Lauri Beekmann

Teisipäeval, 22. novembril korraldab Eesti Karskusliit koostöös Võhma Gümnaasiumi, Võhma Linnavalitsuse ja Viljandimaa tervisetoaga peamiselt Kesk-Eesti õpetajatele suunatud õppepäeva “Alkoholi tarbimise ennetamine koolikeskkonnas”.

Õppepäev toimub laiema alkoholiennetusliku ISE projekti ettevalmistuse raames ja osana. „ISE projekt on võistluslik ja meeskondlik mäng, mille raames täidavad koolinoored kahe kuu jooksul iganädalaseid ülesandeid, mis kõik puudutavad mingil moel alkoholiproblemaatikat ja tervislikke eluviise,“ selgitas Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann.

Järgmine ISE mäng jõuab Tervise Arengu Instituudi rahalisel toel koolidesse 2012. aasta kevadel. Hetkel kestab ISE projekti arendusperiood, mille raames on mängu sisulist osa analüüsinud kasvatusteadlased, et suurendada mängu efektiivsust projekti eesmärkide saavutamiseks. Ka Võhmas aset leidva õppepäeva raames kogutakse koolidelt tagasisidet, kuidas sellist väljastpoolt koolidesse pakutavat projekti paremini teostada ning kuidas suurendada nii õpilaste kui ka õpetajate tahtlikkust projektis osaleda.

„Rahvusvahelised teadusuuringud on näidanud, et koolipõhised ennetusprojektid on üsna minimaalse kasuteguriga. Nad võivad suurendada teadlikkust, kuid paraku ei muuda käitumist. Samas on kooli keskkond tohutult suure potentsiaaliga koolinoorte mõjutamisel ning nende samade uurimuste põhjal on ka teada, mis aitavad seda efektiivsust siiski suurendada. ISE projekti eesmärgiks on märkimisväärselt tugevdada noorte enda aktiivsust osalemises. Rõhk ei ole mitte sellel, mida meie neile räägime, vaid mida nad ise avastavad ja meeskonnas toimides leiavad,“ selgitas Beekmann.

„Kõige paremini teavad kooli keskkonnaga kaasnevaid olustikke ja probleeme ikka õpetajad. Nii on meie õppepäeva eesmärgiks kuulata õpetussõnu ja kogemusi neilt ning samas jagada ka neile ideid alkoholi tarvitamise ennetamiseks noorte seas.“

Õppepäeval räägib koolituskeskuse ELLU koolitaja psühholoog Tiia Lister noorte riskikäitumise põhjustest ja terve koolikeskkonna vajalikkusest. Viljandi Maavalitsuse terviseedendaja Elo Paap räägib terviseedendusest ja tervise sekkumistest. Kristiina Lepa ISE projekti meeskonnast tutvustab alates 2005. aastast toimivat projekti ja selle eesmärke. Karskusliidu juht Lauri Beekmann tutvustab viimaste aastate alkoholi ja noorte teemalisi teadusuuringuid ning Võhma Gümnaasiumi õppealajuhataja Luule Tiirma juhtimisel toimub avatud vestlusring, mille eesmärgiks on jagada ja koguda kogemusi nii õnnestumiste kui ka ebaõnnestumiste seast.

ISE projekt sai alguse 2005. aastal, kui Karskusliidu kokkukutsumisel planeeriti koolidele suunatud koostööd koos noorteorganisatsioonidega Juvente ja Rajaleidjad ning Üliõpilasseltsiga Liivika. Tollal Euroopa Noorte rahastamisel läks pilootprojektina ISE mäng kõigepealt Tartumaa koolidesse. Hiljem on TAI rahalisel toel projekt jõudnud koolidesse üle Eesti.

Allikas: Eesti Karskusliidu 21.11.2011 pressiteade

Soomes Espoos 15. ja 16. septembril aset leidnud sõltuvuste ennetamise konverentsil tervitas Espoo linna esindaja Juha Metso umbes 1000 osavõtjat, väljendades lootust, et karskus on tegemas renessanssi.

Linna tervishoiu eest vastutav linnaametnik Metso väljendas, et ühiskond peaks liikuma suunas, kus alkoholi tarvitamist ei peetaks igapäevaseks ega ka iga pidupäevaga kokkukäivaks nähtuseks. Seda, et soomlaste suhtumine alkoholi on muutumas, kinnitasid ka konverentsi korraldava Soome Terviseedenduse Keskuse avaldatud uurimuses väljenduvad seisukohad.

Umbes 80% soomlastest nõuab muuseas karmimat suhtumist juba joobes olevatele inimestele alkoholi müümise suhtes. Aasta-aastalt on kasvanud toetus madalama autojuhtidel lubatud vere alkoholisisalduse piirmäära kehtestamisele. 70% küsitletuist arvab, et see peaks olema 0,2 promilli.

Enamus soomlastest toetab ka alkoholireklaamidest eluviisi kujutamise eemaldamist. Terviseedenduse Keskuse vastavat ettepanekut on hiljuti toetanud ka enamus parlamendiliikmetest. Teema käsitlemist jätkatakse Eduskunna sotsiaalkomisjonis.

“Alkoholi reklaamimise peaks piirama vaid tooteinfo edastamisega ning keelustama alkoholireklaami täielikult televisioonis, kinos ja välireklaamis,” selgitas Terviseedenduse Keskuse juht Janne Juvakka. “Alkoholireklaami piiramine ning alkoholiga seotud elustiili reklaamimise lauskeeld vähendaks alkoholiga seotud kahju eriti laste ja noorte seas.”

Ühes Euroopa Liidu liikmesriigis on vastavad piirangud juba kehtivad. “Prantsusmaa reklaamiseadus Loi Evin on kehtestanud korra, kus reklaam ei tohi sisaldada inimest ning võib kirjeldada vaid alkohoolse tootega otseselt seotud infot,” ütles Soomes konverentsil osalenud Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “On meeldiv kuulda, et ka Eestimaal on poliitilisi jõude, kes Prantsusmaa näitest on vaimustunud ning teevad ettevalmistusi vastavate muudatusettepanekute esitamiseks,” lisas Beekmann, viidates IRL-i poolt väljendatud plaanidele.

Valtakunnalliset Päihdepäivät oli 17. korda korraldatud konverents, mis tõi kokku Soome spetsialistid nii kodanikuühiskonna organisatsioonidest kui ka riiklikest asutustest.

Allikas: Eesti Karskusliit

Foto: sebs.rutgers.edu

Alates 1999. aastast tähistatakse iga aasta üheksanda kuu üheksandal päeval fetaalse alkoholisündroomi (FAS) päeva, meenutades naistele, et raseduse üheksa kuud peaks olema täielikult alkoholivabad.

Alkohol on teratogeen ehk aine, mis võib tekitada loote arenevas ajus väärarenguid. Ükskõik, millisel raseduse kuul naine alkoholi tarvitab, avaldab see alati mõju ka lootele. Kusjuures kogus, mis võib olla ohutu emale, võib olla ohtlik väikesele arenevale lootele.

FAS-i kõige tõsisemaks probleemiks on kesknärvisüsteemi kahjustus. Kahjustussümptomid ilmnevad enamasti hilisemas eas madala IQ, aeglase arengu, käitumishäirete (hüperaktiivsus, suhtlemisraskus, korrale ja reeglitele allumatus), õpiraskuste (halb mälu, keskendumisvõime- ja tähelepanuhäired) kujul.

Küsitlused erinevates riikides on näidanud, et oluline hulk naisi jätkab siiski raseduse ajal alkoholi tarvitamist. Itaalias näiteks tarvitab umbes 60% naisi raseduse ajal alkoholi.

Viimase Eurobaromeetri küsitluse kohaselt toetaks märkimisväärne enamus eurooplasi (79%) alkohoolsetele jookidele hoiatussiltide lisamist, millega hoiatataks lapseootel naisi alkoholi tarvitamisega seotud ohtude eest. Poolas, Küprosel ja Rumeenias oli sellise meetme rakendamise pooldajaid koguni 93%.

Hetkel kehtib selliste hoiatussiltide lisamise kohustus Euroopa Liidus vaid Prantsusmaal.

“Me kutsume Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi efektiivsemale ennetustööle, mille osaks peaks olema selgete juhiste avaldamine raseduse ajal alkoholist hoidumise küsimuses ning alkohoolsetele toodetele hoiatussiltide lisamine,” ütles Euroopas FAS teemal eestkõnelejaks oleva Euroopa alkoholipoliitika allianssi peasekretär Mariann Skar.

Eesti Karskusliit kutsub kõiki Eesti naisi, kes planeerivad rasedust või juba on last ootamas, alkoholist täielikult hoiduma. “Kutsume riiki suurendama vastutust alkohoolsete jookide tootmisel ja turustamisel. Teratogeenina on alkohol aine, mis omab erilist ohtu lootele ning tarbijale peaks seda toote ostmisel meenutatama,” ütles Karskusliidu esimees Lauri Beekmann.

Allikas: Karskusliidu 09.09.2010 pressiteade

Sotsiaalministeeriumi teatel on enamik rakenduskava 2009. aastaks planeeritud tegevusi ellu viidud ja rahva tervises võib täheldada positiivseid arenguid.

“Rahvastiku tervise arengukava tegevused on aidanud saavutada mitmeid positiivseid arenguid rahvastiku tervises. Möödunud aastal langes enneaegne suremus, vähenes liiklussurmade arv ja alkoholi tarbimine,” rääkis neljapäeval valitsusele arengukava 2009. aasta tegevusaruande esitanud sotsiaalminister Hanno Pevkur. “Meil on aga veel väga palju teha, et kasvaks inimeste teadlikkus sellest, kuidas hoida enda ja oma lähedaste tervist. Tänavune kuum suvi on kahjuks kaasa toonud murettekitavalt palju õnnetusi vees ja liikluses, mida oleks olnud võimalik vältida.”

Tervislike eluviiside propageerimise tulemusena vähenes 2009. aastal jätkuvalt alkoholi tarvitamine – 2008. aastal tarvitati puhast alkoholi 11,9 liitrit inimese kohta ja 2009. aastal 10,2 liitrit.

Elanikkonna tervist mõjutas möödunud aastal uus gripiviirus A/H1N1, millesse haigestus Eestis hinnanguliselt 9,2 protsenti elanikkonnast. Kokku registreeriti 21 gripiviiruse A/H1N1 põhjustatud surmajuhtu. Gripipandeemia kontrollimiseks koostati juhised tervishoiuteenuse osutajatele ja elanikkonnale.

Ravikindlustusega kaetus säilis 2009. aastal kõigile töötukassas arvel olevatele inimestele. Terviseõpetus integreeriti uutesse inimeseõpetuse ainekavadesse. HIV ja tuberkuloosi esmajuhud vähenesid võrreldes varasemate aastatega. Kärbetele vaatamata säilis elanike rahulolu tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavusega. Möödunud aastal jagati aktiiv- ja hooldusravi eurorahasid, valmistati ette ämmaemandate ja pereõdede iseseisva töötamise õiguse laiendamist ning digiretsepti käivitamist. Samuti tõsteti tubaka ja alkoholi aktsiisi, mis vähendasid tarbimist.

Negatiivse poole pealt pikenesid ravijärjekorrad ja ravimite käibemaks tõusis viielt protsendilt üheksale. Raviasutuste jaoks on negatiivne ka käibemaksu üleüldine tõus, sest nad ei saa seda tagasi. Hambaravihüvitised kaotati, kasvas tervishoiutöötajate valmidus minna välismaale tööle ning rahvatervise programmide rahastamine vähenes märgatavalt.

Tervishoiusüsteemi arendamiseks töötati välja üldpõhimõtted jätkamaks reformi haiglavõrgu optimeerimiseks. Riigikogus võeti vastu ravimi- ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadused, millega leevendati nõudeid apteekidele ning kehtestati õigusruum hinnalepete sõlmimise ja piirhindade kehtestamise kohustuseks 50-protsendilise soodustusega ravimitele.

Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 eesmärk on, et tervena elatav eluiga pikeneks aastaks 2020 meestel keskmiselt 60 (54,8 – 2009. a) ja naistel 65 (59 – 2009. a) eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga tõuseks meestel 75 (68,5 – 2008. a) ja naistel 84 (79 – 2008. a) eluaastani.

Järgmistel aastatel on kavas panustada viide peamisse valdkonda: sotsiaalse sidususe suurendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises, laste tervise parandamine, keskkonnatervise edendamine, tervislike eluviiside propageerimine ja riskikäitumise vähendamine ning tervishoiusüsteemi arendamine.

Allikas: BNS, 22.07.2010

Astrid Böning

Reedel, 4. juunil toimub Eesti Karskusliidu aastakoosolek ning konverents, kus antakse Hiiu Folgi korraldajatele üle aasta 2009 Aasta Tegija tänukiri ning arutatakse keskkondade üle, mis peaksid meie ühiskonnas olema alkoholivabad.

“Otsustasime nimetada Hiiu Folgi Aasta Tegijaks 2009, kuna eeskuju, mida festivali korraldajad on alkoholivaba rahvaürituse kaudu andnud, on väga oluline,” selgitas Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “Hästi meeldiv on olnud ka jälgida, et meedia kajastuses on seostatud Hiiu Folgi alkoholivaba õhkkonda kultuuri ehedama ja puhtama nautimisega.”

Traditsionaalne Karskusliidu kevadine aastakonverents keskendub teemale, mis seondub Aasta Tegija tegevusega. Konverentsil astub üles Hiiu Folgi korraldaja Astrid Böning rääkides alkoholivabade alternatiivsete ürituste korraldamise tähtsusest ja rollist ühiskonnas. Sotsiaalpedagoog Ilona Veike räägib perekonnast kui ühest peamisest alkoholiga seotud probleemide sündmuskohast. Ajaloolane ja erukolonel Einar Laigna räägib noorte väärtuskasvatusest ning selle osast alkoholi problemaatika lahendamises. Maalikunstnik Jüri Arrak jagab isiklikust kogemusest inimesena, kes on olnud alkoholi ohvriks ning sellest, millist teed mööda on võimalik jõuda alkoholivaba eluni. Eesti Karskusliidu juht Lauri Beekmann analüüsib alkoholiga seonduvaid erinevaid riskirühmi ning püüab kaardistada nn “valged” alkoholivabad tsoonid ühiskonnas. Riigikogu liige Kaia Iva teeb ülevaate möödunud aasta alkoholipoliitilistest arengutest Eestis. Ning ettevõtjast visionäär Rainer Nõlvak esitab vaate ühiskonnale üldpildis ning otsib lahendusi üldrahvalikule alkoholiprobleemile.

Konverentsil tuleb vaatamisele ka uus alkoholiteemaline dokumentaalfilm “Ela Sajani – RETSEPT”, mille rezissööriks on Aljona Surzhikova.

Konverents toimub Viru hotelli konverentsikeskuse Bolero saalis algusega kell 13.00 (Karskusliidu aastakoosolek algab kell 11.00) ning on kõigile vaba sissepääsuga.

Eesti Karskusliit AVE on 1989. aastal taasloodud ja Eesti Vabariigis alates 1922. aastast tegutsenud Eesti Karskusliidu õigusjärglane.

Allikas: Eesti Karskusliit

“Selle strateegia vastuvõtmine on tohutult suure tähtsusega samm, mis kahtlemata saab tulevikus mõjutama ka Eesti alkoholipoliitikat,” ütles Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann (fotol). “Tegemist on esimese globaalse strateegiaga, mis näitab, et riigid on jõudnud arusaamiseni, et alkoholi tarvitamisega seonduv kahju nõuab otsustavat sekkumist ning efektiivse ja järjepideva alkoholipoliitika rakendamist.”

Euroopa alkoholipoliitika allianssi Eurocare peasekretär Mariann Skar teatas Genfist kohapealt, et kahetunnisel debatil, peale mida strateegia ühehäälselt vastu võeti, tunnistati, et alkoholi liigtarvitamine noorte seas on terves maailmas oluliseks probleemiks. Samuti arutati alkoholi reklaamimise ja turustamisega seotud mõjude piiramise küsimusi.

WHO hinnangul suri 2004. aastal alkoholiga seotud põhjustel maailmas 2,5 miljonit inimest (peamiselt südame ja maksa haigused, liiklusõnnetused, enesetapud ja erinevad vähid), mis moodustab 3,8% kõigist surmadest ning 4,6% globaalsest haiguskoormusest.

Strateegia kutsub WHO liikmesriike rakendama poliitilisi meetmeid alkoholi kahjuliku tarvitamise vähendamiseks. Dokument tõstab esile hinna tõstmise, kättesaadavuse ja reklaami piiramisega seotud poliitiliste meetmete efektiivsust.

“See globaalne strateegia oli ka enamike alkoholi kahjude vähendamisele pühendunud valitsusväliste organisatsioonide põhiteemaks viimase kahe aasta jooksul, mil WHO läbi erinevate dialoogide ning arutelude seda dokumenti ette valmistas,” selgitas Eurocare´i juhatuse liige Beekmann. “Oli hetki, kus jäi mulje, et alkoholitööstuse surve on nii tugev, et sellest dokumendist ei tule midagi välja. Seda olulisem ja hinnalisem on, et selle otsuseni jõuti.”

Allikas: Eesti Karskusliidu 21.05.2010 pressiteade

Foto: www.budampex.eu

Ligi viiendik Eesti elanikest, kel vanust 15 ja enam aastat, pole viimase aasta jooksul alkoholi pruukinud, selgub Eurobaromeetri uuringust.

Küsimusele, kas ta on viimase 12 kuu jooksul tarvitanud alkohoolseid jooke, vastas Eestis eitavalt 18 protsenti küsitletud inimestest. EL-i keskmine oli 24 protsenti.

Kõige karskemad on Portugali (küsimusele vastas eitavalt 42 protsenti), Itaalia (39 protsenti) ja Ungari (35 protsenti) elanikud. Kõige vähem oli sellele küsimusele eitavalt vastajaid Taanis (seitse protsenti), Rootsis (10 protsenti) ja Hollandis (12 protsenti).

Eesti lähinaabritest väitis 18 protsenti soomlastest, 15 protsenti leedulastest ja 13 protsenti lätlastest, et nad pole viimase 12 kuu jooksul alkoholi tarvitanud.

Neist Eesti elanikest, kes on viimase 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud, teeb seda neli protsenti iga päev, kolm protsenti 4-5 korda nädalas, 12 protsenti 2-3 korda nädalas, 31 protsenti 2-3 korda kuus ning 21 protsenti kord kuus.

Neist, kes on kuu aja jooksul alkoholi tarvitanud, on igapäevaseid napsitajaid kõige rohkem Portugalis (43 protsenti), Itaalias (25 protsenti) ja Hispaanias (23 protsenti). Soome vastav näitaja on kolm ja Lätil kaks protsenti. Leedulastest, rootslastest ja poolakatest tarvitab iga päev alkoholi vaid üks protsent alkoholi tarbinud vastanutest.

Viimase kuu jooksul alkoholi tarbinutest on kord nädalas napsitajaid kõige rohkem ehk 36 protsenti Iirimaal ja Maltal ning kõge vähem Itaalias ja Portugalis, vastavalt 19 ja 15 protsenti. Soomlaste vastav näitaja on 30, rootslastel 31, lätlastel 22 ja leedulastel 24 protsenti.

Leedus oli viimase kuu jooksul alkoholi tarbinutest kõige rohkem neid, kes võtsid napsu korra kuus (34 protsenti), mis oli ka EL-i kõige kõrgem näitaja. Lätlastest oli sellised alkoholipruukijaid 31 protsenti ning Soomes 14 protsenti.

Küsitlus viidi läbi 15-aastaste ja vanemate seas. Eestis küsitleti 1011 inimest.

Allikas: BNS, 21.04.2010

7. aprillil Tartus ja 8. aprillil Tallinnas toimuvatele seminaridele tuleb rääkima dr Diane Black. Dr Black on aastaid tegelenud FAS valdkonnaga nii praktilise kui teoreetilise poole pealt. Tema pere on adopteerinud 3 FAS diagnoosiga last ning samas on ta Hollandi fetaalse alkoholisündroomi fondi üks rajajatest ning praegune peasekretär. Dr Black on tunnustatud kõneleja rahvusvahelistel konverentsidel ning seminaridel.

„Tegemist on alkoholi tarvitamise kahjude laias spektris ühe kõige traagilisema teemaga. Fetaalne alkoholisündroom on mentaalse taandarengu juhtivaks põhjuseks lääne tsivilisatsioonis. Ja samas on see 100% ennetatav,“ tõdeb seminaride korraldaja Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. „Paljude laste elu saab sel moel rikutud juba enne nende sündi.“

Sündimata laste kaitsmise alkoholi tarvitamisega seotud kahjude eest on seadnud prioriteediks ka Euroopa Liit. 2006. aastal vastu võetud Euroopa Liidu alkoholistrateegia nimetab veel sündimata laste kaitsmise alkoholi kahjude eest ühena viiest prioriteetsest teemast.

Sageli kostub, et kõik naised ju teavad niikuinii, et rasedana tuleb alkoholist hoiduda. Rahvusvahelised uurimused kinnitavad aga vastupidist. Hollandi uurimuse põhjal jätkavad rasedana alkoholi tarvitamist näiteks 35-50% naistest. Iirimaal jätkab raseduse ajal alkoholi tarvitamist koguni 63% naistest.

„Üheks põhjuseks on kindlasti levinud arvamus, et ega väikesed alkoholikogused lootele kahju ei tee. Teaduslikud uurimused kinnitavad aga ka väikeste kogustega kaasnevaid riske. Ei ole ühtegi alkoholikogust, mille kohta oleks teaduslikult tõestatud, et see on lootele ohutu. Ja nii on raseduse ajal ainuõige otsus – alkoholist täielik hoidumine,“ rääkis Beekmann.

Eesti Karskusliit kutsub valitsust pöörama sellealasele ennetustööle rohkem tähelepanu ja rakendama hoiatustekstide ja/või -piltide kohustuslikus korras alkoholi pudelitele panemise (nagu see näiteks Prantsusmaal on kehtestatud).

Karskusliit korraldas 2008. aastal FAS teemalise meediakampaania „Ema, ära joo!“, mille väljunditeks oli telereklaam, plakatid, voldikud ning kodulehekülg – www.ave.ee/fas/

Dr Diane Blacki seminarid „Alkohol ja rasedus“ toimuvad sel nädalal:

7. aprillil – Tartus Vanemuise kontserdimajas, Ergo saalis kell 12.00-16.00

8. aprillil – Tallinna Ülikooli Tallinna saalis kell 11.00-15.00

Seminare toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Allikas: Karskusliidu 05.04.2010 pressiteade

Elame ühiskonnas ning ajastul, millel on hulgaliselt kummalisi äärmusi, millest osad on täiesti süütud ja ohutud ning teised taas ümbritsevat turvalisust tõsiselt ohtu seadvad. Kokkuvõtlikult võib vast öelda, et kõik seisukohad, mille toetamiseks ja edendamiseks kasutavad selle toetajad vägivalda, on äärmus, mis on taunitav ning mille reguleerimisse ja võimalikku keelustamisse peaks sekkuma korrakaitse ja võimalik et ka seadusandlus. Valdavalt on aga palju erinevaid äärmuslikke rühmitusi, millel peaks täiesti vabalt tegutseda laskma ning kelle olemasolu näitab teatud mõttes ühiskonna tervist ning tugevust.

Isiku-, sõna ja usuvabadus on pühad tõekspidamised, millede piiramine peab olema väga tõsiselt põhjendatud. Kui neid vabadusi hakatakse liiga kergekäeliselt piirama, on selge, et vaba ühiskonna alustalad hakkavad tasapisi kõikuma.

Kas hea lugeja peab ennast mingis valdkonnas äärmuslaseks? Või õigem oleks vist küsida, kas teised peavad teid mingi teie eluviisi või seisukoha alusel äärmuslaseks?

Mina kuulen iseenda kohta seda nimetust päris sageli. Olles täiskarsklane, arvab suur osa rahvast, et sellisena olen ma äärmusesse kalduv inimene ning kuna ma sel teemal ka suhteliselt aktiivselt sõna võtan, siis nähakse minus isegi teatud mõttes ohtlikku äärmus-aktivisti, kes tahab teiste inimeste elu üle otsustada ning öelda mida keegi tohib ja ei tohi teha. Loen just selliseid kommentaare päris rohkelt oma artiklitele reaktsioonidena. Täiskarsklust peetakse äärmuseks. Lubage ma sõnastan siis ka veel teistmoodi – alkoholist hoidumist peetakse äärmuseks. Ja teeksin siit veel ühe laienduse – meie ühiskonnas on äärmuslus, kui inimene ei tarbi ühte teatud toodet. Ja selle äärmuslikuks pidamist pean omakorda mina äärmuslikuks.

Minult on päris sageli küsitud, et miks ma olen karsklane. Miks ma ei tarbi alkoholi? Mulle ei meeldi alkohol, nii lihtne see ongi. Mulle ei meeldi ka see, mis alkoholi tarvitamisega seondub. Ma ei tarvita ühte ainet, kuna see ei meeldi mulle.

Nõustun sellega, et ega nüüd internetikommentaaridest ei saa järeldada rahva üldisi suhtumisi ja seisukohti. Kuid samas pean tõdema, et olen ka vestlustest täiesti haritud ja tunnustatud inimestega adunud, et täiskarskluse idee on midagi, millega üldiselt inimesed ei soovi ennast seostada. See on seisukoht, millega tunnustatud organisatsioonid ei soovi ennast siduda ning täiskarsklust peetakse liiga radikaalseks. Mõõdukus on see, mida nimetatakse normaalseks ning emmale-kummale poolele ärakaldumine on äärmuslik. Mingi loogika kohaselt ju tõesti, kuid ma olen siiski veendunud seisukohal, et inimese normaalne olek – kaine olemine ja ka selle kainuse idealiseerimine – ei saa kuidagi olla radikaalne ega normaalsest kõrvalekalduv. Alkoholi manustamisega muundab inimene alati oma meeli. Ka mõõdukate, väiksemate alkoholikoguste tarvitamisel muundub inimese normaalne olek.

Kui mõõdukus ka alkoholi tarvitamisel on käitumise ja olemise ideaaliks, kas ma peaksin hakkama alkoholi mõõdukaks tarvitajaks? Kas ühiskond peaks normaalseks, et radikaalsusest hoidumise nimel peaksin ma tegema midagi, mis on mulle vastumeelne?

Jah, aga keegi võib öelda, et see, mida ma ise teen, on üks asi, teine asi on aga see, mida ma tahan ka teistele normiks kuulutada. Nõus, ühelt poolt kindlasti, et erinevus siin on. Kuid kui me räägime rahva tervisest, ühiskondlikust korrast, üldisest turvalisusest ning meie pealekasvava generatsiooni kasvukeskkonnast, siis on oluline, et me seaksime endale siiski ühiskondliku ideaali, mis on kõiki neid sihtrühme arvestades kõige turvalisem ja parem.

Jah muidugi, kui inimene alkoholi tarvitab, siis on igati kiiduväärt, kui ta jääb seda tegema mõõdukalt. Alkoholi joomise kontekstis on mõõdukus kindlasti parim lahendus. Kuid kuna ka väikesed kogused alkoholi omavad reaalset ohtu inimorganismile (sõltuvuse teke, raseduse ajal kahju lootele, negatiivne koosmõju erinevate ravimitega jne), siis arvestades kõige sellega on alkoholist hoidumine siiski parim tee. Karske maailmavaate kontekstis areneb tervislik ja vastutustundlik suhtumine ellu, mõõduka alkoholitarvitamise tuules levib aga üldrahvalik liigtarvitamine ning joomise kasv. Selle kinnituseks on alkoholi reklaamimise lubamine, mille õigustus saab rajaneda ainult eeldusel, et inimesed, kellele neid tooteid soovitatakse, tarvitavad neid mõõdukalt. Teaduslike analüüside põhjal võime aga faktikindlalt öelda, et alkoholi reklaamimine suurendab ka alaealiste alkoholi tarvitamist ehk tekitab selgelt ebaseaduslikku ja kahjulikku joomist. Niisiis, mõõdukuse kattevarjus tegelikult probleem suureneb.

Tooksin teile nüüd ühe konkreetse näite. Kirjutasime selle kuu alguses Eesti Karskusliidu ning 7 teise organisatsiooniga Eesti Vabariigi presidendile kirja, milles kutsusime teda tähelepanu pöörama üldrahvalikule alkoholiprobleemile ning pidama vabariigi aastapäeva pidustuse alkoholivabana. Kirjutasime selles kirjas muuseas järgnevat: “Võrreldes sajandivahetusega on laste alkoholimürgistuste esinemissagedus kolmekordistunud, ainuüksi Tallinna lastehaiglasse on viimastel aastatel hospitaliseeritud igal aastal üle saja alkoholimürgistusega lapse. Järjest suurem osa lapsi ja noori ei kujutagi enam ette, et alkoholivaba elu on normaalne ning ühised koosolemised võiksid toimuda ilma alkoholita.”

Tõdesime seal, et vabariigi aastapäeva vastuvõtt on midagi, mida väga oluline osa rahvast jälgib ning see oleks väga hea koht, kus anda sümboolne sõnum tervele rahvale. Sõnumi, et pidutsema ei pea alati koos alkoholiga. Me ei ole seisukohal, et seal pidulikul üritusel toimuks mingi eriline jooming, kuid see oleks väga kõlav sõnum rahvale, kes kord aastas presidendi sõnu väga tähelepanelikult kuulab.

Presidendi kantselei direktori koostatud vastukirjas tunnistatakse probleemi. “Alkoholi liigtarbimine on Eestis tõsine probleem ning tervislikke eluviise tuleb esile tõsta pidevalt.” Otsest vastust meie pöördumisele andmata, tõdetakse kirja lõpus järgnevat: “Vabariigi aastapäeva vastuvõtule on kutsutud lisaks tublidele inimestele Eestist ka kõik Eestisse akrediteeritud suursaadikud. Vastuvõttu korraldades järgime rahvusvahelist diplomaatilist tava.”

Otse välja ütlemata, vastatakse siin meie üleskutsele eitavalt, tuues põhjenduseks rahvusvahelise diplomaatilise tava. Mida see siis tegelikult tähendab?

Kas sellega öeldakse, et isegi kui me sooviksime korraldada sellist vastuvõttu, siis me ei saaks seda teha, kuna rahvusvaheline tava näeb ette teistmoodi? Kas see tähendab, et alkohol on täiesti lahutamatu osa pidulikust ja ametlikust kombestikust? Ja teistmoodi käitumine oleks normist kõrvalekaldumine? Seda ei saagi teha?

Ja tuleksin nüüd tagasi oma alguses väljaöeldud järelduse juurde. SEE on äärmuslus. Kui tõdetakse, et me ei saagi midagi teha ilma ühe aineta, siis see on radikaalsus. See on äärmuslik.

Kas tõesti on üks aine, pealegi aine, millega ühiskond on tõsiselt hädas, nii sisse ennast söönud meie ühiskonda ja kombestikku, et ilma selleta ei olegi võimalik? Kas ma kostun taaskord veidi fanaatilisena, kui tõden, et see on tunnus üldrahvalikust sõltuvusest?

Lauri Beekmann on Eesti Karskusliidu esimees

Astrid Böning (foto: hiiumaa.ee)

Eesti Karskusliit valis Aasta Tegijaks 2009 pärimusmuusikafestivali Hiiu Folk, mis on Eesti ainus suurem festival, kus alkoholi ei müüda.

“Otsustasime nimetada Hiiu Folgi Aasta Tegijaks 2009, kuna eeskuju, mida festivali korraldajad on alkoholivaba rahvaürituse kaudu andnud, on väga oluline,” selgitas Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “Hästi meeldiv on olnud ka jälgida, et meedia kajastuses on seostatud Hiiu Folgi alkoholivaba õhkkonda kultuuri ehedama ja puhtama nautimisega.”

Eesti Karskusliit annab Aasta Tegija tänukirja Hiiu Folgi peakorraldajale Astrid Böningule üle maikuus toimuval Karskusliidu aastakonverentsil, mille teema lähtub samuti Aasta Tegija valdkonnast ehk antud juhul alkoholivabade ürituste ja kohtade tähtsus ja roll alkoholi tarvitamise ja sellega seotud kahju vähendamisel.

Karskusliit nimetab kolmandat aastat Aasta Tegija, tõstes seeläbi esile inimese, organisatsiooni, ürituse, väljaande või teo, mis on möödunud aastal mõjutanud rahva tervist silmas pidavat alkoholipoliitikat ja propageerinud alkoholivaba ja tervislikku eluviisi.

Sel aastal oli nominentide seas ka aastaid alkoholitarvitamist monitooriv Eesti Konjunktuuriinstituut, alkoholiproblemaatikat käsitlevaid koosolekuid korraldanud Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus ning Tervise Arengu Instituudi sügisene meediakampaania.

Allikas: Karskusliidu 21.01.2010 pressiteade

Karskusliidu esimees Lauri Beekmann

Eesti Karskusliit saatis täna avaliku pöördumise Riigikogu ja Valitsuse liikmetele, kutsudes üles kinnitama riikliku alkoholipoliitika põhimõtete dokumenti ning rakendama nende põhimõtete alusel terviklikku alkoholipoliitikat.

Karskusliit viitab dokumendile, mis on Sotsiaalministeeriumi kodulehel juba terve aasta ning mille Sotsiaalministeerium pidi eelmise koalitsioonileppe kohaselt ette valmistama 2007. aasta neljandas kvartalis. Siiamaani ei ole Valitsus seda kinnitanud, millele viitas novembri lõpus ka justiitsministeerium.

„Üldiste hinnangute kohaselt suri selle sajandi esimesel kümnendil alkoholi tarvitamisega seonduvalt umbes 20.000 inimest,“ ütles Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. „Samamoodi jätkates võime ilma raskusteta ennustada, et sama palju kaasmaalasi kaotame alkoholile ka järgmise 10 aastaga. Me vajame süsteemset ja terviklikku alkoholipoliitikat. Selle dokumendi sisu on hea ja me kutsume valitsust seda kinnitama. Tegime mõned täiendavad ettepanekud, sest alkoholipoliitika peab arenema, et inimesed, eriti lapsed ja noored, oleksid maksimaalselt kaitstud alkoholi tarvitamisest tuleneva kahju eest,“ lisas Beekmann.

Ettepanekutena kutsus Karskusliit pöördumises kaaluma alkoholireklaami lauskeelustamist, kehtestama riiklikku jaemüügi monopoli süsteemi ning vähendama alkoholi hinna tõstmisega selle taskukohasust.

Pöördumise üheks eesmärgiks oli ka tutvustada Euroopa Komisjoni ja teadusasutuste raporteid möödunud aastast, mille sisuks on alkoholipoliitiliste meetmete analüüs. Möödunud kevadel näiteks avaldas Euroopa Komisjon teadlaste töörühmalt tellitud raporti, mis rõhutas, et alkoholireklaam suurendab alaealiste alkoholi tarvitamist. Karskusliit kutsub Riigikogu ja Valitsust rajama riikliku alkoholipoliitika teaduspõhisele infole.

Pöördumise teksti leiate siit.

Allikas: Eesti Karskusliidu 06.01.2010 pressiteade

Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka. Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel joodi Eestis 2008. aastal inimese kohta ligi 12 liitrit absoluutset alkoholi, millega oleme Tšehhi järel teisel kohal ja edestame kõiki põhjamaade riike. Sellega ületame kahekordselt Maailma Terviseorganisatsiooni poolt määratletud piiri 6 liitrit elaniku kohta, millest alates hakkavad tekkima tõsised kahjud rahva tervisele. Eestis tarbitavad kogused on aasta-aastalt kasvanud.

“Kurvaks kinnituseks sellele, et alkoholitarbimise statistika on tõene, on Eestis 10 aastaga kahekordistunud suremus maksa alkoholitõppe. Alkoholiga liialdamine on meie majandusele kõige suuremat kahju põhjustav terviserisk, ületades suitsetamisest tulenevat kahju kahekordselt. Konservatiivse arvutuse kohaselt oli 2006.aastal alkoholi liigtarvitamise kahju meie majandusele vähemalt 2,1 miljardit krooni, ehk 1,1% SKPst.”, ütles Maris Jesse.

Kampaania on suunatud inimestele, kes võivad enesele teadvustamata ületada piire, kust alkoholitarvitamine muutub tervisele kahjulikuks ja ohtlikuks. Kutsume inimesi üles tähelapanu pöörama oma alkoholitarbimise harjumustele. Sageli ei märgata, kuidas pealtnäha mõõduka alkoholitarbimise käigus võivad joodavad kogused osutuda tegelikkuses arvatust suuremaks. Uuringud näitavad, et inimesed kipuvad joodavaid koguseid alahindama. Samuti ei olda piisavalt teadlik terviseriskidest, mida alkoholitarbimine endaga kaasa toob.

Tervise Arengu Instituut on määratlenud alkoholi tarbimise riskipiirid, alates millest suureneb hüppeliselt risk erinevate tervisehäiret tekkimiseks.

Alkoholi tarbimine pole kunagi täiesti ohutu. Kuid alkoholi tarbimine on madala terviseriskiga seni, kuni
- nädalas on vähemalt 3 alkoholivaba päeva.
- mees tarbib päevas mitte rohkem kui 4 ja naised mitte enam kui 2 alkoholiühikut
Alkoholiühikuks loetakse 10 g puhast alkoholi. Alkoholi ühikute arv joogis sõltub alkoholi kangusest ja klaasi või pudeli mõõdust. Näiteks on ligikaudu 2 alkoholiühikut 0,5 liitris lahjas õlles.

Nimetatud riskipiirid kehtivad tervete täiskasvanute kohta. Alaealised, rasedad ja imetavad naised ei tohiks üldse juua.

Kampaania aega ajastati veebilehekülg www.alkoinfo.ee avamine. Tervise Arengu Instituudi peetav veeb on abiks joodavate koguste jälgimisel. Veebilehel saab arvutada erinevates jookides sisalduvaid alkoholiühikuid, samuti on võimalik pidada päevikut alkoholitarbimise kohta. Lisaks leiab veebilehelt põhjalikku informatsiooni alkoholi toimete kohta, praktilisi nippe, erinevat statistikat jm.

“Meie eesmärk on ennekõike teadvustada inimestele piire, kust alates alkohol tervisele ohtlikuks ja kahjuliks muutub ning kutsuda kõiki üles oma käitumist jälgima ja tarbitava alkoholi koguseid ja kangust vähendama” ütles Maris Jesse.

Lisaks veebilehele toimub teavitus teles, välimeedias, lisanduvad materjalid Neste bensiinijaamades, taaraautomaatide juures, infot jagatakse töökohtadel ning polikliinikutes ja perearstide juures.

Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi ” “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2008-2009″ raames ning see on osa Tervise Arengu Instituudi mitmeaastasest tegevuskavast alkoholikahjude vähendamiseks.

Allikas: Tervise Arengu Instituudi 09.11.2009 pressiteade

Foto: www.drugs-forum.com

Alkohol ja sigaretid on ohtlikumad kui illegaalsed narkootikumid nagu kanep, LSD ja ecstasy, ütles Briti valitsuse uimastinõunik neljapäeval.

Professor David Nutt Londoni Imperial College’ist soovitas luua uue süsteemi uimastite klassifitseerimiseks, mis võimaldaks inimestel legaalsete ja illegaalsete ainete kahjulikkuses paremini orienteeruda.

Esikohale asetaks Nutt heroiini, sellele järgneksid kokaiin, barbituraadid ja metadoon, viies oleks alkohol, selgub Londoni King’s College’i kriminaal- ja õigusuuringute keskuse väljaandest.

Tubakas oleks üheksandal, aga kanep, LSD ja ecstasy vastavalt 11., 14. ja 18. Pingerea koostamisel on arvesse võetud aine füüsilist toimet, sõltuvust ja sotsiaalset kahju.

“Keegi ei taha öelda, et narkootikumid ei ole kahjulikud. Küsimus on, millises koguses ja ulatuses,” ütles valitsuse uimastinõukogu esimees.

“Me peame leppima sellega, et noortele meeldib eksperimenteerida – narkootikumide ja muu potentsiaalselt kahjuliku tegevusega – ja meie peame kõike seda arvestades kaitsma neid sellel eluetapil kahjude eest.”

Sellepärast tuleks anda inimestele täpsemat ja usaldusväärsemat teavet, seletas ta, ja mitte üritama noori hirmutamisega kahjulikest ainetest eemale tõrjuda.

Nutt ei pea õigeks Briti ministrite hiljutist otsust tõsta seni koos rahustite ja valuvaigistitega C-kategooria aineks arvatud kanep kõrgemasse klassi B, kus on ka näiteks amfetamiin.

Kategooriamuutusega kaasneb kuni 14-aastane vanglakaristus kanepiga äritsemise ja viieaastane selle omamise eest.

Nutti sõnul võeti samm ette risti vastupidiselt teadlaste soovitustele ja tema arvates diskrediteerib see teadustööde andmeid ja saadab üldsusele segase sõnumi.

Nutt möönab, et kanep on kahjulik, aga tema sõnul ei too see kaasa ränki tervisehädasid ja kanepitarvitajate oht psühhootiliste häireteni jõuda on väike võrreldes suitsetajate kopsuvähiohuga.

Teadlane tekitas aasta algul elevust väitega, et ecstasy ei ole kahjulikum kui ratsutamine, ja seda väidab ta ka käesolevas väljaandes.

Allikas: BNS, 29.10.2009

Outi Ojala (foto: www.norden.org)

Möödunud nädalavahetusel Helsinkis toimunud Põhjamaade ja Baltikumi alkoholipoliitika võrgustiku NordAN-i konverentsil käsitleti alkoholi ümbritsevat sümboolikat ning valiti uus president ja juhatus.

Möödunud aastal Tallinnas toimunud konverents koondas seekord Helsinkisse üle 100 peamiselt valitsusväliste organisatsioonide esindaja. Osalejaid oli ka liikmesriikide ministeeriumitest, Euroopa Komisjonist ning WHO-st.

Konverentsi peateemana süveneti läbi erinevate ettekannete ning töötubade alkoholitarvitamist ümbritsevasse sümboolikasse. „Alkoholi tarvitamist seostatakse reklaamivalmistajate poolt sageli jätkuvalt isikliku, seksuaalse ja sotsiaalse edukusega, tihti väga lihtsa kütkestava keele abil,” ütles NordAN-i peasekretär Hasse Schneidermann.

Konverentsi raames toimunud NordAN-i assambleel võtsid liikmesorganisatsioonid vastu resolutsooni alkoholireklaami piiramise küsimuses. „Noorte haavatavuse ärakasutamine ning nende tuleviku kahjustamine alkoholitööstuse poolt peab lõppema. Ei ole mingeid tõendeid, et tootjate eneseregulatsioon toimiks. Me näeme Euroopas igal päeval, et noorte jooma innustamiseks kasutatakse kõige oskuslikumaid meetodeid,” väljendatakse resolutsioonis.

NordAN-i assamblee kutsub liikmesriike üles tugevamale regulatsioonile ning garanteerima, et alkoholitööstused ei suunaks otseselt ega kaudselt oma toodangut noortele. WHO-d innustatakse globaalse alkoholistrateegia koostamisel ühtlustama alkoholitööstusele kehtivaid reegleid arenenud tööstusriikides ja vaestes arengumaades, milledes valitsevat segadust tööstused tihti ära kasutavad.

9 aastat NordAN-it juhtinud rootslane Gabriel Romanus andis presidendiposti üle soomlasele Outi Ojalale. Outi Ojala on olnud aastaid Soome parlamendiliige ning esindanud Soomet ka Euroopa Parlamendis.

NordAN-i juhatuse liikmeks valiti ka Eesti Karskusliidu esimees ning Euroopa Alkoholipoliitika Allianssi Eurocare juhatuse liige Lauri Beekmann.

Vastuvõetud resolutsioon:

NordAN: alkoholi reklaamimine tuleb võtta kontrolli alla

Alkoholi tagajärjel hukkub Euroopas igal aastal umbes 60.000 noort inimest. Veelgi enam kannatab alkoholiga seotud kahju, nagu haiguste, õnnetuste ja vägivalla all. Alkoholi reklaamimine aitab kaasa kasvavale joomisele ning akoholiprobleemide tõusule. Seda on kinnitanud ka Euroopa Komisjoni Alkoholi ja Tervise foorumi teadlaste töörühm.

Noorte haavatavuse ärakasutamine ning nende tuleviku kahjustamine alkoholitööstuse poolt peab lõppema. Ei ole mingeid tõendeid, et tootjate eneseregulatsioon toimiks. Me näeme Euroopas igal päeval, et noorte jooma innustamiseks kasutatakse kõige oskuslikumaid meetodeid.

Seadused peavad reguleerima nii reklaamide sisulist kui ka koguselist poolt. Kindlasti ei tohiks olla alkoholi reklaamimist televisioonis ega interneti lehekülgedel, mis on atraktiivsed noortele.

NordAN-i assamblee, mis esindab umbes 90 valitsusvälist organisatsiooni alkoholi ja illegaalsete sõltuvusainete ennetamise valdkonnas Balti- ja Põhjamaades, kutsub meie valitsusi üles töötama koostöös Euroopa Liidu eesmärkidega piiriülese alkoholireklaamimise vastu televisioonis ja internetis.

Äritegevuslik vabadus reklaamida alkohoolseid jooke ei tohi kunagi olla tähtsam noorte inimeste tervisest ning turvalisusest. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt ettevalmistatav globaalne alkoholistrateegia peaks sisaldama ka tugevaid piiranguid vastutustundetu alkoholi turustamise vastu arengumaades. Alkoholitööstused peavad hakkama järgima samu reegleid vaesemates piirkondades, mida nad on kohustatud järgima arenenud tööstusmaades.

Allikas: Eesti Karskusliidu 26.10.2009 pressiteade

Lauri Beekmann on Eesti Karskusliidu esimees ja Euroopa Alkoholipoliitika Allianssi Eurocare juhatuse liige

Alkohol on püsinud ühe kummalisima nähtusena juba pikki aegu. Kuid teatud arengud tõotavad alkoholipoliitika kujundamisel olulisi, ehk isegi radikaalseid muudatusi.

Alkoholipoliitikat on kujundanud teemasse äärmuslikult subjektiivne lähenemine ning teaduslike avastuste ja arengute ignoreerimine või mittemõistmine. Subjektiivsus väljendub otsustajate ja ka üldise populatsiooni isiklikust alkoholi tarvitamisest mõjutatud seisukohtadest. Kuna valdav enamus tarvitab ise alkoholi, on selle tarvitamise seadusandlike meetmete üle otsustamine juba loogiliselt võttes kallutatud. Inimloomusele on keeruline otsustada oma enda käitumisharjumuste vastu. Omasem on seda õigustada ja tegelikku olukorda ilustada. Vaatamata sellele, et praktiliselt kõik alkoholi teaduslikku tausta tundvad sõltumatud rahvatervise spetsialistid, kaasa arvatud WHO organisatsioonina, on üksmeelel meetmete osas, mis toimivad alkoholi tarvitamise ning sellega seotud kahju vähendamiseks, „arutlevad” poliitikud aastakümneid alkoholipoliitika teemadel, jõudmata eriti edasi. Edasiliikumine on olnud äärmiselt vaevaline, samal ajal kui alkoholi tarvitamisega seotud kahju on kasvanud, alkohol on hinna poolest muutunud taskukohasemaks ning alkoholi reklaamimine on tänu uuele meediale jõudnud pea kõikjale.

Kuid teadusmaailm teeb oma häält aina kuuldavamaks ning kaua seda ka poliitilised otsustajad ignoreerida ei saa. Absurdne lõhe kahe reaalsuse vahel muutuks liiga suureks. Ühe olulisima arenguna, mis tõstab alkoholipoliitika uutesse kõrgustesse, on kindlasti 2010. aasta maikuus vastu võetav WHO globaalne alkoholistrateegia, mille hiljuti avaldatud töödokument on rõõmu valmistanud paljudele rahvatervise inimestele.

Üheks verstapostiks peab kindlasti pidama 2007. aastal Bristoli Ülikooli teadlaste tehtud analüüsi, milles pandi ohtlikkuse järele pingeritta erinevad illegaalsed ja legaalsed sõltuvusained. Kui heroiin ja kokaiin olid mõistetavalt edetabeli tipus, siis alkohol seati koguni viiendale kohale ning tubakas üheksandale. Mitmed keelatud ained järgnesid kahele legaalsele sõltuvusainele kaugel taga. Teadlaste sõnum oli selge: kas me võime öelda, et senine liberaalne poliitika legaalsete sõltuvusainete suhtes on olnud adekvaatne? (Allikas: www.bristol.ac.uk/news/2007/5367.html).

Ajal, mil karsklust peetakse kummaliseks äärmusluseks ning karskusliikumine on võrreldes oma hiilgeaegadega mitu korda väiksemaks jäänud, on täiskarskluse sõnumit kandmas ka teistsugused organisatsioonid. Need on vähiliidud, uurimiskeskused, instituudid. Teaduslike uurimustega seotud organisatsioonid hoiatavad ka väheste koguste regulaarse manustamisega kaasnevate riskide eest. Vähiliidud meenutavad, et alkoholi näol on tegemist kantserogeense ainega ning väga mitmed vähiliigid on tugevalt seotud alkoholi tarvitamisega.

Liberaalse alkoholipoliitika üheks nurgakiviks on olnud arusaamine, et mõõdukates kogustes alkoholi (osad siiski oskavad ka täpsustada, et punase veini) tarvitamine on tervisele koguni kasulik. Kui see nii tõesti on, siis ei oleks nagu alust alkoholi müügi ja turustamise liigseks piiramiseks. Piisaks lihtsalt elanikkonna harimisest, et nad kõik püsiksid mõõdukate koguste juures. Vahele tuleb muidugi tõdeda, et see viimane ei ole ju ühegi riigi näitel saavutatav eesmärk. Ärgem unustagem, et tegemist on sõltuvusainega. Ja kui hea lugeja tahab tuua argumendiks mõõdukad veinimaad Lõuna-Euroopast, siis juhataksin tähelepanu kasvõi sellele eelmise kuu Reutersi uudisele: www.reuters.com/article/lifestyleMolt/idUSTRE58R05Z20090928

Sellel mõõduka alkoholi tarvitamise kasulikkusel peatus septembri lõpus Stockholmis toimunud alkoholi ja tervise teemalisel konverentsil WHO Euroopa regiooni direktor dr Marc Danzon. Ta tõdes, et see on olnud meedia, kes kunagistest uurimustest on välja noppinud neid huvitavad osad ja nüüd teavad kõik, et alkohol on mõõdukalt tarvitades isegi kasulik. Esiteks on mõõduka tarvitamise definitsioonid inimestel segamini ja teiseks ei ole üldsus teadlik, et need uurimused rääkisid väga väikestest kogustest üle 55 aastaste meeste ning menopausi järgsete naiste puhul. Kõigi nooremate korral ei saa kindlasti rääkida mingist tervisekasust. Ja ka eakamaid, kes peaksid siis mõnel korral nädalas võtma ravimi sarnaseid koguseid, kutsutakse pigemini tarvitama punase viinamarja mahla, kuna punase veini kasutoov osa tuleb just viinamarjades olevatest ainetest. Ning, nagu ka juba varem tõdetud, on mitmed paralleelsed uurimused toonud esile ka väikeste kogustega kaasnevad terviseriskid ja ohu, et sõltuvusainele omaselt võivad väikesed kogused ajapikku kasvada suuremateks. Dr Danzoni sõnumiks oli, et me ei tohiks kunagi rääkida alkoholist, mis võib tuua endaga kaasa tervisekasu. Alkohol omab endaga alati riske.

WHO Euroopa piirkonna direktorile sekundeerib Uus-Meremaa Otago Ülikooli teadlaste rühma septembri lõpus avaldatud raport, milles tõdetakse, et „alkoholi kaitse südame-veresoonkonna tõbede suhtes ei ole mingil juhul kindel ja on möödunud aastate jooksul tugevalt liialdatud.” Oma analüüsis tõstavad nad esile ka alkoholitööstuse võimaliku mõju varasematele uurimustele ning võtavad kokku, et „alkohol ei tohiks olla kellegi poolt propageeritud tervisejoogina.” (Allikas: www.otago.ac.nz/news/news/2009/24-09-09_press_release.html).

Kui pikki aastaid meedia ja alkoholitööstuse poolt üleval hoitud arusaamine alkoholist kui teatud oludes kasulikust ainest muudetud saab, kaob sellega alus alkoholireklaami lubamist põhjendavatelt argumentidelt. Tubaka näol on eeskuju olemas, mille reklaamimist me enam hästi ei mäletagi. Loogilise jätkuna järgnesid suitsupakkidele suured hoiatustekstid ning tänaseks peame iseenesestmõistetavaks ka seda, et avalikes ruumides ei ole suitsetamine lubatud. Sammhaaval taandub tööstuste surve ning tervise ja ühiskondliku heaolu argumendid kaaluvad üles.

Tubakapoliitika on võtmas uusi eesmärke. Bristoli teadlaste edetabeli 9. aine suhtes avatakse diskussioon täieliku piiramise osas. Viinakuu esimese päeva Postimees kirjutas järgnevat: „Soome koostab esimese riigina maailmas tubakaseadust, mille eesmärgiks on tubakatoodete kasutamise lõpetamine. «Oleme esimese riigina maailmas kirjutanud seaduse eesmärgiks suitsetamise lõpetamise. Vähendamine üksi oleks tähendanud suitsetamise aktsepteerimist ühiskonnas,» rääkis valitsusnõunik Ismo Tuominen.” (Postimees – www.postimees.ee/?id=170313).

Meenutan, et Bristoli teadlased olid alkoholi tubakast ohtlikumaks nimetanud, andes talle 5. koha. Alkoholi tõstis nii kõrgele just selle aine mõju laiemale ühiskonnale. Suitsetamine ei muuda reeglina inimest vägivaldseks või oma tegevust mittekontrollivaks. Alkohol on seostatav aga olulise hulga vägivalla, kuritegevuse ja vandalismiga.

Kui me püüaksime panna kõrvale oma subjektiivsed kaalutlused ja arvestaksime puhtalt teaduspõhise argumentatsiooniga, kas suurimat ühiskondlikku kahju kaasa toovate legaalsete sõltuvusainete illegaalseks kuulutamine tõuseb arutletavaks variandiks? Soovunelm sellest, et kõik tarbijad joovad mõõdukalt, on sellesama teaduse poolt ümber lükatud. Tegemist ei ole sellise ainega, mida on võimalik sel moel reguleerida.

Vastupidiselt tegelikele näidetele usuvad inimesed, et keelamised ja piirangud ei toimi. Muidugi toimivad. Üksinda nad ei lahenda probleemi, kuid mõjuvad selgelt keelatava ainega seotud kahju vähendavalt. Keskmine kodanik mäletab Gorbatšovi aegset karmi alkoholipoliitikat läbikukkununa ja räägitakse sellest, kuidas viin oli taludes ämbritega laua peal. Tegelikult tõdevad teadlased, et kõik alkoholiga seotud kahjud läksid nendel aastatel drastilisse langusse. Sellest on pikemalt kirjutanud Tartu Ülikooli pikaaegne professor Arvo Tikk. www.postimees.ee/100605/esileht/168514_1.php

Võidakse arvata, et asja ärakeelamise kaudu muudetakse see veelgi kütkestatavamaks ning probleem suureneb. Ma ei näe ka selles eriti loogikat. Sel juhul peaksid ju ärimehed oma kauba levimise suurendamise nimel reklaamimise asemel oma tooted hoopis ära keelama. Ma ei näe seda kedagi tegemas. Ju suurendab toote reklaamimine ja võimalikult lihtne kättesaadavus ikka toote kasutamist ja selle keelustamine pärsiks seda. Seda kinnitab veelkordne võrdlus legaalsete ja illegaalsete sõltuvusainete vahel.

Suurbritannia Tervisearengu Agentuuri ja Rahvusliku Statistika Ameti andmetel esines Inglismaal 2006. aastal alkoholi tarvitamisega seotud surmasid 6627. Heroiini, morfiini, kokaiini ja kõikide amfetamiinide peale kokku oli surmajuhtumeid 995 (Allikas: www.tdpf.org.uk/MediaNews_FactResearchGuide_DrugRelatedDeaths.htm)
Aastal 2000 oli USA-s alkoholi tarvitamisega seotud surmasid 85.000, kõigi illegaalsete narkootikumidega seotud surmajuhtumeid aga 17.000 (Allikas: drugwarfacts.org/cms/?q=node/30).

On selge, et alkoholi tarvitamisega seotud surmajuhtumeid on niivõrd palju rohkem, kuna alkoholi tarvitab valdav osa nende riikide elanikkonnast, võrreldes väikeste hulkadega, kes tarvitavad keelatud, kalleid ja raskesti kättesaadavaid (neid ei ole tavakauplustes ning nende hankimine on seadusevastane) illegaalseid narkootikume. Alkoholi tarvitamisega seotud kahju on otseses seoses selle aine legaalsusest tuleneva vaba leviku, kerge kättesaadavuse, odava hinna, reklaamimise ja muude turustamise elementidega.

On selge, et asjade areng – tarvitamise ja kahju kasv, inimeste teadlikkuse tõus, teaduse avastused alkoholi kahjulikkuse osas – suunab tõsiste muudatuste suunas alkoholipoliitikas. Nii globaalsel, Euroopa kui ka rahvuslikul tasemel kasvab valitsusväliste rahvatervisele keskendunud organisatsioonide ja võrgustike võimekus, kes oma järjepideva tegevusega hoiavad alkoholipoliitikat kõigil tasanditel otsustajate agendas.

Kas ma usun, et mingi aja pärast võib alkohol olla ainena keelatud sõltuvusainete nimekirjas? Mida ma kindlasti usun, on see, et tulemas on olulised muudatused ning nende rakendumisel on pilt juba teistsugune ja siis võib selle küsimuse uuesti tõstatada. Tuleva aasta maikuus vastu võetav WHO globaalne alkoholistrateegia on suure tähtsusega dokument, mis eeldatava tõenäosusega asetab ka meiesuguse väikeriigi teatud raamistikku, mis ei võimalda pikka venitamist ja kohapeal väljamõtlemise jätkamist. Väidaksin, et Eestimaal puudub kompetents vähemalt alkoholipoliitikas adekvaatselt omapead otsustada. Võime julgelt usaldada ratast, mis mõeldakse välja nende poolt, kes selle teemaga sügavuti tegelevad.

Alkoholi hinna tõstmine on üks kõige tugevama teaduspõhise alusega meetod alkoholi tarvitamise vähendamiseks. 132 uurimuse metaanalüüsi põhjal langeb 10% hinnatõusu tagajärjel alkoholi tarvitamine 5,2%. (Gallet CA. The demand for alcohol: a meta-analysis of elasticities. The Australian Journal of Agricultural and Resource Economics, 2007, 51:121-135.). Oluline on tähele panna, et antud analüüsis räägitakse alkoholi hinna üldtõusust mitte aktsiisitõusust.

“Iga kord kui räägitakse alkoholiaktsiisi tõusust, kurdavad alkoholitootjad, justkui oleks see löök nende tööstuse pihta,” ütles Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “Asi ei tohiks aga olla alkoholitööstuses, kindlasti mitte nende turu säilitamises või koguni kasvutingimuste loomises. On selge, et kui me oleme hetkel olukorras, kus keskmine eestlane joob 12 liitrit absoluutset alkoholi aastas, peavad need kogused hakkama langema ja on selge, et see tähendab iseenesest mõistetavalt, et alkoholitööstuse turg peab kahanema.”

Terve Euroopa on viimastel aastakümnetel olnud hädas alkoholi tarvitamisega kaasnenud kahju kasvuga. Paradoksaalselt on samal ajal muutunud alkohol hinna poolest ka kasvavalt kättesaadavamaks. Käesoleva aasta 6. aprillil avaldas Euroopa Komisjon ülemaailmse valitsusvälise uurimisinstuudi RAND korporatsiooni Euroopa haru käest tellitud raporti, mis käsitles inimeste ostuvõime ja alkoholi hinna suhte mõju alkoholi tarvitamisele ning sellega kaasnevale kahjule. Uurimus jõudis järeldusele, et alkoholi “taskukohasus” omab otsest ühendust alkoholi tarvitamise kasvu ning kahjuga.

Raportis seisab, et 18 liikmesriigis, Eestis teiste hulgas, on alkoholi hind viimase 12 aasta jooksul muutunud inimeste sissetulekutega võrreldes soodsamaks. Mõnedes riikides on antud perioodi jooksul see suhe enam kui kahekordistunud. Veelgi enam, ilmneb et üldise populatsiooniga võrreldes on alkoholi hind muutunud taskukohasemaks 16-24 aastaste noorte jaoks.

“Seega on alkoholi tarvitamisega seotud kahju otseselt seotud alkoholi hinna suhtelise odavnemisega. Tervikliku alkoholipoliitika lahutamatuks osaks peab olema alkoholi aktsiisi kaudu hinna tõstmine. See tõotab oluliselt vähendada kahju, kuid muidugi mitte kiiresti. Need asjad võtavad aega. Samuti ei saa piirduda ühekordse väikese aktsiisitõusuga, mis lõplikku alkohoolse toote müügihinda vähe mõjutab,” lisas Beekmann.

21. septembril Stockholmis toimunud alkoholi ja tervise konverentsil avaldatud WHO publikatsioon “Evidence for the effectiveness and cost-effectiveness of interventions to reduce alcohol-related harm” rõhutab alkoholi hinna tõstmist, kui efektiivset ja kulu-efektiivset vahendit nii alkoholi tarvitamise kui ka sellega seonduva kahju vähendamiseks. “Hinna tõstmine vähendab alkoholiga kaasnevat kahju, mis viitab ka sellele, et liigtarvitamine väheneb. Suremus tsirroosi on mõjutatav juba väikestest hinnamuudatustest. USA-s toimunud alkoholimaksu tõstmise tagajärjel oli nähtav kohene vähenemine, mis kahekordistus veel pikemas perspektiivis. Veel värskemad hinnangud leidsid, et 10% maksu tõstmine USA-s oli seostatav 32% langusega maksatsirroosi surmajuhtumites (Cook PJ. Paying the tab. The costs and benefits of alcohol control. Princeton, Princeton University Press, 2007).”

“Jah muidugi, Eesti oludes ei saa ignoreerida illegaalse alkoholi kasvu ohtu. See tähendab, et korravalvesüsteem peab saama vahendid ja õigused selle teemaga tegelemiseks. Ei oleks normaalne, et illegaalse alkoholi hirmus jääksime me säilitama olukorda, kus legaalse alkoholi tarvitamine on kaugel üle ohutute koguste,” rõhutas Beekmann.

Allikas: Karskusliidu 29.09.2009 pressiteade