Foto: www.eesti.ca

Olümpiavõitjast kettaheitja Gerd Kanter võitis Lõuna-Koreas Daegus toimuvatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel hõbemedali tulemusega 66.95.

Võistluse võitis sakslane Robert Harting, kes juba avavoorus näitas tipptasemel tulemust 68.49, neljandas voorus heitis ta võistluse parimaks jäänud 68.97.

Kanter heitis oma parima tulemuse teises voorus, mil kettakaare pikkuseks mõõdeti 66.95. Neljandas voorus näitas ta 5 sentimeetrit lühemat heidet.

Loe edasi ERRi 30.08.2011 uudisest

Stipendiumid.ee andmebaas sisaldab informatsiooni mitmete erinevate riikide sihtasutuste, fondide ja stipendiumite kohta. Register sisaldab pea kõiki Eesti, Rootsi, Taani, Norra, Šveitsi ja Saksamaa stipendiume. Lisaks sellele on andmebaasis paljud USA, Inglismaa ja Jaapani toetused. Stipendiumid.ee omab ülevaadet ka mitmetest registreerimata sihtasutustest. Näiteks on Rootsis olemas 23.000 sihtasutust, millest paljud avalikult stipendiume ei jaga. Selle tõttu kajastuvad Stipendiumid.ee andmebaasis mitmed toetused, mida internetis tavalise otsinguga leida oleks üsna keeruline.

Stipendiumid.ee andmebaas sisalduvad toetused on mõeldud üsna laiale sihtgrupile nagu näiteks õpilased ja üliõpilased, täiskasvanute täiendkoolitused, aga ka üksikvanemad, paljulapselised pered, raskete haiguste all kannatavad inimesed või ühiskondliku tegevusega seonduvad fondid.

Lähem info ja vastused korduma kippuvatele küsimustele on olemas Stipendiumid.ee kodulehel. Lisaks saab seal täita ja esitada avalduse stipendiumi taotluseks. Selle laekumisel hakkab Stipendiumid.ee meeskond otsima taotleja andmetele ja eesmärkidele vastavaid toetusid firma andmebaasis.

Rootsis asuv ettevõte Seekpoint AB alustas tegutsemist 1993.a ja on alates sellest aidanud eraisikutel ja organisatsioonidel Skandinaavias ja saksakeelsetes riikides leida neile sobivaid toetusi ja stipendiume. Alates 2009 aastast tegutseb ettevõte ka Eestis.

Lähem info:

www.stipendiumid.ee

staff@stipendiumid.ee

Kapral Taavi Peetre sarka kandsid kaasvõitlejad Kaitseväe spordirühmast (foto: www.mil.ee)

Eesti saatis täna pärastlõunal Tallinna Kaarli kirikust teele õnnetuses hukkunud kapral Taavi Peetre.

„Taavi Peetre jäi meelde heatahtliku ja tagasihoidliku hiiglasena, kes ei kaotanud kunagi närvi,“ ütles kaitseväe kehakultuuri –ja spordigrupi ülem major Heino Märks. „Taavi Peetre oli konkreetne ja täpne, talle võis alati loota.“ Major Märksi sõnul kaotas Eesti isa, poja, venna, tippsportlase, kaitseväelase ja sõbra.

Eesti sportlasi esindanud jooksja Tiidrek Nurme märkis, et õppis tundma ka Taavi Peetre sügavamat poolt: „Olen kindel, et Taavi vanemad, elukaaslane ja lähedased tundsid teda kõige muu kui kuulitõukajana. Usun, et Taavi tahaks meile kõigile öelda: „Tähtis pole see, kui kaugele ma tõukasin. Armastus on see, mis loeb.““

Taavi Peetre sündis 5. juulil 1983. aastal Hiiumaal, Putkaste külas. Ta õppis Käina Gümnaasiumis, kus alustas treener Ahto Tatteri juhendamisel sportalaseteed.

Taavi Peetre koolitee jätkus Audentese Erakoolis, kus ta jätkas esialgu kümnevõistlejana ning keskendus hiljem kuulitõukele. Tema treeneriteks olid Ants Kiisa ja Aleksander Tammert.

Taavi Peetre esindas Eestit kuulitõukes Ateena olümpiamängudel 2004. aastal ja Pekingi olümpiamängudel 2008. aastal ning saavutas teise koha üliõpilaste maailmameistrivõistlustel ja kuni 23-aastaste maailmameistrivõistlustel 2005. aastal.

Teenistust kaitseväes alustas Taavi Peetre ajateenijana Staabi- ja sidepataljonis 2007. aastal ning jäi edasi tegevteenistusse spordirühma instruktori ametikohale. Selle aasta juunis sai ta eeskujuliku teenistuse eest kaprali auastme.

Taavi Peetret saatsid teele kamraadid Kaitseväe spordirühmast, Eesti tippkergejõustiklased, sportlased, kaitseväelased ja sõbrad. Taavi Peetre maetakse Hiiumaale Käina kalmistule.

Kapral Taavi Peetre suri 11. septembril Tamula järvel toimunud õnnetusjuhtumi tagajärjel.

Allikas: Kaitseväe Peastaabi 19.09.2010 pressiteade

Foto: www.tysk.ee

Tamula järvel paadiõnnetuses elu kaotanud eduka kuulitõukaja ning kaitseväe kaprali Taavi Peetre riiklik leinatalitus on pühapäeval kell 14 Tallinnas Kaarli kirikus.

Kapral Taavi Peetre läbis sõduriväljaõppe staabi- ja sidepataljonis aastatel 2007-2008 ning teenis pärast ajateenistust edasi elukutselise kaitseväelasena kaitseväe spordirühmas, mis on staabi- ja sidepataljoni koosseisus.

Kaitseväe spordirühmas saavad teenida tippsportlased, kes vastavad kaitseväe tegevteenistuse nõuetele, on arvatud Eesti Olümpiakomitee olümpia ettevalmistusprogrammi ja täitnud rahvusvaheliste tiitlivõistluste A-normi. Praegu teenib kaitseväe spordirühmas kaadrikaitseväelasena 17 elukutselist sportlast.

Kaitseväe tippsportlaste ülesanneteks on kõrged sportlikud saavutused, kaitseväelastele treenimine ja kaitseväe spordiürituste korraldamine.

Traagiline õnnetus juhtus 11. septembril kella 18 paiku Võrumaal Tamula järvel, kui paat kahe mehega seni teadmata põhjustel ümber läks. Taavi Peetre vajus vee alla ja uppus, tema vennal Teedul õnnestus pealtnägija abiga kaldale pääseda.

Tänavusest hooajast Aleksander Tammerti näpunäidete järgi harjutanud Peetre oli kirglik kalamees. Suvel Eesti kõigi aegade teise tulemuse 20.33 tõuganud Peetre oli novembris kaheaastaseks saava pisipoja isa.

Allikas: BNS, 18.09.2010

Igal aastal lisandub jõefestivalile midagi uut ning seekord on suuremalt ette võetud erinevad võistlused. Esimest korda toimuvad avaveeujumise võistlused Emajõe karikale, kuhu oodatakse osalema nii sportlasi kui harrastajaid. Reedel saab aga algust teha järjekorras juba VIII sildade jooksuga. Laupäeval toimub kalapüügivõistlus, avaveeujumine ning kella kolmest päeval vallutavad jõe sõudjad.

Sellel aastal on festivali lava asemel praam „Koit“, mis varem teenindas Piirissaarele sõitjaid. Ligi 40meetrine praam ulatub Kaarsillast Atlantise kaini.

Reede õhtul toimub loomulikult festivali avalöök, mis tõstab esile Tartut kui sisevete pealinna, kus oluline roll on just paadimeestel, kalameestel, suvitajatel ja veesportlastel. Muusika eest kannab hoolt Svjata Vatra.

Festivali raames jõuab Emajõe vetesse ka suvi läbi erinevates sadamates etendusi andnud Purjevarjuteater. Lodja peal toimub lodjatsirkus, kus näeb ka OMAtsirkuse akrobaatide etendust „Piraadid“.

Laupäeval täituvad kaldad ja paadisild erinevate paatide, paadiosade, selleks vajaliku varustuse jms esitlustega. Põhjust on tulla kogu perega, sest avatud on laat ning ka laste- ja noorteala. Praamil tegutseb jõemuuseum.

Festivali lõpetab traditsiooniline jõeparaad, mis jätkub rannapeoga “Jõetreff 2010″ Lodjakoja juures, kus ei unustata ka 28. augusti muinastulede öö traditsiooni.

Programmiga saab tutvuda ja oma valiku teha festivali kodulehel www.tartu.ee/emajoefestival

Allikas: Tartu Linnavalitsuse 25.08.2010 pressiteade

Foto: www.arenasport.ee

Koostöös Eesti Tervise Fondi, Kultuuriministeeriumi, Tallinna Ülikooli ja Ujumisliiduga on Ujumisliidu koduleheküljel võimalus vaadata ujumise algõppe videot ning selgeks saada ujumise põhitõed.

„Tänavusel suvel oleme pidanud tõdema, et Eesti inimeste ujumisoskus on puudulik, samuti ülehinnatakse oma võimeid,“ sõnas Eesti Tervise Fondi esimees dr. Eero Merilind. „Korrektsete ujumisoskuste omandamine on oluline uppumissurmade vähendamisel ning kunagi ei ole hilja ujumist korralikult selgeks õppida. Nüüdsest on ujumise algõppe videot võimalik vaadata leheküljelt swimming.ee/opiujuma/vaata/.“

Eesti Tervise Fondi algatas ka juunis ideekonkursi „Kuidas vähendada uppumissurmasid?“. Oma ettepanekuid saab saata augusti lõpuni Eesti Tervise Fondi koduleheküljelt ehf.ee/minuideed.php ja www.arst.ee internetiportaalist https://www.arst.ee/et/uppumissurmad.

Parimad ideed uppumissurmade vähendamiseks valib septembri keskel välja žürii, kuhu kuuluvad Evelin Ilves, südamearst Margus Viigimaa ja Maailma Terviseedenduse Assotsiatsiooni juhatuse liige Anu Kasmel.

SA Eesti Tervise Fond on asutatud 25. mail 2007, mille eesmärk on eesti rahva tervise areng, aktiivse eluea pikenemine, tervislike eluviiside propageerimine ning terviseteabe jagamine.

Allikas: SA Eesti Tervise Fond 24.08.2010 pressiteade

Juba teist korda said Rakveres kokku aktiivsed sportlased Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi haldusalas olevate asutustest ning Maksu- ja Tolliametist. Stardijoonele koondus ühtekokku üle 390 sportlase, kes kõik soovisid näidata ainult parimaid tulemusi.

II Jõustruktuuride Sportmängud avati rongkäiguga Rakvere Spordikeskuse staadionil. Avasõnad laususid siseminister Marko Pomerants, Rakvere linnapea Rannar Vassiljev ja Eesti Politsei Spordiliidu president Kalle Laanet. Sportlaste nimel sai sõna Eesti politsei 2009. aasta parim meessportlane Allar Raja.

Eesti Politsei Spordiliidu president Kalle Laanet avaldas avasõnu lausudes heameelt selle üle, et masu pole suutnud murda Eesti Politsei Spordiliidu püha üritust ning tänas kõiki, kes traditsiooni jätkumisele oma õla alla on pannud. “Kõige olulisem jõustruktuurides töötavate inimeste puhul on see, et ühtmoodi terved ja treenitud oleksid nii füüsiline kui ka vaimne pool. Mul on hea meel tõdeda, et oleme suutnud oma osalejaskonda võrreldes esimeste mängudega kasvatada. See näitab, et sport on jõustruktuurides au sees. Meie inimesed näevad igapäevaselt vaeva selle nimel, et oma võimeid arendada ja end ületada. Ei ole välistatud, et tulevikus võtab võistlus ka rahvusvahelised mõõtmed ja järgnevatele mängudele ootame osalema kolleege, sõpru naaberriikidest,” Lisas Laanet.

Päeva jooksul selgitati Lääne-Virumaa eri paigus parimatest parimad nii võistkondlikel kui individuaalaladel. Võisteldi võrkpallis, males, lamades surumises, laskmises, ujumises, jalgrattakrossis, kergejõustikus ja köieveos.

Päeva esimesteks aladeks, kus sai teineteiselt mõõtu võtta, olid võrkpall, lamades surumine ja male. Kui kahel esimesel alal võidutsesid Politsei-ja Piirivalveameti sportlased, siis males pidid nad koos Sisekaitseakadeemiaga jagama esimest ja teist kohta. Keskpäeval aset leidnud laskmises tunnistati parimateks Kaitseliidu laskurid. Ujumist ja jalgrattakrossi valitsesid jällegi Politsei-ja Piirivalveameti sportlased. Võistluspäeva viimasteks spordialadeks olid kergejõustik ja köievedu. Kui esimese puhul tuli kaasvõistlejail taas kord Politsei- ja Piirivalveameti paremust tunnistada, siis köieveo alavõit kuulus kindlalt Kaitseliidule.

Omaette põnev võistlus peeti asutuste juhtide vahelises jõukatsumises. Proovile pandi juhtide ajataju ja täpsus, kindel käsi, kiire reageerimine olukorrale ning koostöö ja usaldus oma asutuse töötajate osas. Juhtidest osutus parimaks Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse direktori asetäitja Agu Leinfeld, kellele järgnesid Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Aleksander Toots ja Justiitsministeeriumi asekantsler Priit Kama.

II Jõustruktuuride Spordimängude lõppedes, võime taaskord tõdeda, et Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi haldusalas olevatest asutustest ning Maksu- ja Tolliametist kõige sportlikumad töötajad töötavad Politsei-ja Piirivalveametis, sest just neile anti spordimängude pidulikul lõpetamisel Rakvere Kuursaalis üle 2010.a võidukarikas ning Jõustruktuuride Spordimängude rändkarikas.

Traditsiooniga korraldada üle aasta toimuvad Jõustruktuuride Spordimängud tegi 2008. aastal algust Eesti Politsei Spordiliit. Esimestel Jõustruktuuride Sportmängudel osales 329 sportlast ja mängud võitis politsei.

II Jõustruktuuride Sportmänge toetasid: Eesti Politsei Spordiliit, Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseliit, Hasartmängumaksunõukogu, Salvest ja A.Le Coq.

Kõik võistlusprotokollid leiate ka Eesti Politsei Spordiliidu kodulehelt

Allikas: PPA 16.08.2010 pressiteade

Presidendi sõnul oli kokkusaamise üheks eesmärgiks väljendada tänu suurtele sportlastele, kelle saavutused on pakkunud rahvale häid emotsioone ning hoidnud Eesti lippu võidukalt lehvimas maailma suurimatel spordivõistlustel. Samuti soovis presidendipaar tunnustada sportlaste koduseid taustajõude, kelle toetuse ja mõistmiseta pole tippu jõudmine ega seal püsimine võimalik.

“Te olete meid oma võitudega nii ära hellitanud, et medalita jäämist peetakse nüüd läbikukkumiseks. Ometi on teie võidud Eesti väiksust arvestades täiesti erakordne saavutus,” tunnustas president Ilves oma külalisi.

”Oma saavutuste, pühendumuse ja eeskuju kaudu olete suured nii sportlaste kui inimestena. Teie sõna maksab ka kaugemal tippspordi sõprade piiratud ringist ning see on välja teenitud privileeg, aga ka vastutus,” ütles riigipea oma tervituskõnes.

Kohtumisel arutati ka kehakultuuri ja tervislike eluviiside mõju Eesti rahva elukvaliteedile. Riigipea hinnangul tuleb ühiselt tutvustada spordi ja kehalise aktiivsuse sotsiaalset rolli ühiskonnas, sest terve inimeseta pole ka toimivat riiki.

President Ilves ühines praeguste ja endiste sportlaste, nende treenerite ja pereliikmete üleskutsega kõigile Eestis elavatele inimestele: pühendada iga päev vähemalt üks tund aktiivsele füüsilisele tegevusele.

”Igaüks võiks sisustada selle tunni vastavalt oma soovidele ja võimalustele, igapäevase jalutuskäigu, aiatöö või rattasõiduga alustades ning ujulas, sõudepaadis või palliplatsil pingutamisega lõpetades,” tõdes president Ilves.

Presidendil ja tema abikaasal käisid koos peredega Ärmal külas kahekordsed olümpiavõitjad Kristina ŠmigunVähi ja Andrus Veerpalu, olümpiavõitjad Erki Nool ja Gerd Kanter, olümpiamedalistid Jüri Jaanson, Jaak Mae ja Allar Levandi, treenerid Tatjana Jaanson, Anna Levandi, Õnne Pollisinski, Mati Alaver ja Anatoli Šmigun, Gerd Kanteri tiimipealik Raul Rebane, Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann ja Eesti olümpiakoondise kauaaegne pealik Martti Raju.

Allikas: presidendi kantselei 12.08.2010 pressoteade; fotod: Vadim Vlassov

Sportlikke võimeid võrreldakse Tallinnas tosinal spordialal – kergejõustikus, ujumises, maadluses, karates, judos, võrkpallis, rannavõrkpallis, korvpallis, jalgpallis, tennises, petanqis ja males.

CSIT maailmamängude avarongkäik toimub laupäeval, 3. juulil kell 18 marsruudil Rävala pst-Kalevi staadion, kus toimub ka mängude pidulik avatseremoonia kell 19. Avamisüritusena toimub suur võimlemispidu “Pidu läheb käima”, mis toob Kalevi staadionile 5600 võimlejat Eesti erinevaist paigust ning külaliseesinejad Taanist ja Soomest. Ainulaadse, efektide ja üllatusterohke võimlemispeo pealavastaja on Märt Agu, ent kavade koostamisel ja õpetamisel lõid kaasa enam kui 13 võimlemispedagoogi.

CSIT maailmamängud kujutavad endast spordiseltsidesse kuuluvate õppivate ja/või töötavate sportlaste ülemaailmset kokkutulekut. Esimesed maailmamängud korraldas 2008. aastal Itaalia kuurortlinn Rimini.

Lisaks spordivõistlustele on II CSIT maailmamängude raames kavas ka käimisfestival. Kepikõnd mererannal ja Kadriorus, retk öises vanalinnas, Aegna saare ja Naissaare väisamine annab suurepärase võimaluse tutvustada sportlastele kauneid paiku ja Eesti kultuurilugu.

II CSIT maailmamängude korraldaja Tallinnas on Eesti Spordiselts Kalev.

Allikas: Raepress, 01.07.2010

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul võib möödunud spordiaastat hinnata õnnestunuks, sest meie sportlased saavutasid suurepäraseid tulemusi mitmetel tiitlivõistlustel. „Need tulemused jõuavad igal aastal ka spordi aastaraamatute kõvade kaante vahele, jätkates nii traditsiooni, millele pandi algus juba 1917. aastal esimese spordistatistikaraamatuga,“ märkis minister ja tänas raamatu esitlusel selle koostajat ja kaasautoreid töö eest, mis on oluline Eesti spordiajaloo jäädvustamisel.

Lisaks põhikoostaja Sirje Lundile lõid mahuka aastaraamatu kokkupanemisel kaasa üle 60 kaasautori, raamatus kasutatud fotode autor on legendaarne spordifotograaf Lembit Peegel.

Raamatu andis välja Spordikoolituse ja –Teabe sihtasutus, toetasid Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Allikas: Kultuuriministeeriumi 29.04.2010 pressiteade

Foto: www.netsato.com

Sumomaadleja Kaido Höövelson ehk Baruto sai kolmapäeval esimese eestlasena ozeki tiitli.

25-aastane Baruto sai Jaapani sumoliidult ametliku teate, et liidu juhtkond kiitis ühehäälselt heaks talle sumohierarhias tähtsuselt teise tiitli andmise.

“Ma treenin ja teen kõvasti tööd, et mitte häbistada seda auväärset staatust,” ütles Baruto AFP teatel.

Baruto on Jaapani sumoajaloos alles kaheksas välismaalane ja teine eurooplane, kellele on omistatud ozeki tiitel.

Esimese eurooplasena sai 2005. aastal ozekiks bulgaarlane Kalojan Mahljanov alias Kotooshu.

Baruto sai ozekiks pärast edu Osaka suurturniiril Haru basho, kus ta alistas 14 vastast 15-st ning jäi alla ainult suurmeister Hakuhole, kes ei kaotanud ühtegi matši.

Allikas: BNS, 31.03.2010

Foto: ERR

Vancouveri taliolümpiamängudel 10 km murdmaasuusatamise vabatehnikasõidus hõbemedali võitnud Kristina Šmigun-Vähi vastuvõtt toimub neljapäeval algusega kell 17 Tallinnas Raekoja platsil.

Olümpiasangarit on tervitamas president, peaminister, kultuuriminister, Tallinna linnapea, Eesti Olümpiakomitee ja sponsorite esindajad.

Laval esinevad Tanel Padar & The Sun. Lisaks neile aitab spordisõpradel Kristinat vastu võtta ka vokaalansambel Noorkuu, kes on endale selleks õhtuks appi kutsunud Uku Suviste. Õhtut juhib Mart Mardisalu.

Kristina Šmigun-Vähi saabus Vancouveri olümpiamängudelt täna öösel. Pidulik vastuvõtt toimus lennujaama vanas reisiterminalis.

Vabariigi Valitsus eraldas tänasel istungil Kultuuriministeeriumile Kristina Šmigun-Vähi ja tema treeneri Anatoli Šmiguni premeerimiseks 1.650.000 krooni.

“Mul on ütlemata hea meel, et hiljuti tippsporti naasnud Kristina Šmigun-Vähi tagasitulek kujunes niivõrd säravaks ja kinnitas Eesti kohta suusariikide seas,“ ütles kultuuriminister Laine Jänes.

Kultuuriministri ettepanekul premeeritakse Kristina Šmigun-Vähit 1.100.000 ja tema treener Anatoli Šmiguni 550.000 krooniga. Vastavalt valitsuskabinetis kokku lepitud kriteeriumidele võib valitsus premeerida Eestit edukalt esindanud sportlasi olümpiamängudel hõbemedali võitmise puhul 1.100.000 miljoni krooniga ning treenereid kuni poolega sportlastele määratud summast.

Allikad: BNS, 03.03.2010, Kultuuriministeeriumi 04.03.2010 pressiteade

Lõputseremoonial kõnelenud Rogge avaldas muuhulgas kaastunnet Gruusiale ja kelgutaja Nodar Kumaritašvili perekonnale seoses treeningsõidul juhtunud traagilise õnnetusega, mis leidis aset 12. veebruaril enne avatseremooniat ja lõppes noore sportlase surmaga.

“Oleme jaganud koos lühikeseks jäänud olümpiaunistuse leina,” ütles Rogge ja lisas, et Kumaritašvili mälestus jääb alatiseks püsima.

Lõputseremoonial võttis Vancouveri linnapealt Gregor Robertsonilt olümpialipu Rogge vahendusel üle Anatoli Pahhomov, kes on 2014. aasta taliolümpialinna Sotši linnapea.

Meeleolukal ja humoorikal lõputseremoonial esinesid ja astusid sõnavõttudega üles mitmed Kanada kuulsused, teiste seas koomik ja näitleja William Shatner, filmitäht Michael J. Fox ja lauljad Michael Buble, Avril Lavigne ning Alanis Morissette.

Allikas: BNS, 01.03.2010

Foto: www.xc-ski.de

Tartu maratoni võitis tänavu teist aastat järjest norralane Anders Aukland (fotol), teiseks jäi rootslane Jörgen Brink ja kolmandaks rootslane Oskar Svärd.

Eestlastest oli parim kaheksandana lõpetanud Priit Narusk. Vancouveri olümpiamängude medalilootus Andrus Veerpalu lõpetas Tartu maratoni üheksandana.

Anders Auklandi võiduaeg oli 2 tundi, 59 minutit ja 40 sekundit.

Tartu maraton toimus tänavu 39. korda. 63 kilomeetri pikkune maraton algab Otepäält ja lõpeb Elvas. Esimene Tartu maraton toimus 1960. aastal.

Tänavu oli end Tartu maratonile registreerinud 6500 inimest ning maratonipääsmed said otsa juba eelmisel nädalal.

Allikas: BNS, 21.02.2010

Foto: www.viro-instituutti.fi

Pühapäeval sõidetaval 39. Tartu Maratonil asub enne Vancouveri olümpiat starti ka Andrus Veerpalu. Veerpalu ülesandmine suusamaratonile laekus teisipäeval. Kahekordsele olümpiavõitjale ja maailmameistrile on Tartu Maratoni esikoht siiani kättesaamatuks jäänud.

Eesti Suusaliidu murdmaasuusatamise spordidirektor ja kolmekordne Tartu Maratoni võitja Raul Olle sõnab, et pühapäevane sõit oleneb paljuski eesootavast ilmast. „Tugevatel suusatajatel ei ole lumetuisus kerge sõita ja sel juhul püsib juhtgrupp kaua koos. Kui Andrus Veerpalu starti tuleb, siis läheb eestlastel ikka hästi, teisiti pole võimalik,“ kommenteerib Olle ootusi eestlaste sõidule.

FIS Marathon Cupi arvestuses võistlevad Tartu Maratonil nii hetke edetabeli liider Fabio Santus Itaaliast kui ka teisel kohal olev Oskar Svaerd Rootsist, kelle kontol on kolmekordne Vasaloppeti võit ja sel aastal ka värske Marcialonga maratoni esikoht.

Poodiumikohta püüavad eeloleval pühapäeval teiste seas ka olümpiavõitja ja maailmameister Anders Aukland koos oma venna Joergen Auklandiga Norrast. Varasematest Tartu Maratoni võitjatest asuvad võistlustulle veel rootslane Jerry Ahrlin ja tšehh Stanislav Rezac. Neile pakuvad konkurentsi näiteks Mathias Fredriksson Rootsist ning itaallased Sergio Bonaldi ja Bruno Carrara, kes FIS Marathon Cupi arvestuses samuti esikuuikus.

Eestlastest saab lisaks Andrus Veerpalule ja Raul Ollele kaasa elada näiteks Estoloppeti liidrile Priit Naruskile ja SEB Tartu Nelikürituse võitu püüdvale Rait Pallole.

Naistearvestuses asuvad poodiumikohtadele võistlema eelmise aasta Tartu Maratoni võitja Sandra Hansson Rootsist koos hetke FIS Marathon Cupi esinumbri Jenny Hanssoniga. Eestlastest pakuvad neile konkurentsi Liis Kalda, Laura Rohtla, Kaili Sirge ja Tiina Albert.

39. Tartu Maraton distantsidel 63km ja 31km sõidetakse 21. veebruaril stardiga Otepääl, Tehvandi Spordikeskuse staadionil ja finišiga Elvas, Tartumaa Tervisespordikeskuses.

Allikas: www.tartumaraton.ee

Foto: ERR

Kristina Šmigun-Vähi sai esmaspäeval Vancouveri 2010. aasta taliolümpiamängude 10. kilomeetri murdmaasuusatamise vabatehnikavõistlusel teise koha, võitis rootslanna Charlotte Kalla.

Šmigun-Vähi lõpetas ajaga 25,05,0 ning kulla võitnud Kalla edestas teda vaid 6,6 sekundiga. Kolmanda koha sai norralanna Marit Björgen, kes kaotas võitjale 15,9 sekundit.

Neljas oli rootslanna Anna Haag, kellele järgnes poolatar Justyna Kowalczyk ning soomlanna Riita-Liisa Roponen.

Allikas: BNS, 15.02.2010