„Meenutame suvepuhkuse ajal reklaamikampaaniaga Euroopaga võrreldes palju noorematele Eesti vereloovutajatele, et ka ilusate ilmade ajal vajavad haiglad doonoriverd,“ ütles Eesti Doonorite Seltsi juhatuse liige Hannes Rumm.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse andmetel on 78% Eesti vereloovutajatest nooremad kui 40 eluaastat. Euroopas on alla 40-aastaseid doonoreid keskmiselt 60% ning Euroopa suurima rahvaarvuga riigis Saksamaal näiteks 55%.

„Meele teeb rõõmsaks teadmine, et Eestis on just nooremad inimesed kõige lahkemad doonorid, kes aitavad oma verega raskelt haigeid või õnnetustes vigastada saanud inimesi,“ sõnas Rumm.

Eesti Doonorite Selts korraldab viiendat aastat järjest suvist reklaamikampaaniat, et ka suvepuhkusete ajal ei väheneks haiglate verevarud. Doonorite Selts tänab ajalehti Õhtuleht ja Postimees, Ajakirjade Kirjastuse ajakirju ning Rahvusringhäälingu raadiokanaleid, mis toetavad juba viiendat suve toimuvat sotsiaalreklaamikampaaniat. Tänavu rahastab reklaamikampaaniat Sotsiaaalministeerium.

Eelmisel aastal sai Eesti haiglates erinevate verekomponentide ülekandeid üle 17.000 patsiendi. Vereloovutajate arv tõusis PERH-i verekeskuse andmetel Eestis eelmisel aastal 36 136 inimeseni ning viimastel aastatel on kasvanud püsidoonorite arv, kes käivad verd loovutamas mitu korda aastas.

Allikas: Eesti Doonorite Seltsi 17.07.2011 pressiteade

Foto: www.parentsconnect.com

Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond ootab kõikide heade inimeste abi elutähtsa abivahendi- loote tsentraalse jälgimise süsteemi – soetamiseks. Tegemist on ainulaadse järelevalvesüsteemiga Eestis, mis võimaldab ämmaemandatel ja arstidel loote seisundit väga täpselt jälgida ja seda sünnitajat mitte liigselt segades.

„Lapse sünd on imeline hetk. Enamuse jaoks kulgeb sünnitus loomulikult, kuid on ka neid peresid, kelle beebide elu ja tervise päästmiseks tuleb osutada asjatundlikku abi. Väga oluline on jälgida sünnitegevuse käigus ema ja lapse seisundit parimal võimalikul moel, samas aga sekkumata seejuures liigselt sünnitusse,“ rääkis Pelgulinna Sünnitusmaja sünnitusosakonna juhataja doktor Jana Klementsov. „Loote tsentraalse jälgimise süsteem on oluline abivahend mitte ainult probleemsete sünnituste, vaid kõikide sünnituste puhul, sest kunagi ei või teada, millise pöörde võib võtta ka üks täiesti normaalselt alanud sünnitus.“

Loote tsentraalse jälgimise süsteemi abil saadav info võimaldab hinnata abi andmise vajadust ja operatiivselt reageerida, et vältida loote hapnikupuudusest tekkida võivaid tõsiseid tervisekahjustusi. Samuti võimaldab saadud info ära hoida ebavajalikud kirurgilised sekkumised sünnituse kulgu.

Loote tsentraalse jälgimise süsteemi maksumus on 51.129 eurot.

Helistades telefonil 9006000 saab annetada 5 eurot ja numbril 9006100 annetad 10 eurot.

Samuti saab teha annetusi SA Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi pangakontodele 221014760940 (Swedbank) ja 10220049001018 (SEB).

Üheskoos on lihtsam seista selle eest, et sünnihetkest saaks uue ilmakodaniku terve elu ilus algus!

Aita alustada elu!

Allikas: Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi 07.07.2011 pressiteade

Märjamaa Lihatööstuse tooted (foto: Mahepõllumajanduse Koostöökogu)

Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamisel osalenud Taani maheliha töötlemis- ja turustusettevõte Hanegal A/S soovib Eestist rohkem maheliha osta ning on valmis Eesti maheseakasvatusele kaasa aitama.

Taani ettevõtte Hanegal A/S eksperdid Fie Graugaardi ja Ulrich Kern-Hansen külastasid koostööpartnerit Märjamaa Lihatööstust ja teisi maheettevõtteid. Hanegal ostab Märjamaa Lihatööstuselt maheveise- ja mahelambaliha alates 2009. aastast.

Taani ekspertide Fie Graugaardi ja Ulrich Kern-Hanseni sõnul on nad Eestist pärit veise- ja lambaliha kvaliteediga rahul. „Meie jaoks on väga tähtis loomade heaolu ja see oli ka üks põhjus, miks otsustasime Eesti mahetootjaid ise külastada. Oleme nähtuga, nagu ka liha kvaliteediga, väga rahul ja plaanime ostetavaid koguseid kindlasti veelgi suurendada. Hanegalil on suur huvi ka mahesealiha vastu, kuid Eestis pole see tootmissuund veel mahedana arenenud. Oleme nõus sellele Taani maheseakasvatuse nõustajate abil kaasa aitama,“ rääkisid taani eksperdid.

„Koostöö taanlastega on sujunud hästi, seda tõestavad ka järjest suurenevad kogused,“ ütles Märjamaa Lihatööstuse tegevjuht Olavi Liblik. „Eesti tarbijad on suhteliselt hinnatundlikud ja seetõttu on Taani eksportimine maheda veise- ja lambaliha müügimahtude suurendamiseks kindlasti väga vajalik. Maheseakasvatust on Eestis kahjuks praegu väga vähe, kuid sel on hea perspektiiv kasvada. Mul on väga hea meel, et taanlased on huvitatud ka arendustööle kaasa aitamisest.“

Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamine toimus 29. ja 30. juunil Aavikunurga Puhkemajas Saaremaal. Kokku oli esindatud 11 organisatsiooni 23 inimesega. Lisaks kohtumisele Taani ettevõtte esindajatega arutati ka päevakajalistel teemadel:

- Darja Matt EMÜ Mahekeskusest tegi kokkuvõtte rahvusvahelise projekti PICKFIBER raames koostatud mahe- ja tavatoidu kvaliteeti ning tervisemõjusid võrdlevaid uuringuid tutvustava kogumiku huvitavamatest aspektidest;

- anti ülevaade maheorganisatsioonide selle aasta tegevustest – varasemast enam pannakse rõhku mahetoitu tutvustavatele projektidele;

- Eesti Antroposoofiaühingu toetaja, väliseestlane Ilmar Randuja Šveitsist jagas biodünaamilise aianduse ja seemnekasvatuse kogemusi.

Mahepõllumajanduse Koostöökogusse võeti vastu uus organisatsioon, sel kevadel asutatud Lääne- ja Ida-Virumaa mahetootjaid ühendav MTÜ Virumaa Mahetootjad. Mahepõllumajanduse Koostöökogu uueks eesistujaks valiti MTÜ Saare Mahe.

Hanegal A/S (www.hanegal.dk) on Taani maheliha töötlemise ja turustamise ettevõte. Kokku on Hanegali tootevalikus ligikaudu 300 toodet sea-, veise-, lamba- ja linnulihast, lisaks veel kalatooted. Alustati 1996. a vaid sealihaga, tarbijate nõudlus tervislike toodete järele on pidevalt suurendanud just muude loomade liha ja kalatoodete osa. Liha töötlemisel ei kasutata mingeid lisa- ega abiaineid. Ettevõtte 2010. a käive oli 5,5 mln eurot, töötlemishoonete pind 4000 m2. Vaata tooteid: www.hanegal.dk/Produkter.asp.

Märjamaa Lihatööstus on Eesti ainus ettevõte, mis pakub turule mahelihatooteid: pakendatud värsket liha, hakkliha ja lihavalmistisi. Maheliha töötlemisega alustati 2009. aasta suvel. Märjamaa Lihatööstuse enamusosalus kuulub rohkem kui 100 mahetootjat ühendavale tulundusühistule Eesti Mahe.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu (www.maheklubi.ee/koostookogu) ühendab 12 mahepõllumajanduse arendamisega tegelevat organisatsiooni. Koostöökogu asutati 2006. a eesmärgiga ühiselt seista mahepõllumajanduse hea käekäigu eest ja esindada mahesektori huve.

Allikas: Mahepõllumajanduse Koostöökogu 05.07.2011 pressiteade

Teaduskonverentsi esimene sessioon käsitleb biostatistikat ja teadusliku info väärtust ning kvaliteeti. Igal aastal ilmub sadu arstiteaduslikke uurimustöid. Ettekannetes selgitatakse, kuidas hinnata artikli väärtust, teabe kvaliteeti ja olulisust igapäevatöös. Teise sessiooni teema on aneemia kliinilised aspektid. Räägitakse verevaeguse peamistest põhjustest erinevatel patsiendirühmadel, ratsionaalse diagnoosimise põhimõtetest ning raviviisidest. Kolmandaks peateemaks on vähiravi kõrvaltoimed. Vähiravi areneb kiiresti ja on agressiivse iseloomuga, põhjustades kahjuks ka tüsistusi, millega tuleb tegelda paljude erialade arstidel. Konverentsikava on kokku pannud Eesti Nooremarstide Ühendus ja Eesti Onkoloogide Selts.

Arstide päevadel osaleb üle 600 arsti ja arstiteaduse üliõpilase, kes saavad täiendada oma teadmisi, tutvuda uute ravimite ja mitmesuguste meditsiinikaupadega.

Tänavused arstide päevad muudab eriliseks Eesti Arstide Liidu 90. aastapäev, mida tähistame reedel, 18. märtsil algusega kell 15 piduliku koosoleku, kontserdi ja arstide liidu presidendi vastuvõtuga. Põhiettekande teeb professor Ain-Elmar Kaasik, kes kõneleb kolleegidele arstiabist muutuvas maailmas. Arstide organisatsioonide ajaloost räägib Tartu Ülikooli meditsiiniajaloolane Ken Kalling ja arstide liidu tulevikust Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president Gilber Kask.

Eesti Arstide Liit on 28. veebruaril 1921. aastal asutatud Eesti Arstideseltside Liidu õigusjärglane. Okupatsiooniajal hoidis liidu järjepidevust Eesti Arstide Selts Rootsis.

Täpsem teave: www.arstideliit.ee

Allikas: Arstide Liidu 16.03.2011 pressiteade

Olev Subbi „Kevadine pööripäev“ 2009 Akrüül, õli, 60x80 cm (avaldatud oksjoni kodulehel)

Täna, 9. märtsil algusega kell 19 toimub Swissôtel Tallinnas heategevuslik kunstioksjon „Aita alustada elu!“, mille tulu läheb Pelgulinna Sünnitusmaja toetuseks. Oksjoniga kogutakse raha loote tsentraalse jälgimise süsteemi jaoks.

Oksjonile on oma säravad tööd andnud auväärsed Eesti kunstiklassikud. Maale ja graafikat saab soetada autoritelt nagu Jüri Arrak, Olav Maran, Olev Subbi, Toomas Vint, Andres Tolts, Enn Põldroos, Rein Kelpman, Laurentsius, Ivi Arrak ja Rita Raave.

Kunstioksjonilt saadud tulu annetatakse Pelgulinna Sünnitusmajale, eesmärgiga osta vajalik seade – loote tsentraalse jälgimise süsteem.

„Nimetatud diagnostikaaparaadi olemasolu tagab aastas ca 3300 sünnituse puhul ema ja lapse seisundi jälgimise sünnituse ajal parima võimalikul tasemel, aidates senisest oluliselt täpsemalt hinnata nii ema kui sündiva lapse seisundit igal hetkel, sekkumata liigselt sünnitusse. Saadava info abil on võimalik objektiivsemalt hinnata abi andmise vajadust ja operatiivselt reageerida, et vältida loote hapnikupuudusest tekkida võivaid tõsiseid tervisekahjustusi. Samuti võimaldab aparaadilt saadud info hoida ära ebavajalikud kirurgilised sekkumised sünnituse kulgu,“ kommenteerib seadme vajalikkust Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi tegevjuht Eeva Kauba.

Heategevuslikku kunstioksjonit toetab Swissôtel Tallinn. Täpsemat teavet oksjoni ja välja pandud tööde kohta leiab veebilehelt www.aitaalustadaelu.com

Allikas: toetusfondi 09.03.2011 pressiteade

Teatrifestivali eesmärk on tutvustada doonorlust, panna noori mõtlema selle eluvaldkonna üle ning julgustada seda loovas ja lavalises vormis kujutama.

“Loominguline mõte on alati elust ees. Oleme kindlad, et just noortelt tulevad värskeimad ideed ja ootamatud lähenemised, mis aitavad meil ajaga kaasas käia,” kirjeldas festivali tähtsust verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.

„Soovime noorte jaoks korraldada ürituse, kus nad saavad oma loominguliste ja teatripäraste ülesastumistega näidata, kuidas nemad näevad doonorlust,“ selgitas verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. „Esinemiste formaadi oleme jätnud võimalikult vabaks, mistõttu trupid on saanud ise otsustada, kas nad soovivad oma mõtteid esitada näidendina või mõnes muus laval esitatavas vormis. Peamine, et esinemiste sisu oleks originaalne ning annaks edasi osalejate ettekujutuse doonorlusest ja selle rollist ühiskonnas,“ lisas Lomp.

Teatrifestival toimub Tallinnas Eesti Draamateatri väikeses saalis laupäeval kell 9.00-14.15. Võistlustulle astuvad kaheksa kooliteatrit Simunast, Käinast, Tartust, Jõõprest, Tormast ja Tallinnast.

Festivali parimad selgitab välja žürii koosseisus näitlejate Kaie Mihkelsoni ja Lauri Laglega, EHLi esindaja Maret Oomeri, verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste ja noore doonori Villu Loondega. Parimatele on välja pandud auhinnad, esikohta autasustatakse kollektiivse tasuta teatrireisiga vabalt valitud etendusele Mandri–Eestis.

Festivali toetavad Fazer, Eesti Draamateater, Põltsamaa Felix, Kalev, Coca-Cola Hellenic Eesti, Bambona ja www.dolomiit.ee.

Ajakava

9.00 Festivali avamine

Tervitussõnad verekeskuse juhatajalt dr Riin Kullastelt

Festivali kava ja kodukorda tutvustab verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp

9.15 Simuna Kool „Roosid emadepäevaks“

9.45 Tallinna Laagna Gümnaasium „Lihtne lugu“

10.15 Tallinna Kuristiku Gümnaasium „Uks ellu“

10.45 Käina Gümnaasium „Mina ja doonorlus“

11.15 Tallinna 32. Keskkool „Suur heategu lühikese ajaga“

11.45 Tartu Miina Härma Gümnaasium „Mida tulnukas ei mõista“

12.15 Jõõpre Põhikool „Sõnatu lugu“

12.45 C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool „Mida Sa täna teed?“

13.15 Žürii teeb kokkuvõtteid, võistlejate toitlustamine

13.45 Võitjate väljakuulutamine ja autasustamine

Allikas: Regionaalhaigla 16.02.2011 pressiteade

Konkursi kuulutasid Tervise Arengu Instituut ja ajakiri Tervis Pluss koos Tööinspektsiooni ja advokaadibürooga SORAINEN välja septembri alguses. Ankeete laekus erinevatelt ettevõtetelt kokku 41, millest valiti 15 parimat, kes pääsesid järgmisesse vooru. Lisaks peapreemiale antakse neljapäeval välja ka kolm eripreemiat: “Kõige sportlikum kollektiiv”, “Parim kaasaja” ja “Kõige innovatiivsem idee”.

Konverentsil “Tervisesõbralik töökoht – tööandja edu võti” tutvustatakse sel kevadel valminud töökoha tervisedenduse arengukava ning Eesti parimatest praktikatest räägivad A-Selver AS ja advokaadibüroo SORAINEN. Konverentsi peaesineja on dr Michael Drupp Saksamaalt, kes räägib töökohal tervise edendamise trendidest, põhimõtetest ja kogemustest Saksamaa näitel.

Konverents algab Clariton Hotel Euroopas (Paadi 5, Tallinn) kell 12. Konkursi parimate tunnustamine toimub kell 15. Auhinnad annab üle sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Konverentsi rahastab osaliselt Euroopa Liit Euroopoa Sotsiaalfondi programmist “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010-2011″.

Allikas: Tervise Arengu Instituudi ja ajakirja Tervis Pluss 24.11.2010 pressiteade

Foto: silmalaegas.laegas.ee

Põhja-Eesti Pimedate Ühing korraldab seoses 15. oktoobril tähistatava Rahvusvahelise Valge Kepi Päevaga nägemispuudelistele suunatud ürituse.

Aastal 1964 tegi USA president Lyndon Johnson ettepaneku kuulutada 15. oktoober ülemaailmseks valge kepi päevaks. Nüüdseks tuntakse ja tähistatakse seda oktoobrikuist päeva Rahvusvahelise Valge Kepi Päevana kõikjal maailmas. Sellel päeval selgitavad nägemispuudega inimesed ühiskonnale oma probleeme ja puudest tingitud erivajadusi.

Nägemispuudega inimese toimetuleku tagamiseks on hädavajalik õigeaegne, mitmekülgne ning inimese individuaalseid vajadusi arvestav rehabilitatsioon. Hetkeseisuga on Eesti riigi poolt rahastatud pimedatele suunatud rehabilitatsiooniteenuste maht kahjuks tunduvalt väiksem kui tegelik vajadus selle järele. See asjaolu muudab rehabilitatsiooni nägemispuudelistele sageli kättesaamatuks.

15. oktoobril toimub Tondi 8A Põhja-Eesti Pimedate Ühingu saalis Rahvusvahelise valge kepi päeva tähistamine:

Kell 10:00 – 12:00 nägemisabivahendite tutvustus Silmalaekalt

Kell 12:00 – 13:00 loeng “Pimedate elu ajalookeerises”

Kirill Maslov – Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudi teadur

Kell 13:00 esineb Vello Vart klarnetil

Kell 13:10 esineb ühingu naisansambel Ele Nugise juhendamisel

Kell 13:30 – 15:00 kohvilaud ja Sotsiaalministeeriumi ning Hasartmängumaksu Nõukogu poolt rahastatud projektide “Vene keelt kõnelevate nägemispuudega inimeste kaasamine” (venekeelne, saalis) ja Teabetekstide ja heliraamatute audiosüsteemi nägemispuudega inimestele tutvustus (eestikeelne, loenguruumis).

Allikas: ühingu 14.10.2010 pressiteade

Konverentsi ettekanded keskenduvad pereteraapiale kui meetodile ja võimalustele aidata kriisi sattunud last ja perekonda, läheduse loomisele paarisuhtes ning pereteraapia efektiivsusest sotsiaaltöötaja ning koolipsühholoogi töös. Konverentsi lõpetab pereteraapia näidisseanss.

Peaesinejateks on pikaaegse kogemusega kliinilised psühholoogid ja pereterapeudid, Eesti pereteraapia maaletoojad ning koolitajad Kiira Järv ja Harri Küünarpuu. Pereteraapia töövõtteid tutvustavat näidisseanssi juhib psühhiaater ja pereterapeut Jüri Männik.

Konverents toimub 15. oktoobril kell 9.30-17.00 Tallinnas Tallink Spa Hotelli konverentsikeskuses (Sadama 11a).

Konverentsi päevakava leiab www.pereterapeudid.ee

Allikas: ühingu 14.10.2010 pressiteade

Eestimaa Roheliste korraldatud sündmused on osa ülemaailmsest aktsioonist, kus erinevad riigid toovad laiema üldsuseni keskkonnateadlikule käitumisele üleskutsuva sõnumi. Praegu on kliimapäevaks registreeritud juba 6391 aktsiooni 187 riigist (vt www.350.org). Tallinnasse on 8.-10. oktoobril kogunenud ka Roheliste erakondade esindajad üle maailma, et osaleda Euroopa Rohelise partei 13. Suurkogul.

„Kliimakõnni eesmärgiks on inspireerida inimesi teadvustama kliimakriisi ja leidma võimalusi kliimamuutuste mõju vähendamiseks,“ rõhutas EER esimene eestkõneleja, riigikogu liige Aleksei Lotman.

„Paljude teadlaste hinnangul on Maa atmosfääri süsihappegaasi (CO2) pikaajalise kontsentratsiooni ohutu tase õhus kuni 350 ppm (miljondikku), mis on praeguseks juba ületatud,” tõdes Lotman. „Eesti põlevkivienergeetika tõhusus on madal, seega on põhjalikud muutused meie energeetikas vältimatud.”

Eestimaa Roheliste peasekretär Ain Kabali sõnul on Rohelised veendunud, et vaid otsustavalt üheskoos tegutsedes suudame tagada elamiskõlbliku keskkonna meie lastelastele.

Toompealt kell 12.30 algav kliimakõnd teeb vahepeatuse Meriton Grand Hotelli juures, kus kõndijaid tervitavad sõnavõtuga Euroopa Rohelise partei Suurkogul osalejad. Tegemist on esimese üle-Euroopalise partei suurkoguga Eestis. Lõpp-peatuseks on Tammsaare park, kus on püsti Roheline Energiapunkt. Rahvusvahelise kliimapäeva õhtupoolikul esitleb Rohelise Akadeemia Filmiklubi ArtCafe’s (Pärnu mnt. 18) prantsuse režissööri Yann Arthus-Bertrand’i keskkonnateemalist filmi „Kodu“ („Home“, 2009).

Allikas: Erakonna Eestimaa Rohelised 07.10.2010 pressiteade

Rukkileib (foto: www.pagaripoisid.ee)

4.-10. oktoobril toimub järjekorras kolmeteistkümnes üleriigiline Leivanädal.

Leivanädala teemaks on “Rukkileib meie laual”. Leivanädala raames toimuvad üritused üle kogu Eesti ning paljud neist on suunatud koolilastele ja noortele. Kõigil on võimalus käia tehastes rukkileiva küpsetamist vaatamas ja leivameistrid käivad ise koolides oma tööst rääkimas.

Leivaliit andis XIII leivanädalaks välja uue leivateemalise töövihiku, mis jagab koolidele ja lasteasutustele ideid ja näpunäiteid Leivanädala läbiviimiseks. Töövihikus antakse põgus ülevaade leivaviljast ja rukkileivast ning leivakultuuri ajaloost. Samuti leiab sealt vanasõnu, kõnekäände, uskumusi ja kombeid, rahvapäraseid väljendeid, rahvamänge ja -laule, mõistatusi, ristsõnu, leivatoitude retsepte jpm. Töövihik on kõigile tasuta ning selle saab alla laadida Eesti Leivaliidu kodulehelt aadressil www.leivaliit.ee.

Traditsiooniliselt viiakse Leivanädala raames presidendilossi uudseleib. Leivanädal lõpeb lõikuspüha tähistamise ning tänujumalateenistusega, mis seekord toimuvad Suure-Jaanis ja Olustveres. Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11.00 toimub Suure-Jaani kirikus tänujumalateenistus, kus sõna võtab ka Leivanädala patroon Toomas Savi. Samal päeval kell 12.00 kuni 16.00 toimub Olustvere leivakojas lõikuspüha tähistamine. Kavas on leivakaku küpsetamine ja maitsmine, hobusõit, miniloomade vaatamine, näituste külastamine, traktorisõit ning leivatordi konkurss.

Leivanädala idee sai alguse 31. mail 1998. aastal Halliste kiriku perepäeval, kus õpetaja Kalev Raave õnnistas ja jagas rahvale rukkileiba. Esimene üleriigiline Leivanädal toimus 14.- 20. septembrini 1998. aastal. Paar aastat hiljem viidi nädal oktoobrikuu teisele nädalale ja lõpetamisüritused lõikus-tänupühale. Nüüdseks on iga-aastasest Leivanädalast saanud elujõuline traditsioon.

Leivanädalal on oma kindlad rituaalid ja ettevõtmised: rukkileiva õnnistamine, värskelt küpsetatud rukkileiva ehk uudseleiva viimine presidendilossi, lahtiste uste päevad Eesti veskites ja pagaritööstustes, näitusmüügid, degusteerimised, temaatilised näitused ja üritused lasteasutustes, koolides ja muuseumides, laste joonistuste ja luuletuste võistlused ja palju muud. Kaasa löövad valla- ja maavalitsused, perearstikeskused, kultuuriasutused, meedia ja paljud teised. Leivanädalad lõppevad traditsiooniliselt Eesti erinevates kirikutes. Neljandat õppeaastat jõuab sel õppeaastal kooli- ja lasteaedade laste lauale tervislik Koolileib – nüüd uuendatud pakendis.

Projekt “Rukkileib meie laual” sündis Eesti Leivaliidu, Eesti Pagarite Seltsi, Eesti Veskiomanike Ühenduse, põllumajandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi koostöös eesmärgiga juhtida tähelepanu heale ja tervislikule rukkileivale.

Allikas: Leivaliidu 04.10.2010 pressiteade

Soomes Espoos 15. ja 16. septembril aset leidnud sõltuvuste ennetamise konverentsil tervitas Espoo linna esindaja Juha Metso umbes 1000 osavõtjat, väljendades lootust, et karskus on tegemas renessanssi.

Linna tervishoiu eest vastutav linnaametnik Metso väljendas, et ühiskond peaks liikuma suunas, kus alkoholi tarvitamist ei peetaks igapäevaseks ega ka iga pidupäevaga kokkukäivaks nähtuseks. Seda, et soomlaste suhtumine alkoholi on muutumas, kinnitasid ka konverentsi korraldava Soome Terviseedenduse Keskuse avaldatud uurimuses väljenduvad seisukohad.

Umbes 80% soomlastest nõuab muuseas karmimat suhtumist juba joobes olevatele inimestele alkoholi müümise suhtes. Aasta-aastalt on kasvanud toetus madalama autojuhtidel lubatud vere alkoholisisalduse piirmäära kehtestamisele. 70% küsitletuist arvab, et see peaks olema 0,2 promilli.

Enamus soomlastest toetab ka alkoholireklaamidest eluviisi kujutamise eemaldamist. Terviseedenduse Keskuse vastavat ettepanekut on hiljuti toetanud ka enamus parlamendiliikmetest. Teema käsitlemist jätkatakse Eduskunna sotsiaalkomisjonis.

“Alkoholi reklaamimise peaks piirama vaid tooteinfo edastamisega ning keelustama alkoholireklaami täielikult televisioonis, kinos ja välireklaamis,” selgitas Terviseedenduse Keskuse juht Janne Juvakka. “Alkoholireklaami piiramine ning alkoholiga seotud elustiili reklaamimise lauskeeld vähendaks alkoholiga seotud kahju eriti laste ja noorte seas.”

Ühes Euroopa Liidu liikmesriigis on vastavad piirangud juba kehtivad. “Prantsusmaa reklaamiseadus Loi Evin on kehtestanud korra, kus reklaam ei tohi sisaldada inimest ning võib kirjeldada vaid alkohoolse tootega otseselt seotud infot,” ütles Soomes konverentsil osalenud Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “On meeldiv kuulda, et ka Eestimaal on poliitilisi jõude, kes Prantsusmaa näitest on vaimustunud ning teevad ettevalmistusi vastavate muudatusettepanekute esitamiseks,” lisas Beekmann, viidates IRL-i poolt väljendatud plaanidele.

Valtakunnalliset Päihdepäivät oli 17. korda korraldatud konverents, mis tõi kokku Soome spetsialistid nii kodanikuühiskonna organisatsioonidest kui ka riiklikest asutustest.

Allikas: Eesti Karskusliit

Foto: sebs.rutgers.edu

Alates 1999. aastast tähistatakse iga aasta üheksanda kuu üheksandal päeval fetaalse alkoholisündroomi (FAS) päeva, meenutades naistele, et raseduse üheksa kuud peaks olema täielikult alkoholivabad.

Alkohol on teratogeen ehk aine, mis võib tekitada loote arenevas ajus väärarenguid. Ükskõik, millisel raseduse kuul naine alkoholi tarvitab, avaldab see alati mõju ka lootele. Kusjuures kogus, mis võib olla ohutu emale, võib olla ohtlik väikesele arenevale lootele.

FAS-i kõige tõsisemaks probleemiks on kesknärvisüsteemi kahjustus. Kahjustussümptomid ilmnevad enamasti hilisemas eas madala IQ, aeglase arengu, käitumishäirete (hüperaktiivsus, suhtlemisraskus, korrale ja reeglitele allumatus), õpiraskuste (halb mälu, keskendumisvõime- ja tähelepanuhäired) kujul.

Küsitlused erinevates riikides on näidanud, et oluline hulk naisi jätkab siiski raseduse ajal alkoholi tarvitamist. Itaalias näiteks tarvitab umbes 60% naisi raseduse ajal alkoholi.

Viimase Eurobaromeetri küsitluse kohaselt toetaks märkimisväärne enamus eurooplasi (79%) alkohoolsetele jookidele hoiatussiltide lisamist, millega hoiatataks lapseootel naisi alkoholi tarvitamisega seotud ohtude eest. Poolas, Küprosel ja Rumeenias oli sellise meetme rakendamise pooldajaid koguni 93%.

Hetkel kehtib selliste hoiatussiltide lisamise kohustus Euroopa Liidus vaid Prantsusmaal.

“Me kutsume Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi efektiivsemale ennetustööle, mille osaks peaks olema selgete juhiste avaldamine raseduse ajal alkoholist hoidumise küsimuses ning alkohoolsetele toodetele hoiatussiltide lisamine,” ütles Euroopas FAS teemal eestkõnelejaks oleva Euroopa alkoholipoliitika allianssi peasekretär Mariann Skar.

Eesti Karskusliit kutsub kõiki Eesti naisi, kes planeerivad rasedust või juba on last ootamas, alkoholist täielikult hoiduma. “Kutsume riiki suurendama vastutust alkohoolsete jookide tootmisel ja turustamisel. Teratogeenina on alkohol aine, mis omab erilist ohtu lootele ning tarbijale peaks seda toote ostmisel meenutatama,” ütles Karskusliidu esimees Lauri Beekmann.

Allikas: Karskusliidu 09.09.2010 pressiteade

Vabariigi peaepidemioloog dr Jaan Märtin teatab asutamiskoosolekul 05.09.1990 MTÜ "Eesti Assotsiatsioon Anti-Aids" moodustamisest. Vasakul: Profülaktilise Meditsiini Instituudi direktor, bioloogiadoktor Ljudmilla Priimägi ja Vabariigi tervishoiuminister dr. Laur Karu. (foto: assotsiatsiooni koduleht)

Assotsiatsioon Anti-AIDS tähistas pühapäeval oma tegevuse 20. juubelit, esmaspäeval toimub sel puhul pidulik üritus Tallinna tervishoiumuuseumis.

Assotsiatsiooni presidendi Ljudmilla Priimäe sõnul on Anti-AIDS mittetulundusühing, mis tegeleb HIV-nakkuse ja teiste sugulisel teel levivate haiguste ennetamisega ning tervislike eluviiside edendamisega.

“Eestis registreeriti esimene HIV-nakkuse juht 1988. aastal. 1990. aastal, kui ei olnud ühtki riiklikku ennetusega tegelevat organisatsiooni, asutati vabatahtlike poolt Eesti Assotsiatsioon Anti-AIDS,” rääkis Priimägi.

Assotsiatsioon töötas välja ennetustöö strateegia, mis sai aluseks valitsuse poolt 1992. aastal vastuvõetud aidsiprofülaktika riiklikule programmile.

Alates 1996. aastast teeb Anti-AIDS ennetustööd Euroopa Liidu programmi PHARE, Avatud Eesti Fondi ja teiste sihtfinantseeritud projektide vahendite arvel.

Allikas: BNS, 05.09.2010

“Kui Haigekassa esindaja Sirje Vaask kevadisel Käi Jala! pressikonverentsil rääkis, et eriti murettekitav on viimaste aastate andmetel kooliõpilaste ülekaalulisuse kasv, mille tulemusel on iga kümnes Eesti koolilaps ülekaaluline ning näiteks Harjumaa 5-ndate klasside õpilastest on ülekaalulised juba 14%, siis otsutasime, et saame laste ülekaalulisuse ohjamisel kaasa aidata,” rääkis Käi Jala! Tervisekõnni algataja ja eestvedaja Boriss Gubaidulin. “Ühineme üldlevinud soovitusega – tervislike eluviiside kujundamiseks kaasake ka lapsed liikumisharrastusse, minge koos perega välja liikuma!”, lisab ta.

Tervise Arengu Instituudi poolt 2009. aastal noortele välja antud soovituste alusel peab liikuma iga päev vähemalt 30 minutit. Sobiva koormuse südamele ja vereringele annab igapäevaselt näiteks kiire käimine vähemalt 30 minutit kuni tund.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur kiidab ettevõtmist ja ütleb: “Tervis on igaühele kallis vara – elame üks kord ning oma tervise eest hoolitsemine on igaühele tegelikult elu küsimus!”. Ta lisab: “Kunagi ei ole ka hilja alustada mõtteviisi muutusega tervislike eluviisidega alustamiseks või tulemuslikuks jätkamiseks,” ning toob mõned lihtsad, aga kindlad soovitused, mis tagavad hea tervise:

1) vaadake üle oma toidusedel ja muutke see tervislikumaks;

2) harrastage oma võimalustele ja võimetele vastavat aktiivset liikumist ning lisage oma kehalisele tegevusele ja liikumisele mõõdukalt võimetekohast koormust;

3) varieerige erinevaid liikumisvorme: kõndige, sörkige, ujuge, mängige palli jms (NB! Minimaalne tervisele vajalik päevane sammude arv päevas ei tohiks olla alla 10.000).

Väljend „aega ei ole“, ei pea paika. Aega tuleb võtta! Tegelege liikumisharrastustega enne või pärast tööpäeva (isiklikust kogemusest kiidan varahommikust sportimist, mis tagab kogu päevaks ülihea enesetunde: äratus kell 4.51 ja jooksuring :) – soovitan, proovige – varajased hommikud mõjuvad kaunite ja emotsionaalsete energiapommidena Teie kehale ja vaimule.

Koolidesse saadetavas kingikotis on Kätrin Karu liikumisharrastajale mõeldud raamat “Ole vormis õige toiduga” ning kooli stendile riputamiseks Käi Jala! plakat üleskutsega: “Kõnnime elu ilusaks! Kui palju Sina liigud?”. Ettevõtmist rahastatakse erasektori toel.

Käi Jala! püüab sotsiaalse algatusena tõhusalt muuta Eesti ühiskonna hoiakuid, kaasates ärisektori professionaalse kompetentsi, avaliku sektori toe ning mõlema rahastuse. “Meie jaoks on oluline, et meie organisatsioon aitaks ühiskondlikku probleemi liikumisharjumuse näol uuel ja paremal moel lahendada ning et see oleks tõendatav,” räägib Boriss Gubaidulin ning lisab, et noorukieas on just õige aeg, et kujundada tervislikud eluviisid kogu järgnevaks eluks.

Kullerfirma DPD Eesti AS

Igal ajal, igal pool: DPD on üks Euroopa juhtivaid kullerteenuse ja pakiveo ettevõtteid, mis käsitleb iga päev enam kui 1,5 miljonit pakki. DPD-l on hästi välja arendatud üle-euroopaline depoode- ja jaotusvõrgustik, mis võimaldab pakkuda era- ja äriklientidele usaldusväärset, kvaliteetset, kiire kättetoimetusaja ning ökonoomse hinnaga nii Eesti-sisest kui rahvusvahelist kullerteenust.

Vaata ka – www.kaijala.ee

Allikas: Käi Jala! eestvõtjate 01.09.2010 pressiteade

Eesti Tervise Fondi esimehe dr Eero Merilinnu sõnul on oodatud nii noored kui vanad, vastavalt registreerunute arvule komplekteeritakse ka õpperühmad. „Tänavune suvi on näidanud, et eestlase ujumisoskus on puudulik ning selle tõttu on juhtunud liiga palju traagilisi õnnetusi. Lisaks ideekonkursile „Kuidas vältida uppumissurmasid?“ ning internetis avaldatud ujumise õppevideole otsustasime organiseerida ka ujumiskursused.“

„Esialgu on planeeritud 10 ujumistunni hinnaks 250 krooni. Sõltuvalt tahtjate hulgast võib kursuse hind muutuda, kuid 250 krooni on maksimum,“ rääkis dr Merilind. „Kui leitakse vajalikke finantse, võib kursuste hind kujuneda veel soodsamaks. Hetkel on meil võimalik pakkuda ujumisõpet 100 inimesele. Sellel aastal on uppumissurma surnud juba üle 80 inimese, loodame, et kui suudame vähemalt sama paljudele talve jooksul ujumise selgeks õpetada, on järgmisel aastal uppunuid vähem.“

Ujumise algõppe videot on võimalik näha aadressil swimming.ee/opiujuma/vaata/. Ideekonkursile “Kuidas vältida uppumissurmasid?“ saab pakkuda häid mõtteid Eesti Tervise Fondi koduleheküljel ehf.ee/minuideed.php ja www.arst.ee lehel https://www.arst.ee/et/uppumissurmad.

SA Eesti Tervise Fond on asutatud 25. mail 2007, mille eesmärk on eesti rahva tervise areng, aktiivse eluea pikenemine, tervislike eluviiside propageerimine ning terviseteabe jagamine.

Info ja registreerimine ujumiskursustele: info@ehf.ee

Allikas: Eesti Tervise Fondi 27.08.2010 pressiteade