2000. aastal alguse saanud rattamatk on kujunenud Võrtsjärve sihtasutuse üheks populaarsemaks suveürituseks. Rattamatkade sarja kronoloogia on olnud järgmine:

29.-30.07.2000 toimus rattamatk “Võrtsjärv tuttavaks”

28.-29.07.2001 “Elu ümber Võrtsjärve”

27.-28.07.2002 “Üle Võrtsjärve“

26.-27.07 2003 „Võrtsjärve IV Rattamatk” – Rannu, Konguta ja Kolga-Jaani vald

24.-25.07.2004 „Võrtsjärve V rattamatk” – Lätimaa, Burtnieki järv.

30.-31.07.2005 „Võrtsjärve VI rattamatk” – Viljandi-, Valga- ja Tartumaa

30.-31.07.2006 „Võrtsjärve VII rattamatk” – Viljandimaa

28.-29.07.2007 „Võrtsjärve VIII rattamatk” – Jõgevamaa

26.-27.07.2008 „Võrtsjärve IX rattamatk” – Elva Puhkepiirkond

25.-26.07.2009 „Võrtsjärve X rattamatk“ – tutvumine Võrtsjärve Väravatega

31.07 – 01.08.2010 „Võrtsjärve XI rattamatk“ – Tere Põlvamaa

Osavõtjate arv läbi aastate on kokku ca 1400 ringis, 120-160 osavõtjat matka kohta. V rattamatkal osales ka rahvusvaheline seltskond Saksamaalt..

Aasta-aastalt on üha raskemaks muutunud üritusele toetajate leidmine. Seni toimunud rattamatkasid on toetanud Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu nõukogu, Global Nature Fond, Tartu Maavalitsus, Võrtsjärve SA, Rannu, Rõngu, Puka, Põdrala, Tarvastu, Kolga-Jaani ja Viiratsi vallavalitsused, Waide motell, Almar OÜ ning vabatahtlikud Jaan Erm, Ain Järvalt, Priit Kollist, Anne-Reet Paatsi, Allan-Norman Kaljuvee, Priit Värv, Hardi Tarto ja Peeter Veltman.

Vidrik Puruvana kirjutab: „Tundub, et Võrtsjärve Sihtasutus on leidnud selle, mida jätkuvalt hoolega otsitakse. Ei tohiks küll kahju teha korra aastas naabreid külastada. Äkki on neil midagi niisugust, mida võib täitsa tasuta kõrva taha panna. Muidu juhtub nii, et kondame ringi küll Austraalias, Ameerikas jm paikades ja laseme tuulde kena kopika. Pärast selgub, et naabrimeestel ammu see asi leitud, mida meie mööda maailma taga oleme ajanud”.

Taaskohtumiseni Võrtsjärve XII rattamatkal Võrumaa kuplite ja järvede vahel!

Info matka kohta leiate siit

Allikas: Võrtsjärve Sihtasutuse 05.07.2011 pressiteade

“Kui Haigekassa esindaja Sirje Vaask kevadisel Käi Jala! pressikonverentsil rääkis, et eriti murettekitav on viimaste aastate andmetel kooliõpilaste ülekaalulisuse kasv, mille tulemusel on iga kümnes Eesti koolilaps ülekaaluline ning näiteks Harjumaa 5-ndate klasside õpilastest on ülekaalulised juba 14%, siis otsutasime, et saame laste ülekaalulisuse ohjamisel kaasa aidata,” rääkis Käi Jala! Tervisekõnni algataja ja eestvedaja Boriss Gubaidulin. “Ühineme üldlevinud soovitusega – tervislike eluviiside kujundamiseks kaasake ka lapsed liikumisharrastusse, minge koos perega välja liikuma!”, lisab ta.

Tervise Arengu Instituudi poolt 2009. aastal noortele välja antud soovituste alusel peab liikuma iga päev vähemalt 30 minutit. Sobiva koormuse südamele ja vereringele annab igapäevaselt näiteks kiire käimine vähemalt 30 minutit kuni tund.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur kiidab ettevõtmist ja ütleb: “Tervis on igaühele kallis vara – elame üks kord ning oma tervise eest hoolitsemine on igaühele tegelikult elu küsimus!”. Ta lisab: “Kunagi ei ole ka hilja alustada mõtteviisi muutusega tervislike eluviisidega alustamiseks või tulemuslikuks jätkamiseks,” ning toob mõned lihtsad, aga kindlad soovitused, mis tagavad hea tervise:

1) vaadake üle oma toidusedel ja muutke see tervislikumaks;

2) harrastage oma võimalustele ja võimetele vastavat aktiivset liikumist ning lisage oma kehalisele tegevusele ja liikumisele mõõdukalt võimetekohast koormust;

3) varieerige erinevaid liikumisvorme: kõndige, sörkige, ujuge, mängige palli jms (NB! Minimaalne tervisele vajalik päevane sammude arv päevas ei tohiks olla alla 10.000).

Väljend „aega ei ole“, ei pea paika. Aega tuleb võtta! Tegelege liikumisharrastustega enne või pärast tööpäeva (isiklikust kogemusest kiidan varahommikust sportimist, mis tagab kogu päevaks ülihea enesetunde: äratus kell 4.51 ja jooksuring :) – soovitan, proovige – varajased hommikud mõjuvad kaunite ja emotsionaalsete energiapommidena Teie kehale ja vaimule.

Koolidesse saadetavas kingikotis on Kätrin Karu liikumisharrastajale mõeldud raamat “Ole vormis õige toiduga” ning kooli stendile riputamiseks Käi Jala! plakat üleskutsega: “Kõnnime elu ilusaks! Kui palju Sina liigud?”. Ettevõtmist rahastatakse erasektori toel.

Käi Jala! püüab sotsiaalse algatusena tõhusalt muuta Eesti ühiskonna hoiakuid, kaasates ärisektori professionaalse kompetentsi, avaliku sektori toe ning mõlema rahastuse. “Meie jaoks on oluline, et meie organisatsioon aitaks ühiskondlikku probleemi liikumisharjumuse näol uuel ja paremal moel lahendada ning et see oleks tõendatav,” räägib Boriss Gubaidulin ning lisab, et noorukieas on just õige aeg, et kujundada tervislikud eluviisid kogu järgnevaks eluks.

Kullerfirma DPD Eesti AS

Igal ajal, igal pool: DPD on üks Euroopa juhtivaid kullerteenuse ja pakiveo ettevõtteid, mis käsitleb iga päev enam kui 1,5 miljonit pakki. DPD-l on hästi välja arendatud üle-euroopaline depoode- ja jaotusvõrgustik, mis võimaldab pakkuda era- ja äriklientidele usaldusväärset, kvaliteetset, kiire kättetoimetusaja ning ökonoomse hinnaga nii Eesti-sisest kui rahvusvahelist kullerteenust.

Vaata ka – www.kaijala.ee

Allikas: Käi Jala! eestvõtjate 01.09.2010 pressiteade

Igal aastal lisandub jõefestivalile midagi uut ning seekord on suuremalt ette võetud erinevad võistlused. Esimest korda toimuvad avaveeujumise võistlused Emajõe karikale, kuhu oodatakse osalema nii sportlasi kui harrastajaid. Reedel saab aga algust teha järjekorras juba VIII sildade jooksuga. Laupäeval toimub kalapüügivõistlus, avaveeujumine ning kella kolmest päeval vallutavad jõe sõudjad.

Sellel aastal on festivali lava asemel praam „Koit“, mis varem teenindas Piirissaarele sõitjaid. Ligi 40meetrine praam ulatub Kaarsillast Atlantise kaini.

Reede õhtul toimub loomulikult festivali avalöök, mis tõstab esile Tartut kui sisevete pealinna, kus oluline roll on just paadimeestel, kalameestel, suvitajatel ja veesportlastel. Muusika eest kannab hoolt Svjata Vatra.

Festivali raames jõuab Emajõe vetesse ka suvi läbi erinevates sadamates etendusi andnud Purjevarjuteater. Lodja peal toimub lodjatsirkus, kus näeb ka OMAtsirkuse akrobaatide etendust „Piraadid“.

Laupäeval täituvad kaldad ja paadisild erinevate paatide, paadiosade, selleks vajaliku varustuse jms esitlustega. Põhjust on tulla kogu perega, sest avatud on laat ning ka laste- ja noorteala. Praamil tegutseb jõemuuseum.

Festivali lõpetab traditsiooniline jõeparaad, mis jätkub rannapeoga “Jõetreff 2010″ Lodjakoja juures, kus ei unustata ka 28. augusti muinastulede öö traditsiooni.

Programmiga saab tutvuda ja oma valiku teha festivali kodulehel www.tartu.ee/emajoefestival

Allikas: Tartu Linnavalitsuse 25.08.2010 pressiteade

Foto: www.arenasport.ee

Koostöös Eesti Tervise Fondi, Kultuuriministeeriumi, Tallinna Ülikooli ja Ujumisliiduga on Ujumisliidu koduleheküljel võimalus vaadata ujumise algõppe videot ning selgeks saada ujumise põhitõed.

„Tänavusel suvel oleme pidanud tõdema, et Eesti inimeste ujumisoskus on puudulik, samuti ülehinnatakse oma võimeid,“ sõnas Eesti Tervise Fondi esimees dr. Eero Merilind. „Korrektsete ujumisoskuste omandamine on oluline uppumissurmade vähendamisel ning kunagi ei ole hilja ujumist korralikult selgeks õppida. Nüüdsest on ujumise algõppe videot võimalik vaadata leheküljelt swimming.ee/opiujuma/vaata/.“

Eesti Tervise Fondi algatas ka juunis ideekonkursi „Kuidas vähendada uppumissurmasid?“. Oma ettepanekuid saab saata augusti lõpuni Eesti Tervise Fondi koduleheküljelt ehf.ee/minuideed.php ja www.arst.ee internetiportaalist https://www.arst.ee/et/uppumissurmad.

Parimad ideed uppumissurmade vähendamiseks valib septembri keskel välja žürii, kuhu kuuluvad Evelin Ilves, südamearst Margus Viigimaa ja Maailma Terviseedenduse Assotsiatsiooni juhatuse liige Anu Kasmel.

SA Eesti Tervise Fond on asutatud 25. mail 2007, mille eesmärk on eesti rahva tervise areng, aktiivse eluea pikenemine, tervislike eluviiside propageerimine ning terviseteabe jagamine.

Allikas: SA Eesti Tervise Fond 24.08.2010 pressiteade

Küsitlusele vastanutest 30 protsenti arvas, et puhkusejärgselt aitab neil kõige tõhusamalt tööd teha eelnev aktiivne või seikluspuhkus, nagu näiteks matkamine, sukeldumine. Võrdselt 24 protsenti pidas parimaks valikuks kas kodus puhkamist või siis luksulikku puhkust, näiteks spaas. Lühikest reisi teise linna eelistaks 11 protsenti ning vaid 6 protsenti rannapuhkust.

Eesti tulemused olid erinevad EMEA (Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika) 11 riigis tehtud uuringu omadest. Seal arvati, et rannapuhkus tõstab hilisemat suutlikkust tööl kolm korda suurema tõenäosusega, kui näiteks linnaturism või kultuurireis ning kaks korda suurema tõenäosusega kui füüsiline või seikluspuhkus.

Ligi kaks kolmandikku tööle naastes tõhusamad

Uuring näitas ka, et nädalaselt puhkuselt naasnud inimestest täidab 64 protsenti esimestel puhkusejärgsetel päevadel oma tööülesandeid palju või veidi tõhusamalt; 16 protsenti aga vähemtõhusamalt. Kahenädalaselt puhkuselt naasnud inimestest täidab 74 protsenti tööle naastes oma ülesandeid palju või veidi tõhusamalt; 18 protsenti aga vähemtõhusamalt.

Küsitlusele vastanutest oli 82 protsenti nõus, et puhkus laseb tal töökeskkonnast eemal viibides oma tööd strateegilisemalt hinnata. 92 protsenti arvas, et puhkus laseb tal täielikult töömeeleolust välja lülituda ja seejärel puhanuna tööle naasta. Tänu puhkusele naaseb tööle suurema motivatsioonipagasiga 86 protsenti vastanutest. 52 protsenti leidis, et puhkuse ajal ei omanda nad oskusi ja kogemusi, mis on neile töö seisukohast otseselt kasulikud, kuid 48 protsenti arvas, et puhkuse ajal kogetust on neile töös kasu.

Juulis toimunud küsitlusele vastas 188 CV-Online’i andmebaasis olevat inimest. Vastanute keskmine vanus oli ligi 40 aastat ning 73 protsenti olid naised. 51 protsenti vastanutest oli ettevõtetest, kus on kuni 50 töötajat ning 23 protsenti neist, kus 51-250 töötajat. Üle 1000 töötajaga organisatsioone esindas 9 protsenti vastanutest. Alluvaid oli 39 protsendil vastanutest.

EMEA piirkonnas läbiviidud uuringud toimusid paralleelselt HP „LaserJet Pays You Back“ kampaaniaga, mis tõi esile, et HP LaserJet printerid on ettevõtetele tasuv investeering, sest vähendavad paberi ja tarvikute vajadusi, aitavad ühendada eri seadmeid ning kasutada selleks kõigeks vähem energiat kui teised alternatiivid.

HP

HP loob uusi tehnoloogilisi võimalusi inimeste, ettevõtete, valitsuste ja ühiskonna sisukaks mõjutamiseks. Maailma suurima tehnoloogiafirmana pakub HP klientide vajaduste lahendamiseks printimist, isiklikku arvutikasutust, tarkvara, teenuseid ning IT-infrastruktuuri hõlmavat toote- ja teenusevalikut. HP (NYSE: HPQ) kohta leiate täiendavat teavet aadressilt www.hp.com.

Allikas: HP 23.08.2010 pressiteade

Tabasalust Tallinnani kulgeva kergliiklustee ehituse tellija on Harku vald. “Kolme ja poole km pikkuse kergliiklustee ehituse maksumus on 9,2 milj krooni, ehitust aitab rahastada Euroopa Regionaalarengu Fond,” rääkis Harku abivallavanem Vello Viiburg. “Tee rajamise käigus tehakse ära ka ettevalmistustööd valgusoptilise sidekaabli rajamiseks, mis võimaldab vallaelanikele ülikiiret internetti.”

Valla piirides kulgeb kergliiklustee läbi 22 kinnistu. “Enamiku omanikega oleme maade kasutamiseks kokkuleppe saavutanud,” lisas Viiburg. “Maade väljaostmiseks on kulutatud 1,2 milj krooni.”

Kergliiklusteed ehitab Teede REV-2, kes võitis Tallina ja Harku vallavalitsuse ühise riigihanke 13,1 miljoni krooni suuruse pakkumisega. Tallinna linna piiridesse jääb tee 0,8 km pikkune teelõik. Kogu ehituse valmimise tähtaeg on 15. oktoober.

Teelõigu valmimisega saab jalgrattal sõita Murastest linnani.

Allikas: Harku vallavalitsuse 16.08.2010 pressiteade

Sotsiaalministeeriumi teatel on enamik rakenduskava 2009. aastaks planeeritud tegevusi ellu viidud ja rahva tervises võib täheldada positiivseid arenguid.

“Rahvastiku tervise arengukava tegevused on aidanud saavutada mitmeid positiivseid arenguid rahvastiku tervises. Möödunud aastal langes enneaegne suremus, vähenes liiklussurmade arv ja alkoholi tarbimine,” rääkis neljapäeval valitsusele arengukava 2009. aasta tegevusaruande esitanud sotsiaalminister Hanno Pevkur. “Meil on aga veel väga palju teha, et kasvaks inimeste teadlikkus sellest, kuidas hoida enda ja oma lähedaste tervist. Tänavune kuum suvi on kahjuks kaasa toonud murettekitavalt palju õnnetusi vees ja liikluses, mida oleks olnud võimalik vältida.”

Tervislike eluviiside propageerimise tulemusena vähenes 2009. aastal jätkuvalt alkoholi tarvitamine – 2008. aastal tarvitati puhast alkoholi 11,9 liitrit inimese kohta ja 2009. aastal 10,2 liitrit.

Elanikkonna tervist mõjutas möödunud aastal uus gripiviirus A/H1N1, millesse haigestus Eestis hinnanguliselt 9,2 protsenti elanikkonnast. Kokku registreeriti 21 gripiviiruse A/H1N1 põhjustatud surmajuhtu. Gripipandeemia kontrollimiseks koostati juhised tervishoiuteenuse osutajatele ja elanikkonnale.

Ravikindlustusega kaetus säilis 2009. aastal kõigile töötukassas arvel olevatele inimestele. Terviseõpetus integreeriti uutesse inimeseõpetuse ainekavadesse. HIV ja tuberkuloosi esmajuhud vähenesid võrreldes varasemate aastatega. Kärbetele vaatamata säilis elanike rahulolu tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavusega. Möödunud aastal jagati aktiiv- ja hooldusravi eurorahasid, valmistati ette ämmaemandate ja pereõdede iseseisva töötamise õiguse laiendamist ning digiretsepti käivitamist. Samuti tõsteti tubaka ja alkoholi aktsiisi, mis vähendasid tarbimist.

Negatiivse poole pealt pikenesid ravijärjekorrad ja ravimite käibemaks tõusis viielt protsendilt üheksale. Raviasutuste jaoks on negatiivne ka käibemaksu üleüldine tõus, sest nad ei saa seda tagasi. Hambaravihüvitised kaotati, kasvas tervishoiutöötajate valmidus minna välismaale tööle ning rahvatervise programmide rahastamine vähenes märgatavalt.

Tervishoiusüsteemi arendamiseks töötati välja üldpõhimõtted jätkamaks reformi haiglavõrgu optimeerimiseks. Riigikogus võeti vastu ravimi- ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadused, millega leevendati nõudeid apteekidele ning kehtestati õigusruum hinnalepete sõlmimise ja piirhindade kehtestamise kohustuseks 50-protsendilise soodustusega ravimitele.

Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 eesmärk on, et tervena elatav eluiga pikeneks aastaks 2020 meestel keskmiselt 60 (54,8 – 2009. a) ja naistel 65 (59 – 2009. a) eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga tõuseks meestel 75 (68,5 – 2008. a) ja naistel 84 (79 – 2008. a) eluaastani.

Järgmistel aastatel on kavas panustada viide peamisse valdkonda: sotsiaalse sidususe suurendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises, laste tervise parandamine, keskkonnatervise edendamine, tervislike eluviiside propageerimine ja riskikäitumise vähendamine ning tervishoiusüsteemi arendamine.

Allikas: BNS, 22.07.2010

Põhimatk saab alguse Aegviidust ning kulgeb mööda Presidendirada Jänedani, matka raja pikkuseks on 10 km.

Lühike matk saab alguse Nelijärve Puhkekeskusest ja kulgeb siis juba kas mööda kergliiklusteed või mööda suusarada Jänedale, selle matka pikkuseks on 5 km.

Kõigile matkajatele pakutakse Nelijärve Puhkekeskuses kuuma teed ja Jänedal Musta Täku Tallis kuuma suppi ja teed.

Matk on tasuta, kuid kõigil on võimalik toetada “Presidendimatka” ostes 50.- kr. (lapsed ja pensionärid 25.-) kaelakaardi. Kaelakaardiostnute vahel loositakse kell 14.00 10 kuldpiletit simmanitele Jäneda Musta Täku Tallis, nädalalõpp kahele Jäneda SPA Hotellis, nädalalõpp kahele Nelijärve Puhkekeskuses, lisaks meeneid toetajatelt.

Elektriraudtee annab aga kõigile tervisespordi üritusest osavõtjatele tasuta pileti Tallinnast 10.08 väljuvale rongile. Kell 15.30 Jänedalt väljuvad bussid viivad matkajad Aegviidu jaama 16.16 väljuvale rogile. Ka tagasisõit elektrirongiga on kõigile tervisematkast osavõtjatele tasuta.

Presidendimatka avab president Arnold Rüütel. Päeva juhib Tõnis Milling.

Allikas: www.presidendirada.ee

Foto: www.xc-ski.de

Tartu maratoni võitis tänavu teist aastat järjest norralane Anders Aukland (fotol), teiseks jäi rootslane Jörgen Brink ja kolmandaks rootslane Oskar Svärd.

Eestlastest oli parim kaheksandana lõpetanud Priit Narusk. Vancouveri olümpiamängude medalilootus Andrus Veerpalu lõpetas Tartu maratoni üheksandana.

Anders Auklandi võiduaeg oli 2 tundi, 59 minutit ja 40 sekundit.

Tartu maraton toimus tänavu 39. korda. 63 kilomeetri pikkune maraton algab Otepäält ja lõpeb Elvas. Esimene Tartu maraton toimus 1960. aastal.

Tänavu oli end Tartu maratonile registreerinud 6500 inimest ning maratonipääsmed said otsa juba eelmisel nädalal.

Allikas: BNS, 21.02.2010

Foto: www.viro-instituutti.fi

Pühapäeval sõidetaval 39. Tartu Maratonil asub enne Vancouveri olümpiat starti ka Andrus Veerpalu. Veerpalu ülesandmine suusamaratonile laekus teisipäeval. Kahekordsele olümpiavõitjale ja maailmameistrile on Tartu Maratoni esikoht siiani kättesaamatuks jäänud.

Eesti Suusaliidu murdmaasuusatamise spordidirektor ja kolmekordne Tartu Maratoni võitja Raul Olle sõnab, et pühapäevane sõit oleneb paljuski eesootavast ilmast. „Tugevatel suusatajatel ei ole lumetuisus kerge sõita ja sel juhul püsib juhtgrupp kaua koos. Kui Andrus Veerpalu starti tuleb, siis läheb eestlastel ikka hästi, teisiti pole võimalik,“ kommenteerib Olle ootusi eestlaste sõidule.

FIS Marathon Cupi arvestuses võistlevad Tartu Maratonil nii hetke edetabeli liider Fabio Santus Itaaliast kui ka teisel kohal olev Oskar Svaerd Rootsist, kelle kontol on kolmekordne Vasaloppeti võit ja sel aastal ka värske Marcialonga maratoni esikoht.

Poodiumikohta püüavad eeloleval pühapäeval teiste seas ka olümpiavõitja ja maailmameister Anders Aukland koos oma venna Joergen Auklandiga Norrast. Varasematest Tartu Maratoni võitjatest asuvad võistlustulle veel rootslane Jerry Ahrlin ja tšehh Stanislav Rezac. Neile pakuvad konkurentsi näiteks Mathias Fredriksson Rootsist ning itaallased Sergio Bonaldi ja Bruno Carrara, kes FIS Marathon Cupi arvestuses samuti esikuuikus.

Eestlastest saab lisaks Andrus Veerpalule ja Raul Ollele kaasa elada näiteks Estoloppeti liidrile Priit Naruskile ja SEB Tartu Nelikürituse võitu püüdvale Rait Pallole.

Naistearvestuses asuvad poodiumikohtadele võistlema eelmise aasta Tartu Maratoni võitja Sandra Hansson Rootsist koos hetke FIS Marathon Cupi esinumbri Jenny Hanssoniga. Eestlastest pakuvad neile konkurentsi Liis Kalda, Laura Rohtla, Kaili Sirge ja Tiina Albert.

39. Tartu Maraton distantsidel 63km ja 31km sõidetakse 21. veebruaril stardiga Otepääl, Tehvandi Spordikeskuse staadionil ja finišiga Elvas, Tartumaa Tervisespordikeskuses.

Allikas: www.tartumaraton.ee

Johan Pitka

Kaitseliidu Järva malev korraldab pühapäeval admiral Johan Pitka mälestuseks neljandat korda 20-kilomeetrise Pitka rahvamatka Jalgsemalt Peetrisse.

Maleva esindaja ütles BNS-ile saadetud teates, et matk algab Jalgsemalt Pitka mälestuskivi juurest kell 10 ja peaks lõppema supisöömise ning auhindade loosimisega Peetris 15.30 paiku.

Tund enne algust väljub Peetrist, kuhu matkalised saavad jätta oma autod, buss Jalgsemale.

Korraldajad soovitavad osalistel kanda ilmastikule sobivaid ja võimalusel erksate värvidega rõivaid.

Maleva staabiülema kapten Vello Popsi sõnul on matkale registreerunud üle 330 osaleja, esimesest Pitka matkast 2007. aastal võttis osa 120 matkajat.

Pitka sünnist Jalgsema külas möödub 19. veebruaril 138 aastat.

Allikas: BNS, 13.02.2010

Avaldatud: www.raplasport.ee

Täna avati Raplas maakonna kõige uuem ja suurem spordihoone, luues maakonnakeskusesse kvaliteetsed sportimisvõimalused. Kultuuriministeerium toetas Rapla spordihoone ehitust 7,9 miljoni krooniga.

Spordihoone avamisel osalenud kultuuriminister Laine Jänese sõnul on spordihoone valmimisel olnud oluline roll Raplamaa elanikel, kes on end näidanud spordilembese rahvana. „Uue spordihoonega on siinsetele sportlastele ja harrastajatele loodud suurepärased sportimistingimused ja võimalused võistluste läbiviimiseks, pealtvaatajad saavad nüüd uues spordihoones ka omadele kaasa elada,“ ütles kultuuriminister ja lisas, et vastavatud spordihoone kujuneb oma laialdaste võimaluste tõttu kindlasti ka populaarseks kultuuriürituste toimumise paigaks.

Kultuuriminister tunnustas ka eraettevõtluse panust spordihoone valmimisel. „On märkimisväärne, et saame tänasel päeval olla osalised sellise suure spordiehitise avamisel ja eraldi tasub esiletõstmist fakt, et kohaliku rahva spordivõimaluste parandamisele on oma õla alla pannud eraettevõte,“ rääkis minister spordihoone avamisel.

Spordihoones on kahte täismõõtmetes korvpalliväljakut mahutav pallisaal, 74 meetrine tartaankattega jooksurada, jõusaal, kaks squashisaali, aeroobikasaal, lasketiir jm. Statsionaarsetel tribüünidel on istekohti 220, suuremate sündmuste korral mahutab spordihall kuni tuhat pealtvaatajat.

Allikas: Kultuuriministeeriumi 06.01.2010 pressiteade

Tartu linnavalitsus otsustas anda Annelinna kanali tagumise osa kümneks aastaks tasuta kasutada ettevõttele, kes soovib sinna rajada Baltimaades ainulaadse vee- ja lumelauapargi.

A. Le Coq Spordimaja juurde kavandatav park oleks suvel kasutatav veealade harrastamiseks ning talvel soodsate tingimuste korral lumelauaga sõitmiseks. Park töötaks üle kanali paigutatud veotrosside abil, teatas Tartu linnavalitsus.

Eskiislahenduse kohaselt paigaldataks veekogu äärde mastid, stardi- ja juhtimisplatvorm ning veekogule ajutised ujuvsillad.

Pargi rajamiseks on vaja korraldada veel mahukad uurimis- ja projekteerimistööd, kuid kiire ja tõrgeteta asjaajamise korral loodetakse pargi rajamisega alustada juba tuleval aastal.

14. oktoober

SEB sügisjooks 2009 (foto: www.jooks.ee)

Täna, 18. septembril kell 15-19, toimub Tammsaare pargis „Kesklinna tervisepäev 2009″.

Kesklinna vanema Marek Jürgensoni sõnul on neljandat aastat läbiviidava päeva eesmärgiks noorte seas tervislike eluviiside teadvustamine ning liikumisaktiivsuse kasvatamine.

Tammsaare parki on üles seatud infotelgid, kus tervislike eluviiside kohta jagavad nõuandeid Tervise Arengu Instituut, Eesti Punane Rist, AIDS-i ennetuskeskus, Eesti Politsei, Põhja-Eesti Päästekeskus, Maanteeamet, Lastekaitse Liit ja teised. Toimuvad seksuaalhariduse mõttetalgud ning JustFilmi lasergraffiti töötoad. Oma võimeid ja oskusi saab proovida mitmesugustel atraktsioonidel nagu ronimistorn, güroskoop ehk kosmonautide trenažöör ja batuut-seiklusrada. Kohal on raamatukogubuss koos „elava raamatukoguga”. Jälgida saab näidistreeninguid SpartaSpordi treeneritelt ja etteasteid Revalspordi tantsustuudiolt. Professionaalsete treenerite abiga testitakse füüsilist vastupidavust sõudeergomeetril. Ajakirjad „Muscle & Fitness”, „Hers” ja SpartaSport koos kulturist Argo Aderiga tutvustavad tervisliku toitumise ja treenimise põhitõdesid. Kohapeal mõõdetakse ka keha rasva- ning lihasmassiprotsenti, samuti toimub pargis eelregistreerimisega koolinoorte tänavahokiturniir.

Tervisepäeva raames viiakse läbi kallistamise rekordiüritus, mille õnnestumiseks on Tammsaare parki oodatud kell 18.30 võimalikult palju inimesi.

Tervisepäeva korraldajateks on Tallinna Kesklinna Valitsus koostöös Tallinna Tervisenõukogu ja spordiklubidega Revalsport ja SpartaSport.

Osavõtt üritusest on tasuta.

Allikas: Raepress, 18.09.2009

Foto: www.envir.ee

Lisaks armastatud rattaparklatele, tegevust täis lastealale ja live-muusikaga täidetud jooksukilomeetritele kingib Kultuuripealinn SEB Tallinna Sügisjooksu 2011. finišeerijale priipääsme 2010. aasta sügisel toimuvale Istanbuli maratonile.

Pühapäeval, 13. septembril on suur osa Tallinna kesklinnast SEB Tallinna Sügisjooksu tõttu suletud. Seetõttu tasub osavõtjatel ja pealtvaatajatel jooksuvõistlusele tulla jalgratastega: avatud on suisa kolm Kultuuripealinna jalgrattaparklat – Kaarli puiesteel, Vabaduse väljakul ja Tammsaare pargis -, kus parkijaid abistavad laulu- ja tantsupeolt, Madonna kontserdilt ja Eesti-Brasiilia jalgpallimatšilt tuttavad Kultuuripealinna vabatahtlikud.

Kultuuripealinna eestvedamisel avatakse sügisjooksuks Tammsaare pargis ka põnevat ajaviidet täis Kultuuripealinna lasteallee, kus põngerjad saavad panna muuhulgas proovile ka oma akrobaatilised võimed. Lisaks võtavad jooksuraja ääres koha sisse 9 muusikakollektiivi, et nn Kultuuripealinna live-kilomeetritel pealtvaatajaid lõbustada ja tuhandeid jooksjaid ergutada. Lõbusate gruppide hulgas on nii puhkpilli-, kitarri- ja akordionipunte kui ka trummareid ja beatbox‘i-mehi.

2011. aastaks juba Tallinna Maratoniks sirgunud SEB Tallinna Sügisjooksu ühe auhinnana kingib Kultuuripealinn 2011ndale finišijoone ületajale (valitud jooksudistantsist sõltumata) võimaluse koos kaaslasega sõita 2010. aasta Euroopa kultuuripealinna Istanbuli, et osaleda seal järgmise aasta sügisel toimuval Istanbuli maratonil. Auhinna sisse kuulub nii lennureis kui ka maratoni osavõtutasu.

NB! Nii stardiprotokolli kui ka Tallinna kesklinna liiklus- ja parkimiskorraldusega saab tutvuda ja alla laadida aadressil www.jooks.ee.

Allikas: SA Tallinn 2011 09.09.2009 pressiteade

Balti kett (foto: www.baltikett20.ee)

Laupäeva pärastlõunal alanud Balti keti 20. aastapäeva teatejooksus tõusis registreeritud osalejate arv pühapäeva hommikuks üle 17.500, veel laupäeva õhtul oli registreerunuid üle 14.000.

Pühapäeva hommiku seisuga oli Eestist jooksule registreerunud 1120, Lätist 15.539 ning Leedust 911 inimest. Laupäeva õhtul kella 17.30 seisuga oli Eestis jooksule registreerunuid 883, Lätis 12.704 ning Leedus 690, ütles teatejooksu pressiesindaja Maily-Maria Kiviselg BNS-ile.

Tegelik jooksus osalejate arv on veelgi suurem, kuna jooksust võivad osa võtta ka registreerimata inimesed.

Teatejooks algas laupäeval kell 13 Tallinnast Vabaduse väljakult. Jooksjad saatis teele president Toomas Hendrik Ilves. Samal ajal andis Vilniusest jooksjatele stardipaugu Leedu president Dalia Grybauskaite.

Jooksjad ületasid Eesti-Läti piiri kella 5 ajal pühapäeva hommikul.

Nii Tallinnast kui Vilniusest alustanud teatejooksjad jõuavad pühapäeva õhtul kell 20 ajal Riiga Vabadussamba juurde. Läti president Valdis Zatlers jookseb Riias teatejooksu viimase kilomeetri koos Leedust alustanud jooksjatega.

Balti keti teatejooks kulgeb sama marsruuti pidi, nagu Balti kett 20 aastat tagasi.

Veebilehelt baltikett20.ee saab jälgida teatejooksjate asukohta reaalajas. Pühapäeva hommikul kella 10.15 ajal olid Eestist alustanud jooksjad jõudnud Lätis Valmiera lähedale. Vilniusest alustanud jooksjad olid samal ajal veel Leedus, kuid lähenesid Leedu-Läti piirile.

Allikas: BNS, 23.08.2009