsete treenerite abiga testitakse füüsilist vastupidavust sõudeergomeetril. Ajakirjad „Muscle & Fitness”, „Hers” ja SpartaSport koos kulturist Argo Aderiga tutvustavad tervisliku toitumise ja treenimise põhitõdesid. Kohapeal mõõdetakse ka keha rasva- ning lihasmassiprotsenti, samuti toimub pargis eelregistreerimisega koolinoorte tänavahokiturniir.

Tervisepäeva raames viiakse läbi kallistamise rekordiüritus, mille õnnestumiseks on Tammsaare parki oodatud kell 18.30 võimalikult palju inimesi.

Tervisepäeva korraldajateks on Tallinna Kesklinna Valitsus koostöös Tallinna Tervisenõukogu ja spordiklubidega Revalsport ja SpartaSport.

Osavõtt üritusest on tasuta.

Allikas: Raepress, 18.09.2009

Naiste keskmine eluiga oli möödunud aastal rekordiline 79,23 aastat, meestel aga 68,59 aastat, vahendab ERR uudised.

Aasta varem oli keskmine oodatav eluiga Eestis veidi üle 73 aasta.

Keskmine oodatav eluiga oli madalaim 1994. aastal, mil näitaja langes 66,46 aastani. Oodatavaks elueaks nimetatakse keskmiselt elada jäävate aastate arvu.

Allikas: ERR, 15. september

Matkalised Aegviidus

Selle suve kolmas Elektriraudtee koguperematk viib pühapäeval tasuta Laulasmaale.

Osalejad sõidutab matkale tasuta elektrirong, eelnev registreerumine ei ole vajalik, teatas Elektriraudtee AS. Matk toimub Laulasmaa ja Lohusalu poolsaarel.

Matkarong väljub Balti jaamast kell 11:32 (Tallinna-Klooga-rand elektrirong 523). Klooga-randa jõuame kell 12:33. Tagasi Klooga-rannast kell 19:40 (Klooga-rand-Tallinn elektrirong 556). Tallinnasse jõuab rong kell 20:43.

Selle suve viimane matk toimub 23.augustil Padisele.

Matkadele on oodatud kõik aktiivsed inimesed, kes soovivad tervislikku vaheldust suvisele linnamelule ning tutvuda Harjumaa looduse ja vaatamisväärsustega. Matkad toimuvad matkajuhtide juhendamisel, kuid omal vastutusel. Jalgsimatkade pikkused on 15-21 kilomeetrit.

14. august

Venemaa president Dmitri Medvedev kutsus kolmapäevaks Sotšisse kokku nõupidamise joomarlusevastaste meetmete väljatöötamiseks.

Nõupidamisele on kutsutud mitmete ministeeriumide ja ametkondade, sealhulgas aasta algul tööd alustanud alkoholituru reguleerimisteenistuse juhid, samuti parlamendisaadikud ja mitme regiooni juhid.

Nõupidamist on pikalt ette valmistatud. Juba juuli algul nõudis president tervishoiuminister Tatjana Golikovalt, et riigis käivitataks alkoholismitõrjeprogramm, mis on Medvedevi hinnangul “vajalik riigi ellu jäämiseks”. “Me joome praegu rohkem kui 1990. aastatel, ehkki need olid rasked ajad,” tõdes riigipea.

Kolm päeva hiljem esitas Medvedev statistilised andmed, mille kohaselt tarbitakse Venemaal inimese kohta 18 liitrit puhast alkoholi aastas. “See teeb umbes 50 pudelit viina aastas iga elaniku, kaasa arvatud rinnalaste, kohta,” selgitas president.

Ta viitas meedikute hinnangule, et puhta alkoholi tarbimine juba 9-10 liitri tasemel kahjustab genofondi ning algab rahva väljasuremine.

Võimude andmeil on riigis ligi kolm miljonit parandamatut alkohoolikut. Ainuüksi 2007. aastal viis alkoholi liigtarvitamine enneaegselt hauda üle 75 000 venemaalase.

Medvedev on avaldanud arvamust, et alkoholismiga tuleb võidelda “otsustavalt, kuid ettevaatlikult” ning et “tobedate keeldudega” olukorda ei muuda.

Presidendi hinnangul tuleb inimestele luua teisi võimalusi vaba aja veetmiseks, näiteks sportimiseks, ning “lihtsalt tagada normaalne sissetulek, mis lubab inimese moodi puhata”.

Allikas: BNS, 12. august

Foto: www.visittartu.com

Juuli lõpus valmis Võrtsjärve ääres 140-kilomeetrine rattarada, mis on varustatud viitade ja infotahvlitega, kirjutab Sakala.

Võrtsjärve rattarada on umbes 140 kilomeetrit pikk ja kannab Eesti rattateede süsteemis numbrit 18.

Tähtsamates kohtades saavad huvilised suurtel kaartidel näpuga järge ajada ning infotahvleid lugeda. Jõesuu külastuskeskusest võib enne teeleasumist kaasa haarata rattaraja kaardi, millel on samuti marsruudi ja selle äärde jäävate kohtade kirjeldus.

Viitade ja infotahvlite tegemisele ja paigaldamisele kulus Võrtsjärve sihtasutusel 359.310 krooni. Trükis läks maksma 79.650 ning Valguta poldritammi tee korrastamine 578.648 krooni.

Ettevõtmine on üks osa Võrtsjärve sihtasutuse projektist “Võrtsjärve väravate väljaarendamine”, mille käigus investeeritakse sellesse kanti 16 miljonit krooni.

Allikas: BNS, 09.08.2009

„SA Tallinn 2011 seisab selle eest, et jalgrattur oleks Tallinna tänavapildi lahutamatu osa; et keskkonnasõbralikku ratturit ei vaadataks kui mõnda imelooma ning et ratast oleks alati võimalikult mugav ja lihtne parkida. Usun, et meil on õnnestunud inimeste suhtumist muuta,” rääkis SA Tallinn 2011 juhataja Mikko Fritze.

„Nagu kõlab kultuuripealinna vabatahtlike särkidelegi kirja pandud hüüdlause – targad sadulasse, linn rattarikkaks,” lisas Fritze.

Valvega ja tasuta parkla on avatud kolmapäeval 12. augustil kella 14 kuni südaööni. Parklas on kohti vähemalt kahesajale rattale. Varasem kogemus on näidanud, et rattaid mahub parklasse enamgi.

Eesti Noorteühenduste Liidu korraldatava noortepäeva „Aktivist töötuks ei jää!” programmiga saab tutvuda veebilehel www.noortepaev.com. Lisaks põnevale programmile ja töötubadele avatakse platsil velokuur „Tuuni oma ratast”, kus saab asjatundjate abiga oma vana ratast tuunida.

SA Tallinn 2011 toetab oma rattaparklaga liikumist „Eesti rattarikkaks!”.

Allikas: SA Tallinn 2011  07.08.2009 pressiteade

Neljapäeva, 6. augusti õhtul algab kümnes ERNA matk, mis toimub samaaegselt sõjalis-sportliku Erna retkega.

Esimestena lähevad Järva ja Harjumaa piirilt, Mustla-Nõmme lähistelt teele kõige raskema, ligi 70 km pikkuse matkaraja valinud võistkonnad. Kokku on Erna matkale registreerunud ligi 150 osalejat ja nad jagunevad enam kui 30 võistkonda, teatas Eesti skautide ühing. Täpne võistkondade arv selgub reedel stardi lõppedes.

Lisaks paarile skautidest koosnevale võistkonnale moodustavad enamuse Erna matkal osalejatest matkahuvilised mitmelt poolt Eestist.

Matk toimub enam kui 200 ruutkilomeetril ja valdav osa matkast tuleb läbida mööda väikeseid metsaradu või ise kompassi abil kõige kiiremat teed otsides.

Sellel aastal ootab matkalisi ees kolmes raskusastmes matkarada ning kuni kümme kontrollpunkti, kus pannakse proovile matkaliste oskused keerulistes oludes hakkama saada ja nutikus ning meeskonnatöö oskused.

Start on avatud Mustla-Nõmme lähistel, Harju- ja Järvamaa piiril neljapäeva hilisõhtul kella seitsmest ja kergemate radade võistlejad stardivad reede varahommikul kella 6-9 ajal. Matka võitjate autasustamine ja matka lõpetamine toimub Kautlas laupäeval, 8. augustil kell 10.

3. august