“Kui Haigekassa esindaja Sirje Vaask kevadisel Käi Jala! pressikonverentsil rääkis, et eriti murettekitav on viimaste aastate andmetel kooliõpilaste ülekaalulisuse kasv, mille tulemusel on iga kümnes Eesti koolilaps ülekaaluline ning näiteks Harjumaa 5-ndate klasside õpilastest on ülekaalulised juba 14%, siis otsutasime, et saame laste ülekaalulisuse ohjamisel kaasa aidata,” rääkis Käi Jala! Tervisekõnni algataja ja eestvedaja Boriss Gubaidulin. “Ühineme üldlevinud soovitusega – tervislike eluviiside kujundamiseks kaasake ka lapsed liikumisharrastusse, minge koos perega välja liikuma!”, lisab ta.

Tervise Arengu Instituudi poolt 2009. aastal noortele välja antud soovituste alusel peab liikuma iga päev vähemalt 30 minutit. Sobiva koormuse südamele ja vereringele annab igapäevaselt näiteks kiire käimine vähemalt 30 minutit kuni tund.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur kiidab ettevõtmist ja ütleb: “Tervis on igaühele kallis vara – elame üks kord ning oma tervise eest hoolitsemine on igaühele tegelikult elu küsimus!”. Ta lisab: “Kunagi ei ole ka hilja alustada mõtteviisi muutusega tervislike eluviisidega alustamiseks või tulemuslikuks jätkamiseks,” ning toob mõned lihtsad, aga kindlad soovitused, mis tagavad hea tervise:

1) vaadake üle oma toidusedel ja muutke see tervislikumaks;

2) harrastage oma võimalustele ja võimetele vastavat aktiivset liikumist ning lisage oma kehalisele tegevusele ja liikumisele mõõdukalt võimetekohast koormust;

3) varieerige erinevaid liikumisvorme: kõndige, sörkige, ujuge, mängige palli jms (NB! Minimaalne tervisele vajalik päevane sammude arv päevas ei tohiks olla alla 10.000).

Väljend „aega ei ole“, ei pea paika. Aega tuleb võtta! Tegelege liikumisharrastustega enne või pärast tööpäeva (isiklikust kogemusest kiidan varahommikust sportimist, mis tagab kogu päevaks ülihea enesetunde: äratus kell 4.51 ja jooksuring :) – soovitan, proovige – varajased hommikud mõjuvad kaunite ja emotsionaalsete energiapommidena Teie kehale ja vaimule.

Koolidesse saadetavas kingikotis on Kätrin Karu liikumisharrastajale mõeldud raamat “Ole vormis õige toiduga” ning kooli stendile riputamiseks Käi Jala! plakat üleskutsega: “Kõnnime elu ilusaks! Kui palju Sina liigud?”. Ettevõtmist rahastatakse erasektori toel.

Käi Jala! püüab sotsiaalse algatusena tõhusalt muuta Eesti ühiskonna hoiakuid, kaasates ärisektori professionaalse kompetentsi, avaliku sektori toe ning mõlema rahastuse. “Meie jaoks on oluline, et meie organisatsioon aitaks ühiskondlikku probleemi liikumisharjumuse näol uuel ja paremal moel lahendada ning et see oleks tõendatav,” räägib Boriss Gubaidulin ning lisab, et noorukieas on just õige aeg, et kujundada tervislikud eluviisid kogu järgnevaks eluks.

Kullerfirma DPD Eesti AS

Igal ajal, igal pool: DPD on üks Euroopa juhtivaid kullerteenuse ja pakiveo ettevõtteid, mis käsitleb iga päev enam kui 1,5 miljonit pakki. DPD-l on hästi välja arendatud üle-euroopaline depoode- ja jaotusvõrgustik, mis võimaldab pakkuda era- ja äriklientidele usaldusväärset, kvaliteetset, kiire kättetoimetusaja ning ökonoomse hinnaga nii Eesti-sisest kui rahvusvahelist kullerteenust.

Vaata ka – www.kaijala.ee

Allikas: Käi Jala! eestvõtjate 01.09.2010 pressiteade

Eesti Tervise Fondi esimehe dr Eero Merilinnu sõnul on oodatud nii noored kui vanad, vastavalt registreerunute arvule komplekteeritakse ka õpperühmad. „Tänavune suvi on näidanud, et eestlase ujumisoskus on puudulik ning selle tõttu on juhtunud liiga palju traagilisi õnnetusi. Lisaks ideekonkursile „Kuidas vältida uppumissurmasid?“ ning internetis avaldatud ujumise õppevideole otsustasime organiseerida ka ujumiskursused.“

„Esialgu on planeeritud 10 ujumistunni hinnaks 250 krooni. Sõltuvalt tahtjate hulgast võib kursuse hind muutuda, kuid 250 krooni on maksimum,“ rääkis dr Merilind. „Kui leitakse vajalikke finantse, võib kursuste hind kujuneda veel soodsamaks. Hetkel on meil võimalik pakkuda ujumisõpet 100 inimesele. Sellel aastal on uppumissurma surnud juba üle 80 inimese, loodame, et kui suudame vähemalt sama paljudele talve jooksul ujumise selgeks õpetada, on järgmisel aastal uppunuid vähem.“

Ujumise algõppe videot on võimalik näha aadressil swimming.ee/opiujuma/vaata/. Ideekonkursile “Kuidas vältida uppumissurmasid?“ saab pakkuda häid mõtteid Eesti Tervise Fondi koduleheküljel ehf.ee/minuideed.php ja www.arst.ee lehel https://www.arst.ee/et/uppumissurmad.

SA Eesti Tervise Fond on asutatud 25. mail 2007, mille eesmärk on eesti rahva tervise areng, aktiivse eluea pikenemine, tervislike eluviiside propageerimine ning terviseteabe jagamine.

Info ja registreerimine ujumiskursustele: info@ehf.ee

Allikas: Eesti Tervise Fondi 27.08.2010 pressiteade

Küsitlusele vastanutest 30 protsenti arvas, et puhkusejärgselt aitab neil kõige tõhusamalt tööd teha eelnev aktiivne või seikluspuhkus, nagu näiteks matkamine, sukeldumine. Võrdselt 24 protsenti pidas parimaks valikuks kas kodus puhkamist või siis luksulikku puhkust, näiteks spaas. Lühikest reisi teise linna eelistaks 11 protsenti ning vaid 6 protsenti rannapuhkust.

Eesti tulemused olid erinevad EMEA (Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika) 11 riigis tehtud uuringu omadest. Seal arvati, et rannapuhkus tõstab hilisemat suutlikkust tööl kolm korda suurema tõenäosusega, kui näiteks linnaturism või kultuurireis ning kaks korda suurema tõenäosusega kui füüsiline või seikluspuhkus.

Ligi kaks kolmandikku tööle naastes tõhusamad

Uuring näitas ka, et nädalaselt puhkuselt naasnud inimestest täidab 64 protsenti esimestel puhkusejärgsetel päevadel oma tööülesandeid palju või veidi tõhusamalt; 16 protsenti aga vähemtõhusamalt. Kahenädalaselt puhkuselt naasnud inimestest täidab 74 protsenti tööle naastes oma ülesandeid palju või veidi tõhusamalt; 18 protsenti aga vähemtõhusamalt.

Küsitlusele vastanutest oli 82 protsenti nõus, et puhkus laseb tal töökeskkonnast eemal viibides oma tööd strateegilisemalt hinnata. 92 protsenti arvas, et puhkus laseb tal täielikult töömeeleolust välja lülituda ja seejärel puhanuna tööle naasta. Tänu puhkusele naaseb tööle suurema motivatsioonipagasiga 86 protsenti vastanutest. 52 protsenti leidis, et puhkuse ajal ei omanda nad oskusi ja kogemusi, mis on neile töö seisukohast otseselt kasulikud, kuid 48 protsenti arvas, et puhkuse ajal kogetust on neile töös kasu.

Juulis toimunud küsitlusele vastas 188 CV-Online’i andmebaasis olevat inimest. Vastanute keskmine vanus oli ligi 40 aastat ning 73 protsenti olid naised. 51 protsenti vastanutest oli ettevõtetest, kus on kuni 50 töötajat ning 23 protsenti neist, kus 51-250 töötajat. Üle 1000 töötajaga organisatsioone esindas 9 protsenti vastanutest. Alluvaid oli 39 protsendil vastanutest.

EMEA piirkonnas läbiviidud uuringud toimusid paralleelselt HP „LaserJet Pays You Back“ kampaaniaga, mis tõi esile, et HP LaserJet printerid on ettevõtetele tasuv investeering, sest vähendavad paberi ja tarvikute vajadusi, aitavad ühendada eri seadmeid ning kasutada selleks kõigeks vähem energiat kui teised alternatiivid.

HP

HP loob uusi tehnoloogilisi võimalusi inimeste, ettevõtete, valitsuste ja ühiskonna sisukaks mõjutamiseks. Maailma suurima tehnoloogiafirmana pakub HP klientide vajaduste lahendamiseks printimist, isiklikku arvutikasutust, tarkvara, teenuseid ning IT-infrastruktuuri hõlmavat toote- ja teenusevalikut. HP (NYSE: HPQ) kohta leiate täiendavat teavet aadressilt www.hp.com.

Allikas: HP 23.08.2010 pressiteade

Foto: www.tallinnakonverentsid.ee

17. augustil tähistab teenekas lastearst ja toitumisnõustaja doktor Adik Levin oma 70. sünnipäeva, esitledes kell 15.00 TEA Kirjastuse Tammsaare Ärikeskuse raamatukaupluses elulooraamatut “Doktor Levini tee. Humaanne meditsiin ja õige toitumine”.

See on üks esimesi Eesti arstide tööd kajastavaid mälestusteraamatuid, mis läbi nõukogude aja värvikate meenutuste jõuab humaanse vastsündinuravi ja õige toitumise põhimõteteni.

Esitlusel osaleb hulk nimekaid Eesti pediaatreid ja silmapaistvaid avaliku elu tegelasi ning juubilari soovil oodatakse annetusi Tallinna Lastehaigla toetusfondile, et toetada õdede koolitusprogrammi.

Raamatu autoriks on Riina Lõhmus ja see ilmub TEA Kirjastuse väljaandel.

Elulooraamat jälgib Adik Levini Peterburi õpinguaastaid, Kasahstanis saadud arstikogemusi ning Tallinna Lastehaiglas veerand sajandi kestel tehtud viljakat meeskonnatööd, millele on järgnenud palju poolt- ja vastuseisu põhjustanud õige toitumise alane nõustamine Role kliinikus.

See on huvitav ja aus raamat, mis käsitleb lastearsti tööd, lapsi ja emasid ning julgust oma ideede eest võidelda.

Allikas: TEA Kirjastuse 16.08.2010 pressiteade

Sotsiaalministeeriumi teatel on enamik rakenduskava 2009. aastaks planeeritud tegevusi ellu viidud ja rahva tervises võib täheldada positiivseid arenguid.

“Rahvastiku tervise arengukava tegevused on aidanud saavutada mitmeid positiivseid arenguid rahvastiku tervises. Möödunud aastal langes enneaegne suremus, vähenes liiklussurmade arv ja alkoholi tarbimine,” rääkis neljapäeval valitsusele arengukava 2009. aasta tegevusaruande esitanud sotsiaalminister Hanno Pevkur. “Meil on aga veel väga palju teha, et kasvaks inimeste teadlikkus sellest, kuidas hoida enda ja oma lähedaste tervist. Tänavune kuum suvi on kahjuks kaasa toonud murettekitavalt palju õnnetusi vees ja liikluses, mida oleks olnud võimalik vältida.”

Tervislike eluviiside propageerimise tulemusena vähenes 2009. aastal jätkuvalt alkoholi tarvitamine – 2008. aastal tarvitati puhast alkoholi 11,9 liitrit inimese kohta ja 2009. aastal 10,2 liitrit.

Elanikkonna tervist mõjutas möödunud aastal uus gripiviirus A/H1N1, millesse haigestus Eestis hinnanguliselt 9,2 protsenti elanikkonnast. Kokku registreeriti 21 gripiviiruse A/H1N1 põhjustatud surmajuhtu. Gripipandeemia kontrollimiseks koostati juhised tervishoiuteenuse osutajatele ja elanikkonnale.

Ravikindlustusega kaetus säilis 2009. aastal kõigile töötukassas arvel olevatele inimestele. Terviseõpetus integreeriti uutesse inimeseõpetuse ainekavadesse. HIV ja tuberkuloosi esmajuhud vähenesid võrreldes varasemate aastatega. Kärbetele vaatamata säilis elanike rahulolu tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavusega. Möödunud aastal jagati aktiiv- ja hooldusravi eurorahasid, valmistati ette ämmaemandate ja pereõdede iseseisva töötamise õiguse laiendamist ning digiretsepti käivitamist. Samuti tõsteti tubaka ja alkoholi aktsiisi, mis vähendasid tarbimist.

Negatiivse poole pealt pikenesid ravijärjekorrad ja ravimite käibemaks tõusis viielt protsendilt üheksale. Raviasutuste jaoks on negatiivne ka käibemaksu üleüldine tõus, sest nad ei saa seda tagasi. Hambaravihüvitised kaotati, kasvas tervishoiutöötajate valmidus minna välismaale tööle ning rahvatervise programmide rahastamine vähenes märgatavalt.

Tervishoiusüsteemi arendamiseks töötati välja üldpõhimõtted jätkamaks reformi haiglavõrgu optimeerimiseks. Riigikogus võeti vastu ravimi- ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadused, millega leevendati nõudeid apteekidele ning kehtestati õigusruum hinnalepete sõlmimise ja piirhindade kehtestamise kohustuseks 50-protsendilise soodustusega ravimitele.

Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 eesmärk on, et tervena elatav eluiga pikeneks aastaks 2020 meestel keskmiselt 60 (54,8 – 2009. a) ja naistel 65 (59 – 2009. a) eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga tõuseks meestel 75 (68,5 – 2008. a) ja naistel 84 (79 – 2008. a) eluaastani.

Järgmistel aastatel on kavas panustada viide peamisse valdkonda: sotsiaalse sidususe suurendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises, laste tervise parandamine, keskkonnatervise edendamine, tervislike eluviiside propageerimine ja riskikäitumise vähendamine ning tervishoiusüsteemi arendamine.

Allikas: BNS, 22.07.2010

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul saab kogumikus esitatu abil hinnata, mis on läinud hästi ja kus on vaja muutusi, et pakkuda neid toetusi ja teenuseid, mida inimesed täna vajavad. „Oli rõõmustav näha isade osakaalu kasvu vanemahüvitise saajate seas, milles näeme 2007. aasta seadusemuudatuse positiivset mõju. Nende valikute tegemisel olid abiks samalaadsed arvud ja analüüsid, mida võib ka uuest kogumikust leida,“ ütles minister.

Kogumikust saab muuhulgas teada, kui palju on meil töötajaid ja töötuid, milline on meie töökeskkond, kui palju ja mitu päeva olid inimesed haiglas ravil, kui palju töötab meil arste või õdesid, kuidas hindavad inimesed oma tervist ja arstiabi, milline on keskmine väljamakstud vanemahüvitise suurus, kui suur on meeste osakaal vanemahüvitiste saajate hulgas, kui palju on ööpäevaringseid hoolekandeasutusi, millised muutused on toimunud sotsiaalteenuste ja -toetuste kasutajate hulgas jne.

Kogumik pakub huvi kõigile, kes soovivad saada teavet Eesti ühiskonnas ja sotsiaalsektoris toimuvatest muutustest.

Näiteks saab välja tuua:

* 2008. aastal käis perearsti juures 70% 15-74-aastastest inimestest, väga rahul oli perearstiga neist 43% ja üldiselt rahul 49% ning rahuolematuid oli 5%. Keskmiselt käis iga inimene 2008. aastal arsti vastuvõtul 6,4 korda, sellest perearsti juures 3,2 korda.

* Kiire areng on viimastel aastatel toimunud koduõenduse teenuste kasutamises. Õendusalatöötajate koduvisiitide arv on võrreldes 2004. aastaga enam kui kolmekordistunud, ulatudes 2008. aastal 24 koduvisiidini 100 inimese kohta.

* Haiglate ravivoodite arv on 2008. aastaks võrreldes 2000. aastaga kahanenud 22%, samal ajal on tõusnud voodikäive ja lühenenud keskmine ravikestus. Hooldusravivoodite arv on vaadeldaval ajavahemikul oluliselt suurenenud.

* 2008. aasta lõpus oli ööpäevaringseid hoolekandeteenuseid osutavaid asutusi 177, nendest 6 asutust osutas teenust mitmele sihtgrupile.

* Ööpäevaringsel hooldamisteenusel viibis 2008. aasta lõpus ligi 8850 inimest, kellest 59% moodustasid täiskasvanute (eakad ja puudega inimesed) hooldamisteenuse kasutajad, kelle arv kasvab aastas ligi 200 inimese võrra.

* Psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele hoolekandeteenuste osutamine on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud. Kasv on toimunud avahooldusteenuste (toetavate teenuste) arvel, millest olulisim on igapäevaelu toetamise teenus (2008. aastal moodustas selle teenuse saajate osakaal 40% kõigist teenusekasutajatest).

* Ajavahemikul 2008/2009 langes aasta keskmine hõivatute arv ca 61000 võrra

* Töötute arv kasvas 2,5 korda ja saavutas kõrgeima taseme kogu iseseisvusaja jooksul

* Meeste osakaal vanemahüvitise saajate hulgas on olnud küll väga väike, kuid omab kasvutendentsi. Kui 2006. aastal moodustasid mehed vaid 1,7% kõigist isikutest, kellele hüvitis aasta jooksul määrati, siis 2007. aastal oli meeste osakaal hüvitisesaajate hulgas 3,9%, 2008. aastal – 6,5%.

* Aasta keskmine määratud vanemahüvitise suurus on kasvanud 6182 kroonilt 2006. aastal 9421 kroonile 2008. aastal

Väljaanne on koostatud peamiselt sotsiaalministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste kogutud ja töödeldud statistika põhjal, kuid kasutatud on ka Statistikaameti ja teiste asutuste andmeid ja uuringuid. Arvandmete kohta on esitatud ka kokkuvõtvad analüüsid ning joonised.

Kogumik on elektrooniliselt kättesaadav sotsiaalministeeriumi kodulehel (sealsamas leiab kogumiku ka vene ja inglise keeles).

Allikas: Sotsiaalministeeriumi 22.02.2010 pressiteade

Projekti eesmärgiks oli vähendada ülekaalulisust 10-15aastaste laste seas, võimaldada lõimumist teiste samaealiste noortega, propageerida ja viia praktikasse tervislikke eluviise noorte seas. Lisaks füüsilistele treeningutele pakuti projektis osalejatele ka psühholoogilist nõustamist nii koos vanematega kui ka iseseisvalt.

Esmakordselt valiti parimat noorteprojekti ka maakondlike noortekogude hulgas ning parimaks kuulutati Pärnumaa Noorte Liidu õpilasvahetuste projekt. Projekti raames on neli aastat järjest saadetud 9. klassi õpilased õppima üheks koolipäevaks teise gümnaasiumi 10. klassi. Projektiga antakse noortele võimalus otsuseid langetada mitte koolide pingeridade põhjal, vaid kogemustele ja tähelepanekutele tuginedes. Noored said võimaluse tutvuda erinevate gümnaasiumide plusside ja miinustega, erinevate kallakutega, valikainetega, kooli traditsioonidega, üldise õhkkonnaga ja reaalselt koolis toimuvaga. Projekti korraldavad õpilased õpilastele sooviga luua sarnane õpilasvahetuste traditsioon üle Eesti.

Parima Noorteprojekti valimise eesmärk on julgustada noorteühendusi korraldama projekte, mis oleksid suunatud laiemale avalikkusele. Konkursiga soovib ENL väärtustada aktiivset osalust, soodustada kogemuste vahetamist ning leida uusi innovaatilisi ideid. ENL on parimat noorteprojekti valinud juba alates liidu algusaegadest.

Parimat Noorteprojekti 2009 toetasid Kanal 2, Sukeldumine OÜ, Kuutsemäe Puhkekeskus, Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Rahvusringhääling, seiklusfirma 360 Kraadi.

Allikas: Eesti Noorteühenduste Liidu 10.12.2009 pressiteade

Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka. Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel joodi Eestis 2008. aastal inimese kohta ligi 12 liitrit absoluutset alkoholi, millega oleme Tšehhi järel teisel kohal ja edestame kõiki põhjamaade riike. Sellega ületame kahekordselt Maailma Terviseorganisatsiooni poolt määratletud piiri 6 liitrit elaniku kohta, millest alates hakkavad tekkima tõsised kahjud rahva tervisele. Eestis tarbitavad kogused on aasta-aastalt kasvanud.

“Kurvaks kinnituseks sellele, et alkoholitarbimise statistika on tõene, on Eestis 10 aastaga kahekordistunud suremus maksa alkoholitõppe. Alkoholiga liialdamine on meie majandusele kõige suuremat kahju põhjustav terviserisk, ületades suitsetamisest tulenevat kahju kahekordselt. Konservatiivse arvutuse kohaselt oli 2006.aastal alkoholi liigtarvitamise kahju meie majandusele vähemalt 2,1 miljardit krooni, ehk 1,1% SKPst.”, ütles Maris Jesse.

Kampaania on suunatud inimestele, kes võivad enesele teadvustamata ületada piire, kust alkoholitarvitamine muutub tervisele kahjulikuks ja ohtlikuks. Kutsume inimesi üles tähelapanu pöörama oma alkoholitarbimise harjumustele. Sageli ei märgata, kuidas pealtnäha mõõduka alkoholitarbimise käigus võivad joodavad kogused osutuda tegelikkuses arvatust suuremaks. Uuringud näitavad, et inimesed kipuvad joodavaid koguseid alahindama. Samuti ei olda piisavalt teadlik terviseriskidest, mida alkoholitarbimine endaga kaasa toob.

Tervise Arengu Instituut on määratlenud alkoholi tarbimise riskipiirid, alates millest suureneb hüppeliselt risk erinevate tervisehäiret tekkimiseks.

Alkoholi tarbimine pole kunagi täiesti ohutu. Kuid alkoholi tarbimine on madala terviseriskiga seni, kuni
- nädalas on vähemalt 3 alkoholivaba päeva.
- mees tarbib päevas mitte rohkem kui 4 ja naised mitte enam kui 2 alkoholiühikut
Alkoholiühikuks loetakse 10 g puhast alkoholi. Alkoholi ühikute arv joogis sõltub alkoholi kangusest ja klaasi või pudeli mõõdust. Näiteks on ligikaudu 2 alkoholiühikut 0,5 liitris lahjas õlles.

Nimetatud riskipiirid kehtivad tervete täiskasvanute kohta. Alaealised, rasedad ja imetavad naised ei tohiks üldse juua.

Kampaania aega ajastati veebilehekülg www.alkoinfo.ee avamine. Tervise Arengu Instituudi peetav veeb on abiks joodavate koguste jälgimisel. Veebilehel saab arvutada erinevates jookides sisalduvaid alkoholiühikuid, samuti on võimalik pidada päevikut alkoholitarbimise kohta. Lisaks leiab veebilehelt põhjalikku informatsiooni alkoholi toimete kohta, praktilisi nippe, erinevat statistikat jm.

“Meie eesmärk on ennekõike teadvustada inimestele piire, kust alates alkohol tervisele ohtlikuks ja kahjuliks muutub ning kutsuda kõiki üles oma käitumist jälgima ja tarbitava alkoholi koguseid ja kangust vähendama” ütles Maris Jesse.

Lisaks veebilehele toimub teavitus teles, välimeedias, lisanduvad materjalid Neste bensiinijaamades, taaraautomaatide juures, infot jagatakse töökohtadel ning polikliinikutes ja perearstide juures.

Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi ” “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2008-2009″ raames ning see on osa Tervise Arengu Instituudi mitmeaastasest tegevuskavast alkoholikahjude vähendamiseks.

Allikas: Tervise Arengu Instituudi 09.11.2009 pressiteade

Foto: www.keskraamatukogu.ee

Laupäeval, 24. oktoobril kutsub Erakond Eestimaa Rohelised (EER) kõiki osalema rahumeelsel kliimakõnnil Tallinna Vanalinnas. Alustatakse kell 14.00 Riigikogu juurest ja liigutakse üle Vabaduse väljaku Tammsaare parki.

Eestimaa Roheliste üritus on osa ülemaailmsest aktsioonist, kus erinevad riigid toovad laiema üldsuseni keskkonnateadlikule käitumisele üles kutsuva sõnumi.

„Kliimakõnni eesmärgiks on inspireerida inimesi teadvustama kliimakriisi ja leidma võimalusi kliimamuutuste mõju vähendamiseks,” selgitas Noorte Roheliste liige, kliimakõnni eestvedaja Rasmus Lahtvee.

Peatselt toimub Taanis Kopenhaagenis Kliimakonventsiooni osapoolte 15. tippkohtumine, kus püütakse kokku leppida olulisi samme kliimamuutuste ohjeldamiseks. Teadlaste hinnangul on Maa atmosfääri süsihappegaasi (CO2) pikaajalise kontsentratsiooni ohutu tase õhus kuni 350 ppm (miljondikku), mis on praeguseks juba ületatud.

Rasmus Lahtvee sõnul ei ole Eesti teinud piisavalt kodutööd kliimamuutuse vähendamiseks. „Meie põlevkivienergeetika tõhusus on madal ja linnatransport halvasti korraldatud,” tõi Lahtvee konkreetseid näiteid.

Rohelised on veendunud, et vaid otsustavalt üheskoos tegutsedes suudame tagada elamiskõlbliku keskkonna meie lastelastele.

Allikas: Erakonna Eestimaa Rohelised 21.10.2009 pressiteade

Foto: Eesti Maaülikool

11. oktoobril kell 11-16 peetakse Eesti Põllumajandusmuuseumis (Tartumaal, Ülenurme vallas) Lõikustänupüha ja Sügislaata.

Kavas on:

Leivanädala lõpetamine, maitsvaima maateemalise leivatordi ja koduleiva konkurss ning parima väljaselgitamine. Arutelu teemal: Kas põllumees on põline rikas? Prof. emer. Selma Teesalu loeng „Rukkileib kui rahvuslik rikkus”. Rootsi Hariduse Seltsi näituse avamine häärberis. Mati Naruski videofilmide esitlemine ja Rukkiräägu kultuuriauhinna üleandmine.

Sügisesed talutööd, õpitoad, lamba pügamise ja uuema-aja talutehnika demonstratsioon. Avatud muuseumi näitused ja toimub laat.

Esineb Mait Maltis.

Ürituse kava

Häärber

11.00 Näituse „Rootsi Hariduse Selts 100 aastat, 1909 – 2009. Pürksi (Birkas) põllutöö- ja rahvaülikool.” avamine

Areen

11.20 Avasõnad

11.25-11.45 laulab Mait Maltis

11.45-12.00 Maitsvaima maateemalise leivatordi ja koduleiva konkursi osalejate tutvustus

12.00-12.40 Arutelu Kas põllumees on põline rikas? Eesti Rukki Selts – Leonhard Puksa; Tartumaa Põllumeeste Liit – Jaan Sõrra; Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees – Avo Mölder; Eesti Maaturismi esindaja

12.40 konkursi Maamehe ramm ja vägi väljakuulutamine

12.50-13.20 prof. emer. Selma Teesalu loeng Rukkileib kui rahvuslik rikkus

13.25-13.55 laulab Mait Maltis

15.10-15.30 Siiri Puhalainen õpetab leivatordi Leivatalu tegemist, leivakonkursi lõpetamine

15.30-16.00 laulab Mait Maltis

Leivatare

11.30 Leiva küpsetamine, või valmistamine

13.30 Leivataignast lemmiktalulooma voolimine

Küün

12.00-16.00 Roigasmööbli valmistamine, looduslikest materjalidest esemete meisterdamine, kapsarauga kapsaste peenestamine, kapsaste hapendamine, viljakoti parandamine, karkudega kõndimine

13.55 lamba pügamine

14.10-14.40 Mati Naruski videofilmide esitlemine, Rukkiräägu kultuuriauhinna üleandmine

Sügisesed talutööd küüni juures

14.40-15.10 Rehepeks käsitsi ja masinaga, käsikiviga jahu jahvatamine, talutehnika demonstratsioon

11.00-16.00 Avatud muuseumi näitused

13.15-14.00 Orienteerumismäng Keda kiita leiva eest

Lamba küpsetamine maa sees, talupoja supp, pannkoogid

Sissepääs muuseumipiletiga

Päeva juhib Jaan Aitaja

Allikas: Põllumajandusmuuseumi veebileht

Pühapäeval, 27. septembril tähistatakse maailma südamepäeva, mille selleaastane moto on Töö südamega.

Maailma südamepäev (World Heart Day, www.worldheartday.com) on Maailma Südameföderatsiooni (World Heart Federation, www.worldheart.org) iga-aastane kõige tähtsam sündmus. Selle eesmärgiks on suurendada inimeste teadlikkust ja propageerida tervislikke eluviise, mis aitavad ära hoida südamehaigusi ja ajuinsulti.

Maailma südamepäeva korraldavad Maailma Südameföderatsiooni liikmes- organisatsioonid ja partnerid üle maailma. Igal aastal keskendutakse erinevale teemale. Selle raames korraldatakse nii tervisekontrolle, käimis- ja jooksmis- üritusi, treeninguid hüppenööriga, kehalist vormi arendavaid programme, avalikke loenguid, teaduslikke foorumeid, näitusi, kontserte kui ka spordivõistlusi ja palju muudki.

Südamepäeva korraldatakse kõikidel mandritel enam kui 100 riigis ja seda kajastab ülemaailmselt ka meedia.

Maailma Südameföderatsiooni eesmärgiks on pikendada globaalsel tasemel inimeste eluiga, aidates vältida südamehaigusi ja insulti. Erilist tähelepanu pööratakse just keskmise ja madalama elatustasemega riikidele.
Föderatsioon hõlmab 186 meditsiini- ja südameühingut rohkem kui 100-st riigist.

Eesti Südameliit on Maailma Südemeföderatsiooni liige ja maailma südamepäeva tähistamise algataja-koordineerija Eestis.

Allikas: www.sydameliit.ee

“Valminud kergliiklustee ühendab Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosa, võimaldades jalgratturitel, rulluisutajatel ja jalakäijatel lühimat teed mööda pääseda Stroomi rannast Vabaõhumuuseumi teele,” ütles abilinnapea Deniss Boroditš. “2,5 kilomeetri pikkune rannapromenaad algab Rocca al Mare kooli kõrvalt Vabaõhumuuseumi teelt, kulgeb kallakut mööda alla mererannale ja sealt paralleelselt rannajoonega kuni Paldiski mnt 94a kinnistuni ning sealt edasi piki roostiku piiri kuni Stroomi rannani,” kirjeldas Boroditš. “Promenaadi merepoolne külg on ühtlasi kaldakindlustus, mis takistab tormi ajal mereveel tungimast kergliiklusteele.”

Objekti projekteerimise ja ehituse kogumaksumuseks kujunes ligi 37 miljonit krooni. Promenaadi projekteeris AS EA Reng. Ehitustööde peatöövõtjaks on Inseneriehituse Aktsiaselts. Rocca al Mare rannapromenaadi projektile väljastati ehitusluba 18. juulil 2007 ning esimese ehitusetapi töödega alustati 17. septembril 2007.

Allikas: Raepress, 21.09.2009

Maaema Viljapäevadel 2009 on esindatud kõik maa-andide ja tervisega seotud tegemised, et linnarahvas saaks tulla, end tervisliku eluviisiga kurssi viia ja talveks kõike vajalikku varuda.

Ürituse raames toimuvad mahe- ja tervisetoodete mess ja laat, konverents „Tervis kõigile!” ja konkurss-näitus “Rahva lemmik – mahetoode 2009″.

Meelelahutust juhivad Tea Tomingas, Raimo Aas ja võlur-trikimees Erich Udras.

Kontsertidega esinevad Eesti parim akordionist Henn Rebane, Boris Lehtlaan, Ervin Lillepea ning Lihula rahvatantsijad ja rahvapilliansambel “Vanad Viisid”.

Vaata täpsemalt www.maaema.ee

SEB sügisjooks 2009 (foto: www.jooks.ee)

Täna, 18. septembril kell 15-19, toimub Tammsaare pargis „Kesklinna tervisepäev 2009″.

Kesklinna vanema Marek Jürgensoni sõnul on neljandat aastat läbiviidava päeva eesmärgiks noorte seas tervislike eluviiside teadvustamine ning liikumisaktiivsuse kasvatamine.

Tammsaare parki on üles seatud infotelgid, kus tervislike eluviiside kohta jagavad nõuandeid Tervise Arengu Instituut, Eesti Punane Rist, AIDS-i ennetuskeskus, Eesti Politsei, Põhja-Eesti Päästekeskus, Maanteeamet, Lastekaitse Liit ja teised. Toimuvad seksuaalhariduse mõttetalgud ning JustFilmi lasergraffiti töötoad. Oma võimeid ja oskusi saab proovida mitmesugustel atraktsioonidel nagu ronimistorn, güroskoop ehk kosmonautide trenažöör ja batuut-seiklusrada. Kohal on raamatukogubuss koos „elava raamatukoguga”. Jälgida saab näidistreeninguid SpartaSpordi treeneritelt ja etteasteid Revalspordi tantsustuudiolt. Professionaalsete treenerite abiga testitakse füüsilist vastupidavust sõudeergomeetril. Ajakirjad „Muscle & Fitness”, „Hers” ja SpartaSport koos kulturist Argo Aderiga tutvustavad tervisliku toitumise ja treenimise põhitõdesid. Kohapeal mõõdetakse ka keha rasva- ning lihasmassiprotsenti, samuti toimub pargis eelregistreerimisega koolinoorte tänavahokiturniir.

Tervisepäeva raames viiakse läbi kallistamise rekordiüritus, mille õnnestumiseks on Tammsaare parki oodatud kell 18.30 võimalikult palju inimesi.

Tervisepäeva korraldajateks on Tallinna Kesklinna Valitsus koostöös Tallinna Tervisenõukogu ja spordiklubidega Revalsport ja SpartaSport.

Osavõtt üritusest on tasuta.

Allikas: Raepress, 18.09.2009

Naiste keskmine eluiga oli möödunud aastal rekordiline 79,23 aastat, meestel aga 68,59 aastat, vahendab ERR uudised.

Aasta varem oli keskmine oodatav eluiga Eestis veidi üle 73 aasta.

Keskmine oodatav eluiga oli madalaim 1994. aastal, mil näitaja langes 66,46 aastani. Oodatavaks elueaks nimetatakse keskmiselt elada jäävate aastate arvu.

Allikas: ERR, 15. september

Matkalised Aegviidus

Selle suve kolmas Elektriraudtee koguperematk viib pühapäeval tasuta Laulasmaale.

Osalejad sõidutab matkale tasuta elektrirong, eelnev registreerumine ei ole vajalik, teatas Elektriraudtee AS. Matk toimub Laulasmaa ja Lohusalu poolsaarel.

Matkarong väljub Balti jaamast kell 11:32 (Tallinna-Klooga-rand elektrirong 523). Klooga-randa jõuame kell 12:33. Tagasi Klooga-rannast kell 19:40 (Klooga-rand-Tallinn elektrirong 556). Tallinnasse jõuab rong kell 20:43.

Selle suve viimane matk toimub 23.augustil Padisele.

Matkadele on oodatud kõik aktiivsed inimesed, kes soovivad tervislikku vaheldust suvisele linnamelule ning tutvuda Harjumaa looduse ja vaatamisväärsustega. Matkad toimuvad matkajuhtide juhendamisel, kuid omal vastutusel. Jalgsimatkade pikkused on 15-21 kilomeetrit.

14. august